Notice: This is a Juremy.com rendered version. Only European Union documents published in the Official Journal of the European Union are deemed authentic. Juremy accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to the content of this document.
Base data © European Union, 1998-2024. Postprocessed and marked-up data © 2019-2024 Juremy.com, all rights reserved.
Render version: 0.1, render date: 2024-07-24
Euroopa Liidu
Teataja
ET
Euroopan unionin
virallinen lehti
FI
L-seeria
L-sarja
2024/1689
12.7.2024
2024/1689
12.7.2024
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1689,
EUROOPAN PARLAMENTIN JA NEUVOSTON ASETUS (EU) 2024/1689,
13. juuni 2024,
annettu 13 päivänä kesäkuuta 2024,
millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus)
tekoälyä koskevista yhdenmukaistetuista säännöistä ja asetusten (EY) N:o 300/2008, (EU) N:o 167/2013, (EU) N:o 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 ja (EU) 2019/2144 sekä direktiivien 2014/90/EU, (EU) 2016/797 ja (EU) 2020/1828 muuttamisesta (tekoälysäädös)
(EMPs kohaldatav tekst)
(ETA:n kannalta merkityksellinen teksti)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
EUROOPAN PARLAMENTTI JA EUROOPAN UNIONIN NEUVOSTO, jotka
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 114,
ottavat huomioon Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen ja erityisesti sen 16 ja 114 artiklan,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ottavat huomioon Euroopan komission ehdotuksen,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
sen jälkeen kun esitys lainsäätämisjärjestyksessä hyväksyttäväksi säädökseksi on toimitettu kansallisille parlamenteille,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
ottavat huomioon Euroopan talous- ja sosiaalikomitean lausunnon (1),
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),
ottavat huomioon Euroopan keskuspankin lausunnon (2),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),
ottavat huomioon alueiden komitean lausunnon (3),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)
noudattavat tavallista lainsäätämisjärjestystä (4),
ning arvestades järgmist:
sekä katsovat seuraavaa:
(1)
Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellektisüsteemide arendamiseks, turule laskmiseks, kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks liidus kooskõlas liidu väärtustega, et edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut, tagades samal ajal tervise, turvalisuse, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemelise kaitse ning keskkonnakaitse, kaitsta tehisintellekti süsteemide kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni. Käesoleva määrusega tagatakse tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, takistades seega liikmesriikidel kehtestamast piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, välja arvatud juhul, kui see käesoleva määrusega selgesõnaliselt lubatakse.
(1)
Tämän asetuksen tarkoituksena on parantaa sisämarkkinoiden toimintaa vahvistamalla yhtenäinen oikeudellinen kehys erityisesti unionin arvojen mukaiselle tekoälyjärjestelmien kehittämiselle, markkinoille saattamiselle, käyttöönotolle ja käytölle unionissa, edistää ihmiskeskeisen ja luotettavan tekoälyn käyttöönottoa varmistaen samalla Euroopan unionin perusoikeuskirjassa, jäljempänä ”perusoikeuskirja”, vahvistettu terveyden, turvallisuuden ja perusoikeuksien, mukaan lukien demokratia, oikeusvaltio ja ympäristönsuojelu, suojelun korkea taso, suojautua tekoälyjärjestelmien haitallisilta vaikutuksilta unionissa sekä tukea innovointia. Tällä asetuksella varmistetaan tekoälyyn perustuvien tavaroiden ja palvelujen vapaa liikkuvuus rajojen yli, mikä estää jäsenvaltioita asettamasta tekoälyjärjestelmien kehittämistä, markkinoille saattamista ja käyttöä koskevia rajoituksia, ellei sitä nimenomaisesti sallita tällä asetuksella.
(2)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas põhiõiguste hartas sätestatud liidu väärtustega, hõlbustades füüsiliste isikute, ettevõtjate, demokraatia ja õigusriigi kaitset ning keskkonnakaitset, edendades samal ajal innovatsiooni ja tööhõivet ning viies liidu usaldusväärse tehisintellekti laialdaselt kasutuselevõtmises juhtpositsioonile.
(2)
Tätä asetusta olisi sovellettava perusoikeuskirjassa vahvistettujen unionin arvojen mukaisesti, mikä helpottaa luonnollisten henkilöiden, yritysten, demokratian ja oikeusvaltion sekä ympäristön suojelua ja samalla edistää innovointia ja työllisyyttä sekä varmistaa unionin johtoaseman luotettavan tekoälyn käyttöönotossa.
(3)
Tehisintellektisüsteeme saab kergesti juurutada paljudes erinevates majandussektorites ja ühiskonna osades, sealhulgas piiriüleselt, ning need saavad kergesti levida kogu liidus. Teatavad liikmesriigid on juba uurinud võimalust võtta vastu riigisisesed õigusnormid, et tagada tehisintellekti usaldusväärsus ja ohutus ning selle arendamine ja kasutamine kooskõlas põhiõigustealaste kohustustega. Erinevad riigisisesed õigusnormid võivad tuua kaasa siseturu killustumise ja võivad vähendada tehisintellektisüsteemide arendamise, impordi või kasutamisega tegelevate operaatorite õiguskindlust. Seepärast tuleks usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks tagada kõikjal liidus kaitse järjekindlus ja kõrge tase ning ühtlasi hoida ära erinevusi, mis kahjustavad tehisintellektisüsteemide ja nendega seotud toodete ja teenuste vaba ringlust, innovatsiooni, juurutamist ja levikut siseturul; selleks tuleks operaatoritele kehtestada ühetaolised kohustused ja tagada kaalukate üldiste huvide ja isikute õiguste ühtne kaitse siseturul, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 114. Kuivõrd käesolev määrus sisaldab konkreetseid õigusnorme, mis puudutavad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja millega piiratakse tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks, tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva füüsiliste isikutega seotud riskihindamise jaoks ja tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise liigitamise jaoks, on asjakohane võtta nende konkreetsete normide puhul käesoleva määruse aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 16. Neid konkreetseid õigusnorme ja ELi toimimise lepingu artiklile 16 tuginemist silmas pidades on asjakohane konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
(3)
Tekoälyjärjestelmiä voidaan ottaa helposti käyttöön monilla eri talouden ja yhteiskunnan aloilla, myös rajojen yli, ja ne voivat liikkua helposti kaikkialla unionissa. Eräät jäsenvaltiot ovat jo harkinneet kansallisten sääntöjen hyväksymistä sen varmistamiseksi, että tekoäly on luotettavaa ja turvallista ja että sitä kehitetään ja käytetään perusoikeuksia koskevien velvoitteiden mukaisesti. Toisistaan poikkeavat kansalliset säännöt voivat johtaa sisämarkkinoiden pirstoutumiseen ja heikentää tekoälyjärjestelmiä kehittävien, maahantuovien tai käyttävien toimijoiden oikeusvarmuutta. Sen vuoksi olisi varmistettava suojelun yhdenmukainen ja korkea taso koko unionissa, jotta tekoäly saadaan toimimaan luotettavasti, ja samalla estettävä erot, jotka haittaavat tekoälyjärjestelmien ja niihin liittyvien tuotteiden ja palvelujen vapaata liikkuvuutta, innovointia ja käyttöönottoa sisämarkkinoilla, vahvistamalla yhdenmukaiset velvoitteet toimijoille ja takaamalla yleiseen etuun liittyvien pakottavien syiden ja henkilöiden oikeuksien yhdenmukainen suojelu koko sisämarkkinoilla Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 114 artiklan mukaisesti. Siltä osin kuin tämä asetus sisältää yksilöiden suojelua henkilötietojen käsittelyssä koskevia erityissääntöjä, joilla rajoitetaan tekoälyjärjestelmien lainvalvontatarkoituksessa tapahtuvaa käyttöä biometristä etätunnistusta, luonnollisia henkilöitä koskevia riskinarviointeja ja biometristä luokittelua varten, tämä asetus on aiheellista perustaa kyseisten erityissääntöjen osalta Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklaan. Kun otetaan huomioon nämä erityissäännöt ja Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklan käyttö, on aiheellista kuulla Euroopan tietosuojaneuvostoa.
(4)
Tehisintellekt on kiiresti arenev tehnoloogiaharu, mis aitab saavutada mitmesuguseid majanduslikke, keskkondlikke ja ühiskondlikke hüvesid kõigis tööstusharudes ja ühiskondlikes tegevustes. Tänu täpsemale prognoosimisele, tegevuse ja ressursijaotuse optimeerimisele ning üksikisikutele ja organisatsioonidele kättesaadavate digilahenduste personaliseerimisele võib tehisintellekti kasutamine anda ettevõtjatele olulise konkurentsieelise ning toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, toiduohutus, haridus ja koolitus, meedia, sport, kultuur, taristuhaldus, energeetika, transport ja logistika, avalikud teenused, turvalisus, õigus, ressursi- ja energiatõhusus, keskkonnaseire, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine ja taastamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
(4)
Tekoäly on nopeasti kehittyvä teknologiakokonaisuus, joka tuottaa monenlaisia taloudellisia, ympäristöön liittyviä ja yhteiskunnallisia hyötyjä kaikilla teollisuudenaloilla ja kaikessa sosiaalisessa toiminnassa. Tekoälyn käyttö voi tarjota yrityksille keskeisiä kilpailuetuja ja tukea yhteiskunnallisesti ja ympäristön kannalta suotuisia tuloksia esimerkiksi terveydenhuollon, maatalouden, elintarviketurvallisuuden, koulutuksen, tiedotusvälineiden, urheilun, kulttuurin, infrastruktuurin hallinnan, energian, liikenteen ja logistiikan, julkisten palvelujen, turvallisuuden, oikeuden, resurssi- ja energiatehokkuuden, ympäristönseurannan, luonnon monimuotoisuuden ja ekosysteemien säilyttämisen ja ennallistamisen sekä ilmastonmuutoksen hillitsemisen ja siihen sopeutumisen aloilla parantamalla ennakointia, optimoimalla toimintoja ja resurssien kohdentamista ja räätälöimällä yksilöille ja organisaatioille tarjolla olevia digitaalisia ratkaisuja.
(5)
Samas võib tehisintellekt olenevalt konkreetse rakenduse asjaoludest, kasutusest ja tehnoloogilise arengu tasemest tekitada ka riske ning kahjustada avalikke huve ja liidu õigusega kaitstud põhiõigusi. Selline kahju võib olla varaline või mittevaraline, sealhulgas füüsiline, psühholoogiline, ühiskondlik või majanduslik.
(5)
Samaan aikaan tekoäly voi sen erityiseen sovellukseen, käyttöön ja teknologisen kehityksen asteeseen liittyvistä olosuhteista riippuen aiheuttaa riskejä ja vahingoittaa unionin oikeudella suojattuja yleisiä etuja ja perusoikeuksia. Tällainen vahinko voi olla aineellista tai aineetonta, kuten fyysistä, psykologista, yhteiskunnallista tai taloudellista vahinkoa.
(6)
Võttes arvesse suurt mõju, mida tehisintellekt võib ühiskonnale avaldada, ja vajadust suurendada usaldust, on äärmiselt oluline, et tehisintellekti arendamisel ja selle õigusraamistiku väljatöötamisel järgitaks Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ning aluslepingutes ja ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi. Tuleks seada eeltingimuseks, et tehisintellekt peab olema inimkeskne tehnoloogia. See peaks olema vahend, mis teenib inimesi ja mille lõppeesmärk on suurendada inimeste heaolu.
(6)
Kun otetaan huomioon, että tekoälyllä voi olla merkittävä vaikutus yhteiskuntaan ja että on tarpeen rakentaa luottamusta, on erittäin tärkeää, että tekoälyä ja sen sääntelykehystä kehitetään Euroopan unionista tehdyn sopimuksen, jäljempänä ”SEU-sopimus”, 2 artiklassa vahvistettujen unionin arvojen, perussopimuksissa vahvistettujen perusoikeuksien ja -vapauksien sekä SEU-sopimuksen 6 artiklan nojalla perusoikeuskirjan mukaisesti. Tekoälyn ennakkoehtona olisi oltava teknologian ihmiskeskeisyys. Ihmisten olisi voitava käyttää sitä välineenä, jonka perimmäisenä tavoitteena on lisätä heidän hyvinvointiaan.
(7)
Selleks et tagada järjekindel ja kõrgetasemeline avalike huvide kaitse tervise, turvalisuse ja põhiõiguste vallas, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestada ühised õigusnormid. Need õigusnormid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga, mittediskrimineerivad ja järgima liidu rahvusvahelisi kaubanduskohustusi. Samuti tuleks nende õigusnormide puhul arvesse võtta Euroopa deklaratsiooni digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks ja kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks.
(7)
Jotta voidaan varmistaa terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin liittyvien yleisten etujen suojelun yhdenmukainen ja korkea taso, suuririskisille tekoälyjärjestelmille olisi vahvistettava yhteiset säännöt. Näiden sääntöjen olisi oltava perusoikeuskirjan mukaisia, syrjimättömiä ja yhteensopivia unionin kansainvälisten kauppasitoumusten kanssa. Niissä olisi myös otettava huomioon eurooppalainen julistus digitaalisen vuosikymmenen digitaalisista oikeuksista ja periaatteista ja tekoälyä käsittelevän korkean tason asiantuntijaryhmän luotettavaa tekoälyä koskevat eettiset ohjeet.
(8)
Seepärast on vaja liidu õigusraamistikku, milles nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada siseturul tehisintellekti arendamist, kasutamist ja levikut, mille puhul oleks ühtlasi tagatud liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemeline kaitse ning keskkonnakaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist reguleerivad õigusnormid, et seeläbi tagada siseturu sujuv toimimine ja võimaldada neil süsteemidel saada kasu kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttest. Nimetatud normid peaksid olema põhiõiguste kaitsmisel selged ja töökindlad, toetades uusi innovatiivseid lahendusi ning võimaldades avaliku ja erasektori osalejate Euroopa ökosüsteemil luua tehisintellektisüsteeme kooskõlas liidu väärtustega ja vallandades digipöörde potentsiaali kõigis liidu piirkondades. Nimetatud õigusnormide kehtestamisega, samuti meetmete võtmisega innovatsiooni toetamiseks, keskendudes eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), sealhulgas idufirmadele, toetab käesolev määrus eesmärki edendada Euroopa inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile ning seda, et liidul oleks turvalise, usaldusväärse ja eetilise tehisintellekti arendamises ülemaailmne juhtroll, nagu sõnastati Euroopa Ülemkogul, (5) ning samas aitab see tagada eetiliste põhimõtete kaitse, mida on eraldi nõudnud Euroopa Parlament (6).
(8)
Sen vuoksi tarvitaan unionin oikeudellinen kehys, jossa vahvistetaan tekoälyä koskevat yhdenmukaistetut säännöt, jotta voidaan edistää tekoälyn kehittämistä, käyttöä ja käyttöönottoa sisämarkkinoilla ja samalla taata unionin oikeudessa tunnustettujen ja suojattujen yleisten etujen, kuten terveyden ja turvallisuuden, sekä perusoikeuksien, kuten demokratian, oikeusvaltion ja ympäristön, suojelun korkea taso. Tämän tavoitteen saavuttamiseksi olisi vahvistettava säännöt, joilla säännellään tiettyjen tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamista, käyttöönottoa ja käyttöä ja varmistetaan siten sisämarkkinoiden moitteeton toiminta ja annetaan kyseisille järjestelmille mahdollisuus hyötyä tavaroiden ja palvelujen vapaan liikkuvuuden periaatteesta. Näiden sääntöjen olisi oltava selkeitä. Niiden olisi suojeltava hyvin perusoikeuksia, tuettava uusia innovatiivisia ratkaisuja ja mahdollistettava unionin arvojen mukaisia tekoälyjärjestelmiä kehittävien julkisten ja yksityisten toimijoiden eurooppalainen ekosysteemi. Niiden avulla olisi voitava hyödyntää digitalisaation mahdollisuuksia kaikilla unionin alueilla. Vahvistamalla kyseiset säännöt sekä innovointia tukevat toimenpiteet, joissa keskitytään erityisesti pk-yrityksiin, startup-yritykset mukaan luettuna, tällä asetuksella tuetaan Eurooppa-neuvoston asettamaa tavoitetta, jonka mukaan edistetään eurooppalaista ihmiskeskeistä tekoälyä ja unionin olisi oltava globaali edelläkävijä turvallisen, luotettavan ja eettisen tekoälyn kehittämisessä (5), ja varmistetaan eettisten periaatteiden suojelu, kuten Euroopan parlamentti on erityisesti pyytänyt (6).
(9)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise suhtes kohaldatavad ühtlustatud õigusnormid tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (9) (edaspidi „uus õigusraamistik“). Käesolevas määruses sätestatud ühtlustatud õigusnorme tuleks kohaldada kõigis sektorites ning kooskõlas uue õigusraamistikuga ei tohiks need piirata kehtivat liidu õigust, eeskätt andmekaitset, tarbijakaitset, põhiõigusi, tööhõivet ja töötajate kaitset ning tooteohutust käsitlevaid õigusakte, mida käesolev määrus täiendab. Sellest tulenevalt jäävad muutumatuks ja täielikult kohaldatavaks kõik õigused ja õiguskaitsevahendid, mis on liidu õiguses ette nähtud tarbijatele ja muudele isikutele, keda tehisintellektisüsteemid võivad negatiivselt mõjutada, sealhulgas seoses võimaliku kahju hüvitamisega vastavalt nõukogu direktiivile 85/374/EMÜ (10). Lisaks ei tohiks käesolev määrus tööhõive ja töötajate kaitse kontekstis mõjutada sotsiaalpoliitikat käsitlevat liidu õigust ega liidu õigusega kooskõlas olevat riigisisest tööõigust, mis käsitleb tööhõivet ja töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Käesolev määrus ei tohiks samuti mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, samuti õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada või kollektiivselt tegutseda kooskõlas riigisisese õigusega. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sätteid, mille eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis platvormitöö tingimuste parandamise kohta. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärk tugevdada nimetatud kehtivate õiguste ja õiguskaitsevahendite tõhusust, kehtestades konkreetsed nõuded ja kohustused, sealhulgas seoses tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamisega. Samuti ei tohiks käesoleva määruse alusel tehisintellekti väärtusahelas osalevatele eri operaatoritele pandud kohustuste kohaldamine mõjutada liidu õigusega kooskõlas olevate teatavate tehisintellektisüsteemide kasutamist piiravate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, kui sellised õigusaktid jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja või kui nendega taotletakse muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke kui need, mida taotletakse käesoleva määrusega. Näiteks ei tohiks käesolev määrus mõjutada riigisisest tööõigust ja alaealiste, nimelt alla 18-aastaste isikute kaitset käsitlevaid õigusakte, võttes arvesse ÜRO lapse õiguste komitee üldist märkust nr 25 (2021) laste õiguste kohta seoses digikeskkonnaga, niivõrd, kuivõrd need ei ole tehisintellektisüsteemidele eriomased ja taotlevad muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke.
(9)
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamiseen, käyttöönottoon ja käyttöön sovellettavat yhdenmukaistetut säännöt olisi vahvistettava johdonmukaisesti Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EY) N:o 765/2008 (7), Euroopan parlamentin ja neuvoston päätöksen N:o 768/2008/EY (8) sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2019/1020 (9), jäljempänä ”uusi lainsäädäntökehys”, kanssa. Tässä asetuksessa säädettyjä yhdenmukaistettuja sääntöjä olisi sovellettava kaikilla aloilla, ja uuden lainsäädäntökehyksen mukaisesti säännöt eivät saisi rajoittaa olemassa olevaa unionin oikeutta, joka koskee erityisesti tietosuojaa, kuluttajansuojaa, perusoikeuksia, työllisyyttä ja työntekijöiden suojelua sekä tuoteturvallisuutta ja jota tällä asetuksella täydennetään. Näin ollen kaikki tällaisessa unionin oikeudessa vahvistetut oikeudet ja oikeussuojakeinot kuluttajille ja muille henkilöille, joihin tekoälyjärjestelmillä voi olla kielteinen vaikutus, mukaan lukien neuvoston direktiivin 85/374/ETY (10) mukainen mahdollisten vahinkojen korvaaminen, säilyvät muuttumattomina ja niitä sovelletaan täysimääräisesti. Tämä asetus ei sen vuoksi saisi työllisyyden ja työntekijöiden suojelun aloilla vaikuttaa sosiaalipolitiikkaa koskevaan unionin oikeuteen eikä unionin oikeuden mukaiseen kansalliseen työlainsäädäntöön, joka koskee työehtoja ja -oloja, mukaan lukien työterveys ja -turvallisuus, sekä työnantajien ja työntekijöiden välistä suhdetta. Tämä asetus ei myöskään saisi vaikuttaa jäsenvaltioissa ja unionin tasolla tunnustettujen perusoikeuksien noudattamiseen, mukaan lukien oikeus tai vapaus ryhtyä lakkoon tai muuhun jäsenvaltioiden työmarkkinajärjestelmien piiriin kuuluvaan toimeen, sekä oikeus neuvotella, tehdä ja panna täytäntöön työehtosopimuksia tai ryhtyä työtaistelutoimiin kansallisen lainsäädännön mukaisesti. Tämä asetus ei saisi vaikuttaa työolojen parantamisesta alustatyössä annettavassa Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivissä vahvistettuihin säännöksiin, joilla pyritään parantamaan työoloja alustatyössä. Tämän lisäksi tällä asetuksella pyritään vahvistamaan tällaisten olemassa olevien oikeuksien ja oikeussuojakeinojen vaikuttavuutta ottamalla käyttöön erityisiä vaatimuksia ja velvoitteita, jotka koskevat muun muassa tekoälyjärjestelmien avoimuutta, teknistä dokumentaatiota ja tietojen säilyttämistä. Lisäksi tämän asetuksen nojalla tekoälyn arvoketjun eri toimijoille asetettuja velvoitteita olisi sovellettava rajoittamatta kansallista lainsäädäntöä, unionin oikeuden mukaisesti, siten, että vaikutuksena on tiettyjen tekoälyjärjestelmien käytön rajoittaminen, silloin kun tällainen lainsäädäntö ei kuulu tämän asetuksen soveltamisalaan tai sillä on muita oikeutettuja yleisen edun mukaisia tavoitteita kuin tässä asetuksessa asetetaan. Tämä asetus ei saisi vaikuttaa esimerkiksi kansalliseen työlainsäädäntöön ja alaikäisten, eli alle 18-vuotiaiden henkilöiden, suojelua koskeviin lakeihin ottaen huomioon lapsen oikeuksien yleissopimuksen yleinen huomautus nro 25 (2021) lapsen oikeuksista suhteessa digitaaliseen ympäristöön siltä osin kuin ne eivät koske tekoälyjärjestelmiä ja niillä on muita oikeutettuja yleisen edun mukaisia tavoitteita.
(10)
Põhiõigus isikuandmete kaitsele on tagatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (11) ja (EL) 2018/1725 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (13). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (14) kaitstakse lisaks eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust, sealhulgas isikuandmete ja isikustamata andmete lõppseadmesse talletamist ja andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevate tingimuste sätestamise kaudu. Need liidu õigusaktid on aluseks kestlikule ja vastutustundlikule andmetöötlusele, sealhulgas juhtudel, kui andmestikud sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid. Käesoleva määruse eesmärk ei ole mõjutada isikuandmete töötlemist reguleeriva kehtiva liidu õiguse kohaldamist, sealhulgas selliste sõltumatute järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi, kes on pädevad jälgima kõnealuste õigusaktide järgimist. Samuti ei mõjuta käesolev määrus tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud nende rolliga vastutava töötlejana või volitatud töötlejana ning mis käsitlevad isikuandmete kaitset, niivõrd, kuivõrd tehisintellektisüsteemide projekteerimine, arendamine või kasutamine hõlmab isikuandmete töötlemist. Samuti on asjakohane selgitada, et andmesubjektide jaoks säilivad kõik sellisest liidu õigusest tulenevad õigused ja tagatised, sealhulgas üksnes automatiseeritud üksikotsuste tegemisega (k.a profiilianalüüsiga) seotud õigused. Käesoleva määruse alusel kehtestatud tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad ühtlustatud õigusnormid peaksid hõlbustama andmesubjektide õiguste ja teiste liidu õiguse kohaselt isikuandmete kaitse ja muude põhiõigustega seoses tagatud õiguskaitsevahendite tulemuslikku rakendamist ning võimaldama nende kasutamist.
(10)
Henkilötietojen suojaa koskeva perusoikeus on turvattu erityisesti Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksilla (EU) 2016/679 (11) ja (EU) 2018/1725 (12) sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivillä (EU) 2016/680 (13). Lisäksi Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivillä 2002/58/EY (14) suojellaan yksityisyyttä ja viestinnän luottamuksellisuutta, mukaan lukien säätämällä ehdoista, jotka koskevat kaikkien henkilötietojen ja muiden kuin henkilötietojen tallentamista päätelaitteelle ja pääsyä näihin tietoihin. Kyseiset unionin säädökset luovat perustan kestävälle ja vastuulliselle datankäsittelylle, myös silloin kun data-aineistossa on sekä henkilötietoja että muuta dataa kuin henkilötietoja. Tällä asetuksella ei pyritä vaikuttamaan henkilötietojen käsittelyä koskevan voimassa olevan unionin oikeuden soveltamiseen, mukaan lukien kyseisten säädösten noudattamisen valvonnasta vastaavien riippumattomien valvontaviranomaisten tehtävät ja toimivalta.Tämä asetus ei vaikuta niihin tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja käyttöönottajien velvoitteisiin rekisterinpitäjinä tai tietojen käsittelijöinä, jotka johtuvat henkilötietojen suojaa koskevasta unionin tai kansallisesta lainsäädännöstä, siltä osin kuin tekoälyjärjestelmien suunnitteluun, kehittämiseen ja käyttöön liittyy henkilötietojen käsittelyä. On myös asianmukaista selventää, että rekisteröidyillä on kaikki tällaisen unionin oikeuden mukaiset oikeudet ja takeet, myös pelkästään automatisoituun yksittäispäätöksentekoon liittyvät oikeudet, mukaan lukien profilointi. Tässä asetuksessa vahvistetuilla yhdenmukaistetuilla säännöillä tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamiseksi, käyttöön ottamiseksi tai käyttämiseksi olisi helpotettava henkilötietojen suojaa koskevassa unionin oikeudessa taattujen rekisteröityjen oikeuksien ja muiden oikeussuojakeinojen sekä muiden perusoikeuksien tosiasiallista täytäntöönpanoa ja mahdollistettava niiden käyttö.
(11)
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (15) vahendajatest teenuseosutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.
(11)
Tämä asetus ei saisi rajoittaa Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2022/2065 (15) vahvistettujen välityspalvelujen tarjoajien vastuuta koskevien säännösten soveltamista.
(12)
Tehisintellektisüsteemi mõiste tuleks käesolevas määruses selgelt määratleda ja see peaks olema tihedalt kooskõlas tehisintellekti valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööga, et tagada õiguskindlus, hõlbustada rahvusvahelist lähenemist ja laialdast aktsepteerimist, võimaldades samal ajal paindlikkust, et võtta arvesse tehnoloogia kiiret arengut selles valdkonnas. Lisaks peaks see mõiste põhinema tehisintellektisüsteemide põhiomadustel, mis eristavad neid lihtsamatest traditsioonilistest tarkvarasüsteemidest või programmeerimisviisidest ega peaks hõlmama süsteeme, mis kasutavad toimingute automaatseks sooritamiseks üksnes füüsiliste isikute määratletud reegleid. Tehisintellektisüsteemide põhiomadus on nende võime teha järeldusi. See järelduste tegemise võime viitab protsessile, mis toodab selliseid väljundeid nagu prognoosid, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilist ja virtuaalset keskkonda, ning tehisintellektisüsteemide võimele tuletada sisenditest või andmetest mudeleid või algoritme või mõlemaid. Meetodid, mis aitavad tehisintellektisüsteemi loomisel saavutada selle järelduste tegemise võime, hõlmavad masinõppemeetodeid, mis õpivad andmete põhjal, kuidas saavutada teatavaid eesmärke, ning loogika- ja teadmistepõhiseid lähenemisviise, mis teevad järeldusi kodeeritud teadmiste või lahendatava ülesande sümboolse esituse põhjal. Tehisintellektisüsteemi võime teha järeldusi ulatub kaugemale vaid andmete töötlemisest, võimaldades õppimist, arutlust või modelleerimist. Mõiste „masinpõhine“ viitab asjaolule, et tehisintellektisüsteemid kasutavad oma tööks masinaid. Viide otsestele või kaudsetele eesmärkidele rõhutab, et tehisintellektisüsteemid võivad toimida vastavalt selgetele määratletud eesmärkidele või kaudsetele eesmärkidele. Tehisintellektisüsteemi eesmärgid võivad teatud kontekstis erineda tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks keskkondade all mõista konteksti, milles tehisintellektisüsteemid toimivad, samas kui tehisintellektisüsteemi loodud väljundid kajastavad tehisintellektisüsteemide erinevaid funktsioone ning hõlmavad prognoose, sisu, soovitusi ja otsuseid. Tehisintellektisüsteemid on projekteeritud töötama erinevatel autonoomsuse tasemetel, mis tähendab, et neil on teatav inimesest sõltumatu tegevusvabadus ja suutlikkus toimida ilma inimsekkumiseta. Kohanemisvõime, mida tehisintellektisüsteem võib pärast juurutamist demonstreerida, viitab iseõppimisvõimele, mis võimaldab süsteemil kasutamise ajal muutuda. Tehisintellektisüsteeme võib kasutada autonoomselt või mingi toote komponentidena, olenemata sellest, kas süsteem on füüsiliselt tootesse integreeritud (sisseehitatud) või teenib toote funktsionaalsust ilma, et oleks sellesse integreeritud (sisseehitamata).
(12)
Tekoälyjärjestelmän käsite tässä asetuksessa olisi määriteltävä selkeästi ja yhdenmukaistettava mahdollisimman pitkälle tekoälyn alalla parissa kansainvälisten organisaatioiden tekemän työn kanssa, jotta voidaan taata oikeusvarmuus, edistää kansainvälistä lähentymistä ja laajaa hyväksyntää sekä samalla tarjota joustovaraa alan nopean teknologisen kehityksen huomioon ottamiseksi. Lisäksi käsitteen olisi perustuttava tekoälyjärjestelmien keskeisiin ominaisuuksiin, jotka erottavat sen yksinkertaisemmista perinteisistä ohjelmistojärjestelmistä tai ohjelmointitavoista. Se ei saisi kattaa järjestelmiä, jotka perustuvat yksinomaan luonnollisten henkilöiden määrittelemiin sääntöihin toimien suorittamiseksi automaattisesti. Yksi tekoälyjärjestelmien keskeisistä piirteistä on niiden päättelykyky. Päättelykyvyllä tarkoitetaan prosessia, jossa saadaan tuotoksia, kuten ennusteita, sisältöä, suosituksia tai päätöksiä, jotka voivat vaikuttaa fyysiseen ja virtuaaliympäristöön, ja tekoälyjärjestelmien kykyyn johtaa malleja tai algoritmeja tai molempia syöttötiedoista tai datasta. Tekoälyjärjestelmää kehitettäessä käytettäviä päättelyn mahdollistavia tekniikoita ovat esimerkiksi koneoppimismenetelmät, jotka oppivat datan avulla, miten tietyt tavoitteet voivat saavuttaa, ja logiikkaan ja tietämykseen perustuvat menetelmät, jotka päättelevät tuotoksensa koodatun tietämyksen tai ratkaistavan tehtävän symbolisen esityksen perusteella. Tekoälyjärjestelmän päättelykyky on laajempi kuin perustietojenkäsittelyn. Sen ansiosta tekoälyjärjestelmä voi oppia, tehdä johtopäätöksiä tai mallintaa asioita. ”Konepohjaisella” tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmät toimivat koneissa. Eksplisiittisillä ja implisiittisillä tavoitteilla tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmät voivat toimia eksplisiittisesti määriteltyjen tavoitteiden tai implisiittisten tavoitteiden mukaisesti. Tekoälyjärjestelmän tavoitteet voivat erota tekoälyjärjestelmän käyttötarkoituksesta jossakin tietyssä yhteydessä. Tätä asetusta sovellettaessa ympäristöillä olisi katsottava tarkoitettavan olosuhteita, joissa tekoälyjärjestelmät toimivat, kun taas tekoälyjärjestelmän tuotokset kuvaavat tekoälyjärjestelmien suorittamia erilaisia toimintoja ja voivat olla esimerkiksi ennusteita, sisältöä, suosituksia ja päätöksiä. Tekoälyjärjestelmät on suunniteltu toimimaan eriasteisen itsenäisesti, mikä tarkoittaa, että ne toimivat jossakin määrin ihmisen toimista riippumattomasti ja kykenevät ainakin jossakin määrin toimimaan ilman ihmisen ohjausta. Tekoälyjärjestelmän mahdollinen mukautuvuus käyttöönoton jälkeen viittaa itseoppimiskykyyn, jonka avulla järjestelmä voi muuttua käytön aikana. Tekoälyjärjestelmiä voidaan käyttää erillisinä tai tuotteen osina riippumatta siitä, onko järjestelmä fyysisesti integroitu tuotteeseen (sulautettu) vai palveleeko se tuotteen toiminnallisuutta ilman, että se on integroitu siihen (sulauttamaton).
(13)
Käesolevas määruses osutatud juurutaja mõistet tuleks tõlgendada kui tehisintellektisüsteemi kasutavat mis tahes füüsilist või juriidilist isikut, sealhulgas avaliku sektori asutust, ametit või muud organit, kelle volitusel süsteemi kasutatakse, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks. Olenevalt tehisintellektisüsteemi tüübist võib süsteemi kasutamine mõjutada lisaks juurutajale ka muid isikuid.
(13)
Tässä asetuksessa tarkoitetun ”käyttöönottajan” käsitteen olisi tulkittava tarkoittavan tekoälyjärjestelmää käyttävää luonnollista tai oikeushenkilöä, mukaan lukien viranomainen, virasto tai muu elin, jonka valvonnassa järjestelmää käytetään, paitsi jos tekoälyjärjestelmää käytetään henkilökohtaisessa muussa kuin ammattitoiminnassa. Tekoälyjärjestelmän tyypistä riippuen järjestelmän käyttö voi vaikuttaa muihin henkilöihin kuin käyttöönottajaan.
(14)
Käesolevas määruses kasutatavat biomeetriliste andmete mõistet tuleks tõlgendada lähtudes määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 18 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 13 määratletud biomeetriliste andmete mõistest. Biomeetrilised andmed võivad võimaldada füüsiliste isikute autentimist, tuvastamist või liigitamist ning füüsiliste isikute emotsioonide tuvastamist.
(14)
Tässä asetuksessa käytettyä biometristen tietojen käsitettä olisi tulkittava asetuksen (EU) 2016/679 4 artiklan 14 alakohdassa, asetuksen (EU) 2018/1725 3 artiklan 18 alakohdassa ja direktiivin (EU) 2016/680 3 artiklan 13 alakohdassa määritellyn biometristen tietojen käsitteen perusteella. Biometrisen datan avulla voidaan todentaa, tunnistaa tai luokitella luonnollisia henkilöitä ja tunnistaa heidän tunteitaan.
(15)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise tuvastamise mõiste tuleks määratleda kui inimeste füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike tunnuste, nagu nägu, silmade liikumine, kehakuju, hääl, prosoodia, kõnnak, kehahoiak, südame löögisagedus, vererõhk, lõhn, klahvivajutuste erijooned, automaatseks tuvastamiseks isiku isikusamasuse kindlakstegemise eesmärgil, võrreldes selle isiku biomeetrilisi andmeid isikute võrdlusandmebaasi salvestatud biomeetriliste andmetega, sõltumata sellest, kas isik on andnud selleks nõusoleku või mitte. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks.
(15)
Tässä asetuksessa tarkoitettu biometrisen tunnistuksen käsite olisi määriteltävä ihmisen fyysisten, fysiologisten ja käyttäytymiseen liittyvien ominaisuuksien, kuten kasvojen, silmien liikkeen, kehon muodon, äänen, prosodian, kävelyn, asennon, sydämen lyöntitiheyden, verenpaineen, hajun, näppäinpainallusten tai muiden ominaisuuksien automaattiseksi tunnistamiseksi yksilön henkilöllisyyden toteamiseksi vertaamalla kyseisen yksilön biometrisiä tietoja viitetietokantaan tallennettuihin toisten yksilöiden biometrisiin tietoihin riippumatta siitä, onko kyseinen yksilö antanut tähän suostumustaan. Näihin eivät kuulu tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää biometriseen todennukseen, joka käsittää tunnistautumisen, ja joiden ainoana tarkoituksena on vahvistaa, että tietty luonnollinen henkilö on se henkilö, joka hän väittää olevansa, sekä vahvistaa luonnollisen henkilön henkilöllisyys ainoastaan jonkin palvelun käyttämiseksi, laitteen lukituksen poistamiseksi tai valvottuun tilaan pääsemiseksi.
(16)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise liigitamise mõiste tuleks määratleda kui füüsiliste isikute jagamine teatud kategooriatesse nende biomeetriliste andmete alusel. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, käitumine või isikuomadused, keel, usk, rahvusvähemusse kuulumine, seksuaalne või poliitiline sättumus. See ei hõlma biomeetrilise liigitamise süsteeme, mis on puhtalt lisafunktsioonid, mis on lahutamatult seotud teise äriteenusega, mis tähendab, et seda funktsiooni ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada ilma põhiteenuseta ning selle funktsiooni või funktsioonistiku integreerimine ei ole vahend käesoleva määruse normide kohaldamisest kõrvalehoidmiseks. Sellised lisafunktsioonid võivad olla näiteks internetipõhistes kauplemiskohtades kasutatavad filtrid näojoonte või kehaehituse liigitamiseks, kuna neid saab kasutada ainult seoses põhiteenusega, mis seisneb toote müümises sellisel viisil, mis võimaldab tarbijal toote virtuaalset proovimist enda peal ja aidates selle abil tarbijal teha ostuotsust. Lisafunktsiooniks võib pidada ka veebipõhistes sotsiaalvõrgustike teenustes kasutatavaid filtreid, millega liigitatakse näojooned või kehaehitus, et võimaldada kasutajatel lisada või muuta pilte või videoid, kuna sellist filtrit ei saa kasutada ilma sotsiaalvõrgustiku teenuste põhiteenuseta, mis seisneb veebisisu jagamises.
(16)
Tässä asetuksessa tarkoitettu biometrisen luokittelun käsite olisi määriteltävä luonnollisten henkilöiden luokitteluksi heidän biometristen tietojensa perusteella tiettyihin ryhmiin. Tällaiset ryhmät voivat liittyä esimerkiksi sukupuoleen, ikään, hiustenväriin, silmien väriin, tatuointeihin, käyttäytymiseen tai persoonallisuuspiirteisiin, kieleen, uskontoon, kansalliseen vähemmistöön kuulumiseen taikka seksuaaliseen tai poliittiseen suuntautumiseen. Tähän eivät kuulu biometriset luokittelujärjestelmät, jotka ovat pelkästään toiseen kaupalliseen palveluun olennaisesti liittyvä liitännäistoiminto, mikä tarkoittaa, että kyseistä toimintoa ei voida objektiivisista teknisistä syistä käyttää ilman pääasiallista palvelua, ja kyseisen toiminnon integrointi ei ole keino kiertää tämän asetuksen sääntöjen soveltamista. Esimerkiksi verkkomarkkinapaikoilla käytettävät kasvonpiirteitä tai kehon ominaisuuksia luokittelevat suodattimet voisivat olla tällainen liitännäistoiminto, koska niitä voidaan käyttää ainoastaan pääasiallisen palvelun yhteydessä eli tuotteen myynnissä siten, että kuluttajaa autetaan tekemään ostopäätös esittämällä, miltä tuote näyttäisi hänen yllään. Verkkoyhteisöpalveluissa käytettäviä suodattimia, jotka luokittelevat kasvonpiirteitä tai kehon ominaisuuksia, jotta käyttäjät voivat lisätä kuvia tai videoita tai muokata niitä, voidaan myös pitää liitännäistoimintoina, koska tällaista suodatinta ei voi käyttää ilman pääasiallista palvelua eli verkkoyhteisöpalvelua, jossa sisältöä jaetaan verkossa.
(17)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi mõiste tuleks määratleda funktsioonidest lähtuvalt kui tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud füüsiliste isikute tuvastamiseks ilma nende aktiivse osaluseta, tavaliselt eemalt, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusandmebaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega, olenemata sellest, milliseid konkreetseid tehnoloogiaid ja protseduure või mis liiki biomeetrilisi andmeid selleks kasutatakse. Selliseid biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutatakse tavaliselt mitme isiku või nende käitumise samaaegseks tajumiseks, et oluliselt hõlbustada füüsiliste isikute tuvastamist ilma nende aktiivse osaluseta. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Kõnealune väljajätmine on põhjendatud asjaoluga, et sellistel süsteemidel on tõenäoliselt väike mõju füüsiliste isikute põhiõigustele võrreldes selliste biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemidega, mida võidakse kasutada suure hulga isikute biomeetriliste andmete töötlemiseks ilma nende aktiivse osaluseta. Reaalajaliste süsteemide puhul toimub nii biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine kui ka isikutuvastus koheselt, peaaegu koheselt või igal juhul ilma märkimisväärse viivituseta. Siinjuures ei tohiks jääda võimalust hoida väikeste viivituste kasutamisega kõrvale käesoleva määruse sätetest, mis käsitlevad asjaomaste tehisintellektisüsteemide kasutamist reaalajas. Reaalajalistes süsteemides kasutatakse kaamera või muu sarnase funktsiooniga seadmega tehtud otse edastatavat või peaaegu otse edastatavat materjali, näiteks videosalvestisi. Tagantjärele kasutatavate süsteemide puhul on aga biomeetriliste andmete hõive juba toimunud ning võrdlemine ja isikutuvastus toimub alles pärast olulist viivitust. Sealjuures kasutatakse sellist materjali nagu videovalvesüsteemi või isikliku seadmega tehtud pildid või videosalvestised, mis on tehtud enne, kui süsteemi konkreetse füüsilise isiku puhul kasutatakse.
(17)
Tässä asetuksessa käytetty biometrisen etätunnistusjärjestelmän käsite olisi määriteltävä toiminnallisesti tekoälyjärjestelmäksi, joka on tarkoitettu luonnollisten henkilöiden tunnistamiseen tyypillisesti etäältä ilman heidän aktiivista osallistumistaan vertaamalla henkilön biometrisiä tietoja viitetietokannan sisältämiin biometrisiin tietoihin riippumatta käytetyistä tekniikoista, prosesseista tai biometristen tietojen tyypeistä. Tällaisia biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä käytetään tyypillisesti havainnoimaan useita henkilöitä tai heidän käyttäytymistään samanaikaisesti, jotta voidaan merkittävästi helpottaa luonnollisten henkilöiden tunnistamista ilman heidän aktiivista osallistumistaan. Näihin eivät kuulu tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää biometriseen todennukseen, joka käsittää tunnistautumisen, ja joiden ainoana tarkoituksena on vahvistaa, että tietty luonnollinen henkilö on se henkilö, joka hän väittää olevansa, sekä vahvistaa luonnollisen henkilön henkilöllisyys ainoastaan jonkin palvelun käyttämiseksi, laitteen lukituksen poistamiseksi tai valvottuun tilaan pääsemiseksi. Tämä soveltamisalan ulkopuolelle jättäminen voidaan perustella sillä, että tällaisilla järjestelmillä on todennäköisesti vähäinen vaikutus luonnollisten henkilöiden perusoikeuksiin verrattuna biometrisiin etätunnistusjärjestelmiin, joita voidaan käyttää suuren ihmismäärän biometristen tietojen käsittelyyn ilman heidän aktiivista osallistumistaan. Reaaliaikaisissa järjestelmissä biometristen tietojen kerääminen, vertailu ja tunnistaminen tapahtuvat välittömästi, lähes välittömästi tai joka tapauksessa ilman merkittävää viivettä. Tältä osin ei pitäisi olla mahdollista kiertää tämän asetuksen sääntöjä, jotka koskevat kyseisten tekoälyjärjestelmien reaaliaikaista käyttöä, käyttämällä vähäisiä viivästyksiä. Reaaliaikaisissa järjestelmissä käytetään kameran tai muun toiminnoltaan samankaltaisen laitteen tuottamaa ”suoraa” tai ”lähes suoraa” materiaalia, kuten videokuvaa. Jälkikäteisissä järjestelmissä biometriset tiedot on sitä vastoin jo kerätty, ja vertailu ja tunnistaminen tapahtuvat vasta merkittävän viiveen jälkeen. Kyse on kameravalvontajärjestelmien tai yksityisten laitteiden tuottamien kuvien tai videokuvan kaltaisesta materiaalista, joka on luotu ennen kuin järjestelmää käytetään asianomaisiin luonnollisiin henkilöihin.
(18)
Käesolevas määruses osutatud emotsioonituvastussüsteemi mõiste tuleks määratleda kui tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal. Selle mõistega viidatakse sellistele emotsioonidele või kavatsustele nagu õnnetunne, kurbus, viha, üllatus, vastikus, piinlikkus, elevus, häbi, põlgus, rahulolu ja lõbustatus. See ei hõlma füüsilisi seisundeid, nagu valu või väsimus, sealhulgas näiteks süsteeme, mida kasutatakse kutseliste pilootide või sõidukijuhtide väsimuse avastamiseks, et õnnetusi ära hoida. See ei hõlma ka pelgalt kergesti arusaadavate ilmete, žestide või liigutuste kindlakstegemist, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse emotsioonide tuvastamiseks või tuletamiseks. Nimetatud ilmed võivad olla tavalised näoilmed, näiteks kulmukortsutus või naeratus, või žestid, nagu käte- või pealiigutused, või isiku hääle erijooned, näiteks vali hääl või sosistamine.
(18)
Tässä asetuksessa tarkoitettu tunteentunnistusjärjestelmän käsite olisi määriteltävä tekoälyjärjestelmäksi, jonka avulla luonnollisten henkilöiden tunteita tai aikomuksia voidaan tunnistaa tai päätellä heidän biometristen tietojensa perusteella. Tunteilla tai aikomuksilla tarkoitetaan tässä yhteydessä esimerkiksi onnellisuutta, surua, vihaa, yllättyneisyyttä, inhoa, häpeää, kiihtyneisyyttä, halveksuntaa, tyytyväisyyttä ja huvittuneisuutta. Ne eivät sisällä fyysisiä olotiloja, kuten kipua tai väsymystä, mukaan lukien esimerkiksi järjestelmät, joita käytetään ammattilentäjien tai -kuljettajien väsymyksen havaitsemiseen onnettomuuksien ehkäisemiseksi. Sillä ei myöskään viitata pelkkään ilmeisen selvien ilmeiden, eleiden tai liikkeiden havaitsemiseen, ellei niitä käytetä tunteiden tunnistamiseen tai päättelemiseen. Tällaiset ilmeet voivat olla perusilmeitä, kuten rypistynyt otsa tai hymy, tai eleitä, kuten käsien, käsivarsien tai pään liikkeitä, tai henkilön äänen piirteitä, esimerkiksi korotettua ääntä tai kuiskaamista.
(19)
Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks avalikult juurdepääsetava ruumina käsitada mis tahes füüsilist ruumi, mis on määratlemata arvu füüsiliste isikute jaoks juurdepääsetav, olenemata sellest, kas kõnealune ruum on era- või avalik-õiguslikus omandis, olenemata tegevusest, mille jaoks ruumi võidakse kasutada, nagu kaubandus, näiteks kauplused, restoranid, kohvikud; teenused, näiteks pangad, ametialane tegevus, majutus; sport, näiteks ujumisbasseinid, võimlad, staadionid; transport, näiteks bussi-, metroo- ja raudteejaamad, lennujaamad, transpordivahendid; meelelahutus, näiteks kinod, teatrid, muuseumid, kontserdi- ja konverentsisaalid; vaba aja veetmine või muu, näiteks avalikud teed ja väljakud, pargid, metsad, mänguväljakud. Ruumi tuleks liigitada ka avalikult juurdepääsetavaks, kui olenemata võimalikest mahtuvus- või turvapiirangutest sõltub juurdepääs teatud eelmääratletud tingimustest, mida saab täita määratlemata arv isikuid, näiteks pääsme või sõidupileti ostmine, eelnev registreerimine või isikute teatav vanus. Seevastu ei tohiks ruumi pidada avalikult juurdepääsetavaks, kui juurdepääs on piiratud konkreetsete ja kindlaksmääratud füüsiliste isikutega kas liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis on otseselt seotud avaliku turvalisuse või julgeolekuga, või ruumi suhtes asjaomaseid volitusi omava isiku selge tahteavalduse alusel. Ainuüksi juurdepääsu faktiline võimalus, näiteks lukustamata uks, avatud aiavärav, ei tähenda, et ruum on avalikult juurdepääsetav, kui on olemas vastupidisele viitavad tähised või asjaolud, näiteks juurdepääsu keelavad või piiravad märgid. Ettevõtete ja tehaste ruumid ning kontorid ja töökohad, millele on juurdepääs ainult asjaomastel töötajatel ja teenuseosutajatel, on ruumid, mis ei ole avalikult juurdepääsetavad. Avalikult juurdepääsetavate ruumide hulka ei tohiks kuuluda vanglad ega piirikontrolliala. Mõned muud ruumid võivad koosneda nii avalikult juurdepääsetavatest kui ka avalikult mitte juurdepääsetavatest ruumidest, näiteks eraomandis oleva eluhoone koridor, mille kaudu on vaja minna arstikabinetti, või lennujaam. Selle mõiste alla ei käi küberruum, sest see ei ole füüsiline ruum. See, kas konkreetne ruum on avalikult juurdepääsetav, tuleks siiski otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse asjaomase olukorra iseärasusi.
(19)
Tätä asetusta sovellettaessa julkisen tilan käsitteen olisi ymmärrettävä tarkoittavan mitä tahansa fyysistä tilaa, johon määrittämättömällä määrällä luonnollisia henkilöitä on pääsy, riippumatta siitä, onko kyseinen tila yksityisessä vai julkisessa omistuksessa, ja riippumatta toiminnasta, johon tilaa voidaan käyttää, kuten kaupankäyntiin (esimerkiksi kaupat, ravintolat, kahvilat), palveluihin (esimerkiksi pankit, ammatillinen toiminta, majoitus- ja ravitsemisala), urheiluun (esimerkiksi uimahallit, kuntosalit, urheilukentät), liikenteeseen (esimerkiksi linja-auto-, metro- ja rautatieasemat, lentoasemat, liikennevälineet), viihteeseen (esimerkiksi elokuvateatterit, teatterit, museot, konsertti- ja kokoussalit), vapaa-aikaan tai muuhun ajanviettoon (esimerkiksi yleiset tiet ja aukiot, puistot, metsät, leikkikentät). Tila olisi luokiteltava julkiseksi tilaksi myös, jos riippumatta mahdollisista kapasiteetti- tai turvallisuusrajoituksista pääsyyn sovelletaan tiettyjä ennalta määritettyjä edellytyksiä, jotka määrittämätön määrä henkilöitä voi täyttää, kuten lipun tai matkalipun ostamista, ennakkorekisteröitymistä tai tiettyä ikää. Sitä vastoin tilaa ei olisi katsottava julkiseksi tilaksi, jos pääsy on rajattu tietyille ja määritellyille luonnollisille henkilöille joko unionin tai jäsenvaltioiden lainsäädännössä, joka liittyy suoraan yleiseen turvallisuuteen, tai sen henkilön selkeän tahdonilmaisun avulla, jolla on tilaa koskeva asiaankuuluva määräysvalta. Pelkästään pääsyn tosiasiallinen mahdollisuus (esimerkiksi lukitsematon ovi, aidassa oleva avoin portti) ei merkitse sitä, että tila on julkinen tila, jos on olemassa osoituksia tai olosuhteita, jotka viittaavat päinvastaiseen (esimerkiksi pääsyn kieltävät tai sitä rajoittavat merkit). Yritysten ja tehtaiden tilat sekä toimistot ja työpaikat, joihin on tarkoitettu olevan pääsy ainoastaan asiaankuuluvilla työntekijöillä ja palveluntarjoajilla, ovat paikkoja, jotka eivät ole julkisia tiloja. Julkisiin tiloihin ei saisi sisältyä vankiloita tai rajatarkastusasemia. Jotkin muut tilat voivat sisältää sekä tiloja, jotka ovat julkisia, että tiloja, jotka eivät ole julkisia, esimerkiksi yksityisen asuinrakennuksen käytävä, jonka kautta on kuljettava lääkärin vastaanotolle, tai lentoasema. Käsite ei kata myöskään verkkoympäristöjä, sillä ne eivät ole fyysisiä tiloja. Se, onko yleisöllä pääsy tiettyyn tilaan, olisi kuitenkin määritettävä tapauskohtaisesti ottaen huomioon kulloisenkin yksittäisen tilanteen erityispiirteet.
(20)
Selleks et saada tehisintellektisüsteemidest võimalikult suur kasu, kaitstes samal ajal põhiõigusi, tervist ja ohutust, ning võimaldada demokraatlikku kontrolli, peaks tehisintellektipädevus andma pakkujatele, juurutajatele ja mõjutatud isikutele vajalikud mõisted tehisintellektisüsteemide kohta teadlike otsuste tegemiseks. Nimetatud mõisted võivad asjaomase konteksti poolest erineda ja võivad hõlmata arusaamist tehniliste elementide nõuetekohasest kohaldamisest tehisintellektisüsteemi arendusetapis, selle kasutamisel kohaldatavaid meetmeid, sobivaid viise tehisintellektisüsteemi väljundi tõlgendamiseks ja mõjutatud isikute puhul teadmisi, mis on vajalikud, et mõista, kuidas tehisintellekti abil tehtud otsused neid mõjutavad. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks tehisintellektipädevus andma kõigile tehisintellekti väärtusahela asjaomastele osalejatele vajalikud teadmised, et tagada määruse asjakohane järgimine ja selle korrektne jõustamine. Lisaks võib tehisintellektipädevusega seotud meetmete laialdane rakendamine ja asjakohaste järelmeetmete kehtestamine aidata parandada töötingimusi ning lõppkokkuvõttes toetada usaldusväärse tehisintellekti konsolideerimist ja innovatsiooni liidus. Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks toetama komisjoni, et edendada tehisintellektipädevusega seotud vahendeid, üldsuse teadlikkust ja arusaamist tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud kasust, riskidest, kaitsemeetmetest, õigustest ja kohustustest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös asjaomaste sidusrühmadega hõlbustama vabatahtlike käitumisjuhendite koostamist, et edendada tehisintellektipädevust tehisintellekti arendamise, käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute seas.
(20)
Jotta saadaan mahdollisimman paljon hyötyä tekoälyjärjestelmistä ja samalla suojellaan perusoikeuksia, terveyttä ja turvallisuutta ja mahdollistetaan demokraattinen valvonta, tarjoajilla, käyttöönottajilla ja henkilöillä, joihin vaikutukset kohdistuvat, olisi oltava riittävä tekoälylukutaito, jotta he ymmärtävät tarvittavat käsitteet ja voivat tehdä tekoälyjärjestelmiä koskevia tietoon perustuvia päätöksiä. Nämä käsitteet voivat vaihdella asiayhteyden mukaan, ja niitä voivat olla esimerkiksi käsitys teknisten elementtien asianmukaisesta soveltamisesta tekoälyjärjestelmän kehitysvaiheessa, järjestelmän käytön aikana sovellettavista toimenpiteistä ja sopivista tavoista tulkita tekoälyjärjestelmän tuotoksia sekä henkilöiden, joihin vaikutukset kohdistuvat, osalta tarvittava tietämys sen ymmärtämiseksi, miten tekoälyn avulla tehdyt päätökset vaikuttavat heihin. Tämän asetuksen soveltamisen yhteydessä kaikilla tekoälyn arvoketjun asiaankuuluvilla toimijoilla olisi oltava riittävä tekoälylukutaito, jotta voidaan varmistaa asetuksen asianmukainen noudattaminen ja täytäntöönpano. Lisäksi toteuttamalla tekoälylukutaitoa koskevia toimia laaja-alaisesti ja ottamalla käyttöön asianmukaiset jatkotoimet voitaisiin osaltaan parantaa työoloja ja viime kädessä lujittaa luotettavaa tekoälyä ja sen innovointipolkua unionissa. Euroopan tekoälyneuvoston, jäljempänä ”tekoälyneuvosto”, olisi tuettava komissiota, jotta voidaan edistää tekoälylukutaidon välineitä sekä yleistä tietoisuutta ja ymmärrystä tekoälyjärjestelmien käyttöön liittyvistä hyödyistä, riskeistä, suojatoimista, oikeuksista ja velvollisuuksista. Komission ja jäsenvaltioiden olisi yhteistyössä asiaankuuluvien sidosryhmien kanssa edistettävä vapaaehtoisten käytännesääntöjen laatimista, jotta voidaan parantaa tekoälyn kehittämisestä, toiminnasta ja käytöstä vastaavien henkilöiden tekoälylukutaitoa.
(21)
Selleks et tagada võrdsed tingimused ning üksikisikute õiguste ja vabaduste tõhus kaitse kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud õigusnorme kohaldada tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes mittediskrimineerival viisil, olenemata sellest, kas nad on asutatud liidus või mõnes kolmandas riigis, ja liidus asutatud tehisintellektisüsteemide juurutajate suhtes.
(21)
Jotta voidaan varmistaa tasapuoliset toimintaedellytykset ja yksilöiden oikeuksien ja vapauksien tehokas suojelu kaikkialla unionissa, tällä asetuksella vahvistettuja sääntöjä olisi sovellettava tekoälyjärjestelmien tarjoajiin syrjimättömällä tavalla riippumatta siitä, ovatko ne sijoittautuneet unioniin vai kolmanteen maahan, sekä unioniin sijoittautuneisiin tekoälyjärjestelmien käyttöönottajiin.
(22)
Kuna tehisintellektisüsteemid on digitaalsed, peaksid teatavad tehisintellektisüsteemid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse isegi siis, kui neid ei ole liidus turule lastud ega kasutusele võetud või kui neid liidus ei kasutata. See kehtib näiteks siis, kui liidus asutatud operaator sõlmib kolmandas riigis asutatud operaatoriga lepingu, et see osutaks teatavaid teenuseid, mis on seotud sellise tehisintellektisüsteemi teostatava tegevusega, mida peetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Sellisel juhul võib operaatori kolmandas riigis kasutatav tehisintellektisüsteem töödelda andmeid, mis on seaduslikult liidus kogutud ja mida liidust edastatakse, ning anda liidus asuvale lepingu sõlminud operaatorile väljundi, mille see tehisintellektisüsteem kõnealuse töötlemise tulemusena genereeris, ilma et see tehisintellektisüsteem oleks liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatav. Et hoida ära käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist ja tagada liidus asuvate füüsiliste isikute tulemuslik kaitse, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka tehisintellektisüsteemide kolmandas riigis asutatud pakkujate ja juurutajate suhtes niivõrd, kuivõrd nende süsteemide genereeritud väljundit kavatsetakse liidus kasutada. Võtmaks siiski arvesse olemasolevaid kokkuleppeid ja erivajadusi, mis puudutavad tulevast koostööd välispartneritega, kellega vahetatakse teavet ja tõendeid, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kolmanda riigi ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui tegutsetakse koostöö või selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on liidu või riigi tasandil sõlmitud liidu või liikmesriikidega tehtava õiguskaitse- ja õigusalase koostöö kohta, tingimusel et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vajaduse korral võib see hõlmata selliste üksuste tegevust, kellele kolmandad riigid on usaldanud konkreetsete ülesannete täitmise sellise õiguskaitse- ja õigusalase koostöö toetamiseks. Selliseid koostööraamistikke või lepinguid on sõlmitud kahepoolselt liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, aga ka Euroopa Liidu, Europoli ja muude liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse alusel õiguskaitse- ja õigusasutuste järelevalve eest, peaksid hindama, kas need koostööraamistikud või rahvusvahelised lepingud sisaldavad piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vastuvõtvad riiklikud ametiasutused ning liidu institutsioonid, organid ja asutused, kes selliseid väljundeid liidus kasutavad, vastutavad selle tagamise eest, et väljundite kasutamine oleks kooskõlas liidu õigusega. Kui kõnealused rahvusvahelised lepingud vaadatakse läbi või sõlmitakse tulevikus uusi, peaksid lepinguosalised tegema kõik endast oleneva, et viia need lepingud vastavusse käesoleva määruse nõuetega.
(22)
Tiettyjen tekoälyjärjestelmien digitaalisen luonteen vuoksi niiden olisi kuuluttava tämän asetuksen soveltamisalaan myös silloin, kun niitä ei saateta markkinoille, oteta käyttöön eikä käytetä unionissa. Tämä koskee esimerkiksi tilanteita, joissa unioniin sijoittautunut toimija hankkii tiettyjä palveluja kolmanteen maahan sijoittautuneelta toimijalta sellaisen tekoälyjärjestelmän toteuttaman toiminnon osalta, joka katsotaan suuririskiseksi. Tällaisessa tapauksessa kolmanteen maahan sijoittautuneen toimijan käyttämä tekoälyjärjestelmä voisi käsitellä dataa, joka on kerätty unionissa ja siirretty sieltä laillisesti, ja toimittaa unionissa sijaitsevalle hankintasopimuksen tehneelle toimijalle tästä käsittelystä saatavia tekoälyjärjestelmän tuloksia ilman, että kyseistä tekoälyjärjestelmää saatetaan markkinoille, otetaan käyttöön tai käytetään unionissa. Jotta estettäisiin tämän asetuksen kiertäminen ja varmistettaisiin unionissa sijaitsevien luonnollisten henkilöiden tehokas suojelu, tätä asetusta olisi sovellettava myös kolmanteen maahan sijoittautuneisiin tekoälyjärjestelmien tarjoajiin ja käyttöönottajiin siltä osin kuin kyseisten järjestelmien tuottamaa tuotosta on tarkoitus käyttää unionissa.Jotta otettaisiin kuitenkin huomioon olemassa olevat järjestelyt ja erityiset tarpeet tulevaan yhteistyöhön sellaisten ulkomaisten kumppanien kanssa, joiden kanssa vaihdetaan tietoja ja todisteita, tätä asetusta ei pitäisi soveltaa kolmannen maan viranomaisiin eikä kansainvälisiin järjestöihin, kun ne toimivat unionin tai sen jäsenvaltioiden kanssa yhteistyössä tai unionin tai kansallisella tasolla tehtyjen lainvalvontaa ja rikosoikeudellista yhteistyötä koskevien kansainvälisten sopimusten puitteissa edellyttäen, että asiaankuuluva kolmas maa tai kansainvälinen järjestö antaa yksityisyydensuojaa, perusoikeuksia ja yksilön vapauksia koskevat riittävät takeet. Tarvittaessa tämä voi kattaa sellaisten yhteisöjen toimet, joille kolmannet maat ovat antaneet erityistehtäviä, joilla tuetaan tällaista lainvalvonta- ja oikeusyhteistyötä. Tällaisia yhteistyökehyksiä on otettu käyttöön ja tällaisia sopimuksia on tehty kahdenvälisesti jäsenvaltioiden ja kolmansien maiden välillä tai Euroopan unionin, Europolin ja muiden unionin virastojen sekä kolmansien maiden ja kansainvälisten järjestöjen välillä. Viranomaisten, joilla on tämän asetuksen nojalla toimivalta valvoa lainvalvonta- ja oikeusviranomaisia, olisi arvioitava, sisältävätkö nämä yhteistyökehykset tai kansainväliset sopimukset riittävät takeet yksilöiden perusoikeuksien ja -vapauksien suojelemiseksi. Vastaanottavat kansalliset viranomaiset ja unionin toimielimet, elimet ja laitokset, jotka käyttävät tällaisia tuotoksia unionissa, vastaavat sen varmistamisesta, että niiden käyttö on unionin oikeuden mukaista. Kun kyseisiä kansainvälisiä sopimuksia tarkistetaan tai uusia sopimuksia tehdään tulevaisuudessa, sopimuspuolten olisi pyrittävä kaikin keinoin saattamaan kyseiset sopimukset tämän asetuksen vaatimusten mukaisiksi.
(23)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, kui need tegutsevad tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutajana.
(23)
Tätä asetusta olisi sovellettava myös unionin toimielimiin, elimiin ja laitoksiin, kun ne toimivat tekoälyjärjestelmän tarjoajana tai käyttöönottajana.
(24)
Juhul kui ja sel määral mil tehisintellektisüsteeme lastakse turule, võetakse kasutusele või kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, olenemata sellest, mis liiki üksus neid tegevusi teostab, näiteks kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku üksusega. Sõjalisel ja kaitse-eesmärgil on selline väljajätmine põhjendatud nii ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 kui ka ELi lepingu V jaotise 2. peatükiga hõlmatud liikmesriikide ja ühise liidu kaitsepoliitika eripäradega, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelist avalikku õigust ning mis on seega sobivam õigusraamistik, et reguleerida tehisintellektisüsteeme surmava jõu kasutamise kontekstis ja muid tehisintellektisüsteeme sõjalise ja kaitsetegevuse kontekstis. Mis puudutab riigi julgeolekuga seotud eesmärke, siis on väljajätmine põhjendatud nii asjaoluga, et riigi julgeolek kuulub ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt jätkuvalt liikmesriikide ainuvastutusse, kui ka riikliku julgeolekualase tegevuse eripära ja operatiivvajadustega ning selle tegevuse suhtes kohaldatavate konkreetsete riigisiseste õigusnormidega. Kui aga sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil välja töötatud, turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavat tehisintellektisüsteemi kasutatakse ajutiselt või alaliselt muudel eesmärkidel, näiteks tsiviil- või humanitaareesmärkidel, õiguskaitse või avaliku julgeoleku eesmärgil, kuulub selline süsteem käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sellisel juhul peaks üksus, kes kasutab tehisintellektisüsteemi muul kui sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tagama tehisintellektisüsteemi vastavuse käesolevale määrusele, välja arvatud juhul, kui süsteemi vastavus on juba tagatud. Tehisintellektisüsteemid, mis on turule lastud või kasutusele võetud määruse kohaldamisalast välja jäetud eesmärgil, nimelt sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ja ühel või mitmel määruse kohaldamisalasse kuuluval eesmärgil, näiteks tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil, kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning nende süsteemide pakkujad peaksid tagama vastavuse käesolevale määrusele. Sellistel juhtudel ei tohiks asjaolu, et tehisintellektisüsteem võib kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse, mõjutada riikliku julgeoleku, kaitse- ja sõjalise tegevusega tegelevate üksuste – olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab – võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme riikliku julgeoleku, sõjalisel ja kaitseotstarbel, mis on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud. Tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil turule lastud tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab.
(24)
Jos ja siltä osin kuin tekoälyjärjestelmiä saatetaan markkinoille, otetaan käyttöön tai käytetään tällaisten järjestelmien muutoksin tai ilman muutoksia sotilaallisiin, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksiin, ne olisi suljettava tämän asetuksen soveltamisalan ulkopuolelle riippumatta siitä, minkä tyyppinen toimija toteuttaa näitä toimia, esimerkiksi siitä, onko se julkinen vai yksityinen toimija. Kun kyseessä ovat sotilaalliset ja puolustustarkoitukset, tällainen soveltamisalan ulkopuolelle sulkeminen perustuu sekä SEU-sopimuksen 4 artiklan 2 kohtaan että SEU-sopimuksen V osaston 2 luvun piiriin kuuluvan jäsenvaltioiden puolustuspolitiikan ja unionin yhteisen puolustuspolitiikan erityispiirteisiin, joihin sovelletaan kansainvälistä julkisoikeutta, joka on näin ollen asianmukaisempi oikeuskehys tekoälyjärjestelmien sääntelylle tappavan voimankäytön yhteydessä ja muiden tekoälyjärjestelmien sääntelylle sotilas- ja puolustustoimien yhteydessä. Kun kyseessä ovat kansallisen turvallisuuden tarkoitukset, tällainen soveltamisalan ulkopuolelle sulkeminen perustuu sekä siihen, että kansallinen turvallisuus kuuluu jäsenvaltioiden yksinomaiseen toimivaltaan SEU 4 artiklan 2 kohdan mukaisesti, että kansallisen turvallisuuden toimien erityisluonteeseen ja operatiivisiin tarpeisiin ja näihin toimiin sovellettaviin erityisiin kansallisiin sääntöihin. Jos sotilaallisiin, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksiin kehitettyä, markkinoille saatettua, käyttöön otettua tai käytettyä tekoälyjärjestelmää kuitenkin käytetään väliaikaisesti tai pysyvästi muihin tarkoituksiin, esimerkiksi siviili- tai humanitaarisiin tarkoituksiin, lainvalvonnan tai yleisen turvallisuuden tarkoituksiin, järjestelmä kuuluu tämän asetuksen soveltamisalaan. Tässä tapauksessa toimijan, joka käyttää tekoälyjärjestelmää muihin kuin sotilaallisiin, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksiin, olisi varmistettava, että tekoälyjärjestelmässä noudatetaan tätä asetusta, jollei järjestelmässä jo noudateta tätä asetusta. Tekoälyjärjestelmät, jotka saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön soveltamisalan ulkopuolelle jääviin tarkoituksiin eli sotilaallisiin, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksiin ja yhteen tai useampaan soveltamisalaan kuuluvaan tarkoitukseen, kuten siviilitarkoituksiin tai lainvalvonnan tarkoituksiin, kuuluvat tämän asetuksen soveltamisalaan ja näiden järjestelmien tarjoajien olisi varmistettava tämän asetuksen noudattaminen. Näissä tapauksissa sen seikan, että tekoälyjärjestelmä voi kuulua tämän asetuksen soveltamisalaan, ei saisi vaikuttaa kansallisen turvallisuuden, puolustuksen ja sotilaallisia toimia toteuttavien toimijoiden, riippumatta siitä, minkä tyyppinen toimija toteuttaa näitä toimia, mahdollisuuteen käyttää tekoälyjärjestelmiä, joiden käyttö on suljettu tämän asetuksen soveltamisalan ulkopuolelle, kansallisen turvallisuuden, sotilaallisiin ja puolustuksen tarkoituksiin. Tekoälyjärjestelmän, joka saatetaan markkinoille siviili- tai lainvalvontatarkoituksia varten ja jota käytetään muutoksin tai ilman muutoksia sotilaallisiin, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksiin, ei pitäisi kuulua tämän asetuksen soveltamisalaan riippumatta siitä, minkä tyyppinen toimija toteuttaa näitä toimia.
(25)
Käesolev määrus peaks toetama innovatsiooni, peaks austama teadusvabadust ega tohiks kahjustada teadus- ja arendustegevust. Seepärast on vaja jätta selle kohaldamisalast välja tehisintellektisüsteemid ja -mudelid, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Lisaks on vaja tagada, et käesolev määrus ei mõjuta muul viisil tehisintellektisüsteemide või -mudelitega seotud teadus- ja arendustegevust enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Samuti ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada tehisintellektisüsteemide või -mudelite tootepõhise teadus-, testimis- ja arendustegevuse suhtes enne nende süsteemide ja mudelite kasutusele võtmist või turule laskmist. See väljajätmine ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui sellise teadus- ja arendustegevuse tulemusena lastakse turule või võetakse kasutusele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv tehisintellektisüsteem, ega tehisintellekti regulatiivliivakasti ja tegelikes tingimustes testimist käsitlevate sätete kohaldamist. Lisaks peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse jääma kõik muud tehisintellektisüsteemid, mida võidakse kasutada mis tahes teadus- ja arendustegevuseks, ilma et see piiraks selliste tehisintellektisüsteemide väljajätmist, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Teadus- ja arendustegevus peaks igal juhul toimuma kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetiliste ja kutsestandarditega ning see peaks toimuma kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.
(25)
Tällä asetuksella olisi tuettava innovointia, kunnioitettava tieteen vapautta, eikä se saisi heikentää tutkimus- ja kehitystoimintaa. Sen vuoksi on tarpeen jättää sen soveltamisalan ulkopuolelle tekoälyjärjestelmät ja -mallit, jotka on erityisesti kehitetty ja otettu käyttöön yksinomaan tieteellistä tutkimusta ja kehittämistoimintaa varten. Lisäksi on tarpeen varmistaa, että tämä asetus ei muulla tavoin vaikuta tekoälyjärjestelmiä tai -malleja koskevaan tieteelliseen tutkimukseen ja kehittämistoimintaan ennen niiden markkinoille saattamista tai käyttöönottoa. Tekoälyjärjestelmiä tai -malleja koskevan tuotesuuntautuneen tutkimus-, testaus- ja kehittämistoiminnan osalta tämän asetuksen säännöksiä ei myöskään pitäisi soveltaa ennen näiden järjestelmien ja mallien käyttöönottoa tai markkinoille saattamista. Tämä poissulkeminen ei rajoita velvoitetta noudattaa tätä asetusta, kun tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluva tekoälyjärjestelmä saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön tällaisen tutkimus- ja kehitystoiminnan tuloksena, eikä tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä ja tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevien säännösten soveltamista. Lisäksi kaikkiin muihin tekoälyjärjestelmiin, joita voidaan käyttää tutkimus- ja kehitystoimintaan, olisi sovellettava tämän asetuksen säännöksiä, rajoittamatta sellaisten tekoälyjärjestelmien poissulkemista, jotka on erityisesti kehitetty ja otettu käyttöön yksinomaan tieteellistä tutkimusta ja kehitystoimintaa varten. Kaikissa tutkimus- ja kehitystoimissa olisi joka tapauksessa noudatettava tunnustettuja tutkimuseettisiä ja -ammatillisia periaatteita sekä sovellettavaa unionin oikeutta.
(26)
Selleks et kehtestada tehisintellektisüsteemide suhtes proportsionaalsed, mõjusad ja siduvad õigusnormid, tuleks järgida selgelt määratletud riskipõhist lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi kohaselt tuleks nende õigusnormide liiki ja sisu kujundada vastavalt nende riskide intensiivsusele ja ulatusele, mida tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada. Seepärast tuleb keelata teatavad vastuvõetamatud tehisintellekti kasutusviisid, näha ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded ja asjaomaste operaatorite kohustused ning kehtestada teatavatele tehisintellektisüsteemidele läbipaistvuskohustused.
(26)
Tekoälyjärjestelmiä koskevien oikeasuhteisten ja tehokkaiden sitovien sääntöjen käyttöön ottamiseksi olisi noudatettava selkeästi määriteltyä riskiperusteista lähestymistapaa. Tässä lähestymistavassa tällaisten sääntöjen tyyppi ja sisältö olisi sovitettava niiden riskien voimakkuuden ja laajuuden mukaan, joita tekoälyjärjestelmät voivat aiheuttaa. Sen vuoksi on tarpeen kieltää tietyt tekoälyyn liittyvät käytännöt, joita ei voida hyväksyä, vahvistaa suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat vaatimukset ja asianomaisten toimijoiden velvollisuudet sekä asettaa avoimuusvelvoitteita tietyille tekoälyjärjestelmille.
(27)
Kuigi riskipõhine lähenemisviis on proportsionaalsete ja tõhusate siduvate õigusnormide alus, on oluline meelde tuletada 2019. aasta eetikasuuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks, mille töötas välja komisjoni määratud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm. Kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm töötas nendes suunistes välja seitse mittesiduvat tehisintellekti eetikapõhimõtet, mille eesmärk on aidata tagada, et tehisintellekt on usaldusväärne ja järgib eetikanorme. Nende seitsme põhimõtte seas on: inimese toimevõime ja inimjärelevalve; tehniline töökindlus ja ohutus; privaatsus ja andmehaldus; läbipaistvus; mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus; ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu ning vastutuse võtmine. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ja mis tahes muu kohaldatava liidu õiguse õiguslikult siduvate nõuete kohaldamist, aitavad need suunised kujundada sidusat, usaldusväärset ja inimkeskset tehisintellekti kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu alusväärtustega. Kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniste kohaselt tähendab inimese toimevõime ja inimjärelevalve, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse vahendina, mis teenib inimesi, austab inimväärikust ja isiklikku sõltumatust ning toimib viisil, mille üle inimesed saavad nõuetekohaselt kontrolli ja järelevalvet teostada. Tehniline töökindlus ja ohutus tähendab seda, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis tagab probleemide esinemisel nende töökindluse ning vastupidavuse katsetele muuta tehisintellektisüsteemi kasutust või toimivust nii, et kolmandad isikud saaksid neid ebaseaduslikult kasutada, ning et minimeerida soovimatut kahju. Privaatsus ja andmehaldus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kooskõlas privaatsus- ja andmekaitsenormidega ning andmetöötlus vastab kõrgetele kvaliteedi ja tervikluse standarditele. Läbipaistvus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis võimaldab asjakohast jälgitavust ja selgitatavust, andes samal ajal inimestele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning teavitades juurutajaid igakülgselt selle tehisintellektisüsteemi võimetest ja piiridest ning mõjutatud isikuid nende õigustest. Mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus tähendavad, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis hõlmab erinevaid osalejaid ja edendab võrdset ligipääsu, soolist võrdõiguslikkust ja kultuurilist mitmekesisust, vältides samal ajal diskrimineerivat mõju ja ebaõiglast kallutatust, mis on liidu või liikmesriikide õigusega keelatud. Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kestlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, samuti viisil, mis toob kasu kõigile inimestele, jälgides ja hinnates samal ajal pikaajalist mõju üksikisikule, ühiskonnale ning demokraatiale. Nimetatud põhimõtete kohaldamine tuleks võimaluse korral üle kanda tehisintellektimudelite projekteerimisse ja kasutamisse. Igal juhul peaksid need olema aluseks käesoleva määruse alusel koostatavatele käitumisjuhenditele. Kõiki sidusrühmi, sealhulgas tööstust, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda ja standardiorganisatsioone, julgustatakse vabatahtlike parimate tavade ja standardite väljatöötamisel võtma vastavalt vajadusele arvesse eetikapõhimõtteid.
(27)
Riskiperusteinen lähestymistapa toimii perustana oikeasuhteisille ja tehokkaille sitoville säännöille. On kuitenkin tärkeää palauttaa mieleen komission nimittämän tekoälyä käsittelevän korkean tason asiantuntijaryhmän laatimat luotettavaa tekoälyä koskevat eettiset ohjeet vuodelta 2019. Asiantuntijaryhmä laati näihin ohjeisiin seitsemän ei-sitovaa tekoälyä koskevaa eettistä periaatetta, joiden on tarkoitus auttaa varmistamaan, että tekoäly on luotettavaa ja eettisesti hyväksyttävää. Nämä seitsemän periaatetta ovat ihmisen toimijuus ja ihmisen suorittama valvonta, tekninen vakaus ja turvallisuus, yksityisyyden suoja ja datanhallinta, avoimuus, monimuotoisuus, syrjimättömyys ja oikeudenmukaisuus sekä yhteiskunnallinen ja ympäristöön liittyvä hyvinvointi ja vastuuvelvollisuus. Eettisillä ohjeilla edistetään johdonmukaisen, luotettavan ja ihmiskeskeisen tekoälyn suunnittelua perusoikeuskirjan ja unionin perustana olevien arvojen mukaisesti, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tämän asetuksen oikeudellisesti sitovien vaatimusten ja muun sovellettavan unionin oikeuden soveltamista. Tekoälyä käsittelevän korkean tason asiantuntijaryhmän eettisten ohjeiden mukaan ihmisen toimijuudella ja ihmisen suorittamalla valvonnalla tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmät kehitetään työkaluiksi ja niitä käytetään työkaluina, jotka palvelevat ihmisiä, kunnioittavat ihmisarvoa ja itsemääräämisoikeutta ja toimivat siten, että ihmisen on mahdollista hallita ja valvoa niitä.Teknisellä vakaudella ja turvallisuudella tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmät kehitetään ja niitä käytetään tavalla, jolla tahattomat ongelmatilanteet voidaan ratkaista vakaasti, jolla tekoälyjärjestelmä voi palautua yrityksistä muuttaa sen käyttöä tai toimintaa siten, että kolmannet osapuolet voisivat käyttää sitä laittomasti, ja jolla pidetään tahattomat haitat mahdollisimman vähäisinä. Yksityisyydellä ja datanhallinnalla tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmät kehitetään ja niitä käytetään yksityisyydensuojaa ja tietosuojaa koskevien säännösten mukaisesti käsiteltäessä tietoja, jotka täyttävät tiukat vaatimukset laadun ja eheyden osalta. Avoimuudella tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmiä kehitetään ja käytetään tavalla, joka mahdollistaa asianmukaisen jäljitettävyyden ja selitettävyyden, saa ihmiset tietoiseksi siitä, että he viestivät tai ovat vuorovaikutuksessa tekoälyjärjestelmän kanssa, ja tiedottaa käyttöönottajille asianmukaisesti kulloisenkin tekoälyjärjestelmän suorituskykyyn liittyvistä valmiuksista ja rajoituksista sekä henkilöille, joihin vaikutukset kohdistuvat, heidän oikeuksistaan. Monimuotoisuudella, syrjimättömyydellä ja oikeudenmukaisuudella tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmiä kehitetään ja käytetään tavalla, jossa on mukana monimuotoisia toimijoita ja jolla edistetään yhtäläisiä mahdollisuuksia, sukupuolten tasa-arvoa ja kulttuurien monimuotoisuutta ja vältetään unionin tai kansallisessa lainsäädännössä kiellettyjä syrjiviä vaikutuksia ja epäoikeudenmukaisia vääristymiä. Sosiaalisella ja ympäristöön liittyvällä hyvinvoinnilla tarkoitetaan, että tekoälyjärjestelmiä kehitetään ja käytetään kestävällä ja ympäristöystävällisellä tavalla sekä siten, että ne ovat hyödyksi kaikille ihmisille, seuraten ja arvioiden samalla pitkän aikavälin vaikutuksia yksilöihin, yhteyskuntaan ja demokratiaan. Nämä periaatteet olisi mahdollisuuksien mukaan otettava huomioon tekoälymallien suunnittelussa ja käytössä. Niiden olisi joka tapauksessa toimittava perustana, kun tämän asetuksen mukaiset käytännesäännöt laaditaan. Kaikkia sidosryhmiä, kuten teollisuutta, tiedeyhteisöä, kansalaisyhteiskuntaa ja standardointijärjestöjä, kannustetaan ottamaan tarvittaessa huomioon eettiset periaatteet, kun ne kehittävät vapaaehtoisia parhaita käytäntöjä ja standardeja.
(28)
Lisaks sellele, et tehisintellektil on mitmeid kasulikke rakendusvõimalusi, on seda võimalik ka väärkasutada ning luua uudseid ja võimsaid manipuleerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse kontrolli vahendeid. Sellised kasutusviisid on eriti kahjulikud ja kuritarvituslikud ning tuleks keelata, sest need on vastuolus selliste liidu väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, demokraatia ja õigusriik ning põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega, kaasa arvatud õigusega mittediskrimineerimisele, andmekaitsele ja privaatsusele, aga ka lapse õigustega.
(28)
Tekoälyn monien hyödyllisten käyttötarkoitusten lisäksi sitä voidaan myös käyttää väärin, ja se voi tarjota uusia ja tehokkaita välineitä käytäntöihin, joihin liittyy manipulointia, hyväksikäyttöä ja sosiaalista valvontaa. Tällaiset käytännöt ovat erityisen haitallisia ja loukkaavia, ja ne olisi kiellettävä, koska ne ovat ihmisarvon kunnioittamista, vapautta, tasa-arvoa, demokratiaa ja oikeusvaltiota koskevien unionin arvojen sekä perusoikeuskirjassa vahvistettujen perusoikeuksien vastaisia, mukaan lukien oikeus syrjimättömyyteen, tietosuoja ja yksityisyyden suoja sekä lapsen oikeudet.
(29)
Tehisintellektil põhinevaid manipuleerimistehnikaid saab kasutada selleks, et veenda inimesi käituma soovimatult ja neid petta, suunates neid tegema otsuseid, mis pärsivad ja kahjustavad nende sõltumatust, otsuste tegemist ja valikuvabadust. Teatavad tehisintellektisüsteemid, mille eesmärk või tagajärg on inimeste käitumise suurel määral moonutamine, mis võib tõenäoliselt tekitada olulist kahju, eelkõige sellist, millel on piisavalt oluline kahjulik mõju füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele või finantshuvidele, on eriti ohtlikud ja seetõttu tuleks nende turule laskmine, kasutusele võtmine ja kasutamine keelata. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, nagu audio-, pildi- ja videostiimuleid, mida inimesed ei suuda tajuda, sest need stiimulid jäävad inimese tajust väljapoole, või muid manipuleerivaid või petlikke võtteid, mis vähendavad või kahjustavad isiku sõltumatust, otsuste tegemist või vaba valikut viisil, mille puhul inimesed ei ole nendest võtetest teadlikud, või isegi kui nad on teadlikud, on võimalik nad ikka eksiteele viia või nad ei ole võimelised neid kontrollima või nendele vastu seisma. Selleks võidakse kasutada näiteks aju-arvuti liideseid või virtuaalreaalsust, kuna need võimaldavad suuremat kontrolli selle üle, milliseid stiimuleid inimestele esitatakse, kuivõrd need võivad oluliselt moonutada nende käitumist märkimisväärselt kahjulikul viisil. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid muul viisil kasutada ära konkreetse isiku või isikute rühma haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (16) tähenduses või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast, mis tõenäoliselt muudab need isikud ärakasutamise suhtes kaitsetumaks, näiteks äärmises vaesuses elavad isikud, etnilised või usuvähemused. Selliseid süsteeme võidakse turule lasta, kasutusele võtta või kasutada selliselt, et nende eesmärk või tagajärg on isiku käitumise oluline moonutamine viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju sellele või mõnele teisele isikule või isikute rühmale, sealhulgas kahju, mis võib tekkida aja jooksul, ning seetõttu peaksid sellised süsteemid olema keelatud. Käitumise moonutamise kavatsust ei pruugi olla võimalik eeldada, kui moonutus tuleneb tehisintellektisüsteemi välistest teguritest, mis ei ole pakkuja või juurutaja kontrolli all, nimelt teguritest, mis ei pruugi olla mõistlikult prognoositavad ja seetõttu ei ole tehisintellektisüsteemi pakkujal või juurutajal võimalik neid leevendada. Igal juhul ei pruugi pakkujal või juurutajal olla kavatsust põhjustada olulist kahju, kui selline kahju tuleneb manipuleerivatest või ekspluateerivatest tehisintellektil põhinevatest kasutusviisidest. Selliseid tehisintellekti kasutusviise käsitlevad keelud täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (17) sätteid, eelkõige seda, et ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku või rahalist kahju, on igal juhul keelatud, olenemata sellest, kas need on võetud kasutusele tehisintellektisüsteemide abil või muul viisil. Käesolevas määruses sätestatud manipuleerivate ja ekspluateerivate kasutusviiside keeld ei tohiks mõjutada õiguspärast ravi, näiteks psüühikahäire psühholoogiline ravi või füüsiline rehabilitatsioon, kui see toimub kooskõlas kohaldatava õiguse ja meditsiinistandarditega, näiteks üksikisikute või nende seaduslike esindajate selgesõnalisel nõusolekul. Samuti ei tohiks tavapäraseid ja õiguspäraseid kaubandustavasid, näiteks reklaami valdkonnas, mis on kooskõlas kohaldatava õigusega, pidada iseenesest kahjulikeks manipuleerivateks tehisintellektil põhinevateks kasutusviisideks.
(29)
Tekoälyä hyödyntäviä manipulointitekniikoita voidaan käyttää taivuttelemaan henkilöitä haitallisiin käyttäytymismalleihin tai harhauttamaan heitä suuntaamalla heitä tekemään päätöksiä tavalla, joka horjuttaa ja heikentää heidän itsenäisyyttään, päätöksentekoaan ja valinnanvapauttaan. Sellaisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö, joiden tarkoitus on vääristää olennaisesti tai joiden käytön tuloksena vääristetään olennaisesti ihmisten käyttäytymistä, mistä todennäköisesti aiheutuu huomattavia haittoja, joilla on erityisesti riittävän merkittävä kielteinen vaikutus fyysiseen tai psyykkiseen terveyteen taikka taloudellisiin etuihin, on erityisen vaarallista ja se olisi näin ollen kiellettävä. Tällaisissa tekoälyjärjestelmissä käytetään subliminaalisia komponentteja, kuten ääni-, kuva- ja videoärsykkeitä, joita henkilöt eivät voi havaita, koska tällaiset ärsykkeet ovat ihmisen havaitsemiskyvyn ulkopuolella, tai muita manipuloivia tai harhaanjohtavia tekniikkoja, joilla horjutetaan tai heikennetään henkilön itsenäisyyttä, päätöksentekoa ja valinnanvapautta tavoilla, joista ihmiset eivät ole tietoisia tai vaikka olisivatkin, he voivat silti tulla harhaanjohdetuiksi tai eivät pysty hallitsemaan tai vastustamaan niitä. Tällaista harhaanjohtamista voisivat helpottaa esimerkiksi aivojen ja tietokoneen rajapinnat tai virtuaalitodellisuus, koska niiden avulla voidaan paremmin hallita sitä, mitä ärsykkeitä esitetään henkilöille, siinä määrin kuin ne voivat vääristää olennaisesti heidän käyttäytymistään merkittävästi haitallisella tavalla. Lisäksi tekoälyjärjestelmissä voidaan myös muutoin hyödyntää henkilön tai tietyn henkilöryhmän haavoittuvuuksia, jotka liittyvät heidän ikäänsä, Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivissä (EU) 2019/882 (16) tarkoitettuun vammaan tai erityiseen sosiaaliseen tai taloudelliseen tilanteeseen, joka todennäköisesti saattaa nämä henkilöt haavoittuvammiksi hyväksikäytölle, kuten äärimmäisessä köyhyydessä elävät henkilöt tai etniset tai uskonnolliset vähemmistöt.Tällaisia tekoälyjärjestelmiä saatetaan saattaa markkinoille, ottaa käyttöön tai käyttää siten, että tavoitteena tai vaikutuksena on henkilön käytöksen olennainen vääristyminen, ja tavalla, joka aiheuttaa tai kohtuullisella todennäköisyydellä aiheuttaa huomattavaa haittaa kyseiselle henkilölle tai muulle henkilölle tai henkilöryhmälle, mukaan lukien ajan kuluessa mahdollisesti kumuloituvat haitat, ja siksi tekoälyjärjestelmien tällainen käyttö olisi kiellettävä. Voi olla mahdotonta olettaa, että käyttäytymisen vääristyminen on tarkoituksellista, jos käyttäytymisen vääristyminen johtuu tekoälyjärjestelmän ulkopuolisista tekijöistä, jotka eivät ole tarjoajan tai käyttöönottajan hallittavissa, eli tekijöistä, joita tekoälyjärjestelmän tarjoaja tai käyttöönottaja ei voi kohtuudella ennustaa ja näin ollen lieventää. Joka tapauksessa tarjoajalla tai käyttöönottajalla ei tarvitse olla aikomusta aiheuttaa huomattavaa haittaa, vaan kiellon perusteeksi riittää, että tällaista haittaa aiheutuu manipuloivista tai hyväksikäyttävistä tekoälyä hyödyntävistä käytännöistä. Tällaisia tekoälykäytäntöjä koskevilla kielloilla täydennetään Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivissä 2005/29/EY (17) olevia säännöksiä erityisesti siltä osin, että kuluttajille taloudellisia tai rahoituksellisia haittoja aiheuttavat hyvän kauppatavan vastaiset käytännöt kielletään kaikissa olosuhteissa riippumatta siitä, onko ne otettu käyttöön tekoälyjärjestelmien avulla tai muutoin. Tässä asetuksessa säädetyt manipuloivien ja hyväksikäyttävien käytäntöjen kiellot eivät saisi vaikuttaa laillisiin käytäntöihin sairaanhoidon alalla, kuten mielenterveyshäiriöiden psykologiseen hoitoon tai fyysiseen kuntoutumiseen, kun tällaiset käytännöt toteutetaan sovellettavan lainsäädännön ja sovellettavien lääketieteellisten standardien mukaisesti, esimerkiksi edellyttämällä asianomaisten henkilöiden tai heidän edustajiensa nimenomaista suostumusta. Sovellettavan lainsäädännön mukaisten, esimerkiksi mainonnan alalla toteutettavien yleisten ja oikeutettujen kaupallisten menettelyjen ei myöskään saisi itsessään katsoa olevan haitallisia manipuloivia tekoälyä hyödyntäviä käytäntöjä.
(30)
Biomeetrilise liigitamise süsteemid, mis põhinevad füüsiliste isikute biomeetrilistel andmetel, näiteks isiku näol või sõrmejälgedel, et tuletada või järeldada isikute poliitilisi vaateid, kuulumist ametiühingusse, usulisi või filosoofilisi veendumusi, rassi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust, tuleks keelata. See keeld ei tohiks hõlmata selliste biomeetriliste andmestike seaduslikku märgistamist, filtreerimist või liigitamist vastavalt biomeetrilistele andmetele, mis on saadud kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, nagu kujutiste sorteerimist vastavalt juuksevärvile või silmavärvile, mida saab kasutada näiteks õiguskaitse valdkonnas.
(30)
Olisi kiellettävä biometriset luokittelujärjestelmät, jotka perustuvat luonnollisten henkilöiden biometrisiin tietoihin, kuten henkilön kasvokuva- tai sormenjälkitietoihin, joiden perusteella päätellään tai johdetaan henkilön poliittisia mielipiteitä, ammattiliiton jäsenyyttä, uskonnollista tai filosofista vakaumusta, rotua, seksuaalista käyttäytymistä tai seksuaalista suuntautumista koskevia seikkoja. Tämä kielto ei saisi koskea sellaisten biometristen tietoaineistojen laillista merkitsemistä, suodattamista tai luokittelua, jotka on hankittu biometrisiä tietoja koskevan unionin tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti, mukaan lukien hiusten tai silmien värin mukaan tapahtuva kuvien lajittelu, jota voidaan käyttää esimerkiksi lainvalvonnassa.
(31)
Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse avaliku või erasektori osalejate poolt füüsilistele isikutele sotsiaalpunktide andmiseks, võivad tuua kaasa diskrimineerimise ja teatavate rühmade kõrvalejätmise. Need süsteemid võivad rikkuda õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning olla vastuolus võrdsuse ja õigluse väärtustega. Sellised tehisintellektisüsteemid hindavad või liigitavad füüsilisi isikuid või nende rühmi, tuginedes paljudele andmepunktidele, mis on seotud nende sotsiaalse käitumisega eri kontekstides, või teadaolevatele, tuletatavatele või prognoositavatele isiku- või iseloomuomadustele teatava aja jooksul. Selliste tehisintellektisüsteemide antud sotsiaalpunktid võivad tuua kaasa füüsilisi isikuid või terveid inimrühmi kahjustavat või nende ebasoodsat kohtlemist sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, kus andmed algselt loodi või koguti, või kahjustavat kohtlemist, mis ei ole nende sotsiaalse käitumise problemaatilisusega võrreldes proportsionaalne või põhjendatud. Tehisintellektisüsteemid, millega kaasnevad sellised vastuvõetamatud punktide andmise tavad ja mis viivad selliste kahjustavate või ebasoodsate tulemusteni, tuleks seetõttu keelata. See keeld ei tohiks mõjutada füüsiliste isikute seaduslikku hindamist, mida tehakse konkreetsel eesmärgil kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.
(31)
Tekoälyjärjestelmät, joiden avulla julkiset tai yksityiset toimijat toteuttavat luonnollisten henkilöiden sosiaalista pisteyttämistä, voivat johtaa syrjiviin tuloksiin ja tiettyjen ryhmien syrjäytymiseen. Ne voivat loukata oikeutta ihmisarvoon ja syrjimättömyyteen sekä tasa-arvon ja oikeussuojan arvoja. Tällaiset tekoälyjärjestelmät arvioivat tai luokittelevat luonnollisia henkilöitä tai henkilöryhmiä tiettyinä ajanjaksoina heidän sosiaaliseen käyttäytymiseensä useissa yhteyksissä liittyvien monien tietopisteiden perusteella tai heidän tunnettujen, pääteltyjen tai ennakoitujen henkilökohtaisten ominaisuuksiensa tai luonteenpiirteidensä perusteella. Tällaisista tekoälyjärjestelmistä saadut sosiaaliset pisteet voivat johtaa luonnollisten henkilöiden tai kokonaisten henkilöryhmien haitalliseen tai epäedulliseen kohteluun sosiaalisissa yhteyksissä, jotka eivät liity siihen asiayhteyteen, jossa tiedot alun perin tuotettiin tai kerättiin, tai haitalliseen kohteluun, joka on suhteetonta tai perusteetonta heidän sosiaalisen käyttäytymisensä vakavuuteen nähden. Tekoälyjärjestelmät, jotka tuottavat tällaisia pisteytyskäytäntöjä, joita ei voida hyväksyä ja jotka johtavat tällaisiin haitallisiin tai epäedullisiin tuloksiin, olisi näin ollen kiellettävä. Tämä kielto ei saisi vaikuttaa luonnollisten henkilöiden lainmukaisiin arviointikäytäntöihin, joita toteutetaan erityistä tarkoitusta varten unionin ja kansallisen lainsäädännön mukaisesti.
(32)
Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks on eriti tõsine sekkumine asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse, sest see võib mõjutada suure osa elanikkonna eraelu, tekitada pideva jälgimise tunde ning kaudselt veenda loobuma kogunemisvabaduse ja muude põhiõiguste kasutamisest. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Sellised võimalikud kallutatud tulemused ja diskrimineeriv mõju on eriti olulised vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuete puhul. Kuna selliste reaalajas töötavate süsteemide kasutamise mõju on vahetu ja täiendava kontrolli või parandamise võimalused piiratud, seab selliste süsteemide kasutamine suuremasse ohtu õiguskaitsetoimingute mõjuvälja jäävate isikute õigused ja vabadused.
(32)
Käyttämällä tekoälyjärjestelmiä luonnollisten henkilöiden reaaliaikaiseen biometriseen etätunnistukseen julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa puututaan erityisen pitkälle menevällä tavalla asianomaisten henkilöiden oikeuksiin ja vapauksiin, sillä tämä voi vaikuttaa suuren väestönosan yksityiselämään, synnyttää tunteen jatkuvasta valvonnasta ja estää välillisesti kokoontumisvapauden ja muiden perusoikeuksien käyttämisen. Luonnollisten henkilöiden biometriseen etätunnistukseen tarkoitettujen tekoälyjärjestelmien tekniset epätarkkuudet voivat johtaa vinoutuneisiin tuloksiin ja aiheuttaa syrjiviä vaikutuksia. Tällaiset mahdolliset vinoutuneet tulokset ja syrjivät vaikutukset ovat erityisen merkityksellisiä, kun ne liittyvät ikään, etniseen alkuperään, rotuun, sukupuoleen tai vammaisuuteen. Lisäksi tällaisten reaaliaikaisten järjestelmien käyttöön liittyvien vaikutusten välittömyys ja rajalliset mahdollisuudet lisätarkastuksiin tai korjauksiin lisäävät asianomaisten henkilöiden oikeuksiin ja vapauksiin kohdistuvia riskejä lainvalvontatoimien yhteydessä tai asianomaisten henkilöiden, joihin lainvalvontatoimet vaikuttavat, oikeuksiin ja vapauksiin kohdistuvia riskejä.
(33)
Seepärast peaks selliste süsteemide kasutamine õiguskaitse eesmärgil olema keelatud, välja arvatud ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukordades, kus nende süsteemide kasutamine on rangelt vajalik selleks, et saavutada olulise avaliku huvi eesmärk, mille tähtsus kaalub riskid üles. Selliste olukordade hulka kuuluvad teatavate kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud isikute otsimine, teatavad füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardavad ohud või terrorirünnaku oht ning käesoleva määruse lisas loetletud kuritegude toimepanijate või sellistes kuritegudes kahtlustatavate asukoha kindlaks tegemine või nende tuvastamine, kui sellise kuriteo eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat ning vastavalt kõnealuse kuriteo määratlusele selle liikmesriigi õiguses. Sellise ajalise piiri seadmine riigisisese õiguse kohasele vabadusekaotusele või vabadust piiravale julgeolekumeetmele aitab tagada, et reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine oleks õigustatud vaid piisavalt raskete rikkumiste korral. Peale selle põhineb käesoleva määruse lisas esitatud kuritegude loetelu 32 kuriteoliigil, mis on loetletud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK, (18) võttes arvesse, et mõned neist kuritegudest on praktikas tõenäoliselt teistest asjakohasemad, sest reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise eeldatav vajalikkus ja proportsionaalsus võivad märkimisväärselt varieeruda, kui tegemist on loetelus nimetatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava asukoha kindlaks tegemise või tema tuvastamisega ja kui võetakse arvesse võimalike negatiivsete tagajärgede raskusastme, tõenäosuse ja ulatuse tõenäolisi erinevusi. Vahetu oht füüsiliste isikute elule või füüsilisele turvalisusele võib tuleneda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (19) artikli 2 punktis 4 määratletud elutähtsa taristu tõsisest kahjustada saamisest, kui sellise elutähtsa taristu kahjustada saamine või hävimine ohustaks vahetult isiku elu või füüsilist turvalisust, sealhulgas elanikkonna esmatarbekaupadega varustamise või riigi põhiülesannete täitmise tõsise kahjustamise kaudu. Lisaks tuleks käesoleva määrusega säilitada õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutuste suutlikkus kontrollida isikusamasust asjaomase isiku juuresolekul vastavalt liidu ja liikmesriigi õiguses sellise kontrolli jaoks sätestatud tingimustele. Eelkõige peaks õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutustel olema võimalik kasutada liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt infosüsteeme, et tuvastada isikud, kes isikusamasuse kontrolli käigus kas keelduvad isiku tuvastamisest või ei suuda oma isikut avaldada või tõendada, ilma et neilt nõutaks käesoleva määruse kohaselt eelneva loa saamist. Tegemist võib olla näiteks kuriteoga seotud isikuga, isikuga, kes ei soovi või kes õnnetuse või tervisliku seisundi tõttu ei suuda avaldada oma isikut õiguskaitseasutustele.
(33)
Näiden järjestelmien käyttö lainvalvontatarkoituksiin olisi sen vuoksi kiellettävä lukuun ottamatta tyhjentävästi lueteltuja ja kapeasti määriteltyjä tilanteita, joissa käyttö on ehdottoman välttämätöntä sellaisen tärkeän yleisen edun saavuttamiseksi, jonka merkitys on riskejä suurempi. Näihin tilanteisiin kuuluvat tiettyjen rikosten uhrien, myös kadonneiden henkilöiden, etsintä; tietyt luonnollisten henkilöiden henkeen tai fyysiseen turvallisuuteen kohdistuvan uhat tai terrori-iskun uhat; sekä tämän asetuksen liitteessä lueteltujen rikosten tekijöiden tai tällaisista rikoksista epäiltyjen paikantaminen tai tunnistaminen, jos näistä rikoksista voi asianomaisessa jäsenvaltiossa seurata vapaudenmenetyksen käsittävä rangaistus tai turvaamistoimenpide, jonka enimmäisaika on vähintään neljä vuotta, sellaisina kuin ne on määritelty kyseisen jäsenvaltion lainsäädännössä. Tällainen kansallisen lainsäädännön mukaisen vapaudenmenetyksen käsittävän rangaistuksen tai turvaamistoimenpiteen vähimmäisaika auttaa osaltaan varmistamaan, että rikoksen olisi oltava riittävän vakava, jotta sillä voidaan tarvittaessa perustella reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käyttö. Lisäksi tämän asetuksen liitteessä vahvistettu rikosten luettelo perustuu neuvoston puitepäätöksessä 2002/584/YOS (18) lueteltuihin 32 rikokseen ottaen huomioon, että jotkin niistä ovat käytännössä todennäköisesti merkityksellisempiä kuin toiset, koska reaaliaikaiseen biometriseen etätunnistukseen turvautuminen olisi oletettavasti hyvin vaihtelevassa määrin välttämätöntä ja oikeasuhteista, kun eri lueteltujen rikosten tekijöitä tai niistä epäiltyjä pyritään käytännössä paikantamaan tai tunnistamaan ja kun otetaan huomioon todennäköiset erot vahingon tai mahdollisten kielteisten seurausten vakavuudessa, todennäköisyydessä ja laajuudessa. Välitön uhka, joka kohdistuu luonnollisen henkilön henkeen tai fyysiseen turvallisuuteen, voi olla seurausta myös Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2022/2557 (19) 2 artiklan 4 alakohdassa määritellyn elintärkeän infrastruktuurin vakavasta häiriöstä, kun tällaisen elintärkeän infrastruktuurin vahingoittuminen tai tuhoutuminen johtaisi henkilön henkeen tai fyysiseen turvallisuuteen kohdistuvaan välittömään uhkaan, myös väestölle tarkoitettujen perustarvikkeiden toimitukselle tai valtion ydintehtävien hoitamiselle aiheutuvan vakavan haitan kautta. Lisäksi tässä asetuksessa olisi säilytettävä lainvalvonta-, rajavalvonta-, maahanmuutto- ja turvapaikkaviranomaisten kyky suorittaa henkilöllisyyden toteamistoimia kyseessä olevan henkilön läsnä ollessa unionin ja jäsenvaltioiden lainsäädännössä tällaisille tarkastuksille asetettujen edellytysten mukaisesti. Lainvalvonta-, rajavalvonta-, maahanmuutto- ja turvapaikkaviranomaisten olisi erityisesti voitava käyttää tietojärjestelmiä unionin tai jäsenvaltioiden lainsäädännön mukaisesti tunnistaakseen henkilön, joka henkilöllisyyden toteamisen yhteydessä joko kieltäytyy henkilöllisyyden toteamisesta tai ei pysty ilmoittamaan tai todistamaan henkilöllisyyttään, ilman että niiltä vaaditaan tässä asetuksessa ennakkoluvan saamista. Kyseessä voisi olla esimerkiksi rikokseen osallistunut henkilö, joka ei halua tai pysty onnettomuuden tai sairauden takia ilmoittamaan henkilöllisyyttään lainvalvontaviranomaisille.
(34)
Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi kõigi asjaomaste isikute õigustele ja vabadustele ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Peale selle tuleks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutada avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning see peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis peaks olema lubatud üksnes juhul, kui asjaomane õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, ja kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ta süsteemi andmebaasis registreerinud, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema igas eespool nimetatud olukorras iga kasutusmalli jaoks sobiv.
(34)
Sen varmistamiseksi, että näitä järjestelmiä käytetään vastuullisella ja oikeasuhteisella tavalla, on myös tärkeää vahvistaa, että kussakin näistä tyhjentävästi luetellusta ja suppeasti määritellystä tilanteesta olisi otettava huomioon tietyt tekijät, erityisesti pyynnön perusteena olevan tilanteen luonne ja käytön seuraukset kaikkien asianomaisten henkilöiden oikeuksille ja vapauksille sekä käyttöä koskevat suojatoimet ja ehdot. Lisäksi reaaliaikaisia biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä olisi käytettävä julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa ainoastaan vahvistamaan kohteena olevan yksilön henkilöllisyys ja tämä käyttö olisi rajoitettava siihen, mikä on ehdottoman välttämätöntä, kun otetaan huomioon tällaisen järjestelmän käytön kesto sekä maantieteellinen ja henkilötason laajuus ja erityisesti uhkia, uhreja tai rikoksentekijää koskevat todisteet tai tiedossa olevat seikat. Reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käyttö julkisissa tiloissa olisi sallittava vain, jos lainvalvontaviranomainen on saattanut päätökseen perusoikeuksia koskevan vaikutustenarvioinnin ja, jollei tässä asetuksessa toisin säädetä, rekisteröinyt järjestelmän tietokantaan tämän asetuksen mukaisesti. Henkilöitä koskevan viitetietokannan olisi oltava kuhunkin käyttötapaukseen sopiva kussakin edellä mainitussa tapauksessa.
(35)
Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks liikmesriigi õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, andma selleks selge ja konkreetse loa. Põhimõtteliselt tuleks selline luba saada enne tehisintellektisüsteemi kasutamist isiku või isikute tuvastamiseks. Erandeid sellest reeglist tuleks lubada põhjendatud kiireloomulistes olukordades, see tähendab olukordades, kus vajadus asjaomaste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne tehisintellektisüsteemi kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Sellistes kiireloomulistes olukordades peaks tehisintellektisüsteemi kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud riigisiseses õiguses ja mida õiguskaitseasutus iga individuaalse kiireloomulise kasutusjuhtumi korral täpsustab. Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus sellistel juhtudel kõnealust luba taotlema, põhjendades, miks ta ei saanud seda varem, põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul taotleda. Kui selline luba lükatakse tagasi, tuleks selle loaga seotud reaalajas biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamine viivitamata lõpetada ning kõik sellise kasutamisega seotud andmed tuleks kõrvale jätta ja kustutada. Sellised andmed hõlmavad sisendandmeid, mille tehisintellektisüsteem on sellise süsteemi kasutamise käigus vahetult saanud, ning selle loaga seotud kasutamise tulemusi ja väljundeid. See ei tohiks hõlmata sisendit, mis on saadud seaduslikult muu liidu või riigisisese õiguse kohaselt. Ühelgi juhul ei tohiks isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust teha üksnes biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
(35)
Jokaisen reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käytön julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa olisi edellytettävä nimenomaista ja erityistä lupaa jäsenvaltion oikeusviranomaiselta tai riippumattomalta hallintoviranomaiselta, jonka päätös on sitova. Tällainen lupa olisi periaatteessa saatava ennen kuin tekoälyjärjestelmää käytetään henkilön tai henkilöiden tunnistamiseksi. Poikkeuksia tähän sääntöön olisi sallittava asianmukaisesti perustelluissa kiireellisissä tapauksissa eli tilanteissa, joissa kyseisten järjestelmien käyttötarve on sellainen, että luvan saaminen ennen tekoälyjärjestelmän käytön aloittamista on tosiasiallisesti ja objektiivisesti mahdotonta. Tällaisissa kiireellisissä tilanteissa tekoälyjärjestelmän käyttö olisi rajoitettava siihen, mikä on ehdottoman välttämätöntä, ja siihen olisi sovellettava asianmukaisia suojatoimia ja ehtoja, jotka määritellään kansallisessa lainsäädännössä ja jotka lainvalvontaviranomainen itse määrittää kunkin yksittäisen kiireellisen käyttötapauksen yhteydessä. Lisäksi lainvalvontaviranomaisen olisi näissä tilanteissa pyydettävä tällaista lupaa ja esitettävä samalla ilman aiheetonta viivytystä ja viimeistään 24 tunnin kuluessa syyt siihen, miksi se ei ole voinut pyytää lupaa aikaisemmin. Jos lupa evätään, siihen liittyvien reaaliaikaisten biometristen tunnistusjärjestelmien käyttö olisi lopetettava välittömästi ja kaikki tällaiseen käyttöön liittyvät tiedot olisi poistettava. Tällaisia tietoja ovat esimerkiksi syöttötiedot, jotka tekoälyjärjestelmä on sen käytön aikana hankkinut suoraan, sekä kyseiseen lupaan liittyvän käytön tulokset ja tuotokset. Siihen ei pitäisi sisällyttää tietoja, jotka on hankittu laillisesti jonkin muun unionin tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti. Missään tapauksessa päätöstä, jolla on henkilöön kohdistuvia kielteisiä oikeusvaikutuksia, ei saisi tehdä pelkästään biometrisen etätunnistusjärjestelmän tuotosten perusteella.
(36)
Selleks et täita oma ülesandeid kooskõlas käesolevas määruses ja riigisiseses õigusnormides sätestatud nõuetega, tuleks asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust teavitada igast reaalajas toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemi kasutamisest. Teavitatud turujärelevalveasutused ja riiklikud andmekaitseasutused peaksid esitama komisjonile igal aastal aruande reaalajas toimunud biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta.
(36)
Jotta asianomainen markkinavalvontaviranomainen ja kansallinen tietosuojaviranomainen voisivat hoitaa tehtävänsä tässä asetuksessa ja kansallisissa säännöissä vahvistettujen vaatimusten mukaisesti, niille olisi ilmoitettava aina, kun reaaliaikaista biometristä tunnistusjärjestelmää käytetään. Ilmoituksia saaneiden markkinavalvontaviranomaisten ja kansallisten tietosuojaviranomaisten olisi toimitettava komissiolle vuosittain kertomus reaaliaikaisten biometristen tunnistusjärjestelmien käytöstä.
(37)
Ühtlasi on käesoleva määrusega kehtestatavas ammendavas raamistikus otstarbekas ette näha, et selline kasutamine liikmesriigi territooriumil kooskõlas käesoleva määrusega peaks olema võimalik üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd asjaomane liikmesriik on otsustanud oma riigisisese õiguse üksikasjalikes õigusnormides selgelt sätestada võimaluse sellist kasutamist lubada. Seega jääb liikmesriikidele käesoleva määruse alusel vabadus sellist võimalust üldse mitte ette näha või näha selline võimalus ette üksnes mõne eesmärgi jaoks, mille puhul on käesolevas määruses kirjeldatud lubatud kasutamine õigustatud. Sellistest riigisisestest õigusnormidest tuleks komisjonile teatada 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
(37)
Osana tässä asetuksessa vahvistettuja kattavia puitteita on myös aiheellista säätää, että tällaisen tämän asetuksen mukaisen käytön olisi oltava mahdollista jäsenvaltion alueella vain jos ja siltä osin kuin kyseinen jäsenvaltio on kansallisen lainsäädäntönsä yksityiskohtaisissa säännöissä nimenomaisesti päättänyt säätää mahdollisuudesta sallia tällainen käyttö. Näin ollen jäsenvaltiot voivat tämän asetuksen nojalla olla säätämättä tällaisesta mahdollisuudesta lainkaan tai säätää tällaisesta mahdollisuudesta vain joidenkin tässä asetuksessa yksilöityjen tavoitteiden osalta, joilla sallittu käyttö voidaan perustella. Tällaisista kansallisista säännöistä olisi ilmoitettava komissiolle 30 päivän kuluessa niiden hyväksymisestä.
(38)
Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks eeldab igal juhul biomeetriliste andmete töötlemist. Käesoleva määruse kohaseid õigusnorme, millega keelatakse selline kasutamine teatavate eranditega ja mis põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 16, tuleks kohaldada direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 sätestatud biomeetriliste andmete töötlemist käsitlevate õigusnormide suhtes erinormina (lex specialis), nii et selline kasutamine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete töötlemine oleksid ammendavalt reguleeritud. Seega peaks selline kasutamine ja töötlemine olema võimalik üksnes siis, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud raamistikuga, ning väljaspool seda raamistikku ei tohiks pädevatel asutustel olla võimalik õiguskaitse eesmärgil tegutsedes kasutada selliseid süsteeme ja töödelda sellega seoses selliseid andmeid direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 loetletud põhjustel. Seoses sellega ei ole käesoleva määruse eesmärk anda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 8 alusel. Käesolevas määruses sätestatud eriraamistik, mis käsitleb sellist kasutamist õiguskaitse eesmärgil, ei peaks siiski hõlmama reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil, ka siis, kui seda teevad pädevad asutused. Seega ei peaks sellise muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul nõudma käesoleva määruse kohast luba ega selle loa rakendamiseks sätestatud üksikasjalike riigisiseste õigusnormide kohaldamist.
(38)
Tekoälyjärjestelmien käyttö luonnollisten henkilöiden reaaliaikaiseen biometriseen etätunnistukseen julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa edellyttää välttämättä biometristen tietojen käsittelyä. Tämän asetuksen sääntöjä, joissa kielletään tietyin poikkeuksin tällainen käyttö ja jotka perustuvat Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklaan, olisi sovellettava erityissäännöksinä (lex specialis) suhteessa direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklaan sisältyviin biometristen tietojen käsittelyä koskeviin sääntöihin, eli niillä säännellään kattavasti tällaista käyttöä ja siihen liittyvien biometristen tietojen käsittelyä. Sen vuoksi tällaisen käytön ja käsittelyn olisi oltava mahdollista ainoastaan siinä määrin kuin se on yhteensopivaa tässä asetuksessa vahvistetun kehyksen kanssa, eikä toimivaltaisten viranomaisten pitäisi kyseisen kehyksen ulkopuolella lainvalvontatarkoituksessa toimiessaan voida käyttää tällaisia järjestelmiä ja käsitellä niiden yhteydessä tällaisia tietoja direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklassa luetelluin perustein. Tässä yhteydessä tämän asetuksen tarkoituksena ei ole muodostaa oikeusperustaa direktiivin (EU) 2016/680 8 artiklan mukaiselle henkilötietojen käsittelylle. Reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käyttöä julkisissa tiloissa muihin tarkoituksiin kuin lainvalvontaan, myös toimivaltaisten viranomaisten toimesta, ei kuitenkaan pitäisi sisällyttää tässä asetuksessa vahvistettuun erityiskehykseen, joka koskee tällaista käyttöä lainvalvontatarkoituksessa. Tällaisen muussa kuin lainvalvontatarkoituksessa tapahtuvan käytön ei sen vuoksi pitäisi edellyttää tämän asetuksen mukaista lupaa eikä sen täytäntöönpanemiseksi annettujen kansallisen lainsäädännön yksityiskohtaisten sääntöjen soveltamista.
(39)
Igasugune biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetrilise tuvastamise jaoks, välja arvatud juhul, kui see toimub seoses käesoleva määrusega reguleeritud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisega avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks ka edaspidi vastama kõigile direktiivi (EL) 2016/680 artiklist 10 tulenevatele nõuetele. Muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul on määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikega 1 andmesubjekti biomeetriliste andmete töötlemine keelatud, välja arvatud nendes artiklites sätestatud piiratud eranditega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on riiklikud andmekaitseasutused juba teinud keelava otsuse biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise kohta muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.
(39)
Kaikessa biometristen tietojen ja muiden henkilötietojen käsittelyssä, joka liittyy tekoälyjärjestelmien käyttöön biometriseen tunnistamiseen muussa yhteydessä kuin tässä asetuksessa säännellyssä reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käytössä julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa olisi edelleen noudatettava kaikkia direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklasta johtuvia vaatimuksia. Muita tarkoituksia kuin lainvalvontaa varten asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan 1 kohdassa ja asetuksen (EU) 2018/1725 10 artiklan 1 kohdassa kielletään biometristen tietojen käsittely joitakin kyseisissä artikloissa säädettyjä rajoitettuja poikkeuksia lukuun ottamatta. Asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan 1 kohtaa sovellettaessa kansalliset tietosuojaviranomaiset ovat jo kieltäneet biometrisen etätunnistuksen käytön muihin tarkoituksiin kuin lainvalvontatarkoituksiin.
(40)
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 6a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, kui Iirimaa suhtes ei ole siduvad normid, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades või politseikoostööd, mille raames tuleb järgida ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud sätteid, Iirimaa suhtes siduvad.
(40)
Euroopan unionista tehtyyn sopimukseen ja Euroopan unionin toiminnasta tehtyyn sopimukseen liitetyn, Yhdistyneen kuningaskunnan ja Irlannin asemasta vapauden, turvallisuuden ja oikeuden alueen osalta tehdyssä pöytäkirjassa N:o 21 olevan 6 a artiklan mukaisesti Irlantia eivät sido tämän asetuksen 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan g alakohdassa vahvistetut säännöt, siltä osin kuin ne koskevat biometristen luokittelujärjestelmien käytöstä poliisiyhteistyössä ja rikosasioissa tehtävässä oikeudellisessa yhteistyössä, 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan d alakohdassa vahvistetut säännöt, siltä osin kuin ne koskevat tekoälyjärjestelmien käyttöä, johon kyseisiä säännöksiä sovelletaan sekä 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa, 5 artiklan 2–6 kohdassa ja 26 artiklan 10 kohdassa vahvistetut säännöt, jotka on hyväksytty Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklan perusteella ja jotka koskevat jäsenvaltioiden suorittamaa henkilötietojen käsittelyä näiden toteuttaessa Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen kolmannen osan V osaston 4 tai 5 luvun soveltamisalaan kuuluvaa toimintaa, siinä tapauksessa, että Irlantia eivät sido rikosasioissa tehtävän oikeudellisen yhteistyön tai poliisiyhteistyön muotoa koskevat säännöt, jotka edellyttävät Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklan perusteella vahvistettujen säännösten noudattamista.
(41)
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 2 ja 2a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel ja mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.
(41)
Euroopan unionista tehtyyn sopimukseen ja Euroopan unionin toiminnasta tehtyyn sopimukseen liitetyn, Tanskan asemasta tehdyssä pöytäkirjassa N:o 22 olevien 2 ja 2 a artiklan mukaisesti tämän asetuksen 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan g alakohdassa vahvistetut säännöt, siltä osin kuin ne koskevat biometristen luokittelujärjestelmien käytöstä poliisiyhteistyössä ja rikosasioissa tehtävässä oikeudellisessa yhteistyössä, 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan d alakohdassa vahvistetut säännöt, siltä osin kuin ne koskevat tekoälyjärjestelmien käyttöä, johon kyseisiä säännöksiä sovelletaan sekä 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa, 5 artiklan 2–6 kohdassa ja 26 artiklan 10 kohdassa vahvistetut säännöt, jotka on hyväksytty Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 16 artiklan perusteella ja jotka koskevat jäsenvaltioiden suorittamaa henkilötietojen käsittelyä näiden toteuttaessa Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen kolmannen osan V osaston 4 tai 5 luvun soveltamisalaan kuuluvaa toimintaa, eivät sido Tanskaa eikä niitä sovelleta Tanskaan.
(42)
Kooskõlas süütuse presumptsiooniga tuleks füüsilisi isikuid liidus alati hinnata nende tegeliku käitumise põhjal. Füüsilisi isikuid ei tohiks kunagi hinnata tehisintellekti prognoosil põhineva käitumise alusel, tuginedes üksnes nende profiilianalüüsile, isikuomadustele või erijoontele, nagu rahvus, sünnikoht, elukoht, laste arv, võlatase või automark, ilma et oleks olemas põhjendatud kahtlus, et see isik on seotud kuritegeliku tegevusega, mis tugineb objektiivsetele kontrollitavatele faktidele, ja ilma inimhinnanguta. Seetõttu tuleks keelata sellised füüsiliste isikutega seotud riskihindamised, mille eesmärk on hinnata nende rikkumise tõenäosust või prognoosida tegelikku või potentsiaalset kuriteo toimepanemist üksnes nende profiilianalüüsi või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamise alusel. Ühelgi juhul ei taheta nimetatud keeluga osutada sellisele riskianalüüsile või puudutada sellist riskianalüüsi, mis ei põhine üksikisikute profiilianalüüsil või üksikisikute isikuomadustel ja erijoontel, näiteks tehisintellektisüsteemide puhul, mis kasutavad riskianalüüsi, et hinnata ettevõtjate finantspettuse tõenäosust kahtlaste tehingute või riskianalüüsivahendite alusel, et prognoosida uimastite või ebaseaduslike kaupade tõenäolist asukohta tolli poolt, näiteks teadaolevatel salakaubaveo marsruutidel.
(42)
Syyttömyysolettaman mukaisesti unionissa olevia luonnollisia henkilöitä olisi aina arvioitava heidän tosiasiallisen käyttäytymisensä perusteella. Luonnollisia henkilöitä ei pitäisi koskaan arvioida tekoälyn ennustaman käyttäytymisen perusteella, kun tämän ennusteen pohjana on pelkästään kyseisten henkilöiden profilointi, persoonallisuuspiirteet tai persoonallisuusominaisuudet, kuten kansallisuus, syntymäpaikka, asuinpaikka, lasten lukumäärä, velkataso tai autotyyppi, ilman, että on perusteltua syytä epäillä kyseisen henkilön osallistuvan rikolliseen toimintaan objektiivisten todennettavissa olevien tosiseikkojen perusteella, ja ilman ihmisen tekemää arviointia niistä. Sen vuoksi olisi kiellettävä luonnollisia henkilöitä koskevat riskinarvioinnit, joiden tarkoituksena on arvioida, miten todennäköisesti he tekevät rikoksia, tai ennakoida todellisen tai mahdollisen rikoksen tapahtumista yksinomaan kyseisten henkilöiden profiloinnin tai persoonallisuuspiirteiden ja persoonallisuusominaisuuksien arvioinnin perusteella. Kielto ei missään tapauksessa koske riskianalytiikkaa, joka ei perustu yksilöiden profilointiin tai yksilöiden persoonallisuuspiirteisiin ja persoonallisuusominaisuuksiin, kuten tekoälyjärjestelmiä, joissa käytetään riskianalytiikkaa yritysten talouspetosten todennäköisyyden arvioimiseksi epäilyttävien liiketoimien perusteella, tai riskianalytiikkavälineitä, joilla tulliviranomaiset voivat ennustaa, kuinka todennäköisesti tietyissä paikoissa esiintyy huumausaineita tai laittomia tavaroita, esimerkiksi tunnettujen salakuljetusreittien perusteella.
(43)
Keelata tuleks selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu, kuna see kasutusviis suurendab massilise jälgimise tunnet ja võib kaasa tuua põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse õiguse ränga rikkumise.
(43)
Sellaisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattaminen, kyseiseen erityiseen tarkoitukseen käyttöönotto tai käyttö, jotka luovat kasvojentunnistustietokantoja tai laajentavat niitä haravoimalla kasvokuvia kohdentamattomasti internetistä tai valvontakamerakuvista, olisi kiellettävä, koska tämä käytäntö lisää tunnetta joukkovalvonnasta ja voi johtaa perusoikeuksien, myös yksityisyyden suojaa koskevan oikeuden, räikeisiin loukkauksiin.
(44)
Tõsist muret tekitab selliste tehisintellektisüsteemide teaduslik alus, mille eesmärk on tuvastada või tuletada emotsioone, eelkõige seetõttu, et emotsioonide väljendamine on kultuuride ja olukordade lõikes ning isegi ühe inimese puhul väga erinev. Selliste süsteemide peamisteks puudusteks on piiratud usaldusväärsus, spetsiifilisuse puudumine ja piiratud üldistatavus. Seetõttu võivad tehisintellektisüsteemid, mis tuvastavad või tuletavad füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal, viia diskrimineerivate tulemusteni ning sekkuda asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse. Võttes arvesse võimu ebavõrdsust töö või hariduse kontekstis koos nende süsteemide sekkuva olemusega, võivad sellised süsteemid kaasa tuua füüsiliste isikute või nende rühmade kahjustava või ebasoodsa kohtlemise. Seetõttu tuleks keelata selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis on ette nähtud üksikisikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks töökoha ja haridusega seotud olukordades. See keeld ei tohiks hõlmata tehisintellektisüsteeme, mis lastakse turule üksnes meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel, näiteks terapeutiliseks kasutuseks mõeldud süsteeme.
(44)
Sellaisten tekoälyjärjestelmien tieteellinen perusta, joilla pyritään havaitsemaan tai päättelemään tunteita, herättää vakavia huolenaiheita erityisesti siksi, että tunteita ilmaistaan huomattavan erilaisin tavoin eri kulttuureissa ja eri tilanteissa; huomattavaa vaihtelua voi esiintyä jopa saman yksilön tunteiden ilmaisussa. Tällaisten järjestelmien keskeisiä puutteita ovat heikko luotettavuus, tarkkuuden puute ja heikko yleistettävyys. Sen vuoksi tekoälyjärjestelmät, jotka havaitsevat tai päättelevät luonnollisten henkilöiden tunteita tai aikomuksia heidän biometristen tietojensa perusteella, voivat tuottaa syrjiviä tuloksia ja loukata asianomaisten henkilöiden oikeuksia ja vapauksia. Kun otetaan huomioon vallan epätasapaino työelämässä tai koulutuksen alalla sekä näiden järjestelmien yksityisyyttä loukkaava luonne, tällaiset järjestelmät voivat johtaa tiettyjen luonnollisten henkilöiden tai kokonaisten henkilöryhmien haitalliseen tai epäedulliseen kohteluun. Sen vuoksi sellaisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö, jotka on tarkoitettu yksilöiden emotionaalisen tilan havaitsemiseen työpaikalla ja oppilaitoksissa, olisi kiellettävä. Kielto ei saisi koskea tekoälyjärjestelmiä, jotka saatetaan markkinoille yksinomaan lääketieteellisistä tai turvallisuussyistä, kuten hoitotarkoituksiin käytettäviä järjestelmiä.
(45)
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada kasutusviise, mis on keelatud liidu õigusega, sealhulgas andmekaitseõiguse, diskrimineerimisvastase õiguse, tarbijakaitseõiguse ja konkurentsiõiguse alusel.
(45)
Tämä asetus ei saisi vaikuttaa käytäntöihin, jotka on kielletty unionin oikeudessa, kuten tietosuojaa, syrjimättömyyttä, kuluttajansuojaa ja kilpailua koskevassa lainsäädännössä.
(46)
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tohiks liidus turule lasta, kasutusele võtta või kasutada üksnes siis, kui see vastab teatavatele kohustuslikele nõuetele. Need nõuded peaksid tagama, et liidus kättesaadavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid või tehisintellektisüsteemid, mille väljundit kasutatakse liidus muul viisil, ei kujuta endast vastuvõetamatut riski liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud liidu oluliste avalike huvide suhtes. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, (20) on üldreegel, et ühe toote suhtes võib olla vaja kohaldada rohkem kui ühte liidu ühtlustamiõigusakti, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2017/745 (21) ja (EL) 2017/746 (22) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (23) kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Järjepidevuse tagamiseks ja tarbetu halduskoormuse või kulu ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema paindlikkus operatiivsete otsuste tegemisel selle kohta, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktidega kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks pidada üksnes selliseid tehisintellektisüsteeme, millel on liidus oluline kahjulik mõju inimeste tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, ning selline piirang minimeeriks kõik võimalikud rahvusvahelise kaubanduse piirangud.
(46)
Suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä olisi saatettava unionin markkinoille, otettava käyttöön tai käytettävä vain, jos ne täyttävät tietyt pakolliset vaatimukset. Näillä vaatimuksilla olisi varmistettava, että suuririskiset tekoälyjärjestelmät, jotka ovat saatavilla unionissa tai joiden tuloksia muutoin käytetään unionissa, eivät aiheuta kohtuuttomia riskejä unionin tärkeille julkisille eduille, sellaisina kuin ne on tunnustettu ja suojattu unionin oikeudessa. Uuden lainsäädäntökehyksen perusteella, kuten komission tiedonannossa ”Sininen opas – EU:n tuotesääntöjen täytäntöönpano-opas 2022” (20) selvennetään, yleissääntönä on, että useampaa kuin yhtä unionin yhdenmukaistamislainsäädännön säädöstä, kuten Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksia (EU) 2017/745 (21) ja (EU) 2017/746 (22) tai Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiiviä 2006/42/EY (23), voidaan soveltaa yhteen tuotteeseen, koska saataville asettaminen tai käyttöönotto voidaan sallia vain, jos tuote on kaiken sovellettavan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukainen. Johdonmukaisuuden varmistamiseksi sekä tarpeettomien hallinnollisten rasitteiden ja kustannusten välttämiseksi sellaisen tuotteen, joka sisältää yhden tai useamman suuririskisen tekoälyjärjestelmän, johon sovelletaan tämän asetuksen ja tämän asetuksen liitteessä luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön vaatimuksia, tarjoajien olisi oltava joustavia niiden operatiivisten päätösten osalta, joilla varmistetaan parhaalla mahdollisella tavalla yhden tai useamman tekoälyjärjestelmän sisältävän tuotteen vaatimustenmukaisuus kaikkien unionin yhdenmukaistamislainsäädännön säännösten kanssa. Suuririskisiksi määritellyt tekoälyjärjestelmät olisi rajattava järjestelmiin, joilla on merkittävä haitallinen vaikutus ihmisten terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin unionissa, ja tällaisella rajauksella olisi minimoitava mahdolliset kansainvälisen kaupan rajoitukset.
(47)
Tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, eriti juhul, kui sellised süsteemid on toodete turvakomponendid. Kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktide eesmärkidega hõlbustada toodete vaba liikumist siseturul ja tagada, et siseturule saabuvad ainult ohutud ja muul viisil nõuetele vastavad tooted, on oluline igakülgselt ära hoida ja leevendada ohutusriske, mille toode kui tervik võib põhjustada oma digitaalsete komponentide, sealhulgas tehisintellektisüsteemide tõttu. Näiteks üha autonoomsemad robotid peaksid suutma ohutult töötada ja täita oma ülesandeid keerukates keskkondades, seda nii tootmise kui ka isikliku abi ja hoolduse valdkonnas. Samamoodi peaksid usaldusväärsed ja täpsed olema üha keerulisemad diagnostikasüsteemid ja inimeste otsuseid toetavad süsteemid tervishoiusektoris, kus on tegemist elu ja tervise seisukohast eriti oluliste otsustega.
(47)
Tekoälyjärjestelmät voivat vaikuttaa haitallisesti ihmisten terveyteen ja turvallisuuteen erityisesti silloin, kun tällaiset järjestelmät toimivat tuotteiden turvakomponentteina. Unionin yhdenmukaistamislainsäädännön tavoitteena on helpottaa tuotteiden vapaata liikkuvuutta sisämarkkinoilla ja varmistaa, että markkinoille pääsee ainoastaan turvallisia ja muuten vaatimustenmukaisia tuotteita, ja näiden tavoitteiden mukaisesti on tärkeää, että turvallisuusriskejä, joita tuotteesta kokonaisuudessaan voi aiheutua sen digitaalisten komponenttien, kuten tekoälyjärjestelmien, vuoksi, ehkäistään ja vähennetään asianmukaisesti. Esimerkiksi yhä autonomisempien robottien olisi voitava toimia ja suorittaa tehtävänsä turvallisesti monimutkaisissa ympäristöissä, olipa kyse sitten valmistuksesta tai henkilökohtaisesta avusta ja huolenpidosta. Samoin terveydenhuoltoalalla, jossa panokset ovat elämän ja terveyden kannalta erityisen suuret, yhä kehittyneempien diagnostiikkajärjestelmien ja ihmisten päätöksiä tukevien järjestelmien olisi oltava luotettavia ja tarkkoja.
(48)
Tehisintellektisüsteemi liigitamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks on eriti oluline see, kui ulatuslik on tehisintellektisüsteemi kahjulik mõju põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigustele. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele, õigus haridusele, tarbijakaitse, töötajate õigused, puuetega inimeste õigused, sooline võrdõiguslikkus, intellektuaalomandiõigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele, süütuse presumptsioon ja õigus heale haldusele. Lisaks nimetatud õigustele on oluline rõhutada asjaolu, et lastel on eriõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mida on põhjalikumalt käsitletud ÜRO lapse õiguste komitee üldises märkuses nr 25 digikeskkonna kohta, kusjuures mõlema dokumendi kohaselt tuleb arvesse võtta laste haavatavust ja näha ette nende heaoluks vajalik kaitse ja hoolitsus. Hinnates, kui tõsist kahju võib tehisintellektisüsteem põhjustada, muu hulgas inimeste tervise ja ohutuse vallas, tuleks kaaluda ka põhiõiguste hartas sätestatud ja liidu poliitikameetmetega rakendatud põhiõigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele.
(48)
Tekoälyjärjestelmästä perusoikeuskirjassa suojatuille perusoikeuksille aiheutuvan haitallisen vaikutuksen laajuus on erityisen merkityksellinen, kun tekoälyjärjestelmä luokitellaan suuririskiseksi. Näitä oikeuksia ovat muun muassa oikeus ihmisarvoon, yksityis- ja perhe-elämän kunnioittaminen, henkilötietojen suoja, sananvapaus ja tiedonvälityksen vapaus, kokoontumis- ja yhdistymisvapaus, oikeus syrjimättömyyteen, oikeus koulutukseen, kuluttajansuoja, työntekijöiden oikeudet, vammaisten oikeudet, sukupuolten tasa-arvo, teollis- ja tekijänoikeudet, oikeus tehokkaisiin oikeussuojakeinoihin ja puolueettomaan tuomioistuimeen, oikeus puolustukseen ja syyttömyysolettama sekä oikeus hyvään hallintoon. Näiden oikeuksien lisäksi on tärkeää korostaa, että lapsilla on erityisiä oikeuksia, jotka on vahvistettu perusoikeuskirjan 24 artiklassa ja Yhdistyneiden kansakuntien lapsen oikeuksien yleissopimuksessa, jota on täydennetty digitaalisen ympäristön osalta lapsen oikeuksien yleissopimuksen yleisessä huomautuksessa nro 25, ja joissa molemmissa edellytetään lasten haavoittuvuuden huomioon ottamista ja lasten hyvinvoinnin kannalta välttämättömän suojelun ja huolenpidon tarjoamista. Perusoikeuskirjaan kirjattu ja unionin politiikoissa täytäntöönpantu perusoikeus korkeaan ympäristönsuojelun tasoon olisi myös otettava huomioon arvioitaessa tekoälyjärjestelmästä mahdollisesti aiheutuvan haitan vakavuutta, myös suhteessa ihmisten terveyteen ja turvallisuuteen.
(49)
Mis puudutab suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013, (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013, (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL, (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858, (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (30) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 (31) kohaldamisalasse, siis on asjakohane muuta kõnealuseid õigusakte tagamaks, et kui komisjon võtab nimetatud õigusaktide alusel vastu asjaomaseid delegeeritud või rakendusakte, võtab ta arvesse käesolevas määruses suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sätestatud kohustuslikke nõudeid, tuginedes iga sektori tehnilistele ja regulatiivsetele iseärasustele ja ilma, et ta sekkuks nende õigusaktidega kehtestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja jõustamismehhanismidesse või -asutustesse.
(49)
Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka ovat tuotteiden tai järjestelmien turvakomponentteja tai ovat itse tuotteita tai järjestelmiä, jotka kuuluvat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EY) N:o 300/2008 (24), Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 167/2013 (25), Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 168/2013 (26), Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin 2014/90/EU (27), Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2016/797 (28), Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2018/858 (29), Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2018/1139 (30) ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2019/2144 (31) soveltamisalaan, on asianmukaista muuttaa mainittuja säädöksiä sen varmistamiseksi, että kun komissio hyväksyy mahdollisia asiaa koskevia delegoituja säädöksiä tai täytäntöönpanosäädöksiä mainittujen säädösten perusteella, se ottaa huomioon tässä asetuksessa vahvistetut suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat pakolliset vaatimukset kunkin alan teknisten ja sääntelyllisten ominaispiirteiden perusteella ja puuttumatta mainituilla säädöksillä perustettuihin olemassa oleviin hallinnointi-, vaatimustenmukaisuuden arviointi- ja valvontamekanismeihin ja -viranomaisiin.
(50)
Tehisintellektisüsteemid, mis on toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, mis kuuluvad teatavate käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, on asjakohane liigitada käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui asjaomane toode läbib vastavushindamismenetluse kolmandast isikust vastavushindamisasutuses vastavalt asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Sellised tooted on eeskätt masinad, mänguasjad, liftid, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid, raadioseadmed, surveseadmed, lõbusõidulaevade varustus, köisteed, küttegaasiseadmed, meditsiiniseadmed, in vitro diagnostika meditsiiniseadmed, lennundus ja autotööstus.
(50)
Tekoälyjärjestelmät, jotka ovat tämän asetuksen liitteessä luetellun tietyn unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluvien tuotteiden turvakomponentteja tai ovat itse tuotteita, on aiheellista luokitella suuririskisiksi tämän asetuksen mukaisesti, jos kyseiselle tuotteelle tehdään vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely kolmatta osapuolta edustavassa vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksessa mainitun asiaa koskevan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukaisesti. Tällaisia tuotteita ovat erityisesti koneet, lelut, hissit, räjähdysvaarallisissa tiloissa käytettäviksi tarkoitetut laitteet ja suojajärjestelmät, radiolaitteet, painelaitteet, huviveneet, köysiratalaitteistot, kaasumaisia polttoaineita polttavat laitteet sekä lääkinnälliset laitteet, in vitro -diagnostiikkaan tarkoitetut lääkinnälliset laitteet, ajoneuvot ja ilma-alukset.
(51)
See, kui tehisintellektisüsteem liigitatakse käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei peaks ilmtingimata tähendama, et toodet, mille turvakomponent see tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteemi ennast kui toodet peetakse suure riskiga tooteks vastavalt selle toote suhtes kohaldatavate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Esmajoones puudutab see määruseid (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, kui keskmise ja suure riskiga toodete puhul on ette nähtud kolmanda isiku tehtav vastavushindamine.
(51)
Tekoälyjärjestelmän luokittelun suuririskiseksi tämän asetuksen mukaisesti ei välttämättä pitäisi tarkoittaa sitä, että tuotetta, jonka turvakomponentti on tekoälyjärjestelmä, tai itse tekoälyjärjestelmää tuotteena pidetään suuririskisenä tuotteeseen sovellettavassa asiaa koskevassa unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä vahvistettujen perusteiden mukaisesti. Tämä koskee erityisesti asetuksia (EU) 2017/745 ja (EU) 2017/746, joissa säädetään kolmannen osapuolen suorittamasta vaatimustenmukaisuuden arvioinnista keskisuuren ja suuren riskin tuotteille.
(52)
Autonoomsed tehisintellektisüsteemid, nimelt suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis ei ole toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui need põhjustavad oma sihtotstarbe tõttu suure riski inimeste tervisele ja ohutusele või põhiõigustele, võttes arvesse nii võimaliku kahju raskusastet kui ka selle tekkimise tõenäosust, ja kui neid kasutatakse käesolevas määruses eelnevalt täpselt kindlaks määratud valdkondades. Nende süsteemide kindlakstegemine põhineb samadel meetoditel ja kriteeriumidel, mida on kavas kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu tulevaste võimalike muudatuste suhtes, mida komisjonil peaks olema õigus delegeeritud õigusaktidega vastu võtta, et arvestada tehnoloogia kiire arengu ja võimalikke muutustega tehisintellektisüsteemide kasutamises.
(52)
Erilliset tekoälyjärjestelmät eli muut suuririskiset tekoälyjärjestelmät kuin ne, jotka ovat tuotteiden turvakomponentteja tai jotka ovat itsenäisiä tuotteita, olisi luokiteltava suuririskisiksi, jos ne suunnitellun käyttötarkoituksensa perusteella aiheuttavat suuren riskin ihmisten terveydelle ja turvallisuudelle tai perusoikeuksille, kun otetaan huomioon sekä mahdollisen haitan vakavuus että sen esiintymistodennäköisyys, ja niitä käytetään tässä asetuksessa erikseen määritellyillä aloilla. Näiden järjestelmien yksilöinti perustuu samoihin menetelmiin ja kriteereihin, joita sovelletaan myös suuririskisten tekoälyjärjestelmien luetteloon tulevaisuudessa tehtäviin muutoksiin. Komissiolle olisi siirrettävä valta hyväksyä tällaisia muutoksia täytäntöönpanosäädöksillä, jotta voidaan ottaa huomioon teknologian nopea kehitys ja tekoälyjärjestelmien käytön mahdolliset muutokset.
(53)
Samuti on oluline selgitada, et võib esineda konkreetseid juhtumeid, kus käesolevas määruses eelnevalt kindlaksmääratud valdkondades kasutatavad tehisintellektisüsteemid ei too kaasa olulist riski nendes valdkondades kaitstavatele õiguslikele huvidele, sest need ei mõjuta oluliselt otsuste tegemist ega kahjusta neid huve oluliselt. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks tehisintellektisüsteemi, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, käsitada tehisintellektisüsteemina, mis ei mõjuta inim- ega automatiseeritud otsuste tegemise sisu ja seega ka tulemust. Tehisintellektisüsteem, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, võib hõlmata olukordi, kus on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest. Esimene selline tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud kitsa protseduurilise ülesande täitmiseks, näiteks selline tehisintellektisüsteem, mis muudab struktureerimata andmed struktureeritud andmeteks, tehisintellektisüsteem, mis liigitab sissetulevad dokumendid kategooriatesse, või tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse duplikaatide avastamiseks paljude avalduste seas. Need ülesanded on nii kitsad ja piiratud iseloomuga, et nendega kaasnevad vaid piiratud riskid, mida ei suurenda tehisintellektisüsteemi kasutamine kontekstis, mis on loetletud käesoleva määruse lisas suure riskiga kasutusena. Teine tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteemi täidetava ülesande eesmärk on parandada varem lõpule viidud inimtegevuse tulemusi, mis võivad olla käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutuse seisukohalt asjakohased. Kui neid omadusi silmas pidada, siis lisab tehisintellektisüsteem inimtegevusele üksnes täiendava kihi, mistõttu on risk väiksem. Seda tingimust kohaldataks näiteks tehisintellektisüsteemide suhtes, mille eesmärk on parandada varem koostatud dokumentides kasutatavat keelt, näiteks seoses tooni ametlikkuse, akadeemilise keelestiiliga või teksti vastavusse viimisega teatava kaubamärgisõnumiga. Kolmas tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud otsuste tegemise mustrite või varasematest otsustusmustritest kõrvalekallete tuvastamiseks. Risk väheneks, sest tehisintellektisüsteemi kasutamine järgneb varem lõpule viidud inimhindamisele, mida ei kavatseta asendada ega mõjutada ilma nõuetekohase inimkontrollita. Sellise tehisintellektisüsteemi alla käib näiteks see, kui õpetaja teatavat hindamismustrit arvesse võttes saab tagantjärele kontrollida, kas õpetaja võis hindamismustrist kõrvale kalduda, et võimalikele vastuoludele või kõrvalekalletele tähelepanu juhtida. Neljas tingimus peaks olema, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud täitma ülesannet, mis üksnes valmistab ette käesoleva määruse lisas loetletud tehisintellektisüsteemidega seotud hindamist, mistõttu on süsteemi väljundi võimalik mõju seoses järgneva hindamisega seotud riskiga väga madal. See tingimus hõlmab muu hulgas arukaid lahendusi dokumentide käitlemiseks, mille seas on mitmesugused funktsioonid alates indekseerimisest, otsingust, teksti- ja kõnetöötlusest või andmete sidumisest muude andmeallikatega, või tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse algdokumentide tõlkimiseks. Igal juhul tuleb silmas pidada, et risk, et käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutusega tehisintellektisüsteemid põhjustavad tervisele, turvalisusele või põhiõigustele kahju, on oluline, kui tehisintellektisüsteem hõlmab profiilianalüüsi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 4 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 4 või määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 5 tähenduses. Jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks pakkuja, kes leiab, et tehisintellektisüsteem ei ole eespool osutatud tingimuste alusel suure riskiga, koostama enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist hindamise dokumentatsiooni ning esitama kõnealuse nõudmise korral riikide pädevatele asutustele. Selline pakkuja peaks olema kohustatud registreerima tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse alusel loodud ELi andmebaasis. Selleks et anda täiendavaid suuniseid selliste tingimuste praktiliseks rakendamiseks, mille alusel käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemid ei ole erandjuhul suure riskiga, peaks komisjon pärast nõukojaga konsulteerimist esitama suunised, milles täpsustatakse, et praktilisele rakendamisele lisatakse nii suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu kui ka selliste tehisintellektisüsteemide, mis ei ole suure riskiga, kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu.
(53)
On myös tärkeää selventää, että tietyissä tapauksissa tekoälyjärjestelmät, joihin viitataan tässä asetuksessa täsmennetyillä erikseen määritellyillä aloilla, eivät aiheuta merkittävän haitan riskiä kyseisillä aloilla suojatuille oikeudellisille eduille, koska ne eivät vaikuta olennaisesti päätöksentekoon tai vahingoita kyseisiä etuja merkittävästi. Tätä asetusta sovellettaessa tekoälyjärjestelmän, joka ei olennaisesti vaikuta päätöksenteon tulokseen, olisi katsottava olevan tekoälyjärjestelmä, jolla ei ole vaikutusta päätöksenteon sisältöön ja näin ollen sen tulokseen riippumatta siitä, onko tämä päätöksenteko automatisoitua vai vastaako siitä ihminen. Tekoälyjärjestelmä voidaan katsoa sellaiseksi, joka ei olennaisesti vaikuta päätöksenteon tulokseen, esimerkiksi tilanteissa, joissa yksi tai useampi seuraavista edellytyksistä täyttyy. Ensimmäisenä tällaisena edellytyksenä olisi oltava, että tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu suorittamaan suppeaa menettelyllistä tehtävää. Tällaiseksi katsotaan esimerkiksi tekoälyjärjestelmä, joka muuntaa jäsentämättömän datan jäsennellyksi dataksi, tekoälyjärjestelmä, joka luokittelee saapuvia asiakirjoja, tai tekoälyjärjestelmä, jota käytetään päällekkäisyyksien havaitsemiseen useiden sovellusten välillä. Nämä tehtävät ovat niin kapea-alaisia ja rajallisia, että niistä aiheutuu vain vähäisiä riskejä, jotka eivät lisäänny sellaisen tekoälyjärjestelmän käytön yhteydessä, joka mainitaan tämän asetuksen liitteessä suuririskisenä käyttönä. Toisena edellytyksenä olisi oltava, että tekoälyjärjestelmän suorittaman tehtävän tarkoituksena on parantaa aiemmin päätökseen saatetun ihmisen toiminnan tulosta, jolla voi olla merkitystä tämän asetuksen liitteessä luetellun suuririskisen käytön kannalta. Kun otetaan huomioon nämä ominaisuudet, tekoälyjärjestelmä tuottaa vain täydentävän kerroksen ihmisen toiminnalle, jolloin riski on alentunut. Tätä edellytystä sovellettaisiin esimerkiksi tekoälyjärjestelmiin, joiden tarkoituksena on parantaa aiemmin laadituissa asiakirjoissa käytettyä kieltä esimerkiksi ammatillisen sävyn tai akateemisen tyylin osalta tai mukauttamalla teksti tietynlaisen brändiviestinnän mukaiseksi.Kolmantena edellytyksenä olisi oltava, että tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu havaitsemaan päätöksentekotapoja tai poikkeamia aiemmista päätöksentekotavoista. Riski olisi alentunut, koska tekoälyjärjestelmän käyttö perustuu ihmisen aiemmin tekemään arviointiin, jota sen ei ole tarkoitus korvata tai johon sen ei ole tarkoitus vaikuttaa ilman asianmukaista ihmisen suorittamaa arviointia. Tällaisia tekoälyjärjestelmiä ovat esimerkiksi järjestelmät, joiden avulla voidaan esimerkiksi tietyn opettajan arvostelutapojen pohjalta tarkistaa jälkikäteen, onko kyseinen opettaja mahdollisesti poikennut arvostelutavoistaan. Näin voidaan ilmoittaa mahdollisista epäjohdonmukaisuuksista tai poikkeamista. Neljäntenä edellytyksenä olisi oltava, että tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu suorittamaan tehtävä, joka on ainoastaan tämän asetuksen liitteessä lueteltujen tekoälyjärjestelmien kannalta merkityksellisen arvioinnin valmistelua, jolloin järjestelmän tuotoksen mahdollinen vaikutus on hyvin vähäinen siltä osin kuin se muodostaa riskin arvioinnissa. Tämä edellytys kattaa muun muassa tiedostojen käsittelyä koskevat älykkäät ratkaisut, joihin kuuluu erilaisia toimintoja, kuten indeksointi, haku, tekstin- ja puheenkäsittely tai tietojen yhdistäminen muihin tietolähteisiin, ja tekoälyjärjestelmät, joita käytetään alkuperäisten asiakirjojen kääntämiseen. Tämän asetuksen liitteessä luetelluissa suuririskisen käytön tapauksissa käytetyt tekoälyjärjestelmät olisi joka tapauksessa katsottava aiheuttavan merkittävän haitan riskin terveydelle, turvallisuudelle tai perusoikeuksille, jos tekoälyjärjestelmä edellyttää asetuksen (EU) 2016/679 4 artiklan 4 alakohdassa, direktiivin (EU) 2016/680 3 artiklan 4 alakohdassa tai asetuksen (EU) 2018/1725 3 artiklan 5 alakohdassa tarkoitettua profilointia. Jäljitettävyyden ja avoimuuden varmistamiseksi tarjoajan, joka edellä tarkoitettujen edellytysten perusteella katsoo, että tekoälyjärjestelmä ei ole suuririskinen, olisi laadittava arviointia koskeva dokumentaatio ennen kyseisen järjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa ja toimitettava tämä dokumentaatio pyynnöstä kansallisille toimivaltaisille viranomaisille. Tällainen tarjoaja olisi velvoitettava rekisteröimään tekoälyjärjestelmä tämän asetuksen nojalla perustettuun EU:n tietokantaan. Jotta voidaan antaa lisäohjeita niiden edellytysten käytännön täytäntöönpanosta, joiden mukaisesti tämän asetuksen liitteessä luetellut tekoälyjärjestelmät ovat poikkeuksellisesti muita kuin suuririskisiä, komission olisi tekoälyneuvostoa kuultuaan annettava ohjeet, joissa täsmennetään, että käytännön täytäntöönpanoa täydennetään kattavalla luettelolla, jossa on käytännön esimerkkejä sellaisten tekoälyjärjestelmien käyttötapauksista, jotka ovat suuririskisiä, ja käyttötapauksista, jotka eivät sitä ole.
(54)
Kuna biomeetrilised andmed on isikuandmete eriliik, on asjakohane liigitada mitmed biomeetriliste süsteemide kriitilised kasutusjuhtumid kõrge riskiga kategooriateks, kui nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õigusega lubatud. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Kallutatud tulemuste ja diskrimineeriva mõju risk on eriti arvestatav seoses vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuetega. Võttes arvesse riske, mida biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid põhjustavad, tuleks need sellest lähtuvalt liigitada suure riskiga süsteemideks. Selline klassifikatsioon ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on isik, kes ta väidab end olevat, ning kinnitada füüsilise isiku isikusamasust üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud biomeetriliseks liigitamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikega 1 kaitstud tundlike atribuutide või erijoonte alusel, mis põhinevad biomeetrilistel andmetel, kui need ei ole käesoleva määrusega keelatud, ja emotsioonituvastussüsteemid, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud. Biomeetrilisi süsteeme, mis on ette nähtud üksnes küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse meetmete võimaldamiseks, ei tohiks pidada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks.
(54)
Biometriset tiedot muodostavat erityisen henkilötietojen ryhmän, joten on aiheellista luokitella suuririskisiksi biometristen järjestelmien useita kriittisiä käyttötapauksia, jos niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin ja kansallisen lainsäädännön nojalla. Luonnollisten henkilöiden biometriseen etätunnistukseen tarkoitettujen tekoälyjärjestelmien tekniset epätarkkuudet voivat johtaa vinoutuneisiin tuloksiin ja aiheuttaa syrjiviä vaikutuksia. Tällaisten vinoutuneiden tulosten ja syrjivien vaikutusten riski on erityisen merkityksellinen, kun tulokset tai vaikutukset liittyvät ikään, etniseen alkuperään, rotuun, sukupuoleen tai vammaisuuteen. Biometriset etätunnistusjärjestelmät olisi näin ollen luokiteltava suuririskisiksi niiden aiheuttamien riskien vuoksi. Tällaisen luokittelun ulkopuolelle jäävät tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää biometriseen todennukseen, joka käsittää tunnistautumisen, ja joiden ainoana tarkoituksena on vahvistaa, että tietty luonnollinen henkilö on se henkilö, joka hän väittää olevansa, sekä vahvistaa luonnollisen henkilön henkilöllisyys ainoastaan jonkin palvelun käyttämiseksi, laitteen lukituksen poistamiseksi tai valvottuun tilaan pääsemiseksi. Lisäksi tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi biometriseen luokitteluun sellaisten arkaluonteisten ominaisuuksien tai ominaisuuspiirteiden mukaan, jotka on suojattu asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan 1 kohdan nojalla biometrisinä tietoina, siltä osin kuin tällaisia järjestelmiä ei ole kielletty tässä asetuksessa, ja tunteentunnistusjärjestelmät, joita ei ole kielletty tässä asetuksessa, olisi luokiteltava suuririskisiksi. Biometrisiä järjestelmiä, joita on tarkoitus käyttää yksinomaan kyberturvallisuutta ja henkilötietojen suojaamista koskeviin toimiin, ei olisi katsottava suuririskisiksi tekoälyjärjestelmiksi.
(55)
Elutähtsa taristu juhtimise ja käitamise osas on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks direktiivi(EL) 2022/2557 lisa punktis 8 loetletud elutähtsa digitaristu, maanteeliikluse ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise korraldamise ja käitamise turvakomponentidena, sest nende rike või talitlushäire võib seada ohtu paljude inimeste elu ja tervise ning põhjustada märgatavaid häireid tavapärases sotsiaalses ja majandustegevuses. Elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa digitaristu turvakomponendid on süsteemid, mida kasutatakse elutähtsa taristu füüsilise puutumatuse või inimeste tervise ja ohutuse ning vara otseseks kaitsmiseks, kuid mis ei ole süsteemi toimimiseks vajalikud. Selliste komponentide rike või talitlushäire võib otseselt ohustada elutähtsa taristu füüsilist puutumatust ning võib seega kujutada ohtu inimeste tervisele ja ohutusele ning varale. Üksnes küberturvalisuse tagamiseks mõeldud komponente ei tohiks käsitada turvakomponentidena. Sellise elutähtsa taristu turvakomponendid on näiteks veesurve seiresüsteemid või tulekahjuhäire juhtimissüsteemid pilvandmetöötluse keskustes.
(55)
Kriittisen infrastruktuurin hallinnan ja toiminnan osalta on aiheellista luokitella suuririskisiksi tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi turvakomponentteina direktiivin (EU) 2022/2557 liitteessä olevassa 8 kohdassa luetellun kriittisen digitaalisen infrastruktuurin, tieliikenteen sekä vesi-, kaasu-, lämmitys- ja sähköhuollon hallinnassa ja toiminnassa, koska niiden viat tai toimintahäiriöt voivat vaarantaa ihmisten hengen ja terveyden suuressa mittakaavassa ja aiheuttaa tuntuvia häiriöitä yhteiskunnallisen ja taloudellisen toiminnan tavanomaisessa harjoittamisessa. Kriittisen infrastruktuurin, mukaan lukien kriittinen digitaalinen infrastruktuuri, turvakomponentit ovat järjestelmiä, joita käytetään suoraan suojaamaan kriittisen infrastruktuurin fyysistä koskemattomuutta tai henkilöiden terveyttä ja turvallisuutta ja omaisuuden turvallisuutta mutta jotka eivät ole tarpeellisia järjestelmän toiminnan kannalta. Tällaisten komponenttien vikaantuminen tai toimintahäiriö saattaa johtaa suoraan riskeihin kriittisen infrastruktuurin fyysiselle koskemattomuudelle ja näin ollen riskeihin henkilöiden terveydelle ja turvallisuudelle ja omaisuuden turvallisuudelle. Komponentteja, jotka on tarkoitettu käytettäviksi pelkästään kyberturvallisuustarkoituksiin, ei pitäisi katsoa turvakomponenteiksi. Esimerkkejä tällaisen kriittisen infrastruktuurin turvakomponenteista voivat olla järjestelmät vedenpaineen seuraamiseksi tai palohälytysohjausjärjestelmät pilvipalvelukeskuksissa.
(56)
Tähtis on juurutada tehisintellektisüsteeme hariduses, et edendada kvaliteetset digiõpet ja -koolitust ning võimaldada kõigil õppijatel ja õpetajatel omandada ja jagada vajalikke digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust ja kriitilist mõtlemist, et osaleda aktiivselt majanduses, ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides. Kuid tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse hariduses või kutseõppes, eelkõige selleks, et otsustada juurdepääs või vastuvõtmine, isikute määramine haridus- ja kutseõppeasutustesse või -programmidesse kõikidel tasanditel, hinnata isikute õpitulemusi, hinnata üksikisiku asjakohast haridustaset ja oluliselt mõjutada haridus- ja koolitustaset, mida inimestele pakutakse või millele nad saavad juurde pääseda, või jälgida ja avastada õpilaste keelatud käitumist katsete ajal, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest need võivad otsustada inimese haridusliku ja kutsealase käekäigu ning mõjutada seega selle inimese toimetulekut. Kui sellised süsteemid ei ole korrektselt projekteeritud või kui neid ei kasutata korrektselt, võivad need olla eriti sekkuvad ja rikkuda õigust haridusele ja koolitusele, aga ka õigust mitte olla diskrimineeritud, ning põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritoluga või seksuaalse sättumusega inimeste vastu.
(56)
Tekoälyjärjestelmien käyttöönotto koulutuksessa on tärkeää, jotta voidaan edistää laadukasta digitaalista koulutusta ja antaa kaikille oppijoille ja opettajille mahdollisuus hankkia ja jakaa tarvittavia digitaalisia taitoja ja osaamista, myös medialukutaitoa ja kriittistä ajattelua, jotta he voivat osallistua aktiivisesti talouteen, yhteiskuntaan ja demokraattisiin prosesseihin. Tekoälyjärjestelmiä, joita käytetään yleissivistävässä tai ammatillisessa koulutuksessa, erityisesti kun määritetään pääsyä tai hyväksymistä tai osoitetaan henkilöitä yleissivistävän tai ammatillisen koulutuksen oppilaitoksiin tai ohjelmiin kaikilla tasoilla, arvioidaan henkilöiden oppimistuloksia, arvioidaan yksittäiselle henkilölle soveltuvaa koulutustasoa ja vaikutetaan olennaisesti sen yleissivistävän tai ammatillisen koulutuksen tasoon, jota henkilö myöhemmin saa tai johon hän voi päästä, tai kun kokeiden aikana tarkkaillaan opiskelijoita tai pyritään havaitsemaan kiellettyä käyttäytymistä, olisi kuitenkin pidettävä suuririskisinä tekoälyjärjestelminä, koska ne voivat määrittää henkilön elämän koulutuksellisen ja ammatillisen suunnan ja voivat siten vaikuttaa kyseisen henkilön kykyyn turvata toimeentulonsa. Kun tällaiset järjestelmät suunnitellaan ja niitä käytetään epäasianmukaisesti, ne voivat olla erityisen tunkeilevia ja loukata oikeutta koulutukseen ja oikeutta olla joutumatta syrjityksi, ja ne voivat jatkaa historiallisia syrjinnän muotoja, jotka kohdistuvat esimerkiksi naisiin, tiettyihin ikäryhmiin, vammaisiin henkilöihin tai henkilöihin, joilla on tietty rodullinen tai etninen alkuperä tai seksuaalinen suuntautuminen.
(57)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse tööhõive, töötajate juhtimise ja iseenda tööandjana tegutsemise võimaluste valdkonnas, eeskätt inimeste töölevõtmiseks ja väljavalimiseks, tööalase suhte edendamise ja tööga seotud lepingulise suhte lõpetamise tingimusi mõjutavate otsuste tegemiseks, ülesannete jagamiseks isiku käitumise või isikuomaduste või erijoonte põhjal ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute jälgimiseks või hindamiseks, sest need süsteemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende isikute tulevasi karjääriväljavaateid, toimetulekut ja töötajate õigusi. Asjaomased tööga seotud lepingulised suhted peaksid sisuliselt käima ka selliste töötajate ja isikute kohta, kes osutavad teenuseid platvormide kaudu, nagu on nimetatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis. Töölevõtmisprotsessi käigus ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute hindamisel, edutamisel või töösuhte jätkamisel võivad sellised süsteemid põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mis on suunatud näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritolu või seksuaalse sättumusega isikute vastu. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse selliste isikute töötulemuste ja käitumise jälgimiseks, võivad kahjustada ka nende põhiõigusi andmekaitsele ja privaatsusele.
(57)
Tekoälyjärjestelmät, joita käytetään työllistämisessä, henkilöstöhallinnossa ja itsenäisen ammatinharjoittamisen mahdollistamisessa, erityisesti henkilöiden rekrytoinnin ja valinnan osalta, sellaisten päätösten tekemisen osalta, jotka vaikuttavat työsuhteen ehtoihin sekä uralla etenemistä ja työsuhteen päättämistä koskeviin työehtoihin, työhön liittyviin sopimussuhteisiin perustuvan tehtävien jakamisen osalta yksilöllisen käyttäytymisen tai personallisuuspiirteiden tai -ominaisuuksien perusteella sekä työhön liittyvissä sopimussuhteissa olevien henkilöiden seurannan tai arvioinnin osalta, olisi myös luokiteltava suuririskisiksi, koska kyseiset järjestelmät voivat vaikuttaa merkittävästi näiden henkilöiden tuleviin uranäkymiin, toimeentuloon ja työntekijöiden oikeuksiin. Näiden työhön liittyvien sopimussuhteiden olisi koskettava merkityksellisellä tavalla myös työntekijöitä ja henkilöitä, jotka tarjoavat palveluja alustojen kautta, kuten komission vuoden 2021 työohjelmassa esitetään. Tällaiset järjestelmät voivat koko rekrytointiprosessin ajan sekä työhön liittyvissä sopimussuhteissa olevien henkilöiden arvioinnin, uralla etenemisen tai työsuhteen jatkamisen yhteydessä pitää yllä historiallisia syrjinnän muotoja, jotka kohdistuvat esimerkiksi naisiin, tiettyihin ikäryhmiin, vammaisiin henkilöihin tai henkilöihin, joilla on tietty rodullinen tai etninen alkuperä tai seksuaalinen suuntautuminen. Tekoälyjärjestelmät, joita käytetään tällaisten henkilöiden suorituskyvyn ja käyttäytymisen seurantaan, voivat heikentää myös heidän tietosuojaansa ja yksityisyyden suojaa koskevia perusoikeuksiaan.
(58)
Veel üks valdkond, milles tuleks tehisintellektisüsteemide kasutamisele erilist tähelepanu pöörata, on teatavate selliste oluliste era- ja avalike teenuste ja hüvede kättesaadavus ja kasutamine, mida inimesed vajavad, et ühiskonnas täielikult osaleda või oma elatustaset parandada. Eelkõige sõltuvad kõnealustest hüvitistest ja teenustest tavaliselt füüsilised isikud, kes taotlevad või saavad ametiasutustelt esmatähtsaid avalikke hüvesid ja teenuseid, nimelt tervishoiuteenuseid, sotsiaalkindlustushüvitisi, sotsiaalteenuseid, mis pakuvad kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, vanaduse ja töökaotuse korral, ning sotsiaal- ja eluasemetoetust, ning kes on vastutavate asutuste suhtes kaitsetus olukorras. Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas ametiasutus peaks sellist toetust andma või sellist teenust osutama, sellest keelduma, seda vähendama, selle tühistama või tagasi nõudma, sealhulgas selleks, et teha kindlaks, kas abisaajatel on sellistele toetustele või teenustele seaduslik õigus, võib neil süsteemidel olla märkimisväärne mõju inimese toimetulekule ning need süsteemid võivad rikkuda inimeste põhiõigusi, näiteks õigust sotsiaalkaitsele, mittediskrimineerimisele, inimväärikusele või tõhusale õiguskaitsevahendile ning seetõttu tuleks need liigitada suure riskiga süsteemideks. Samas ei tohiks käesolev määrus takistada uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist avalikus halduses, kus oleks nõuetekohaste ja ohutute tehisintellektisüsteemide laialdasemast kasutamisest kasu tingimusel, et need süsteemid ei põhjusta juriidilistele ja füüsilistele isikutele suuri riske. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, sest need määravad kindlaks inimese võimaluse saada finantsvahendeid või elutähtsaid teenuseid, nagu eluaseme-, elektri- ja telekommunikatsiooniteenused. Sel otstarbel kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada inimeste või rühmade vahelist diskrimineerimist ja võivad põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mille aluseks on näiteks rassiline või etniline päritolu, sugu, puue, vanus või seksuaalne sättumus, või võivad luua uut liiki diskrimineerivat mõju. Liidu õigusega ette nähtud tehisintellektisüsteeme, mille eesmärk on avastada pettusi finantsteenuste pakkumisel või mida kasutatakse usaldatavusnõuete täitmiseks, et arvutada krediidiasutuste ja kindlustusandjate kapitalinõudeid, ei tohiks käesoleva määruse alusel siiski pidada suure riskiga süsteemideks. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikutega seotud riskihindamiseks ja hinnakujunduseks tervise- ja elukindlustuses, avaldada märkimisväärset mõju inimeste toimetulekule ning see võib, kui nende projekteerimine, arendamine ja kasutamine ei ole nõuetekohane, rikkuda inimeste põhiõigusi ning põhjustada tõsiseid tagajärgi nende elule ja tervisele, sealhulgas majanduslikku tõrjutust ja diskrimineerimist. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsiliste isikute hädaabikõnede hindamiseks ja liigitamiseks või kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas politsei, tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljakutsete prioriseerimiseks, ning erakorralise arstiabi patsientide triaažiks, sest sellised süsteemid teevad otsuseid olukordades, mis on inimeste elu, tervise ja vara seisukohast väga kriitilised.
(58)
Toinen osa-alue, jolla tekoälyjärjestelmien käyttöön on kiinnitettävä erityistä huomiota, on sellaisten olennaisten yksityisten ja julkisten palvelujen ja etujen saatavuus ja käyttö, joita ihmiset tarvitsevat voidakseen osallistua täysipainoisesti yhteiskuntaan tai parantaakseen elintasoaan. Erityisesti luonnolliset henkilöt, jotka hakevat tai saavat viranomaisilta olennaisia julkisen avun etuuksia ja palveluja, kuten terveydenhuoltopalveluja, sosiaaliturvaetuuksia, sosiaalipalveluja, joilla taataan suoja muun muassa raskauden ja synnytyksen aikana ja sairauden, työtapaturman, hoidon tarpeen ja vanhuuden varalta sekä työpaikan menetyksen yhteydessä, ja toimeentuloturvaa ja asumisen tukea, ovat yleensä riippuvaisia näistä etuuksista ja palveluista ja haavoittuvassa asemassa vastuuviranomaisiin nähden. Jos tekoälyjärjestelmiä käytetään sen määrittämiseen, olisiko viranomaisten myönnettävä tai evättävä tällaiset etuudet ja palvelut tai rajoitettava niitä, peruutettava ne tai perittävä ne takaisin, mukaan lukien se, onko edunsaajilla laillinen oikeus tällaisiin etuuksiin tai palveluihin, näillä järjestelmillä voi olla merkittävä vaikutus henkilöiden toimeentuloon ja ne voivat loukata heidän perusoikeuksiaan, kuten oikeutta sosiaaliseen suojeluun, syrjimättömyyteen, ihmisarvoon tai tehokkaisiin oikeussuojakeinoihin, ja ne olisi sen vuoksi luokiteltava suuririskisiksi. Tämä asetus ei kuitenkaan saisi haitata innovatiivisten lähestymistapojen kehittämistä ja käyttöä julkishallinnossa, sillä se hyötyisi vaatimustenmukaisten ja turvallisten tekoälyjärjestelmien laajemmasta käytöstä edellyttäen, että kyseisiin järjestelmiin ei liity suurta oikeushenkilöihin ja luonnollisiin henkilöihin kohdistuvaa riskiä.Lisäksi tekoälyjärjestelmät, joita käytetään arvioitaessa luonnollisten henkilöiden luottopisteytystä tai luottokelpoisuutta, olisi luokiteltava suuririskisiksi tekoälyjärjestelmiksi, koska ne määrittävät kyseisten henkilöiden mahdollisuuden saada taloudellisia resursseja tai olennaisia palveluja, kuten asumis-, sähkö- ja televiestintäpalveluja. Näihin tarkoituksiin käytetyt tekoälyjärjestelmät voivat johtaa henkilöiden tai henkilöryhmien syrjintään ja voivat pitää yllä historiallisia syrjinnän muotoja, jotka perustuvat esimerkiksi rotuun tai etniseen alkuperään, sukupuoleen, vammaisuuteen, ikään tai sukupuoliseen suuntautumiseen, tai luoda uusia syrjiviä vaikutuksia. Tekoälyjärjestelmiä, joista säädetään unionin oikeudessa rahoituspalvelujen tarjoamiseen liittyvien petosten havaitsemiseksi ja vakavaraisuussyistä luottolaitosten ja vakuutusyritysten pääomavaatimusten laskemiseksi, ei kuitenkaan pitäisi katsoa suuririskisiksi tämän asetuksen nojalla. Lisäksi tekoälyjärjestelmillä, joita on tarkoitus käyttää luonnollisia henkilöitä koskevaan riskiarviointiin ja hinnoitteluun sairaus- ja henkivakuutusten tapauksessa, voi myös olla merkittävä vaikutus henkilöiden toimeentuloon ja jos niitä ei ole asianmukaisesti suunniteltu, kehitetty ja käytetty, ne voivat loukata heidän perusoikeuksiaan sekä aiheuttaa vakavia seurauksia ihmisten elämälle ja terveydelle, mukaan lukien taloudellinen syrjäytyminen ja syrjintä. Myös tekoälyjärjestelmät, joita käytetään luonnollisten henkilöiden hätäpuhelujen arvioinnissa ja luokittelussa tai pelastus- ja ensihoitopalvelujen, mukaan lukien poliisi, palokunta ja lääkintäapu sekä kiireellistä ensihoitoa tarvitsevien potilaiden lajittelujärjestelmä, lähettämisessä tai tärkeysjärjestyksen määrittämisessä, olisi luokiteltava suuririskisiksi, koska ne tekevät päätöksiä tilanteissa, jotka ovat erittäin kriittisiä ihmisten hengen ja terveyden ja heidän omaisuutensa kannalta.
(59)
Võttes arvesse õiguskaitseasutuste rolli ja vastutust, iseloomustab nende toiminguid, millega kaasneb tehisintellektisüsteemide teatav kasutamine, võimu väga ebavõrdne jaotumine ja selle tulemuseks võib olla füüsilise isiku jälgimine, kinnipidamine või temalt vabaduse võtmine, aga ka muu kahjulik mõju põhiõiguste hartaga tagatud põhiõigustele. Tehisintellektisüsteem võib olla inimeste valikul diskrimineeriv või muul moel ebatäpne või ebaõiglane, eriti juhul, kui selle treenimiseks ei ole kasutatud kvaliteetseid andmeid, kui süsteemi toimimine, täpsus või stabiilsus ei ole piisav või kui seda ei ole enne turule laskmist või muul moel kasutusele võtmist korralikult projekteeritud ja testitud. Kahjustatud võib saada ka võimalus kasutada selliseid olulisi menetluslikke põhiõigusi, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele ja süütuse presumptsioon, seda eriti juhul, kui sellised tehisintellektisüsteemid ei ole piisavalt läbipaistvad, selgitatavad ja dokumenteeritud. Seepärast on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks hulk tehisintellektisüsteeme, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õiguse kohaselt lubatud, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitses, kus täpsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus on eriti olulised, et hoida ära kahjulikku mõju, säilitada üldsuse usaldus ning tagada aruandekohustus ja tõhus õiguskaitse. Arvestades nende toimingute olemust ja nendega seotud riske, peaksid selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluma eeskätt need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt või nimel õiguskaitseasutuste toetamiseks, et hinnata füüsilise isiku kuriteo ohvriks langemise riski, valedetektorite ja sarnaste vahenditena tõendite usaldusväärsuse hindamiseks kuritegude uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus; ning kui see ei ole käesoleva määrusega keelatud, siis sellise rikkumise või korduva rikkumise riski hindamiseks, mis ei põhine üksnes füüsiliste isikute profiilianalüüsil ega füüsiliste isikute või rühmade isikuomaduste, erijoonte või varasema kuritegeliku käitumise hindamisel, kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus tehtaval profiilianalüüsil. Tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks spetsiaalselt maksuametile ja tollile haldusmenetlustes ning rahapesu andmebüroodele, kes täidavad liidu rahapesuvastase õiguse kohaseid teabe analüüsimises seisnevaid haldusülesandeid, ei tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, mida õiguskaitseasutused kasutavad kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Tehisintellekti vahendite kasutamine õiguskaitseasutuste ja muude asjakohaste asutuste poolt ei tohiks muutuda ebavõrdsuse või tõrjutuse teguriks. Tehisintellekti vahendite kasutamise mõju kahtlusaluste kaitseõigustele ei tohiks eirata, eelkõige raskusi sisulise teabe saamisel nende süsteemide toimimise kohta ja sellest tulenevaid raskusi nende tulemuste vaidlustamisel kohtus, eriti uurimise all olevate füüsiliste isikute poolt.
(59)
Lainvalvontaviranomaisten toimille, joihin liittyy tiettyä tekoälyjärjestelmien käyttöä, on ominaista huomattava vallan epätasapaino niiden roolin ja vastuun vuoksi, ja ne voivat johtaa luonnollisen henkilön valvontaan, pidättämiseen tai vapaudenmenetykseen sekä muihin perusoikeuskirjassa taattuihin perusoikeuksiin kohdistuviin haitallisiin vaikutuksiin. Erityisesti jos tekoälyjärjestelmää ei ole koulutettu laadukkaalla datalla, se ei täytä riittäviä vaatimuksia toimintansa, tarkkuutensa tai vakautensa suhteen tai sitä ei ole suunniteltu ja testattu asianmukaisesti ennen markkinoille saattamista tai muuta käyttöönottoa, se voi valikoida henkilöitä syrjivästi tai muulla tavoin väärin tai epäoikeudenmukaisesti. Lisäksi merkittävien menettelyllisten perusoikeuksien, joita ovat muun muassa oikeus tehokkaisiin oikeussuojakeinoihin ja puolueettomaan tuomioistuimeen sekä oikeus puolustukseen ja syyttömyysolettama, käyttö voisi vaikeutua erityisesti silloin, kun tällaiset tekoälyjärjestelmät eivät ole riittävän avoimia, selitettävissä olevia ja dokumentoituja. Sen vuoksi on aiheellista luokitella suuririskisiksi joukko tekoälyjärjestelmiä, jotka on tarkoitettu käytettäviksi lainvalvonnan yhteydessä, siltä osin kuin niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin oikeuden ja kansallisen lainsäädännön nojalla, kun tarkkuus, luotettavuus ja avoimuus ovat erityisen tärkeitä haitallisten vaikutusten välttämiseksi, kansalaisten luottamuksen säilyttämiseksi sekä vastuuvelvollisuuden ja tehokkaiden oikeussuojakeinojen varmistamiseksi. Kun otetaan huomioon toimintojen luonne ja niihin liittyvät riskit, näihin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin olisi katsottava kuuluvan erityisesti tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää valheenpaljastimina ja vastaavina välineinä lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta taikka unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi, jotta voidaan arvioida luonnollisen henkilön riskiä joutua rikoksen uhriksi ja todistusaineiston luotettavuutta rikostutkinnassa tai rikosoikeudellisissa menettelyissä ja, siltä osin kuin sitä ei kielletä tässä asetuksessa, arvioida luonnollisen henkilön rikoksen esiintymisen tai toistumisen riskiä myös muilla keinoilla kuin luonnollisten henkilöiden profiloinnin tai luonnollisten henkilöiden tai ryhmien persoonallisuuspiirteiden ja -ominaisuuksien tai aiemman rikollisen käyttäytymisen arvioinnin perusteella, rikosten paljastamisen, tutkimisen tai rikoksiin liittyvien syytetoimien yhteydessä tapahtuvaa profilointia varten. Tekoälyjärjestelmiä, jotka on erityisesti tarkoitettu käytettäviksi vero- ja tulliviranomaisten hallinnollisissa menettelyissä sekä rahanpesun selvittelykeskuksissa, jotka suorittavat hallinnollisia tehtäviä, joissa analysoidaan tietoja unionin rahanpesunvastaisen lainsäädännön nojalla, ei pitäisi luokitella suuririskisiksi tekoälyjärjestelmiksi, joita lainvalvontaviranomaiset käyttävät rikosten ennalta estämiseen, tutkimiseen, paljastamiseen tai rikoksiin liittyviin syytetoimiin. Lainvalvontaviranomaisten ja muiden asiaankuuluvien viranomaisten harjoittama tekoälyn käyttö ei saisi lisätä eriarvoisuutta tai syrjäytymistä. Tekoälyvälineiden käytön vaikutuksia rikoksesta epäiltyjen puolustusoikeuksiin ei pitäisi jättää huomiotta, etenkään vaikeuksia saada kyseisten järjestelmien toimintaa koskevia merkityksellisiä tietoja ja siitä erityisesti tutkinnan kohteena oleville luonnollisille henkilöille aiheutuvaa ongelmaa haastaa tekoälyvälineiden tulokset tuomioistuimessa.
(60)
Rände- ja varjupaigavaldkonnas ning piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad isikuid, kes on tihtipeale eriti kaitsetus olukorras ja sõltuvad pädevate ametiasutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele või nende nimel, või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele valedetektorite ja samalaadsete vahenditena, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, et hinnata teatavaid riske, mida kujutavad endast füüsilised isikud, kes sisenevad liikmesriigi territooriumile või taotlevad viisat või varjupaika; pädevate ametiasutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, sealhulgas tõendite usaldusväärsuse hindamisel seoses eesmärgiga teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele; rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse kontekstis füüsiliste isikute avastamiseks, äratundmiseks või tuvastamiseks, välja arvatud reisidokumentide kontrollimine. Rände- ja varjupaigavaldkonna ning piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL (33) ja muus liidu asjaomases õiguses sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele. Liikmesriigid või liidu institutsioonid, organid ja asutused ei tohiks mingil juhul kasutada tehisintellektisüsteeme rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonnas selleks, et kõrvale hoida oma rahvusvahelistest kohustustest, mis nad on võtnud vastavalt 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud ÜRO pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. Samuti ei tohi neid kasutada mingil viisil tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rikkumiseks ega liidu territooriumile sisenemise ohutute ja tõhusate seaduslike kanalite kasutamise, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saamise õiguse keelamiseks.
(60)
Muuttoliikkeen hallinnassa, turvapaikka-asioissa ja rajavalvonnassa käytettävät tekoälyjärjestelmät vaikuttavat henkilöihin, jotka ovat usein erityisen haavoittuvassa asemassa ja riippuvaisia toimivaltaisten viranomaisten toimien tuloksista. Näissä yhteyksissä käytettävien tekoälyjärjestelmien tarkkuus, syrjimätön luonne ja avoimuus on sen vuoksi erityisen tärkeää, jotta voidaan taata henkilöiden, joihin vaikutukset kohdistuvat, perusoikeuksien kunnioittaminen, erityisesti heidän oikeutensa vapaaseen liikkuvuuteen, syrjimättömyyteen, yksityiselämän ja henkilötietojen suojaan, kansainväliseen suojeluun ja hyvään hallintoon. Sen vuoksi on aiheellista luokitella suuririskisiksi tekoälyjärjestelmät, siltä osin kuin niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin ja kansallisen lainsäädännön nojalla, joita on tarkoitus käyttää valheenpaljastimina ja vastaavina välineinä muuttoliikkeen hallinnassa, turvapaikka-asioissa ja rajavalvonnassa vastaavien toimivaltaisten viranomaisten toimesta tai niiden puolesta taikka vastaavien unionin elinten, toimistojen tai virastojen toimesta; jäsenvaltion alueelle saapuvien tai viisumia tai turvapaikkaa hakevien luonnollisten henkilöiden aiheuttamien tiettyjen riskien arvioimiseen; toimivaltaisten viranomaisten avustamiseen turvapaikka-, viisumi- ja oleskelulupahakemusten ja niihin liittyvien valitusten käsittelyssä, myös todistusaineiston luotettavuuden arvioinnin osalta, kun tavoitteena on vahvistaa asemaa hakevien luonnollisten henkilöiden kelpoisuus; sekä luonnollisten henkilöiden havaitsemiseen, tunnistamiseen tai henkilöllisyyden määrittämiseen muuttoliikkeen, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan yhteydessä, pois lukien matkustusasiakirjojen tarkastaminen.Tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvien muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan alan tekoälyjärjestelmien olisi oltava Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EY) N:o 810/2009 (32), Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivissä 2013/32/EU (33) ja muussa asiaa koskevassa unionin oikeudessa säädettyjen asiaankuuluvien menettelyvaatimusten mukaisia. Jäsenvaltioiden tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen ei pitäisi missään tapauksessa käyttää tekoälyjärjestelmiä muuttoliikkeen, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan hallinnassa keinona kiertää Genevessä 28 päivänä heinäkuuta 1951 tehdyn pakolaisten oikeusasemaa koskevan YK:n yleissopimuksen, sellaisena kuin se on muutettuna 31 päivänä tammikuuta 1967 tehdyllä pöytäkirjalla, mukaisia kansainvälisiä velvoitteitaan. Niiden käyttö ei myöskään saisi millään tavoin loukata palauttamiskiellon periaatetta eikä evätä unionin alueelle pääsemiseksi turvallisia ja toimivia laillisia väyliä tai oikeutta kansainväliseen suojeluun.
(61)
Teatavad õigusemõistmise ja demokraatlike protsesside jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemid tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju demokraatiale, õigusriigile, üksikisiku vabadustele ning õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Eeskätt võimalikust kallutatusest, vigadest ja läbipaistmatusest tulenevate riskidega tegelemiseks on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õigusasutusele või selle nimel, et abistada õigusasutusi faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse kohaldamisel konkreetse faktide kogumi suhtes. Tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud kasutamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele kõnealuse menetluse jaoks, tuleks samuti pidada suure riskiga süsteemideks, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse tulemustel on pooltele õiguslikud tagajärjed. Tehisintellekti vahendite kasutamine võib kohtunike otsustusõigust või kohtute sõltumatust toetada, kuid ei tohiks neid asendada, sest lõppotsuste tegemine peab jääma inimestele. Tehisintellektisüsteemi liigitamist suure riskiga süsteemiks ei tohiks siiski laiendada tehisintellektisüsteemidele, mis on mõeldud puhtalt halduslikeks abitegevusteks, mis ei mõjuta tegelikku õigusemõistmist konkreetsetel juhtudel, nagu kohtuotsuste, dokumentide või andmete anonüümimine või pseudonüümimine, töötajatevaheline suhtlus või haldusülesanded.
(61)
Tietyt oikeudenhoitoon ja demokraattisiin prosesseihin tarkoitetut tekoälyjärjestelmät olisi luokiteltava suuririskisiksi ottaen huomioon niiden mahdollinen merkittävä vaikutus demokratiaan, oikeusvaltioon, yksilön vapauksiin sekä oikeuteen tehokkaisiin oikeussuojakeinoihin ja puolueettomaan tuomioistuimeen. Erityisesti mahdollisten vinoutumien, virheiden ja läpinäkymättömyyden riskeihin puuttumiseksi on aiheellista luokitella suuririskisiksi tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää oikeusviranomaisten toimesta tai niiden puolesta ja joiden tarkoituksena on auttaa oikeusviranomaisia tutkimaan ja tulkitsemaan tosiseikkoja ja lainsäädäntöä sekä soveltamaan lainsäädäntöä konkreettisiin tosiseikkoihin. Tekoälyjärjestelmiä, joita vaihtoehtoisten riidanratkaisuelinten on tarkoitus käyttää näihin tarkoituksiin, olisi myös pidettävä suuririskisinä, jos vaihtoehtoisten riidanratkaisumenettelyjen tuloksilla on oikeusvaikutuksia osapuolille. Tekoälyvälineiden käytöllä voidaan tukea mutta se ei saisi korvata tuomareiden päätöksentekovaltaa tai oikeuslaitoksen riippumattomuutta, koska lopullisten päätösten on myös jatkossa oltava ihmisen tekemiä. Tekoälyjärjestelmien luokittelua suuririskiseksi ei kuitenkaan pitäisi ulottaa tekoälyjärjestelmiin, jotka on tarkoitettu puhtaasti hallinnollisiin tukitoimiin, jotka eivät vaikuta oikeudenkäyttöön yksittäisissä tapauksissa, kuten tuomioistuinten päätösten, asiakirjojen tai tietojen anonymisointiin tai pseudonymisointiin, henkilöstön väliseen viestintään tai hallinnollisiin tehtäviin.
(62)
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/900 (34) sätestatud õigusnormide kohaldamist ning selleks, et käsitleda riske, mis tulenevad põhjendamatust välisest sekkumisest põhiõiguste harta artiklis 39 sätestatud hääletamisõigusesse ning kahjulikust mõjust demokraatiale ja õigusriigile, tuleks tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et mõjutada valimiste või referendumite tulemusi või füüsiliste isikute hääletamiskäitumist nende hääletamisel valimistel või referendumitel, liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille väljundiga füüsilised isikud otseselt kokku ei puutu, näiteks vahendid, mida kasutatakse poliitiliste kampaaniate korraldamiseks, optimeerimiseks ja struktureerimiseks halduslikust ja logistilisest seisukohast.
(62)
Jotta voidaan puuttua perusoikeuskirjan 39 artiklassa vahvistettuun äänioikeuteen kohdistuviin asiattoman ulkopuolisen sekaantumisen riskeihin sekä riskeihin haitallisista vaikutuksista demokratiaan ja oikeusvaltioon, sellaiset tekoälyjärjestelmät olisi luokiteltava suuririskisiksi, jotka on tarkoitettu käytettäviksi vaikuttamaan vaalien tai kansanäänestysten tulokseen tai vaaleissa tai kansanäänestyksissä äänioikeuttaan käyttävien luonnollisten henkilöiden äänestyskäyttäytymiseen, lukuun ottamatta tekoälyjärjestelmiä, joiden tuotoksille luonnolliset henkilöt eivät suoraan altistu, kuten välineet, joita käytetään poliittisten kampanjoiden hallinnolliseen ja logistiseen järjestämiseen, optimointiin ja jäsentämiseen, sanotun kuitenkaan rajoittamatta Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/900 (34) säädettyjen sääntöjen soveltamista.
(63)
Asjaolu, et tehisintellektisüsteem on käesoleva määruse alusel liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei tohiks tõlgendada nii, et selle kasutamine on seaduslik muude liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse alusel, mis käsitlevad näiteks isikuandmete kaitset, valedetektorite või samalaadsete vahendite kasutamist või muude süsteemide kasutamist füüsiliste isikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks. Edaspidi peaks igasugune selline kasutamine toimuma üksnes kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis tulenevad põhiõiguste hartast ja kohaldatavatest liidu teisese õiguse aktidest ja riigisisesest õigusest. Käesolevat määrust ei tohiks käsitada isikuandmete, sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete eriliikide töötlemise õigusliku alusena, kui käesolevas määruses ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti.
(63)
Sen, että tekoälyjärjestelmä luokitellaan tässä asetuksessa suuririskiseksi tekoälyjärjestelmäksi, ei saisi tulkita osoittavan, että järjestelmän käyttö on laillista muiden unionin säädösten tai unionin oikeuden kanssa yhteensopivan kansallisen lainsäädännön nojalla, jota on annettu esimerkiksi henkilötietojen suojasta tai valheenpaljastimien ja vastaavien välineiden tai muiden järjestelmien käytöstä tai luonnollisen henkilön tunnetilan havaitsemisesta. Tällaisen käytön olisi jatkuttava yksinomaan perusoikeuskirjasta ja sovellettavista unionin johdetun oikeuden säädöksistä ja kansallisesta lainsäädännöstä johtuvien sovellettavien vaatimusten mukaisesti. Tätä asetusta ei pitäisi ymmärtää niin, että siinä säädettäisiin oikeusperustasta henkilötietojen käsittelylle, mukaan lukien tarvittaessa erityiset henkilötietoryhmät, ellei siitä nimenomaisesti toisin säädetä tässä asetuksessa.
(64)
Et maandada riske, mida põhjustavad turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ning tagada kõrge usaldusväärsus, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldada teatavaid kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet ja kasutuskonteksti ning järgides pakkuja kehtestatud riskijuhtimissüsteemi. Meetmed, mida pakkujad võtavad käesoleva määruse kohustuslike nõuete täitmiseks, peaksid võtma arvesse tehisintellekti valdkonna tehnika üldtunnustatud taset ning olema käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks proportsionaalsed ja tõhusad. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, on üldreegel, et üks või mitu liidu ühtlustamisõigusakti võivad olla kohaldatavad ühele tootele, kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide ohud on seotud kehtivatest liidu ühtlustamisõigusaktidest erinevate aspektidega ning seetõttu täiendavad käesoleva määruse nõuded olemasolevaid liidu ühtlustamisõigusakte. Näiteks võivad tehisintellektisüsteemi sisaldavad masinad või meditsiiniseadmed kujutada endast riske, mida asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes ei käsitleta, kuna see valdkondlik õigus ei puuduta tehisintellektisüsteemidele omaseid riske. Seega on korraga vaja kohaldada mitut ja üksteist täiendavat õigusakti. Järjepidevuse tagamiseks ning tarbetu halduskoormuse ja tarbetute kulude ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja uuel õigusraamistikul põhinevate ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema operatiivsete otsuste tegemisel paindlikkus selles osas, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Selline paindlikkus võib tähendada näiteks pakkuja otsust integreerida osa käesoleva määruse kohaselt nõutavast testimis- ja aruandlusprotsessist, teabest ja dokumentatsioonist juba olemasolevatesse dokumentidesse ja menetlustesse, mida nõutakse käesoleva määruse lisas loetletud uuel õigusraamistikul põhinevate kehtivate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. See ei tohiks mingil viisil kahjustada pakkuja kohustust täita kõiki kohaldatavaid nõudeid.
(64)
Jotta voidaan vähentää riskejä, joita markkinoille saatetuista tai muuten käyttöön otetuista suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä aiheutuu, ja jotta voidaan varmistaa korkea luotettavuuden taso, suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin olisi sovellettava tiettyjä pakollisia vaatimuksia ottaen huomioon tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitus ja -yhteys ja noudattaen tarjoajan perustamaa riskinhallintajärjestelmää. Toimenpiteissä, joita tarjoajat toteuttavat noudattaakseen tämän asetuksen pakollisia vaatimuksia, olisi otettava huomioon yleisesti tunnustettu tekoälyä koskeva viimeisin kehitys, ja niiden olisi oltava oikeasuhteisia ja tehokkaita tämän asetuksen tavoitteiden saavuttamiseksi. Uuden lainsäädäntökehyksen perusteella, kuten komission tiedonannossa ”Sininen opas – EU:n tuotesääntöjen täytäntöönpano-opas 2022” selvennetään, yleissääntönä on, että useampaa kuin yhtä unionin yhdenmukaistamislainsäädännön säädöstä voidaan soveltaa yhteen tuotteeseen, koska saataville asettaminen tai käyttöönotto voidaan sallia vain, jos tuote on kaiken sovellettavan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukainen. Tämän asetuksen vaatimusten soveltamisalaan kuuluvien tekoälyjärjestelmien vaarat koskevat eri näkökohtia kuin voimassa oleva unionin yhdenmukaistamislainsäädäntö, minkä vuoksi tämän asetuksen vaatimukset täydentäisivät nykyistä unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä. Esimerkiksi tekoälyjärjestelmän sisältäviin koneisiin tai lääkinnällisiin laitteisiin voi liittyä riskejä, joita ei käsitellä asiaa koskevan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön vahvistetuissa olennaisissa terveys- ja turvallisuusvaatimuksissa, koska kyseisessä alakohtaisessa lainsäädännössä ei käsitellä tekoälyjärjestelmille ominaisia riskejä.Tämä edellyttää eri säädösten samanaikaista ja täydentävää soveltamista. Johdonmukaisuuden varmistamiseksi sekä tarpeettoman hallinnollisen rasitteen ja turhien kustannusten välttämiseksi sellaisen tuotteen, joka sisältää yhden tai useamman suuririskisen tekoälyjärjestelmän, johon sovelletaan tämän asetuksen ja tämän asetuksen liitteessä luetellun uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön vaatimuksia, tarjoajien olisi oltava joustavia niiden operatiivisten päätösten osalta, joilla varmistetaan parhaalla mahdollisella tavalla yhden tai useamman tekoälyjärjestelmän sisältävän tuotteen vaatimustenmukaisuus kaikkien kyseisen unionin yhdenmukaistetun lainsäädännön säännösten kanssa. Tämä joustavuus voisi tarkoittaa esimerkiksi tarjoajan päätöstä sisällyttää osa tämän asetuksen nojalla vaadittavista testaus- ja raportointiprosesseista, tiedoista ja asiakirjoista jo olemassa oleviin asiakirjoihin ja menettelyihin, joita edellytetään tämän asetuksen liitteessä lueteltuun uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvassa voimassa olevassa unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä. Tämä ei saisi millään tavoin vähentää tarjoajan velvollisuutta noudattaa kaikkia sovellettavia vaatimuksia.
(65)
Riskijuhtimissüsteem peaks seisnema pidevalt korduvas protsessis, mida kavandatakse ja käitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu elutsükli jooksul. Kõnealuse protsessi eesmärk peaks olema teha kindlaks ja maandada tehisintellektisüsteemide asjakohaseid riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Riskijuhtimissüsteem tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda ajakohastada, et tagada selle jätkuv tõhusus, samuti käesoleva määruse alusel tehtud oluliste otsuste ja võetud meetmete põhjendused ja dokumentatsioon. See protsess peaks tagama, et pakkuja teeb kindlaks riskid või kahjuliku mõju ning rakendab maandamismeetmeid tehisintellektisüsteemide teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide suhtes tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, võttes arvesse nende sihtotstarvet ja mõistlikult prognoositavat väärkasutust, sealhulgas võimalikke riske, mis tulenevad tehisintellektisüsteemi ja selle töökeskkonna vastasmõjust. Riskijuhtimissüsteemis tuleks võtta tehisintellekti valdkonna tehnika taset silmas pidades kõige asjakohasemaid riskijuhtimismeetmeid. Kõige asjakohasemate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel peaks pakkuja tehtud valikud dokumenteerima ja neid selgitama ning vajaduse korral kaasama eksperte ja väliseid sidusrühmi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide mõistlikult prognoositava väärkasutamise kindlakstegemisel peaks pakkuja hõlmama tehisintellektisüsteemide kasutusviise, mis ei ole küll otseselt hõlmatud sihtotstarbega ega ette nähtud kasutusjuhendis, kuid mille puhul võib siiski põhjendatult eeldada, et see tuleneb kergesti prognoositavast inimkäitumisest konkreetse tehisintellektisüsteemi erijoonte ja kasutamise kontekstis. Kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused, peaksid olema lisatud kasutusjuhendisse, mille pakkuja koostab. Selle eesmärk on tagada, et juurutaja on suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel neist teadlik ja võtab neid arvesse. Käesoleva määruse kohaste prognoositava väärkasutusega seotud riskimaandamismeetmete kindlakstegemine ja rakendamine ei tohiks nõuda pakkujalt spetsiaalseid täiendavaid suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks mõeldud prognoositava väärkasutuse teemalisi treeninguid. Pakkujaid julgustatakse siiski kaaluma selliseid täiendavaid treenimismeetmeid mõistlikult prognoositava väärkasutamise leevendamiseks, kui see peaks olema vajalik ja asjakohane.
(65)
Riskinhallintajärjestelmän olisi koostuttava iteratiivisesta prosessista, joka jatkuu suunnitellusti suuririskisen tekoälyjärjestelmän koko elinkaaren ajan. Kyseisellä prosessilla olisi pyrittävä määrittämään ja lieventämään tekoälyjärjestelmien terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin liittyviä riskejä. Riskinhallintajärjestelmää olisi tarkasteltava ja päivitettävä säännöllisesti, jotta voidaan varmistaa sen jatkuva tehokkuus sekä tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvien merkittävien päätösten ja toteutettujen toimien perustelut ja dokumentointi. Tällä prosessilla olisi varmistettava, että tarjoaja määrittää riskit tai haitalliset vaikutukset ja toteuttaa lieventäviä toimenpiteitä ottaen huomioon tekoälyjärjestelmien käyttötarkoituksen ja kohtuudella ennakoitavissa olevan väärinkäytön, jotta voidaan torjua niiden terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin kohdistuvia tunnettuja ja kohtuudella ennakoitavissa olevia riskejä, mukaan lukien mahdolliset riskit, jotka johtuvat tekoälyjärjestelmän ja sen toimintaympäristön välisestä vuorovaikutuksesta. Riskinhallintajärjestelmässä olisi otettava käyttöön asianmukaisimmat riskinhallintatoimenpiteet ottaen huomioon tekoälyn viimeisin kehitys. Asianmukaisimpia riskinhallintatoimenpiteitä määrittäessään tarjoajan olisi dokumentoitava ja selitettävä tehdyt valinnat sekä tarvittaessa otettava mukaan asiantuntijoita ja ulkopuolisia sidosryhmiä. Määrittäessään suuririskisten tekoälyjärjestelmien kohtuudella ennakoitavissa olevaa väärinkäyttöä tarjoajan olisi käsiteltävä tekoälyjärjestelmien käyttötarkoitukset, joiden voidaan kohtuudella olettaa johtuvan ihmisen helposti ennustettavissa olevasta käyttäytymisestä tietyn tekoälyjärjestelmän ominaisuuksien ja käytön yhteydessä, vaikka ne eivät kuuluisi suoraan käyttötarkoituksen piiriin ja niitä ei ole mainittu käyttöohjeissa. Kaikki tunnetut tai ennakoitavissa olevat olosuhteet, jotka liittyvät suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöön sen käyttötarkoituksen mukaisesti tai kohtuudella ennakoitavissa olevissa väärinkäytön olosuhteissa ja jotka voivat aiheuttaa terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin kohdistuvia riskejä, olisi sisällytettävä tarjoajan antamiin käyttöohjeisiin. Näin varmistetaan, että käyttöönottaja on tietoinen niistä ja ottaa ne huomioon käyttäessään suuririskistä tekoälyjärjestelmää. Tämän asetuksen mukaisten ennakoitavissa olevan väärinkäytön riskinvähentämistoimenpiteiden määrittäminen ja toteuttaminen ei saisi edellyttää tarjoajalta suuririskistä tekoälyjärjestelmää koskevaa erityistä lisäkoulutusta ennakoitavissa olevan väärinkäytön käsittelemiseksi. Tarjoajia kannustetaan kuitenkin harkitsemaan tällaisia lisäkoulutustoimenpiteitä tarpeen mukaan kohtuullisesti ennakoitavissa olevien väärinkäytösten lieventämiseksi.
(66)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada riskijuhtimisega seotud nõudeid, mis puudutavad kasutatavate andmestike kvaliteeti ja asjakohasust, tehnilist dokumentatsiooni ja andmete säilitamist, läbipaistvust ja juurutajate teavitamist, inimjärelevalvet, töökindlust, täpsust ja küberturvalisust. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult maandada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, ei ole need piirangud põhjendamatud kaubanduspiirangud.
(66)
Suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin olisi sovellettava vaatimuksia, jotka koskevat käytettyjen datajoukkojen riskinhallintaa, laatua ja merkityksellisyyttä, teknistä dokumentaatiota ja tietojen säilyttämistä, avoimuutta ja tietojen antamista käyttöönottajille, ihmisen suorittamaa valvontaa sekä vakautta, tarkkuutta ja kyberturvallisuutta. Nämä vaatimukset ovat tarpeen, jotta voidaan tehokkaasti vähentää terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin kohdistuvia riskejä. Koska muita vähemmän kauppaa rajoittavia toimenpiteitä ei ole kohtuudella käytettävissä, ja näin ollen kyseiset vaatimukset eivät ole perusteettomia kaupan rajoituksia.
(67)
Kvaliteetsed andmed ja juurdepääs kvaliteetsetele andmetele on struktuuri pakkumiseks ja paljude tehisintellektisüsteemide toimimise tagamiseks hädavajalik, eriti kui kasutatakse mudelite treenimise meetodeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide sihipärane ja ohutu töö ja see, et neist ei saa liidu õigusega keelatud diskrimineerimise allikas. Kvaliteetsed treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud eeldavad asjakohaste andmehaldus- ja juhtimistavade rakendamist. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud, sealhulgas märgistus, peaksid olema asjakohased, piisavalt representatiivsed ning võimalikult suurel määral vigadeta ja täielikud, pidades silmas süsteemi sihtotstarvet. Selleks et hõlbustada liidu andmekaitseõiguse, näiteks määruse (EL) 2016/679 järgimist, peaksid andmehaldus- ja -juhtimistavad sisaldama isikuandmete puhul andmete kogumise algse eesmärgi läbipaistvust. Neil andmestikel peaksid olema asjakohased statistilised omadused, sealhulgas mis puudutab selliseid isikuid või isikute rühmi, kellega seoses kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada, pöörates erilist tähelepanu andmestike võimalike kallutatuste leevendamisele, kuna need võivad mõjutada inimeste tervist ja ohutust, avaldada negatiivset mõju põhiõigustele või põhjustada liidu õigusega keelatud diskrimineerimist, eriti kui andmeväljundid mõjutavad tulevaste toimingute sisendeid (tagasisideahelad). Kallutatus võib tuleneda näiteks aluseks olevatest andmestikest, eriti kui kasutatakse varasemaid andmeid, või see võib tekkida süsteemide rakendamisel tegelikus keskkonnas. Tehisintellektisüsteemide abil saavutatud tulemusi võib mõjutada selline loomupärane kallutatus, mis kaldub järk-järgult suurenema ning sel viisil põlistama ja võimendama olemasolevat diskrimineerimist, eriti teatud kaitsetutesse rühmadesse, sealhulgas rassilistesse või etnilistesse rühmadesse kuuluvate isikute puhul. Nõue, et andmestikud peavad olema võimalikult suurel määral täielikud ja vigadeta, ei tohiks mõjutada eraelu puutumatuse säilitamise meetodite kasutamist tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise kontekstis. Eeskätt tuleks andmestikes sihtotstarbe jaoks nõutavas ulatuses võtta arvesse funktsioone, omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset keskkonda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Andmehaldusega seotud nõudeid saab täita, kasutades kolmandaid isikuid, kes pakuvad sertifitseeritud vastavusteenuseid, sealhulgas andmehalduse, andmestiku tervikluse ning andmete treenimise, valideerimise ja testimise tavade kontrollimist, kui on tagatud vastavus käesoleva määruse andmenõuetele.
(67)
Korkealaatuisella datalla ja sen saatavuudella on ensisijainen rooli monien tekoälyjärjestelmien rakenteen luomisen ja suorituskyvyn varmistamisen kannalta, erityisesti kun käytetään tekniikoita, joihin sisältyy mallien kouluttamista, jotta voidaan varmistaa, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä toimii tarkoitetulla tavalla ja turvallisesti eikä siitä tule unionin oikeudessa kiellettyä syrjinnän lähdettä. Korkealaatuiset koulutus-, validointi- ja testausdatajoukot edellyttävät asianmukaisten datanhallinta- ja hallinnointikäytäntöjen täytäntöönpanoa. Koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkojen, myös tunnisteiden, olisi oltava merkityksellisiä, riittävän edustavia ja niin suurelta osin kuin mahdollista virheettömiä ja täydellisiä järjestelmän käyttötarkoitusta ajatellen. Datanhallinta- ja hallinnointikäytäntöihin olisi henkilötietojen osalta sisällytettävä avoimuus datankeruun alkuperäisestä tarkoituksesta, jotta voidaan helpottaa unionin tietosuojalainsäädännön, kuten asetuksen (EU) 2016/679, noudattamista. Datajoukoilla olisi myös oltava asianmukaiset tilastolliset ominaisuudet, myös niiden henkilöiden tai henkilöryhmien osalta, joihin suuririskistä tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää, kiinnittäen erityistä huomiota sellaisten datajoukkojen mahdollisten vinoutumien vähentämiseen, jotka todennäköisesti vaikuttavat henkilöiden terveyteen ja turvallisuuteen, vaikuttavat kielteisesti perusoikeuksiin tai johtavat unionin oikeudessa kiellettyyn syrjintään, erityisesti silloin, kun datan tuotokset vaikuttavat tulevien toimintojen syöttötietoihin (palautesilmukat). Taustalla oleviin datajoukkoihin voi esimerkiksi sisältyä vinoutumia erityisesti silloin, kun käytetään historiallisia tietoja tai kun järjestelmät otetaan käyttöön todellisissa olosuhteissa.Dataan sisältyvät vinoutumat voivat vaikuttaa tekoälyjärjestelmien tuottamiin tuloksiin, ja tällaisilla vinoutumilla on taipumus vähitellen lisääntyä ja siten ylläpitää ja lisätä olemassa olevaa syrjintää erityisesti tiettyihin haavoittuvassa asemassa oleviin ryhmiin, myös rodullisiin tai etnisiin ryhmiin, kuuluvien henkilöiden osalta. Datajoukkojen mahdollisimman suurta täydellisyyttä ja virheettömyyttä koskeva vaatimus ei saisi vaikuttaa yksityisyyden suojaa parantavien tekniikoiden käyttöön tekoälyjärjestelmien kehittämisen ja testauksen yhteydessä. Datajoukoissa olisi otettava erityisesti huomioon niiden käyttötarkoituksen edellyttämässä laajuudessa ne ominaispiirteet, ominaisuudet tai osatekijät, jotka ovat ominaisia sille maantieteelliselle, viitekehyksenä olevalle, käyttäytymiseen liittyvälle tai toiminnalliselle ympäristölle, jossa tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää. Datanhallintaan liittyviä vaatimuksia voidaan noudattaa turvautumalla kolmansiin osapuoliin, jotka tarjoavat sertifioituja vaatimustenmukaisuuspalveluja, mukaan lukien datanhallinnan, datajoukkojen eheyden sekä dataa koskevien koulutus-, validointi- ja testauskäytäntöjen todentaminen, kunhan tämän asetuksen datavaatimusten noudattaminen on varmistettu.
(68)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja hindamiseks peaks teatavatel osalejatel, näiteks pakkujatel, teada antud asutustel ja muudel asjaomastel üksustel, näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatistel ja teadlastel, olema oma käesoleva määrusega seotud tegevusvaldkondades juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele ja nad peaksid saama neid kasutada. Komisjoni loodud ühtsed Euroopa andmeruumid ning avaliku huvi nimel hõlpsam andmete jagamine ettevõtete vahel ja valitsusega on äärmiselt tähtis, et pakkuda tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks usaldusväärset, vastutustundlikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele. Näiteks tervise valdkonnas hõlbustab Euroopa terviseandmeruum mittediskrimineerivat juurdepääsu terviseandmetele ja tehisintellekti algoritmide treenimist selliste andmestikega privaatsust tagaval, turvalisel, õigeaegsel, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil ning asjakohase institutsioonilise juhtimise all. Asjaomased pädevad asutused, sealhulgas valdkondlikud asutused, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, võivad toetada ka kvaliteetsete andmete pakkumist tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks.
(68)
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien kehittämiseksi ja arvioimiseksi tiettyjen toimijoiden, esimerkiksi tarjoajien, ilmoitettujen laitosten ja muiden asiaankuuluvien tahojen, kuten digitaali-innovaatiokeskittymien, testauslaitosten ja tutkijoiden, olisi voitava saada käyttöönsä ja käyttää korkealaatuisia datajoukkoja tähän asetukseen liittyvillä kyseisten toimijoiden toiminta-aloilla. Komission perustama yhteinen eurooppalainen data-avaruus ja datan jakamisen helpottaminen yritysten välillä ja viranomaisten kanssa yleisen edun nimissä ovat ratkaisevan tärkeitä, jotta voidaan tarjota luotettava, vastuullinen ja syrjimätön pääsy korkealaatuiseen dataan tekoälyjärjestelmien koulutusta, validointia ja testausta varten. Esimerkiksi terveydenhuollon alalla eurooppalainen terveysdata-avaruus helpottaa terveysdatan syrjimätöntä saatavuutta ja tekoälyalgoritmien koulutusta näillä datajoukoilla yksityisyyden suojaavalla, turvallisella, oikea-aikaisella, avoimella ja luotettavalla tavalla ja asianmukaisen institutionaalisen hallinnon alaisena. Asiaankuuluvat toimivaltaiset viranomaiset, myös alakohtaiset viranomaiset, jotka tarjoavat dataa tai tukevat datan saatavuutta, voivat myös tukea korkealaatuisen datan tarjoamista tekoälyjärjestelmien koulutusta, validointia ja testausta varten.
(69)
Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele peab olema tagatud kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul. Sellega seoses kohaldatakse isikuandmete töötlemisel võimalikult väheste andmete kogumise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid, mis on sätestatud liidu andmekaitseõiguses. Meetmed, mida pakkujad võtavad nende põhimõtete järgimise tagamiseks, võivad hõlmata mitte üksnes anonüümimist ja krüpteerimist, vaid ka sellise tehnoloogia kasutamist, mis võimaldab tuua andmetesse algoritme ja treenida tehisintellektisüsteeme ilma toor- või struktureeritud andmete pooltevahelise edastamise või kopeerimiseta, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõuete kohaldamist.
(69)
Oikeus yksityisyyteen ja henkilötietojen suojaan on taattava tekoälyjärjestelmän koko elinkaaren ajan. Tässä yhteydessä henkilötietojen käsittelyn osalta sovelletaan tietojen minimoinnin ja sisäänrakennetun ja oletusarvoisen tietosuojan periaatteita, sellaisina kuin niistä säädetään unionin tietosuojalainsäädännössä. Kyseisten periaatteiden noudattamisen varmistamiseksi tarjoajat toteuttavat toimenpiteitä, joihin voi anonymisoinnin ja salauksen lisäksi kuulua myös sellaisen teknologian käyttö, joka mahdollistaa sekä algoritmien tuomisen dataan että tekoälyjärjestelmien kouluttamisen ilman osapuolten välistä siirtoa tai itse raakadatan tai jäsennellyn datan kopiointia, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tässä asetuksessa säädettyjen datan hallintaa koskevien vaatimusten soveltamista.
(70)
Et kaitsta teiste õigust tehisintellektisüsteemide kallutatusest tuleneda võiva diskrimineerimise eest, peaksid pakkujad erandkorras ja ulatuses, mis on rangelt vajalik selleks, et tagada kallutatuse avastamine ja korrigeerimine seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks ning järgitakse kõiki käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid tingimusi lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud tingimustele, olema võimelised töötlema ka isikuandmete eriliike, mis pakuvad märkimisväärset avalikku huvi määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punkti g ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punkti g tähenduses.
(70)
Jotta voitaisiin suojella muita tekoälyjärjestelmissä esiintyvästä vinoutumisesta mahdollisesti johtuvalta syrjinnältä, tarjoajien olisi suuririskisten tekoälyjärjestelmien vinoutumien havaitsemisen ja korjaamisen varmistamiseksi voitava, poikkeuksellisesti ja siinä määrin kuin se on ehdottoman välttämätöntä sekä soveltaen luonnollisten henkilöiden perusoikeuksia ja -vapauksia koskevia asianmukaisia suojatoimia sekä kaikkia tässä asetuksessa säädettyjä sovellettavia ehtoja asetuksissa (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 sekä direktiivissä (EU) 2016/680 säädettyjen edellytysten lisäksi, käsitellä myös erityisiä henkilötietoryhmiä asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan 2 kohdan g alakohdassa ja asetuksen (EU) 2018/1725 10 artiklan 2 kohdan g alakohdassa tarkoitetun tärkeän yleisen edun nimissä.
(71)
Arusaadav teave selle kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemid on välja töötatud ja kuidas need kogu oma eluea jooksul töötavad, on äärmiselt oluline, et võimaldada nende süsteemide jälgitavust, kontrollida vastavust käesoleva määruse kohastele nõuetele ning jälgida nende toiminguid ja teha turustamisjärgset seiret. Selleks on vaja säilitada andmeid ja tagada sellise tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus, mis sisaldab teavet, mida on vaja, et hinnata, kas tehisintellektisüsteem vastab asjakohastele nõuetele, ja hõlbustada turustamisjärgset seiret. Sellise teabe hulka peaksid kuuluma süsteemi üldised omadused, võimed ja piirid, algoritmid, andmed, kasutatud treenimis-, testimis- ja valideerimisprotsessid ning dokumentatsioon asjaomase riskijuhtimissüsteemi kohta ning see peaks olema koostatud selgel ja ammendaval viisil. Tehniline dokumentatsioon peaks olema nõuetekohaselt ajakohane kogu tehisintellektisüsteemi eluea jooksul. Lisaks peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemid võimaldama tehniliselt sündmuste automaatset registreerimist, kasutades selleks logisid, süsteemi kogu eluea jooksul.
(71)
Tämän asetuksen vaatimusten noudattamisen todentamisen kannalta on olennaisen tärkeää saada ymmärrettävää tietoa siitä, miten suuririskiset tekoälyjärjestelmät on kehitetty ja miten ne toimivat koko niiden käyttöiän ajan, jotta voidaan mahdollistaa näiden järjestelmien jäljitettävyys sekä niiden toiminnan ja markkinoille saattamisen jälkeinen seuranta. Tämä edellyttää, että tiedot säilytetään ja että saatavilla on tekninen dokumentaatio, joka sisältää tiedot, joita tarvitaan sen arvioimiseksi, onko tekoälyjärjestelmä asiaankuuluvien vaatimusten mukainen, ja markkinoille saattamisen jälkeisen seurannan helpottamiseksi. Tällaisiin tietoihin olisi sisällyttävä järjestelmän yleiset ominaisuudet, valmiudet ja rajoitukset, algoritmit, data, koulutus, testaus- ja validointiprosessit sekä sovellettua riskinhallintajärjestelmää koskevat asiakirjat, ja ne olisi laadittava selkeässä ja ymmärrettävässä muodossa. Tekninen dokumentaatio olisi pidettävä asianmukaisesti ajan tasalla tekoälyjärjestelmän koko käyttöiän ajan. Lisäksi suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä olisi mahdollistettava teknisesti tapahtumien automaattinen tallentaminen lokitietojen muodossa järjestelmän käyttöiän keston ajan.
(72)
Selleks et lahendada probleeme, mis on seotud teatavate tehisintellektisüsteemide läbipaistmatuse ja keerukusega, ning aidata juurutajatel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist nõuda nende läbipaistvust. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid tuleks projekteerida viisil, mis võimaldab juurutajatel mõista, kuidas tehisintellektisüsteem toimib, hinnata selle funktsionaalsust ning mõista selle tugevaid külgi ja piire. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidega peaks kaasnema asjakohane teave kasutusjuhendi kujul. Selline teave peaks hõlmama tehisintellektisüsteemi omadusi, võimeid ja toimimispiire. Need peaksid hõlmama teavet suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud võimalike teadaolevate ja prognoositavate asjaolude kohta, sealhulgas juurutaja tegevuse kohta, mis võib mõjutada süsteemi käitumist ja toimimist, mille puhul tehisintellektisüsteem võib põhjustada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, muutuste kohta, mille pakkuja on eelnevalt kindlaks määranud ja mille vastavust hinnanud, ning asjakohaste inimjärelevalve meetmete kohta, sealhulgas meetmete kohta, millega hõlbustatakse tehisintellektisüsteemi väljundite tõlgendamist juurutajate poolt. Läbipaistvus, sealhulgas lisatud kasutusjuhendid, peaks aitama juurutajaid süsteemi kasutamisel ja toetama nende teadlike otsuste tegemist. Juurutajad peaksid muu hulgas olema paremas olukorras, et teha õige valik süsteemi osas, mida nad kavatsevad kasutada, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid kohustusi, olema teadlikud kavandatud ja välistatud kasutusviisidest ning kasutama tehisintellektisüsteemi õigesti ja vastavalt vajadusele. Selleks et parandada kasutusjuhendis sisalduva teabe loetavust ja kättesaadavust, tuleks vajaduse korral lisada selgitavad näited, näiteks tehisintellektisüsteemi piiride ning kavandatud ja välistatud kasutusviiside kohta. Pakkujad peaksid tagama, et kogu dokumentatsioon, sealhulgas kasutusjuhendid, sisaldab sisukat, põhjalikku, kättesaadavat ja arusaadavat teavet, võttes arvesse sihtjuurutajate vajadusi ja prognoositavaid teadmisi. Kasutusjuhendid tuleks teha kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on sihtjuurutajatele kergesti arusaadav.
(72)
Jotta voidaan puuttua tiettyjen tekoälyjärjestelmien läpinäkymättömyyteen ja monimutkaisuuteen liittyviin huolenaiheisiin ja auttaa käyttöönottajia täyttämään tämän asetuksen mukaiset velvoitteensa, suuririskisiltä tekoälyjärjestelmiltä olisi edellytettävä avoimuutta, ennen kuin ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät olisi suunniteltava siten, että käyttöönottajat voivat ymmärtää, miten tekoälyjärjestelmä toimii, arvioida sen toimivuutta ja ymmärtää sen vahvuuksia ja rajoituksia. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien mukana olisi oltava asianmukaiset tiedot käyttöohjeiden muodossa. Tällaisiin tietoihin olisi sisällyttävä tekoälyjärjestelmän ominaisuudet, valmiudet ja suorituskyvyn rajoitukset. Nämä kattaisivat tiedot mahdollisista suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöön liittyvistä tunnetuista ja ennakoitavissa olevista olosuhteista, mukaan lukien käyttöönottajan toiminta, joka voi vaikuttaa järjestelmän käyttäytymiseen ja suorituskykyyn, jolloin tekoälyjärjestelmä voi aiheuttaa terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin kohdistuvia riskejä; muutoksista, jotka tarjoaja on ennalta määrittänyt ja joiden vaatimustenmukaisuuden se on arvioinut; sekä asiaankuuluvista ihmisen suorittamista valvontatoimenpiteistä, mukaan lukien toimenpiteet, joilla helpotetaan tekoälyjärjestelmän tuotosten tulkintaa käyttöönottajille. Avoimuuden, myös mukana olevien käyttöohjeiden, olisi avustettava käyttöönottajia järjestelmän käytössä ja tuettava heitä tietoon perustuvassa päätöksenteossa. Käyttöönottajilla olisi muun muassa oltava paremmat mahdollisuudet valita, ottaen huomioon niihin sovellettavat velvoitteet, oikea järjestelmä, jota he aikovat käyttää, saada tietoa käyttötarkoituksesta tai käytön esteistä sekä käyttää tekoälyjärjestelmää oikein ja tarpeen mukaan. Käyttöohjeisiin olisi tarvittaessa sisällytettävä havainnollistavia esimerkkejä esimerkiksi tekoälyjärjestelmän rajoituksista sekä käyttötarkoituksesta ja käytön esteistä, jotta voidaan parantaa niihin sisältyvien tietojen luettavuutta ja saatavuutta. Tarjoajien olisi varmistettava, että kaikki asiakirjat, myös käyttöohjeet, sisältävät merkityksellisiä, kattavia, helposti saatavilla olevia ja ymmärrettäviä tietoja, joissa otetaan huomioon kohteena olevien käyttöönottajien tarpeet ja ennakoitavissa oleva tietämys. Käyttöohjeet olisi asetettava saataville kohteena olevien käyttöönottajien helposti ymmärtämällä, asianomaisen jäsenvaltion määräämällä kielellä.
(73)
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks projekteerida ja arendada nii, et füüsilised isikud saaksid jälgida nende toimimist, tagada, et neid kasutatakse ettenähtud viisil ja et nende mõju käsitletakse süsteemi elutsükli jooksul. Selleks peaks süsteemi pakkuja tegema enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks asjakohased inimjärelevalve meetmed. Kui see on asjakohane, tuleks selliste meetmetega eeskätt tagada, et süsteemi on sisse ehitatud tegevuspiirangud, mida süsteem ise ei saa eirata, et süsteem reageerib inimoperaatori käskudele ning et järelevalvega tegelema määratud füüsilistel isiktel on selle ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused. Samuti on hädavajalik tagada, kui see on asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid sisaldavad mehhanisme, mille abil suunata ja teavitada füüsilist isikut, kellele on määratud inimjärelevalve ülesanne, tegema teadlikke otsuseid, kas, millal ja kuidas sekkuda, et hoida ära negatiivseid tagajärgi või riske või süsteem peatada, kui see ei toimi ettenähtud viisil. Võttes arvesse märkimisväärseid tagajärgi isikutele, kui teatavad biomeetrilise tuvastamise süsteemid annavad valesid tulemusi, on asjakohane näha nende süsteemide puhul ette tõhusama inimjärelevalve nõue, et juurutaja ei saaks süsteemist tuleneva tuvastamise põhjal midagi ette võtta ega otsust teha, kui tuvastamist ei ole eraldi kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut. Need isikud võivad olla pärit ühest või mitmest üksusest ning nende hulka võib kuuluda süsteemi käitav või kasutav isik. See nõue ei tohiks põhjustada tarbetut koormust ega tarbetuid viivitusi ning piisata võib sellest, kui eri isikute tehtud eraldi kontrollid registreeritakse automaatselt süsteemi loodud logides. Võttes arvesse õiguskaitse, rände, piirikontrolli ja varjupaiga valdkonna eripära, ei tohiks seda nõuet kohaldada, kui liidu või liikmesriigi õiguses peetakse selle nõude kohaldamist ebaproportsionaalseks.
(73)
Suuririskiset tekoälyjärjestelmät olisi suunniteltava ja kehitettävä siten, että luonnolliset henkilöt voivat valvoa niiden toimintaa, varmistaa niiden käytön tarkoitetulla tavalla ja että niiden vaikutuksia käsitellään koko järjestelmän elinkaaren ajan. Tätä varten järjestelmän tarjoajan olisi määritettävä asianmukaiset ihmisen suorittamat valvontatoimenpiteet ennen järjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa. Tällaisilla toimenpiteillä olisi tarvittaessa erityisesti varmistettava, että järjestelmässä on sisäänrakennettuja toiminnallisia rajoituksia, joita järjestelmä ei voi itse ohittaa ja jotka vastaavat ihmiskäyttäjän komentoihin, ja että luonnollisilla henkilöillä, joiden tehtäväksi ihmisen suorittama valvonta on annettu, on tarvittava pätevyys, koulutus ja valtuudet tämän tehtävän hoitamiseksi. On myös olennaisen tärkeää tarpeen mukaan varmistaa, että suuririskiset tekoälyjärjestelmät sisältävät mekanismeja, joilla annetaan ohjausta ja tietoa luonnolliselle henkilölle, jonka tehtäväksi ihmisen suorittama valvonta on annettu jotta hän voi tehdä tietoon perustuvia päätöksiä siitä, milloin ja millä keinoin asiaan on puututtava, jos ollenkaan, jotta voidaan välttää kielteiset seuraukset tai riskit taikka pysäyttää järjestelmä, jos se ei toimi tarkoitetulla tavalla. Ottaen huomioon tiettyjen biometristen tunnistusjärjestelmien virheellisestä tuloksesta henkilöille aiheutuvat merkittävät seuraukset, on asianmukaista säätää tehostettua ihmisen suorittamaa valvontaa koskevasta vaatimuksesta näiden järjestelmien osalta siten, että käyttöönottaja ei voi suorittaa toimea tai tehdä päätöstä järjestelmästä johtuvan tunnistamisen perusteella, ellei vähintään kaksi luonnollista henkilöä ole erikseen varmistanut ja vahvistanut sitä. Nämä henkilöt voivat olla yhdestä tai useammasta toimijasta ja heihin voi sisältyä järjestelmää hoitava tai käyttävä henkilö. Tämä vaatimus ei saisi aiheuttaa tarpeetonta rasitetta tai viiveitä, ja voi olla riittävää, että eri henkilöiden suorittamat erilliset varmistukset tallennetaan automaattisesti järjestelmän tuottamiin lokitietoihin. Kun otetaan huomioon lainvalvontaan, muuttoliikkeeseen, rajavalvontaan ja turvapaikka-asioihin liittyvät erityispiirteet, tätä vaatimusta ei pitäisi soveltaa, jos unionin oikeudessa tai kansallisessa lainsäädännössä katsotaan, että kyseisen vaatimuksen soveltaminen on suhteetonta.
(74)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peaksid toimima kogu oma elutsükli jooksul järjepidevalt ning nende täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus peaks nende sihtotstarvet arvesse võttes olema asjakohasel tasemel vastavalt tehnika üldtunnustatud tasemele. Komisjoni ning asjaomaseid organisatsioone ja sidusrühmi julgustatakse võtma nõuetekohaselt arvesse tehisintellektisüsteemi riskide maandamist ja nende negatiivset mõju. Toimimise parameetrite eeldatav tase tuleks deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis. Pakkujaid kutsutakse üles edastama see teave juurutajatele selgel ja kergesti arusadaval viisil, hoidudes vääritimõistmistest ja eksitavatest väidetest. Legaalmetroloogiat käsitleva liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/31/EL (35) ja 2014/32/EL (36) eesmärk on tagada mõõtmiste täpsus ning aidata kaasa äritehingute läbipaistvusele ja aususele. Sellega seoses peaks komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, soodustama, kui see on asjakohane, tehisintellektisüsteemide võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist. Seda tehes peaks komisjon võtma teadmiseks rahvusvahelised partnerid, kes tegelevad metroloogia ja tehisintellektiga seotud asjakohaste mõõtmisnäitajatega, ja tegema nendega koostööd.
(74)
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien olisi toimittava johdonmukaisesti koko elinkaarensa ajan ja saavutettava asianmukainen tarkkuuden, vakauden ja kyberturvallisuuden taso niiden käyttötarkoitus huomioon ottaen ja yleisesti tunnustetun alan viimeisimmän kehityksen mukaisesti. Komissiota sekä asiaankuuluvia järjestöjä ja sidosryhmiä kehotetaan ottamaan asianmukaisesti huomioon tekoälyjärjestelmien aiheuttamien riskien ja negatiivisten vaikutusten vähentäminen. Suorituskykymittareiden odotettu taso olisi ilmoitettava liitteenä olevissa käyttöohjeissa. Tarjoajia kehotetaan välittämään nämä tiedot käyttöönottajille selkeällä ja helposti ymmärrettävällä tavalla, joka ei aiheuta väärinymmärryksiä tai sisällä harhaanjohtavia lausuntoja. Lakisääteistä mittaustoimintaa koskevalla unionin oikeudella, mukaan lukien Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivit 2014/31/EU (35) ja 2014/32/EU (36), pyritään varmistamaan mittausten tarkkuus ja edistämään avoimuutta ja oikeudenmukaisuutta liiketoimissa. Tässä yhteydessä komission olisi tarpeen mukaan edistettävä vertailuarvojen ja mittausmenetelmien kehittämistä tekoälyjärjestelmiä varten yhteistyössä asiaankuuluvien sidosryhmien ja järjestöjen, kuten metrologia- ja vertailuanalyysiviranomaisten, kanssa. Näin toimiessaan komission olisi pantava merkille tekoälyyn liittyvät metrologiaa ja asiaankuuluvia mittausindikaattoreita käsittelevät kansainväliset kumppanit ja tehtävä yhteistyötä niiden kanssa.
(75)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide üks peamisi nõudeid on tehniline stabiilsus. Sellised süsteemid peaksid olema vastupidavad kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise suhtes, mis võib tuleneda süsteemide või nende töökeskkonna piirangutest (näiteks vead, rikked, ebakõlad, ootamatud olukorrad). Seepärast tuleks võtta tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsus, näiteks projekteerides ja arendades asjakohaseid tehnilisi lahendusi kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise ennetamiseks või minimeerimiseks. Nende tehniliste lahenduste seas võivad näiteks olla mehhanismid, mis võimaldavad süsteemil oma töö ohutult katkestada (tõrkekindluse plaanid) teatavate kõrvalekallete esinemisel või juhul, kui käitamine toimub väljaspool teatavaid eelnevalt kindlaks määratud piire. Nende riskide eest kaitsmata jätmine võib mõjutada ohutust või kahjustada põhiõigusi näiteks ekslike otsuste või tehisintellektisüsteemi loodud ekslike või kallutatud väljundite tõttu.
(75)
Tekninen vakaus on yksi suuririskisten tekoälyjärjestelmien keskeinen vaatimus. Niiden olisi oltava kestäviä sellaisen haitallisen tai muuten ei-toivotun käyttäytymisen varalta, joka saattaa aiheutua järjestelmien sisäisistä rajoituksista tai järjestelmien toimintaympäristöstä (esimerkiksi virheet, viat, epäjohdonmukaisuudet tai odottamattomat tilanteet). Sen vuoksi olisi toteutettava teknisiä ja organisatorisia toimenpiteitä suuririskisten tekoälyjärjestelmien vakauden varmistamiseksi esimerkiksi suunnittelemalla ja kehittämällä asianmukaisia teknisiä ratkaisuja haitallisen tai muuten ei-toivotun käyttäytymisen estämiseksi tai minimoimiseksi. Näihin teknisiin ratkaisuihin voi sisältyä esimerkiksi mekanismeja, joiden avulla järjestelmä voi turvallisesti keskeyttää toimintansa (vikavarmistussuunnitelmat) tiettyjen poikkeavuuksien esiintyessä tai kun toiminta tapahtuu tiettyjen ennalta määritettyjen rajojen ulkopuolella. Se, ettei näiltä riskeiltä suojauduta, voi johtaa turvallisuusvaikutuksiin tai vaikuttaa kielteisesti perusoikeuksiin esimerkiksi virheellisten päätösten tai tekoälyjärjestelmän tuottamien väärien tai puolueellisten tulosten vuoksi.
(76)
Küberturvalisusel on oluline roll, et tagada tehisintellektisüsteemide vastupanuvõime pahatahtlike kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi nõrku kohti ära kasutades süsteemi kasutust, käitumist või toimimist või kahjustada selle turvaomadusi. Tehisintellektisüsteemide vastu suunatud küberrünnetes võidakse ära kasutada tehisintellektispetsiifilisi ressursse, näiteks treeningandmestikke (näiteks andmemürgitus) või treenitud mudeleid (näiteks vastandründed (adversarial attacks) või liikmesuse järeldamine), või tehisintellektisüsteemi digivarade või IKT alustaristu nõrkusi. Seega peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtma riskidele vastava küberturvalisuse taseme tagamiseks sobivaid meetmeid, näiteks kehtestama turvakontrollid, võttes samuti asjakohasel juhul arvesse IKT alustaristut.
(76)
Kyberturvallisuudella on ratkaiseva merkitys varmistettaessa, että tekoälyjärjestelmät kestävät järjestelmän haavoittuvuuksia hyödyntävien vihamielisten kolmansien osapuolten yritykset muuttaa niiden käyttöä, käyttäytymistä tai suorituskykyä tai vaarantaa niiden turvallisuusominaisuudet. Tekoälyjärjestelmiin kohdistuvissa kyberhyökkäyksissä voidaan käyttää hyväksi tekoälyyn liittyviä resursseja, kuten koulutusdatajoukkoja (esim. datamyrkytys) tai koulutettuja malleja (esim. adversariaaliset hyökkäykset tai joukkoon kuulumiseen perustuva päättely), tai hyödyntää tekoälyjärjestelmän digitaalisten resurssien tai taustalla olevan tieto- ja viestintätekniikkainfrastruktuurin haavoittuvuuksia. Jotta voidaan varmistaa riskeihin nähden asianmukainen kyberturvallisuuden taso, suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien olisi toteutettava asianmukaisia toimenpiteitä, kuten turvatarkastuksia, ottaen tarvittaessa huomioon myös taustalla oleva tieto- ja viestintätekniikkainfrastruktuuri.
(77)
Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid kohaldamisalasse, tõendada kooskõlas kõnealuse määrusega vastavust käesoleva määruse küberturvalisuse nõuetele, täites kõnealuses määruses sätestatud olulisi küberturvalisuse nõudeid. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid olulistele nõuetele, tuleks neid käsitada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse nõuetele vastavana, kui nende nõuete täitmist tõendatakse kõnealuse määruse alusel väljastatud ELi vastavusdeklaratsioonis või selle osades. Sel eesmärgil tuleks küberturvalisuse riskide hindamisel, mis on seotud digielemente sisaldava tootega, mis on käesoleva määruse kohaselt liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ja mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid alusel, võtta arvesse riske tehisintellektisüsteemi kübervastupidavusvõimele seoses volitamata kolmandate isikute katsetega muuta selle kasutust, käitumist või toimimist, sealhulgas tehisintellektile iseloomulikku nõrkusi, nagu andmemürgitus või vastandründed, ning kui see on asjakohane, riske põhiõigustele, nagu on käesolevas määruses nõutud.
(77)
Suuririskiset tekoälyjärjestelmät, jotka kuuluvat digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavan Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen soveltamisalaan, voivat kyseisen asetuksen mukaisesti osoittaa tässä asetuksessa säädettyjen kyberturvavaatimusten noudattamisen noudattamalla kyseisessä asetuksessa säädettyjä olennaisia kyberturvavaatimuksia, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tässä asetuksessa säädettyjen vakautta ja tarkkuutta koskevien vaatimusten soveltamista. Kun suuririskiset tekoälyjärjestelmät täyttävät digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavassa asetuksessa säädetyt olennaiset vaatimukset, niiden olisi katsottava olevan tässä asetuksessa säädettyjen kyberturvavaatimusten mukaisia siltä osin kuin kyseisten vaatimusten noudattaminen on osoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksella tai sen osilla, jotka on myönnetty kyseisen asetuksen nojalla. Sen vuoksi digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavan asetuksen nojalla tehtävässä kyberturvallisuusriskien arvioinnissa, joka koskee tässä asetuksessa tarkoitettua digitaalisia elementtejä sisältävää suuririskistä tekoälyjärjestelmää, olisi otettava huomioon tekoälyjärjestelmän kyberresilienssiin kohdistuvat riskit, jotka liittyvät luvattomien kolmansien osapuolten pyrkimyksiin muuttaa sen käyttöä, käyttäytymistä tai suorituskykyä, mukaan lukien tekoälyyn liittyvät erityiset haavoittuvuudet, kuten datamyrkytys tai adversariaaliset hyökkäykset, sekä tapauksen mukaan tässä asetuksessa edellytettyihin perusoikeuksiin kohdistuvat riskit.
(78)
Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetlust tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluva ja käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitatud digielemente sisaldava toote oluliste küberturvalisuse nõuete suhtes. Sellise normi tagajärjel ei tohiks siiski väheneda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluvate digielemente sisaldavate kriitilise tähtsusega toodete usaldusväärsuse vajalik tase. Seepärast, erandina sellest normist, kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning mis on ühtlasi liigitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaselt olulisteks ja kriitilise tähtsusega digielemente sisaldavateks toodeteks ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamismenetlust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, vastavushindamist käsitlevaid sätteid niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse oluliste küberturvalisuse nõuetega. Sellisel juhul tuleks kõigis muudes käesoleva määrusega hõlmatud aspektides kohaldada käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhineva vastavushindamismenetluse vastavaid sätteid. Tuginedes Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) küberturvalisuse poliitikaga seotud teadmistele ja oskusteabele ning ENISA-le Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 (37) antud ülesannetele, peaks komisjon tehisintellektisüsteemide küberturvalisusega seotud küsimustes ENISAga koostööd tegema.
(78)
Tässä asetuksessa säädettyä vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä olisi sovellettava digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavan asetuksen soveltamisalaan kuuluvan ja tämän asetuksen nojalla digitaalisia elementtejä sisältävän suuririskiseksi tekoälyjärjestelmäksi luokitellun tuotteen olennaisiin kyberturvallisuusvaatimuksiin. Tämä pääsääntö ei kuitenkaan saisi johtaa digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavan asetuksen soveltamisalaan kuuluvien digitaalisia elementtejä sisältävien kriittisten tuotteiden tarvittavan varmuustason alenemiseen. Tästä säännöstä poiketen suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, jotka kuuluvat tämän asetuksen soveltamisalaan ja joita myös pidetään digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavan asetuksen nojalla tärkeinä ja kriittisinä digitaalisia elementtejä sisältävinä tuotteina ja joihin sovelletaan tämän asetuksen liitteessä vahvistettua sisäiseen valvontaan perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä, sovelletaan digitaalisia elementtejä sisältävien tuotteiden horisontaalisia kyberturvavaatimuksista annettavassa asetuksessa säädettyjä vaatimustenmukaisuuden arviointia koskevia säännöksiä kyseisen asetuksen olennaisten kyberturvallisuusvaatimusten osalta. Tällaisessa tapauksessa kaikkiin muihin tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluviin näkökohtiin olisi sovellettava tämän asetuksen liitteessä vahvistettuja asiaankuuluvia säännöksiä, jotka koskevat sisäiseen valvontaan perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointia. Komission olisi tehtävä yhteistyötä ENISAn kanssa tekoälyjärjestelmien kyberturvallisuuteen liittyvissä kysymyksissä ENISAn kyberturvallisuuspolitiikkaa koskevan tietämyksen ja asiantuntemuksen ja sille Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2019/881 (37) nojalla osoitettujen tehtävien pohjalta.
(79)
On asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmise või kasutusele võtmise eest võtab vastutuse konkreetne füüsiline või juriidiline isik, kes on määratletud kui pakkuja, olenemata sellest, kas see füüsiline või juriidiline isik on süsteemi projekteerija või arendaja.
(79)
On asianmukaista, että tietty tarjoajaksi määritelty luonnollinen tai oikeushenkilö ottaa vastuun suuririskisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattamisesta tai käyttöönotosta riippumatta siitä, onko kyseinen luonnollinen henkilö tai oikeushenkilö järjestelmän suunnittelija tai kehittäjä.
(80)
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastajatena on liit ja liikmesriigid seadusega kohustatud kaitsma puuetega inimesi diskrimineerimise eest ja edendama nende võrdõiguslikkust, tagama puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning tagama puuetega inimeste eraelu puutumatuse austamise. Arvestades tehisintellektisüsteemide kasvavat tähtsust ja kasutamist, peaks universaaldisaini põhimõtete kohaldamine kõigi uute tehnoloogiate ja teenuste suhtes tagama täieliku ja võrdse juurdepääsu kõigile, keda tehisintellekti tehnoloogiad potentsiaalselt mõjutavad või kes neid kasutavad, sealhulgas puuetega inimestele, võttes täielikult arvesse nende loomupärast väärikust ja mitmekesisust. Seepärast on oluline, et pakkujad järgiksid täielikult ligipääsetavusnõudeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (38) ja direktiivi (EL) 2019/882. Pakkujad peaksid tagama, et need nõuetelevastavuse kohustused on integreeritud. Seepärast tuleks vajalikud meetmed integreerida võimalikult suures ulatuses suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimisse.
(80)
Vammaisten henkilöiden oikeuksia koskevan Yhdistyneiden kansakuntien yleissopimuksen allekirjoittajina unioni ja jäsenvaltiot ovat oikeudellisesti velvoitettuja suojelemaan vammaisia henkilöitä syrjinnältä ja edistämään heidän yhdenvertaisuuttaan, varmistamaan, että vammaiset henkilöt voivat käyttää tieto- ja viestintäteknologiaa ja -järjestelmiä yhdenvertaisesti muiden kanssa, ja varmistamaan vammaisten henkilöiden yksityisyyden kunnioittamisen. Koska tekoälyjärjestelmät ovat yhä tärkeämpiä ja niitä käytetään yhä enemmän, yleismaailmallisten suunnitteluperiaatteiden soveltamisella kaikkiin uusiin teknologioihin ja palveluihin olisi varmistettava kaikille, joihin tekoälyteknologia mahdollisesti vaikuttaa tai jotka käyttävät sitä, myös vammaisille henkilöille, täysimääräinen ja tasapuolinen mahdollisuus käyttää niitä tavalla, jossa otetaan kaikilta osin huomioon heidän ihmisarvonsa ja monimuotoisuutensa. Sen vuoksi on olennaisen tärkeää, että tarjoajat varmistavat esteettömyysvaatimusten, kuten Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2016/2102 (38) ja direktiivin (EU) 2019/882, täysimääräisen noudattamisen. Tarjoajien olisi varmistettava, että näitä vaatimuksia noudatetaan sisäänrakennetusti. Sen vuoksi tarvittavat toimenpiteet olisi sisällytettävä mahdollisuuksien mukaan suuririskisen tekoälyjärjestelmän suunnitteluun.
(81)
Pakkuja peaks kehtestama usaldusväärse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tagama nõutava vastavushindamismenetluse teostamise, koostama asjakohase dokumentatsiooni ja kehtestama stabiilse turustamisjärgse seire süsteemi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel, kelle suhtes kohaldatakse asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel kvaliteedijuhtimissüsteeme käsitlevaid kohustusi, peaks olema võimalus lisada käesoleva määrusega ette nähtud kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid juba kehtivasse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis oli ette nähtud kõnealuse muu valdkondliku liidu õigusega. Käesoleva määruse ja kehtiva liidu valdkondliku õiguse vastastikust täiendavust tuleks arvesse võtta ka tulevases standardimistegevuses või komisjoni vastuvõetavates suunistes. Ametiasutused, kes võtavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele oma tarbeks, võivad võtta vastu kvaliteedijuhtimissüsteemi reeglid ja neid rakendada olenevalt asjaoludest riigi või piirkonna tasemel vastuvõetud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana, võttes arvesse sektori iseärasusi ning asjaomase ametiasutuse pädevust ja töökorraldust.
(81)
Tarjoajan olisi perustettava luotettava laadunhallintajärjestelmä, varmistettava vaaditun vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyn suorittaminen, laadittava asiaa koskeva dokumentaatio ja perustettava vankka markkinoille saattamisen jälkeinen seurantajärjestelmä. Niillä suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajilla, joihin sovelletaan asiaankuuluvan alakohtaisen unionin oikeuden mukaisia laadunhallintajärjestelmiä koskevia velvoitteita, olisi oltava mahdollisuus sisällyttää tässä asetuksessa säädetyn laadunhallintajärjestelmän osatekijät osaksi kyseisen muun alakohtaisen unionin oikeuden mukaista nykyistä laadunhallintajärjestelmää. Tämän asetuksen ja voimassa olevan alakohtaisen unionin oikeuden välinen täydentävyys olisi otettava huomioon myös tulevissa standardointitoimissa tai komission hyväksymissä ohjeissa. Viranomaiset, jotka ottavat suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä omaan käyttöönsä, voivat tarvittaessa hyväksyä ja panna täytäntöön laadunhallintajärjestelmää koskevat säännöt osana kansallisella tai alueellisella tasolla hyväksyttyä laadunhallintajärjestelmää ottaen huomioon alan erityispiirteet ja asianomaisen viranomaisen toimivallan ja organisaation.
(82)
Et võimaldada käesoleva määruse täitmine ja luua operaatoritele võrdsed tingimused, võttes sealjuures arvesse digitoodete kättesaadavaks tegemise eri vorme, on oluline tagada, et liidus asutatud isik saab igas olukorras esitada ametiasutustele kogu vajaliku teabe tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavuse kohta. Seepärast peaks kolmandas riigis asutatud pakkuja enne oma süsteemide liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja. Pakkujate puhul, kes ei ole asutatud liidus, on sellel volitatud esindajal esmatähtis roll selliste pakkujate poolt liidus turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavuse tagamisel ja nende liidus asutatud kontaktisikuna tegutsemisel.
(82)
Tämän asetuksen täytäntöönpanon mahdollistamiseksi ja tasapuolisten toimintaedellytysten luomiseksi toimijoille ja ottaen huomioon digitaalisten tuotteiden saataville asettamisen eri muodot on tärkeää varmistaa, että unioniin sijoittautunut henkilö voi kaikissa olosuhteissa antaa viranomaisille kaikki tarvittavat tiedot tekoälyjärjestelmän vaatimustenmukaisuudesta. Siksi kolmansiin maihin sijoittautuneiden tarjoajien olisi ennen tekoälyjärjestelmiensä asettamista saataville unionin markkinoilla nimettävä kirjallisella toimeksiannolla unioniin sijoittautunut valtuutettu edustaja. Tällä valtuutetulla edustajalla on olennaisen tärkeä rooli sen varmistamisessa, että näiden unioniin sijoittumattomien tarjoajien unionissa markkinoille saattamat tai käyttöön ottamat suuririskiset tekoälyjärjestelmät ovat vaatimusten mukaisia, ja toimimisessa näiden tarjoajien unioniin sijoittautuneena yhteyshenkilönä.
(83)
Võttes arvesse tehisintellektisüsteemide väärtusahela laadi ja keerukust ning kooskõlas uue õigusraamistikuga, on oluline tagada õiguskindlus ja hõlbustada käesoleva määruse järgimist. Seepärast on vaja selgitada asjaomaste ettevõtjate, näiteks importijate ja turustajate, kes võivad aidata kaasa tehisintellektisüsteemide arendamisele, rolli ja konkreetseid kohustusi kogu selles väärtusahelas. Teatavates olukordades võivad need operaatorid tegutseda samal ajal rohkem kui ühes rollis ja peaksid seetõttu kumulatiivselt täitma kõik nende rollidega seotud asjakohased kohustused. Näiteks võib operaator tegutseda samal ajal turustaja ja importijana.
(83)
Ottaen huomioon tekoälyjärjestelmien arvoketjun luonne ja monimutkaisuus sekä uuden lainsäädäntökehyksen noudattaminen on olennaisen tärkeää varmistaa oikeusvarmuus ja helpottaa tämän asetuksen noudattamista. Sen vuoksi on tarpeen selventää kyseisen arvoketjun kaikissa vaiheissa asiaankuuluvien toimijoiden, kuten maahantuojien ja jakelijoiden, roolia ja erityisvelvoitteita, jotka voivat edistää tekoälyjärjestelmien kehittämistä. Tietyissä tilanteissa nämä toimijat voisivat toimia useammassa kuin yhdessä roolissa samanaikaisesti, joten niiden olisi täytettävä kumulatiivisesti kaikki kyseisiin rooleihin liittyvät asiaankuuluvat velvoitteet. Esimerkiksi toimija voisi toimia jakelijana ja maahantuojana samanaikaisesti.
(84)
Õiguskindluse tagamiseks on oluline selgitada, et teatavatel konkreetsetel tingimustel tuleks iga turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tal peaksid seega olema kõik asjaomased kohustused. See hõlmaks selliseid juhtumeid, kui nimetatud isik lisab oma nime või kaubamärgi juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile, ilma et see piiraks selliste lepinguliste kokkulepete kohaldamist, milles sätestatakse, et kohustused jaotatakse muul viisil. See hõlmaks ka selliseid juhtumeid, kui see isik muudab oluliselt suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või juba kasutusele võetud, ja nii, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks kooskõlas käesoleva määrusega, või kui ta muudab sellise tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, mida ei ole liigitatud suure riskiga süsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, viisil, mis muudab selle tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Neid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks selliste konkreetsemate sätete kohaldamist, mis on kehtestatud teatavates uuel õigusraamistikul põhinevates liidu ühtlustamisõigusaktides, millega koos tuleks käesolevat määrust kohaldada. Näiteks määruse (EL) 2017/745 artikli 16 lõiget 2, milles on sätestatud, et teatavaid muudatusi ei tohiks käsitada seadme muutmisena viisil, mis võib mõjutada selle vastavust kohaldatavatele nõuetele, tuleks jätkuvalt kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on kõnealuse määruse tähenduses meditsiiniseadmed.
(84)
Oikeusvarmuuden takaamiseksi on tarpeen selventää, että tietyissä erityisolosuhteissa minkä tahansa jakelijan, maahantuojan, käyttöönottajan tai muun kolmannen osapuolen olisi katsottava olevan suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoaja, jonka olisi näin ollen vastattava kaikista asiaankuuluvista velvoitteista. Näin katsotaan olevan, jos kyseinen osapuoli laittaa nimensä tai tavaramerkkinsä jo markkinoille saatettuun tai käyttöön otettuun suuririskiseen tekoälyjärjestelmään, sanotun kuitenkaan rajoittamatta sopimusjärjestelyjä, joissa määrätään velvoitteiden jakamisesta muulla tavoin. Näin olisi myös silloin, jos kyseinen osapuoli tekee merkittävän muutoksen jo markkinoille saatettuun tai käyttöön otettuun suuririskiseen tekoälyjärjestelmään siten, että se pysyy suuririskisenä tekoälyjärjestelmänä tämän asetuksen mukaisesti, tai jos se muuttaa sellaisen tekoälyjärjestelmän, myös yleiskäyttöisen tekoälyjärjestelmän, käyttötarkoitusta, jota ei ole luokiteltu suuririskiseksi ja joka on jo saatettu markkinoille tai otettu käyttöön siten, että tekoälyjärjestelmästä tulee suuririskinen tekoälyjärjestelmä tämän asetuksen mukaisesti. Kyseisiä säännöksiä olisi sovellettava rajoittamatta uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvassa tietyssä unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä vahvistettuja yksityiskohtaisempia säännöksiä, joiden kanssa tätä asetusta olisi sovellettava. Esimerkiksi asetuksen (EU) 2017/745 16 artiklan 2 kohtaa, jonka mukaan tiettyjä muutoksia ei olisi katsottava laitteen muutoksiksi, jotka voisivat vaikuttaa sen vaatimustenmukaisuuteen, olisi edelleen sovellettava suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, jotka ovat kyseisessä asetuksessa tarkoitettuja lääkinnällisiä laitteita.
(85)
Üldotstarbelisi tehisintellektisüsteeme võib kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või muude suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena. Seepärast peaksid selliste süsteemide pakkujad nende eripära tõttu ja selleks, et tagada vastutuse õiglane jagamine kogu tehisintellekti väärtusahelas, olenemata sellest, kas teised pakkujad võivad neid kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena, ning kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tegema asjakohasel juhul tihedat koostööd asjaomaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatega, et võimaldada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi, ja käesoleva määruse alusel loodud pädevate asutustega.
(85)
Yleiskäyttöisiä tekoälyjärjestelmiä voidaan käyttää suuririskisinä tekoälyjärjestelminä itsessään tai ne voivat olla muiden suuririskisten tekoälyjärjestelmien komponentteja. Näin ollen niiden erityisen luonteen vuoksi ja jotta voidaan varmistaa vastuiden oikeudenmukainen jakautuminen tekoälyn arvoketjussa, tällaisten järjestelmien tarjoajien, riippumatta siitä, voivatko muut tarjoajat käyttää näitä järjestelmiä suuririskisinä tekoälyjärjestelminä sellaisinaan tai suuririskisten tekoälyjärjestelmien komponentteina, ja jollei tässä asetuksessa toisin säädetä, olisi tehtävä tiivistä yhteistyötä asiaankuuluvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien kanssa, jotta voidaan varmistaa, että niiden osalta noudatetaan tämän asetuksen mukaisia asiaankuuluvia velvoitteita, ja tämän asetuksen nojalla perustettujen toimivaltaisten viranomaisten kanssa.
(86)
Kui pakkujat, kes tehisintellektisüsteemi algselt turule laskis või kasutusele võttis, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud tingimustel enam käsitada pakkujana käesoleva määruse tähenduses ja kui see pakkuja ei ole sõnaselgelt välistanud tehisintellektisüsteemi muutmise suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, peaks see endine pakkuja siiski tegema tihedat koostööd ja tegema kättesaadavaks vajaliku teabe ning pakkuma mõistlikult eeldatavat tehnilist juurdepääsu ja muud abi, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega.
(86)
Jos tässä asetuksessa säädetyin edellytyksin tarjoajaa, joka alun perin saattoi tekoälyjärjestelmän markkinoille tai otti sen käyttöön, ei olisi enää pidettävä tätä asetusta sovellettaessa tarjoajana ja jos kyseinen tarjoaja ei ole nimenomaisesti sulkenut pois tekoälyjärjestelmän muuttamista suuririskiseksi tekoälyjärjestelmäksi, aiemman tarjoajan olisi kuitenkin tehtävä tiivistä yhteistyötä ja asetettava saataville tarvittavat tiedot sekä tarjottava kohtuudella odotettavissa oleva tekninen pääsy ja muuta apua, joita tarvitaan tässä asetuksessa säädettyjen velvoitteiden täyttämiseksi, erityisesti suuririskisten tekoälyjärjestelmien vaatimustenmukaisuuden arvioinnin noudattamisen osalta.
(87)
Lisaks, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on toote turvakomponent, mis kuulub uuel õigusraamistikul põhinevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, ei lasta turule ega võeta kasutusele tootest eraldi, peaks nendes õigusaktides määratletud toote valmistaja täitma käesolevas määruses pakkujale kehtestatud kohustusi ja eeskätt tagama selle, et lõpptootesse sisse ehitatud tehisintellektisüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.
(87)
Jos suuririskistä tekoälyjärjestelmää, joka on sellaisen tuotteen turvakomponentti, joka kuuluu uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvaan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan, ei saateta markkinoille tai oteta käyttöön tuotteesta erillään, kyseisessä lainsäädännössä määritellyn tuotteen valmistajan olisi lisäksi noudatettava tässä asetuksessa vahvistettuja tarjoajan velvollisuuksia ja erityisesti varmistettava, että lopputuotteeseen sulautettu tekoälyjärjestelmä on tämän asetuksen vaatimusten mukainen.
(88)
Tehisintellekti väärtusahelas pakuvad mitmed osalejad sageli tehisintellektisüsteeme, vahendeid ja teenuseid, aga ka komponente või protsesse, mille pakkuja inkorporeerib tehisintellektisüsteemi erinevatel eesmärkidel, sealhulgas mudelite treenimine ja ümbertreenimine, mudelite testimine ja hindamine, integreerimine tarkvarasse või muud mudeliarenduse aspektid. Nendel osalejatel on väärtusahelas oluline roll seoses pakkujaga, kes pakub suure riskiga tehisintellektisüsteemi, millesse nende tehisintellektisüsteemid, vahendid, teenused, komponendid või protsessid on integreeritud, ning nad peaksid kirjalikul kokkuleppel andma sellele pakkujale vajalikku teavet, võimeid, tehnilist juurdepääsu ja muud abi, tuginedes tehnika üldtunnustatud tasemele, et võimaldada pakkujal täielikult täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ilma et see kahjustaks nende endi intellektuaalomandi õigusi või ärisaladusi.
(88)
Tekoälyn arvoketjussa usein useat osapuolet toimittavat tekoälyjärjestelmiä, välineitä ja palveluja mutta myös komponentteja tai prosesseja, jotka tarjoaja sisällyttää tekoälyjärjestelmään ja joilla on useita tavoitteita, mukaan lukien mallien kouluttaminen ja uudelleenkouluttaminen, mallien testaus ja arviointi, integrointi ohjelmistoihin tai muut mallien kehittämisen näkökohdat. Kyseisillä osapuolilla on tärkeä rooli arvoketjussa suhteessa sellaisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajaan, johon niiden tekoälyjärjestelmät, välineet, palvelut, komponentit tai prosessit on integroitu, ja niiden olisi kirjallisella sopimuksella annettava tälle tarjoajalle yleisesti tunnustettuun viimeisimpään kehitykseen perustuvat tarvittavat tiedot, valmiudet, tekninen pääsy ja muu apu, jotta tarjoaja voi noudattaa täysimääräisesti tässä asetuksessa säädettyjä velvoitteita vaarantamatta omia teollis- ja tekijänoikeuksiaan tai liikesalaisuuksiaan.
(89)
Kolmandaid isikuid, kes teevad üldsusele kättesaadavaks vahendeid, teenuseid, protsesse või tehisintellektikomponente, mis on muud kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid, ei peaks kohustama täitma kogu tehisintellekti väärtusahelat katvate kohustustega seotud nõudeid, eelkõige neid kasutanud või need integreerinud pakkuja puhul, kui need vahendid, teenused, protsessid või tehisintellekti komponendid tehakse kättesaadavaks vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Vaba ja avatud lähtekoodiga vahendite, teenuste, protsesside või tehisintellekti komponentide, mis ei ole üldotstarbelised tehisintellektimudelid, arendajaid tuleks julgustada rakendama laialdaselt kasutatavaid dokumenteerimistavasid, nagu mudeli- ja andmelehed, et kiirendada teabe jagamist tehisintellekti väärtusahelas, võimaldades liidus edendada usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme.
(89)
Kolmansia osapuolia, jotka asettavat saataville julkisia välineitä, palveluja, prosesseja tai muita tekoälykomponentteja kuin yleiskäyttöinen tekoälymalli, ei saisi velvoittaa, erityisesti niitä käyttäneeseen tai integroineeseen tarjoajaan nähden, noudattamaan vastuita tekoälyn arvoketjussa koskevia vaatimuksia, kun kyseiset välineet, palvelut, prosessit tai tekoälykomponentit asetetaan saataville vapaalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä. Vapaiden ja avoimen lähdekoodin välineiden, palveluiden, prosessien ja muiden tekoälykomponenttien kuin yleiskäyttöisten tekoälymallien kehittäjiä olisi kuitenkin kannustettava noudattamaan dokumentoinnin laajalti hyväksyttyjä käytänteitä, kuten mallikortteja ja tiedotteita, jotta voidaan nopeuttaa tiedon jakamista tekoälyn arvoketjussa ja edistää luotettavia tekoälyjärjestelmiä unionissa.
(90)
Komisjon võiks välja töötada ja soovitada vabatahtlikke näidis-lepingutingimusi kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kolmandate isikute vahel, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või integreeritud vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse, et hõlbustada koostööd kogu väärtusahelas. Vabatahtlike näidis-lepingutingimuste väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid.
(90)
Komissio voisi laatia ja suositella vapaaehtoisia mallisopimusehtoja suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja sellaisten kolmansien osapuolten välisiä sopimuksia varten, jotka toimittavat välineitä, palveluja, komponentteja tai prosesseja, joita käytetään suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä tai integroidaan niihin, yhteistyön helpottamiseksi kaikissa arvoketjun vaiheissa. Laatiessaan ei-sitovia mallisopimusehtoja komission olisi myös otettava huomioon tietyillä aloilla tai tietyissä liiketoimintamalleissa mahdollisesti sovellettavat sopimusperusteiset vaatimukset.
(91)
Arvestades tehisintellektisüsteemide olemust ning nende kasutamisega potentsiaalselt seotud riske ohutusele ja põhiõigustele, muu hulgas vajadust tagada reaalsetes oludes tehisintellektisüsteemi toimimise nõuetekohane seire, on otstarbekas näha juurutajatele ette konkreetsed kohustused. Esmajoones peaksid juurutajad võtma asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid tagamaks, et nad kasutavad suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutusjuhendi kohaselt, ning asjakohasel juhul tuleks kehtestada teatavad muud kohustused seoses tehisintellektisüsteemide töö seire ja andmete säilitamisega. Lisaks peaksid juurutajad tagama, et isikutel, kellele on antud ülesanne rakendada käesolevas määruses sätestatud kasutusjuhendeid ja inimjärelevalvet, on vajalik pädevus, eelkõige piisav tehisintellektipädevus, ning et neid on koolitatud ja neil on volitused nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kohustused ei tohiks piirata juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid muid suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud kohustusi.
(91)
Kun otetaan huomioon tekoälyjärjestelmien luonne ja niiden käyttöön mahdollisesti liittyvät turvallisuuteen ja perusoikeuksiin kohdistuvat riskit, mukaan lukien tarve varmistaa tekoälyjärjestelmän suorituskyvyn asianmukainen seuranta todellisissa olosuhteissa, on asianmukaista asettaa käyttöönottajille erityisiä vastuita. Käyttöönottajien olisi erityisesti toteutettava teknisiä ja organisatorisia toimenpiteitä, joilla varmistetaan, että ne käyttävät suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä käyttöohjeiden mukaisesti, ja tarvittaessa olisi säädettävä tietyistä muista tekoälyjärjestelmien toiminnan seurantaa ja tietojen säilyttämistä koskevista velvoitteista. Lisäksi käyttöönottajien olisi varmistettava, että henkilöillä, joiden tehtäväksi on annettu tässä asetuksessa vahvistettujen käyttöohjeiden ja ihmisen suorittaman valvonnan täytäntöönpano, on tarvittava pätevyys, erityisesti riittävä tekoälylukutaito, koulutus ja valtuudet näiden tehtävien hoitamiseksi asianmukaisesti. Kyseiset velvoitteet eivät saisi vaikuttaa muihin käyttöönottajan velvoitteisiin, jotka liittyvät suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin unionin oikeuden tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti.
(92)
Käesolev määrus ei piira tööandjate kohustusi, mis tulenevad liidu või liikmesriigi õigusest ja tavast, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/14/EÜ (39), teavitada töötajaid või nende esindajaid tehisintellektisüsteemide kasutusele võtmise või kasutamise otsustest või neid teavitada ja ära kuulata. Endiselt on vaja tagada töötajate ja nende esindajate teavitamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide kavandatavast kasutusele võtmisest töökohal, kui ei ole täidetud muude õigusaktidega ette nähtud teavitamis- või teavitamis- ja ärakuulamiskohustuste tingimused. Lisaks on selline teabe saamise õigus täiendav ja vajalik selleks, et saavutada käesoleva määruse aluseks olev põhiõiguste kaitse eesmärk. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada sellekohane teabe esitamise nõue, ilma et see mõjutaks töötajate kehtivaid õigusi.
(92)
Tämä asetus ei vaikuta unionin oikeuden tai kansallisen lainsäädännön, mukaan lukien Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2002/14/EY (39), ja käytännön mukaisiin työnantajien velvollisuuksiin tiedottaa työntekijöille tai heidän edustajilleen ja kuulla heitä tekoälyjärjestelmien käyttöönottoa tai käyttöä koskevista päätöksistä. On silti edelleen tarpeellista varmistaa, että työntekijöille ja heidän edustajilleen tiedotetaan suuririskisten tekoälyjärjestelmien suunnitellusta käyttöönotosta työpaikalla, jos kyseisten tiedotus- ja kuulemisvelvoitteiden edellytykset muissa oikeudellisissa välineissä eivät täyty. Lisäksi tällainen tiedonsaantioikeus on tarpeellinen tämän asetuksen taustalla olevalle perusoikeuksien suojelua koskevalle tavoitteelle ja sen sivutavoite. Sen vuoksi tässä asetuksessa olisi säädettävä kyseistä asiaa koskevasta tietovaatimuksesta, joka ei vaikuta työntekijöiden olemassa oleviin oikeuksiin.
(93)
Kuigi tehisintellektisüsteemidega seotud riskid võivad tuleneda sellest, kuidas need süsteemid on projekteeritud, võivad riskid tuleneda ka sellest, kuidas selliseid tehisintellektisüsteeme kasutatakse. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajatel on seega oluline roll põhiõiguste kaitse tagamisel, täiendades tehisintellektisüsteemi arendamisel pakkuja kohustusi. Juurutajad saavad kõige paremini aru, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemi konkreetselt kasutatakse, ja suudavad seetõttu tuvastada võimalikke olulisi riske, mida ei olnud arendusetapis ette nähtud, tehes seda tänu täpsematele teadmistele kasutamise konteksti ning tõenäoliselt mõjutatud isikute või nende rühmade kohta, kelle hulka kuuluvad kaitsetud rühmad. Käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatel on samuti oluline roll füüsiliste isikute teavitamisel ning nad peaksid, kui nad teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, kohaldataval juhul teavitama füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave peaks sisaldama süsteemi sihtotstarvet ja selle tehtavate otsuste liiki. Juurutaja peaks teavitama ka füüsilisi isikuid nende käesoleva määrusega sätestatud õigusest saada selgitusi. Õiguskaitse eesmärkidel kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks seda kohustust rakendada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13.
(93)
Vaikka tekoälyjärjestelmiin liittyvät riskit voivat olla seurausta tavasta, jolla tällaiset järjestelmät suunnitellaan, riskit voivat myös johtua siitä, miten tällaisia tekoälyjärjestelmiä käytetään. Suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottajilla on siksi ratkaiseva rooli sen varmistamisessa, että perusoikeuksia suojellaan ja että ne täydentävät tarjoajan velvoitteita, kun tekoälyjärjestelmää kehitetään. Käyttöönottajilla on parhaat mahdollisuudet ymmärtää, miten suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään konkreettisesti, ja näin ollen he voivat tunnistaa mahdollisia merkittäviä riskejä, joita ei ollut ennakoitu kehitysvaiheessa, koska he tuntevat tarkemmin käyttöyhteyden, henkilöt tai henkilöryhmät, mukaan lukien haavoittuvat asemassa olevat ryhmät, joihin vaikutukset todennäköisesti kohdistuvat. Tämän asetuksen liitteessä lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajilla on myös ratkaiseva rooli tietojen antamisessa luonnollisille henkilöille ja heidän olisi tapauksen mukaan ilmoitettava luonnollisille henkilöille heihin liittyvästä suuririskisen tekoälyjärjestelmän käytöstä, kun he tekevät tai auttavat tekemään luonnollisia henkilöitä koskevia päätöksiä. Näihin tietoihin olisi sisällyttävä tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitus ja sen tekemien päätösten tyyppi. Käyttöönottajan olisi myös ilmoitettava luonnollisille henkilöille heidän oikeudestaan saada selitys tämän artiklan mukaisesti. Lainvalvontatarkoituksiin käytettävien suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta kyseinen velvoite olisi pantava täytäntöön direktiivin (EU) 2016/680 13 artiklan mukaisesti.
(94)
Igasugune biomeetriliste andmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetriliseks tuvastamiseks õiguskaitse eesmärgil, peab olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 10, mis võimaldab sellist töötlemist üksnes siis, kui see on rangelt vajalik, kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks võetakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, ning kui see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Sellisel kasutamisel, kui see on lubatud, tuleb järgida ka direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, sealhulgas seaduslikkust, õiglust ja läbipaistvust, eesmärgi piiritlemist, täpsust ja säilitamise piiranguid.
(94)
Kaikessa lainvalvontatarpeita varten tehtävän tekoälyjärjestelmien biometrista tunnistamista koskevan käytön yhteydessä biometristen tietojen käsittelyssä on noudatettava direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklaa, joka sallii tällaisen käsittelyn vain, jos se on ehdottoman välttämätöntä, edellyttäen, että rekisteröidyn oikeuksiin ja vapauksiin sovelletaan asianmukaisia suojatoimia ja käsittely sallitaan unionin oikeudessa tai jäsenvaltion lainsäädännössä. Tällaisen käytön yhteydessä, silloin kun siihen on lupa, on myös noudatettava direktiivin (EU) 2016/680 4 artiklan 1 kohdassa säädettyjä periaatteita, kuten lainmukaisuutta, oikeudenmukaisuutta ja avoimuutta, käyttötarkoituksen rajoittamista, tarkkuutta ja säilytystä koskevia rajoituksia.
(95)
Võttes arvesse tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide sekkuvat iseloomu, siis ilma et see piiraks kohaldatava liidu õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, tuleks tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise suhtes kohaldada kaitsemeetmeid. Tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteeme tuleks alati kasutada viisil, mis on proportsionaalne, õiguspärane ja rangelt vajalik ning seega sihipärane tuvastatavate isikute, asukoha ja ajalise ulatuse poolest ning põhinema seaduslikult omandatud videosalvestistest koosneval suletud andmestikul. Ühelgi juhul ei tohiks tagantjärele toimuvat biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutada õiguskaitse raames, mis toob kaasa valimatu jälgimise. Tingimused tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise läbiviimiseks ei tohiks mingil juhul olla põhjus hoiduda kõrvale reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise keelamise ja rangete eranditega seotud tingimustest.
(95)
Kun otetaan huomioon jälkikäteisten biometristen etätunnistusjärjestelmien yksityisyyttä loukkaava luonne, jälkikäteisten etätunnistusjärjestelmien käyttöön olisi sovellettava suojatoimia, sanotun kuitenkaan rajoittamatta sovellettavan unionin oikeuden, erityisesti asetuksen (EU) 2016/679 ja direktiivin (EU) 2016/680, soveltamista. Biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä olisi aina käytettävä tavalla, joka on oikeasuhteinen, oikeutettu ja ehdottoman välttämätön ja siten kohdennettu tunnistettaviin henkilöihin, sijaintiin ja ajalliseen laajuuteen, ja perustuttava laillisesti hankitun videokuvan suljettuun datajoukkoon. Jälkikäteisiä biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä ei saisi missään tapauksessa käyttää lainvalvonnan puitteissa siten, että se voi johtaa mielivaltaiseen valvontaan. Jälkikäteisen biometrisen etätunnistuksen edellytysten ei pitäisi missään tapauksessa olla peruste kiellon edellytysten ja reaaliaikaista biometristä etätunnistusta koskevien tiukkojen poikkeusten kiertämiselle.
(96)
Selleks et tõhusalt tagada põhiõiguste kaitse, peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avalik-õiguslikud asutused, või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused ja teatavaid käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, nagu pangandus- või kindlustusüksused, viima enne nende süsteemide kasutusele võtmist läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise. Üksikisikutele olulisi avalikke teenuseid võivad osutada ka eraõiguslikud üksused. Selliseid avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused on seotud avalikku huvi pakkuvate ülesannetega sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, eluase, õigusemõistmine. Põhiõigustele avalduva mõju hindamise eesmärk on, et juurutaja teeks kindlaks konkreetsed riskid nende isikute või isikute rühmade õigustele, keda need tõenäoliselt mõjutavad, ning teeb kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral. Mõju hindamine tuleks läbi viia enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutamist ja seda tuleks ajakohastada, kui juurutaja leiab, et mõni asjakohastest teguritest on muutunud. Mõju hindamisel tuleks kindlaks teha juurutaja asjakohased protsessid, milles suure riskiga tehisintellektisüsteemi kooskõlas selle sihtotstarbega kasutatakse, ning selles tuleks kirjeldada ajavahemikku ja sagedust, mil süsteemi kavatsetakse kasutada, ning selliste füüsiliste isikute ja rühmade konkreetseid kategooriaid, keda konkreetne kasutusolukord tõenäoliselt mõjutab. Hindamise käigus tuleks kindlaks teha ka konkreetsed nende isikute või rühmade põhiõigusi mõjutada võiva kahju riskid. Selle hindamise käigus peaks juurutaja mõju nõuetekohaseks hindamiseks võtma arvesse vajalikku teavet, sealhulgas, kuid mitte ainult, suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja kasutusjuhendis esitatud teavet. Kindlakstehtud riske silmas pidades peaksid juurutajad määrama kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral, sealhulgas näiteks juhtimiskorra selles konkreetses kasutuskontekstis, nagu inimjärelevalve kord vastavalt kasutusjuhendile või kaebuste käsitlemise ja kahju hüvitamise menetlused, kuna need võivad konkreetsetel kasutusjuhtudel olla olulised põhiõigustega seotud riskide maandamisel. Pärast selle mõju hindamist peaks juurutaja teavitama asjaomast turujärelevalveasutust. Selleks et koguda mõju hindamiseks vajalikku asjakohast teavet, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajad, eelkõige juhul, kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse avalikus sektoris, kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas tehisintellektisüsteemist tõenäoliselt mõjutatud isikute rühmade esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone selliste mõju hindamiste läbiviimisesse ja riskide realiseerumise korral võetavate meetmete kavandamisse. Euroopa tehisintellektiamet (edaspidi „tehisintellektiamet“) peaks välja töötama küsimustiku vormi, et hõlbustada nõuetele vastavust ja vähendada juurutajate halduskoormust.
(96)
Jotta voidaan varmistaa tehokkaasti perusoikeuksien suojelu, suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien, jotka ovat julkisoikeudellisia laitoksia tai julkisia palveluja tarjoavia yksityisiä tahoja ja tiettyjä tämän asetuksen liitteessä lueteltuja suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä käyttöön ottavia toimijoita, kuten pankkiyhteisöt tai vakuutusyhtiöt, olisi tehtävä perusoikeuksia koskeva vaikutustenarviointi ennen järjestelmän käyttöönottoa. Myös yksityiset tahot voivat tarjota henkilöille tärkeitä palveluja, jotka ovat luonteeltaan julkisia. Tällaisia julkisia palveluja tarjoavat yksityiset tahot liittyvät yleisen edun mukaisiin tehtäviin, kuten koulutukseen, terveydenhuoltoon, sosiaalipalveluihin, asumiseen ja oikeudenkäyttöön. Perusoikeuksia koskevan vaikutustenarvioinnin tavoitteena on, että käyttöönottaja tunnistaa niiden yksilöiden tai henkilöryhmien oikeuksiin kohdistuvat erityiset riskit, joihin vaikutukset todennäköisesti kohdistuvat, ja määrittää toimenpiteet, jotka on toteutettava tällaisten riskien toteutuessa. Vaikutustenarviointi olisi tehtävä ennen suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottoa, ja sitä olisi päivitettävä, kun käyttöönottaja katsoo, että jokin asiaankuuluvista tekijöistä on muuttunut. Vaikutustenarvioinnissa olisi yksilöitävä käyttöönottajan asiaankuuluvat prosessit, joissa suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään sen käyttötarkoituksen mukaisesti, ja siihen olisi sisällyttävä kuvaus ajanjaksosta, jolloin järjestelmää on tarkoitus käyttää, ja käytön tiheydestä, sekä tietyistä luonnollisten henkilöiden ja ryhmien joukoista, joihin todennäköisesti kohdistuu vaikutuksia tietyssä käyttöyhteydessä.Arvioinnissa olisi myös tunnistettava sellaiset erityiset riskit, joita aiheutuu haitasta, joka todennäköisesti vaikuttaa kyseisten henkilöiden tai ryhmien perusoikeuksiin. Tätä arviointia tehdessään käyttöönottajan olisi otettava huomioon vaikutusten asianmukaisen arvioinnin kannalta merkitykselliset tiedot, kuten esimerkiksi suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajan käyttöohjeissa antamat tiedot. Kun otetaan huomioon tunnistetut riskit, käyttöönottajien olisi määritettävä toimenpiteitä, joita on toteutettava kyseisten riskien toteutuessa ja joihin voi kuulua esimerkiksi kyseisen käyttöyhteyden hallintojärjestelyt, kuten ihmisen suorittamaa valvontaa koskevat järjestelyt käyttöohjeiden mukaisesti tai valitusten käsittely ja muutoksenhakumenettelyt, koska ne voisivat konkreettisissa käyttötapauksissa olla keskeisessä asemassa perusoikeuksiin kohdistuvien riskien vähentämisessä. Kun tällainen vaikutustenarviointi tehty, käyttöönottajan olisi ilmoitettava asiasta asianomaiselle markkinavalvontaviranomaiselle. Jotta voidaan kerätä tarvittavat asiaankuuluvat tiedot vaikutustenarvioinnin toteuttamiseksi, suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajat voisivat ottaa asiaankuuluvat sidosryhmät, mukaan lukien sellaisten henkilöryhmien edustajat, joihin tekoälyjärjestelmä todennäköisesti vaikuttaa, riippumattomat asiantuntijat ja kansalaisjärjestöt, mukaan tällaisen vaikutustenarvioinnin toteuttamiseen sekä riskien toteutuessa toteutettavien toimenpiteiden suunnitteluun, etenkin jos tekoälyjärjestelmiä käytetään julkisella sektorilla. Euroopan tekoälytoimiston, jäljempänä ”tekoälytoimisto”, olisi laadittava malli kyselylomakkeelle vaatimusten noudattamisen helpottamiseksi ja käyttöönottajille aiheutuvan hallinnollisen rasitteen keventämiseksi.
(97)
Õiguskindluse tagamiseks tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite mõiste selgelt määratleda ja eristada tehisintellektisüsteemide mõistest. See määratlus peaks põhinema üldotstarbelise tehisintellektimudeli peamistel funktsionaalsetel omadustel, eelkõige üldisusel ja võimel täita pädevalt mitmesuguseid eri ülesandeid. Neid mudeleid treenitakse tavaliselt suurte andmehulkadega mitmesuguste meetodite abil, näiteks enesejärelevalve all toimuv õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe. Üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid võib turule lasta mitmel viisil, sealhulgas raamatukogude, rakendusliideste (API), otse allalaadimise kaudu või füüsilise koopiana. Neid mudeleid võib omakorda muuta või peenhäälestada uuteks mudeliteks. Kuigi tehisintellektimudelid on tehisintellektisüsteemide olulised komponendid, ei ole need eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid. Tehisintellektisüsteemideks saamiseks on tehisintellektimudelitele vaja lisada täiendavaid komponente, näiteks kasutajaliides. Tehisintellektimudelid on tavaliselt integreeritud tehisintellektisüsteemidesse ja moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Käesolevas määruses sätestatakse erinormid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mida tuleks kohaldada ka siis, kui need mudelid on integreeritud tehisintellektisüsteemi või moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Seda tuleks mõista nii, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi tuleks kohaldada siis, kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid on turule lastud. Kui üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja integreerib oma mudeli oma tehisintellektisüsteemi, mis on turul kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud, tuleks seda mudelit käsitada turule lastuna ja seetõttu tuleks lisaks tehisintellektisüsteemidega seotud kohustustele kohaldada jätkuvalt käesolevas määruses mudelite suhtes sätestatud kohustusi. Mudelitele kehtestatud kohustusi ei peaks olema vaja kohaldada juhul, kui oma mudelit kasutatakse üksnes siseprotsessides, mis ei ole olulised toote või teenuse pakkumiseks kolmandatele isikutele, ja kui see ei mõjuta füüsiliste isikute õigusi. Võttes arvesse süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju, tuleks nende suhtes alati kohaldada käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi. Määratlus ei tohiks hõlmata tehisintellektimudeleid, mida kasutatakse enne nende turule laskmist üksnes teadus-, arendus- ja prototüüpide loomise eesmärgil. See ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui mudel pärast sellist tegevust turule lastakse.
(97)
Yleiskäyttöisten tekoälymallien käsite olisi määriteltävä selkeästi ja erotettava tekoälyjärjestelmien käsitteestä oikeusvarmuuden takaamiseksi. Määritelmän olisi perustuttava yleiskäyttöisen tekoälymallin keskeisiin toiminnallisiin ominaisuuksiin, erityisesti yleisyyteen ja valmiuteen suorittaa pätevästi monenlaisia erillisiä tehtäviä. Näitä malleja koulutetaan yleensä suurilla määrillä dataa ja useilla eri menetelmillä, kuten ohjatulla, ohjaamattomalla tai vahvistavalla oppimisella. Yleiskäyttöisiä tekoälymalleja voidaan saattaa markkinoille eri tavoin, esimerkiksi kirjastojen ja sovellusrajapintojen (API) kautta sekä suoralatauksena tai fyysisenä kopiona. Näitä malleja voidaan edelleen muuttaa tai hienosäätää uusiksi malleiksi. Vaikka tekoälymallit ovat tekoälyjärjestelmien olennaisia osia, ne eivät yksinään muodosta tekoälyjärjestelmiä. Tekoälyjärjestelmät edellyttävät lisäkomponenttien, kuten käyttöliittymän, lisäämistä tekoälymalleihin. Tekoälymallit tyypillisesti integroidaan tekoälyjärjestelmiin ja ovat osa niitä. Tässä asetuksessa vahvistetaan yleiskäyttöisiä tekoälymalleja ja systeemisiä riskejä aiheuttavia yleiskäyttöisiä tekoälymalleja koskevat erityiset säännöt, joita olisi sovellettava myös silloin, kun nämä mallit on integroitu tekoälyjärjestelmään tai ne ovat osa sitä. Olisi katsottava, että yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien velvoitteita olisi sovellettava siitä alkaen, kun yleiskäyttöiset tekoälymallit on saatettu markkinoille.Kun yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoaja sisällyttää oman mallin omaan tekoälyjärjestelmäänsä, joka on asetettu saataville markkinoilla tai otettu käyttöön, kyseistä mallia olisi pidettävä markkinoille saatettuna, ja sen vuoksi tämän asetuksen malleja koskevia velvoitteita olisi edelleen sovellettava tekoälyjärjestelmiä koskevien velvoitteiden lisäksi. Malleja koskevia velvoitteita ei kuitenkaan pitäisi missään tapauksessa soveltaa, kun omaa mallia käytetään puhtaasti sisäisissä prosesseissa, jotka eivät ole välttämättömiä tuotteen tai palvelun tarjoamiseksi kolmansille osapuolille eivätkä ne vaikuta luonnollisten henkilöiden oikeuksiin. Ottaen huomioon yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, mahdolliset merkittävät kielteiset vaikutukset, niihin olisi aina sovellettava tämän asetuksen mukaisia asiaankuuluvia velvoitteita. Määritelmän ei pitäisi kattaa tekoälymalleja, joita on käytetty yksinomaan tutkimukseen, kehitykseen ja prototyyppeihin liittyvään toimintaan ennen niiden markkinoille saattamista. Tämä ei vaikuta velvoitteeseen noudattaa tätä asetusta, kun malli saatetaan markkinoille tällaisten toimien jälkeen.
(98)
Kui mudeli üldisust võiks muu hulgas kindlaks määrata ka parameetrite arvu alusel, siis mudeleid, millel on vähemalt miljard parameetrit ja mida on treenitud suure hulga andmetega, kasutades mastaapset enesejärelevalvet, tuleks pidada märkimisväärselt üldiseks ja pädevaks täitma mitmesuguseid erilisi ülesandeid.
(98)
Vaikka mallin yleisyys voitaisiin muiden kriteerien ohella määrittää myös useiden parametrien perusteella, olisi katsottava, että mallit, joissa parametreja on vähintään miljardi, jotka on koulutettu suurella määrällä dataa ja joissa käytetään laajamittaista itsevalvontaa, ovat hyvin yleisluonteisia ja suorittavat pätevästi monenlaisia erillisiä tehtäviä.
(99)
Suured generatiivsed tehisintellektimudelid on tüüpiline näide üldotstarbelisest tehisintellektimudelist, kuna need võimaldavad paindlikult genereerida sisu, näiteks teksti, audio, piltide või video kujul, mis suudab hõlpsasti täita mitmesuguseid eristatavaid ülesandeid.
(99)
Suuret generatiiviset tekoälymallit ovat tyypillinen esimerkki yleiskäyttöisestä tekoälymallista, koska ne mahdollistavat joustavan sisällön tuottamisen, esimerkiksi tekstin, äänen, kuvien tai videoiden muodossa, jossa voidaan helposti ottaa huomioon monenlaiset erilliset tehtävät.
(100)
Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel on integreeritud tehisintellektisüsteemi või on selle osa, tuleks seda süsteemi käsitada üldotstarbelise tehisintellektisüsteemina, kui see süsteem suudab tänu sellele integreerimisele täita mitmesuguseid eesmärke. Üldotstarbelist tehisintellektisüsteemi saab kasutada olemasoleval kujul või integreerida teistesse tehisintellektisüsteemidesse.
(100)
Kun yleiskäyttöinen tekoälymalli on integroitu tekoälyjärjestelmään tai se on osa sitä, järjestelmää olisi pidettävä yleiskäyttöisenä tekoälyjärjestelmänä, koska tällaisen integroinnin vuoksi tällaisella järjestelmällä on valmiudet palvella erilaisia tarkoituksia. Yleiskäyttöistä tekoälyjärjestelmää voidaan käyttää suoraan tai se voidaan integroida muihin tekoälyjärjestelmiin;
(101)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel on tehisintellekti väärtusahelas eriline roll ja vastutus, kuna nende pakutavad mudelid võivad olla aluseks mitmesugustele järgmise etapi süsteemidele, mida sageli pakuvad tootmisahela järgmise etapi pakkujad, kes vajavad mudelite ja nende võimete head mõistmist, et võimaldada selliste mudelite integreerimist oma toodetesse ning täita oma käesolevast või muudest määrustest tulenevaid kohustusi. Seepärast tuleks kehtestada proportsionaalsed läbipaistvusmeetmed, sealhulgas dokumentatsiooni koostamine ja ajakohastamine ning teabe esitamine üldotstarbelise tehisintellektimudeli kohta selle kasutamiseks järgmise etapi pakkujate poolt. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja peaks koostama tehnilise dokumentatsiooni ja seda ajakohastama, et teha see taotluse korral kättesaadavaks tehisintellektiametile ja riikide pädevatele asutustele. Nimetatud dokumentatsiooni lisatavad miinimumelemendid tuleks sätestada käesoleva määruse konkreetsetes lisades. Komisjonil peaks tehnoloogia arengut arvesse võttes olema õigus kõnealuseid lisasid delegeeritud õigusaktidega muuta.
(101)
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajilla on erityinen rooli ja vastuu tekoälyn arvoketjussa, koska niiden tarjoamat mallit voivat muodostaa perustan useille ketjun loppupään järjestelmille, joita tarjoavat usein ketjun loppupään tarjoajat, jotka edellyttävät mallien ja niiden valmiuksien hyvää ymmärtämistä, jotta tällaiset mallit voidaan integroida niiden tuotteisiin ja jotta ne voivat täyttää tämän tai muiden asetusten mukaiset velvoitteensa. Sen vuoksi olisi vahvistettava oikeasuhteiset avoimuuden lisäämistä koskevat toimenpiteet, mukaan lukien asiakirjojen laatiminen ja ajan tasalla pitäminen sekä tietojen antaminen yleiskäyttöisestä tekoälymallista ketjun loppupään tarjoajien käyttöön. Yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan olisi laadittava tekniset asiakirjat ja pidettävä ne ajan tasalla, jotta ne voidaan pyynnöstä asettaa tekoälytoimiston ja kansallisten toimivaltaisten viranomaisten saataville. Tällaisiin asiakirjoihin sisällytettävät vähimmäistiedot olisi vahvistettava tämän asetuksen erityisissä liitteissä. Komissiolle olisi siirrettävä valta muuttaa kyseisiä liitteitä delegoiduilla säädöksillä teknologian kehityksen perusteella.
(102)
Tarkvara ja andmed, sealhulgas mudelid, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, mis võimaldab neid avalikult jagada ning mille puhul kasutajad saavad neile või nende muudetud versioonidele vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja ümber jagada, võivad aidata kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile turul ning pakkuda liidu majandusele märkimisväärseid kasvuvõimalusi. Vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel tarbimisse lubatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul tuleks läbipaistvuse ja avatuse kõrge tase lugeda tagatuks, kui nende parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudelite kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Litsentsi tuleks käsitada vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsina ka siis, kui see võimaldab kasutajatel kasutada, kopeerida, levitada, uurida, muuta ja täiustada tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid, tingimusel et mudeli algne pakkuja on nimetatud ning järgitakse identseid või võrreldavaid levitamistingimusi.
(102)
Ohjelmistot ja data, mukaan lukien mallit, jotka on julkaistu vapaalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä, joka mahdollistaa niiden avoimen jakamisen ja jolla käyttäjät voivat vapaasti saada, käyttää, muokata ja jakaa niitä tai niiden muutettuja versioita, voivat edistää tutkimusta ja innovointia markkinoilla ja voivat tarjota merkittäviä kasvumahdollisuuksia unionin taloudelle. Vapailla ja avoimen lähdekoodin lisensseillä julkaistujen yleiskäyttöisten tekoälymallien olisi katsottava varmistavan korkean avoimuuden tason, jos niiden parametrit, mukaan lukien painokertoimet, malliarkkitehtuuria koskevat tiedot ja mallien käyttöä koskevat tiedot, asetetaan julkisesti saataville. Lisenssi olisi pidettävä vapaana ja avoimena lähdekoodina myös silloin, kun se antaa käyttäjille mahdollisuuden käyttää, kopioida, jakaa, tutkia, muuttaa ja parantaa ohjelmistoja ja dataa, mukaan lukien malleja sillä edellytyksellä, että mallin alkuperäinen tarjoaja mainitaan ja että samoja tai vertailukelpoisia jakeluehtoja noudatetaan.
(103)
Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponendid hõlmavad tehisintellektisüsteemi tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid ja üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, vahendeid, teenuseid ja protsesse. Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponente saab pakkuda eri kanalite kaudu, sealhulgas arendades neid avatud hoidlates. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks tehisintellekti komponentide suhtes, mida pakutakse tasu eest või millega teenitakse muul viisil raha, sealhulgas tehisintellekti komponendiga seotud tehnilise toe või muude teenuste pakkumise, sealhulgas tarkvaraplatvormi kaudu, või isikuandmete kasutamise kaudu muudel põhjustel kui üksnes tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamiseks, välja arvatud mikroettevõtjate vahelised tehingud, kohaldada vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentidele ette nähtud erandeid. Tehisintellekti komponentide kättesaadavaks tegemine avatud hoidlate kaudu ei tohiks iseenesest kujutada endast raha teenimist.
(103)
Vapaat ja avoimen lähdekoodin tekoälykomponentit kattavat ohjelmistot ja datan, mukaan lukien tekoälyjärjestelmän mallit ja yleiskäyttöiset tekoälymallit, välineet, palvelut tai prosessit. Vapaita ja avoimen lähdekoodin tekoälykomponentteja voidaan tarjota eri kanavien kautta, mukaan lukien niiden kehittäminen avoimissa julkaisuarkistoissa. Tätä asetusta sovellettaessa tekoälykomponenttien, joita tarjotaan maksua vastaan tai muilla tavoin vastikkeellisina, muun muassa tarjoamalla tekoälykomponenttiin liittyvää teknistä tukea tai muita palveluja, myös ohjelmistoalustan kautta, tai käyttämällä henkilötietoja muista kuin yksinomaan ohjelmiston turvallisuuden, yhteensopivuuden tai yhteentoimivuuden parantamiseen liittyvistä syistä, lukuun ottamatta mikroyritysten välisiä kaupallisia toimia, ei pitäisi hyötyä vapaille ja avoimen lähdekoodin tekoälykomponenteille säädetyistä poikkeuksista. Sen, että tekoälykomponentit asetetaan saataville avoimien julkaisuarkistojen kautta, ei sinänsä pitäisi merkitä vastikkeellisuutta.
(104)
Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ja mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks, tuleks kohaldada erandeid seoses läbipaistvusega seotud nõuetega, mis on kehtestatud üldotstarbelistele tehisintellektimudelitele, välja arvatud juhul, kui neid võib pidada süsteemseks riskiks, millisel juhul ei tohiks asjaolu, et mudel on läbipaistev ja sellega kaasneb avatud lähtekoodiga litsents, pidada piisavaks põhjuseks, et välistada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Võttes arvesse, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tarbimisse lubamine vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ei pruugi ilmtingimata avaldada olulist teavet mudeli treenimiseks või peenhäälestamiseks kasutatud andmestiku ega selle kohta, kuidas seeläbi tagati autoriõiguse normide järgimine, ei tohiks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes ette nähtud erand läbipaistvusega seotud nõuete täitmisest mingil juhul puudutada kohustust koostada kokkuvõte mudeli treenimises kasutatud sisu kohta ega kohustust kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted, eelkõige selleks, et teha kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 (40) artikli 4 lõike 3 kohane õiguste piiramine ja seda järgida.
(104)
Tarjoajiin, jotka tarjoavat vapaalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä yleiskäyttöisiä tekoälymalleja, joiden parametrit, mukaan lukien painokertoimet sekä malliarkkitehtuuria ja mallin käyttöä koskevat tiedot, asetetaan julkisesti saataville, olisi sovellettava poikkeuksia, jotka koskevat yleiskäyttöisille tekoälymalleille asetettuja avoimuusvaatimuksia, paitsi jos niiden voidaan katsoa aiheuttavan systeemisen riskin, jolloin sitä, että malli on avoin ja siihen liittyy avoimen lähdekoodin lisenssi, ei pitäisi katsoa riittäväksi syyksi olla noudattamatta tämän asetuksen mukaisia velvoitteita. Koska yleiskäyttöisten tekoälymallien käyttöönotto vapaan ja avoimen lähdekoodin lisenssin nojalla ei välttämättä paljasta olennaisia tietoja mallin kouluttamiseen tai hienosäätöön käytetystä datajoukosta ja siitä, miten tekijänoikeuslainsäädännön noudattaminen on varmistettu, yleiskäyttöisiä tekoälymalleja koskeva poikkeus avoimuusvaatimusten noudattamisesta ei saisi missään tapauksessa koskea velvoitetta laatia tiivistelmä mallikoulutuksessa käytetystä sisällöstä ja velvoitetta ottaa käyttöön toimintaperiaatteet unionin tekijänoikeuslainsäädännön noudattamiseksi ja erityisesti oikeuksien pidättämisen tunnistamiseksi ja noudattamiseksi Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2019/790 (40) 4 artiklan 3 kohdan mukaisesti.
(105)
Üldotstarbelised tehisintellektimudelid, eelkõige suured generatiivsed tehisintellektimudelid, mis on võimelised looma teksti, pilte ja muud sisu, pakuvad ainulaadseid innovatsioonivõimalusi, aga ka väljakutseid kunstnikele, autoritele ja teistele loovisikutele ning seoses sellega, kuidas nende loomingulist sisu luuakse, levitatakse, kasutatakse ja tarbitakse. Selliste mudelite arendamine ja treenimine nõuab juurdepääsu suurele hulgale tekstidele, piltidele, videotele ja muudele andmetele. Selles kontekstis võib sellise sisu otsimiseks ja analüüsimiseks, mis võib olla kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, kasutada laialdaselt teksti- ja andmekaevemeetodeid. Autoriõigusega kaitstud sisu kasutamiseks on vaja asjaomase õiguste omaja luba, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõigusega seotud erandeid ja piiranguid. Direktiiviga (EL) 2019/790 kehtestati erandid ja piirangud, millega lubatakse teatavatel tingimustel teha teksti- ja andmekaeve eesmärgil teoste või muu materjali reproduktsioone ja väljavõtteid. Nende õigusnormide kohaselt võivad õiguste omajad piirata õigusi oma teostele või muule materjalile, et hoida ära teksti- ja andmekaevet, välja arvatud juhul, kui seda tehakse teadusuuringute eesmärgil. Kui õigus loobuda on sõnaselgelt ja asjakohasel viisil väljendatud, peavad üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujad hankima õiguste omajatelt loa, kui nad soovivad selliste teoste puhul teksti- ja andmekaevet teostada.
(105)
Yleiskäyttöiset tekoälymallit, erityisesti suuret generatiiviset tekoälymallit, jotka pystyvät tuottamaan tekstiä, kuvia ja muuta sisältöä, tarjoavat ainutlaatuisia innovointimahdollisuuksia mutta myös haasteita taiteilijoille, kirjailijoille ja muille luovan sisällön tekijöille sekä sille, miten heidän luovaa sisältöään luodaan, levitetään, käytetään ja kulutetaan. Tällaisten mallien kehittäminen ja kouluttaminen edellyttää valtavia määriä tekstiä, kuvia, videoita ja muuta dataa. Tekstin- ja tiedonlouhintatekniikoita voidaan tässä yhteydessä käyttää laajasti tällaisen tekijänoikeudella ja lähioikeuksilla suojatun sisällön hakemiseen ja analysointiin. Tekijänoikeudella suojatun sisällön käyttö edellyttää asianomaisen oikeudenhaltijan lupaa, paitsi jos sovelletaan asiaankuuluvia tekijänoikeutta koskevia poikkeuksia ja -rajoituksia. Direktiivillä (EU) 2019/790 otettiin käyttöön poikkeuksia ja rajoituksia, jotka sallivat tietyin edellytyksin kappaleenvalmistamisen ja otteiden ottamisen teoksista tai muusta aineistosta tekstin- ja tiedonlouhintaa varten. Näiden sääntöjen mukaan oikeudenhaltijat voivat päättää varata itselleen oikeudet teoksiinsa tai muuhun aineistoonsa tekstin- ja tiedonlouhinnan estämiseksi, ellei tätä tehdä tieteellistä tutkimusta varten. Jos nämä oikeudet on nimenomaisesti ja asianmukaisesti varattu, yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien on saatava oikeudenhaltijoilta lupa, jos ne haluavat toteuttaa tällaisia teoksia koskevan tekstin- ja tiedonlouhinnan.
(106)
Pakkujad, kes lasevad liidu turule üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, peaksid tagama käesolevas määruses sätestatud asjakohaste kohustuste täitmise. Selleks peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad kehtestama põhimõtted autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitleva liidu õiguse järgimiseks, eelkõige õiguste omajate poolt direktiivi (EL) 2019/790 artikli 4 lõike 3 kohaselt sõnaselgelt väljendatud õiguste piiramise kindlakstegemiseks ja järgimiseks. Iga pakkuja, kes laseb üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turule, peaks seda kohustust täitma, olenemata jurisdiktsioonist, kus nende üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimise aluseks olevad autoriõigusega seotud toimingud aset leiavad. See on vajalik, et tagada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele võrdsed tingimused, mille puhul ükski pakkuja ei tohiks saada liidu turul konkurentsieelist, kohaldades liidus sätestatud standarditest madalamaid autoriõiguse standardeid.
(106)
Tarjoajien, jotka saattavat yleiskäyttöisiä tekoälymalleja unionin markkinoille, olisi varmistettava tässä asetuksessa säädettyjen asiaankuuluvien velvoitteiden noudattaminen. Tätä varten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien olisi otettava käyttöön toimintaperiaatteet, joilla noudatetaan tekijänoikeutta ja lähioikeuksia koskevaa unionin oikeutta ja erityisesti tunnistetaan ja noudatetaan oikeudenhaltijoiden direktiivin (EU) 2019/790 4 artiklan 3 kohdan mukaisesti ilmaisemaa oikeuksien pidättämistä. Kaikkien tarjoajien, jotka saattavat unionin markkinoille yleiskäyttöisen tekoälymallin, olisi noudatettava tätä velvoitetta riippumatta siitä, millä lainkäyttöalueella kyseisten yleiskäyttöisten tekoälymallien koulutuksen perustana olevat tekijänoikeuden kannalta merkitykselliset toimet toteutetaan. Tämä on tarpeen, jotta yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille voidaan varmistaa tasapuoliset toimintaedellytykset, joissa yksikään tarjoaja ei saisi unionin markkinoilla kilpailuetua soveltamalla alhaisempia tekijänoikeusstandardeja kuin unionissa.
(107)
Selleks et suurendada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite, sealhulgas autoriõigusega kaitstud teksti ja andmete eeltreenimisel ja treenimisel kasutatavate andmete läbipaistvust, on asjakohane, et selliste mudelite pakkujad koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte üldotstarbelise tehisintellekti mudeli treenimiseks kasutatud sisust. Võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta ärisaladusi ja konfidentsiaalset äriteavet, peaks see kokkuvõte olema oma ulatuselt üldiselt terviklik, mitte tehniliselt üksikasjalik, et hõlbustada õigustatud huvidega isikutel, sealhulgas autoriõiguse omajatel, kasutada ja jõustada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi, näiteks loetledes peamised mudelit treeninud andmekogud või andmestikud, nagu suured era- või avalikud andmebaasid või andmearhiivid, ning esitades kirjeldava selgituse muude kasutatud andmeallikate kohta. On asjakohane, et tehisintellektiamet koostaks kokkuvõtte vormi, mis peaks olema lihtne, tõhus ja võimaldama pakkujal esitada nõutava kokkuvõtte kirjeldaval kujul.
(107)
Jotta voidaan lisätä sellaisen datan avoimuutta, jota käytetään yleiskäyttöisten tekoälymallien esikoulutuksessa ja koulutuksessa, mukaan lukien tekijänoikeuslainsäädännöllä suojattu teksti ja data, on asianmukaista, että tällaisten mallien tarjoajat laativat ja asettavat julkisesti saataville riittävän yksityiskohtaisen tiivistelmän yleiskäyttöisen tekoälymallin koulutuksessa käytetystä sisällöstä. Samalla kun otetaan asianmukaisesti huomioon tarve suojella liikesalaisuuksia ja luottamuksellisia liiketoimintaa koskevia tietoja, tämän tiivistelmän olisi oltava sisällöltään yleisesti kattava sen sijaan, että se olisi teknisesti yksityiskohtainen, jotta osapuolia, joilla on oikeutettuja etuja, mukaan lukien tekijänoikeuden haltijat, voidaan auttaa käyttämään ja panemaan täytäntöön unionin oikeuden mukaisia oikeuksiaan, ja esimerkiksi luetella tärkeimmät mallin koulutukseen käytetyt tietolähteet tai datajoukot, kuten suuret yksityiset tai julkiset tietokannat tai -arkistot, ja antaa selostus muista käytetyistä tietolähteistä. Olisi asianmukaista, että tekoälytoimisto antaa tiivistelmälle mallin, jonka olisi oltava yksinkertainen ja tehokas ja jonka avulla tarjoaja voi toimittaa vaaditun tiivistelmän selostuksen muodossa.
(108)
Seoses üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujatele pandud kohustusega kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted ja teha avalikult kättesaadavaks treenimiseks kasutatud sisu kokkuvõte, peaks tehisintellektiamet jälgima, kas pakkuja on need kohustused täitnud, ilma et ta kontrolliks või jätkaks treeningandmete tööpõhist hindamist seoses autoriõigusele vastavusega. Käesolev määrus ei mõjuta liidu õiguses sätestatud autoriõiguse normide täitmise tagamist.
(108)
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille asetettujen velvoitteiden, jotka koskevat toimintaperiaatteiden käyttöönottoa unionin tekijänoikeuslainsäädännön noudattamiseksi ja koulutuksessa käytettyä sisältöä koskevan tiivistelmän julkisesti saataville asettamista, tekoälytoimiston olisi seurattava, onko tarjoaja täyttänyt kyseiset velvoitteet tarkistamatta tai arvioimatta koulutusdataa teoskohtaisesti tekijänoikeuksien noudattamisen osalta. Tämä asetus ei vaikuta unionin oikeudessa säädettyjen tekijänoikeussääntöjen täytäntöönpanoon.
(109)
Üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujate suhtes kohaldatavate kohustuste täitmine peaks olema vastav ja proportsionaalne mudeli pakkuja liigiga, välistades nõuete täitmise vajaduse isikute puhul, kes arendavad või kasutavad mudeleid mitteprofessionaalsel või teaduslikul eesmärgil, kuid keda tuleks siiski julgustada neid nõudeid vabatahtlikult täitma. Ilma et see piiraks liidu autoriõiguse normide kohaldamist, tuleks nimetatud kohustuste täitmisel võtta nõuetekohaselt arvesse pakkuja suurust ja võimaldada VKEdel, sealhulgas idufirmadel nõuete täitmiseks lihtsustatud viise, mis ei tohiks põhjustada ülemääraseid kulusid ega pärssida selliste mudelite kasutamist. Mudeli muutmise või peenhäälestamise korral peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkuja kohustused piirduma selle muutmise või peenhäälestamisega, näiteks täiendades juba olemasolevat tehnilist dokumentatsiooni teabega muudatuste kohta, sealhulgas uute treenimisandmete allikatega, et täita käesolevas määruses sätestatud väärtusahelaga seotud kohustusi.
(109)
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajiin sovellettavien velvoitteiden noudattamisen olisi oltava oikeasuhtaista mallin tarjoajan tyyppiin nähden, pois lukien ei-ammatillisiin tai tieteellisiin tutkimustarkoituksiin malleja kehittävät tai käyttävät henkilöt, joiden ei tarvitse noudattaa velvoitteita, mutta joita olisi kuitenkin kannustettava noudattamaan niitä vapaaehtoisesti. Kyseisten velvoitteiden noudattamisessa olisi otettava asianmukaisesti huomioon tarjoajan koko ja mahdollistettava pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, velvoitteiden noudattamiseksi yksinkertaistetut menettelyt, jotka eivät saisi aiheuttaa kohtuuttomia kustannuksia eivätkä estää tällaisten mallien käyttöä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta unionin tekijänoikeuslainsäädännön soveltamista. Jos mallia muutetaan tai hienosäädetään, yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien velvoitteet olisi rajattava kyseiseen muutokseen tai hienosäätöön esimerkiksi täydentämällä jo olemassa olevia teknisiä asiakirjoja muutoksia koskevilla tiedoilla, mukaan lukien koulutukseen käytetyt uudet tietolähteet, keinona noudattaa tässä asetuksessa säädettyjä arvoketjuun liittyviä velvoitteita.
(110)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega võivad kaasneda süsteemsed riskid, mis hõlmavad muu hulgas mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju seoses suurõnnetuste, elutähtsate sektorite häirete ning tõsiste tagajärgedega rahvatervisele ja ohutusele. mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, avalikule ja majanduslikule julgeolekule ning ebaseadusliku, vale või diskrimineeriva sisu levitamist. Süsteemseid riske tuleks mõista nii, et need suurenevad mudeli võimete ja ulatusega, võivad tekkida mudeli kogu elutsükli jooksul ning neid mõjutavad väärkasutuse tingimused, mudeli usaldusväärsus, mudeli õiglus ja turvalisus, mudeli autonoomsuse tase, selle juurdepääs vahenditele, uudsed või kombineeritud modaalsused, tarbimisse lubamise ja levitamise strateegiad, kaitsemeetmete eemaldamise potentsiaal ja muud tegurid. Eelkõige on rahvusvahelised lähenemisviisid seni tuvastanud vajaduse pöörata tähelepanu järgmistele riskidele: riskid, mis tulenevad võimalikust tahtlikust väärkasutamisest või tahtmatutest kontrolliprobleemidest, mis tulenevad inimese tahte järgmisest; keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud, näiteks viisid, kuidas vähendada sisenemise tõkkeid, sealhulgas relvade väljatöötamiseks, projekteerimiseks või kasutamiseks; küberründevõime, näiteks viisid, kuidas võimaldada haavatavuse avastamist, ärakasutamist või operatiivset kasutamist; koostoime ja vahendite kasutamise mõju, sealhulgas näiteks võime juhtida füüsilisi süsteeme ja häirida elutähtsat taristut; riskid, mis tulenevad sellest, et mudelid teevad endast koopiaid või on „isepaljunevad“ või treenivad teisi mudeleid; viisid, kuidas mudelid võivad põhjustada kahjuliku mõjuga kallutatust ja diskrimineerimist, mis võib ohustada üksikisikuid, kogukondi või ühiskonda; desinformatsiooni leviku soodustamine või eraelu puutumatuse kahjustamine, mis ohustab demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi; risk, et konkreetne sündmus võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, millel on märkimisväärne negatiivne mõju, mis võib mõjutada kogu linna, kogu valdkonna tegevust või tervet kogukonda.
(110)
Yleiskäyttöiset tekoälymallit voivat aiheuttaa systeemisiä riskejä, joihin kuuluvat muun muassa suuronnettomuuksiin liittyvät tosiasialliset tai kohtuudella ennakoitavissa olevat kielteiset vaikutukset, kriittisten alojen häiriöt ja vakavat seuraukset kansanterveydelle ja turvallisuudelle; mahdolliset tosiasialliset tai kohtuudella ennakoitavissa olevat kielteiset vaikutukset demokraattisiin prosesseihin sekä yleiseen ja taloudelliseen turvallisuuteen; laittoman, väärän tai syrjivän sisällön levittäminen. Systeemisten riskien olisi katsottava lisääntyvän yhdessä mallien valmiuksien ja kattavuuden kanssa, niitä voi esiintyä mallin koko elinkaaren ajan ja niihin vaikuttavat väärinkäytön olosuhteet, mallin luotettavuus, mallin oikeudenmukaisuus ja turvallisuus, mallin itsenäisyyden aste, sen saatavilla olevat välineet, uudet tai yhdistetyt yksityiskohtaiset säännöt, käyttöönotto- ja jakelustrategiat sekä mahdollisuus poistaa suojatoimet ja muut tekijät. Erityisesti kansainvälisissä lähestymistavoissa on tähän mennessä todettu tarve kiinnittää huomiota riskeihin, joita aiheuttavat mahdolliset tahalliset väärinkäytöt tai tahattomat valvontaa koskevat ongelmat, jotka liittyvät yhteensovittamiseen inhimillisen tarkoituksen kanssa; kemialliset, biologiset, säteily- ja ydinriskit, kuten tavat, joilla markkinoille pääsyn esteitä voidaan vähentää, myös aseiden kehittämisen, suunnitteluhankintojen tai käytön osalta; kyberhyökkäysvalmiuksien, kuten haavoittuvuuksien havaitsemisen, hyödyntämisen tai operatiivisen käytön, mahdollistaminen; vuorovaikutuksen ja välineiden käytön vaikutukset, mukaan lukien esimerkiksi kyky valvoa fyysisiä järjestelmiä ja häiritä kriittistä infrastruktuuria; mallien itsensä kopioimiseen tai ”itsejäljentämiseen” tai muiden mallien kouluttamiseen liittyvät riskit; tavat, joilla mallit voivat aiheuttaa haitallisia vinoutumia ja syrjintää, joihin liittyy riskejä yksilöille, yhteisöille tai yhteiskunnille; disinformaation helpottaminen tai yksityisyyden vahingoittaminen demokraattisiin arvoihin ja ihmisoikeuksiin kohdistuvilla uhkilla; sekä riski siitä, että tietty tapahtuma voi johtaa ketjureaktioon, jolla on huomattavia kielteisiä vaikutuksia, jotka voivat vaikuttaa kokonaiseen kaupunkiin, kokonaiseen kohdealueeseen tai kokonaiseen yhteisöön.
(111)
On asjakohane kehtestada metoodika üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Kuna süsteemseid riske põhjustavad eriti suured võimed, tuleks üldotstarbelist tehisintellektimudelit käsitada süsteemset riski kujutavana, kui sellel on suure mõjuga võimed, mida hinnatakse asjakohaste tehniliste vahendite ja meetodite abil, või kui sellel on märkimisväärne mõju siseturule oma ulatuse tõttu. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli suure mõjuga võimed on võimed, mis vastavad kõige arenenumates üldotstarbelistes tehisintellektimudelites registreeritud võimetele või ületavad neid. Mudeli kõiki võimeid saaks paremini mõista pärast selle turule laskmist või siis, kui juurutajad mudeliga kokku puutuvad. Vastavalt käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevale tehnika tasemele on üldotstarbelise tehisintellektimudeli treenimiseks kasutatud andmetöötluse kohtumaht, mida mõõdetakse ujukomatehtega, üks oluline mudeli võimete lähisväärtus. Treenimiseks kasutatud andmetöötluse kogumaht hõlmab andmetöötlust selliste tegevuste ja meetodite lõikes, mille eesmärk on mudeli võimete suurendamine enne juurutamist, näiteks eeltreenimine, sünteesitud andmete genereerimine ja peenhäälestamine. Seepärast tuleks kehtestada ujukomatehete esialgne künnis, mis juhul, kui üldotstarbeline tehisintellektimudel selle saavutab, annab alust eeldada, et mudel on süsteemse riskiga üldotstarbeline tehisintellektimudel. Seda künnist tuleks aja jooksul kohandada, et kajastada tehnoloogia ja tööstuse muutusi, nagu algoritmide paranemine või tõhusam riistvara, ning seda tuleks täiendada mudelite võimete võrdlusaluste ja näitajatega. Sellise teabe saamiseks peaks tehisintellektiamet tegema koostööd teadusringkondade, tööstuse, kodanikuühiskonna ja muude ekspertidega. Künnised ning suure mõjuga võimete hindamise vahendid ja võrdlusalused peaksid olema üldotstarbelise tehisintellektimudeli üldisuse, selle võimete ja sellega seotud süsteemse riski kindlad prognoosijad ning need võiks võtta arvesse mudeli turule laskmise viisi või kasutajate arvu, keda see süsteem võib mõjutada. Selle süsteemi täiendamiseks peaks komisjonil olema võimalus teha üksikotsuseid, millega liigitatakse üldotstarbeline tehisintellektimudel süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, kui leitakse, et selle mudeli võimed või mõju on samaväärne sellega, mis on kehtestatud künnisega. Kõnealune otsus tuleks teha käesoleva määruse lisas sätestatud süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudeli liigitamise kriteeriumide üldise hindamise alusel, milleks on näiteks treenimisandmestiku kvaliteet või maht, äri- ja lõppkasutajate arv, nende sisend- ja väljundmodaalsused, autonoomia tase ja mastabeeritavus või vahendid, millele tal on juurdepääs. Pakkuja, kelle mudel on liigitatud süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, põhjendatud taotluse korral peaks komisjon taotlust arvesse võtma ja võib otsustada uuesti hinnata, kas seda üldotstarbelist tehisintellektimudelit saab siiski pidada süsteemseid riske kujutavaks mudeliks.
(111)
On aiheellista vahvistaa menetelmä, jolla yleiskäyttöiset tekoälymallit voidaan luokitella yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeemisiä riskejä. Koska systeemiset riskit johtuvat erityisen suurista valmiuksista, yleiskäyttöisen tekoälymallin olisi katsottava aiheuttavan systeemisiä riskejä, jos sillä on vaikutuksiltaan merkittävä suorituskyky, jota arvioidaan asianmukaisten teknisten välineiden ja menetelmien perusteella, tai sen kattavuus vaikuttaa merkittävästi sisämarkkinoihin. Yleiskäyttöisissä tekoälymalleissa vaikutuksiltaan merkittävällä suorituskyvyllä tarkoitetaan suorituskykyä, joka vastaa tai ylittää kehittyneimpiin yleiskäyttöisiin tekoälymalleihin kirjatut valmiudet. Mallin kaikki valmiudet voitaisiin tuntea paremmin sen jälkeen, kun se on saatettu markkinoille tai kun käyttöönottajat ovat vuorovaikutuksessa mallin kanssa. Tämän asetuksen voimaantuloajankohtana viimeisimmän kehityksen mukainen yleiskäyttöisen tekoälymallin kouluttamiseen käytetyn laskentatehon kumulatiivinen määrä liukulukuoperaationa mitattuna on yksi asiaankuuluvista mallin suorituskyvyn approksimaatioista. Koulutukseen käytetyn laskentatehon kumulatiivinen määrä sisältää kaikissa toimissa ja menetelmissä, joiden tarkoituksena on parantaa mallin suorituskykyä ennen käyttöönottoa, kuten esikoulutus, synteettinen datan tuottaminen ja hienosäätö, käytettyä laskentatehoa. Sen vuoksi liukulukuoperaatiolle olisi asetettava alustava kynnysarvo, ja jos yleiskäyttöinen tekoälymalli ylittää sen, voidaan olettaa, että malli on yleiskäyttöinen tekoälymalli, johon liittyy systeemisiä riskejä. Tätä kynnysarvoa olisi mukautettava ajan mittaan teknologisten ja teollisten muutosten, kuten algoritmisten parannusten tai laitteiston tehokkuuden parantamisen, huomioon ottamiseksi, ja sitä olisi täydennettävä mallin suorituskykyä koskevilla vertailuarvoilla ja indikaattoreilla. Tätä varten tekoälytoimiston olisi tehtävä yhteistyötä tiedeyhteisön, teollisuuden, kansalaisyhteiskunnan ja muiden asiantuntijoiden kanssa. Kynnysarvojen sekä vaikutuksiltaan merkittävän suorituskyvyn arvioinnissa käytettävien välineiden ja vertailuarvojen olisi indikoitava vahvasti yleiskäyttöisten tekoälymallien yleisyyttä, niiden suorituskykyä ja niihin liittyvää systeemistä riskiä, ja niissä voitaisiin ottaa huomioon tapa, jolla malli saatetaan markkinoille tai niiden käyttäjien lukumäärä, joihin se voi vaikuttaa. Järjestelmän täydentämiseksi komission olisi voitava tehdä yksittäisiä päätöksiä, joilla tietty yleiskäyttöinen tekoälymalli määritetään yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski, jos todetaan, että mallin suorituskyky tai vaikutus on sama kuin asetetun kynnysarvon ylittävillä malleilla. Tämä päätös olisi tehtävä tämän asetuksen liitteessä vahvistettujen perusteiden, joiden mukaisesti nimetään yleiskäyttöinen tekoälymalli, johon liittyy systeeminen riski, yleisen arvioinnin perusteella. Näitä perusteita ovat koulutusdatajoukon laatu ja koko, yritys- ja loppukäyttäjien lukumäärä, mallin syöttötietojen ja tuotosten modaalisuus, sen itsenäisyyden ja skaalattavuuden aste ja sen käytettävissä olevat välineet. Komission olisi otettava huomioon sellaisen tarjoajan perusteltu pyyntö, jonka malli on nimetty yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski, ja se voi päättää arvioida uudelleen, voidaanko yleiskäyttöiseen tekoälymalliin katsoa edelleen liittyvän systeemisiä riskejä.
(112)
Samuti on vaja selgitada süsteemsete riskidega üldotstarbelise tehisintellektimudeli liigitamise menetlust. Üldotstarbelist tehisintellektimudelit, mis vastab suure mõjuga võimete suhtes kohaldatavale künnisele, tuleks käsitada süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudelina. Pakkuja peaks teavitama tehisintellektiametit hiljemalt kaks nädalat pärast nõuete täitmist või siis, kui on teada saadud, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab eelduste aluseks olevatele nõuetele. See on eriti oluline seoses ujukomatehte künnisega, sest üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimine nõuab märkimisväärset planeerimist, mis hõlmab arvutusressursside eelnevat jaotamist, ning seetõttu teavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad juba enne treeningu lõppemist, kas nende mudel vastab künnisele. Seoses nimetatud teavitamisega peaks pakkuja suutma tõendada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel ei kujuta erandkorras oma erijoonte tõttu süsteemseid riske ning seega ei tuleks seda liigitada süsteemsete riskidega üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. See teave on tehisintellektiameti jaoks väärtuslik, et prognoosida süsteemsete riskidega üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmist, ning pakkujad saavad juba varakult alustada tehisintellektiametiga suhtlemist. Kõnealune teave on eriti oluline seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, mida kavatsetakse tarbimisse lubada avatud lähtekoodiga, arvestades et pärast avatud lähtekoodiga mudeli tarbimisse lubamist võib olla keerulisem rakendada vajalikke meetmeid, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.
(112)
Lisäksi on aiheellista selventää menettelyä, jonka mukaisesti luokitellaan yleiskäyttöiset tekoälymallit, joihin liittyy systeeminen riski. Yleiskäyttöisen tekoälymallin, joka ylittää vaikutuksiltaan merkittävää suorituskykyä koskevan sovellettavan kynnysarvon, olisi katsottava olevan yleiskäyttöinen tekoälymalli, johon liittyy systeeminen riski. Tarjoajan olisi ilmoitettava tekoälytoimistolle, että yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää tähän olettamaan johtavat edellytykset, viimeistään kahden viikon kuluttua siitä, kun edellytykset täyttyvät tai kun todetaan, että ne tulevat täyttymään. Tämä koskee erityisesti liukulaskutoimitusten kynnysarvoa, sillä yleiskäyttöisten tekoälymallien koulutus on suunniteltava tarkkaan siten, että laskentaresurssit jaetaan etukäteen. Tästä syystä yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat tietävät jo ennen koulutuksen päättymistä, ylittääkö niiden tekoälymalli kynnysarvon. Ilmoituksessaan tarjoajan olisi voitava osoittaa, että yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ei sen erityispiirteiden vuoksi poikkeuksellisesti liity systeemisiä riskejä ja että sitä ei näin ollen olisi luokiteltava systeemisen riskin yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi. Tämä tieto on arvokasta tekoälytoimistolle, jotta se voi ennakoida sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien markkinoille saattamista, joihin liittyy systeemisiä riskejä, ja tällä tavoin tarjoajat voivat aloittaa yhteistyön tekoälytoimiston kanssa jo varhaisessa vaiheessa. Tieto on erityisen arvokasta niiden yleiskäyttöisten tekoälymallien osalta, jotka on tarkoitus julkaista avoimen lähdekoodin malleina, koska tämän asetuksen mukaisten velvoitteiden noudattamisen varmistamiseksi tarvittavat toimet voi olla vaikeampi toteuttaa avoimen lähdekoodin mallin julkaisemisen jälkeen.
(113)
Kui komisjon saab teada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab nõuetele liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, mida varem sellisena ei tuntud või millest asjaomane pakkuja ei olnud komisjoni teavitanud, peaks komisjonil olema õigus see nii liigitada. Kvalifitseeritud hoiatusteadete süsteem peaks tagama, et tehisintellektiamet saab lisaks oma järelevalvetegevusele ka teaduskomisjonilt teavet selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mis tuleks potentsiaalselt liigitada süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.
(113)
Jos komissio saa tietoonsa, että yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää edellytykset, jotta se voidaan luokitella systeemisen riskin yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, ja edellytysten täyttyminen ei joko ole ollut aiemmin tiedossa tai asianomainen tarjoaja ei ole ilmoittanut siitä komissiolle, komissiolle olisi annettava valtuudet nimetä malli vastaavasti. Tekoälytoimiston suorittamaa seurantaa olisi täydennettävä perusteltujen varoitusten järjestelmällä, jolla varmistetaan, että tiedelautakunta ilmoittaa tekoälytoimistolle niistä yleiskäyttöisistä tekoälymalleista, jotka olisi mahdollisesti luokiteltava yleiskäyttöisiksi tekoälymalleiksi, joihin liittyy systeeminen riski.
(114)
Süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes tuleks lisaks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele kehtestatud kohustustele kohaldada kohustusi, mille eesmärk on need riskid kindlaks teha ja neid maandada ning tagada piisav küberturvalisuse kaitse tase, olenemata sellest, kas seda mudelit pakutakse autonoomse mudelina või integreerituna tehisintellektisüsteemi või tootesse. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et pakkujad viiksid läbi vajalikud mudelite hindamised, eelkõige enne selle esmakordset turule laskmist, sealhulgas mudelite vastandtestide läbiviimine ja nende dokumenteerimine, vajaduse korral ka sisemiste või sõltumatute välistestide abil. Lisaks peaksid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad süsteemseid riske pidevalt hindama ja maandama, sealhulgas kehtestades näiteks riskijuhtimispõhimõtted, nagu vastutus- ja juhtimisprotsessid, rakendades turustamisjärgset seiret, võttes asjakohaseid meetmeid kogu mudeli elutsükli jooksul ja tehes koostööd tehisintellekti väärtusahela asjaomaste osalejatega.
(114)
Niiden yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajiin, joihin liittyy systeemisiä riskejä, olisi sovellettava yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajiin sovellettavien velvoitteiden lisäksi velvoitteita, joiden tarkoituksena on määrittää ja lieventää kyseisiä riskejä ja varmistaa kyberturvallisuussuojan riittävä taso riippumatta siitä, tarjotaanko tekoälymalli erillisenä mallina vai sulautettuna tekoälyjärjestelmään tai tuotteeseen. Kyseisten tavoitteiden saavuttamiseksi tässä asetuksessa olisi edellytettävä, että tarjoajat suorittavat tarvittavat mallin arvioinnit erityisesti ennen niiden ensimmäistä markkinoille saattamista, mukaan lukien mallien adversariaalisen testauksen suorittaminen ja dokumentointi tarvittaessa myös sisäisessä tai riippumattomassa ulkoisessa testauksessa. Niiden yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien, joihin liittyy systeemisiä riskejä, olisi lisäksi arvioitava ja lievennettävä systeemisiä riskejä jatkuvasti, esimerkiksi ottamalla käyttöön riskinhallintaa koskevat toimintatavat, kuten vastuuvelvollisuus- ja hallintoprosesseja, suorittamalla markkinoille saattamisen jälkeistä seurantaa, toteuttamalla asianmukaisia toimenpiteitä mallin koko elinkaaren ajan ja tekemällä yhteistyötä tekoälyn arvoketjun asiaankuuluvien toimijoiden kanssa.
(115)
Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid võimalikke süsteemseid riske hindama ja maandama. Kui hoolimata jõupingutustest teha kindlaks ja ennetada sellise üldotstarbelise tehisintellektimudeliga seotud riske, mis võib kujutada süsteemseid riske, põhjustab mudeli arendamine või kasutamine tõsise intsidendi, peaks üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja põhjendamatu viivituseta end intsidendiga kurssi viima ning edastama komisjonile ja riikide pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe ja võimalikud parandusmeetmed. Lisaks peaksid pakkujad tagama mudeli ja selle füüsilise taristu piisava küberturvalisuse kaitse, kui see on asjakohane, kogu mudeli elutsükli jooksul. Pahatahtliku kasutamise või rünnetega seotud süsteemsete riskidega seotud küberturvalisuse kaitse puhul tuleks igakülgselt arvesse võtta mudeli juhuslikku leket, loata tarbimisse lubamist, turvameetmetest kõrvalehoidmist ning kaitset küberrünnete, loata juurdepääsu või mudelivarguste vastu. Seda kaitset saaks hõlbustada mudeli kaalude, algoritmide, serverite ja andmestike turvalisuse tagamisega, näiteks infoturbe talitluskindluse meetmete, konkreetsete küberturvalisuse põhimõtete, piisavate tehniliste ja väljakujunenud lahenduste ning küber- ja füüsilise juurdepääsu kontrolli kaudu, mis vastavad asjakohastele asjaoludele ja kaasnevatele riskidele.
(115)
Niiden yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien, joihin liittyy systeemisiä riskejä, olisi arvioitava ja lievennettävä mahdollisia systeemisiä riskejä. Jos yleiskäyttöisen tekoälymallin, johon voi liittyä systeemisiä riskejä, kehittäminen tai käyttö aiheuttaa vakavan vaaratilanteen huolimatta pyrkimyksistä tunnistaa ja ehkäistä malliin liittyviä riskejä, yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan olisi ilman aiheetonta viivytystä seurattava vaaratilannetta ja raportoitava merkityksellisistä tiedoista ja mahdollisista korjaavista toimenpiteistä komissiolle ja kansallisille toimivaltaisille viranomaisille. Tarjoajien olisi lisäksi varmistettava mallin ja tarvittaessa sen fyysisen infrastruktuurin kyberturvallisuussuojan riittävä taso mallin koko elinkaaren ajan. Kyberturvallisuussuojassa, jolla torjutaan vihamieliseen käyttöön tai hyökkäyksiin liittyviä systeemisiä riskejä, olisi otettava asianmukaisesti huomioon tahaton mallivuoto, luvattomat julkaisut, turvallisuustoimenpiteiden kiertäminen sekä suojautuminen kyberhyökkäyksiltä, luvattomalta pääsyltä tai mallivarkauksilta. Suojaamista voitaisiin helpottaa turvaamalla mallipainokertoimet, algoritmit, palvelimet ja tietokokonaisuudet esimerkiksi tietoturvaa koskevilla operatiivisilla turvallisuustoimenpiteillä, erityisillä kyberturvallisuusperiaatteilla, asianmukaisilla teknisillä ja vakiintuneilla ratkaisuilla sekä kyberkäytön ja fyysisen pääsyn valvonnalla asiaankuuluvista olosuhteista ja riskeistä riippuen.
(116)
Tehisintellektiamet peaks julgustama ja hõlbustama tegevusjuhendite koostamist, läbivaatamist ja kohandamist, võttes arvesse rahvusvahelisi lähenemisviise. Osalema võiks kutsuda kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid. Tagamaks, et tegevusjuhendid kajastavad tehnika taset ja võtavad igakülgselt arvesse erinevaid vaatenurki, peaks tehisintellektiamet selliste juhendite koostamisel tegema koostööd asjaomaste riigi pädevate asutustega ning ta võiks vajaduse korral konsulteerida kodanikuühiskonna organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega, sealhulgas teaduskomisjoniga. Tegevusjuhendid peaksid hõlmama üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi. Lisaks peaksid tegevusjuhendid süsteemsete riskide puhul aitama liidu tasandil kehtestada süsteemsete riskide liigi ja olemuse järgi riskitaksonoomia, mis hõlmab ka riskide allikaid. Tegevusjuhendites tuleks keskenduda ka konkreetsetele riskihindamis- ja maandamismeetmetele.
(116)
Tekoälytoimiston olisi edistettävä ja helpotettava käytännesääntöjen laatimista, tarkistamista ja mukauttamista ottaen huomioon kansainväliset toimintatavat. Kaikki yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat voitaisiin kutsua mukaan tähän toimintaan. Jotta voidaan varmistaa, että käytännesäännöt vastaavat alan viimeisintä kehitystä ja että niissä otetaan asianmukaisesti huomioon eri näkökulmat, tekoälytoimiston olisi käytännesääntöjä laatiessaan tehtävä yhteistyötä asiaankuuluvien kansallisten toimivaltaisten viranomaisten kanssa ja se voisi tarvittaessa kuulla kansalaisjärjestöjä ja muita asiaankuuluvia sidosryhmiä ja asiantuntijoita, myös tiedelautakuntaa. Käytännesääntöjen olisi katettava sekä yleiskäyttöisten tekoälymallien että yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeemisiä riskejä, tarjoajien velvollisuudet. Systeemisten riskien osalta käytännesäännöillä olisi tuettava riskiluokituksen laatimista unionin tason systeemisten riskien, myös niiden lähteiden, tyypistä ja luonteesta. Käytännesäännöissä olisi keskityttävä myös erityisiin riskinarviointi- ja lieventämistoimenpiteisiin.
(117)
Tegevusjuhendid peaksid olema keskne vahend, mis aitavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel nõuetekohaselt täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Pakkujatel peaks olema võimalik tugineda tegevusjuhendile, et tõendada kohustuste täitmist. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada kiita tegevusjuhendi heaks ja anda sellele üldise kehtivuse kogu liidus või kehtestada ühised õigusnormid asjaomaste kohustuste täitmiseks, kui käesoleva määruse kohaldamise ajaks ei saa tegevusjuhendit lõplikult vormistada või tehisintellektiamet ei pea seda piisavaks. Kui harmoneeritud standard on avaldatud ja see on hinnatud tehisintellektiameti kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmiseks sobivaks, peaks Euroopa harmoneeritud standardi järgimine andma eelduse, et pakkujad vastavad nõuetele. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid lisaks suutma tõendada nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste vahendite alusel, kui tegevusjuhendid või harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad või kui nad otsustavad neile mitte tugineda.
(117)
Käytännesäännöt on tarkoitettu keskeiseksi välineeksi, jolla varmistetaan, että yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat noudattavat asianmukaisesti tässä asetuksessa säädettyjä velvoitteita. Tarjoajien olisi pystyttävä osoittamaan velvoitteiden noudattaminen käytännesääntöjen avulla. Komissio voi täytäntöönpanosäädöksillä päättää hyväksyä käytännesäännöt ja todeta ne yleisesti päteviksi unionissa tai vaihtoehtoisesti vahvistaa yhteiset säännöt asiaankuuluvien velvoitteiden täyttämiselle, jos käytännesääntöjä ei saada valmiiksi siihen mennessä, kun tämän asetuksen soveltaminen alkaa, tai jos tekoälytoimisto ei pidä niitä riittävinä. Kun tekoälytoimisto on julkaissut yhdenmukaistetun standardin ja arvioinut sen soveltuvan kattamaan asiaankuuluvat velvoitteet, tarjoajien olisi oletettava täyttävän vaatimukset sen perusteella, että ne noudattavat eurooppalaista yhdenmukaistettua standardia. Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien olisi lisäksi voitava osoittaa vaatimustenmukaisuus asianmukaisilla vaihtoehtoisilla keinoilla, jos käytännesääntöjä tai yhdenmukaistettuja standardeja ei ole saatavilla tai tarjoajat päättävät olla käyttämättä niitä.
(118)
Käesoleva määrusega reguleeritakse tehisintellektisüsteeme ja -mudeleid, kehtestades teatavad nõuded ja kohustused asjaomastele turuosalistele, kes lasevad neid süsteeme või mudeleid liidus turule, võtavad kasutusele või kasutavad, täiendades seeläbi selliste vahendusteenuste osutajate kohustusi, kes integreerivad sellised süsteemid või mudelid oma teenustesse, mida reguleeritakse määrusega (EL) 2022/2065. Kui sellised süsteemid või mudelid on integreeritud väga suurtesse digiplatvormidesse või väga suurtesse internetipõhistesse otsingumootoritesse, kohaldatakse nende suhtes määruses (EL) 2022/2065 sätestatud riskijuhtimisraamistikku. Sellest tulenevalt tuleks eeldada, et käesoleva määruse vastavad kohustused on täidetud, välja arvatud juhul, kui tekivad märkimisväärsed süsteemsed riskid, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2022/2065, ja kui need on sellistes mudelites kindlaks tehtud. Selles raamistikus on väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kohustatud hindama võimalikke süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste disainimisest, toimimisest ja kasutamisest, sealhulgas seda, kuidas teenuses kasutatavate algoritmiliste süsteemide kavandamine võib selliseid riske suurendada, samuti süsteemseid riske, mis tulenevad võimalikust väärkasutamisest. Need pakkujad on samuti kohustatud võtma asjakohaseid maandamismeetmeid, järgides põhiõigusi.
(118)
Tällä asetuksella säännellään tekoälyjärjestelmiä ja tekoälymalleja asettamalla tiettyjä vaatimuksia ja velvoitteita niille markkinatoimijoille, jotka saattavat näitä järjestelmiä ja malleja markkinoille tai ottavat niitä käyttöön tai käyttävät niitä unionissa, ja näin täydennetään sellaisten välityspalvelujen tarjoajien velvoitteita, jotka sulauttavat tekoälyjärjestelmiä ja -malleja palveluihinsa, joita säännellään (EU) 2022/2065. Siltä osin kuin tällaiset järjestelmät tai mallit on sulautettu nimettyihin erittäin suuriin verkkoalustoihin tai erittäin suuriin verkossa toimiviin hakukoneisiin, niihin sovelletaan asetuksessa (EU) 2022/2065 säädettyä riskinhallintakehystä. Näin ollen olisi oletettava, että tämän asetuksen vastaavat velvoitteet täyttyvät, jollei tällaisissa malleissa ilmene ja havaita sellaisia merkittäviä systeemisiä riskejä, jotka eivät kuulu asetuksen (EU) 2022/2065 soveltamisalaan. Tässä yhteydessä erittäin suurten verkkoalustojen ja erittäin suurten verkossa toimivien hakukoneiden tarjoajat ovat velvollisia arvioimaan palvelujensa suunnittelusta, toiminnasta ja käytöstä aiheutuvia mahdollisia systeemisiä riskejä, mukaan lukien sitä, miten palvelussa käytettävien algoritmisten järjestelmien suunnittelu voi lisätä tällaisia riskejä, sekä mahdollisesta väärinkäytöstä aiheutuvia systeemisiä riskejä. Kyseiset tarjoajat ovat myös velvollisia toteuttamaan asianmukaisia lieventäviä toimenpiteitä perusoikeuksia noudattaen.
(119)
Võttes arvesse liidu õiguse eri õigusaktide kohaldamisalasse jäävate digiteenuste innovatsiooni kiiret tempot ja tehnoloogilist arengut, pidades eelkõige silmas nende kasutamist ja tajumist kasutajate poolt, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme pakkuda vahendusteenustena või nende teenuste osadena määruse (EL) 2022/2065 tähenduses, mida tuleks tõlgendada tehnoloogianeutraalsel viisil. Näiteks võib tehisintellektisüsteeme kasutada internetipõhiste otsingumootorite pakkumiseks, eelkõige niivõrd, kuivõrd selline tehisintellektisüsteem nagu internetipõhine juturobot teeb otsinguid põhimõtteliselt kõigil veebisaitidel, lisab seejärel tulemused oma olemasolevatesse teadmistesse ja kasutab ajakohastatud teadmisi, et luua ühtne väljund, mis ühendab erinevaid teabeallikaid.
(119)
Kun otetaan huomioon unionin oikeuden eri välineiden soveltamisalaan kuuluvien digitaalisten palvelujen nopeatahtinen innovointi ja teknologinen kehitys erityisesti niiden vastaanottajien käytön ja mieltymysten näkökulmasta, tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvia tekoälyjärjestelmiä voidaan tarjota asetuksessa (EU) 2022/2065 tarkoitettuina välityspalveluina tai niiden osina teknologianeutraalisti tulkittuna. Tekoälyjärjestelmiä voidaan käyttää esimerkiksi verkossa toimivien hakukoneiden tarjoamiseen erityisesti siltä osin kuin tekoälyjärjestelmä, kuten verkossa toimiva asiointibotti, suorittaa hakuja periaatteessa kaikilta verkkosivustoilta, sisällyttää haun tulokset olemassa oleviin tietoihinsa ja käyttää päivitettyjä tietoja luodakseen yksittäisen tuotoksen, jossa yhdistyvät eri tietolähteet.
(120)
Lisaks on määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või neid on manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige risk, et see põhjustab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu.
(120)
Tässä asetuksessa tiettyjen tekoälyjärjestelmien tarjoajille ja käyttöönottajille asetetut velvoitteet, joiden tarkoituksena on mahdollistaa sen havaitseminen, että näiden järjestelmien tuotokset ovat keinotekoisesti tuotettuja tai käsiteltyjä, ja julkistaa tämä tieto, ovat erityisen merkityksellisiä asetuksen (EU) 2022/2065 tehokkaan täytäntöönpanon helpottamisen kannalta. Tämä koskee erityisesti erittäin suurten verkkoalustojen tai erittäin suurten verkossa toimivien hakukoneiden tarjoajien velvoitteita tunnistaa ja lieventää systeemisiä riskejä, joita voi aiheutua keinotekoisesti tuotetun tai käsitellyn sisällön levittämisestä, erityisesti myös disinformaatiosta johtuva demokraattisiin prosesseihin, kansalaiskeskusteluun ja vaaliprosesseihin kohdistuvien tosiasiallisten tai ennakoitavien kielteisten vaikutusten riski.
(121)
Oluline roll peaks olema standardimisel, et anda pakkujatele tehnilised lahendused, millega tagatakse käesoleva määruse järgimine kooskõlas tehnika tasemega, et edendada innovatsiooni ning konkurentsivõimet ja majanduskasvu ühtsel turul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (41) artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standardite – mis üldiselt peaksid kajastama tehnika taset – järgimine peaks olema pakkujate jaoks vahend, millega tõendada käesoleva määruse nõuete täitmist. Seepärast tuleks soodustada huvide tasakaalustatud esindatust, kaasates standardite väljatöötamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmad, kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5 ja 6. Nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks komisjon esitama standardimistaotlused põhjendamatu viivituseta. Standardimistaotluse koostamisel peaks komisjon konsulteerima nõuandva kogu ja nõukojaga, et koguda asjaomast oskusteavet. Kui aga asjakohased viited harmoneeritud standarditele puuduvad, peaks komisjonil olema võimalik rakendusaktidega ja pärast nõuandva koguga konsulteerimist kehtestada teatavate käesoleva määruse kohaste nõuete ühtsed kirjeldused. Ühtne kirjeldus peaks olema erakorraline varulahendus, mis hõlbustab pakkujal täita käesoleva määruse nõudeid, kui ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole standardimistaotlust heaks kiitnud või kui asjakohastes harmoneeritud standardites ei ole piisavalt käsitletud põhiõigustega seotud probleeme või kui harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele või kui asjakohase harmoneeritud standardi vastuvõtmisel esineb viivitusi. Kui harmoneeritud standardi vastuvõtmine viibib standardi tehnilise keerukuse tõttu, peaks komisjon seda enne ühtsete kirjelduste kehtestamist arvesse võtma. Ühtsete kirjelduste väljatöötamisel julgustatakse komisjoni tegema koostööd rahvusvaheliste partnerite ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.
(121)
Standardoinnilla olisi oltava keskeinen rooli, jotta tarjoajien käyttöön saadaan teknisiä ratkaisuja, joilla voidaan varmistaa tämän asetuksen noudattaminen tekniikan viimeisimmän kehityksen mukaisesti, ja jotta voidaan edistää innovointia, kilpailukykyä ja kasvua sisämarkkinoilla. Tarjoajien olisi voitava osoittaa noudattavansa tämän asetuksen vaatimuksia noudattamalla Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 1025/2012 (41) 2 artiklan 1 kohdan c alakohdassa määriteltyjä yhdenmukaistettuja standardeja, joiden katsotaan yleensä olevan tekniikan viimeisimmän kehityksen mukaisia. Tästä syystä olisi edistettävä etujen tasapainoista edustusta ottamalla standardien laatimiseen mukaan kaikki asiaankuuluvat sidosryhmät, erityisesti pk-yritykset, kuluttajajärjestöt sekä ympäristöalan ja yhteiskunnan sidosryhmät asetuksen (EU) N:o 1025/2012 5 ja 6 artiklan mukaisesti. Vaatimusten noudattamisen helpottamiseksi komission olisi esitettävä standardointipyynnöt ilman aiheetonta viivytystä. Standardointipyyntöä valmistellessaan komission olisi kuultava neuvoa-antavaa foorumia ja tekoälyneuvostoa asiaankuuluvan asiantuntemuksen varmistamiseksi. Jos yhdenmukaistettuihin standardeihin ei kuitenkaan ole tehty asiaankuuluvia viittauksia, komission olisi voitava vahvistaa täytäntöönpanosäädöksillä neuvoa-antavaa foorumia kuultuaan tietyille tämän asetuksen mukaisille vaatimuksille yhteiset eritelmät. Yhteisten eritelmien olisi oltava poikkeuksellinen vararatkaisu, jolla helpotetaan tarjoajan velvoitetta noudattaa tämän asetuksen vaatimuksia, jos mikään eurooppalainen standardointiorganisaatio ei ole hyväksynyt standardointipyyntöä, jos asiaankuuluvat yhdenmukaistetut standardit eivät vastaa riittävällä tavalla perusoikeuksiin liittyviin huolenaiheisiin, jos yhdenmukaistetut standardit eivät ole pyynnön mukaisia tai jos asianmukaisen yhdenmukaistetun standardin hyväksymisessä on viiveitä. Jos tällainen viive yhdenmukaistetun standardin hyväksymisessä johtuu kyseisen standardin teknisestä monimutkaisuudesta, komission olisi otettava tämä huomioon ennen kuin se harkitsee yhteisten eritelmien vahvistamista. Yhteisiä eritelmiä laatiessaan komissiota kannustetaan tekemään yhteistyötä kansainvälisten kumppanien ja kansainvälisten standardointielinten kanssa.
(122)
Ilma et see piiraks harmoneeritud standardite ja ühtsete kirjelduste kasutamist, tuleks eeldada, et pakkujad, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mida on treenitud ja testitud andmetega, mis kajastavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku, kontekstipõhist või funktsionaalset keskkonda, milles tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada, järgivad asjakohaseid meetmeid, mis on ette nähtud käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõude raames. Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, tuleks kooskõlas määruse (EL) 2019/881 artikli 54 lõikega 3 eeldada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis on sertifitseeritud või mille kohta on välja antud vastavusdeklaratsioon kõnealuse määruse kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõudele, kui küberturvalisuse sertifikaat või vastavusdeklaratsioon või nende osad hõlmavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõuet. See ei piira kõnealuse küberturvalisuse sertifitseerimise kava vabatahtlikku laadi.
(122)
On aiheellista olettaa, että sellaisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän, joka on koulutettu ja testattu datalla, joka ilmentää erityistä maantieteellistä, käyttäytymiseen liittyvää, viitekehyksenä olevaa tai toiminnallista ympäristöä, jossa tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää, tarjoajat noudattavat tässä asetuksessa vahvistetussa datanhallintaa koskevassa vaatimuksessa säädettyä asiaankuuluvaa toimenpidettä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta yhdenmukaistettujen standardien ja yhteisten eritelmien käyttöä. Asetuksen (EU) 2019/881 54 artiklan 3 kohdan mukaisesti niiden suuririskisten tekoälyjärjestelmien, jotka on sertifioitu tai joista on annettu vaatimustenmukaisuusilmoitus kyseisen asetuksen mukaisessa kyberturvallisuusjärjestelmässä ja joiden viitetiedot on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä, olisi oletettava täyttävän tämän asetuksen kyberturvallisuusvaatimus siltä osin kuin kyberturvallisuussertifikaatti tai vaatimustenmukaisuusilmoitus tai niiden osat kattavat kyseisen kyberturvallisuusvaatimuksen, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tässä asetuksessa vahvistettujen vakautta ja tarkkuutta koskevien vaatimusten soveltamista. Tällä ei rajoiteta kyseisen kyberturvallisuusjärjestelmän vapaaehtoista luonnetta.
(123)
Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide kõrge usaldusväärsus, peaksid need süsteemid enne nende turule laskmist või kasutuselevõtmist läbima vastavushindamise.
(123)
Jotta voidaan varmistaa suuririskisten tekoälyjärjestelmien korkea luotettavuus, kyseisille järjestelmille olisi tehtävä vaatimustenmukaisuuden arviointi ennen kuin ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön.
(124)
Operaatorite koormuse vähendamiseks ja võimaliku dubleerimise vältimiseks on asjakohane hinnata uue õigusraamistiku alusel olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele osana kõnealuse õigusega juba ette nähtud vastavushindamisest. Seega ei tohiks käesoleva määruse nõuete kohaldatavus mõjutada uue liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt tehtava vastavushindamise eriomast loogikat, metoodikat või üldist ülesehitust.
(124)
Jotta voidaan minimoida toimijoille aiheutuva rasite ja välttää mahdolliset päällekkäisyydet, tämän asetuksen vaatimusten mukaisuutta on asianmukaista arvioida sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka kuuluvat uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvan, voimassa olevan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan, osana kyseisessä lainsäädännössä jo säädettyä vaatimustenmukaisuuden arviointia. Tämän asetuksen vaatimusten sovellettavuus ei näin ollen saisi vaikuttaa asiaa koskevassa unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä säädetyn vaatimustenmukaisuuden arvioinnin erityiseen logiikkaan, menetelmiin tai yleiseen rakenteeseen.
(125)
Arvestades suure riskiga tehisintellektisüsteemide keerukust ja nendega seotud riske, on oluline töötada suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks välja asjakohane vastavushindamismenetlus, mis hõlmab teada antud asutusi, nn kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist. Kuid võttes arvesse kutseliste turustamiseelsete sertifitseerijate praeguseid kogemusi tooteohutuse valdkonnas ja kaasnevate riskide erinevat olemust, on asjakohane vähemalt käesoleva määruse kohaldamise algjärgus piirata kolmanda isiku tehtava vastavushindamise kohaldamise ulatust muude kui toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Seepärast peaks selliste süsteemide vastavushindamise üldjuhul läbi viima pakkuja omal vastutusel, välja arvatud biomeetria jaoks ette nähtud tehisintellektisüsteemide puhul.
(125)
Kun otetaan huomioon suuririskisten tekoälyjärjestelmien monimutkaisuus ja niihin liittyvät riskit, on tärkeää kehittää riittävä suuririskisten tekoälyjärjestelmien vaatimustenmukaisuuden arviointimenetelmä, johon ilmoitetut laitokset osallistuvat, eli ns. kolmannen osapuolen suorittama vaatimustenmukaisuuden arviointi. Kun otetaan huomioon markkinoille saattamista edeltävässä vaiheessa toimivien ammattimaisten sertifioijien tämänhetkinen kokemus tuoteturvallisuuden alalla, ja koska asiaan liittyvät riskit ovat luonteeltaan erilaisia, ainakin tämän asetuksen soveltamisen alkuvaiheessa on kuitenkin asianmukaista rajoittaa kolmannen osapuolen suorittaman vaatimustenmukaisuuden arvioinnin soveltamisalaa muiden kuin tuotteisiin liittyvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta. Sen vuoksi tarjoajan olisi pääsääntöisesti suoritettava tällaisten järjestelmien vaatimustenmukaisuuden arviointi omalla vastuullaan, lukuun ottamatta ainoastaan tekoälyjärjestelmiä, joita on tarkoitus käyttää biometriikkaan.
(126)
Selleks et vajaduse korral viidaks läbi kolmanda isiku tehtavad vastavushindamised, peaksid riikide pädevad asutused käesoleva määruse alusel teavitama teada antud asutusi, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele eeskätt sõltumatuse, pädevuse, huvide konflikti puudumise ja küberturvalisuse asjakohaste nõuete vallas. Riikide pädevad asutused peaksid saatma teavituse kõnealuste asutuste kohta komisjonile ja teistele liikmesriikidele komisjoni poolt otsuse nr 768/2008/EÜ I lisa artikli R23 alusel väljaarendatud ja hallatava elektroonilise teavitamise vahendi kaudu.
(126)
Jotta kolmannen osapuolen suorittamat vaatimustenmukaisuuden arvioinnit voidaan tarvittaessa toteuttaa, kansallisten toimivaltaisten viranomaisten olisi ilmoitettava tämän asetuksen nojalla ilmoitetut laitokset edellyttäen, että ne täyttävät tietyt vaatimukset, jotka koskevat erityisesti riippumattomuutta, pätevyyttä ja eturistiriitojen puuttumista sekä asiaankuuluvia kyberturvallisuusvaatimuksia. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten olisi lähetettävä ilmoitus näistä laitoksista komissiolle ja muille jäsenvaltioille käyttäen sähköistä ilmoitusvälinettä, jonka komissio kehittää ja jota se hallinnoi päätöksen N:o 768/2008/EY liitteessä I olevan R23 artiklan nojalla.
(127)
Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevate liidu kohustustega on asjakohane hõlbustada selliste vastavushindamistulemuste vastastikust tunnustamist, mille on saanud pädevad vastavushindamisasutused sõltumata territooriumist, kus nad on asutatud, tingimusel et kolmanda riigi õiguse alusel asutatud vastavushindamisasutused vastavad käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele ja liit on sõlminud sellekohase lepingu. Sellega seoses peaks komisjon aktiivselt uurima võimalike rahvusvaheliste õigusaktide koostamist sel eesmärgil ja eelkõige püüdma sõlmida vastastikuse tunnustamise lepinguid kolmandate riikidega.
(127)
Kaupan teknisistä esteistä tehtyyn Maailman kauppajärjestön sopimukseen perustuvien unionin sitoumusten mukaisesti on asianmukaista helpottaa toimivaltaisten vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten tuottamien vaatimustenmukaisuuden arvioinnin tulosten vastavuoroista tunnustamista riippumatta siitä, mille alueelle nämä laitokset ovat sijoittautuneet, edellyttäen että kolmannen maan lainsäädännön mukaisesti perustetut vaatimustenmukaisuuden arviointilaitokset täyttävät tämän asetuksen sovellettavat vaatimukset ja että unioni on tehnyt asiaa koskevan sopimuksen. Tässä yhteydessä komission olisi aktiivisesti tarkasteltava tätä tarkoitusta varten mahdollisia kansainvälisiä välineitä ja erityisesti pyrittävä tekemään vastavuoroista tunnustamista koskevia sopimuksia kolmansien maiden kanssa.
(128)
Liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete olulise muudatuse laialdaselt juurdunud mõiste kohaselt on asjakohane, et kui tehakse muudatus, mis võib mõjutada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevale määrusele (näiteks operatsioonisüsteemi või tarkvaraarhitektuuri muudatus), või kui muutub süsteemi sihtotstarve, tuleks kõnealust tehisintellektisüsteemi käsitada uue tehisintellektisüsteemina, mis peaks läbima uue vastavushindamise. Siiski ei peaks muudatuste puhul, mis tehakse selliste tehisintellektisüsteemide algoritmis või toimimises, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, nimelt kohandavad automaatselt funktsioonide täitmise viisi, olema tegemist olulise muudatusega, tingimusel et pakkuja on kõnealused muudatused eelnevalt kindlaks määranud ja neid on vastavushindamise ajal hinnatud.
(128)
Unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä säänneltyjä tuotteita koskevan yleisesti vahvistetun merkittävän muutoksen käsitteen mukaisesti on aiheellista, että aina kun tapahtuu muutos, joka voi vaikuttaa siihen, onko suuririskinen tekoälyjärjestelmä tämän asetuksen mukainen (esimerkiksi käyttöjärjestelmän tai ohjelmistoarkkitehtuurin muutos), tai kun järjestelmän käyttötarkoitus muuttuu, kyseinen tekoälyjärjestelmä olisi katsottava uudeksi tekoälyjärjestelmäksi, jolle olisi tehtävä uusi vaatimustenmukaisuuden arviointi. Sellaisten tekoälyjärjestelmien algoritmiin ja suorituskykyyn tehtävien muutosten, jotka jatkavat oppimista markkinoille saattamisen tai käyttöönoton jälkeen eli mukauttavat automaattisesti tapaa, jolla toiminnot toteutetaan, ei kuitenkaan pitäisi katsoa muodostavan merkittävää muutosta edellyttäen, että tarjoaja on määritellyt kyseiset muutokset ennalta ja että ne on arvioitu vaatimustenmukaisuuden arvioinnin yhteydessä.
(129)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Tootesse sisseehitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks kinnitada füüsiline CE-märgis ja seda võib täiendada digitaalse CE-märgisega. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mida pakutakse ainult digitaalselt, tuleks kasutada digitaalset CE-märgist. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.
(129)
Suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä olisi oltava CE-merkintä, joka osoittaa niiden olevan tämän asetuksen mukaisia, jotta ne voivat liikkua vapaasti sisämarkkinoilla. Tuotteeseen sulautettuihin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin olisi kiinnitettävä fyysinen CE-merkintä, jota voidaan täydentää digitaalisella CE-merkinnällä. Digitaalisessa muodossa tarjottavissa suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä olisi käytettävä digitaalista CE-merkintää. Jäsenvaltiot eivät saisi estää perusteettomasti sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamista tai käyttöön ottamista, jotka ovat tässä asetuksessa vahvistettujen vaatimusten mukaisia ja joissa on CE-merkintä.
(130)
Teatavatel tingimustel võib uuenduslike tehnoloogiate kiire kättesaadavus olla inimeste tervise ja turvalisuse, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ning ühiskonna kui terviku jaoks olla äärmiselt tähtis. Seepärast on asjakohane, et teatavatel erandlikel põhjustel, mis on seotud avaliku julgeoleku või füüsiliste isikute elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse ning oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitsega, võiksid turujärelevalveasutused lubada selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmist või kasutusele võtmist, millele ei ole vastavushindamist tehtud. Käesolevas määruses sätestatud põhjendatud olukordades võivad õiguskaitseasutused või elanikkonnakaitseasutused võtta konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele ilma turujärelevalveasutuse loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta kasutamise ajal või pärast seda.
(130)
Tietyissä olosuhteissa innovatiivisten teknologioiden nopea saatavuus voi olla ratkaisevan tärkeää ihmisten terveyden ja turvallisuuden, ympäristönsuojelun, ilmastonmuutoksen torjunnan sekä koko yhteiskunnan kannalta. Siksi on asianmukaista, että yleiseen turvallisuuteen tai luonnollisten henkilöiden elämän ja terveyden suojeluun, ympäristönsuojeluun sekä keskeisten teollisten resurssien ja infrastruktuurien suojaamiseen liittyvistä poikkeuksellisista syistä markkinavalvontaviranomaiset voisivat sallia sellaisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamisen tai käyttöönoton, joille ei ole tehty vaatimustenmukaisuuden arviointia. Tässä asetuksessa säädetyissä asianmukaisesti perustelluissa tilanteissa lainvalvontaviranomaiset tai pelastuspalveluviranomaiset voivat ottaa käyttöön tietyn suuririskisen tekoälyjärjestelmän ilman markkinavalvontaviranomaisen lupaa edellyttäen, että tällainen lupa pyydetään ilman aiheetonta viivytystä tekoälyjärjestelmän käytön aikana tai sen jälkeen.
(131)
Et hõlbustada tööd, mida komisjon ja liikmesriigid tehisintellekti vallas teevad, ning suurendada avalikkuse jaoks läbipaistvust, peaksid muude kui asjaomaste olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, samuti pakkujad, kes leiavad, et käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteem ei ole kohaldatava erandi alusel suure riskiga, olema kohustatud registreerima iseenda ja teabe oma tehisintellektisüsteemi kohta ELi andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon. Enne käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteemi kasutamist peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused, ametid või organid, end selles ELi andmebaasis registreerima ja valima välja süsteemi, mida nad kavatsevad kasutada. Teistel juurutajatel peaks olema õigus teha seda vabatahtlikult. See ELi andmebaasi osa peaks olema avalik ja tasuta kättesaadav, teave peaks olema kergesti kasutatav, arusaadav ja masinloetav. ELi andmebaas peaks olema ka kasutajasõbralik, näiteks pakkudes otsingufunktsioone, sealhulgas märksõnade kaudu, võimaldades üldsusel leida asjakohast teavet, mis peab olema edastatud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide registreerimisel, ja teavet selliste kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusmalli kohta, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule. ELi andmebaasis tuleks registreerida ka kõik suure riskiga tehisintellektisüsteemide olulised muudatused. Õiguskaitse, rände, varjupaiga ja piirikontrollihalduse valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks registreerimiskohustusi täita ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas. Turvalisele mitteavalikule osale peaks juurdepääs olema rangelt üksnes komisjonil ja turujärelevalveasutustel nende andmebaasi riikliku osa piires. Elutähtsa taristu valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks registreerida üksnes riiklikul tasandil. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 peaks ELi andmebaasi vastutav töötleja olema komisjon. Et ELi andmebaas oleks kasutuselevõtmisel täielikult toimiv, peaks andmebaasi loomise menetlus hõlmama funktsionaalsete kirjelduste väljatöötamist komisjoni poolt ja sõltumatut auditiaruannet. Komisjon peaks ELi andmebaasi vastutava töötlejana oma ülesannete täitmisel võtma arvesse küberturvalisuse riske. Et maksimeerida ELi andmebaasi kättesaadavust ja kasutamist avalikkuse poolt, peaks ELi andmebaas, sealhulgas selle kaudu kättesaadavaks tehtud teave, vastama direktiivi (EL) 2019/882 nõuetele.
(131)
Jotta helpotettaisiin komission ja jäsenvaltioiden työtä tekoälyn alalla ja lisättäisiin avoimuutta yleisöön nähden, muiden kuin asiaa koskevan unionin voimassa olevan yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluviin tuotteisiin liittyvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia sekä tarjoajia, jotka katsovat, että tämän asetuksen liitteessä esitetyissä suuririskisen käytön tapauksissa lueteltu suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei ole suuririskinen poikkeuksen perusteella, olisi vaadittava rekisteröimään itsensä ja tiedot tekoälyjärjestelmästään EU:n tietokantaan, jonka komissio perustaa ja jota se hallinnoi. Ennen tämän asetuksen liitteessä esitetyissä suuririskisen käytön tapauksissa luetellun tekoälyjärjestelmän käyttöä suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien, jotka ovat viranomaisia, virastoja tai elimiä, olisi rekisteröidyttävä vastaavaan tietokantaan ja valittava järjestelmä, jota ne aikovat käyttää. Muilla käyttöönottajilla olisi oltava oikeus rekisteröityä vapaaehtoisesti. EU:n tietokannan tämän osion olisi oltava julkisesti ja maksutta saatavilla, ja tietojen olisi oltava helposti selattavia, ymmärrettäviä ja koneellisesti luettavia. EU:n tietokannan olisi myös oltava käyttäjäystävällinen, ja siinä olisi esimerkiksi oltava muun muassa avainsanoihin perustuva hakutoiminto, jonka avulla yleisö voi löytää asiaankuuluvia tietoja, jotka on toimitettava suuririskisten tekoälyjärjestelmien rekisteröinnin yhteydessä, ja niiden suuririskisten tekoälyjärjestelmien käytön tapauksia koskevia tietoja, jotka sisältyvät tämän asetuksen suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevaan liitteeseen. Myös kaikki suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin tehtävät merkittävät muutokset olisi rekisteröitävä EU:n tietokantaan. Lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan alan suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat rekisteröintivelvoitteet olisi täytettävä EU:n tietokannan suojatussa ei-julkisessa osiossa. Pääsy suojattuun ei-julkiseen osioon olisi rajattava tiukasti niin, että se annetaan vain komissiolle sekä markkinavalvontaviranomaisille tietokannan kansallisen osion osalta. Kriittisen infrastruktuurin alan suuririskiset tekoälyjärjestelmät olisi rekisteröitävä ainoastaan kansallisella tasolla. Komission olisi oltava EU:n tietokannan rekisterinpitäjä asetuksen (EU) 2018/1725 mukaisesti. Jotta EU:n tietokanta olisi täysin toimintavalmis, kun se otetaan käyttöön, sen perustamismenettelyyn olisi sisällyttävä komission laatimat toiminnalliset eritelmät ja riippumaton auditointiraportti. Komission olisi otettava huomioon kyberturvallisuusriskit suorittaessaan tehtäviään EU:n tietokannan rekisterinpitäjänä. Jotta voitaisiin maksimoida EU:n tietokannan saatavuus ja käyttö yleisön keskuudessa, EU:n tietokannan ja sen kautta saataville asetettujen tietojen olisi oltava direktiivin (EU) 2019/882 vaatimusten mukaisia.
(132)
Teatavad tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud suhtlema füüsiliste isikutega või sisu looma, võivad põhjustada spetsiifilisi kellegi teisena esinemise või pettuse riske olenemata sellest, kas süsteemid on liigitatud suure riskiga süsteemideks või mitte. Seepärast peaks nende süsteemide kasutamise suhtes teatavates olukordades kehtima spetsiifilised läbipaistvuskohustused, ilma et see piiraks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate nõuete ja kohustuste ning sihipäraste erandite kohaldamist, et võtta arvesse õiguskaitse erivajadusi. Eelkõige tuleks füüsilistele isikutele anda teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on mõistlikult informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tuleks arvesse võtta nende füüsiliste isikute omadusi, kes kuuluvad oma vanuse või puude tõttu kaitsetutesse rühmadesse, niivõrd kui tehisintellektisüsteem on mõeldud ka nende rühmadega suhtlemiseks. Peale selle tuleks füüsilisi isikuid teavitada, kui nad puutuvad kokku tehisintellektisüsteemidega, mis suudavad nende biomeetrilisi andmeid töödeldes tuvastada või tuletada nende emotsioone või kavatsusi või liigitada kõnealused isikud konkreetsesse kategooriasse. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, isikuomadused, etniline päritolu, isiklikud eelistused ja huvid. Selline teave ja teavitused tuleks edastada puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus.
(132)
Tietyt tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu toimimaan vuorovaikutuksessa luonnollisten henkilöiden kanssa tai tuottamaan sisältöä, voivat aiheuttaa erityisiä toisena henkilönä esiintymiseen tai harhaanjohtamiseen liittyviä riskejä riippumatta siitä, luokitellaanko ne suuririskisiksi vai ei. Siksi näiden järjestelmien käyttöön olisi tietyissä olosuhteissa sovellettava erityisiä avoimuusvelvoitteita, sanotun kuitenkaan rajoittamatta suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevien vaatimusten ja velvoitteiden soveltamista ja lukuun ottamatta kohdennettuja poikkeuksia lainvalvonnan erityistarpeiden huomioon ottamiseksi. Luonnollisille henkilöille olisi erityisesti ilmoitettava, että he ovat vuorovaikutuksessa tekoälyjärjestelmän kanssa, ellei tämä ole ilmeistä sellaisen luonnollisen henkilön näkökulmasta, joka on suhteellisen valistunut, tarkkaavainen ja huolellinen ottaen huomioon käytön olosuhteet ja asiayhteys. Kyseistä velvoitetta täytäntöön pantaessa olisi otettava huomioon ikänsä tai vammaisuutensa vuoksi haavoittuvassa asemassa oleviin ryhmiin kuuluvien luonnollisten henkilöiden ominaisuuspiirteet siltä osin kuin tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu vuorovaikutukseen myös kyseisten ryhmien kanssa. Lisäksi luonnollisille henkilöille olisi ilmoitettava, jos he altistuvat tekoälyjärjestelmille, jotka pystyvät tunnistamaan tai päättelemään näiden henkilöiden tunteet tai aikomukset taikka luokittelemaan heidät tiettyihin ryhmiin, kun ne käsittelevät heidän biometrisiä tietojaan. Tällaiset ryhmät voivat määräytyä esimerkiksi sukupuolen, iän, hiustenvärin, silmien värin, tatuointien, persoonallisuuspiirteiden, etnisen alkuperän, henkilökohtaisten mieltymysten ja kiinnostuksen kohteiden perusteella. Kyseiset tiedot ja ilmoitukset olisi annettava vammaisille henkilöille soveltuvassa muodossa.
(133)
Mitmesugused tehisintellektisüsteemid võivad luua suures koguses sünteesitud sisu, mida inimestel on üha raskem eristada inimeste loodud ja ehtsast sisust. Nende süsteemide laialdasel kättesaadavusel ja üha paranevatel võimetel on märkimisväärne mõju teabe ökosüsteemi terviklusele ja usaldusväärsusele, põhjustades uusi mastaapse väärinformatsiooni ja manipuleerimise, pettuse, kellegi teisena esinemise ja tarbijate eksitamise riske. Seda mõju, tehnoloogia arengu kiiret tempot ning vajadust uute meetodite ja tehnikate järele teabe päritolu jälgimiseks arvesse võttes on asjakohane nõuda, et nende süsteemide pakkujad integreeriksid süsteemi tehnilised lahendused, mis võimaldavad masinloetavas vormingus märgistada ja tuvastada selle, et väljundi on loonud või seda on manipuleerinud tehisintellektisüsteem, mitte inimene. Sellised tehnikad ja meetodid peaksid olema nii usaldusväärsed, koostalitlusvõimelised, tõhusad ja töökindlad, kui see on olemasolevaid tehnikaid või nende kombinatsioone arvesse võttes tehniliselt võimalik, ning nendeks on näiteks vesimärgid, metaandmete identifitseerimine, krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks, logimismeetodid, sõrmejäljed või muud asjakohased meetodid. Selle kohustuse rakendamisel peaksid pakkujad võtma arvesse ka eri liiki sisu eripärasid ja piire ning valdkonna asjakohaseid tehnoloogilisi ja turusuundumusi, nagu on kajastatud tehnika üldtunnustatud tasemes. Selliseid tehnikaid ja meetodeid saab rakendada tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli tasandil, sealhulgas sisu loovate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tasandil, hõlbustades seeläbi tehisintellektisüsteemi järgmise etapi pakkujal selle kohustuse täitmist. Proportsionaalsuse säilitamiseks on asjakohane ette näha, et see märgistamiskohustus ei peaks hõlmama tehisintellektisüsteeme, mis täidavad peamiselt standardse redigeerimise abifunktsiooni, ega tehisintellektisüsteeme, mis ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat.
(133)
Useat eri tekoälyjärjestelmät voivat tuottaa suuria määriä synteettistä sisältöä, jota on yhä vaikeampi erottaa ihmisen tuottamasta aidosta sisällöstä. Näiden järjestelmien laaja saatavuus ja suorituskyvyn jatkuva kehittyminen vaikuttavat merkittävästi tietoekosysteemin eheyteen ja luotettavuuteen ja synnyttävät uusia riskejä, jotka liittyvät laajamittaiseen väärän tiedon levittämiseen ja tiedonmanipulointiin, petoksiin, toisena henkilönä esiintymiseen ja kuluttajien harhaanjohtamiseen. Kun otetaan huomioon nämä vaikutukset, teknologian nopea kehitys ja tarve kehittää uusia menetelmiä ja tekniikoita tiedon alkuperän jäljittämiseksi, on aiheellista edellyttää, että näiden järjestelmien tarjoajat sulauttavat niihin ratkaisuja, joilla tuotokset voidaan merkitä koneellisesti luettavassa muodossa ja joilla ne voidaan tunnistaa ihmisen sijasta tekoälyn tuottamiksi tai käsittelemiksi. Tällaisten tekniikoiden ja menetelmien olisi oltava riittävän luotettavia, yhteentoimivia, tehokkaita ja luotettavia siinä määrin kuin se on teknisesti mahdollista ottaen huomioon käytettävissä olevat tekniikat ja niiden yhdistelmät, kuten tarpeen mukaan vesileimat, metatietojen tunnistaminen, salausmenetelmät sisällön alkuperän ja aitouden osoittamiseksi, lokikirjausmenetelmät, sormenjäljet tai muut tekniikat. Tätä velvoitetta täyttäessään tarjoajien olisi lisäksi otettava huomioon eri sisältötyyppien ominaispiirteet ja rajoitukset sekä alan teknologian ja markkinoiden merkityksellinen kehitys, jota ilmentää yleisesti tunnustettu alan viimeisin kehitystaso. Nämä tekniikat ja menetelmät voidaan panna täytäntöön tekoälyjärjestelmä- tai tekoälymallitasolla, mukaan lukien sisältöä tuottavat yleiskäyttöiset tekoälymallit, mikä auttaa tekoälyjärjestelmän ketjun loppupään tarjoajia täyttämään tämän velvoitteen. Oikeasuhteisuuden säilyttämiseksi on aiheellista säätää, ettei tämän merkintävelvoitteen pitäisi kattaa tekoälyjärjestelmiä, jotka ensisijaisesti avustavat vakiomuokkaamista tai eivät olennaisesti muuta käyttöönottajan toimittamaa syöttödataa tai sen semantiikkaa.
(134)
Lisaks tehisintellektisüsteemi pakkujate kasutatavatele tehnilistele lahendustele peaksid juurutajad, kes kasutavad tehisintellektisüsteemi, et luua või manipuleerida pildi-, audio- või videosisu, mis sarnaneb märgatavalt olemasolevate isikute, objektide, kohtade, üksuste või sündmustega ja võib inimesele ekslikult ehtne ja tõene näida (süvavõltsingud), ka selgel ja eristataval viisil avalikustama, et see sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, märgistades tehisintellekti väljundi vastavalt ja avalikustades selle tehisliku päritolu. Seda läbipaistvusnõude järgmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine takistab põhiõiguste hartaga tagatud väljendusvabaduse ning kunsti ja teaduse vabaduse õiguse teostamist, eelkõige kui sisu moodustab osa ilmselgelt loomingulisest, satiirilisest, kunstilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Sellistel juhtudel piirdub käesolevas määruses sätestatud süvavõltsingute läbipaistvuskohustus sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või vaatamist, sealhulgas selle tavapärast tarbimist ja kasutamist, säilitades samal ajal teose kasutatavuse ja kvaliteedi. Lisaks on asjakohane näha ette sarnane avalikustamiskohustus ka tehisintellekti loodud või manipuleeritud teksti puhul, kui see on avaldatud eesmärgiga teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab sisu avaldamise eest toimetuslikku vastutust.
(134)
Tekoälyjärjestelmän tarjoajien käyttämien teknisten ratkaisujen lisäksi sellaisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottajien, joka tuottaa tai käsittelee kuva-, ääni- tai videosisältöä, joka selvästi muistuttaa olemassa olevia henkilöitä, esineitä, paikkoja, toimijoita tai tapahtumia ja joka voi ihmisestä vaikuttaa virheellisesti aidolta tai totuudenmukaiselta (syväväärennökset), olisi ilmoitettava selkeästi ja erikseen, että kyseinen sisältö on tuotettu tai käsitelty keinotekoisesti, merkitsemällä tekoälyn tuotos vastaavasti ja ilmoittamalla sen keinotekoinen alkuperä. Tämän avoimuusvelvoitteen noudattamisen ei pitäisi myöskään tulkita merkitsevän sitä, että tekoälyjärjestelmän tai sen tuotoksen käyttö heikentää perusoikeuskirjassa taattuja oikeutta sananvapauteen ja oikeutta taiteen ja tutkimuksen vapauteen, erityisesti jos sisältö on osa selvästi luovaa, satiirista, taiteellista, fiktiivistä tai vastaavaa teosta tai ohjelmaa, edellyttäen että kolmansien osapuolten oikeudet ja vapaudet turvataan asianmukaisesti. Näissä tapauksissa tässä asetuksessa vahvistettu syväväärennöksiä koskeva avoimuusvelvoite rajoittuu tällaisesta tuotetusta tai käsitellystä sisällöstä ilmoittamiseen asianmukaisesti tavalla, joka ei haittaa teoksen esittämistä tai sen käyttöä, mukaan lukien sen tavanomainen hyödyntäminen ja käyttö, säilyttäen samalla teoksen hyödyllisyys ja laatu. Lisäksi on aiheellista harkita vastaavan ilmoitusvelvollisuuden käyttöönottoa tekoälyn tuottaman tai käsittelemän tekstin osalta siltä osin kuin sen julkaisemisen tarkoituksena on tiedottaa yleisölle yleistä etua koskevista asioista, paitsi jos tekoälyn tuottama sisältö on läpikäynyt ihmisen suorittaman arviointiprosessin tai toimituksellisen valvonnan ja luonnollisella henkilöllä tai oikeushenkilöllä on toimituksellinen vastuu sisällön julkaisemisesta.
(135)
Ilma et see piiraks läbipaistvuskohustuste kohustuslikkust ja täielikku kohaldatavust, võib komisjon samuti julgustada ja hõlbustada tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et hõlbustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist, sealhulgas toetada praktilist korda, mille abil teha vajaduse korral avastamismehhanismid juurdepääsetavaks ja hõlbustada koostööd teiste väärtusahelas osalejatega, levitada sisu või kontrollida selle ehtsust ja päritolu, et võimaldada üldsusel tehisintellekti loodud sisu tõhusalt eristada.
(135)
Komissio voi myös kannustaa ja helpottaa käytännesääntöjen laatimista unionin tasolla, jotta voidaan edistää keinotekoisesti tuotetun tai käsitellyn sisällön havaitsemista ja merkitsemistä koskevien velvoitteiden tehokasta täytäntöönpanoa, myös tukea käytännön järjestelyjä, joilla tapauksen mukaan tuodaan havaitsemismekanismit saataville ja helpotetaan yhteistyötä muiden arvoketjun toimijoiden kanssa, levitetään sisältöä tai tarkistetaan sen aitous ja alkuperä, jotta yleisö voi tehokkaasti erottaa tekoälyn tuottaman sisällön muusta sisällöstä, sanotun kuitenkaan vaikuttamatta avoimuusvelvoitteiden pakolliseen luonteeseen ja täyteen sovellettavuuteen.
(136)
Määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks on eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige oht, et see avaldab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu. Käesoleva määruse kohane nõue märgistada tehisintellektisüsteemide loodud sisu ei piira määruse (EL) 2022/2065 artikli 16 lõikes 6 sätestatud teabe talletamise teenuse pakkujate kohustust töödelda kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt saadud teateid ebaseadusliku sisu kohta ning see ei tohiks mõjutada konkreetse sisu hindamist ja selle ebaseaduslikkust käsitlevat otsust. Hindamisel tuleks lähtuda üksnes sisu õiguspärasust reguleerivatest õigusnormidest.
(136)
Tässä asetuksessa asetetaan tiettyjen tekoälyjärjestelmien tarjoajille ja käyttöönottajille velvoitteita, joiden tarkoituksena on havaita, että näiden järjestelmien tuotokset ovat keinotekoisesti tuotettuja tai käsiteltyjä, ja julkistaa tämä tieto. Nämä velvoitteet ovat erityisen merkityksellisiä asetuksen (EU) 2022/2065 tehokkaan täytäntöönpanon helpottamisen kannalta. Tämä koskee erityisesti erittäin suurten verkkoalustojen tai erittäin suurten verkossa toimivien hakukoneiden tarjoajien velvoitteita tunnistaa ja lieventää systeemisiä riskejä, joita voi aiheutua keinotekoisesti tuotetun tai käsitellyn sisällön levittämisestä, erityisesti myös disinformaatiosta johtuva demokraattisiin prosesseihin, kansalaiskeskusteluun ja vaaliprosesseihin kohdistuvien tosiasiallisten tai ennakoitavien kielteisten vaikutusten riski. Tämän asetuksen mukainen vaatimus merkitä tekoälyjärjestelmien tuottama sisältö ei rajoita asetuksen (EU) 2022/2065 16 artiklan 6 kohdassa säädettyä säilytyspalvelujen tarjoajien velvoitetta käsitellä kyseisen asetuksen 16 artiklan 1 kohdan mukaisesti saamansa ilmoituksia laittomasta sisällöstä, eikä sen pitäisi vaikuttaa tietyn sisällön laittomuudesta tehtävään arviointiin tai päätökseen. Kyseinen arviointi olisi tehtävä yksinomaan sisällön laillisuutta koskevien sääntöjen perusteella.
(137)
Käesoleva määrusega hõlmatud tehisintellektisüsteemide läbipaistvuskohustuste täitmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine on seaduslik käesoleva määruse või liidu ja liikmesriikide muu õiguse alusel, ning see ei tohiks piirata tehisintellektisüsteemide juurutajate muid läbipaistvuskohustusi, mis on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses.
(137)
Tämän asetuksen kattamien tekoälyjärjestelmien avoimuusvelvoitteiden noudattamisen ei saisi tulkita merkitsevän sitä, että tekoälyjärjestelmän tai sen tuotoksen käyttö on lainmukaista tämän asetuksen tai muun unionin ja jäsenvaltioiden lainsäädännön nojalla, eikä se saisi rajoittaa muiden unionin tai jäsenvaltioiden lainsäädännössä säädettyjen tekoälyjärjestelmien käyttöönottajia koskevien avoimuusvelvoitteiden soveltamista.
(138)
Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis eeldab regulatiivset järelevalvet ning turvalist ja kontrollitud eksperimenteerimisruumi, aga ka seda, et tagatud oleks vastutustundlik innovatsioon ning asjakohaste kaitsemeetmete ja riskimaandamismeetmete integreerimine. Et tagada õigusraamistik, mis edendab innovatsiooni, on tulevikukindel ja häirete suhtes vastupanuvõimeline, peaksid liikmesriigid tagama, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hõlbustaks innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist range regulatiivse järelevalve all, enne kui need süsteemid turule lastakse või muul moel kasutusele võetakse. Liikmesriigid võiksid seda kohustust täita, osaledes juba olemasolevates regulatiivliivakastides või luues regulatiivliivakasti koos ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega, kui selline osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse. Tehisintellekti regulatiivliivakaste võiks luua füüsilisel, digitaalsel või hübriidkujul ning need võivad hõlmata nii füüsilisi kui ka digitaalseid tooteid. Samuti peaksid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eest vastutavad asutused tagama, et regulatiivliivakastidel on nende toimimiseks piisavad vahendid, sealhulgas rahalised ja inimressursid.
(138)
Tekoäly on nopeasti kehittyvä teknologiakokonaisuus, joka edellyttää viranomaisvalvontaa sekä turvallista ja valvottua tilaa kokeiluille samalla kun varmistetaan vastuullinen innovointi ja asianmukaisten takeiden ja riskinvähentämistoimenpiteiden integrointi. Jotta voidaan varmistaa innovointia edistävä, tulevaisuuden vaatimukset huomioon ottava ja häiriönsietokykyinen oikeudellinen kehys, jäsenvaltioiden olisi varmistettava, että niiden toimivaltaiset kansalliset viranomaiset perustavat ainakin yhden tekoälyn sääntelyn kansallisen tason testiympäristön, jolla helpotetaan innovatiivisten tekoälyjärjestelmien kehittämistä ja testausta tiukassa viranomaisvalvonnassa, ennen kuin nämä järjestelmät saatetaan markkinoille tai otetaan muulla tavoin käyttöön. Jäsenvaltiot voisivat täyttää tämän velvoitteen myös osallistumalla jo olemassa oleviin sääntelyn testiympäristöihin tai perustamalla testiympäristön yhdessä yhden tai useamman jäsenvaltion toimivaltaisten viranomaisten kanssa, jos osallistuminen tarjoaa osallistuville jäsenvaltioille vastaavan kansallisen kattavuuden. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä voitaisiin perustaa fyysisessä, digitaalisessa tai hybridimuodossa, ja niissä voitaisiin testata sekä fyysisiä että digitaalisia tuotteita. Perustajaviranomaisten olisi myös varmistettava, että tekoälyn sääntelyn testiympäristöillä on toimintansa edellyttämät riittävät resurssit, mukaan lukien taloudelliset ja henkilöresurssit.
(139)
Tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk peaks olema edendada tehisintellekti innovatsiooni, luues arendus- ja turustamiseelses etapis kontrollitud eksperimenteerimis- ja testimiskeskkonna, et tagada innovatiivsete tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele ning muule asjakohasele liidu ja liikmesriigi õigusele. Lisaks peaks tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk olema suurendada innovaatorite õiguskindlust ning pädevate asutuste järelevalvet ja arusaamist tehisintellekti kasutamise võimalustest, tekkivatest riskidest ja mõjust, hõlbustada asutuste ja ettevõtjate regulatiivset õppimist, sealhulgas pidades silmas õigusraamistiku tulevast kohandamist, toetada koostööd ja parimate tavade jagamist tehisintellekti regulatiivliivakasti kaasatud asutustega ning kiirendada juurdepääsu turgudele, sealhulgas kõrvaldades tõkked VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastid peaksid olema laialdaselt kättesaadavad kogu liidus ning erilist tähelepanu tuleks pöörata nende kättesaadavusele VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemisel tuleks keskenduda küsimustele, mis tekitavad pakkujatele ja võimalikele pakkujatele õiguskindlusetust seoses innovatsiooni, liidus tehisintellektiga eksperimenteerimise ja tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamisega. Tehisintellektisüsteemide järelevalve tehisintellekti regulatiivliivakastis peaks seega hõlmama süsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist, samuti sellise olulise muudatuse määratlust ja tegemist, mis võib nõuda uut vastavushindamismenetlust. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tuvastatakse oluline risk, tuleb selle põhjal võtta piisavaid maandamismeetmeid ja kui see ei ole võimalik, tuleb arendamine ja testimine peatada. Kui see on asjakohane, peaksid tehisintellekti regulatiivliivakaste loovad riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste asjaomaste asutustega, sealhulgas nendega, kes teevad järelevalvet põhiõiguste kaitse üle, ning võiksid lubada kaasata muid tehisintellekti ökosüsteemis osalejaid, nagu riiklikud või Euroopa standardiorganisatsioonid, teada antud asutused, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, teadus- ja eksperimenteerimislaborid, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning asjaomased sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Selleks, et tagada ühetaoline rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on asjakohane kehtestada tehisintellekti regulatiivliivakastide rakendamise ühised õigusnormid ja regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate asjaomaste ametiasutusete vahelise koostöö raamistik. Käesoleva määruse alusel loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid ei tohiks piirata sellise muu õiguse kohaldamist, mis võimaldab luua muid regulatiivliivakaste, mille eesmärk on tagada kooskõla muu õigusega kui käesolev määrus. Kui see on asjakohane, peaksid nende muude regulatiivliivakastide eest vastutavad asjaomased pädevad asutused kaaluma, millised eelised on sellel, kui neid regulatiivliivakaste kasutatakse ka eesmärgiga tagada tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele. Riikide pädevate asutuste ja tehisintellekti regulatiivliivakastides osalejate vahelisel kokkuleppel võib tehisintellekti regulatiivliivakastide raames korraldada ja kontrollida ka testimist tegelikes tingimustes.
(139)
Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen tavoitteena olisi oltava edistää tekoälyyn liittyvää innovointia luomalla hallittu kokeilu- ja testausympäristö kehitysvaiheessa ja markkinoille saattamista edeltävässä vaiheessa, jotta voidaan varmistaa, että innovatiiviset tekoälyjärjestelmät ovat tämän asetuksen ja muun asiaankuuluvan unionin ja jäsenvaltioiden lainsäädännön mukaisia. Lisäksi tekoälyn sääntelyn testiympäristöillä olisi pyrittävä parantamaan innovoijien oikeusvarmuutta ja toimivaltaisten viranomaisten valvontaa sekä ymmärrystä tekoälyn käytön mahdollisuuksista, kehittyvistä riskeistä ja vaikutuksista, helpotettava viranomaisten ja yritysten sääntelyyn liittyvää oppimista, myös oikeudellisen kehyksen tulevia mukautuksia silmällä pitäen, tuettava yhteistyötä ja parhaiden käytäntöjen jakamista tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvien viranomaisten kanssa sekä nopeutettava markkinoille pääsyä muun muassa poistamalla esteitä pk-yrityksiltä, myös startup-yrityksiltä. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä olisi oltava laajalti käytettävissä kaikkialla unionissa, ja erityistä huomiota olisi kiinnitettävä siihen, että ne ovat pk-yritysten, myös startup-yritysten, saatavilla. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistumisessa olisi painotettava kysymyksiä, jotka aiheuttavat tarjoajille ja mahdollisille tarjoajille oikeudellista epävarmuutta, joka liittyy innovointiin, tekoälyn kokeiluun unionissa ja näyttöön perustuvan sääntelyyn liittyvän oppimisen edistämiseen. Tekoälyjärjestelmien valvonnan tekoälyn sääntelyn testiympäristössä olisi näin ollen katettava järjestelmien kehittäminen, koulutus, testaus ja validointi ennen kuin ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön sekä sellaisen merkittävän muutoksen käsite ja esiintyminen, joka saattaa edellyttää uutta vaatimustenmukaisuuden arviointia. Tällaisten tekoälyjärjestelmien kehittämisen ja testauksen aikana havaittuja merkittäviä riskejä olisi vähennettävä asianmukaisesti, ja jos se ei ole mahdollista, kehittämis- ja testausprosessi olisi keskeytettävä. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä perustavien kansallisten toimivaltaisten viranomaisten olisi tarvittaessa tehtävä yhteistyötä muiden asiaankuuluvien viranomaisten kanssa, mukaan lukien perusoikeuksien suojelua valvovat viranomaiset, ja ne voisivat sallia myös muiden toimijoiden, joita voisivat olla kansalliset ja eurooppalaiset standardointijärjestöt, ilmoitetut laitokset, testaus- ja kokeilulaitokset, tutkimus- ja kokeilulaboratoriot, eurooppalaiset digitaali-innovointikeskittymät ja asiaankuuluvat sidosryhmien ja kansalaisyhteiskunnan organisaatiot, osallistumisen tekoälyekosysteemiin. Yhdenmukaisen täytäntöönpanon varmistamiseksi koko unionissa ja mittakaavaetujen saavuttamiseksi on aiheellista vahvistaa yhteiset säännöt tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen toteuttamiselle ja puitteet testiympäristöjen valvontaan osallistuvien asiaankuuluvien viranomaisten väliselle yhteistyölle. Tämän asetuksen nojalla perustetuilla tekoälyn sääntelyn testiympäristöillä ei saisi rajoittaa muun sellaisen lainsäädännön soveltamista, jonka nojalla voidaan perustaa testiympäristöjä, joiden tavoitteena on varmistaa muun lainsäädännön kuin tämän asetuksen noudattaminen. Kyseisistä muista sääntelyn testiympäristöistä vastaavien asiaankuuluvien toimivaltaisten viranomaisten olisi tarvittaessa otettava huomioon hyödyt, joita saadaan myös näiden testiympäristöjen käyttämisestä sen varmistamiseen, että tekoälyjärjestelmät ovat tämän asetuksen mukaisia. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten ja tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistujien niin sopiessa tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta voidaan toteuttaa ja valvoa myös tekoälyn sääntelyn testiympäristön kehyksessä.
(140)
Käesoleva määrusega tuleks tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele ette näha õiguslik alus muul otstarbel kogutud isikuandmete kasutamiseks, et arendada tehisintellekti regulatiivliivakastis avalikes huvides teatavaid tehisintellektisüsteeme, ainult konkreetsetel tingimustel kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 9 lõike 2 punktiga g ning määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 5, 6 ja 10 ning ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 2 ja artikli 10 kohaldamist. Kõik muud vastutavate töötlejate kohustused ja andmesubjektide õigused, mis tulenevad määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivist (EL) 2016/680, jäävad kehtima. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus olla õiguslik alus määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punkti b ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 24 lõike 2 punkti b tähenduses. Tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevad pakkujad ja võimalikud pakkujad peaksid tagama asjakohased kaitsemeetmed ja tegema koostööd pädevate asutustega, järgides muu hulgas nende juhendeid ning tegutsedes viivitusteta ja heas usus, et vajalikul määral maandada turvalisust, tervist ja põhiõigusi ähvardavaid tuvastatud olulisi riske, mis võivad selles regulatiivliivakastis arendustegevuse, testimise ja eksperimenteerimise käigus tekkida.
(140)
Tämän asetuksen olisi muodostettava oikeusperusta tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvia tarjoajia ja mahdollisia tarjoajia varten, jotta ne voivat käyttää muihin tarkoituksiin kerättyjä henkilötietoja tiettyjen yleisen edun mukaisten tekoälyjärjestelmien kehittämiseen tekoälyn sääntelyn testiympäristössä ainoastaan tietyin edellytyksin, asetuksen (EU) 2016/679 6 artiklan 4 kohdan ja 9 artiklan 2 kohdan g alakohdan ja asetuksen (EU) 2018/1725 5, 6 ja 10 artiklan mukaisesti ja rajoittamatta direktiivin (EU) 2016/680 4 artiklan 2 kohdan ja 10 artiklan soveltamista. Kaikkia muita asetusten (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 ja direktiivin (EU) 2016/680 mukaisia rekisterinpitäjien velvoitteita ja rekisteröityjen oikeuksia sovelletaan edelleen. Erityisesti on huomattava, ettei tämän asetuksen ole tarkoitus muodostaa asetuksen (EU) 2016/679 22 artiklan 2 kohdan b alakohdassa ja asetuksen (EU) 2018/1725 24 artiklan 2 kohdan b alakohdassa tarkoitettua oikeusperustaa. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvien tarjoajien ja mahdollisten tarjoajien olisi varmistettava asianmukaiset takeet ja tehtävä yhteistyötä toimivaltaisten viranomaisten kanssa muun muassa noudattamalla niiden ohjeita ja toimimalla nopeasti ja vilpittömästi lieventääkseen asianmukaisesti mahdollisia havaittuja turvallisuuteen, terveyteen ja perusoikeuksiin kohdistuvia merkittäviä riskejä, joita voi syntyä kyseisessä testiympäristössä tapahtuvan kehittämisen, testauksen ja kokeilun aikana.
(141)
Selleks et kiirendada käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamist ja turule laskmist, on oluline, et selliste süsteemide pakkujad või võimalikud pakkujad saaksid kasutada ka erikorda nende süsteemide testimiseks tegelikes tingimustes, ilma et nad osaleksid tehisintellekti regulatiivliivakastis. Sellistel juhtudel, võttes arvesse sellise testimise võimalikke tagajärgi üksikisikutele, tuleks siiski tagada, et käesoleva määrusega kehtestatakse pakkujatele ja võimalikele pakkujatele asjakohased ja piisavad tagatised ja tingimused. Sellised tagatised peaksid muu hulgas hõlmama füüsilistelt isikutelt teadva nõusoleku taotlemist tegelikes tingimustes testimises osalemiseks, välja arvatud õiguskaitse puhul, kus teadva nõusoleku taotlemine takistaks tehisintellektisüsteemi testimist. Subjektide nõusolek sellises käesoleva määruse alusel toimuvas testimises osalemiseks erineb andmesubjektide nõusolekust oma isikuandmete töötlemiseks asjakohase andmekaitseõiguse alusel ega piira kõnealuse õiguse kohaldamist. Samuti on oluline minimeerida riske ja võimaldada pädevatel asutustel teostada järelevalvet ning nõuda seetõttu, et võimalikud pakkujad esitaksid pädevale turujärelevalveasutusele tegelikes tingimustes testimise kava, registreeriksid testimise ELi andmebaasi vastavates osades, välja arvatud mõned piiratud erandid, kehtestada piirangud ajavahemikule, mille jooksul testimine saab toimuda, ning nõuda täiendavaid kaitsemeetmeid kaitsetusse rühma kuuluvatele isikutele, ning kirjalikku kokkulepet, milles määratakse kindlaks võimalike pakkujate ja juurutajate ülesanded ja kohustused ning tegelikes tingimustes testimises osalevate pädevate töötajate tõhus järelevalve. Lisaks on asjakohane näha ette täiendavad kaitsemeetmed tagamaks, et tehisintellektisüsteemi prognoose, soovitusi ja otsuseid saab tulemuslikult tagasi võtta ja jätta need tähelepanuta ning et isikuandmed on kaitstud ja kustutatakse, kui uuringus osalejad on oma nõusoleku testimises osalemiseks tagasi võtnud, ilma et see piiraks nende kui andmesubjektide õigusi, mis tulenevad liidu andmekaitseõigusest. Seoses andmete edastamisega on samuti asjakohane näha ette, et tegelikes tingimustes testimiseks kogutud ja töödeldud andmeid tuleks kolmandatele riikidele edastada üksnes siis, kui rakendatakse liidu õiguse kohaseid asjakohaseid ja kohaldatavaid kaitsemeetmeid, eelkõige kooskõlas liidu andmekaitseõiguse kohaste isikuandmete edastamise alustega, samas kui isikustamata andmete puhul kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed kooskõlas liidu õigusega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2022/868 (42) ja (EL) 2023/2854 (43).
(141)
Jotta voidaan nopeuttaa tämän asetuksen liitteessä lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien kehittämis- ja markkinoille saattamisprosessia, on tärkeää, että tällaisten järjestelmien tarjoajat tai mahdolliset tarjoajat voivat hyötyä myös erityisestä järjestelystä, jossa ne voivat testata näitä järjestelmiä todellisissa olosuhteissa osallistumatta tekoälyn sääntelyn testiympäristöön. Tällaisissa tapauksissa, ottaen huomioon tällaisen testauksen mahdolliset vaikutukset henkilöihin, olisi kuitenkin varmistettava, että tällä asetuksella otetaan käyttöön tarjoajia tai mahdollisia tarjoajia koskevat asianmukaiset ja riittävät takeet ja edellytykset. Näihin takeisiin olisi sisällyttävä muun muassa tietoon perustuvan suostumuksen pyytäminen luonnollisilta henkilöiltä tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen osallistumiseksi, lukuun ottamatta lainvalvontaa, jossa tietoon perustuvan suostumuksen pyytäminen estäisi tekoälyjärjestelmän testaamisen. Osallistujien antama suostumus tällaiseen testaukseen osallistumisesta tämän asetuksen nojalla on eri kuin rekisteröityjen antama suostumus henkilötietojensa käsittelyyn asiaankuuluvan tietosuojalain nojalla eikä se vaikuta viimeksi mainittuun suostumukseen. Lisäksi on tärkeää minimoida riskit ja mahdollistaa toimivaltaisten viranomaisten suorittama valvonta. Tästä syystä on vaadittava, että mahdolliset tarjoajat toimittavat toimivaltaiselle markkinavalvontaviranomaiselle suunnitelman todellisissa olosuhteissa toteutettavasta testauksesta, rekisteröivät testauksen EU:n tietokannan asiaankuuluviin osioihin joitakin rajoitettuja poikkeuksia lukuun ottamatta, rajaavat ajanjakson, jonka kuluessa testaus voidaan suorittaa, ja edellyttävät lisätakeita sellaisten henkilöiden osalta, jotka kuuluvat tiettyyn haavoittuvassa asemassa olevaan ryhmään, ja kirjallisen sopimuksen, jossa määritellään mahdollisten tarjoajien ja käyttöönottajien tehtävät ja vastuut ja todellisissa olosuhteissa toteutettavaan testaukseen osallistuvan pätevän henkilöstön suorittama valvonta. Lisäksi on aiheellista säätää lisätakeista sen varmistamiseksi, että tekoälyjärjestelmän ennusteet, suositukset ja päätökset voidaan tosiasiallisesti peruuttaa ja jättää huomiotta ja että henkilötiedot suojataan ja että ne poistetaan, kun osallistujat ovat peruuttaneet suostumuksensa testaukseen osallistumisesta, sanotun kuitenkaan rajoittamatta heille unionin tietosuojalainsäädännön mukaisesti rekisteröityinä kuuluvia oikeuksia. Tiedonsiirron osalta on aiheellista säätää, että todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta varten kerättyjä ja käsiteltyjä tietoja olisi siirrettävä kolmansiin maihin vain, jos siirrossa noudatetaan unionin oikeuden mukaisesti sovellettavia asianmukaisia takeita, erityisesti unionin tietosuojalainsäädännön mukaisten henkilötietojen siirtoa koskevien perustojen mukaisesti, kun taas muiden kuin henkilötietojen osalta on otettava käyttöön asianmukaiset takeet unionin oikeuden, kuten Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EU) 2022/868 (42) ja (EU) 2023/2854 (43), mukaisesti.
(142)
Tagamaks, et tehisintellekt toob ühiskonna ja keskkonna jaoks kaasa soodsad tulemused, julgustatakse liikmesriike toetama ja edendama tehisintellektilahenduste teadus- ja arendustegevust, et toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist, näiteks tehisintellektipõhiseid lahendusi, et suurendada puuetega inimeste juurdepääsu, vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust või täita keskkonnaalaseid eesmärke, eraldades piisavalt vahendeid, sealhulgas avaliku sektori ja liidu rahalisi vahendeid, ning kui see on asjakohane ja tingimusel, et rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid on täidetud, võttes eelkõige arvesse selliseid eesmärke taotlevaid projekte. Sellised projektid peaksid põhinema valdkondadevahelise koostöö põhimõttel tehisintellekti arendajate, ebavõrdsuse ja mittediskrimineerimise, juurdepääsetavuse, tarbija-, keskkonna- ja digitaalõiguste valdkonna ekspertide ning akadeemilise ringkonna vahel.
(142)
Jotta voidaan varmistaa, että tekoälyn käyttö johtaa yhteiskunnan ja ympäristön kannalta suotuisiin tuloksiin, jäsenvaltioita kannustetaan tukemaan ja edistämään sellaisten tekoälyratkaisujen tutkimusta ja kehittämistä, joilla tuetaan yhteiskunnan ja ympäristön kannalta suotuisia tuloksia, kuten tekoälypohjaisia ratkaisuja, joilla parannetaan esteettömyyttä vammaisten henkilöiden kannalta, vähennetään sosiaalis-taloudellista eriarvoisuutta tai saavutetaan ympäristötavoitteita, osoittamalla siihen riittävästi resursseja, myös julkista ja unionin rahoitusta, ja ottamalla tässä yhteydessä huomioon erityisesti tällaisiin tavoitteisiin pyrkivät hankkeet, jos se on asianmukaista ja edellyttäen, että ne täyttävät kelpoisuusvaatimukset ja valintaperusteet. Tällaisten hankkeiden olisi perustuttava tekoälyn kehittäjien ja eriarvoisuuteen, syrjimättömyyteen, saavutettavuuteen, kuluttaja-asioihin, ympäristöön ja digitaalisiin oikeuksiin perehtyneiden asiantuntijoiden sekä tiedeyhteisön välisen poikkitieteellisen yhteistyön periaatteeseen.
(143)
Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, mis on tehisintellektisüsteemide pakkujad või juurutajad, huvidele. Liikmesriigid peaksid seda silmas pidades välja töötama nimetatud operaatoritele suunatud algatusi, muu hulgas teadlikkuse suurendamise ja teabe edastamise teemal. Liikmesriigid peaksid andma VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kelle registrijärgne asukoht või filiaal on liidus, eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatiivliivakastidele, tingimusel et nad vastavad kõlblikkustingimustele ja valikukriteeriumidele, ilma et see välistaks teiste pakkujate ja võimalike pakkujate juurdepääsu regulatiivliivakastidele eeldusel, et nad on täitnud samad tingimused ja kriteeriumid. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevaid kanaleid, ja kui see on asjakohane, siis looma uusi spetsiaalseid kanaleid suhtlemiseks VKEde, sealhulgas idufirmade, juurutajate, muude innovaatorite ja vajaduse korral kohalike ametiasutustega, et toetada VKEsid kogu nende arendustegevuse jooksul, et anda juhiseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui see on asjakohane, peaksid need kanalid tegema koostööd, et luua sünergiat ja tagada ühtsus VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja juurutajatele antavates suunistes. Lisaks peaksid liikmesriigid lihtsustama VKEde ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist standardimise arendamise protsessis. Ühtlasi tuleks pakkujatest VKEde, sealhulgas idufirmade, konkreetsete huvide ja vajadustega arvestada siis, kui teada antud asutused määravad kindlaks vastavushindamise tasud. Komisjon peaks korrapäraselt hindama VKEde, sealhulgas idufirmade sertifitseerimis- ja nõuete täitmisega seotud kulusid, kasutades selleks läbipaistvaid konsultatsioone, ning peaks tegema liikmesriikidega koostööd selliste kulude vähendamiseks. Näiteks kohustusliku dokumentatsiooni ja ametiasutustega suhtlemisega seotud tõlkekulud võivad osutuda pakkujate ja muude operaatorite jaoks märkimisväärseks, eriti juhul, kui tegemist on väiksemate ettevõtjatega. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral tagama, et üks nende poolt asjaomaste pakkujate dokumentatsiooni ja operaatoritega suhtlemise jaoks kindlaks määratud ja neile vastuvõetavatest keeltest on keel, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele juurutajatele. VKEde, sealhulgas idufirmade erivajadustega arvestamiseks peaks komisjon esitama nõukoja taotlusel standardvormid käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade jaoks. Lisaks peaks komisjon täiendama liikmesriikide jõupingutusi, luues kõigile pakkujatele ja juurutajatele ühtse teabeplatvormi, mis sisaldab käesoleva määrusega seotud hõlpsasti kasutatavat teavet, korraldades asjakohaseid teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest, ning hinnates ja edendades tehisintellektisüsteemidega seotud riigihankemenetluste parimate tavade lähendamist. Keskmise suurusega ettevõtjatel, kes kvalifitseerusid hiljuti väikeettevõtjateks komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (44) lisa tähenduses, peaks olema kõnealustele toetusmeetmetele juurdepääs, kuna neil uutel keskmise suurusega ettevõtjatel võivad mõnikord puududa vajalikud õiguslikud vahendid ja koolitus, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane mõistmine ja järgimine.
(143)
Innovoinnin edistämiseksi ja suojaamiseksi on tärkeää ottaa erityisesti huomioon pk-yritysten, myös startup-yritysten, intressit tekoälyjärjestelmien tarjoajina ja käyttöönottajina. Tätä varten jäsenvaltioiden olisi kehitettävä kyseisille toimijoille suunnattuja aloitteita, jotka koskevat muun muassa tietämyksen lisäämistä ja tiedotusta. Jäsenvaltioiden olisi annettava niille pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, joilla on sääntömääräinen kotipaikka tai sivutoimipiste unionissa, ensisijainen pääsy tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin, edellyttäen että ne täyttävät kelpoisuusvaatimukset ja valintaperusteet, mutta jäsenvaltiot eivät saa estää muilta tarjoajilta ja mahdollisilta tarjoajilta pääsyä testiympäristöihin, jos nämä täyttävät samat vaatimukset ja perusteet. Jäsenvaltioiden olisi käytettävä olemassa olevia kanavia ja perustettava tarvittaessa uusia kanavia viestintään pk-yritysten, mukaan lukien startup-yritykset, käyttöönottajat, muut innovoijat ja tarvittaessa paikallisviranomaiset, kanssa, jotta voidaan tukea pk-yrityksiä koko niiden kehityksen ajan antamalla ohjeistusta ja vastaamalla kysymyksiin tämän asetuksen täytäntöönpanosta. Näiden kanavien olisi toimittava tarvittaessa yhteistyössä keskenään synergioiden luomiseksi ja sen varmistamiseksi, että niiden pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, ja käyttöönottajille antamat ohjeet ovat yhdenmukaisia. Lisäksi jäsenvaltioiden olisi helpotettava pk-yritysten ja muiden asiaankuuluvien sidosryhmien osallistumista standardien laatimisprosesseihin. Tarjoajina toimivien pk-yritysten, myös startup-yritysten, erityisintressit ja -tarpeet olisi otettava huomioon, kun ilmoitetut laitokset vahvistavat vaatimustenmukaisuuden arvioinnista perittäviä maksuja. Komission olisi arvioitava säännöllisesti sertifioinnista ja vaatimusten noudattamisesta pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, aiheutuvia kustannuksia avointen kuulemisten avulla, ja sen olisi pyrittävä alentamaan näitä kustannuksia yhdessä jäsenvaltioiden kanssa. Esimerkiksi pakollisen dokumentaation ja viranomaisviestinnän kääntämisestä voi aiheutua merkittäviä kustannuksia tarjoajille ja muille, etenkin pienemmille toimijoille. Jäsenvaltioiden olisi mahdollisesti varmistettava, että yksi kielistä, jotka ne ovat määrittäneet ja hyväksyneet käytettäväksi asiaankuuluvien tarjoajien dokumentaatiossa ja viestinnässä toimijoiden kanssa, on kieli, jota mahdollisimman monet rajatylittävät käyttöönottajat ymmärtävät. Jotta voidaan vastata pk-yritysten, myös startup-yritysten, erityistarpeisiin, komission olisi tekoälyneuvoston pyynnöstä esitettävä standardoidut mallit tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvia aloja varten. Lisäksi komission olisi täydennettävä jäsenvaltioiden toimia tarjoamalla yhtenäinen tietoalusta, jossa esitetään tätä asetusta koskevia helppokäyttöisiä tietoja kaikille tarjoajille ja käyttöönottajille, järjestämällä asianmukaisia tiedotuskampanjoita tietämyksen lisäämiseksi tästä asetuksesta johtuvista velvoitteista ja arvioimalla ja edistämällä tekoälyjärjestelmiä koskevien julkisten hankintamenettelyjen parhaiden käytäntöjen lähentämistä. Näiden tukitoimien olisi oltava sellaisten keskisuurten yritysten saatavilla, jotka katsottiin viime aikoihin asti komission suosituksen 2003/361/EY (44) liitteessä tarkoitetuiksi pieniksi yrityksiksi, koska tällaisilla uusilla keskisuurilla yrityksillä ei välttämättä aina ole tarvittavia oikeudellisia resursseja ja koulutusta asetuksen asianmukaisen ymmärtämisen ja noudattamisen varmistamiseksi.
(144)
Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, kõik asjakohased liidu rahastamisprogrammid ja -projektid, nagu programm „Digitaalne Euroopa“ ja programm „Euroopa horisont“, mida rakendavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt kas liidu või riiklikul tasandil, aitama kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.
(144)
Jotta voidaan edistää ja suojella innovointia, tekoälyyn keskittyvän tilauspohjaisen alustan ja kaikkien asiaankuuluvien unionin rahoitusohjelmien ja -hankkeiden, kuten Digitaalinen Eurooppa -ohjelman ja Horisontti Eurooppa -ohjelman, jotka komissio ja jäsenvaltiot panevat täytäntöön unionin tai kansallisella tasolla, olisi tarvittaessa edistettävä tämän asetuksen tavoitteiden saavuttamista.
(145)
Et minimeerida rakendamisega seotud riske, mis tulenevad teadmiste ja oskusteabe puudumisest turul, ja muuta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine pakkujate, eelkõige VKEde, sealhulgas idufirmade, ja teada antud asutuste jaoks hõlpsamaks, peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning komisjoni ja liikmesriikide poolt liidu või riigi tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimaluse korral aitama kaasa käesoleva määruse rakendamisele. Oma ülesannete ja pädevusvaldkondade piires on tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimelised andma pakkujatele ja teada antud asutustele eelkõige tehnilist ja teaduslikku tuge.
(145)
Jotta voidaan minimoida markkinoilla olevan tiedon ja asiantuntemuksen puutteesta aiheutuvat riskit täytäntöönpanolle ja tukea tarjoajia, erityisesti pk-yrityksiä, myös startup-yrityksiä, ja ilmoitettuja laitoksia tämän asetuksen mukaisten velvoitteiden noudattamisessa, tekoälyyn keskittyvän tilauspohjaisen alustan, eurooppalaisten digitaali-innovointikeskittymien sekä komission ja jäsenvaltioiden unionin tai kansallisella tasolla perustamien testaus- ja kokeilulaitosten olisi edistettävä tämän asetuksen täytäntöönpanoa. Tekoälyyn keskittyvä tilauspohjainen alusta, eurooppalaiset digitaali-innovointikeskittymät sekä testaus- ja kokeilulaitokset voivat tehtäviensä ja toimivaltuuksiensa puitteissa antaa erityisesti teknistä ja tieteellistä tukea tarjoajille ja ilmoitetuille laitoksille.
(146)
Võttes arvesse mõne operaatori väga väikest suurust ja et tagada proportsionaalsus seoses innovatsioonikuludega, on asjakohane võimaldada mikroettevõtjatel täita ühte kõige kulukamat kohustust, näiteks kohustust kehtestada kvaliteedijuhtimise süsteem, lihtsustatud viisil, kuna see vähendaks nende ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, ilma et see mõjutaks kaitse taset ja vajadust täita suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõudeid. Komisjon peaks välja töötama suunised, et täpsustada neid kvaliteedijuhtimise süsteemi elemente, mida mikroettevõtjad saavad lihtsustatud viisil täita.
(146)
Jotta voidaan lisäksi ottaa huomioon joidenkin toimijoiden erittäin pieni koko ja varmistaa innovointikustannusten oikeasuhteisuus, on asianmukaista sallia mikroyritysten täyttää yksi eniten kustannuksia aiheuttavista velvoitteista – eli laadunhallintajärjestelmän perustaminen – yksinkertaistetusti, jotta voidaan vähentää niille aiheutuvaa hallinnollista rasitetta ja kustannuksia vaikuttamatta suojelun tasoon ja tarpeeseen noudattaa suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevia vaatimuksia. Komission olisi laadittava suuntaviivat, joissa täsmennetään ne laadunhallintajärjestelmän osiot, jotka mikroyritykset voivat täyttää yksinkertaistetusti.
(147)
On asjakohane, et komisjon hõlbustab võimaluste piires asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt loodud või akrediteeritud ning nende liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete või seadmete vastavushindamise raames ülesandeid täitvate organite, rühmade või laborite juurdepääsu testimis- ja eksperimenteerimisrajatistele. Eeskätt kehtib see meditsiiniseadmete valdkonna eksperdirühmade, eksperdilaborite ja referentlaborite kohta vastavalt määrustele (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746.
(147)
On aiheellista, että komissio helpottaa mahdollisuuksien mukaan sellaisten elinten, ryhmien ja laboratorioiden mahdollisuuksia käyttää testaus- ja kokeilulaitoksia, jotka on perustettu tai akkreditoitu asiaa koskevan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön nojalla ja jotka suorittavat kyseisen unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluvien tuotteiden tai laitteiden vaatimustenmukaisuuden arviointiin liittyviä tehtäviä. Tämä koskee erityisesti asetusten (EU) 2017/745 ja (EU) 2017/746 mukaisia lääkinnällisiä laitteita käsitteleviä asiantuntijapaneeleja, asiantuntijalaboratorioita ja vertailulaboratorioita.
(148)
Käesoleva määrusega tuleks kehtestada juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida ja toetada käesoleva määruse kohaldamist riiklikul tasandil ning suurendada suutlikkust liidu tasandil ja lõimida tehisintellekti valdkonna sidusrühmi. Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks ja jõustamiseks on vaja juhtimisraamistikku, mis võimaldab liidu tasandil keskset oskusteavet koordineerida ja koguda. Tehisintellektiamet loodi komisjoni otsusega (45) ja selle ülesanne on arendada liidus oskusteavet ja suutlikkust tehisintellekti valdkonnas ning aidata kaasa tehisintellekti käsitleva liidu õiguse rakendamisele. Liikmesriigid peaksid hõlbustama tehisintellektiameti ülesannete täitmist, et toetada liidu oskusteabe ja liidu tasandil suutlikkuse arendamist ning tugevdada digitaalse ühtse turu toimimist. Lisaks tuleks luua liikmesriikide esindajatest koosnev nõukoda, teaduskomisjon teadusringkondade integreerimiseks ja nõuandev kogu, et saada sidusrühmadelt panus käesoleva määruse rakendamisse liidu ja riiklikul tasandil. Liidu oskusteabe ja suutlikkuse arendamine peaks hõlmama ka olemasolevate ressursside ja oskusteabe kasutamist, eelkõige koostoime kaudu struktuuridega, mis on loodud liidu tasandil muu õiguse täitmise tagamise kontekstis, ning koostoime kaudu seotud algatustega liidu tasandil, nagu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning programmi „Digitaalne Euroopa“ tehisintellekti testimis- ja eksperimenteerimisrajatistega.
(148)
Tällä asetuksella olisi vahvistettava hallintokehys, jonka avulla voidaan koordinoida ja tukea tämän asetuksen soveltamista kansallisella tasolla sekä vahvistaa valmiuksia unionin tasolla ja ottaa sidosryhmät mukaan tekoälyn alan toimintaan. Tämän asetuksen tehokas täytäntöönpano ja noudattamisen valvonta edellyttävät hallintokehystä, jonka avulla voidaan koordinoida ja kehittää unionin tason keskitettyä asiantuntemusta. Tekoälytoimisto perustettiin komission päätöksellä (45), ja sen tehtävänä on kehittää unionin asiantuntemusta ja valmiuksia tekoälyn alalla ja edistää tekoälyä koskevan unionin oikeuden täytäntöönpanoa. Jäsenvaltioiden olisi helpotettava tekoälytoimiston työtä, jotta voidaan tukea unionin asiantuntemuksen ja unionin tason valmiuksien kehittämistä ja vahvistaa digitaalisten sisämarkkinoiden toimintaa. Lisäksi olisi perustettava jäsenvaltioiden edustajista koostuva tekoälyneuvosto, tiedeyhteisön yhteen tuova tiedelautakunta ja neuvoa-antava foorumi, jonka kautta sidosryhmät voivat antaa panoksensa tämän asetuksen täytäntöönpanoon unionin ja kansallisella tasolla. Unionin asiantuntemuksen ja valmiuksien kehittämisen olisi sisällettävä myös olemassa olevien resurssien ja asiantuntemuksen käyttö erityisesti synergiassa unionin tasolla tapahtuvan muun lainsäädännön täytäntöönpanon yhteydessä perustettujen rakenteiden ja asiaan liittyvien unionin tason aloitteiden kanssa. Näitä ovat Euroopan suurteholaskennan yhteisyritys ja Digitaalinen Eurooppa -ohjelman mukaiset tekoälyn testaus- ja kokeilulaitokset.
(149)
Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua nõukoda. Nõukoda peaks kajastama tehisintellekti ökosüsteemi erinevaid huve ja koosnema liikmesriikide esindajatest. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sealhulgas arvamuste, soovituste ja nõuannete andmine või osalemine suuniste andmises käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas jõustamise, tehniliste kirjelduste või kehtivate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile ja liikmesriikidele ning nende pädevatele asutustele nõu andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes. Selleks et anda liikmesriikidele teatav paindlikkus oma esindajate nimetamisel nõukotta, võivad sellised esindajad olla avaliku sektori üksustesse kuuluvad mis tahes isikud, kellel peaksid olema asjakohased pädevused ja volitused, et hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ja aidata kaasa nõukoja ülesannete täitmisele. Nõukoda peaks looma kaks alalist allrühma, et luua platvorm turujärelevalveasutuste ja teavitavate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks vastavalt turujärelevalve ja teada antud asutustega seotud küsimustes. Turujärelevalve alaline allrühm peaks tegutsema käesoleva määruse kohaldamisel halduskoostöörühmana määruse (EL) 2019/1020 artikli 30 tähenduses. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 33 peaks komisjon toetama turujärelevalve alalise allrühma tegevust, viies läbi turuhindamisi või -uuringuid, eelkõige selleks, et teha kindlaks käesoleva määruse aspektid, mis nõuavad turujärelevalveasutuste vahelist konkreetset ja kiiret koordineerimist. Nõukoda võib vastavalt vajadusele moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks muid alalisi või ajutisi allrühmi. Nõukoda peaks tegema vajaduse korral koostööd ka asjakohase liidu õiguse kontekstis tegutsevate asjaomaste liidu asutuste, eksperdirühmade ja võrgustikega, sealhulgas eelkõige nendega, kes tegutsevad andmeid, digitooteid ja -teenuseid käsitleva asjakohase liidu õiguse alusel.
(149)
Tämän asetuksen sujuvan, tehokkaan ja yhdenmukaisen täytäntöönpanon helpottamiseksi olisi perustettava tekoälyneuvosto. Tekoälyneuvoston olisi edustettava tekoälyekosysteemin eri intressejä ja koostuttava jäsenvaltioiden edustajista. Sen olisi vastattava useista neuvoa-antavista tehtävistä, kuten lausuntojen, suositusten ja neuvojen antamisesta ja ohjeiden edistämisestä tämän asetuksen täytäntöönpanoon liittyvissä asioissa, joita ovat täytäntöönpanon valvonta sekä tässä asetuksessa vahvistettuja vaatimuksia koskevat tekniset eritelmät ja voimassa olevat standardit, ja neuvojen antamisesta komissiolle ja jäsenvaltioille ja niiden kansallisille toimivaltaisille viranomaisille tekoälyyn liittyvissä erityiskysymyksissä. Joustavuuden varmistamiseksi jäsenvaltiot voisivat nimittää tekoälyneuvostoon edustajakseen esimerkiksi julkisyhteisöihin kuuluvia henkilöitä, joilla olisi oltava asiaankuuluva pätevyys ja toimivalta, jotta he voivat helpottaa koordinointia kansallisella tasolla ja osallistua tekoälyneuvoston tehtävien suorittamiseen. Tekoälyneuvoston olisi perustettava kaksi pysyvää alaryhmää, jotka tarjoavat alustan yhteistyölle ja viestinnälle markkinavalvontaviranomaisten kesken kysymyksissä, jotka liittyvät markkinavalvontaan, ja ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten kesken kysymyksissä, jotka liittyvät ilmoitettuihin laitoksiin. Markkinavalvonnan pysyvän alaryhmän on tarkoitus toimia asetuksen (EU) 2019/1020 30 artiklassa tarkoitettuna hallinnollisen yhteistyön ryhmänä tämän asetuksen osalta. Kyseisen asetuksen 33 artiklan mukaisesti komission olisi tuettava markkinavalvonnan pysyvän alaryhmän toimia toteuttamalla markkina-arviointeja tai -tutkimuksia erityisesti tämän asetuksen sellaisten näkökohtien määrittämiseksi, jotka edellyttävät erityistä ja kiireellistä koordinointia markkinavalvontaviranomaisten kesken. Tekoälyneuvosto voi tarvittaessa perustaa muita pysyviä tai väliaikaisia alaryhmiä tiettyjen kysymysten tarkastelua varten. Tekoälyneuvoston olisi myös tehtävä tarvittaessa yhteistyötä unionin oikeuden puitteissa aktiivisten unionin elinten, asiantuntijaryhmien ja verkostojen kanssa, mukaan lukien erityisesti ne, joiden toiminta liittyy dataa, digitaalisia tuotteita ja palveluja koskevaan unionin oikeuteen.
(150)
Selleks et tagada sidusrühmade kaasamine käesoleva määruse rakendamisse ja kohaldamisse, tuleks luua nõuandev kogu, et nõustada nõukoda ja komisjoni ning anda neile tehnilist oskusteavet. Selleks et sidusrühmade puhul oleks tagatud mitmekülgne ja tasakaalustatud esindatus ärihuvide ja mitteäriliste huvide vahel ning ärihuvide kategoorias VKEde ja muude ettevõtjate vahel, peaks nõuandev kogu muu hulgas hõlmama tööstust, idufirmasid, VKEsid, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda, sealhulgas sotsiaalpartnereid, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, ENISAt, Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituuti (ETSI).
(150)
Jotta voidaan varmistaa sidosryhmien osallistuminen tämän asetuksen täytäntöönpanoon ja soveltamiseen, olisi perustettava neuvoa-antava foorumi, joka neuvoo tekoälyneuvostoa ja komissiota ja antaa niiden käyttöön teknistä asiantuntemusta. Jotta voidaan varmistaa kaupallisia ja ei-kaupallisia intressejä edustavien sidosryhmien monipuolinen ja tasapainoinen edustus ja jotta pk-yritykset ja muut yritykset olisivat monipuolisesti ja tasapuolisesti edustettuina kaupallisten intressien luokassa, neuvoa-antavassa foorumissa olisi oltava jäseniä muun muassa teollisuudesta, startup- ja pk-yrityksistä, tiedeyhteisöstä, kansalaisyhteiskunnasta, johon kuuluvat myös työmarkkinaosapuolet, sekä perusoikeusvirastosta, ENISAsta, Euroopan standardointikomiteasta (CEN), Euroopan sähkötekniikan standardointikomiteasta (Cenelec) ja Euroopan telealan standardointilaitoksesta (ETSI).
(151)
Selleks et toetada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist, eelkõige tehisintellektiameti järelevalvetegevust seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, tuleks luua sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon. Teaduskomisjoni kuuluvad sõltumatud eksperdid tuleks valida tehisintellekti valdkonna ajakohase teadusliku või tehnilise oskusteabe põhjal ning nad peaksid täitma oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt ning tagama oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse. Selleks et suurendada käesoleva määruse tõhusaks jõustamiseks vajalikku riiklikku suutlikkust, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda oma jõustamistegevuseks toetust teaduskomisjoni ekspertide reservist.
(151)
Olisi perustettava riippumattomista asiantuntijoista koostuva tiedelautakunta, joka tukee tämän asetuksen täytäntöönpanoa ja noudattamisen valvontaa erityisesti tekoälytoimiston suorittaman yleiskäyttöisten tekoälymallien seurannan osalta. Tiedelautakunnan asiantuntijat olisi valittava tekoälyalan ajantasaisen tieteellisen tai teknisen asiantuntemuksen perusteella, ja heidän olisi suoritettava tehtävänsä puolueettomasti ja objektiivisesti sekä varmistettava tehtäviään ja toimiaan suorittaessaan saamiensa tietojen ja datan luottamuksellisuus. Jotta voidaan lujittaa tämän asetuksen tehokkaan täytäntöönpanon edellyttämiä kansallisia valmiuksia, jäsenvaltioiden olisi voitava pyytää noudattamisen valvontaa varten tukea tiedelautakunnan asiantuntijapoolilta.
(152)
Selleks et toetada tehisintellektisüsteemidega seotud nõuetekohast jõustamist ja tugevdada liikmesriikide suutlikkust, tuleks luua liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuurid ja teha need liikmesriikidele kättesaadavaks.
(152)
Jotta voidaan tukea asianmukaista noudattamisen valvontaa tekoälyjärjestelmien alalla ja lujittaa jäsenvaltioiden valmiuksia, olisi perustettava unionin tekoälyn testauksen tukirakenteita, jotka annetaan jäsenvaltioiden käyttöön.
(153)
Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel on keskne roll liikmesriikidel. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama vähemalt ühe teavitava asutuse ja vähemalt ühe turujärelevalveasutuse riigi pädevateks asutusteks, eesmärgiga teha järelevalvet käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise üle. Liikmesriigid võivad otsustada määrata vastavalt oma riiklikele organisatsioonilistele iseärasustele ja vajadustele mis tahes avalik-õigusliku üksuse täitma käesoleva määruse tähenduses riigi pädeva asutuse ülesandeid. Selleks et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ühtne kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, peaks iga liikmesriik määrama turujärelevalveasutuse, mis toimiks ühtse kontaktpunktina.
(153)
Jäsenvaltioilla on keskeinen rooli tämän asetuksen soveltamisessa ja noudattamisen valvonnassa. Tältä osin kunkin jäsenvaltion olisi nimettävä vähintään yksi ilmoittamisesta vastaava viranomainen ja vähintään yksi markkinavalvontaviranomainen kansallisiksi toimivaltaisiksi viranomaisiksi valvomaan tämän asetuksen soveltamista ja täytäntöönpanoa. Jäsenvaltiot voivat päättää nimittää minkä tahansa julkisyhteisön suorittamaan tässä asetuksessa tarkoitettuja kansallisten toimivaltaisten viranomaisten tehtäviä erityisten kansallisten organisatoristen ominaisuuksiensa ja tarpeidensa mukaisesti. Jotta voidaan lisätä organisoinnin tehokkuutta jäsenvaltioissa ja perustaa keskitetty yhteyspiste yleisölle ja muille vastaaville tahoille jäsenvaltioissa ja unionissa, kunkin jäsenvaltion olisi nimettävä markkinavalvontaviranomainen, joka toimii keskitettynä yhteyspisteenä.
(154)
Riigi pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta, et järgida oma tegevuse ja ülesannete täitmisel objektiivsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Nende asutuste liikmed peaksid hoiduma igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega, ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(154)
Kyseisten kansallisten toimivaltaisten viranomaisten olisi käytettävä valtuuksiaan itsenäisesti, puolueettomasti ja ilman ennakkoasenteita, jotta voidaan turvata objektiivisuusperiaatteen noudattaminen niiden toiminnassa ja tehtävien hoitamisessa ja varmistaa tämän asetuksen soveltaminen ja täytäntöönpano. Viranomaisten henkilöstön olisi pidätyttävä kaikesta toiminnasta, joka on ristiriidassa sen tehtävien kanssa, ja siihen olisi sovellettava tämän asetuksen mukaisia luottamuksellisuussääntöjä.
(155)
Tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saavad võtta oma süsteemide ja projekteerimis- ja arendusprotsessi parandamiseks arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi või võtta õigeaegselt võimalikke parandusmeetmeid, peaks kõigil pakkujatel olema sisse seatud turustamisjärgse seire süsteem. Asjakohasel juhul peaks turustamisjärgne seire hõlmama analüüsi koostoime kohta muude tehisintellektisüsteemidega, sealhulgas muude seadmete ja tarkvaraga. Turustamisjärgne seire ei peaks hõlmama õiguskaitseasutustest juurutajate tundlikke operatiivandmeid. Selline süsteem on oluline ka selleks, et tõhusamalt ja õigeaegsemalt tegeleda riskidega, mis tulenevad suure riskiga tehisintellektisüsteemidest, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist. Seoses sellega tuleks pakkujatelt nõuda ka seda, et neil oleks olemas süsteem, mille abil teatada asjaomastele asutustele kõikidest tõsistest intsidentidest, mis tulenevad nende tehisintellektisüsteemide kasutamisest, st intsidentidest või tõrgetest, mis põhjustavad surma või tõsist tervisekahju, elutähtsa taristu haldamise ja käitamise tõsiseid ja pöördumatuid häireid, põhiõiguste kaitseks ette nähtud liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumist või tõsist kahju varale või keskkonnale.
(155)
Sen varmistamiseksi, että suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajat voivat ottaa huomioon suuririskisten tekoälyjärjestelmien käytöstä saadut kokemukset järjestelmiensä ja suunnittelu- ja kehitysprosessiensa parantamiseksi ja toteuttaa ajoissa kaikki mahdolliset korjaavat toimet, kaikilla tarjoajilla olisi oltava käytössä markkinoille saattamisen jälkeinen seurantajärjestelmä. Markkinoille saattamisen jälkeiseen seurantaan olisi tarvittaessa sisällyttävä analyysi vuorovaikutuksesta muiden tekoälyjärjestelmien, myös muiden laitteiden ja ohjelmistojen, kanssa. Markkinoille saattamisen jälkeisen seurannan ei pitäisi kattaa niiden käyttöönottajien arkaluonteisia operatiivisia tietoja, jotka ovat lainvalvontaviranomaisia. Tämä järjestelmä on keskeisessä asemassa myös sen varmistamisessa, että riskeihin, joita voi aiheutua tekoälyjärjestelmistä, jotka jatkavat oppimista markkinoille saattamisen tai käyttöönoton jälkeen, voidaan puuttua tehokkaammin ja oikea-aikaisemmin. Tässä yhteydessä olisi myös edellytettävä, että tarjoajilla on käytössä järjestelmä, jolla ne voivat ilmoittaa asiaankuuluville viranomaisille kaikista vakavista vaaratilanteista, jotka ovat seurausta niiden tekoälyjärjestelmien käytöstä, kuten vaaratilanne tai toimintahäiriö, joka johtaa kuolemaan tai vakavaan terveysvahinkoon, vakava tai peruuttamaton häiriö kriittisen infrastruktuurin hallinnassa ja toiminnassa, perusoikeuksien suojaamiseen tarkoitettujen unionin oikeuden mukaisten velvoitteiden rikkominen tai vakava vahinko omaisuudelle tai ympäristölle.
(156)
Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Käesoleva määruse kohaselt määratud turujärelevalveasutustel peaksid olema kõik käesoleva määruse ja määruse (EL) 2019/1020 kohased täitmise tagamise volitused ning nad peaksid kasutama oma volitusi ja täitma oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta. Kuigi enamiku tehisintellektisüsteemide suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kohaseid konkreetseid nõudeid ja kohustusi, võivad turujärelevalveasutused võtta meetmeid kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, kui need kujutavad endast ohtu vastavalt käesolevale määrusele. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu institutsioonide, asutuste ja organite eripära tõttu on asjakohane määrata nende jaoks pädevaks turujärelevalveasutuseks Euroopa Andmekaitseinspektor. See ei tohiks piirata riigi pädevate asutuste nimetamist liikmesriikide poolt. Turujärelevalvetoimingud ei tohiks mõjutada järelevalve alla kuuluvate üksuste võimet täita oma ülesandeid sõltumatult, kui selline sõltumatus on nõutav liidu õiguses.
(156)
Jotta voidaan varmistaa tässä asetuksessa, joka on osa unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, vahvistettujen vaatimusten ja velvollisuuksien asianmukainen ja tehokas täytäntöönpano, asetuksella (EU) 2019/1020 perustettua markkinavalvontaa ja tuotteiden vaatimustenmukaisuutta koskevaa järjestelmää olisi sovellettava kokonaisuudessaan. Tämän asetuksen mukaisesti nimetyillä markkinavalvontaviranomaisilla olisi oltava kaikki tässä asetuksessa ja asetuksessa (EU) 2019/1020 säädetyt täytäntöönpanovaltuudet, ja niiden olisi käytettävä valtuuksiaan ja suoritettava tehtävänsä itsenäisesti, puolueettomasti ja ilman ennakkokäsityksiä. Vaikka suurimpaan osaan tekoälyjärjestelmiä ei sovelleta tämän asetuksen mukaisia erityisvaatimuksia tai -velvoitteita, markkinavalvontaviranomaiset voivat toteuttaa tekoälyjärjestelmiä koskevia toimenpiteitä, jos järjestelmistä aiheutuu tämän asetuksen mukainen riski. Kun otetaan huomioon tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvien unionin toimielinten, virastojen ja elinten erityisluonne, on aiheellista nimetä niiden toimivaltaiseksi markkinavalvontaviranomaiseksi Euroopan tietosuojavaltuutettu. Tämä ei saisi vaikuttaa jäsenvaltioiden suorittamaan kansallisten toimivaltaisten viranomaisten nimeämiseen. Markkinavalvontatoimet eivät saisi vaikuttaa valvottujen yhteisöjen kykyyn suorittaa tehtävänsä riippumattomasti, kun tällaista riippumattomuutta edellytetään unionin oikeudessa.
(157)
Käesolev määrus ei piira põhiõigusi kaitsva liidu õiguse kohaldamise järelevalvega tegelevate asjaomaste riiklike ametiasutuste või organite, sealhulgas võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja andmekaitseasutuste pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust. Kui see on nende volituste täitmiseks vajalik, peaks neil riiklikel ametiasutustel või organitel olema samuti juurdepääs igasugusele käesoleva määruse alusel koostatud dokumentatsioonile. Tuleks kehtestada konkreetne kaitsemenetlus, et tagada piisav ja õigeaegne täitmise tagamine tehisintellektisüsteemide osas, mis kujutavad endast ohtu tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Selliste endast riski kujutavate tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestatud menetlust tuleks kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kujutavad endast riski, keelatud süsteemide suhtes, mis on turule lastud, kasutusele võetud või mida kasutatakse, rikkudes käesoleva määruse sätteid keelatud kasutusviiside kohta, ning tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tehtud kättesaadavaks käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõudeid rikkudes ja kujutavad endast riski.
(157)
Tämä asetus ei rajoita perusoikeuksien suojelusta annetun unionin oikeuden soveltamista valvovien asiaankuuluvien kansallisten viranomaisten tai elinten, mukaan lukien tasa-arvoelimet ja tietosuojaviranomaiset, toimivaltaa, tehtäviä, valtuuksia ja riippumattomuutta. Näiden kansallisten viranomaisten ja elinten olisi myös voitava saada käyttöönsä kaikki tämän asetuksen nojalla laadittu dokumentaatio, jos se on tarpeen niiden toimeksiannon kannalta. Olisi otettava käyttöön erityinen suojamenettely, jolla varmistetaan riittävä ja oikea-aikainen täytäntöönpano sellaisten tekoälyjärjestelmien osalta, joihin liittyy terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin kohdistuva riski. Tällaisia riskin aiheuttavia tekoälyjärjestelmiä koskevaa menettelyä olisi sovellettava suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, joihin liittyy riski, kiellettyihin järjestelmiin, jotka on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön tai joita käytetään tässä asetuksessa säädettyjen käytäntöjä koskevien kieltojen vastaisesti, ja tekoälyjärjestelmiin, jotka on asetettu saataville tässä asetuksessa säädettyjen avoimuusvaatimusten vastaisesti ja joihin liittyy riski.
(158)
Finantsteenuseid käsitlev liidu õigus sisaldab sisemise juhtimissüsteemi ja riskihalduse kohta käivaid õigusnorme ja nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud finantsasutuste suhtes nende teenuste pakkumise käigus, kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad tehisintellektisüsteeme. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjaomaste õigusnormide ja nõuete järjepideva kohaldamise ja täitmise tagamiseks tuleks nende õigusaktide järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused, eelkõige pädevad asutused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/48/EÜ, (47) 2009/138/EÜ, (48) 2013/36/EL, (49) 2014/17/EL (50) ja (EL) 2016/97, (51) määrata nende vastava pädevuse piires pädevateks asutusteks, kes tegelevad käesoleva määruse rakendamise järelevalvega, sealhulgas turujärelevalvega, seoses reguleeritud ja järelevalve all olevate finantsasutuste pakutavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemidega, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad määrata kõnealuseid turujärelevalveülesandeid täitma mõne muu asutuse. Kõnealustel pädevatel asutustel peaksid olema kõik käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2019/1020 tulenevad volitused tagada käesoleva määruse nõuete ja kohustuste täitmine, sealhulgas õigus viia läbi tagantjärele tehtavaid turujärelevalvetoiminguid, mida saab asjakohasel juhul integreerida nende olemasolevatesse, asjaomasest finantsteenuseid käsitlevast liidu õigusest tulenevasse järelevalvemehhanismidesse ja -menetlustesse. Otstarbekas on näha ette, et käesoleva määruse alusel turujärelevalveasutusena tegutsevad riiklikud asutused, kes vastutavad direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste järelevalve eest ja osalevad nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (52) loodud ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid viivitamata esitama Euroopa Keskpangale turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi seoses kõnealuses määruses sätestatud Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannetega. Et veelgi suurendada käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õigusnormide sidusust, on ühtlasi otstarbekas integreerida pakkujate mõned riskijuhtimise, turustamisjärgse seire ja dokumentatsiooniga seotud menetluslikud kohustused direktiivi 2013/36/EL kohastesse olemasolevatesse kohustustesse ja menetlustesse. Kattuvuse vältimiseks tuleks ette näha ka piiratud erandid seoses pakkujate kvaliteedijuhtimissüsteemidega ja seirekohustusega, mis on pandud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate, niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse direktiiviga 2013/36/EL reguleeritud krediidiasutuste suhtes. Sama korda tuleks kohaldada direktiivi 2009/138/EÜ kohaste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate ning direktiivi (EL) 2016/97 kohaste kindlustusvahendajate suhtes ning muud liiki finantsasutuste suhtes, kes peavad täitma liidu finantsteenuseid käsitleva asjakohase õiguse kohaselt kehtestatud sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega seotud nõudeid, et tagada järjepidevus ja võrdne kohtlemine finantssektoris.
(158)
Rahoituspalveluja koskevaan unionin oikeuteen sisältyy sisäistä hallintoa ja riskinhallintaa koskevia säännöksiä ja vaatimuksia, joita sovelletaan säänneltyihin rahoituslaitoksiin niiden tarjotessa kyseisiä palveluja, myös silloin, kun ne käyttävät tekoälyjärjestelmiä. Jotta voidaan varmistaa tämän asetuksen mukaisten velvoitteiden ja rahoituspalveluja koskevan unionin säädösten asiaa koskevien sääntöjen ja vaatimusten johdonmukainen soveltaminen ja täytäntöönpano, rahoituspalvelulainsäädännön valvonnasta ja täytäntöönpanosta vastaavat toimivaltaiset viranomaiset, sellaisina kuin ne on määritelty Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) N:o 575/2013 (46) ja Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiiveissä 2008/48/EY (47), 2009/138/EY (48), 2013/36/EU (49), 2014/17/EU (50) ja (EU) 2016/97 (51), olisi nimettävä toimivaltuuksiensa puitteissa toimivaltaisiksi viranomaisiksi valvomaan tämän asetuksen täytäntöönpanoa, myös markkinavalvontatoimia, säänneltyjen ja valvottujen rahoituslaitosten tarjoamien tai käyttämien tekoälyjärjestelmien osalta, elleivät jäsenvaltiot päätä nimetä muuta viranomaista täyttämään nämä markkinavalvontatehtävät. Näillä toimivaltaisilla viranomaisilla olisi oltava kaikki tämän asetuksen ja asetuksen (EU) 2019/1020 mukaiset valtuudet valvoa tämän asetuksen vaatimusten ja velvoitteiden noudattamista, mukaan lukien valtuudet toteuttaa jälkikäteen markkinavalvontatoimia, jotka voidaan integroida tarvittaessa niiden olemassa oleviin asiaankuuluvan unionin rahoituspalvelulainsäädännön mukaisiin valvontamekanismeihin ja -menettelyihin. On aiheellista säätää, että kun ne toimivat tämän asetuksen mukaisina markkinavalvontaviranomaisina, kansallisten viranomaisten, jotka vastaavat sellaisten direktiivillä 2013/36/EU säänneltyjen luottolaitosten valvonnasta, jotka osallistuvat neuvoston asetuksella (EU) N:o 1024/2013 (52) perustettuun yhteiseen valvontamekanismiin, olisi ilmoitettava viipymättä Euroopan keskuspankille kaikki markkinavalvontatoimiensa yhteydessä määrittämät tiedot, joilla voi olla merkitystä Euroopan keskuspankin vakavaraisuuden valvontatehtäville sellaisina kuin ne määritetään kyseisessä asetuksessa. Jotta voidaan edelleen lisätä johdonmukaisuutta tämän asetuksen ja direktiivillä 2013/36/EU säänneltyihin luottolaitoksiin sovellettavien sääntöjen välillä, direktiivin 2013/36/EU mukaisiin nykyisiin velvoitteisiin ja menettelyihin on aiheellista sisällyttää myös jotkin tarjoajien menettelylliset velvoitteet, jotka liittyvät riskinhallintaan, markkinoille saattamisen jälkeiseen seurantaan ja dokumentaatioon. Päällekkäisyyksien välttämiseksi olisi säädettävä myös rajoitettuja poikkeuksia tarjoajien laadunhallintajärjestelmään ja suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajille asetettuun seurantavelvoitteeseen siltä osin kuin niitä sovelletaan direktiivillä 2013/36/EU säänneltyihin luottolaitoksiin. Samaa järjestelyä olisi sovellettava direktiivin 2009/138/EY mukaisiin vakuutus- ja jälleenvakuutusyrityksiin ja vakuutushallintayhtiöihin ja direktiivin (EU) 2016/97 mukaisiin vakuutusedustajiin ja muun tyyppisiin rahoituslaitoksiin, joihin sovelletaan asiaankuuluvan unionin rahoituspalvelulainsäädännön mukaisesti vahvistettuja sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia, jotta voidaan varmistaa johdonmukaisuus ja yhdenvertainen kohtelu rahoitusalalla.
(159)
Igal käesoleva määruse lisas loetletud biomeetriliste andmete valdkonnaga seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide turujärelevalveasutusel, kui neid süsteeme kasutatakse õiguskaitseks, rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduseks või õigusemõistmiseks ja demokraatlikeks protsessideks, peaksid olema tõhusad uurimis- ja parandusvolitused, sealhulgas vähemalt õigus saada juurdepääs kõigile töödeldavatele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kasutada oma volitusi täiesti sõltumatult. Käesoleva määrusega kehtestatud tundlikele operatiivandmetele juurdepääsu piirangud ei tohiks piirata neile asutustele direktiiviga (EL) 2016/680 antud volitusi. Ükski käesoleva määruse kohane erand, mis puudutab andmete avaldamist riiklikele andmekaitseasutustele, ei tohiks mõjutada nende asutuste praeguseid või tulevasi volitusi väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala.
(159)
Kullakin sellaisten biometriikan alan suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinavalvontaviranomaisella, jotka on lueteltu tämän asetuksen liitteessä, siltä osin kuin kyseisiä järjestelmiä käytetään lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan tarkoituksiin tai oikeudenkäytössä ja demokraattisissa prosesseissa, olisi oltava tehokkaat tutkinta- ja korjaavat valtuudet, mukaan lukien ainakin valtuudet saada pääsy kaikkiin käsiteltäviin henkilötietoihin ja kaikkiin sen tehtävien suorittamisen kannalta tarvittaviin tietoihin. Markkinavalvontaviranomaisten olisi voitava käyttää valtuuksiaan täysin riippumattomasti. Mahdollisten rajoitusten, joita tässä asetuksessa asetetaan markkinaviranomaisten pääsylle arkaluonteisiin operatiivisiin tietoihin, ei pitäisi vaikuttaa niille direktiivillä (EU) 2016/680 annettuihin valtuuksiin. Tässä asetuksessa säädettyjen poikkeusten, jotka koskevat tietojen luovuttamista kansallisille tietosuojaviranomaisille, ei pitäisi vaikuttaa näiden viranomaisten nykyisiin tai tuleviin valtuuksiin tämän asetuksen soveltamisalan ulkopuolella.
(160)
Turujärelevalveasutused ja komisjon peaksid saama teha ettepanekuid ühismeetmete, sealhulgas ühiste uurimiste kohta, mida viivad läbi turujärelevalveasutused või turujärelevalveasutused koos komisjoniga ja mille eesmärk on edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid käesoleva määruse kohta seoses selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetsete kategooriatega, mille puhul on leitud, et need kujutavad endast tõsist riski kahes või enamas liikmesriigis. Nõuete täitmise edendamiseks tuleks võtta ühismeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9. Ühisuurimiste koordineerimistoe peaks tagama tehisintellektiamet.
(160)
Markkinavalvontaviranomaisten ja komission olisi voitava ehdottaa yhteisiä toimia, myös yhteisiä tutkimuksia, jotka markkinavalvontaviranomaiset toteuttavat itse tai yhdessä komission kanssa ja joiden tavoitteena on edistää vaatimusten noudattamista, havaita vaatimusten noudattamatta jättäminen, lisätä tietämystä ja antaa neuvoja tähän asetukseen liittyvistä asioista ja niistä suuririskisten tekoälyjärjestelmien luokista, joihin on todettu liittyvän vakava riski kahdessa tai useammassa jäsenvaltiossa. Vaatimusten noudattamista edistävät toimet olisi toteutettava asetuksen (EU) 2019/1020 9 artiklan mukaisesti. Tekoälytoimiston olisi annettava koordinointitukea yhteisiä tutkimuksia varten.
(161)
On vaja selgitada liidu ja liikmesriikide tasandi kohustusi ja pädevusi seoses üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemidega. Pädevuste kattumise vältimiseks peaks juhul, kui tehisintellektisüsteem põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ning mudelit ja süsteemi pakub sama pakkuja, toimuma järelevalve liidu tasandil tehisintellektiameti kaudu, kellel peaks selleks olema turujärelevalveasutuse volitused määruse (EL) 2019/1020 tähenduses. Kõigil muudel juhtudel vastutavad tehisintellektisüsteemide järelevalve eest riiklikud turujärelevalveasutused. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide puhul, mida juurutajad saavad kasutada otse vähemalt ühel eesmärgil, mis on liigitatud suure riskiga eesmärgiks, peaksid turujärelevalveasutused tegema tehisintellektiametiga koostööd, et hinnata nõuetele vastavust ning teavitada sellest nõukoda ja teisi turujärelevalveasutusi. Lisaks peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik taotleda tehisintellektiametilt abi, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik suure riskiga tehisintellektisüsteemi uurimist lõpule viia, kuna sellel puudub juurdepääs teatavale teabele, mis on seotud üldotstarbelise tehisintellektimudeliga, millel suure riskiga tehisintellektisüsteem põhineb. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatud menetlust, mis käsitleb piiriülest vastastikust abi, mutatis mutandis.
(161)
On aiheellista selventää unionin ja kansallisen tason vastuut ja toimivalta niiden tekoälyjärjestelmien osalta, jotka perustuvat yleiskäyttöisiin tekoälymalleihin. Kun tekoälyjärjestelmä perustuu yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ja kun mallia ja järjestelmää tarjoaa sama tarjoaja, valvonta olisi päällekkäisten toimivaltuuksien välttämiseksi toteutettava unionin tasolla tekoälytoimistossa, jolla olisi tätä tarkoitusta varten oltava asetuksessa (EU) 2019/1020 tarkoitetun markkinavalvontaviranomaisen valtuudet. Kaikissa muissa tapauksissa tekoälyjärjestelmien valvonnasta vastaavat kansalliset markkinavalvontaviranomaiset. Niiden yleiskäyttöisten tekoälymallien osalta, joita käyttöönottajat voivat käyttää suoraan vähintään yhteen suuririskiseksi luokiteltuun tarkoitukseen, markkinavalvontaviranomaisten olisi kuitenkin tehtävä yhteistyötä tekoälytoimiston kanssa vaatimustenmukaisuuden arviointien suorittamisessa ja ilmoitettava arviointien tuloksista tekoälyneuvostolle ja muille markkinavalvontaviranomaisille. Lisäksi markkinavalvontaviranomaisten olisi voitava pyytää apua tekoälytoimistolta, jos ne eivät pysty saattamaan päätökseen suuririskistä tekoälyjärjestelmää koskevaa tutkintaa, koska niillä ei ole pääsyä tiettyihin tietoihin, jotka liittyvät yleiskäyttöiseen tekoälymalliin, jonka pohjalta suuririskinen tekoälyjärjestelmä on rakennettu. Tällaisissa tapauksissa olisi sovellettava soveltuvin osin asetuksen (EU) 2019/1020 VI luvussa säädettyä rajatylittävän keskinäisen avunannon menettelyä.
(162)
Selleks et liidu keskset oskusteavet ja koostoimet liidu tasandil parimal viisil ära kasutada, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise volitused kuuluma komisjoni pädevusse. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta kõik vajalikud meetmed, et jälgida käesoleva määruse tõhusat rakendamist seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega. Ametil peaks olema võimalik uurida üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimalikke rikkumisi nii omal algatusel, järelevalvetegevuse tulemuste põhjal kui ka turujärelevalveasutuste taotlusel kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega. Selleks et toetada tehisintellektiameti tõhusat järelevalvet, peaks see nägema ette võimaluse, et järgmise etapi pakkujad saavad esitada kaebusi üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -süsteemide pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimaliku rikkumise kohta.
(162)
Jotta unionin tason keskitetystä asiantuntemuksesta ja unionin tason synergioista saataisiin paras hyöty, yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien valvonnan ja niiden velvoitteiden noudattamisen valvonnan olisi kuuluttava komission toimivaltaan. Tekoälytoimiston olisi voitava toteuttaa kaikki tarvittavat toimet tämän asetuksen tehokkaan täytäntöönpanon seuraamiseksi yleiskäyttöisten tekoälymallien osalta. Sen olisi voitava tutkia yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskevien sääntöjen mahdollisia rikkomisia sekä omasta aloitteestaan seurantatoimiensa tulosten perusteella tai markkinavalvontaviranomaisten pyynnöstä tässä asetuksessa säädettyjen edellytysten mukaisesti. Jotta voidaan tukea tekoälytoimiston suorittamaa tehokasta seurantaa, tekoälytoimiston olisi tarjottava ketjun loppupään toimijoille mahdollisuus tehdä valituksia yleiskäyttöisten tekoälymallien ja -järjestelmien tarjoajia koskevien sääntöjen mahdollisista rikkomisista.
(163)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite juhtimissüsteemide täiendamiseks peaks teaduskomisjon toetama tehisintellektiameti seiretegevust ja võib teatavatel juhtudel edastada tehisintellektiametile kvalifitseeritud hoiatusteateid, mille põhjal alustatakse järelkontrolle, näiteks uurimisi. See peaks olema nii juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel kujutab endast konkreetset ja tuvastatavat riski liidu tasandil. Lisaks peaks see nii olema juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab kriteeriumidele, mis annaksid alust liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Selleks et anda teaduskomisjonile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tuleks ette näha mehhanism, mille abil teaduskomisjon saab taotleda, et komisjon nõuaks pakkujalt dokumentatsiooni või teavet.
(163)
Jotta täydennettäisiin yleiskäyttöisten tekoälymallien hallintojärjestelmiä, tiedelautakunnan olisi tuettava tekoälytoimiston seurantatoimia ja se voi tietyissä tapauksissa toimittaa tekoälytoimistolle perusteltuja varoituksia, joilla käynnistetään jatkotoimia, kuten tutkimuksia. Näin olisi oltava silloin, kun tiedelautakunnalla on aihetta epäillä, että yleiskäyttöinen tekoälymalli aiheuttaa konkreettisen ja tunnistettavan riskin unionin tasolla. Näin olisi oltava myös silloin, kun tiedelautakunnalla on aihetta epäillä, että yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää perusteet, joiden mukaisesti se olisi luokiteltava yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski. Jotta tiedelautakunta saisi näiden tehtäviensä suorittamiseen tarvittavat tiedot, olisi perustettava mekanismi, jonka avulla tiedelautakunta voi pyytää komissiota vaatimaan tarjoajalta asiakirjoja tai tietoja.
(164)
Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida käesolevas määruses sätestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste tõhusat rakendamist ja täitmist. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik uurida võimalikke rikkumisi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud volitustega, sealhulgas nõudes dokumentatsiooni ja teavet, viies läbi hindamisi ning nõudes üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatelt meetmete võtmist. Selleks et kasutada sõltumatut oskusteavet, peaks tehisintellektiametil olema võimalik kaasata hindamise käigus sõltumatuid eksperte, kes hindamisi ameti nimel läbi viivad. Kohustuste täitmine peaks olema tagatud, muu hulgas nõudes asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas riskimaandusmeetmeid tuvastatud süsteemsete riskide korral, ning piirates mudeli turul kättesaadavaks tegemist, võttes selle turult tagasi või nõudes tagasi. Kui see on lisaks käesolevas määruses sätestatud menetlusõigustele vajalik, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel olema kaitsemeetmena määruse (EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigused, mida tuleks kohaldada mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.
(164)
Tekoälytoimiston olisi voitava toteuttaa tarvittavat toimet seuratakseen tässä asetuksessa säädettyjen yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskevien velvoitteiden tehokasta täytäntöönpanoa ja noudattamista. Tekoälytoimiston olisi voitava tutkia mahdollisia rikkomisia tässä asetuksessa säädettyjen valtuuksiensa mukaisesti, mukaan lukien pyytämällä asiakirjoja ja tietoja, suorittamalla arviointeja ja pyytämällä yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia toteuttamaan toimenpiteitä. Jotta voidaan hyödyntää riippumatonta asiantuntemusta arviointien suorittamisessa, tekoälytoimiston olisi voitava pyytää riippumattomia asiantuntijoita suorittamaan arvioinnit sen puolesta. Velvoitteiden noudattamista olisi voitava valvoa muun muassa asianmukaisten toimenpiteiden toteuttamiseen kehottavilla pyynnöillä, mukaan lukien riskinvähentämistoimenpiteet tunnistettujen systeemisten riskien tapauksessa, ja rajoittamalla mallin asettamista saataville markkinoilla, poistamalla se markkinoilta tai soveltamalla mallin palautusmenettelyä. Tässä asetuksessa säädettyjen menettelyllisten oikeuksien lisäksi voidaan tarvittaessa soveltaa takeita, joiden mukaan yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajilla olisi oltava asetuksen (EU) 2019/1020 18 artiklassa säädetyt menettelylliset oikeudet, joita olisi sovellettava soveltuvin osin, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tässä asetuksessa säädettyjen yksityiskohtaisempien menettelyllisten oikeuksien soveltamista.
(165)
Muude tehisintellektisüsteemide kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamine kooskõlas käesoleva määruse nõuetega võib aidata kaasa eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti laialdasemale levikule liidus. Muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid tuleks julgustada koostama käitumisjuhendeid, sealhulgas nendega seotud juhtimismehhanisme, mille eesmärk on edendada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavate mõne või kõigi kohustuslike nõuete vabatahtlikku kohaldamist, mida on kohandatud vastavalt süsteemide sihtotstarbele ja väiksemale kaasnevale riskile ning võttes arvesse kättesaadavaid tehnilisi lahendusi ja tööstuse parimaid tavasid, nagu mudeli- ja andmekaardid. Kõigi tehisintellektisüsteemide, olgu need siis suure riskiga või mitte, ja tehisintellektimudelite pakkujaid ja vajaduse korral juurutajaid tuleks samuti julgustada vabatahtlikult kohaldama täiendavaid nõudeid, mis on seotud näiteks liidu usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistes sätestatud elementidega, keskkonnakestlikkusega, tehisintellektipädevuse meetmetega, tehisintellektisüsteemide kaasava ja mitmekesise projekteerimise ja arendamisega, sealhulgas tähelepanu pööramisega vähekaitstud isikutele ja juurdepääsetavusega puuetega inimeste jaoks, sidusrühmade osalemisega, kaasates vajaduse korral asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid tehisintellektisüsteemide projekteerimisse ja arendamisse, ning arendusmeeskondade mitmekesisusega, sealhulgas soolise tasakaaluga. Vabatahtlike tegevusjuhendite tõhususe tagamiseks peaksid need põhinema selgetel eesmärkidel ja peamistel tulemusnäitajatel, et mõõta nende eesmärkide saavutamist. Samuti tuleks neid vajaduse korral töötada välja kaasaval viisil, kaasates asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid. Komisjon võib töötada välja algatusi, sealhulgas valdkondlikke algatusi, et aidata vähendada tehnilisi tõkkeid, mis takistavad tehisintellekti arendamise jaoks toimuvat piiriülest andmevahetust, keskendudes muu hulgas andmetele juurdepääsu taristule ning eri andmeliikide semantilisele ja tehnilisele koostalitlusvõimele.
(165)
Muiden tekoälyjärjestelmien kuin suuririskisten tekoälyjärjestelmien kehittäminen tämän asetuksen vaatimusten mukaisesti voi johtaa eettisen ja luotettavan tekoälyn laajempaan käyttöönottoon unionissa. Muiden kuin suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia olisi kannustettava laatimaan käytännesääntöjä, mukaan lukien asiaankuuluvat hallintomekanismit, joilla pyritään edistämään joidenkin tai kaikkien suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin sovellettavien pakollisten vaatimusten vapaaehtoista soveltamista ja jotka on mukautettu järjestelmien käyttötarkoituksen ja niihin liittyvän pienemmän riskin perusteella ja joissa otetaan huomioon saatavilla olevat tekniset ratkaisut ja alan parhaat käytännöt, kuten malli- ja datakortit. Kaikenlaisten, sekä suuririskisten että muiden tekoälyjärjestelmien ja tekoälymallien tarjoajia ja tapauksen mukaan käyttöönottajia olisi myös kannustettava soveltamaan vapaaehtoisesti lisävaatimuksia, jotka liittyvät esimerkiksi luotettavaa tekoälyä koskevien unionin eettisten ohjeiden osatekijöihin, ympäristökestävyyteen, tekoälylukutaitoa edistäviin toimenpiteisiin, tekoälyjärjestelmien osallistavaan ja monimuotoiseen suunnitteluun ja kehittämiseen, mukaan lukien haavoittuvassa asemassa olevien henkilöiden huomiointi ja vammaisten henkilöiden esteettömyys, sidosryhmien osallistumiseen, mukaan lukien tarvittaessa asiaankuuluvien sidosryhmien, kuten liike-elämän ja kansalaisyhteiskunnan järjestöjen, tiedeyhteisön ja tutkimusorganisaatioiden, ammattiliittojen ja kuluttajansuojajärjestöjen osallistuminen, tekoälyjärjestelmien suunnitteluun ja kehittämiseen sekä kehitysryhmien moninaisuuteen, mukaan lukien sukupuolten tasapuolinen edustus. Jotta voidaan varmistaa vapaaehtoisten käytännesääntöjen tehokkuus, niiden olisi perustuttava selkeisiin tavoitteisiin ja keskeisiin tulosindikaattoreihin, joilla mitataan näiden tavoitteiden saavuttamista. Niitä olisi myös kehitettävä osallistavalla tavalla ottamalla mukaan tarvittaessa asiaankuuluvia sidosryhmiä, kuten liike-elämän ja kansalaisyhteiskunnan järjestöt, tiedeyhteisö ja tutkimusorganisaatiot, ammattiliitot ja kuluttajansuojajärjestöt. Komissio voi kehittää aloitteita, myös alakohtaisia aloitteita, vähentääkseen tekoälyn kehittämistä varten tapahtuvaa rajat ylittävää datanvaihtoa haittaavia teknisiä esteitä, muun muassa datan käyttöinfrastruktuurin sekä eri datatyyppien semanttisen ja teknisen yhteentoimivuuden aloilla.
(166)
On oluline, et tehisintellektisüsteemid, mis on seotud toodetega, mis ei ole käesoleva määruse alusel suure riskiga ja mis seega ei pea vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes sätestatud nõuetele, oleksid siiski ohutud, kui need turule lastakse või kasutusele võetakse. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse turvaabinõuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/988 (53).
(166)
On tärkeää, että tuotteisiin liittyvät tekoälyjärjestelmät, jotka eivät ole tämän asetuksen mukaisesti suuririskisiä ja joiden ei näin ollen tarvitse täyttää suuririskisille tekoälyjärjestelmille vahvistettuja vaatimuksia, ovat kuitenkin turvallisia, kun ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön. Tämän tavoitteen saavuttamiseksi Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusta (EU) 2023/988 (53) sovellettaisiin turvaverkkona.
(167)
Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust kooskõlas liidu või riigisisese õigusega. Nad peaksid täitma oma ülesandeid ja tegutsema viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi, käesoleva määruse tõhusat rakendamist, avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huve, kriminaal- ja haldusmenetluste terviklust ning salastatud teabe terviklust.
(167)
Jotta voidaan varmistaa toimivaltaisten viranomaisten luotettava ja rakentava yhteistyö unionin ja kansallisella tasolla, kaikkien tämän asetuksen soveltamiseen osallistuvien osapuolten olisi kunnioitettava tehtäviään suorittaessaan saamiensa tietojen ja datan luottamuksellisuutta unionin tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti. Niiden olisi hoidettava tehtävänsä ja toimensa siten, että suojellaan erityisesti teollis- ja tekijänoikeuksia, luottamuksellisia liiketoimintatietoja ja liikesalaisuuksia, tämän asetuksen tehokasta täytäntöönpanoa, yleisiä ja kansallisia turvallisuusetuja, rikosoikeudellisten ja hallinnollisten menettelyjen koskemattomuutta sekä turvallisuusluokiteltujen tietojen eheyttä.
(168)
Käesoleva määruse järgimine peaks olema tagatud karistuste määramise ja muude täitemeetmete abil. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamine, sealhulgas kehtestades mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende rikkumise eest, ning järgides ne bis in idem põhimõtet. Käesoleva määruse rikkumise eest määratavate halduskaristuste tugevdamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kehtestada teatavate konkreetsete rikkumiste eest määratavate haldustrahvide ülemmäärad. Trahvisummade hindamisel peaksid liikmesriigid võtma igal üksikjuhul arvesse kõiki konkreetse olukorra asjakohaseid asjaolusid, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige rikkumise laadi, raskusastet ja kestust ning selle tagajärgi ja pakkuja suurust, eelkõige juhul, kui pakkuja on VKE, sealhulgas idufirma. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus määrata trahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele.
(168)
Tämän asetuksen noudattamisen varmistamiseksi olisi voitava määrätä seuraamuksia ja muita täytäntöönpanotoimenpiteitä. Jäsenvaltioiden olisi toteutettava kaikki tarvittavat toimenpiteet sen varmistamiseksi, että tämän asetuksen säännökset pannaan täytäntöön, myös säätämällä niiden rikkomiseen sovellettavista tehokkaista, oikeasuhteisista ja varoittavista seuraamuksista, ja ne bis in idem -periaatteen noudattamiseksi. Jotta voidaan tehostaa ja yhdenmukaistaa tämän asetuksen rikkomisesta määrättäviä hallinnollisia seuraamuksia, tietyistä rikkomisista määrättäville hallinnollisille sakoille olisi vahvistettava enimmäismäärät. Sakkojen määrää arvioidessaan jäsenvaltioiden olisi kussakin yksittäistapauksessa otettava huomioon kaikki kyseisen tilanteen kannalta merkittävät olosuhteet sekä erityisesti rikkomisen ja sen seurausten luonne, vakavuus ja kesto sekä tarjoajan organisaation koko erityisesti, jos tarjoaja on pk-yritys, startup-yritykset mukaan lukien. Euroopan tietosuojavaltuutetulla olisi oltava valtuudet määrätä sakkoja tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluville unionin toimielimille, virastoille ja elimille.
(169)
Käesoleva määrusega kehtestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste täitmine peaks olema tagatud muu hulgas trahvide abil. Selleks tuleks ette näha ka asjakohased trahvimäärad nende kohustuste rikkumise eest, sealhulgas komisjoni poolt käesoleva määruse kohaselt nõutud meetmete täitmata jätmise eest, kohaldades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjakohaseid aegumistähtaegu. Kõik komisjoni poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsused vaatab ELi toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus, sealhulgas seoses Euroopa Liidu Kohtu täieliku pädevusega karistuse määramisel ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt.
(169)
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille tämän asetuksen nojalla asetettujen velvoitteiden noudattamisen varmistamiseksi olisi voitava määrätä muun muassa sakkoja. Tätä varten olisi myös vahvistettava asianmukaiset tasot sakoille, joita määrätään kyseisten velvoitteiden rikkomisesta, mukaan lukien komission tämän asetuksen mukaisesti pyytämien toimenpiteiden noudattamatta jättäminen, jollei suhteellisuusperiaatteen mukaisista asianmukaisista vanhentumisajoista muuta johdu. Kaikki tämän asetuksen mukaiset komission päätökset voidaan Euroopan unionin toiminnasta tehdyn Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen mukaisesti saattaa Euroopan unionin tuomioistuimen tutkittaviksi, mukaan lukien unionin tuomioistuimen täysi harkintavalta seuraamusten osalta Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 261 artiklan nojalla.
(170)
Liidu ja liikmesriigi õiguses on juba ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi tehisintellektisüsteemide kasutamine kahjustab. Ilma et see piiraks nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on alust arvata, et käesolevat määrust on rikutud, olema õigus asjaomasele turujärelevalveasutusele kaebus esitada.
(170)
Unionin oikeudessa ja kansallisessa lainsäädännössä säädetään jo tehokkaista oikeussuojakeinoista luonnollisille henkilöille ja oikeushenkilöille, joiden oikeuksiin ja vapauksiin tekoälyjärjestelmien käyttö vaikuttaa haitallisesti. Kaikilla luonnollisilla henkilöillä tai oikeushenkilöillä, joilla on perusteita katsoa, että tätä asetusta on rikottu, olisi oltava oikeus tehdä valitus asianomaiselle markkinavalvontaviranomaiselle.
(171)
Mõjutatud isikutel peaks olema õigus selgitusele, kui juurutaja otsus põhineb peamiselt teatavate käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide väljundil ja kui see otsus tekitab õiguslikke tagajärgi või mõjutab neid isikuid sarnaselt märkimisväärselt viisil, mis nende arvates avaldab kahjulikku mõju nende tervisele, turvalisusele või põhiõigustele. See selgitus peaks olema selge ja sisukas ning andma aluse, mille põhjal saavad mõjutatud isikud oma õigusi kasutada. Õigust saada selgitust ei tohiks kohaldada selliste tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, mille suhtes kehtivad liidu või liikmesriigi õigusest tulenevad erandid või piirangud, ning seda õigust tuleks kohaldada ainult siis, kui see ei ole liidu õiguses juba ette nähtud.
(171)
Henkilöillä, joihin vaikutukset kohdistuvat, olisi oltava oikeus saada selvitys, kun käyttöönottajan päätöksen pääasiallinen perusta on tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvien tiettyjen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tuotos ja kun kyseisellä päätöksellä on oikeusvaikutuksia tai se vaikuttaa asianomaisiin henkilöihin vastaavasti merkittävästi tavalla, jonka asianomaiset henkilöt katsovat olevan haitallinen terveyteensä, turvallisuuteensa tai perusoikeuksiinsa nähden. Kyseisen selvityksen olisi oltava selkeä ja merkityksellinen, ja sen olisi tarjottava henkilöille, joihin vaikutukset kohdistuvat, perusta, jonka avulla nämä voivat käyttää oikeuksiaan. Oikeutta selvityksen saamiseen ei pitäisi soveltaa sellaisten tekoälyjärjestelmien käyttöön, joita koskevat poikkeukset tai rajoitukset johtuvat unionin oikeudesta tai kansallisesta lainsäädännöstä, ja tätä olisi sovellettava vain siltä osin kuin kyseessä olevasta oikeudesta ei ole jo säädetty unionin oikeudessa.
(172)
Isikuid, kes tegutsevad käesoleva määruse rikkumisest teatajatena, tuleks liidu õiguse alusel kaitsta. Seega tuleks käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (54).
(172)
Henkilöitä, jotka toimivat väärinkäytösten paljastajina tämän asetuksen rikkomistapauksissa, olisi suojeltava unionin oikeuden nojalla. Tämän asetuksen rikkomisesta ilmoittamiseen ja rikkomisesta ilmoittavien henkilöiden suojeluun olisi näin ollen sovellettava Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiiviä (EU) 2019/1937 (54).
(173)
Tagamaks, et õigusraamistikku saab vajaduse korral kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tingimusi, mille alusel tehisintellektisüsteemi ei käsitata suure riskiga tehisintellektisüsteemina; suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu; tehnilist dokumentatsiooni käsitlevaid sätteid; ELi vastavusdeklaratsiooni sisu; vastavushindamismenetlusi käsitlevaid sätteid; sätteid, millega määratakse kindlaks need suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille suhtes tuleks kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinevat vastavushindamist; künnist, võrdlusaluseid ja näitajaid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamise õigusnormides, sealhulgas neid võrdlusaluseid ja näitajaid täiendades; kriteeriume süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks; üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate tehnilist dokumentatsiooni ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele esitatavat läbipaistvusteavet.. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (55) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(173)
Sen varmistamiseksi, että sääntelykehystä voidaan tarvittaessa mukauttaa, komissiolle olisi siirrettävä valta hyväksyä Euroopan unionin toiminnasta tehdyn sopimuksen 290 artiklan mukaisesti säädösvallan siirron nojalla annettavia delegoituja säädöksiä, joilla muutetaan niitä edellytyksiä, joiden nojalla tekoälyjärjestelmää ei ole pidettävä suuririskisenä, suuririskisten tekoälyjärjestelmien luetteloa, teknistä dokumentaatiota koskevia säännöksiä, EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen sisältöä, vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjä koskevia säännöksiä, säännöksiä, joilla määritetään suuririskiset tekoälyjärjestelmät, joihin olisi sovellettava laadunhallintajärjestelmän ja teknisen dokumentaation arviointiin perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä, kynnystä, vertailuarvoja ja indikaattoreita, muun muassa täydentäen kyseisiä vertailuarvoja ja indikaattoreita, joista on säädetty sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, luokittelua koskevissa säännöissä, kriteereitä yleiskäyttöisille tekoälymalleille, joihin liittyy systeeminen riski, yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskevaa teknistä dokumentaatiota ja yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskevia avoimuustietoja. On erityisen tärkeää, että komissio asiaa valmistellessaan toteuttaa asianmukaiset kuulemiset, myös asiantuntijatasolla, ja että nämä kuulemiset toteutetaan paremmasta lainsäädännöstä 13 päivänä huhtikuuta 2016 tehdyssä toimielinten välisessä sopimuksessa (55) vahvistettujen periaatteiden mukaisesti. Jotta voitaisiin erityisesti varmistaa tasavertainen osallistuminen delegoitujen säädösten valmisteluun, Euroopan parlamentille ja neuvostolle toimitetaan kaikki asiakirjat samaan aikaan kuin jäsenvaltioiden asiantuntijoille, ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asiantuntijoilla on järjestelmällisesti oikeus osallistua komission asiantuntijaryhmien kokouksiin, joissa valmistellaan delegoituja säädöksiä.
(174)
Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, peaks komisjon käesolevat määrust hindama ja vaatama selle läbi hiljemalt 2. augustiks 2029 ja seejärel iga nelja aasta järel ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Võttes arvesse mõju käesoleva määruse kohaldamisalale, peaks komisjon lisaks kord aastas hindama vajadust muuta suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu ja keelatud kasutusviiside loetelu. Lisaks peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja seejärel iga nelja aasta järel hindama vajadust muuta käesoleva määruse lisas esitatud suure riskiga valdkondade rubriikide loetelu, läbipaistvuskohustuste kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme, järelevalve- ja juhtimissüsteemi tõhusust ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhusat arendamist käsitlevate standardimisdokumentide väljatöötamisel tehtud edusamme, sealhulgas vajadust täiendavate meetmete või tegevuste järele, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Samuti peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja pärast seda iga kolme aasta järel hindama, kui mõjusalt ja tulemuslikult on vabatahtlikkusel põhinevad käitumisjuhendid edendanud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõuete kohaldamist tehisintellektisüsteemide puhul, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ja võimalik, et ka muude täiendavate nõuete kohaldamist selliste tehisintellektisüsteemide puhul.
(174)
Koska teknologia kehittyy nopeasti ja tämän asetuksen tehokas soveltaminen edellyttää teknistä asiantuntemusta, komission olisi arvioitava ja tarkasteltava tätä asetusta uudelleen viimeistään 2 päivänä elokuuta 2029 [viiden vuoden kuluttua asetuksen voimaantulosta] ja sen jälkeen joka neljäs vuosi ja annettava asiasta kertomus Euroopan parlamentille ja neuvostolle. Komission olisi lisäksi arvioitava kerran vuodessa tarvetta muuttaa suuririskisten tekoälyjärjestelmien luetteloa ja kiellettyjen käytäntöjen luetteloa, ottaen huomioon tämän asetuksen soveltamisalaan kohdistuvat vaikutukset. Lisäksi komission olisi 2 päivään elokuuta 2028 mennessä ja sen jälkeen neljän vuoden välein tehtävä arvio, joka koskee tarvetta muuttaa tämän asetuksen liitteessä olevaa suuririskisten alojen otsikoiden luetteloa, avoimuusvelvoitteiden soveltamisalaan kuuluvia tekoälyjärjestelmiä, valvonta- ja hallintojärjestelmän tehokkuutta ja edistymistä yleiskäyttöisten tekoälymallien energiatehokasta kehittämistä koskevien standardointituotteiden kehittämisessä, mukaan lukien lisätoimenpiteiden tai toimien tarve, ja raportoitava tästä Euroopan parlamentille ja neuvostolle. Komission olisi arvioitava 2 päivään elokuuta 2028 mennessä ja sen jälkeen kolmen vuoden välein vapaaehtoisten käytännesääntöjen vaikutusta ja sitä, kuinka tehokkaasti ne edistävät suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevien vaatimusten soveltamista muiden kuin suuririskisten tekoälyjärjestelmien tapauksessa ja mahdollisesti muiden tällaisia tekoälyjärjestelmiä koskevien lisävaatimusten soveltamista.
(175)
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (56).
(175)
Jotta voidaan varmistaa tämän asetuksen yhdenmukainen täytäntöönpano, komissiolle olisi siirrettävä täytäntöönpanovaltaa. Tätä valtaa olisi käytettävä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 182/2011 (56) mukaisesti.
(176)
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist ning edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti laialdast kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, turvalisuse ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte, kõrgel tasemel kaitse ja keskkonnakaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju vastu liidus ning toetades innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(176)
Jäsenvaltiot eivät voi riittävällä tavalla saavuttaa tämän asetuksen tavoitetta eli parantaa sisämarkkinoiden toimintaa ja edistää ihmiskeskeisen ja luotettavan tekoälyn käyttöönottoa, samalla varmistaen terveyden, turvallisuuden ja perusoikeuskirjassa vahvistettujen perusoikeuksien suojelun korkea taso, mukaan lukien demokratia, oikeusvaltio ja tekoälyjärjestelmien haitallisia vaikutuksia torjuva ympäristönsuojelu unionissa, ja tukea innovointia, vaan se voidaan toiminnan laajuuden tai vaikutusten vuoksi saavuttaa paremmin unionin tasolla. Sen vuoksi unioni voi toteuttaa toimenpiteitä Euroopan unionista tehdyn sopimuksen 5 artiklassa vahvistetun toissijaisuusperiaatteen mukaisesti. Mainitussa artiklassa vahvistetun suhteellisuusperiaatteen mukaisesti tässä asetuksessa ei ylitetä sitä, mikä on tarpeen tämän tavoitteen saavuttamiseksi.
(177)
Selleks et tagada õiguskindlus, tagada operaatoritele asjakohane kohanemisaeg ja vältida turuhäireid, sealhulgas tagades tehisintellektisüsteemide kasutamise järjepidevuse, on asjakohane, et käesolevat määrust kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne käesoleva määruse üldist kohaldamiskuupäeva, ainult juhul, kui pärast nimetatud kuupäeva muudetakse oluliselt nende projekti või sihtotstarvet. On asjakohane selgitada, et sellega seoses tuleks olulise muutmise mõistet käsitada sisuliselt samaväärsena olulise muudatuse mõistega, mida kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Erandkorras ja avaliku sektori vastutust silmas pidades peaksid käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponentideks olevate tehisintellektisüsteemide operaatorid ja avaliku sektori asutustele kasutamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorid võtma vajalikud meetmed, et täita käesoleva määruse nõuded 2030. aasta lõpuks ja hiljemalt 2. augustiks 2030.
(177)
Jotta voidaan taata oikeusvarmuus, varmistaa asianmukainen sopeutumisaika toimijoille ja välttää markkinoiden vääristyminen, myös varmistamalla tekoälyjärjestelmien käytön jatkuvuus, on asianmukaista, että tätä asetusta sovelletaan suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, jotka on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön ennen asetuksen yleistä soveltamispäivää, ainoastaan, jos kyseisten järjestelmien suunnitteluun tai käyttötarkoitukseen tehdään kyseisen päivän jälkeen huomattavia muutoksia. On aiheellista selventää, että tässä yhteydessä huomattavan muutoksen käsitteellä olisi tarkoitettava sisällöltään samaa kuin merkittävän muutoksen käsitteellä, jota käytetään ainoastaan tässä asetuksessa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta. Poikkeuksellisesti ja julkisen vastuuvelvollisuuden vuoksi tämän asetuksen liitteessä luetelluilla säädöksillä perustettujen laaja-alaisten tietojärjestelmien komponentteja olevien tekoälyjärjestelmien ylläpitäjien ja viranomaiskäyttöön tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien ylläpitäjien olisi toteutettava tarvittavat toimenpiteet, joilla ne osaltaan varmistavat noudattavansa tämän asetuksen vaatimuksia vuoden 2030 loppuun mennessä ja viimeistään 2 päivänä elokuuta 2030.
(178)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid julgustatakse hakkama vabatahtlikult täitma käesoleva määruse asjakohaseid kohustusi juba üleminekuperioodi jooksul.
(178)
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia kannustetaan aloittamaan vapaaehtoisesti tämän asetuksen asiaankuuluvien velvoitteiden noudattaminen jo siirtymäkauden aikana.
(179)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 2. augustist 2026. Võttes aga arvesse vastuvõetamatut riski, mis on seotud tehisintellekti teatavate kasutusviisidega, tuleks keelde ja käesoleva määruse üldsätteid kohaldada juba alates 2. veebruarist 2025. Kuigi nende keeldude täielik mõju saavutatakse käesoleva määruse kohase juhtimise kehtestamise ja määruse jõustamisega, on oluline hakata keeldusid kohaldama juba varem, et võtta arvesse vastuvõetamatuid riske ja mõjutada muid menetlusi, näiteks tsiviilõiguses. Veelgi enam, juhtimise ja vastavushindamissüsteemiga seotud taristu tuleks tööle rakendada juba enne 2. augustit 2026 ning seepärast tuleks teada antud asutusi ja juhtimisstruktuuri käsitlevaid sätteid kohaldada alates 2. augustist 2025. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kasutuselevõttu, tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi kohaldada alates 2. augustist 2025. Tegevusjuhendid peaksid olema valmis hiljemalt 2. maiks 2025, et võimaldada pakkujatel nõuetele vastavust õigeaegselt tõendada. Tehisintellektiamet peaks tagama, et liigitamise reeglid ja menetlused on tehnoloogia arengut silmas pidades ajakohased. Lisaks peaksid liikmesriigid nägema ette õigusnormid karistuste, kaasa arvatud haldustrahvide kohta, teatama neist komisjonile ning tagama, et need õigusnormid on käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendatud. Seepärast tuleks karistusi käsitlevaid sätteid hakata kohaldama alates 2. augustist 2025.
(179)
Tätä asetusta olisi sovellettava 2 päivästä elokuuta 2026. Kun kuitenkin otetaan huomioon tietyt tekoälyn käyttötavat, joita ei voida hyväksyä, kieltoja ja tämän asetuksen yleisiä säännöksiä olisi sovellettava jo 2 päivästä helmikuuta 2025. Vaikka kyseiset kiellot vaikuttavat täysimääräisesti tätä asetusta koskevaan valvontaan ja sen täytäntöönpanoon, kieltojen soveltamistavan ennakointi on tärkeää, jotta voidaan ottaa huomioon sellainen riski, jota ei voida hyväksyä, ja vaikuttaa muihin menettelyihin esimerkiksi siviilioikeudessa. Hallintoon ja vaatimustenmukaisuuden arviointijärjestelmään liittyvän infrastruktuurin olisi lisäksi oltava toiminnassa ennen 2 päivää elokuuta 2026, minkä vuoksi ilmoitettuja laitoksia ja hallintorakennetta koskevia säännöksiä olisi sovellettava 2 päivästä elokuuta 2026. Kun otetaan huomioon teknologian nopea kehitys ja yleiskäyttöisten tekoälymallien käyttöönotto, yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskevia velvoitteita olisi sovellettava 2 päivästä elokuuta 2025. Käytännesäännöt olisi vahvistettava viimeistään 2 päivänä toukokuuta 2025, jotta tarjoajat voivat ajoissa osoittaa toimintansa vaatimustenmukaisuuden. Tekoälytoimiston olisi varmistettava, että luokitussäännöt ja -menettelyt ovat ajan tasalla teknologian kehitykseen nähden. Jäsenvaltioiden olisi lisäksi vahvistettava säännöt, jotka koskevat seuraamuksia, myös hallinnollisia sakkoja, ja ilmoitettava niistä komissiolle sekä varmistettava, että ne pannaan asianmukaisesti ja tehokkaasti täytäntöön tämän asetuksen soveltamispäivään mennessä. Sen vuoksi seuraamuksia koskevia säännöksiä olisi sovellettava 2 päivästä elokuuta 2025.
(180)
Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid oma ühisarvamuse 18. juunil 2021,
(180)
Euroopan tietosuojavaltuutettua ja Euroopan tietosuojaneuvostoa on kuultu asetuksen (EU) 2018/1725 42 artiklan 1 ja 2 kohdan mukaisesti, ja ne ovat antaneet yhteisen lausuntonsa 18 päivänä kesäkuuta 2021,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
OVAT HYVÄKSYNEET TÄMÄN ASETUKSEN:
I PEATÜKK
I LUKU
ÜLDSÄTTED
YLEISET SÄÄNNÖKSET
Artikkel 1
1 artikla
Reguleerimisese
Kohde
1. Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ning edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja keskkonnakaitse kõrgetasemelise kaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni.
1. Tämän asetuksen tarkoituksena on parantaa sisämarkkinoiden toimintaa ja edistää ihmiskeskeisen ja luotettavan tekoälyn käyttöönottoa, samalla kun varmistetaan terveyden, turvallisuuden, perusoikeuskirjassa vahvistettujen perusoikeuksien, mukaan lukien demokratia, oikeusvaltio ja ympäristön korkeatasoinen suojelu, tekoälyjärjestelmien haitallisilta vaikutuksilta unionissa, ja tukea innovointia.
2. Käesolevas määruses nähakse ette:
2. Tässä asetuksessa vahvistetaan
a)
ühtlustatud õigusnormid, mis reguleerivad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist liidus;
a)
yhdenmukaistetut säännöt tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamiselle, käyttöönotolle ja käytölle unionissa;
b)
teatavate tehisintellekti kasutusviiside keelustamine;
b)
tiettyjä tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevat kiellot;
c)
erinõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele ja selliste süsteemide operaatorite kohustused;
c)
suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat erityisvaatimukset ja tällaisiin järjestelmiin liittyvien toimijoiden velvollisuudet;
d)
ühtlustatud läbipaistvusnormid teatavate tehisintellektisüsteemide jaoks;
d)
avoimuutta koskevat yhdenmukaistetut säännöt tietyille tekoälyjärjestelmille;
e)
üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmise ühtlustatud õigusnormid;
e)
yleiskäyttöisten tekoälymallien markkinoille saattamista koskevat yhdenmukaistetut säännöt;
f)
turuseire, turujärelevalve juhtimise ja täitmise normid;
f)
markkinoiden seurantaa ja valvontaa sekä hallinnointia ja täytäntöönpanoa koskevat säännöt;
g)
innovatsiooni toetavad meetmed, mis keskenduvad eelkõige VKEdele, sealhulgas idufirmadele.
g)
innovointia tukevat toimenpiteet, joissa keskitytään erityisesti pk-yrityksiin, startup-yritykset mukaan lukien.
Artikkel 2
2 artikla
Kohaldamisala
Soveltamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
1. Tätä asetusta sovelletaan
a)
pakkujad, kes tegelevad liidus tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmisega, olenemata sellest, kas pakkuja on asutatud või asub liidus või kolmandas riigis;
a)
tekoälyjärjestelmien tarjoajiin, jotka saattavat markkinoille tai ottavat käyttöön tekoälyjärjestelmiä tai saattavat markkinoille yleiskäyttöisiä tekoälymalleja unionissa, riippumatta siitä, ovatko kyseiset tarjoajat sijoittautuneet unioniin tai kolmanteen maahan vai sijaitsevatko ne unionissa tai kolmannessa maassa;
b)
liidus asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide juurutajad;
b)
unioniin sijoittautuneisiin tai unionissa sijaitseviin tekoälyjärjestelmien käyttöönottajiin;
c)
kolmandates riikides asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad, kui tehisintellektisüsteemi väljundit kasutatakse liidus;
c)
kolmannessa maassa kolmanteen maahan sijoittautuneisiin tai sellaisessa sijaitseviin tekoälyjärjestelmien tarjoajiin ja käyttöönottajiin, kun tekoälyjärjestelmän tuottamaa tuotosta käytetään unionissa;
d)
tehisintellektisüsteemide importijad ja turustajad;
d)
tekoälyjärjestelmien maahantuojiin ja jakelijoihin;
e)
toote valmistajad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele tehisintellektisüsteemi koos oma tootega ja oma nime või kaubamärgi all;
e)
tuotteiden valmistajiin, jotka saattavat markkinoille tai ottavat käyttöön tekoälyjärjestelmän yhdessä tuotteensa kanssa ja omalla nimellään tai tavaramerkillään;
f)
pakkujate volitatud esindajad, kes ei ole asutatud liidus;
f)
muualle kuin unioniin sijoittautuneisiin tarjoajien valtuutettuihin edustajiin;
g)
liidus asuvad mõjutatud isikud.
g)
unioniin sijoittautuneisiin henkilöihin, joihin vaikutukset kohdistuvat.
2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud süsteemide puhul, mis on seotud I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes artiklit 6, artikleid 102-109 ja artiklit 112. Artiklit 57 kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse kohased suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded on nendesse liidu ühtlustamisõigusaktidesse integreeritud.
2. Tekoälyjärjestelmiin, jotka on luokiteltu suuririskisiksi tekoälyjärjestelmiksi 6 artiklan 1 kohdan mukaisesti ja jotka liittyvät liitteessä I olevassa B jaksossa luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluviin tuotteisiin, sovelletaan ainoastaan 6 artiklan 1 kohtaa, 102–109 artiklaa ja 112 artiklaa. Asetuksen 57 artiklaa sovelletaan vain siltä osin kuin tämän asetuksen mukaiset suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat vaatimukset on sisällytetty kyseiseen unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöön.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata valdkondade suhtes, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ning see ei mõjuta ühelgi juhul liikmesriikide pädevust seoses riikliku julgeolekuga, olenemata üksuse liigist, kellele liikmesriigid on usaldanud nende pädevustega seotud ülesannete täitmise.
3. Tätä asetusta ei sovelleta aloihin, jotka eivät kuulu unionin oikeuden soveltamisalaan, eikä se missään tapauksessa vaikuta kansalliseen turvallisuuteen liittyvään jäsenvaltioiden toimivaltaan riippumatta siitä, minkä tyyppisiä tahoja jäsenvaltiot ovat valtuuttaneet suorittamaan näihin toimivaltuuksiin liittyviä tehtäviä.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd need lastakse turule, võetakse kasutusele või neid kasutatakse muudatustega või ilma muudatusteta üksnes sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
Tätä asetusta ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin, jos ja siltä osin kuin ne saatetaan markkinoille, otetaan käyttöön tai niitä käytetään muutettuina tai muuttamattomina yksinomaan sotilaallisia, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksia varten, riippumatta kyseisiä toimia toteuttavan toimijan tyypistä.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida ei lasta turule ega võeta kasutusele liidus, kui väljundit kasutatakse liidus üksnes sõjalise, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
Tätä asetusta ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin, joita ei saateta markkinoille tai oteta käyttöön unionissa, jos tuotosta käytetään unionissa yksinomaan sotilaallisia, puolustuksen tai kansallisen turvallisuuden tarkoituksia varten, riippumatta kyseisiä toimia toteuttavan toimijan tyypistä.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata kolmanda riigi ametiasutuste ega vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui need asutused või organisatsioonid kasutavad tehisintellektisüsteeme liidu või ühe või mitme liikmesriigiga sõlmitud rahvusvahelise koostöö või õiguskaitse ja õigusalase koostöö alaste lepingute raames, tingimusel et selline kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
4. Tätä asetusta ei sovelleta kolmannen maan viranomaisiin eikä tämän asetuksen soveltamisalaan 1 kohdan nojalla kuuluviin kansainvälisiin järjestöihin, jos kyseiset viranomaiset tai järjestöt käyttävät tekoälyjärjestelmiä unionin tai yhden tai useamman jäsenvaltion kanssa tehtyjen lainvalvontaa ja rikosoikeudellista yhteistyötä koskevan kansainvälisen yhteistyön tai sopimusten puitteissa, edellyttäen, että asianomainen kolmas maa tai kansainvälinen järjestö antaa yksityisyydensuojaa, perusoikeuksia ja yksilön vapauksia koskevat riittävät takeet.
5. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) 2022/2065 II peatükis sätestatud vahendusteenuste osutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.
5. Tämä asetus ei vaikuta asetuksen (EU) 2022/2065 II luvussa vahvistettujen välityspalvelujen tarjoajien vastuuta koskevien säännösten soveltamiseen.
6. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või -mudelite, sealhulgas nende väljundite suhtes, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
6. Tätä asetusta ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin tai tekoälymalleihin, jotka on erityisesti kehitetty ja otettu käyttöön yksinomaan tieteellistä tutkimusta ja kehittämistä varten, eikä myöskään niiden tuotoksiin.
7. Käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust käsitlevat liidu õigust. Käesolev määrus ei mõjuta määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ega direktiive 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 ja artikli 59 kohaldamist.
7. Henkilötietojen suojaa, yksityisyyttä ja viestinnän luottamuksellisuutta koskevaa unionin oikeutta sovelletaan henkilötietoihin, joita käsitellään tässä asetuksessa säädettyjen oikeuksien ja velvoitteiden yhteydessä. Tämä asetus ei vaikuta asetusten (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 eikä direktiivien 2002/58/EY ja (EU) 2016/680 soveltamiseen, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tämän asetuksen 10 artiklan 5 kohdan ja 59 artiklan soveltamista.
8. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või tehisintellektimudelitega seotud teadus-, testimis- või arendustegevuse suhtes enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. See väljajätmine ei hõlma tegelikes tingimustes testimist.
8. Tätä asetusta ei sovelleta mihinkään tekoälyjärjestelmiä tai tekoälymalleja koskevaan tutkimus-, testaus- ja kehittämistoimintaan ennen niiden markkinoille saattamista tai käyttöönottoa. Tällaiset toimet on toteutettava noudattaen sovellettavaa unionin oikeutta. Kyseinen poikkeus ei kata testausta tosielämän olosuhteissa.
9. Käesolev määrus ei piira muudes tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud õigusnormide kohaldamist.
9. Tällä asetuksella ei rajoiteta muissa kuluttajansuojaan ja tuoteturvallisuuteen liittyvissä unionin säädöksissä vahvistettujen sääntöjen soveltamista.
10. Käesolevat määrust ei kohaldata isikliku, mitte kutsetegevuse käigus tehisintellektisüsteeme kasutavate füüsilistest isikutest juurutajate kohustuste suhtes.
10. Tätä asetusta ei sovelleta niiden käyttöönottajien velvoitteisiin, jotka ovat luonnollisia henkilöitä, jotka käyttävät tekoälyjärjestelmiä pelkästään henkilökohtaisessa muussa kuin ammattitoiminnassa.
11. Käesolev määrus ei takista liidul või liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast õigus- ja haldusnorme, mis on töötajatele soodsamad, et kaitsta nende õigusi seoses tehisintellektisüsteemide kasutamisega tööandjate poolt, või soodustamast või lubamast töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.
11. Tällä asetuksella ei estetä unionia tai jäsenvaltioita pitämästä voimassa tai ottamasta käyttöön lakeja, asetuksia tai hallinnollisia määräyksiä, jotka ovat työntekijöiden kannalta suotuisampia ja suojelevat heidän oikeuksiaan liittyen tekoälyjärjestelmien käyttöön työnantajien toimesta, tai kannustamasta soveltamaan työntekijöiden kannalta suotuisampia työehtosopimuksia tai sallimasta niiden soveltamisen.
12. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel, välja arvatud juhul, kui need lastakse turule või võetakse kasutusele suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või artikli 5 või 50 kohaldamisalasse kuuluva tehisintellektisüsteemina.
12. Tätä asetusta ei sovelleta vapaisiin ja avoimeen lähdekoodiin perustuviin tekoälyjärjestelmiin, paitsi jos ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön suuririskisinä tekoälyjärjestelminä taikka 5 tai 50 artiklan soveltamisalaan kuuluvina tekoälyjärjestelminä.
Artikkel 3
3 artikla
Mõisted
Määritelmät
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
Tässä asetuksessa tarkoitetaan
1)
„tehisintellektisüsteem“ – masinpõhine süsteem, mis on projekteeritud töötama erineval autonoomsuse tasemel ning mis võib pärast juurutamist olla kohanemisvõimeline ja mis saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda;
1)
”tekoälyjärjestelmällä” konepohjaista järjestelmää, joka on suunniteltu toimimaan käyttöönoton jälkeen vaihtelevilla autonomian tasoilla ja jossa voi ilmetä mukautuvuutta käyttöönoton jälkeen ja joka päättelee vastaanottamastaan syötteestä eksplisiittisiä tai implisiittisiä tavoitteita varten, miten tuottaa tuotoksia, kuten ennusteita, sisältöä, suosituksia tai päätöksiä, jotka voivat vaikuttaa fyysisiin tai virtuaalisiin ympäristöihin;
2)
„risk“ – kahju tekkimise tõenäosuse ja kahju tõsiduse astme kombinatsioon;
2)
”riskillä” haitan esiintymisen todennäköisyyden ja haitan vakavuuden yhdistelmää;
3)
„pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes arendab tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelist tehisintellektimudelit või kellel on väljatöötatud tehisintellektisüsteem või üldotstarbeline tehisintellektimudel ja kes laseb selle turule või võtab tehisintellektisüsteemi kasutusele oma nime või kaubamärgi all kas tasu eest või tasuta;
3)
”tarjoajalla” luonnollista tai oikeushenkilöä, viranomaista, virastoa tai muuta elintä, joka kehittää tai kehityttää tekoälyjärjestelmän tai yleiskäyttöisen tekoälymallin ja saattaa sen markkinoille tai ottaa tekoälyjärjestelmän käyttöön omalla nimellään tai tavaramerkillään joko maksua vastaan tai maksutta;
4)
„juurutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks;
4)
”käyttöönottajalla” luonnollista tai oikeushenkilöä, viranomaista, virastoa tai muuta tahoa, joka käyttää valvonnassaan olevaa tekoälyjärjestelmää, paitsi jos tekoälyjärjestelmää käytetään henkilökohtaisessa muussa kuin ammattitoiminnassa;
5)
„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub või on asutatud liidus ja kes on saanud tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujalt kirjaliku volituse vastavalt täita käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi ja sooritada menetlusi tema nimel ning on selle volituse vastu võtnud;
5)
”valtuutetulla edustajalla” unionissa sijaitsevaa tai unioniin sijoittautunutta luonnollista tai oikeushenkilöä, joka on saanut ja hyväksynyt tekoälyjärjestelmän tai yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan antaman kirjallisen toimeksiannon täyttää ja toteuttaa kyseisen tarjoajan puolesta tässä asetuksessa säädetyt velvollisuudet ja menettelyt;
6)
„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub või on asutatud liidus ja kes laseb turule sellise füüsilise või juriidilise isiku nime või kaubamärki kandva tehisintellektisüsteemi, kes asub või on asutatud kolmandas riigis;
6)
”maahantuojalla” unionissa sijaitsevaa tai unioniin sijoittautunutta luonnollista tai oikeushenkilöä, joka saattaa markkinoille tekoälyjärjestelmän, jolla on kolmanteen maahan sijoittautuneen luonnollisen tai oikeushenkilön nimi tai tavaramerkki;
7)
„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud pakkuja või importija, kes teeb tehisintellektisüsteemi liidu turul kättesaadavaks;
7)
”jakelijalla” muuta toimitusketjuun kuuluvaa luonnollista tai oikeushenkilöä kuin tarjoajaa tai maahantuojaa, joka asettaa tekoälyjärjestelmän saataville unionin markkinoilla;
8)
„operaator“ – pakkuja, toote valmistaja, juurutaja, volitatud esindaja, importija või levitaja;
8)
”toimijalla” tarjoajaa, tuotteen valmistajaa, käyttöönottajaa, valtuutettua edustajaa, maahantuojaa tai jakelijaa;
9)
„turule laskmine“ – tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;
9)
”markkinoille saattamisella” tekoälyjärjestelmän tai yleiskäyttöisen tekoälymallin asettamista ensimmäistä kertaa saataville unionin markkinoilla;
10)
„turul kättesaadavaks tegemine“ – tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;
10)
”asettamisella saataville markkinoilla” tekoälyjärjestelmän tai yleiskäyttöisen tekoälymallin toimittamista markkinoille liiketoiminnan yhteydessä jakelua tai käyttöä varten joko maksua vastaan tai maksutta;
11)
„kasutusele võtmine“ – tehisintellektisüsteemi tarnimine esmakordseks kasutamiseks otse juurutajale või oma tarbeks, et kasutada seda sihtotstarbeliselt liidus;
11)
”käyttöönotolla” tekoälyjärjestelmän toimittamista ensimmäistä käyttöä varten unionissa sen käyttötarkoitukseen suoraan käyttöönottajalle tai omaan käyttöön;
12)
„sihtotstarve“ – kasutus, kaasa arvatud kasutamise konkreetne kontekst ja tingimused, mille jaoks pakkuja on tehisintellektisüsteemi kasutusjuhendis, reklaam- või müügimaterjalides või avaldustes ning tehnilistes dokumentides esitatud teabe kohaselt ette näinud;
12)
”käyttötarkoituksella” käyttöä, johon tarjoaja on tarkoittanut tekoälyjärjestelmän, mukaan lukien erityinen käyttöyhteys ja erityiset käyttöolosuhteet, siten kuin ne on määritelty tiedoissa, jotka tarjoaja on antanut käyttöohjeissa, markkinointi- tai myyntimateriaaleissa ja -ilmoituksissa sekä teknisessä dokumentaatiossa;
13)
„mõistlikult prognoositav väärkasutamine“ – tehisintellektisüsteemi kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas selle sihtotstarbega, kuid mis võib tuleneda mõistlikult prognoositavast inimkäitumisest või interaktsioonist muude süsteemidega, sealhulgas muude tehisintellektisüsteemidega;
13)
”kohtuudella ennakoitavissa olevalla väärinkäytöllä” tekoälyjärjestelmän käyttöä tavalla, joka ei ole sen käyttötarkoituksen mukainen mutta joka voi olla seurausta kohtuudella ennakoitavissa olevasta ihmisen käyttäytymisestä tai järjestelmän vuorovaikutuksesta muiden järjestelmien, myös muiden tekoälyjärjestelmien, kanssa;
14)
„turvakomponent“ – toote või tehisintellektisüsteemi komponent, mis täidab selle toote või tehisintellektisüsteemi ohutusfunktsiooni või mille rike või talitlushäire ohustab inimeste tervist ja ohutust või vara;
14)
”turvakomponentilla” tuotteen tai tekoälyjärjestelmän komponenttia, joka toteuttaa kyseisen tuotteen tai tekoälyjärjestelmän turvallisuustoimintoa taikka jonka vika tai toimintahäiriö vaarantaa ihmisten terveyden ja turvallisuuden tai omaisuuden turvallisuuden;
15)
„kasutusjuhend“ – teave, mille pakkuja esitab, et teavitada juurutajat eeskätt tehisintellektisüsteemi sihtotstarbest ja nõuetekohasest kasutamisest;
15)
”käyttöohjeilla” tietoja, jotka tarjoaja antaa käyttöönottajalle erityisesti tekoälyjärjestelmän käyttötarkoituksesta ja asianmukaisesta käytöstä;
16)
„tehisintellektisüsteemi tagasinõudmine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on saavutada juurutajatele kättesaadavaks tehtud tehisintellektisüsteemi tagastamine pakkujale või selle kasutusest kõrvaldamine või selle kasutamise keelamine;
16)
”tekoälyjärjestelmän palautusmenettelyllä” kaikkia toimenpiteitä, joiden tarkoituksena on palauttaa käyttöönottajien saataville asetettu tekoälyjärjestelmä takaisin sen tarjoajalle tai poistaa se käytöstä tai tehdä sen käyttö mahdottomaksi;
17)
„tehisintellektisüsteemi turult kõrvaldamine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on hoida ära tarneahelas oleva tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist;
17)
”tekoälyjärjestelmän markkinoilta poistamisella” kaikkia toimenpiteitä, joiden tarkoituksena on estää toimitusketjussa olevan tekoälyjärjestelmän asettaminen saataville markkinoilla;
18)
„tehisintellektisüsteemi toimimine“ – tehisintellektisüsteemi suutlikkus täita talle seatud sihtotstarvet;
18)
”tekoälyjärjestelmän suorituskyvyllä” tekoälyjärjestelmän kykyä täyttää aiottu käyttötarkoitus;
19)
„teavitav asutus“ – riigi ametiasutus, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende seire jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest;
19)
”ilmoittamisesta vastaavalla viranomaisella” kansallista viranomaista, joka vastaa vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten arviointiin, nimeämiseen ja ilmoittamiseen sekä niiden seurantaan tarvittavien menettelyjen perustamisesta ja toteuttamisesta;
20)
„vastavushindamine“ – protsess, mille käigus tõendatakse, kas suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta III peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud;
20)
”vaatimustenmukaisuuden arvioinnilla” prosessia, jolla osoitetaan, täyttyvätkö III luvun 2 jaksossa vahvistetut suuririskistä tekoälyjärjestelmää koskevat vaatimukset;
21)
„vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb kolmanda isikuna vastavushindamise toiminguid, sealhulgas testimist, sertifitseerimist ja kontrollimist;
21)
”vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksella” tahoa, joka suorittaa kolmantena osapuolena vaatimustenmukaisuuden arviointitoimia, kuten testausta, sertifiointia ja tarkastuksia;
22)
„teada antud asutus“ – vastavushindamisasutus, millest on teada antud käesoleva määruse ja liidu muude asjaomaste ühtlustamisõigusaktide kohaselt;
22)
”ilmoitetulla laitoksella” vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosta, joka on ilmoitettu tämän asetuksen ja muun asiaankuuluvan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukaisesti;
23)
„oluline muudatus“ – tehisintellektisüsteemis pärast selle turule laskmist või kasutusele võtmist tehtud muudatus, mida pakkuja ei ole algses läbi viidud vastavushindamises ette näinud ega kavandanud ning mis mõjutab tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele või mille tulemusena muutub kasutusotstarve, mida silmas pidades on tehisintellektisüsteemi hinnatud;
23)
”merkittävällä muutoksella” tekoälyjärjestelmään sen markkinoille saattamisen tai käyttöönoton jälkeen tehtyä muutosta, jota tarjoaja ei ennakoi tai suunnittele alustavassa vaatimustenmukaisuuden arvioinnissa ja joka vaikuttaa siihen, miten tekoälyjärjestelmä täyttää tämän asetuksen III luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset, tai joka muuttaa käyttötarkoitusta, jota varten tekoälyjärjestelmä on arvioitu;
24)
„CE-märgis“ – märgis, millega pakkuja kinnitab, et tehisintellektisüsteem vastab III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele ja muudele kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, millega nähakse ette märgise paigaldamine;
24)
”CE-merkinnällä” merkintää, jolla tarjoaja osoittaa, että tekoälyjärjestelmä on niiden vaatimusten mukainen, jotka vahvistetaan III luvun 2 jaksossa ja muussa sovellettavassa unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä ja jossa säädetään merkinnän kiinnittämisestä;
25)
„turustamisjärgse seire süsteem“ – kõik toimingud, mida tehisintellektisüsteemi pakkuja teeb, et koguda ja läbi vaadata tema poolt turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi, eesmärgiga teha kindlaks juhud, kui tuleb viivitamata võtta vajalikke parandus- või ennetusmeetmeid;
25)
”markkinoille saattamisen jälkeisellä seurantajärjestelmällä” kaikkia toimia, joita tekoälyjärjestelmien tarjoajat toteuttavat kerätäkseen ja tarkastellakseen niiden markkinoille saattamien tai käyttöön ottamien tekoälyjärjestelmien käytöstä saatuja kokemuksia, jotta voidaan todeta, onko tarpeen toteuttaa välittömästi tarpeellisia korjaavia tai ennalta ehkäiseviä toimenpiteitä;
26)
„turujärelevalveasutus“ – riigi ametiasutus, kes teeb toiminguid ja võtab meetmeid vastavalt määrusele (EL) 2019/1020;
26)
”markkinavalvontaviranomaisella” kansallista viranomaista, joka toteuttaa asetuksen (EU) 2019/1020 mukaisia toimia;
27)
„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard;
27)
”yhdenmukaistetulla standardilla” asetuksen (EU) N:o 1025/2012 2 artiklan 1 alakohdan c alakohdassa määriteltyä yhdenmukaistettua standardia;
28)
„ühtne kirjeldus“ – kogum tehnilistest spetsifikatsioonidest, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4, mille abil saab täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid;
28)
”yhteisellä eritelmällä” asetuksen (EU) N:o 1025/2012 2 artiklan 4 alakohdassa määriteltyjä teknisiä eritelmiä, joiden avulla voidaan noudattaa tiettyjä tässä asetuksessa vahvistettuja vaatimuksia;
29)
„treenimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse tehisintellektisüsteemi treenimiseks selle õpitavate parameetrite sobitamise abil;
29)
”koulutusdatalla” dataa, jota käytetään tekoälyjärjestelmän kouluttamiseen sovittamalla sen opittavia parametreja;
30)
„valideerimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse treenitud tehisintellektisüsteemi hindamiseks ning selle mitteõpitavate parameetrite ja õppimisprotsessi reguleerimiseks, et muu hulgas hoiduda ala- või ülesobitamisest;
30)
”validointidatalla” dataa, jota käytetään koulutetun tekoälyjärjestelmän arviointiin ja sen ei-opittavien parametrien ja oppimisprosessin hienosäätöön muun muassa ali- tai ylisovittamisen estämiseksi;
31)
„valideerimisandmestik“ – eraldi andmestik või treenimisandmestiku osa kindlaksmääratud või muutuva jaotuse alusel;
31)
”validointidatajoukolla” erillistä datajoukkoa tai koulutusdatajoukon osaa joko kiinteällä tai muuttuvalla jaolla;
32)
„testimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse sõltumatu hinnangu andmiseks tehisintellektisüsteemile, et kinnitada selle süsteemi eeldustekohast toimimist, enne kui süsteem lastakse turule või võetakse kasutusele;
32)
”testausdatalla” dataa, jota käytetään tekoälyjärjestelmän riippumattomaan arviointiin kyseisen järjestelmän odotetun suorituskyvyn toteamiseksi ennen järjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa;
33)
„sisendandmed“ – andmed, mis esitatakse tehisintellektisüsteemile või mille tehisintellektisüsteem vahetult saab ning mille põhjal süsteem genereerib väljundi;
33)
”syöttötiedoilla” tekoälyjärjestelmään syötettyä tai sen suoraan hankkimaa dataa, jonka perusteella järjestelmä tuottaa tuloksen;
34)
„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike omaduste kohta, näiteks näokujutis või sõrmejälgede andmed;
34)
”biometrisillä tiedoilla” kaikkia luonnollisen henkilön fyysisiin ja fysiologisiin ominaisuuksiin tai käyttäytymiseen liittyvällä teknisellä käsittelyllä saatuja henkilötietoja, kuten kasvokuvia tai sormenjälkitietoja;
35)
„biomeetriline tuvastamine“ – inimese füüsiliste, füsioloogiliste, käitumuslike või psühholoogiliste omaduste automaatne tuvastamine füüsilise isiku isikusamasuse kindlakstegemiseks, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid andmebaasis säilitatavate isikute biomeetriliste andmetega;
35)
”biometrisellä tunnistuksella” ihmisen fyysisten, fysiologisten, käyttäytymiseen liittyvien tai psykologisten ominaisuuksien automaattista tunnistamista luonnollisen henkilön henkilöllisyyden toteamiseksi vertaamalla kyseisen henkilön biometrisiä tietoja tietokantaan tallennettuihin toisten yksilöiden biometrisiin tietoihin;
36)
„biomeetriline kontroll“ – füüsiliste isikute isikusamasuse automaatne, üks-ühele kontrollimine, sealhulgas autentimine, võrreldes nende biomeetrilisi andmeid varem esitatud biomeetriliste andmetega;
36)
”biometrisellä todennuksella” luonnollisten henkilöiden henkilöllisyyden automaattista yksi yhteen -todentamista, tunnistautuminen mukaan lukien, vertaamalla näiden biometrisiä tietoja aiemmin annettuihin biometrisiin tietoihin;
37)
„isikuandmete eriliigid“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete liigid;
37)
”erityisillä henkilötietoryhmillä” asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan 1 kohdassa, direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklassa ja asetuksen (EU) 2018/1725 10 artiklan 1 kohdassa tarkoitettuja henkilötietoryhmiä;
38)
„tundlikud operatiivandmed“ – operatiivandmed, mis on seotud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmisega ning mille avalikustamine võib ohustada kriminaalmenetluse terviklikkust;
38)
”arkaluonteisilla operatiivisilla tiedoilla” operatiivisia tietoja, jotka liittyvät rikosten ennalta ehkäisemistä, paljastamista, tutkimista tai niistä syytteeseenpanoa koskeviin toimiin ja joiden paljastaminen voisi vaarantaa rikosoikeudellisen menettelyn luotettavuuden;
39)
„emotsioonituvastussüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal;
39)
”tunteentunnistusjärjestelmällä” tekoälyjärjestelmää, jonka avulla luonnollisten henkilöiden tunteita tai aikomuksia voidaan tunnistaa tai päätellä heidän biometristen tietojensa perusteella;
40)
„biomeetrilise liigitamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on jagada füüsilisi isikuid nende biomeetriliste andmete põhjal konkreetsetesse kategooriatesse, välja arvatud juhul, kui see on teise äriteenuse lisateenus ja rangelt vajalik objektiivsetel tehnilistel põhjustel;
40)
”biometrisellä luokittelujärjestelmällä” tekoälyjärjestelmää, jonka avulla luonnolliset henkilöt luokitellaan heidän biometristen tietojensa perusteella tiettyihin ryhmiin, paitsi jos se on toisen kaupallisen palvelun oheistoiminto ja se on ehdottoman välttämätön objektiivisista teknisistä syistä;
41)
„biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada füüsilisi isikuid tavaliselt eemalt ilma nende aktiivse osaluseta, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusandmebaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega;
41)
”biometrisellä etätunnistusjärjestelmällä” tekoälyjärjestelmää, jonka avulla luonnolliset henkilöt voidaan tunnistaa ilman heidän aktiivista osallistumistaan – tyypillisesti etäältä – vertaamalla henkilön biometrisiä tietoja viitetietokantaan sisältyviin biometrisiin tietoihin;
42)
„reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, milles biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja tuvastamine toimub ilma märkimisväärse viivituseta, hõlmates lisaks viivitamatule tuvastamisele ka piiratud lühikesi viivitusi, et vältida kõrvalehoidmist;
42)
”reaaliaikaisella biometrisellä etätunnistusjärjestelmällä” biometristä etätunnistusjärjestelmää, jossa biometristen tietojen kerääminen, vertailu ja tunnistaminen tapahtuvat ilman merkittävää viivettä ja joka kattaa välittömän tunnistamisen lisäksi myös vähäiset viiveet, joilla pyritään ehkäisemään harhaanjohtamista;
43)
„tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, mis ei ole reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem;
43)
”jälkikäteisellä biometrisellä etätunnistusjärjestelmällä” muuta kuin reaaliaikaista biometristä etätunnistusjärjestelmää;
44)
„avalikult juurdepääsetav ruum“ – avalikus või eraomandis füüsiline koht, millele on juurdepääs määramatul arvul füüsilistel isikutel, olenemata sellest, kas kohaldatakse teatavaid juurdepääsutingimusi, ja olenemata võimalikest mahutavuspiirangutest;
44)
”julkisella tilalla” mitä tahansa julkisessa tai yksityisessä omistuksessa olevaa fyysistä paikkaa, johon määrittämättömällä määrällä luonnollisia henkilöitä on pääsy, riippumatta siitä, sovelletaanko tiettyjä pääsyä koskevia edellytyksiä ja riippumatta mahdollisista kapasiteettirajoituksista;
45)
„õiguskaitseasutus“ –
45)
”lainvalvontaviranomaisella”
a)
ametiasutus, kes on pädev kuritegusid tõkestama, uurima, avastama või nende eest vastutusele võtma või kriminaalkaristusi täitmisele pöörama, sealhulgas kaitsma avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja neid ohte ennetama, või
a)
kaikkia viranomaisia, joiden toimivalta kattaa rikosten ennalta estämisen, tutkimisen, paljastamisen tai rikoksiin liittyvät syytetoimet tai rikosoikeudellisten seuraamusten täytäntöönpanon, mukaan lukien yleiseen turvallisuuteen kohdistuvilta uhkilta suojelu ja tällaisten uhkien ehkäisy; tai
b)
muu asutus või üksus, kellele liikmesriigi õiguse kohaselt on antud ülesanne teostada avalikku võimu kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil;
b)
kaikkia muita elimiä tai yksiköitä, joille on jäsenvaltion lainsäädännössä annettu tehtäväksi käyttää julkista valtaa tai valtuuksia rikosten ennalta estämiseen, tutkimiseen, paljastamiseen tai rikoksiin liittyviin syytetoimiin tai rikosoikeudellisten seuraamusten täytäntöönpanoon, mukaan lukien yleiseen turvallisuuteen kohdistuvilta uhkilta suojelu ja tällaisten uhkien ehkäisy;
46)
„õiguskaitse“ – tegevus, mida õiguskaitseasutus teostab kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ohtude ennetamiseks;
46)
”lainvalvonnalla” toimia, joita lainvalvontaviranomaiset toteuttavat tai joita toteutetaan niiden puolesta rikosten ennalta estämistä, tutkimista, paljastamista tai rikoksiin liittyviä syytetoimia tai rikosoikeudellisten seuraamusten täytäntöönpanoa varten, mukaan lukien yleiseen turvallisuuteen kohdistuvilta uhkilta suojelu ja tällaisten uhkien ehkäisy;
47)
„tehisintellektiamet“ – komisjoni ülesanne aidata kaasa tehisintellektisüsteemide ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite rakendamisele, seirele ja järelevalvele ning tehisintellekti juhtimisele vastavalt komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta otsusele; käesolevas määruses sisalduvaid viiteid tehisintellektiametile käsitatakse viidetena komisjonile;
47)
”tekoälytoimistolla” komission tehtävää edistää 24 päivänä tammikuuta 2024 tehdyssä komission päätöksessä säädettyä tekoälyjärjestelmien, yleiskäyttöisten tekoälymallien ja tekoälyn hallinnoinnin täytäntöönpanoa, seurantaa ja valvontaa; tässä asetuksessa olevia viittauksia tekoälytoimistoon pidetään viittauksina komissioon;
48)
„riigi pädev asutus“ – teavitav asutus või turujärelevalveasutus; ELi institutsioonide, ametite, asutuste, ja organite poolt kasutusele võetud või kasutatavate tehisintellektisüsteemide puhul käsitatakse käesolevas määruses toodud viiteid riikide pädevatele asutustele või turujärelevalveasutustele viidetena Euroopa Andmekaitseinspektorile;
48)
”kansallisella toimivaltaisella viranomaisella” ilmoittamisesta vastaavaa viranomaista tai markkinavalvontaviranomaista; kun kyseessä ovat unionin toimielinten, virastojen, toimistojen ja elinten käyttöön ottamat tai käyttämät tekoälyjärjestelmät, tässä asetuksessa olevia viittauksia kansallisiin toimivaltaisiin viranomaisiin tai markkinavalvontaviranomaisiin on pidettävä viittauksina Euroopan tietosuojavaltuutettuun;
49)
„tõsine intsident“ – juhtum või tehisintellektisüsteemi talitlushäire, mis otseselt või kaudselt põhjustab ühe järgmistest tagajärgedest:
49)
”vakavalla vaaratilanteella” vaaratilannetta tai tekoälyjärjestelmän toimintahäiriötä, joka suoraan tai välillisesti johtaa johonkin seuraavista:
a)
inimese surm või tõsine kahju inimese tervisele;
a)
henkilön kuolema tai vakava vahinko henkilön terveydelle;
b)
elutähtsa taristu juhtimise või käitamise tõsine ja pöördumatu katkemine;
b)
vakava tai peruuttamaton häiriö kriittisen infrastruktuurin hallinnassa ja toiminnassa.
c)
põhiõiguste kaitsmiseks mõeldud liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumine;
c)
perusoikeuksien suojaamiseen tarkoitettujen unionin oikeuden mukaisten velvoitteiden rikkominen,
d)
tõsine kahju varale või keskkonnale;
d)
vakava vahinko omaisuudelle tai ympäristölle;
50)
„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;
50)
”henkilötiedoilla” asetuksen (EU) 2016/679 4 artiklan 1 alakohdassa määriteltyjä henkilötietoja;
51)
„isikustamata andmed“ – muud andmed kui määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;
51)
”muilla kuin henkilötiedoilla” muuta dataa kuin asetuksen (EU) 2016/679 4 artiklan 1 alakohdassa määriteltyjä henkilötietoja;
52)
„profiilianalüüs“ – profiilianalüüs, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4;
52)
”profiloinnilla” profilointia asetuksen (EU) 2016/679 4 artiklan 4 alakohdassa tarkoitetulla tavalla;
53)
„tegelikes tingimustes testimise kava“ – dokument, milles kirjeldatakse tegelikes tingimustes testimise eesmärke, meetodeid, geograafilist, rahvastikuga seotud ja ajalist ulatust, järelevalvet, korraldust ja läbiviimist;
53)
”todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevalla suunnitelmalla” asiakirjaa, jossa kuvataan todellisissa olosuhteissa tapahtuvan testauksen tavoitteet, menetelmät, maantieteellinen, väestöä koskeva ja ajallinen laajuus, seuranta, organisointi ja toteuttaminen;
54)
„regulatiivliivakasti kava“ – osaleva pakkuja ja pädeva asutuse vahel kokku lepitud dokument, milles kirjeldatakse regulatiivliivakastis toimuva tegevuse eesmärke, tingimusi, ajakava, metoodikat ja nõudeid;
54)
”testiympäristösuunnitelmalla” osallistuvan tarjoajan ja toimivaltaisen viranomaisen välillä sovittua asiakirjaa, jossa kuvataan testiympäristössä toteutettavien toimien tavoitteet, edellytykset, aikataulu, menetelmät ja vaatimukset;
55)
„tehisintellekti regulatiivliivakast“ – pädeva asutuse loodud kontrollitud raamistik, mis pakub tehisintellektisüsteemide pakkujatele või võimalikele pakkujatele võimalust arendada, treenida, valideerida ja testida innovatiivset tehisintellektisüsteemi asjakohastel juhtudel tegelikes tingimustes ning regulatiivliivakasti kava kohaselt piiratud aja jooksul regulatiivse järelevalve all;
55)
”tekoälyn sääntelyn testiympäristöllä” toimivaltaisen viranomaisen perustamaa hallinnoitua kehystä, joka tarjoaa tekoälyjärjestelmien tarjoajille tai mahdollisille tarjoajille mahdollisuuden kehittää, kouluttaa, validoida ja testata tarvittaessa todellisissa olosuhteissa innovatiivista tekoälyjärjestelmää testisuunnitelman mukaisesti rajoitetun ajan viranomaisvalvonnassa;
56)
„tehisintellektipädevus“ – oskused, teadmised ja arusaamine, mis võimaldavad pakkujatel, juurutajatel ja mõjutatud isikutel, võttes arvesse nende käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi, tehisintellektisüsteeme teadlikult juurutada ja suurendada teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja riskidest ning võimalikust kahjust, mida see võib põhjustada;
56)
”tekoälylukutaidolla” osaamista, tietämystä ja ymmärrystä, joiden avulla tarjoajat, käyttöönottajat ja henkilöt, joihin vaikutukset kohdistuvat, voivat ottaen huomioon oikeutensa ja velvollisuutensa tämän asetuksen puitteissa ottaa tietoon perustuen käyttöön tekoälyjärjestelmiä sekä saada tietoa tekoälyn mahdollisuuksista ja riskeistä ja mahdollisista vahingoista, joita se voi aiheuttaa;
57)
„tegelikes tingimustest testimine“ – tehisintellektisüsteemi ajutine testimine selle sihtotstarbe jaoks tegelikes tingimustes väljaspool laborit või muul moel simuleeritud keskkonda, eesmärgiga koguda usaldusväärseid ja stabiilseid andmeid ning hinnata ja kontrollida tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva määruse nõuetele, ning see ei kvalifitseeru tehisintellektisüsteemi turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks käesoleva määruse tähenduses, eeldusel et täidetud on kõik artiklite 57 või 60 kohased tingimused;
57)
”todellisissa olosuhteissa suoritettavalla testauksella” tekoälyjärjestelmän tilapäistä testaamista käyttötarkoituksensa mukaisesti todellisissa olosuhteissa muualla kuin laboratoriossa tai muulla tavoin simuloidussa ympäristössä luotettavan ja vankan datan keräämiseksi ja tekoälyjärjestelmän vaatimustenmukaisuuden arvioimiseksi ja todentamiseksi tämän asetuksen vaatimuksiin nähden, ja tätä ei katsota tekoälyjärjestelmän saattamiseksi markkinoille tai sen käyttöönottamiseksi tässä asetuksessa tarkoitetulla tavalla, edellyttäen että kaikki 57 tai 60 artiklassa säädetyt edellytykset täyttyvät;
58)
„subjekt“ – tegelikes tingimustes testimise kontekstis füüsiline isik, kes osaleb tegelikes tingimustes testimises;
58)
”osallistujalla” todellisissa olosuhteissa tapahtuvan testauksen yhteydessä luonnollista henkilöä, joka osallistuu todellisissa olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen;
59)
„teadev nõusolek“ – subjekti vaba, konkreetne, ühemõtteline ja vabatahtlik väljendus oma tahtest osaleda teatavas tegelikes tingimustes toimuvas testimises pärast seda, kui teda on teavitatud testimise kõikidest aspektidest, mis on subjekti osalemisotsuse jaoks asjakohased;
59)
”tietoon perustuvalla suostumuksella” osallistujan vapaasti annettua, tiettyä, yksiselitteistä ja vapaaehtoista ilmaisua halukkuudestaan osallistua tiettyyn todellisissa olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen, sen jälkeen kun hän on saanut tiedot testauksen kaikista näkökohdista, jotka ovat merkityksellisiä osallistujan osallistumispäätöksen kannalta;
60)
„süvavõltsing“ – loodud või manipuleeritud kujutis või audio- või videosisu, mis sarnaneb tegelike isikute, esemete, kohtade, üksuste või sündmustega ning mis näib kasutajale petlikult ehtne või tõene;
60)
”syväväärennöksellä” tekoälyllä tuotettua tai käsiteltyä kuva-, ääni- tai videosisältöä, joka muistuttaa olemassa olevia henkilöitä, esineitä, paikkoja, toimijoita tai tapahtumia ja joka antaa henkilölle valheellisen vaikutelman siitä, että se on aito tai totuudenmukainen;
61)
„ulatuslik rikkumine“ – üksikisikute huve kaitsva liidu õigusega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis:
61)
”laajalle levinneellä rikkomisella” yksityishenkilöiden etuja suojaavan unionin oikeuden vastaisia tekoja tai laiminlyöntejä, jotka
a)
on kahjustanud või võib tõenäoliselt kahjustada nende üksikisikute kollektiivseid huve, kes elavad vähemalt kahes muus liikmesriigis kui see, kus
a)
ovat vahingoittaneet tai ovat omiaan vahingoittamaan sellaisten yksityishenkilöiden yhteisiä etuja, joiden asuinpaikka on vähintään kahdessa muussa jäsenvaltiossa kuin siinä,
i)
tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus,
i)
jossa teko tai laiminlyönti sai alkunsa tai tapahtui,
ii)
asjaomase pakkuja või, kui see on kohaldatav, tema volitatud esindaja asub või on asutatud, või
ii)
jossa asianomainen tarjoaja tai tapauksen mukaan sen valtuutettu edustaja sijaitsee tai jonne se on sijoittautunut tai
iii)
juurutaja on asutatud, kui rikkumise on toime pannud juurutaja;
iii)
jonne käyttöönottaja on sijoittautunut silloin, kun hän syyllistyy rikkomiseen;
b)
on kahjustanud, kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada üksikisikute kollektiivseid huve ja millel on ühiseid tunnuseid, sealhulgas sama ebaseaduslik tava, sama huvi rikkumine ja toimepanemine sama operaatori poolt samaaegselt vähemalt kolmes liikmesriigis;
b)
ovat vahingoittaneet, vahingoittavat tai ovat omiaan vahingoittamaan yksityishenkilöiden yhteisiä etuja ja joilla on yhteisiä piirteitä, kuten sama lainvastainen menettely tai samat edut rikkomuksen kohteena ja jotka ilmenevät samanaikaisesti ja joiden tekijä on sama toimija vähintään kolmessa jäsenvaltiossa;
62)
„elutähtis taristu“ – määruse (EL) 2022/2557 artikli 2 punktis 4 määratletud elutähtis taristu;
62)
”kriittisellä infrastruktuurilla” direktiivin (EU) 2022/2557 2 artiklan 4 alakohdassa määriteltyä kriittistä infrastruktuuria;
63)
„üldotstarbeline tehisintellektimudel“ – tehisintellektimudel, sealhulgas juhul, kui sellist tehisintellektimudelit treenitakse suure hulga andmetega, kasutades mastaapset enesejärelevalvet, millele on omane märkimisväärne üldisus ja suudab pädevalt täita mitmesuguseid eri ülesandeid, olenemata mudeli turule laskmise viisist, ning mida saab integreerida mitmesugustesse järgmise etapi süsteemidesse või rakendustesse, välja arvatud tehisintellektimudelid, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses või prototüüpide loomiseks enne nende turule laskmist;
63)
”yleiskäyttöisellä tekoälymallilla” tekoälymallia, myös silloin, kun tällainen tekoälymalli on koulutettu suurella määrällä dataa käyttäen laajamittaista itsevalvontaa, joka on hyvin yleisluonteinen ja pystyy suorittamaan pätevästi monenlaisia erillisiä tehtäviä riippumatta siitä, miten malli saatetaan markkinoille, ja joka voidaan integroida erilaisiin ketjun loppupään järjestelmiin tai sovelluksiin, lukuun ottamatta tekoälymalleja, joita käytetään tutkimus-, kehitys- tai prototyyppitoimintaan ennen niiden saattamista markkinoille;
64)
„suure mõjuga võimed“ – võimed, mis vastavad kõige arenenumates üldotstarbelistes tehisintellektimudelites tuvastatud võimetele või ületavad neid;
64)
”vaikutuksiltaan merkittävällä suorituskyvyllä” suorituskykyä, joka vastaa kehittyneimpien yleiskäyttöisten tekoälymallien mitattuja valmiuksia tai ylittää ne;
65)
„süsteemne risk“ – risk, mis on spetsiifiline üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suure mõjuga võimetele ja millel on märkimisväärne mõju liidu turule nende ulatuse või tegeliku või mõistlikult prognoositava negatiivse mõju tõttu rahvatervisele, ohutusele, avalikule julgeolekule, põhiõigustele või ühiskonnale tervikuna ning mida saab laialdaselt levitada kogu väärtusahela ulatuses;
65)
”systeemisellä riskillä” riskiä, joka on yleiskäyttöisten tekoälymallien vaikutuksiltaan merkittävälle suorituskyvylle ominainen ja jolla on merkittävä vaikutus unionin markkinoihin niiden kattavuuden tai kansanterveyteen, turvallisuuteen, yleiseen turvallisuuteen, perusoikeuksiin tai koko yhteiskuntaan kohdistuvien tosiasiallisten tai kohtuudella ennakoitavissa olevien kielteisten vaikutusten vuoksi ja jota voidaan levittää laajamittaisesti koko arvoketjussa;
66)
„üldotstarbeline tehisintellektisüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mis põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ja mis suudab teenida mitmesuguseid eesmärke ja mis on mõeldud nii otseseks kasutamiseks kui ka integreerimiseks teistesse tehisintellektisüsteemidesse;
66)
”yleiskäyttöisellä tekoälyjärjestelmällä” tekoälyjärjestelmää, joka perustuu yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ja joka kykenee palvelemaan erilaisia tarkoituksia sekä suorassa käytössä että muihin tekoälyjärjestelmiin integroituna;
67)
„ujukomatehe“ – mis tahes matemaatiline tehe või väärtuse omistamine, mis hõlmab ujukoma-arve (alamhulk reaalarvudest, mida arvutites esitatakse tavaliselt fikseeritud täpsusega täisarvudena, mille fikseeritud alus on astendatud täisarvulise astmega);
67)
”liukulukulaskennalla” mitä tahansa matemaattista toimitusta tai tehtävää, johon liittyy liukulukuja, jotka ovat niiden reaalilukujen alajoukko, joita tietokoneissa tyypillisesti esitetään pysyvän arvon kokonaislukuna, jota skaalataan kiinteäkantaisella kokonaislukueksponentilla;
68)
„järgmise etapi pakkuja“ – tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi pakkuja, mis integreerib tehisintellektimudeli, olenemata sellest, kas ta pakub tehisintellektimudelit ise ja see on vertikaalselt integreeritud või pakub seda lepinguliste suhete alusel mõni muu üksus.
68)
”ketjun loppupään tarjoajalla” tekoälyjärjestelmän, myös yleiskäyttöisen tekoälyjärjestelmän, johon on integroitu tekoälymalli, tarjoajaa, riippumatta siitä, onko tekoälymalli niiden itsensä tarjoama ja vertikaalisesti integroitu vai jonkin muun yhteisön sopimussuhteiden perusteella tarjoama.
Artikkel 4
4 artikla
Tehisintellektipädevus
Tekoälylukutaito
Tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad võtavad võimalikult suurel määral meetmeid, et tagada oma töötajate ja kõigi teiste nende nimel tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute piisav tehisintellektipädevus, võttes arvesse nende tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust ning konteksti, milles tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning arvestades isikuid või isikute rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme kasutatakse.
Tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja käyttöönottajien on parhaansa mukaan toteutettava toimenpiteitä, joilla ne varmistavat henkilöstönsä ja muiden niiden puolesta tekoälyjärjestelmien toiminnasta ja käytöstä vastaavien henkilöiden riittävän tekoälylukutaidon, minkä yhteydessä otetaan huomioon heidän tekninen tietämyksensä, kokemuksensa, koulutuksensa ja tekoälyjärjestelmien käyttöyhteys sekä henkilöt tai henkilöryhmät, joihin tekoälyjärjestelmiä on määrä käyttää.
II PEATÜKK
II LUKU
TEHISINTELLEKTI KEELATUD KASUTUSVIISID
KIELLETYT TEKOÄLYYN LIITTYVÄT KÄYTÄNNÖT
Artikkel 5
5 artikla
Tehisintellekti keelatud kasutusviisid
Kielletyt tekoälyyn liittyvät käytännöt
1. Järgmised tehisintellekti kasutusviisid on keelatud:
1. Seuraavat tekoälyyn liittyvät käytännöt ovat kiellettyjä:
a)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid või sihilikult manipuleerivaid või petlikke võtteid, mille eesmärk või tagajärg on isiku või isikute rühma käitumise oluline moonutamine, kahjustades oluliselt nende võimet teha teadlik otsus ja pannes nad seeläbi tegema otsuse, mida nad ei oleks muul juhul teinud, viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele isikule, teisele isikule või isikute rühmale olulist kahju;
a)
sellaisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö, jossa käytetään subliminaalisia tekniikoita, joita henkilö ei havaitse tietoisesti, tai tarkoituksellisesti manipuloivia tai harhaanjohtavia tekniikoita, joiden tavoitteena on vääristää tai jotka olennaisesti vääristävät henkilön tai henkilöryhmän käyttäytymistä heikentäen tuntuvasti tämän kykyä tehdä tietoinen päätös ja saaden tämän tekemään päätöksen, jota tämä ei olisi muussa tapauksessa tehnyt, tavalla, joka aiheuttaa tai kohtuullisella todennäköisyydellä aiheuttaa kyseiselle henkilölle, toiselle henkilölle tai henkilöryhmälle merkittävää haittaa.
b)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära füüsilise isiku või konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast ning mille eesmärk või tagajärg on oluliselt moonutada selle isiku või sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele või mõnele teisele isikule olulist kahju;
b)
sellaisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö, jossa hyödynnetään luonnollisen henkilön tai tietyn henkilöryhmän haavoittuvuuksia, jotka liittyvät heidän ikäänsä, vammaansa tai erityiseen sosiaaliseen tai taloudelliseen tilanteeseensa, siten, että tavoitteena tai vaikutuksena on olennaisesti vääristää kyseisen henkilön tai kyseiseen ryhmään kuuluvan henkilön käyttäytymistä tavalla, joka aiheuttaa tai kohtuullisella todennäköisyydellä aiheuttaa kyseiselle henkilölle tai toiselle henkilölle merkittävää haittaa;
c)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega hinnatakse või liigitatakse füüsilisi isikuid või isikute rühmi teatava aja jooksul, tuginedes nende sotsiaalsele käitumisele või teadaolevatele, tuletatud või prognoositud isiku- või iseloomuomadustele, kusjuures sotsiaalpunktide tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest:
c)
tekoälyjärjestelmien markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö luonnollisten henkilöiden tai henkilöryhmien arvioimiseksi tai luokittelemiseksi tiettynä ajanjaksona heidän sosiaalisen käyttäytymisensä tai tunnettujen, pääteltyjen tai ennakoitujen henkilökohtaisten ominaisuuksiensa tai luonteenpiirteidensä perusteella siten, että sosiaalinen pisteytys johtaa jompaankumpaan tai molempiin seuraavista:
i)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti;
i)
tiettyjen luonnollisten henkilöiden tai henkilöryhmien haitallinen tai epäedullinen kohtelu sosiaalisissa yhteyksissä, jotka eivät liity siihen asiayhteyteen, jossa tiedot alun perin tuotettiin tai kerättiin;
ii)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega;
ii)
tiettyjen luonnollisten henkilöiden tai henkilöryhmien haitallinen tai epäedullinen kohtelu, joka on perusteetonta tai suhteetonta heidän sosiaaliseen käyttäytymiseensä tai sen vakavuuteen nähden;
d)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsiliste isikute riskihindamiste tegemiseks, et hinnata või prognoosida riski, et füüsiline isik paneb toime kuriteo, tuginedes üksnes füüsilise isiku profiilianalüüsile või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamisele; seda keeldu ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida kasutatakse selleks, et toetada inimhinnangut isiku kuritegelikus tegevuses osalemise kohta, mis juba tugineb kuritegeliku tegevusega otseselt seotud objektiivsetele ja kontrollitavatele faktidele;
d)
tekoälyjärjestelmän markkinoille saattaminen, käyttöönotto tätä erityistarkoitusta varten tai käyttö luonnollisia henkilöitä koskevien riskinarviointien tekemiseen, jotta voidaan arvioida tai ennustaa sen riskiä, että luonnollinen henkilö syyllistyy rikokseen, kun tämä perustuu yksinomaan luonnollisen henkilön profilointiin tai hänen persoonallisuuspiirteidensä ja persoonallisuusominaisuuksiensa arviointiin; tätä kieltoa ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin, joita käytetään tukemaan ihmisen tekemää arviointia jonkun henkilön osallistumisesta rikolliseen toimintaan, kun arvio jo perustuu objektiivisiin ja todennettavissa oleviin tosiseikkoihin, jotka liittyvät suoraan rikolliseen toimintaan;
e)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu;
e)
sellaisten tekoälyjärjestelmien saattaminen markkinoille, käyttöönotto tähän tiettyyn tarkoitukseen tai käyttö, joilla luodaan tai laajennetaan kasvojentunnistustietokantoja haravoimalla kasvokuvia kohdentamattomasti internetistä tai valvontakamerakuvista;
f)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsilise isiku emotsioonide tuletamiseks töökoha ja haridusasutustega seoses, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutusele võtta või turule viia meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel;
f)
tekoälyjärjestelmien markkinoille saattaminen, käyttöönotto tätä tarkoitusta varten tai käyttö luonnollisen henkilön tunteiden päättelemiseksi työpaikalla ja oppilaitoksissa, paitsi jos tekoälyjärjestelmän käyttöä on tarkoitus hyödyntää tai saattaa markkinoille lääketieteellisiin tai turvallisuuteen liittyviin tarkoituksiin;
g)
selliste biomeetrilise liigitamise süsteemide turule laskmine või kasutuselevõtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis liigitavad füüsilisi isikuid individuaalselt nende biomeetriliste andmete alusel, et tuletada või järeldada nende rassi, poliitilisi vaateid, ametiühingusse kuulumist, usulisi või filosoofilisi veendumusi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; see keeld ei hõlma seaduslikult saadud biomeetriliste andmete, näiteks biomeetrilistel andmetel põhinevate piltide märgistamist või filtreerimist või biomeetriliste andmete kategoriseerimist õiguskaitse valdkonnas;
g)
sellaisten biometristen luokittelujärjestelmien markkinoille saattaminen, käyttöönotto tätä tiettyä tarkoitusta varten tai sellaisten biometristen luokittelujärjestelmien käyttö, joissa luonnolliset henkilöt luokitellaan heidän biometristen tietojensa perusteella rodun, poliittisten mielipiteiden, ammattiliiton jäsenyyden, uskonnollisen tai filosofisen vakaumuksen, seksuaalisen käyttäytymisen tai seksuaalisen suuntautumisen perusteella; tämä kielto ei koske laillisesti hankittujen biometristen tietoaineistojen, kuten kuvien, merkitsemistä tai suodattamista biometristen tietojen perusteella lainvalvonta-alalla;
h)
avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses:
h)
reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käyttö julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa, paitsi jos ja siltä osin kuin se on ehdottoman välttämätöntä jonkin seuraavan tavoitteen saavuttamiseksi:
i)
konkreetsete inimröövi, inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise ohvrite sihipärane otsimine ning kadunud isikute otsimine;
i)
kaappauksen, ihmiskaupan ja seksuaalisen hyväksikäytön uhrien kohdennettu etsintä sekä kadonneiden henkilöiden etsiminen;
ii)
füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava terrorirünnaku ohu ärahoidmine;
ii)
luonnollisten henkilöiden henkeen tai fyysiseen turvallisuuteen kohdistuvan erityisen, merkittävän ja välittömän uhan taikka aidon ja välittömän tai aidon ja ennakoitavissa olevan terrori-iskun uhan ehkäiseminen;
iii)
kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku asukoha kindlaks tegemine või tuvastamine kriminaaluurimise või süüdistuse esitamise või kriminaalkaristuse täitmisele pööramise eesmärgil II lisas osutatud kuritegude eest, mis on asjaomases liikmesriigis karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat.
iii)
rikoksesta epäillyn henkilön paikantaminen tai tunnistaminen liitteessä II tarkoitettujen rikosten tutkintaa tai syytteeseenpanoa tai rikosoikeudellisen seuraamuksen täytäntöönpanoa varten ja joista voi asianomaisessa jäsenvaltiossa seurata vapaudenmenetyksen käsittävä rangaistus tai turvaamistoimenpide, jonka enimmäisaika on vähintään neljä vuotta.
Esimese lõigu punkt h ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemise suhtes muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.
Ensimmäisen alakohdan h alakohta ei rajoita asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan soveltamista, kun kyse on biometristen tietojen käsittelystä muihin tarkoituksiin kuin lainvalvontaan.
2. Kui kasutatakse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil, toimub kasutus selles punktis sätestatud eesmärkidel üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning selle puhul võetakse arvesse järgmisi elemente:
2. Kun reaaliaikaisia biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä käytetään julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa minkä tahansa 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa tarkoitetun tavoitteen saavuttamiseksi, käytön on tapahduttava kyseisessä kohdassa vahvistettuihin tarkoituksiin ainoastaan erityisesti kohteena olevan henkilön henkilöllisyyden vahvistamiseksi, ja siinä on otettava huomioon seuraavat seikat:
a)
millist laadi on olukord, kus süsteemi võidakse kasutada; eeskätt see, milline oleks kahju raskusaste, tõenäosus ja ulatus juhul, kui süsteemi ei kasutataks;
a)
mahdollisen käytön aiheuttavan tilanteen luonne, erityisesti aiheutuvan vahingon vakavuus, todennäköisyys ja laajuus siinä tapauksessa, että järjestelmää ei käytetä;
b)
millised on süsteemi kasutamise tagajärjed kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabaduste seisukohast; eeskätt see, milline on tagajärgede raskusaste, tõenäosus ja ulatus.
b)
järjestelmän käytön seuraukset kaikkien asianomaisten henkilöiden oikeuksille ja vapauksille, erityisesti näiden seurausten vakavuus, todennäköisyys ja laajuus.
Ühtlasi peab reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil olema vastavuses kasutamise suhtes kehtivate vajalike ja proportsionaalsete kaitsemeetmete ja tingimustega kooskõlas selle kasutamist lubava siseriikliku õigusega ning seda eeskätt ajaliste, geograafiliste ja isikutega seotud piirangute osas. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis on lubatud üksnes juhul, kui õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, nagu on sätestatud artiklis 27 ja on registreerinud süsteemi ELi andmebaasis vastavalt artiklile 49. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib selliseid süsteeme siiski hakata kasutama ilma neid ELi andmebaasis registreerimata, eeldusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta.
Lisäksi kun reaaliaikaisia biometrisiä etätunnistusjärjestelmiä käytetään julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa minkä tahansa tämän artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa tarkoitetun tavoitteen saavuttamiseksi, on noudatettava käyttöön liittyviä välttämättömiä ja oikeasuhteisia suojatoimia ja edellytyksiä niiden käytön sallivan kansallisen lainsäädännön mukaisesti, erityisesti ajallisia, maantieteellisiä ja henkilötason rajoituksia. Reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käyttö julkisissa tiloissa sallitaan vain, jos lainvalvontaviranomainen on saattanut päätökseen 27 artiklassa tarkoitetun perusoikeuksia koskevan vaikutustenarvioinnin ja rekisteröinyt järjestelmän EU:n tietokantaan 49 artiklan mukaisesti. Asianmukaisesti perustelluissa kiireellisissä tapauksissa tällaisten järjestelmien käyttö voidaan kuitenkin aloittaa ilman rekisteröintiä EU:n tietokantaan edellyttäen, että rekisteröinti saatetaan päätökseen ilman aiheetonta viivytystä.
3. Lõike 1 esimese lõigu punkti h ja lõike 2 kohaldamisel on reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi igaks kasutamiseks avalikult juurdepääsetavas ruumis vaja eelnevat luba, mille annab selle liikmesriigi, kus kasutamine hakkab toimuma, õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, ja mis antakse põhjendatud taotluse põhjal kooskõlas lõikes 5 osutatud üksikasjalike siseriiklike õigusnormidega. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib siiski hakata sellist süsteemi kasutama ilma loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul. Kui selline luba lükatakse tagasi, lõpetatakse kasutamine viivitamata ning kõik andmed ning selle kasutamise tulemused ja väljundid jäetakse viivitamata kõrvale ja kustutatakse.
3. Edellä olevan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdan ja 2 kohdan tarkoituksiin jokainen reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käyttö lainvalvontatarkoituksessa julkisissa tiloissa edellyttää sen jäsenvaltion, jossa käyttö tapahtuu, sellaisen oikeusviranomaisen tai riippumattoman hallintoviranomaisen, jonka päätös on sitova, myöntämää ennakkolupaa, joka annetaan perustellusta pyynnöstä ja 5 kohdassa tarkoitetun kansallisen lainsäädännön yksityiskohtaisten sääntöjen mukaisesti. Asianmukaisesti perustelluissa kiireellisissä tapauksissa tällaisen järjestelmän käyttö voidaan kuitenkin aloittaa ilman lupaa, kunhan asianmukainen lupa pyydetään ilman aiheetonta viivytystä ja viimeistään 24 tunnin kuluessa. Jos tällainen lupa evätään, käyttö on lopetettava välittömästi ja kaikki tiedot sekä tällaiseen käyttöön liittyvät tulokset ja tuotokset on välittömästi poistettava.
Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, annab loa üksnes juhul, kui on talle esitatud objektiivsete tõendite või selgete asjaolude põhjal veendunud, et kõnealuse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine on vajalik ja proportsionaalne mõne lõike 1 esimese lõigu punktis h täpsustatud ja taotluses nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ning et eelkõige piirdub süsteemi kasutamine sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga. Kõnealune asutus võtab taotluse kohta otsuse tegemisel arvesse lõikes 2 osutatud elemente. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
Toimivaltainen oikeusviranomainen tai riippumaton hallintoviranomainen, jonka päätös on sitova, saa myöntää luvan ainoastaan, jos se katsoo sille esitettyjen objektiivisten todisteiden tai selkeiden seikkojen perusteella, että kyseessä oleva reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käyttö on välttämätöntä ja oikeasuhteista jonkin 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa tarkoitetun ja pyynnössä yksilöidyn tavoitteen saavuttamiseksi, ja se rajoittuu erityisesti siihen, mikä on ehdottoman välttämätöntä ajanjakson sekä maantieteellisen ja henkilötason soveltamisalan osalta. Toimivaltaisen viranomaisen on pyyntöä koskevaa päätöstä tehdessään otettava huomioon 2 kohdassa tarkoitetut seikat. Päätöstä, jolla on henkilöön kohdistuvia kielteisiä oikeusvaikutuksia, ei saa tehdä pelkästään reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän tuotosten perusteella.
4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teavitatakse asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust igast reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil kooskõlas lõikes 5 osutatud siseriiklike õigusnormidega. Teates esitatakse vähemalt lõikes 6 täpsustatud teave ning teade ei sisalda tundlikke operatiivandmeid.
4. Jokaisesta reaaliaikaisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käytöstä julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksiin on ilmoitettava asianomaiselle markkinavalvontaviranomaiselle ja kansalliselle tietosuojaviranomaiselle 5 kohdassa tarkoitettujen kansallisten sääntöjen mukaisesti, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 3 kohdan soveltamista. Ilmoituksen on sisällettävä vähintään 6 kohdassa täsmennetyt tiedot, eikä se saa sisältää arkaluonteisia operatiivisia tietoja.
5. Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse täielikult või osaliselt lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 esimese lõigu punktis h ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve ja aruandluse jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 esimese lõigu punktis h loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste punkti h alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks. Liikmesriigid teatavad nendest õigusnormidest komisjonile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
5. Jäsenvaltio voi päättää säätää mahdollisuudesta sallia kokonaan tai osittain reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käyttö julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksessa 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa sekä 2 ja 3 kohdassa luetelluin rajoituksin ja edellytyksin. Asianomaisten jäsenvaltioiden on vahvistettava kansallisessa lainsäädännössään tarvittavat yksityiskohtaiset säännöt 3 kohdassa tarkoitettujen lupien pyytämistä, myöntämistä ja käyttöä sekä niihin liittyvää valvontaa ja raportointia varten. Näissä säännöissä on myös täsmennettävä, minkä 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdassa lueteltujen tavoitteiden osalta, myös minkä mainitun h alakohdan iii alakohdassa tarkoitettujen rikosten osalta, toimivaltaisille viranomaisille voidaan antaa lupa käyttää kyseisiä järjestelmiä lainvalvontatarkoituksessa. Jäsenvaltioiden on ilmoitettava näistä säännöistä komissiolle viimeistään 30 päivän kuluttua niiden hyväksymisestä. Jäsenvaltiot voivat unionin oikeuden mukaisesti ottaa käyttöön rajoittavampaa lainsäädäntöä biometristen etätunnistusjärjestelmien käytön osalta.
6. Riiklikud turujärelevalveasutused ja liikmesriikide riiklikud andmekaitseasutused, keda on lõike 4 kohaselt teavitatud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärkidel, esitavad komisjonile sellise kasutamise kohta aastaaruanded. Selleks esitab komisjon liikmesriikidele ning riiklikele turujärelevalve- ja andmekaitseasutustele vormi, mis sisaldab teavet pädevate õigusasutuste või sõltumatu haldusasutuse poolt, kelle otsus on siduv, lõike 3 kohaste loataotluste suhtes tehtud otsuste arvu ja nende tulemuste kohta.
6. Kansallisten markkinavalvontaviranomaisten ja jäsenvaltioiden kansallisten tietosuojaviranomaisten, joille on 4 kohdan mukaisesti ilmoitettu reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käytöstä julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksiin, on toimitettava komissiolle vuosittain raportti tällaisesta käytöstä. Tätä varten komissio toimittaa jäsenvaltioille ja kansallisille markkinavalvonta- ja tietosuojaviranomaisille mallin, joka sisältää tiedot sellaisen toimivaltaisen oikeusviranomaisen tai riippumattoman hallintoviranomaisen, joiden päätös on sitova, tekemien päätösten lukumäärästä, jotka koskevat 3 kohdan mukaisia lupapyyntöjä, ja niiden tuloksista.
7. Komisjon avaldab lõikes 6 osutatud aastaaruannete põhjal aastaaruanded reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil, tuginedes liikmesriikide koondandmetele. Nimetatud aastaaruanded ei sisalda asjaomase õiguskaitsealase tegevuse tundlikke operatiivandmeid.
7. Komissio julkaisee vuosittaisia raportteja reaaliaikaisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käytöstä julkisissa tiloissa lainvalvontatarkoituksiin jäsenvaltioiden yhdistettyjen tietojen nojalla perustuen 6 kohdassa tarkoitettuihin vuosittaisiin raportteihin. Vuosittaisiin raportteihin ei saa sisältyä arkaluonteisia operatiivisia tietoja asiaan liittyvistä lainvalvontatoimista.
8. Käesolev artikkel ei mõjuta keelde, mida kohaldatakse juhul, kui tehisintellektiga seotud tegevus rikub muud liidu õigust.
8. Tämä artikla ei vaikuta kieltoihin, joita sovelletaan, jos tekoälyyn liittyvä käytäntö rikkoo muuta unionin oikeutta.
III PEATÜKK
III LUKU
SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMID
SUURIRISKISET TEKOÄLYJÄRJESTELMÄT
1. JAGU
1 JAKSO
Tehisintellektisüsteemide liigitamine suure riskiga tehisintellektisüsteemideks
Tekoälyjärjestelmien luokittelu suuririskisiksi
Artikkel 6
6 artikla
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide liigitamise reeglid
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien luokitussäännöt
1. Olenemata sellest, kas tehisintellektisüsteem lastakse turule või võetakse kasutusse punktides a ja b osutatud toodetest sõltumatult, peetakse seda tehisintellektisüsteemi suure riskiga süsteemiks, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
1. Riippumatta siitä, saatetaanko tekoälyjärjestelmä markkinoille tai otetaanko se käyttöön erillään a ja b alakohdassa tarkoitetuista tuotteista, kyseistä tekoälyjärjestelmää on pidettävä suuririskisenä, jos molemmat seuraavista edellytyksistä täyttyvät:
a)
tehisintellektisüsteem on mõeldud kasutamiseks toote turvakomponendina või tehisintellektisüsteem on ise toode, mis on hõlmatud I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega;
a)
tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu käytettäväksi tuotteen turvakomponenttina tai tekoälyjärjestelmä on itse tuote, joka kuuluu liitteessä I luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan;
b)
toode, mille turvakomponent tehisintellektisüsteem vastavalt punktile a on, või tehisintellektisüsteem ise kui toode peab läbima kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, et selle saaks turule lasta või kasutusele võtta vastavalt I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidele.
b)
tuotteelle, jonka turvakomponentti on a alakohdan mukaisesti tekoälyjärjestelmä, tai tekoälyjärjestelmälle, joka on itse tuote, on tehtävä kolmannen osapuolen suorittama vaatimustenmukaisuuden arviointi kyseisen tuotteen saattamiseksi markkinoille tai käyttöön ottamiseksi liitteessä I luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukaisesti.
2. Lisaks lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele peetakse suure riskiga süsteemideks ka III lisas osutatud tehisintellektisüsteeme.
2. Edellä 1 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien lisäksi liitteessä III tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä pidetään suuririskisinä.
3. Erandina lõikest 2 ei peeta III lisas osutatud tehisintellektisüsteemi suure riskiga süsteemiks, kui see ei ohusta oluliselt füüsiliste isikute tervist, ohutust või põhiõigusi, sealhulgas ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust.
3. Poiketen siitä, mitä 2 kohdassa säädetään, liitteessä III tarkoitettua tekoälyjärjestelmää ei ole pidettävä suuririskisenä, jos se ei aiheuta merkittävää vahingon riskiä luonnollisten henkilöiden terveydelle, turvallisuudelle tai perusoikeuksille, mukaan lukien se, että se ei vaikuta olennaisesti päätöksenteon tulokseen.
Esimest lõiget kohaldatakse siis, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:
Ensimmäistä alakohtaa sovelletaan, jos mikä tahansa seuraavista edellytyksistä täyttyy:
a)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud täitma kitsast menetlusülesannet;
a)
tekoälyjärjestelmän tarkoituksena on suorittaa suppea menettelyllinen tehtävä;
b)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud parandama varem lõpetatud inimtegevuse tulemusi;
b)
tekoälyjärjestelmän tarkoituksena on parantaa aiemmin suoritetun ihmisen toiminnan tulosta;
c)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud tuvastama otsustuste tegemise mustreid või kõrvalekaldeid varasematest otsustusmustritest ning see ei ole mõeldud varem lõpetatud inimhinnangu asendamiseks või mõjutamiseks ilma nõuetekohase inimkontrollita, või
c)
tekoälyjärjestelmän tarkoituksena on havaita päätöksentekotapoja tai poikkeamia aiemmista päätöksentekotavoista, eikä sen tarkoituksena ole korvata aiemmin tehtyä ihmisen tekemää arviota tai vaikuttaa siihen ilman asianmukaista ihmisen suorittamaa arviota; tai
d)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud III lisas loetletud kasutusjuhtumite puhul asjakohase hindamise ettevalmistava ülesande täitmiseks.
d)
tekoälyjärjestelmä on tarkoitettu suorittamaan valmistelutehtävä, joka koskee liitteessä III lueteltujen käyttötapausten kannalta merkityksellistä arviointia.
Olenemata esimesest lõigust käsitatakse III lisas osutatud tehisintellektisüsteemi alati suure riskiga tehisintellektisüsteemina, kui tehisintellektisüsteem teeb füüsiliste isikute profiilianalüüsi.
Sen estämättä, mitä ensimmäisessä alakohdassa säädetään, liitteessä III tarkoitettua tekoälyjärjestelmää on aina pidettävä suuririskisenä, jos tekoälyjärjestelmä suorittaa luonnollisten henkilöiden profilointia.
4. Pakkuja, kes leiab, et III lisas osutatud tehisintellektisüsteem ei ole suure riskiga, dokumenteerib oma hinnangu enne selle süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. Sellise pakkuja suhtes kohaldatakse artikli 49 lõikes 2 sätestatud registreerimiskohustust. Riigi pädevate asutuste taotluse korral esitab pakkuja hindamise dokumendid.
4. Tarjoajan, joka katsoo, että liitteessä III tarkoitettu tekoälyjärjestelmä ei ole suuririskinen, on dokumentoitava arvionsa ennen kuin kyseinen järjestelmä saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön. Tällaiseen tarjoajaan sovelletaan 49 artiklan 2 kohdassa säädettyä rekisteröintivelvollisuutta. Tarjoajan on kansallisten toimivaltaisten viranomaisten pyynnöstä toimitettava arviointia koskevat asiakirjat.
5. Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa tehisintellekti nõukojaga (edaspidi „nõukoda“) ja hiljemalt 2. veebruariks 2026 suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli praktilist rakendamist kooskõlas artikliga 96, koos põhjaliku loeteluga nii suure riskiga kui ka muude tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtumite praktiliste näidete kohta.
5. Komissio antaa Euroopan tekoälyneuvostoa, jäljempänä ”tekoälyneuvosto”, kuultuaan ja viimeistään 2 päivänä helmikuuta 2026 ohjeet, joissa täsmennetään tämän artiklan käytännön täytäntöönpano 96 artiklan mukaisesti, sekä kattavan luettelon käytännön esimerkeistä sellaisten tekoälyjärjestelmien käyttötapauksista, jotka ovat suuririskisiä ja muita kuin suuririskisiä.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõike 3 teist lõiku, lisades selles sätestatud tingimustele uusi tingimusi või neid muuta, kui on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selliste tehisintellektisüsteemide olemasolu kohta, mis kuuluvad III lisa kohaldamisalasse, kuid ei kujuta endast märkimisväärset ohtu füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või põhiõigustele.
6. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti tämän artiklan 3 kohdan toisen alakohdan muuttamiseksi lisäämällä uusia ehtoja kyseisessä alakohdassa säädettyihin edellytyksiin tai muuttamalla niitä, jos on konkreettista ja luotettavaa näyttöä sellaisten tekoälyjärjestelmien olemassaolosta, jotka kuuluvat liitteen III soveltamisalaan mutta jotka eivät aiheuta merkittävää vahingon riskiä luonnollisten henkilöiden terveydelle, turvallisuudelle tai perusoikeuksille.
7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõike 3 teist lõiku, jättes välja kõik selles sätestatud tingimused, kui on olemas konkreetsed ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et see on vajalik käesolevas määruses sätestatud tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse taseme säilitamiseks.
7. Komissio antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti tämän artiklan 3 kohdan toisen alakohdan muuttamiseksi poistamalla jonkin siinä säädetyn edellytyksen, jos on konkreettista ja luotettavaa näyttöä siitä, että tämä on tarpeen tässä asetuksessa säädetyn terveyden, turvallisuuden ja perusoikeuksien suojelun tason säilyttämiseksi.
8. Ükski lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimuste muudatus, mis on vastu võetud käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt, ei tohi vähendada käesolevas määruses sätestatud tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse üldist taset ning peab tagama järjepidevuse kooskõlas artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning võtma arvesse turu ja tehnoloogia arengut.
8. Tämän artiklan 6 ja 7 kohdan mukaisesti hyväksytyt, 3 kohdan toisessa alakohdassa säädettyihin edellytyksiin tehtävät muutokset eivät saa heikentää tässä asetuksessa säädetyn terveyden, turvallisuuden ja perusoikeuksien suojelun yleistä tasoa, ja niillä on varmistettava johdonmukaisuus 7 artiklan 1 kohdan nojalla annettujen delegoitujen säädösten kanssa ja otettava huomioon markkinoiden ja teknologian kehityksen.
Artikkel 7
7 artikla
III lisa muutmine
Liitteen III muuttaminen
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa, lisades sellesse suure riskiga tehisintellektisüsteeme või muutes nende kasutusjuhtumeid, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
1. Siirretään komissiolle valta antaa 97 artiklan mukaisesti delegoituja säädöksiä liitteen III muuttamiseksi lisäämällä siihen suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevia käyttötapauksia tai muokkaamalla niitä, jos molemmat seuraavista edellytyksistä täyttyvät:
a)
tehisintellektisüsteemid on mõeldud kasutamiseks III lisas loetletud valdkondades;
a)
tekoälyjärjestelmiä on tarkoitus käyttää millä tahansa liitteessä III luetelluista aloista;
b)
tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada tervist ja ohutust või avaldada negatiivset mõju põhiõigustele ning selline risk on samaväärne või suurem kui III lisas juba osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide põhjustatud kahju või negatiivse mõju riski puhul.
b)
tekoälyjärjestelmät aiheuttavat terveys- ja turvallisuushaitan riskin tai perusoikeuksiin kohdistuvan kielteisen vaikutuksen riskin, joka on vähintään yhtä suuri kuin liitteessä III jo tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien aiheuttaman haitan tai kielteisen vaikutuksen riski.
2. Lõike 1 punkti b kohase tingimuse hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:
2. Arvioidessaan 1 kohdan b alakohdan mukaista edellytystä komissio ottaa huomioon seuraavat perusteet:
a)
mis on tehisintellektisüsteemi sihtotstarve;
a)
tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitus;
b)
millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kasutatud või tõenäoliselt kasutatakse;
b)
missä määrin tekoälyjärjestelmää on käytetty tai todennäköisesti käytetään;
c)
tehisintellektisüsteemis töödeldavate ja kasutatavate andmete laad ja hulk, eelkõige see, kas töödeldakse isikuandmete eriliike;
c)
tekoälyjärjestelmän käsittelemien ja käyttämien tietojen luonne ja määrä, erityisesti se, käsitelläänkö erityisiä henkilötietoryhmiä;
d)
mil määral toimib tehisintellektisüsteem autonoomselt ja milline on inimese võimalus eirata otsust või soovitusi, mis võivad põhjustada võimalikku kahju;
d)
missä määrin tekoälyjärjestelmä toimii itsenäisesti, ja missä määrin ihmisen on mahdollista kumota päätös tai suositukset, jotka voisivat aiheuttaa mahdollista haittaa;
e)
millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kasutamine juba teinud kahju tervisele ja ohutusele või avaldanud negatiivset mõju põhiõigustele või tekitanud tõsist muret seoses sellise kahju või negatiivse mõju tekkimise võimalusega, nagu on näidanud näiteks riikide pädevatele asutustele esitatud aruanded või dokumenteeritud väited või muud aruanded, kui see on asjakohane;
e)
missä määrin tekoälyjärjestelmän käyttö on jo aiheuttanut haittaa terveydelle ja turvallisuudelle, vaikuttanut kielteisesti perusoikeuksiin tai herättänyt merkittävää huolta tällaisen haitan tai kielteisen vaikutuksen todennäköisyydestä, mikä käy ilmi esimerkiksi kansallisille toimivaltaisille viranomaisille toimitetuista raporteista tai dokumentoiduista väitteistä taikka muista asianmukaisista raporteista;
f)
milline oleks sellise kahju või negatiivse mõju võimalik ulatus, eeskätt intensiivsus ja võime mõjutada paljusid isikuid või ebaproportsionaalselt mõjutada üht kindlat isikute rühma;
f)
tällaisen haitan tai tällaisen haitallisen vaikutuksen mahdollinen laajuus, erityisesti sen voimakkuus ja kyky vaikuttaa useisiin henkilöihin tai vaikuttaa suhteettomasti erityiseen henkilöryhmään;
g)
millises ulatuses sõltuvad potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud tulemusest, milleni on jõutud tehisintellektisüsteemi abil, eeskätt seetõttu, et praktilistel või õiguslikel põhjustel ei ole mõistlikult võimalik loobuda selle tulemuse rakendamisest;
g)
missä määrin henkilöt, joille mahdollisesti aiheutuu haittaa tai joihin mahdollisesti kohdistuu kielteinen vaikutus, ovat riippuvaisia tekoälyjärjestelmän tuottamasta tuloksesta, erityisesti koska käytännöllisistä tai oikeudellisista syistä ei ole kohtuudella mahdollista olla noudattamatta tätä tulosta;
h)
mil määral esineb võimu ebavõrdsus, või on potentsiaalselt kahjustatud või negatiivselt mõjutatud isikud tehisintellektisüsteemi juurutaja suhtes kaitsetus olukorras, eelkõige staatuse, autoriteedi, teadmiste, majanduslike või sotsiaalsete olude või vanuse tõttu;
h)
missä määrin on kyse vallan epätasapainosta tai missä määrin henkilöt, joille mahdollisesti aiheutuu haittaa tai kohdistuu kielteinen vaikutus, ovat haavoittuvassa asemassa tekoälyjärjestelmän käyttöönottajaan nähden, erityisesti aseman, valta-aseman, tietämyksen, taloudellisten tai sosiaalisten olosuhteiden tai iän vuoksi;
i)
millises ulatuses on tehisintellektisüsteemi kaasamisel saavutatud tulemus kergesti parandatav või tagasipööratav, võttes arvesse selle parandamiseks või tagasipööramiseks kättesaadavaid tehnilisi lahendusi, kusjuures tulemust, millel on negatiivne mõju tervisele, ohutusele või põhiõigustele ei peeta kergesti parandatavaks või tagasipööratavaks;
i)
missä määrin tekoälyjärjestelmän avulla tuotettu tulos on helposti korjattavissa tai peruutettavissa, kun otetaan huomioon korjaukseen tai peruuttamiseen käytettävissä olevat tekniset ratkaisut, jolloin tulosten, joilla on haitallisia vaikutuksia terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin, ei katsota olevan helposti korjattavissa tai peruutettavissa;
j)
tehisintellektisüsteemi juurutamisest üksikisikutele, rühmadele või ühiskonnale laiemalt tuleneva kasu suurus ja tõenäosus, sealhulgas võimalik tooteohutuse parendamine;
j)
tekoälyjärjestelmän käyttöönotosta yksilöille, ryhmille tai koko yhteiskunnalle koituvan hyödyn suuruus ja todennäköisyys, tuoteturvallisuuden mahdolliset parannukset mukaan lukien;
k)
millises ulatuses on kehtiva liidu õigusega ette nähtud:
k)
missä määrin voimassa olevassa unionin oikeudessa säädetään
i)
mõjusad õiguskaitsevahendid seoses tehisintellektisüsteemist tulenevate riskidega, välja arvatud kahjunõuded;
i)
tekoälyjärjestelmän aiheuttamiin riskeihin liittyvistä tehokkaista oikeussuojakeinoista, lukuun ottamatta vahingonkorvausvaateita;
ii)
mõjusad meetmed, et neid riske ära hoida või neid oluliselt vähendada.
ii)
tehokkaista toimenpiteistä kyseisten riskien ehkäisemiseksi tai vähentämiseksi merkittävästi.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisas esitatud loetelu, jättes sellest välja suure riskiga tehisintellektisüsteeme, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
3. Siirretään komissiolle valta antaa 97 artiklan mukaisesti delegoituja säädöksiä liitteessä III olevan luettelon muuttamiseksi poistamalla siitä suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä, jos molemmat seuraavista edellytyksistä täyttyvät:
a)
asjaomane suure riskiga tehisintellektisüsteem ei tekita enam olulisi riske põhiõigustele, tervisele või ohutusele, võttes arvesse lõikes 2 loetletud kriteeriume;
a)
kyseessä oleva suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei enää aiheuta merkittäviä riskejä perusoikeuksiin, terveyteen tai turvallisuuteen nähden ottaen huomioon 2 kohdassa luetellut kriteerit;
b)
väljajätmine ei vähenda liidu õiguse kohase tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse üldist taset.
b)
poisto ei laske unionin oikeuden mukaisen terveyden, turvallisuuden ja perusoikeuksien suojan yleistä tasoa.
2. JAGU
2 JAKSO
Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded
Suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevat vaatimukset
Artikkel 8
8 artikla
Nõuetele vastavus
Vaatimustenmukaisuus
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad vastama käesolevas jaos sätestatud nõuetele, võttes arvesse nende sihtotstarvet ning tehisintellekti ja tehisintellektiga seotud tehnoloogiate üldtunnustatud tehnika taset. Nendele nõuetele vastavuse tagamisel võetakse arvesse artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteemi.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien on täytettävä tässä jaksossa säädetyt vaatimukset, ottaen huomioon niiden suunnitellut käyttötarkoitukset sekä tekoälyn ja tekoälyyn liittyvien teknologioiden yleisesti tunnustettu viimeisin kehitys. Jäljempänä olevassa 9 artiklassa tarkoitettu riskinhallintajärjestelmä on otettava huomioon varmistettaessa, että kyseisiä vaatimuksia noudatetaan.
2. Kui toode sisaldab tehisintellektisüsteemi, mille suhtes kohaldatakse nii käesoleva määruse nõudeid kui ka I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, vastutavad pakkujad selle eest, et nende toode vastab täielikult kõigile kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohastele kohaldatavatele nõuetele. Selleks et tagada lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevas jaos sätestatud nõuetele ning et tagada järjepidevus, vältida dubleerimist ja minimeerida lisakoormust, peab pakkujatel olema võimalus asjakohasel juhul integreerida oma toote kohta esitatavad vajalikud testimis- ja aruandlusprotsessid, teave ja dokumentatsioon I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt nõutavatesse juba olemasolevatesse dokumentidesse ja menetlustesse.
2. Jos tuote sisältää tekoälyjärjestelmän, johon sovelletaan tämän asetuksen vaatimuksia ja liitteessä I olevassa A jaksossa luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön vaatimuksia, tarjoajat ovat vastuussa sen varmistamisesta, että niiden tuote on kaikilta osin vaatimustenmukainen kaikkiin sovellettavan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön mukaisiin vaatimuksiin nähden. Varmistaessaan, että 1 kohdassa tarkoitetut suuririskiset tekoälyjärjestelmät ovat tässä jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisia, ja jotta voidaan varmistaa johdonmukaisuus, välttää päällekkäisyyttä ja minimoida lisärasitteita, tarjoajien on voitava tarvittaessa sisällyttää tarvittavat testaus- ja raportointiprosessit, tiedot ja dokumentaatio, joita ne toimittavat tuotteeseensa liittyen, dokumentaatioon ja menettelyihin, jotka ovat jo olemassa ja joita edellytetään liitteessä I olevassa A jaksossa luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön nojalla.
Artikkel 9
9 artikla
Riskijuhtimissüsteem
Riskinhallintajärjestelmä
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks luuakse riskijuhtimissüsteem, seda rakendatakse ja see dokumenteeritakse ning seda hoitakse alal.
1. Suuririskisille tekoälyjärjestelmille on perustettava, pantava täytäntöön ja dokumentoitava riskinhallintajärjestelmä ja sitä on pidettävä yllä.
2. Riskijuhtimissüsteemi käsitatakse pidevalt korduva protsessina, mida kavandatakse ja käitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu elutsükli jooksul ning mida tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja süstemaatiliselt ajakohastada. See peab sisaldama järgmisi etappe:
2. Riskinhallintajärjestelmän on käsitettävä iteratiiviseksi prosessiksi, joka jatkuu suunnitellusti suuririskisen tekoälyjärjestelmän koko elinkaaren ajan ja joka on säännöllisesti ja järjestelmällisesti tarkastettava ja saatettava ajan tasalle. Siihen on sisällyttävä seuraavat vaiheet:
a)
selliste teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide kindlakstegemine ja analüüs, mida suure riskiga tehisintellektisüsteem võib kujutada tervisele, ohutusele või põhiõigustele, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse kooskõlas selle sihtotstarbega;
a)
niiden tunnettujen ja kohtuudella ennakoitavissa olevien riskien tunnistaminen ja analysointi, joita suuririskinen tekoälyjärjestelmä voi aiheuttaa liittyen terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin, kun suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään käyttötarkoituksensa mukaisesti;
b)
selliste riskide prognoosimine ja hindamine, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele, aga ka mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes;
b)
niiden riskien arviointi, joita voi syntyä, kun suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään käyttötarkoituksensa mukaisesti ja kohtuudella ennakoitavissa olevissa väärinkäyttöolosuhteissa;
c)
muude tekkida võivate riskide hindamine artiklis 72 osutatud turustamisjärgse seire süsteemist saadud andmete analüüsi põhjal;
c)
muiden mahdollisesti syntyvien riskien arviointi 72 artiklassa tarkoitetusta markkinoille saattamisen jälkeisestä seurantajärjestelmästä kerättyjen tietojen analysoinnin perusteella;
d)
asjakohaste ja sihipäraste riskijuhtimismeetmete vastuvõtmine punkti a kohaselt kindlaks tehtud riskide käsitlemiseks.
d)
sellaisten asianmukaisten ja kohdennettujen riskinhallintatoimenpiteiden hyväksyminen, joiden tarkoituksena on puuttua a alakohdan mukaisesti tunnistettuihin riskeihin.
3. Käesolevas artiklis osutatud riskid hõlmavad ainult neid riske, mida on võimalik mõistlikult maandada või kõrvaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamise või projekteerimise või piisava tehnilise teabe esitamise abil.
3. Tässä artiklassa tarkoitetut riskit koskevat ainoastaan niitä, joita voidaan kohtuudella lieventää ja poistaa suuririskisen tekoälyjärjestelmän kehittämisen tai suunnittelun avulla tai asianmukaisten teknisten tietojen antamisella.
4. Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmetes võetakse nõuetekohaselt arvesse käesolevas jaos sätestatud nõuete kombineeritud kohaldamisest tulenevat mõju ja võimalikku koostoimet, pidades silmas riskide tõhusamat minimeerimist, saavutades samas asjakohase tasakaalu nende nõuete täitmiseks võetavate meetmete rakendamisel.
4. Edellä 2 kohdan d alakohdassa tarkoitetuissa riskinhallintatoimenpiteissä on otettava asianmukaisesti huomioon vaikutukset ja mahdollinen vuorovaikutus, jotka johtuvat tässä jaksossa säädettyjen vaatimusten soveltamisesta yhdessä, jotta voidaan minimoida riskit tehokkaammin ja saavuttaa samalla asianmukainen tasapaino toteutettaessa toimenpiteet kyseisten vaatimusten täyttämiseksi.
5. Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmed on sellised, et iga ohuga seotud asjakohast jääkriski ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide üldist jääkriski peetakse vastuvõetavaks.
5. Edellä 2 kohdan d alakohdassa tarkoitettujen riskinhallintatoimenpiteiden on oltava sellaisia, että kuhunkin vaaraan liittyvän asiaankuuluvan jäännösriskin ja suuririskisten tekoälyjärjestelmien kokonaisjäännösriskin katsotaan olevan hyväksyttävällä tasolla.
Kõige asjakohasemate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel tuleb tagada järgmine:
Tarkoituksenmukaisimpia riskinhallintatoimenpiteitä määritettäessä on varmistettava seuraavat seikat:
a)
lõike 2 kohaselt tuvastatud ja hinnatud riskide kõrvaldamine või vähendamine nii palju kui tehniliselt võimalik suure riskiga tehisintellektisüsteemi sobiva projekteerimise ja arendamise abil;
a)
2 kohdan nojalla määritettyjen ja arvioitujen riskien poistaminen tai vähentäminen siinä määrin kuin se on teknisesti mahdollista suuririskisen tekoälyjärjestelmän asianmukaisella suunnittelulla ja kehittämisellä;
b)
asjakohasel juhul sobivate riskimaandamis- ja kontrollimeetmete rakendamine, et käsitleda selliseid riske, mida ei saa kõrvaldada;
b)
tarvittaessa asianmukaisten riskinvähentämis- ja valvontatoimenpiteiden toteuttaminen sellaisiin riskeihin puuttumiseksi, joita ei voida poistaa;
c)
artikli 13 kohaselt nõutava teabe andmine ning asjakohasel juhul juurutajate koolitamine.
c)
vaadittavien tietojen antaminen 13 artiklan mukaisesti ja tarvittaessa käyttöönottajille annettava koulutus.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud riskide kõrvaldamisel või vähendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse juurutajalt eeldatavaid tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust, ning eeldatavat kasutuskonteksti, milles kasutamiseks on süsteem mõeldud.
Suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöön liittyvien riskien poistamiseksi tai vähentämiseksi on otettava asianmukaisesti huomioon käyttöönottajalta odotettava tekninen tietämys, kokemus ja koulutus sekä oletettu yhteys, jossa järjestelmää on tarkoitus käyttää.
6. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme testitakse, et teha kindlaks kõige asjakohasemad ja sihipäraseid riskijuhtimismeetmed. Testimisega tagatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid töötavad oma sihtotstarbe seisukohast järjepidevalt ning vastavad käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
6. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät on testattava tarkoituksenmukaisimpien ja kohdennetuimpien riskinhallintatoimenpiteiden määrittämiseksi. Testauksella on varmistettava, että suuririskiset tekoälyjärjestelmät toimivat johdonmukaisesti käyttötarkoituksensa mukaisesti ja että ne ovat tässä jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisia.
7. Testimismenetlused võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist kooskõlas artikliga 60.
7. Testausmenettelyihin voi sisältyä todellisissa olosuhteissa tapahtuva testaus 60 artiklan mukaisesti.
8. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimine toimub vastavalt vajadusele mis tahes ajal kogu arendusprotsessi jooksul ja igal juhul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Testimiseks kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud parameetreid ja tõenäosuskünniseid, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast sobivad.
8. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien testaus on tapauksen mukaan suoritettava milloin tahansa kehitysprosessin aikana ja joka tapauksessa ennen niiden markkinoille saattamista tai käyttöönottoa. Testauksessa on käytettävä ennalta määriteltyjä mittareita ja todennäköisyyden kynnyksiä, jotka soveltuvat suuririskisen tekoälyjärjestelmän suunniteltuun käyttötarkoitukseen.
9. Lõigetes 1–7 sätestatud riskijuhtimissüsteemi rakendamisel pööravad pakkujad tähelepanu sellele, kas suure riskiga tehisintellektisüsteem võib oma sihtotstarvet silmas pidades avaldada kahjulikku mõju alla 18-aastastele isikutele, ja kui see on asjakohane, muudele kaitsetutele rühmadele.
9. Edellä 1–7 kohdassa kuvattua riskinhallintajärjestelmää täytäntöön pantaessa tarjoajien on kiinnitettävä huomiota siihen, onko suuririskisellä tekoälyjärjestelmällä todennäköisesti sen käyttötarkoitus huomioon ottaen haitallinen vaikutus alle 18-vuotiaisiin henkilöihin ja tarvittaessa muihin haavoittuvassa asemassa oleviin ryhmiin.
10. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks, kes peavad täitma liidu muu asjaomase õiguse alusel sisemisi riskijuhtimisprotsesse käsitlevaid nõudeid, võivad lõigetes 1–9 kirjeldatud aspektid olla kõnealuse õiguse kohaselt loodud riskijuhtimismenetluste osa või nendega kombineeritud.
10. Niiden suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien osalta, joihin sovelletaan unionin oikeuden muiden asiaankuuluvien säännösten mukaisia sisäisiä riskinhallintaprosesseja koskevia vaatimuksia, 1–9 kohdassa tarkoitetut näkökohdat voivat olla osa kyseisen lainsäädännön nojalla vahvistettuja riskinhallintamenettelyjä tai voidaan yhdistää niihin.
Artikkel 10
10 artikla
Andmed ja andmehaldus
Data ja datanhallinta
1. Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikke, mis vastavad lõigetes 2–5 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, kui selliseid andmestikke kasutatakse.
1. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät, joissa hyödynnetään tekniikoita, joihin sisältyy tekoälymallien kouluttaminen datan avulla, on kehitettävä sellaisten koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkojen pohjalta, jotka täyttävät 2–5 kohdassa tarkoitetut laatuvaatimukset, kun tällaisia datajoukkoja käytetään.
2. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike suhtes kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohaseid andmehaldus- ja juhtimistavasid. Need tavad puudutavad eeskätt järgmist:
2. Koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkoihin on sovellettava suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitukseen soveltuvia datanhallinta- ja hallinnointikäytäntöjä. Näiden käytäntöjen on koskettava erityisesti seuraavia seikkoja:
a)
asjakohased projekteerimise käigus tehtavad valikud;
a)
asiaankuuluvat suunnitteluvalinnat;
b)
andmete kogumise protsessid ja andmete päritolu ning isikuandmete puhul andmete kogumise algne eesmärk;
b)
datan keruuprosessit ja datan alkuperä sekä henkilötietojen osalta datankeruun alkuperäinen tarkoitus;
c)
andmevalmenduseks tehtavad asjakohased töötlemistoimingud, näiteks kommenteerimine, märgendamine, puhastamine, ajakohastamine, rikastamine ja koondamine;
c)
asiaankuuluvat tietojenkäsittelytoimet, kuten huomautusten ja tunnisteiden lisääminen, puhdistus, ajantasaistaminen, rikastaminen ja yhdistäminen;
d)
eelduste sõnastamine, eeskätt seoses teabega, mida andmed peaksid mõõtma ja kajastama;
d)
oletusten muotoilu erityisesti niiden tietojen osalta, joita datan on tarkoitus mitata ja edustaa;
e)
vajalike andmestike kättesaadavuse, koguste ja sobivuse hindamine;
e)
tarvittavien datajoukkojen saatavuuden, määrän ja soveltuvuuden arviointi;
f)
läbi vaatamine, pidades silmas võimalikku kallutatust, mis tõenäoliselt mõjutab inimeste tervist ja ohutust, mõjutab negatiivselt põhiõigusi või põhjustab diskrimineerimist, mis on liidu õigusega keelatud, eriti kui andmeväljundid mõjutavad sisendeid tulevaste toimingute jaoks;
f)
sellaisten mahdollisten vinoutumien selvittäminen, jotka todennäköisesti vaikuttavat ihmisten terveyteen ja turvallisuuteen, vaikuttavat kielteisesti perusoikeuksiin tai johtavat unionin oikeudessa kiellettyyn syrjintään, erityisesti silloin, kun tuotokset vaikuttavat tulevien toimintojen syöttötietoihin;
g)
asjakohased meetmed punkti f kohaselt kindlaks tehtud võimaliku kallutatuse avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks;
g)
asianmukaiset toimenpiteet f alakohdan mukaisesti havaittujen mahdollisten vinoutumien havaitsemiseksi, ehkäisemiseksi ja lieventämiseksi;
h)
käesoleva määruse järgimist takistavate asjakohaste andmelünkade või puuduste kindlakstegemine ja võimalused nende lünkade ja puuduste kõrvaldamiseks.
h)
sellaisten merkityksellisten puuttuvien tai puutteellisten tietojen tunnistaminen, jotka estävät noudattamasta tätä asetusta, ja se, miten nämä puutteet voidaan korjata.
3. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud peavad olema asjakohased, piisavalt representatiivsed ning võimalikult suurel määral vigadeta ja täielikud, pidades silmas nende sihtotstarvet. Neid peavad iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas kohaldataval juhul seoses isikute või isikute rühmadega, kelle suhtes kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Need andmestiku omadused võivad olla täidetud üksikute andmestike või nende kombinatsiooni tasandil.
3. Koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkojen on oltava käyttötarkoitukseen nähden merkityksellisiä, riittävän edustavia ja niin suurelta osin kuin mahdollista virheettömiä ja täydellisiä. Niillä on oltava asianmukaiset tilastolliset ominaisuudet, tarvittaessa myös niiden henkilöiden tai henkilöryhmien osalta, joihin liittyen suuririskistä tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää. Kyseiset datajoukkojen ominaisuudet voidaan saavuttaa yksittäisten datajoukkojen tai niiden yhdistelmän tasolla.
4. Andmestikes tuleb sihtotstarbe jaoks vajalikus ulatuses võtta arvesse omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset keskkonda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada.
4. Datajoukoissa on otettava käyttötarkoituksen edellyttämässä laajuudessa huomioon ne ominaisuudet tai osatekijät, jotka ovat ominaisia sille maantieteelliselle, viitekehyksenä olevalle, käyttäytymiseen liittyvälle tai toiminnalliselle ympäristölle, jossa suuririskistä tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää.
5. Niivõrd kui see on rangelt vajalik selleks, et tagada kallutatuse avastamine ja korrigeerimine suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 punktidega f ja g, võivad selliste süsteemide pakkujad erandkorras töödelda isikuandmete eriliike, kohaldades asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Lisaks määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680 sätetele peab selline töötlemine vastama kõigile järgmistele tingimustele:
5. Siinä määrin kuin se on ehdottoman välttämätöntä suuririskisten tekoälyjärjestelmien vinoutumien havaitsemisen ja korjaamisen varmistamiseksi tämän artiklan 2 kohdan f ja g alakohdan mukaisesti, tällaisten järjestelmien tarjoajat voivat poikkeuksellisesti käsitellä erityisiä henkilötietoryhmiä edellyttäen, että luonnollisten henkilöiden perusoikeudet ja -vapaudet turvataan asianmukaisilla suojatoimilla. Tällainen käsittely edellyttää asetuksissa (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 ja direktiivissä (EU) 2016/680 vahvistettujen säännösten lisäksi kaikkien seuraavien ehtojen täyttymistä:
a)
kallutatuse tuvastamist ja parandamist ei ole võimalik tulemuslikult saavutada muude andmete, sealhulgas tehisandmete või anonüümitud andmete töötlemisega;
a)
vinoutumia ei voida tehokkaasti havaita ja korjata käsittelemällä muita tietoja, kuten synteettisiä tai anonymisoituja tietoja;
b)
isikuandmete eriliikide suhtes kehtivad isikuandmete taaskasutamise tehnilised piirangud ning tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmed, sealhulgas pseudonüümimine;
b)
erityisiin henkilötietoryhmiin sovelletaan henkilötietojen uudelleenkäyttöä koskevia teknisiä rajoituksia ja viimeisintä kehitystä edustavia tietoturvaa ja yksityisyyden suojaa parantavia toimenpiteitä, kuten pseudonymisointia;
c)
isikuandmete eriliikide suhtes kohaldatakse meetmeid, millega tagatakse töödeldavate isikuandmete turvalisus, kaitse ja asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas juurdepääsu range kontroll ja dokumenteerimine, et vältida väärkasutamist ja tagada, et ainult volitatud isikutel, kellel on asjakohased konfidentsiaalsuskohustused, on juurdepääs kõnealustele isikuandmetele;
c)
erityisiin henkilötietoryhmiin kohdistetaan toimenpiteitä, joilla varmistetaan, että käsitellyt henkilötiedot turvataan ja suojataan asianmukaisia suojatoimia noudattaen, mukaan lukien tietoihin pääsyn tiukka valvonta ja dokumentointi, jotta vältetään väärinkäyttö ja varmistetaan, että ainoastaan valtuutetuilla henkilöillä on pääsy kyseisiin henkilötietoihin asianmukaista salassapitovelvollisuutta soveltaen;
d)
isikuandmete eriliike ei tohi edastada ega üle anda ning need ei tohi olla teistele isikutele muul moel kättesaadavad;
d)
erityisiä henkilötietoryhmiä ei välitetä, siirretä tai muutoin saateta muiden osapuolten saataville;
e)
isikuandmete eriliigid kustutatakse, kui kallutatus on parandatud või kui isikuandmete säilitamisperiood saab läbi, olenevalt sellest, kumb saabub varem;
e)
erityisiä henkilötietoryhmiä poistetaan, kun vinoutuma on korjattu tai kun henkilötietojen säilytysaika on päättynyt, sen mukaan kumpi ajankohdista on aikaisempi;
f)
määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680 kohane isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine hõlmab põhjuseid, miks isikuandmete eriliikide töötlemine oli rangelt vajalik kallutatuse avastamiseks ja parandamiseks ning miks seda eesmärki ei olnud võimalik saavutada muude andmete töötlemisega.
f)
asetusten (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 sekä direktiivin (EU) 2016/680 mukaisiin käsittelytoimia koskeviin selosteisiin sisältyvät syyt, joiden vuoksi erityisten henkilötietoryhmien käsittely oli ehdottoman välttämätöntä vinoutumien havaitsemiseksi ja korjaamiseksi ja miksi tätä tavoitetta ei voitu saavuttaa käsittelemällä muita tietoja.
6. Nende suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamisel, mille puhul ei kasutata tehisintellektimudelite treenimist hõlmavaid meetodeid, kohaldatakse lõikeid 2–5 üksnes testimisandmestike suhtes.
6. Sellaisen suuririskisten tekoälyjärjestelmien kehittämisen osalta, jossa ei käytetä tekniikoita, joihin sisältyy tekoälymallien kouluttaminen, 2–5 kohtaa sovelletaan ainoastaan datajoukkojen testaukseen.
Artikkel 11
11 artikla
Tehniline dokumentatsioon
Tekninen dokumentaatio
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi tehniline dokumentatsioon koostatakse enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist ning see hoitakse ajakohasena.
1. Suuririskisen tekoälyjärjestelmän tekninen dokumentaatio on laadittava ennen kuin järjestelmä saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön, ja se on pidettävä ajan tasalla.
Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele ja annaks riikide pädevatele asutustele ja teada antud asutustele selgel ja terviklikul kujul teabe, mis on vajalik, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente. VKEd, sealhulgas idufirmad, võivad esitada IV lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni elemente lihtsustatud viisil. Selleks kehtestab komisjon väikeste ja mikroettevõtjate vajadustele vastava lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni vormi. Kui VKE, sealhulgas idufirma, otsustab esitada IV lisas nõutud teabe lihtsustatud korras, kasutab ta käesolevas lõikes osutatud vormi. Teada antud asutused peavad seda vormi vastavushindamise tegemisel arvestama.
Tekninen dokumentaatio on laadittava siten, että siinä osoitetaan suuririskisen tekoälyjärjestelmän olevan tässä jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen ja annetaan kansallisille toimivaltaisille viranomaisille ja ilmoitetuille laitoksille tarvittavat tiedot selkeässä ja ymmärrettävässä muodossa sen arvioimiseksi, täyttääkö tekoälyjärjestelmä kyseiset vaatimukset. Sen on sisällettävä vähintään liitteessä IV esitetyt tiedot. Pk-yritykset, mukaan lukien startup-yritykset, voivat toimittaa liitteessä IV täsmennetyn teknisen dokumentaation osat yksinkertaistetulla tavalla. Tätä varten komissio laatii yksinkertaistetun teknisen dokumentaatiolomakkeen, joka on suunnattu pienten ja mikroyritysten tarpeisiin. Jos pk-yritys, myös startup-yritys, päättää toimittaa liitteessä IV vaaditut tiedot yksinkertaistetussa muodossa, sen on käytettävä tässä kohdassa tarkoitettua lomaketta. Ilmoitettujen laitosten on hyväksyttävä kyseinen lomake vaatimustenmukaisuuden arviointia varten.
2. Kui turule lastakse või kasutusele võetakse suure riskiga tehisintellektisüsteem, mis on seotud tootega, mille suhtes kohaldatakse I lisa A osas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, koostatakse ühtne tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab nii kogu lõikes 1 esitatud teavet kui ka nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavat teavet.
2. Kun markkinoille saatetaan tai käyttöön otetaan suuririskinen tekoälyjärjestelmä, joka liittyy tuotteeseen, johon sovelletaan liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltua unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, on laadittava kootusti tekninen dokumentaatio, joka sisältää kaikki 1 kohdassa esitetyt tiedot sekä kyseisissä säädöksissä vaaditut tiedot.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisa, kui see on vajalik selle tagamiseks, et tehniline dokumentatsioon sisaldab tehnika arengut arvestades kogu vajalikku teavet, et hinnata süsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
3. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti liitteen IV muuttamiseksi tarvittaessa sen varmistamiseksi, että teknisessä dokumentaatiossa annetaan tekniikan kehityksen perusteella kaikki tarvittavat tiedot sen arvioimiseksi, onko järjestelmä tässä jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen.
Artikkel 12
12 artikla
Andmete säilitamine
Tietojen säilyttäminen
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid võimaldavad tehniliselt sündmuste automaatset registreerimist (edaspidi „logid“) süsteemi kogu eluea jooksul.
1. Suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä on mahdollistettava teknisesti tapahtumien automaattinen tallentaminen (”lokitiedot”) järjestelmän koko elinkaaren ajan.
2. Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimise jälgitavus süsteemi sihtotstarbe seisukohast otstarbekal tasemel, võimaldavad logimisfunktsioonid registreerida sündmusi, mis on asjakohased:
2. Jotta voidaan varmistaa sellainen suuririskisen tekoälyjärjestelmän toiminnan jäljitettävyyden taso, joka on oikeassa suhteessa järjestelmän käyttötarkoitukseen, lokitusvalmiuksilla on mahdollistettava sellaisten tapahtumien tallentaminen, jotka ovat merkityksellisiä seuraaville:
a)
selliste olukordade tuvastamiseks, mille tulemusel võib suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutada riski artikli 79 lõike 1 tähenduses või tuua kaasa olulise muudatuse;
a)
sellaisten tilanteiden tunnistaminen, jotka voivat johtaa siihen, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin tai johtaa merkittävään muutokseen;
b)
artiklis 72 osutatud turustamisjärgse seire hõlbustamiseks ning
b)
jäljempänä 72 kohdassa tarkoitetun markkinoille saattamisen jälkeisen seurannan helpottaminen; sekä
c)
artikli 26 lõikes 5 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide toimimise seireks.
c)
jäljempänä 26 artiklan 5 kohdassa tarkoitettu suuririskisten tekoälyjärjestelmien toiminnan seuranta.
3. III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide logimisfunktsioonid peavad pakkuma vähemalt järgmist:
3. Liitteessä III olevan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien lokitusvalmiuksiin on sisällyttävä vähintään seuraavat osatekijät:
a)
süsteemi iga kasutuskorra ajavahemiku registreerimine (iga kasutuskorra alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg);
a)
järjestelmän kunkin käyttöjakson kirjaaminen (kunkin käytön alkamispäivä ja -aika ja päättymispäivä ja -aika);
b)
võrdlusandmebaas, millega süsteem sisendandmeid võrdleb;
b)
viitetietokanta, jonka perusteella järjestelmä on tarkastanut syöttötiedot;
c)
sisendandmed, mille otsingu tegemisel on saadud otsingutulemus;
c)
syöttötiedot, joiden osalta haku on johtanut tulokseen;
d)
tulemuste kontrollimises osalenud füüsiliste isikute isikusamasuse kontroll, nagu on viidatud artikli 14 lõikes 5.
d)
14 artiklan 5 kohdassa tarkoitettujen tulosten tarkastamiseen osallistuvien luonnollisten henkilöiden tunnistetiedot.
Artikkel 13
13 artikla
Läbipaistvus ja juurutajate teavitamine
Avoimuus ja tietojen antaminen käyttöönottajille
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et oleks tagatud nende toimimise piisav läbipaistvus selleks, et juurutajad saaksid tõlgendada süsteemi väljundit ja seda asjakohaselt kasutada. Tagada tuleb käesolevas 3. jaos sätestatud pakkuja ja juurutaja asjaomaste kohustuste täitmiseks asjakohast liiki ja asjakohasel tasemel läbipaistvus.
1. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät on suunniteltava ja kehitettävä siten, että varmistetaan, että niiden toiminta on riittävän avointa, jotta käyttöönottajat voivat tulkita järjestelmän tuotoksia ja käyttää niitä asianmukaisesti. On varmistettava sopiva avoimuuden tyyppi ja taso, jotta voidaan taata 3 jaksossa säädettyjen tarjoajan ja käyttöönottajan asiaankuuluvien velvoitteiden noudattaminen.
2. Suure riskiga tehisintellektisüsteemiga peab kaasas olema sobivas digivormingus või muus vormis kasutusjuhend, mis sisaldab kokkuvõtlikku, täielikku, täpset ja selget teavet, mis on juurutajatele oluline, kättesaadav ja mõistetav.
2. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien mukana on oltava käyttöohjeet asianmukaisessa digitaalisessa tai muussa muodossa, ja niissä on annettava ytimekkäitä, täydellisiä, paikkansapitäviä ja selkeitä tietoja, jotka ovat käyttöönottajien kannalta olennaisia, esteettömiä ja ymmärrettäviä.
3. Kasutusjuhend peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
3. Käyttöohjeiden on sisällettävä ainakin seuraavat:
a)
pakkuja ning kohaldataval juhul tema volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed;
a)
tarjoajan ja tarvittaessa tämän valtuutetun edustajan henkilöllisyys ja yhteystiedot;
b)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi omadused, funktsioonid ja toimimispiirangud, muu hulgas:
b)
suuririskisen tekoälyjärjestelmän ominaisuudet, valmiudet ja suorituskyvyn rajoitukset, mukaan lukien seuraavat:
i)
süsteemi sihtotstarve;
i)
järjestelmän käyttötarkoitus;
ii)
artiklis 15 osutatud täpsuse, sealhulgas süsteemi parameetrite, stabiilsuse ja küberturvalisuse tase, millest lähtudes on suure riskiga tehisintellektisüsteemi testitud ja see on valideeritud ning mida võib eeldada, samuti kõik teadaolevad ja prognoositavad asjaolud, mis võivad seda täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taset mõjutada;
ii)
15 artiklassa tarkoitettu tarkkuuden, mukaan lukien sen mittarit, vakauden ja kyberturvallisuuden taso, johon nähden suuririskinen tekoälyjärjestelmä on testattu ja validoitu ja jota voidaan odottaa, sekä kaikki tunnetut ja ennakoitavissa olevat olosuhteet, joilla voi olla vaikutusta kyseiseen tarkkuuden, vakauden ja kyberturvallisuuden odotettuun tasoon;
iii)
kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu artikli 9 lõikes 2 osutatud tervise ja ohutuse või põhiõigused;
iii)
kaikki tunnetut tai ennakoitavissa olevat olosuhteet, jotka liittyvät suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöön sen käyttötarkoituksen mukaisesti tai kohtuudella ennakoitavissa olevissa väärinkäytön olosuhteissa ja jotka voivat aiheuttaa 9 artiklan 2 kohdassa tarkoitettuja terveyteen ja turvallisuuteen tai perusoikeuksiin kohdistuvia riskejä;
iv)
kui see on kohaldatav, suure riskiga tehisintellektisüsteemi tehniline võimekus ja omadused, et anda teavet, mis on oluline selle väljundi selgitamiseks;
iv)
tapauksen mukaan suuririskisen tekoälyjärjestelmän tekniset valmiudet ja ominaisuudet, jotta voidaan antaa tietoja, jotka ovat merkityksellisiä sen tuotoksen selittämiseksi;
v)
kui see on asjakohane, siis süsteemi toimimine seoses konkreetsete isikute või isikute rühmadega, kelle peal kavatsetakse süsteemi kasutada;
v)
tarvittaessa sen käyttäytyminen niiden henkilöiden tai henkilöryhmien osalta, joihin järjestelmää on tarkoitus käyttää;
vi)
kui see on asjakohane, siis sisendandmete spetsifikatsioonid või muu asjakohane teave kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike kohta, võttes arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet;
vi)
tarvittaessa syöttötietoja koskevat spesifikaatiot tai muut käytettyjä koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkoja koskevat olennaiset tiedot ottaen huomioon suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitus;
vii)
kohaldataval juhul teave, mis võimaldab juurutajatel suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundit tõlgendada ja seda asjakohaselt kasutada;
vii)
tapauksen mukaan tiedot, joiden avulla käyttöönottajat voivat tulkita suuririskisen tekoälyjärjestelmän tuotoksia ja käyttää niitä asianmukaisesti;
c)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatused, mille pakkuja on esialgse vastavushindamise ajal eelnevalt kindlaks määranud, kui neid on;
c)
suuririskisen tekoälyjärjestelmän ja sen suorituskyvyn muutokset, jotka tarjoaja on määritellyt ennalta ensimmäisen vaatimustenmukaisuuden arvioinnin yhteydessä, jos sellaisia on;
d)
artiklis 14 osutatud inimjärelevalve meetmed, kaasa arvatud tehnilised meetmed, mis on kehtestatud selleks, et juurutajatel oleks lihtsam suure riskiga tehisintellektisüsteemide väljundit tõlgendada;
d)
14 artiklassa tarkoitetut ihmisen suorittamat valvontatoimenpiteet, mukaan lukien tekniset toimenpiteet, jotka on otettu käyttöön, jotta käyttöönottajien olisi helpompi tulkita suuririskisten tekoälyjärjestelmien tuotoksia;
e)
vajalikud arvutus- ja riistvararessursid, suure riskitasemega tehisintellektisüsteemi eeldatav eluiga ning mis tahes hooldus- ja järelevalvemeetmed, mis on vajalikud, et tagada tehisintellektisüsteemi tõrgeteta toimimine, muu hulgas tarkvarauuenduste vallas, ning nende meetmete sagedus;
e)
tarvittavat laskenta- ja laiteresurssit, suuririskisen tekoälyjärjestelmän odotettu käyttöikä ja kaikki tarvittavat huolto- ja hoitotoimenpiteet, mukaan lukien niiden aikavälit, joilla varmistetaan tekoälyjärjestelmän asianmukainen toiminta, mukaan lukien ohjelmistopäivitykset;
f)
kui see on asjakohane, selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemi kuuluvate mehhanismide kirjeldus, mis võimaldavad juurutajatel logisid nõuetekohaselt koguda, salvestada ja tõlgendada vastavalt artikli 12 lõikele 1.
f)
tarpeen mukaan kuvaus suuririskiseen tekoälyjärjestelmään sisältyvistä mekanismeista, joiden avulla käyttöönottajat voivat asianmukaisesti kerätä, tallentaa ja tulkita lokitietoja 12 artiklan mukaisesti.
Artikkel 14
14 artikla
Inimjärelevalve
Ihmisen suorittama valvonta
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et füüsilised isikud saaksid teha süsteemide kasutamise ajal nende üle reaalset järelevalvet, muu hulgas asjakohaste inimene-masin kasutajaliideste abil.
1. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät on suunniteltava ja kehitettävä siten, että luonnolliset henkilöt voivat tehokkaasti valvoa niitä niiden ollessa käytössä, mukaan lukien asianmukaisten käyttöliittymätyökalujen käyttö.
2. Inimjärelevalve eesmärk on hoida ära või minimeerida tervist, ohutust või põhiõigusi ähvardavaid riske, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, eeskätt juhul, kui sellised riskid jäävad alles ka siis, kui kohaldatakse muid käesolevas jaos sätestatud nõudeid.
2. Ihmisen suorittamalla valvonnalla on pyrittävä ehkäisemään tai minimoimaan terveydelle, turvallisuudelle tai perusoikeuksille aiheutuvat riskit, joita voi syntyä, kun suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään käyttötarkoituksensa mukaisesti tai kohtuudella ennakoitavissa olevissa väärinkäytön olosuhteissa, erityisesti jos tällaiset riskit jatkuvat huolimatta muiden tässä jaksossa vahvistettujen vaatimusten soveltamisesta.
3. Järelevalvemeetmed peavad vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemi riskidele, autonoomsuse tasemele ja kasutuskontekstile ning need tagatakse kas ühe järgmist liiki meetme või kõigi järgmist liiki meetmetega:
3. Valvontatoimenpiteiden on oltava oikeassa suhteessa suuririskisen tekoälyjärjestelmän riskeihin, itsenäisyyden tasoon ja käyttöympäristöön, ja ne on varmistettava jommallakummalla tai molemmilla seuraavista toimenpidetyypeistä:
a)
meetmed, mille pakkuja on enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks teinud, ja kui see on tehniliselt teostatav, sellisesse süsteemi sisse ehitanud;
a)
toimenpiteet, jotka tarjoaja on määrittänyt ja, jos se on teknisesti toteutettavissa, sisällyttänyt suuririskiseen tekoälyjärjestelmään ennen sen markkinoille saattamista tai käyttöönottoa;
b)
meetmed, mille pakkuja on enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks teinud ja mis sobivad selleks, et juurutaja saaks neid rakendada.
b)
toimenpiteet, jotka tarjoaja on määrittänyt ennen suuririskisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa ja jotka on tarkoituksenmukaista toteuttaa käyttöönottajan toimesta.
4. Lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks antakse suure riskiga tehisintellektisüsteem juurutajale sellisel viisil, et füüsilistel isikutel, kellele on antud ülesanne teha inimjärelevalvet, oleks võimalik, kui see on olenevalt asjaoludest asjakohane ja proportsionaalne:
4. Edellä 1, 2 ja 3 kohdan täytäntöönpanoa varten suuririskinen tekoälyjärjestelmä on tarjottava käyttöönottajalle siten, että luonnolliset henkilöt, joiden tehtäväksi ihmisen suorittama valvonta on annettu, voivat tapauksen mukaan ja oikeassa suhteessa niihin nähden
a)
mõista nõuetekohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemi asjakohaseid võimeid ja piire ning teha igakülgset seiret selle toimimise üle, sealhulgas selleks, et avastada kõrvalekaldeid, väärtalitlusi ja ootamatut toimimist ning nendega tegeleda;
a)
ymmärtää asianmukaisesti suuririskisen tekoälyjärjestelmän asiaankuuluvat valmiudet ja rajoitukset ja seurata sen toimintaa asianmukaisesti, myös poikkeamien, toimintahäiriöiden ja odottamattoman toiminnan havaitsemiseksi ja niihin puuttumiseksi;
b)
olla pidevalt teadlik võimalusest, et tekib kalduvus hakata automaatselt tuginema või liigselt tuginema suure riskiga tehisintellektisüsteemi toodetud väljundile (nn kalduvus eelistada automatiseerimist), seda eriti siis, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, mida kasutatakse, et saada teavet või soovitusi füüsiliste isikute tehtavate otsuste jaoks;
b)
pysyä tietoisina mahdollisesta taipumuksesta luottaa automaattisesti tai liiallisesti suuririskisen tekoälyjärjestelmän tuottamiin tuotoksiin (”automaatiovinouma”), erityisesti sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, joita käytetään tietojen tai suositusten antamiseen luonnollisten henkilöiden tekemiä päätöksiä varten;
c)
korrektselt tõlgendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundit, võttes arvesse näiteks kättesaadavaid tõlgendamisvahendeid ja -meetodeid;
c)
tulkita oikein suuririskisen tekoälyjärjestelmän tuotoksia ottaen huomioon esimerkiksi käytettävissä olevat tulkintavälineet ja -menetelmät;
d)
otsustada igas konkreetses olukorras, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi ei kasutata, või jätta suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljund muul moel kõrvale, sürjutada või tagasi võtta;
d)
päättää missä tahansa erityistilanteessa, että suuririskistä tekoälyjärjestelmää ei käytetä, tai muutoin jättää huomiotta, korjata tai peruuttaa suuririskisen tekoälyjärjestelmän tuotokset;
e)
sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimisse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga, mis võimaldab süsteemil ohutus olekus peatuda.
e)
puuttua suuririskisen tekoälyjärjestelmän toimintaan tai pysäyttää järjestelmän pysäytyspainikkeella tai vastaavalla menettelyllä, jonka avulla järjestelmä voidaan pysäyttää turvalliseen tilaan.
5. III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tagatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmetega, et lisaks sellele ei tee ega otsusta juurutaja süsteemist saadud tuvastamise põhjal midagi, kui seda tuvastamist ei ole eraldi kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused.
5. Liitteessä III olevan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta tämän artiklan 3 kohdassa tarkoitetuilla toimenpiteillä on lisäksi varmistettava, että käyttöönottaja ei tee mitään toimia tai päätöstä järjestelmästä seuraavan tunnistamisen perusteella, ellei vähintään kaksi luonnollista henkilöä, joilla on tarvittava pätevyys, koulutus ja valtuudet, ole erikseen todentanut ja vahvistanut sitä.
Nõuet, et vähemalt kaks füüsilist isikut peavad eraldi kontrollima neid suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse õiguskaitse, rände, piirikontrolli või varjupaigaga seotud eesmärgil, ei kohaldata, kui liidu või riigi õiguse kohaselt peetakse selle nõude kohaldamist ebaproportsionaalseks.
Vaatimusta vähintään kahden luonnollisen henkilön erikseen tekemästä todentamisesta ei sovelleta suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, joita käytetään lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, rajavalvonnan tai turvapaikka-asioiden tarkoituksiin, jos unionin tai jäsenvaltioiden lainsäädännössä tämän vaatimuksen soveltaminen katsotaan kohtuuttomaksi.
Artikkel 15
15 artikla
Täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus
Tarkkuus, vakaus ja kyberturvallisuus
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et need saavutaksid asjakohase täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taseme ning et nad toimiksid nendes aspektides järjekindlalt oma kogu elutsükli jooksul.
1. Suuririskiset tekoälyjärjestelmät on suunniteltava ja kehitettävä siten, että ne saavuttavat asianmukaisen tarkkuuden, vakauden ja kyberturvallisuuden tason ja toimivat tässä suhteessa johdonmukaisesti koko elinkaarensa ajan.
2. Selleks et käsitleda lõikes 1 sätestatud asjakohase täpsuse ja stabiilsuse taseme mõõtmise ning muude asjakohaste tulemusnäitajate tehnilisi aspekte, julgustab komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, vajaduse korral võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist.
2. Jotta voitaisiin käsitellä teknisiä näkökohtia, jotka liittyvät 1 kohdassa vahvistettujen tarkkuuden ja vakauden tasojen mittaamiseen ja muihin mahdollisiin merkityksellisiin suorituskykymittareihin, komissio kannustaa kehittämään vertailuarvoja ja mittausmenetelmiä, tarvittaessa yhteistyössä asiaankuuluvien sidosryhmien ja organisaatioiden, kuten metrologiasta ja vertailuanalyysista vastaavien viranomaisten, kanssa.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide täpsuse tasemed ja asjakohased täpsuse parameetrid tuleb deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis.
3. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarkkuustasot ja niihin liittyvät tarkkuusmittarit on ilmoitettava järjestelmän mukana olevissa käyttöohjeissa.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad olema süsteemis või süsteemi töökeskkonnas tekkida võivate vigade, rikete või ebakõlade suhtes võimalikult vastupidavad, eriti juhul, kui põhjuseks on süsteemi interaktsioon füüsiliste isikute või muude süsteemidega. Selleks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.
4. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien on siedettävä mahdollisimman paljon virheitä, vikoja tai epäjohdonmukaisuuksia, joita saattaa esiintyä järjestelmässä tai ympäristössä, jossa järjestelmä toimii, erityisesti siksi, että järjestelmät ovat vuorovaikutuksessa luonnollisten henkilöiden tai muiden järjestelmien kanssa. Tältä osin on toteutettava teknisiä ja organisatorisia toimenpiteitä.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsuse võib saavutada tehnilise liiasuse lahendustega, mis võivad hõlmata varuplaane või tõrkekindluse plaane.
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien vakaus voidaan saavuttaa teknisillä vararatkaisuilla, joihin voivat kuulua varasuunnitelmat tai vikavarmistussuunnitelmat.
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, arendatakse selliselt, et kõrvaldada või vähendada niipalju kui võimalik potentsiaalselt kallutatud väljundite riski, mis võivad mõjutada edasiste toimingute sisendit (edaspidi „tagasisideahelad“) ning tagada, et selliseid tagasisideahelaid käsitletakse igakülgselt asjakohaste leevendusmeetmete kaudu.
Suuririskiset tekoälyjärjestelmät, jotka jatkavat oppimista markkinoille saattamisen tai käyttöönoton jälkeen, on kehitettävä siten, että poistetaan tai vähennetään mahdollisimman suurelta osin riski mahdollisesti vinoutuneista tuotoksista, jotka vaikuttavat tulevien toimintojen syöttötietoihin (palautesilmukat) ja varmistetaan, että tällaisiin palautesilmukoihin puututaan asianmukaisin lieventävin toimenpitein.
5. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad pidama vastu volitamata kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi kasutamist, väljundit või toimimist, kasutades ära süsteemi nõrkusi.
5. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien on kestettävä asiaankuulumattomien ulkopuolisten tahojen yritykset muuttaa järjestelmän käyttöä, tuotoksia tai suorituskykyä hyödyntämällä järjestelmän haavoittuvuuksia.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide küberturvalisuse tagamiseks kasutatavad tehnilised lahendused peavad vastama asjaomastele asjaoludele ja riskidele.
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien kyberturvallisuuden varmistamiseen tähtäävien teknisten ratkaisujen on oltava asianmukaisia asiaan liittyviin olosuhteisiin ja riskeihin nähden.
Tehisintellektile iseloomulike nõrkuste käsitlemiseks kasutatavad tehnilised lahendused hõlmavad olenevalt asjaoludest meetmeid, millega hoida ära, avastada, tõrjuda, lahendada ja kontrollida ründeid, millega püütakse manipuleerida treenimisandmestikku („andmemürgitus“) või treenimisel kasutatavaid eeltreenitud komponente („mudelimürgitus“), sisendeid, mille eesmärk on panna tehisintellektimudel viga tegema („vastandnäited“ või „mudelist kõrvalehoidumine“), konfidentsiaalsusründeid või mudelivigu.
Teknisiin ratkaisuihin, joilla puututaan tekoälyn erityisiin haavoittuvuuksiin, on tarvittaessa sisällyttävä toimenpiteitä, joilla ehkäistään, havaitaan ja rajoitetaan sellaisia hyökkäyksiä ja vastataan sellaisiin hyökkäyksiin ja ratkaistaan sellaiset hyökkäykset, joilla pyritään manipuloimaan koulutusdatajoukkoa (datamyrkytys) tai koulutuksessa käytettyjä koulutusta edeltäviä komponentteja (mallimyrkytys), syöttötietoja, joiden tarkoituksena on saada tekoälymalli tekemään virhe (adversariaaliset esimerkit tai mallin kiertäminen), luottamuksellisuushyökkäykset tai mallin puutteet.
3. JAGU
3 JAKSO
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate ning muude osaliste kohustused
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja käyttöönottajien sekä muiden osapuolten velvollisuudet
Artikkel 16
16 artikla
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate kohustused
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien velvollisuudet
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad:
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien on
a)
tagavad, et nende suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad 2. jaos sätestatud nõuetele;
a)
varmistettava, että niiden suuririskiset tekoälyjärjestelmät ovat 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisia;
b)
märgivad suure riskiga tehisintellektisüsteemile, või kui see ei ole võimalik, selle pakendile või kaasasolevatesse dokumentidesse vastavalt kas oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning aadressi, millel saab nendega ühendust võtta;
b)
ilmoitettava suuririskisessä tekoälyjärjestelmässä tai, jos se ei ole mahdollista, sen pakkauksessa tai sen mukana seuraavassa dokumentaatiossa tapauksen mukaan nimensä, rekisteröity tuotenimensä tai rekisteröity tavaramerkkinsä sekä osoite, josta niihin saa yhteyden;
c)
võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab artikli 17 nõuetele;
c)
käytettävä 17 artiklan mukaista laadunhallintajärjestelmää;
d)
säilitavad dokumentatsiooni, millele on osutatud artiklis 18;
d)
säilytettävä 18 artiklassa tarkoitettu dokumentaatio;
e)
säilitavad oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt loodud logisid, kui need on nende kontrolli all, nagu on osutatud artiklis 19;
e)
säilytettävä 19 artiklassa tarkoitetut suuririskisten tekoälyjärjestelmiensä automaattisesti tuottamat lokitiedot, kun nämä tiedot ovat niiden hallinnassa;
f)
tagavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem läbib enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise, nagu on osutatud artiklis 43;
f)
varmistettava, että suuririskiselle tekoälyjärjestelmälle tehdään 43 artiklassa tarkoitettu asiaankuuluva vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely ennen sen markkinoille saattamista tai käyttöönottoa;
g)
koostavad ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt artiklile 47;
g)
laadittava EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus 47 artiklan mukaisesti;
h)
kinnitavad suure riskiga tehisintellektisüsteemile CE-märgise, või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või kaasasolevatele dokumentidele, et tõendada vastavust käesolevale määrusele kooskõlas artikliga 48;
h)
kiinnitettävä CE-merkintä 48 artiklan mukaisesti suuririskiseen tekoälyjärjestelmään tai, jos se ei ole mahdollista, sen pakkaukseen tai sen mukana seuraavaan dokumentaatioon sen osoittamiseksi, että järjestelmä on tämän asetuksen mukainen;
i)
täidavad artikli 49 lõikes 1 osutatud registreerimiskohustusi;
i)
noudatettava 49 artiklan 1 kohdassa tarkoitettuja rekisteröintivelvollisuuksia;
j)
võtavad vajalikke parandusmeetmeid ja esitavad artiklis 20 nõutud teavet;
j)
toteutettava tarvittavat korjaavat toimenpiteet ja annettava 20 artiklassa vaaditut tiedot;
k)
tõendavad riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele;
k)
osoitettava kansallisen toimivaltaisen viranomaisen perustellusta pyynnöstä, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen;
l)
tagavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab direktiivide (EL) 2016/2102 ja (EL) 2019/882 kohastele ligipääsetavusnõuetele.
l)
varmistettava, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä täyttää direktiivien (EU) 2016/2102 ja (EU) 2019/882 mukaiset esteettömyysvaatimukset.
Artikkel 17
17 artikla
Kvaliteedijuhtimissüsteem
Laadunhallintajärjestelmä
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis tagab käesoleva määruse järgimise. Kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning sisaldama vähemalt järgmisi aspekte:
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien on otettava käyttöön laadunhallintajärjestelmä, jolla varmistetaan tämän asetuksen noudattaminen. Järjestelmä on dokumentoitava järjestelmällisesti ja täsmällisesti kirjallisiksi periaatteiksi, menettelyiksi ja ohjeiksi, ja siihen on sisällyttävä ainakin seuraavat seikat:
a)
strateegia õigusnormidele vastavuse tagamiseks, sealhulgas vastavushindamise ja suure riskiga tehisintellektisüsteemis tehtavate muudatuste haldamismenetluste järgimiseks;
a)
strategia säännösten noudattamista varten, mukaan lukien vaatimustenmukaisuusmenettelyjen ja suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin tehtyjen muutosten hallintamenettelyjen noudattaminen;
b)
meetodid, menetlused ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimiseks, projekteerimise järelevalveks ja projektide kontrollimiseks;
b)
suuririskisen tekoälyjärjestelmän suunnittelussa, suunnittelun valvonnassa ja rakenteen tarkastuksessa käytettävät tekniikat, menettelyt ja järjestelmälliset toimenpiteet;
c)
meetodid, menetlused ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja kvaliteedi tagamiseks;
c)
suuririskisen tekoälyjärjestelmän kehittämisessä, laadunvalvonnassa ja laadunvarmistuksessa käytettävät tekniikat, menettelyt ja järjestelmälliset toimenpiteet;
d)
enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamist, selle ajal ja pärast seda teostatavad läbivaatamis-, testimis- ja valideerimismenetlused ning nende teostamise sagedus;
d)
tarkastus-, testaus- ja validointimenettelyt, jotka on suoritettava ennen suuririskisen tekoälyjärjestelmän kehittämistä, sen aikana ja sen jälkeen, sekä niiden suoritustiheys;
e)
kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus või need ei hõlma kõiki 2. jaos sätestatud asjakohaseid nõudeid, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus kõnealustele nõuetele;
e)
sovellettavat tekniset eritelmät, standardit mukaan luettuina, ja, jos asiaankuuluvia yhdenmukaistettuja standardeja ei sovelleta täysimääräisesti tai ne eivät kata kaikkia 2 jaksossa vahvistettuja asiaankuuluvia vaatimuksia, keinot, joilla varmistetaan, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on kyseisten vaatimusten mukainen;
f)
andmehalduse süsteemid ja menetlused, sealhulgas andmete hankimine, andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;
f)
datanhallintajärjestelmät ja -menettelyt, mukaan lukien datanhankinta, datankeruu, datan analysointi, tunnisteiden lisääminen, datan tallentaminen, datan suodattaminen, datanlouhinta, datan yhdistäminen, datan säilyttäminen ja kaikki muut dataan liittyvät toimet, jotka suoritetaan ennen suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamista tai käyttöönottoa ja näitä toimia varten;
g)
artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteem;
g)
9 artiklassa tarkoitettu riskinhallintajärjestelmä;
h)
turustamisjärgse seire süsteemi loomine, rakendamine ja toimivana hoidmine vastavalt artiklile 72;
h)
markkinoille saattamisen jälkeistä seurantaa koskevan järjestelmän perustaminen, toteutus ja ylläpito 72 artiklan mukaisesti;
i)
menetlused, mis on seotud tõsisest intsidendist teatamisega vastavalt artiklile 73;
i)
menettelyt, jotka liittyvät vakavasta vaaratilanteesta ilmoittamiseen 73 artiklan mukaisesti;
j)
suhtlemine riikide pädevate asutustega, teiste asjaomaste asutustega, sealhulgas nendega, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, teada antud asutustega, teiste operaatoritega, klientidega või muude huvitatud isikutega;
j)
kansallisten toimivaltaisten viranomaisten, muiden asianomaisten viranomaisten, myös niiden, jotka tarjoavat pääsyn dataan tai tukevat sitä, ilmoitettujen laitosten, muiden toimijoiden, asiakkaiden tai muiden asianomaisten osapuolten kanssa käytävän viestinnän järjestäminen.
k)
kõigi vajalike dokumentide ja teabega seotud andmete säilitamise süsteemid ja menetlused;
k)
järjestelmät ja menettelyt kaiken asiaankuuluvan dokumentaation ja tiedon säilyttämistä varten;
l)
ressursside haldamine, sealhulgas varustuskindlusega seotud meetmed;
l)
resurssien hallinta, mukaan lukien toimitusvarmuuteen liittyvät toimenpiteet;
m)
aruandekohustuse raamistik, millega nähakse ette juhtkonna ja muude töötajate vastutus seoses kõigi käesolevas lõikes loetletud aspektidega.
m)
vastuuvelvollisuuskehys, jossa määritellään johdon ja muun henkilöstön vastuut kaikkien tässä kohdassa lueteltujen seikkojen osalta.
2. Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne pakkuja organisatsiooni suurusega. Pakkujad austavad igal juhul sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele.
2. Edellä 1 kohdassa tarkoitettujen seikkojen toteutuksen on oltava oikeassa suhteessa tarjoajan organisaation kokoon. Tarjoajien on joka tapauksessa noudatettava sellaista kurinalaisuutta ja suojelun tasoa, jota edellytetään sen varmistamiseksi, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on tämän asetuksen mukainen.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks, kes peavad täitma asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel kvaliteedijuhtimissüsteeme või samaväärset funktsiooni käsitlevaid kohustusi, võivad lõikes 1 loetletud aspektid olla osa kõnealuse õiguse kohastest kvaliteedijuhtimissüsteemidest.
3. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajat, joihin sovelletaan asiaankuuluvan alakohtaisen unionin oikeuden mukaisia laadunhallintajärjestelmiä tai vastaavia toimintoja koskevia velvoitteita, voivat sisällyttää 1 kohdassa kuvatut seikat osaksi kyseisen lainsäädännön mukaisia laadunhallintajärjestelmiä.
4. Finantsasutustest pakkujate puhul, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, loetakse kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise kohustus, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktide g, h ja i osas, täidetuks, kui järgitakse nõudeid seoses sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega vastavalt finantsteenuseid käsitlevatele asjaomasele liidu õigusele. Seda silmas pidades võetakse arvesse artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid.
4. Niiden tarjoajien osalta, jotka ovat rahoituslaitoksia, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla, velvoite ottaa käyttöön laadunhallintajärjestelmä lukuun ottamatta tämän artiklan 1 kohdan g, h ja i alakohtaa katsotaan täytetyksi, kun noudatetaan asiaankuuluvan unionin rahoituspalvelulainsäädännön mukaisia sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia sääntöjä. Tätä varten on otettava huomioon 40 artiklassa tarkoitetut yhdenmukaistetut standardit.
Artikkel 18
18 artikla
Dokumentatsiooni säilitamine
Dokumentaation säilyttäminen
1. Pakkuja säilitab järgmisi dokumente riikide pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on turule lastud või kasutusele võetud:
1. Tarjoajan on pidettävä seuraavat asiakirjat kansallisten toimivaltaisten viranomaisten saatavilla 10 vuoden ajan sen jälkeen, kun suuririskinen tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön:
a)
artiklis 11 osutatud tehniline dokumentatsioon;
a)
11 artiklassa tarkoitettu tekninen dokumentaatio,
b)
artiklis 17 osutatud kvaliteedijuhtimissüsteemi käsitlev dokumentatsioon;
b)
17 artiklassa tarkoitettu laadunhallintajärjestelmää koskeva dokumentaatio,
c)
kui see on kohaldatav, siis dokumendid muudatuste kohta, mille teada antud asutused on heaks kiitnud;
c)
tarvittaessa ilmoitettujen laitosten hyväksymiä muutoksia koskeva dokumentaatio,
d)
kui see on kohaldatav, siis teada antud asutuste tehtud otsused ja välja antud muud dokumendid;
d)
tarvittaessa ilmoitettujen laitosten tekemät päätökset ja niiden antamat muut asiakirjat,
e)
artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon.
e)
47 artiklassa tarkoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus.
2. Iga liikmesriik määrab kindlaks tingimused, mille kohaselt jääb lõikes 1 osutatud dokumentatsioon riikide pädevate asutuste jaoks kättesaadavaks kõnealuses lõikes märgitud ajavahemikuks sellistel juhtudel, kui pakkuja või tema volitatud esindaja, mille tegevuskoht on riigi territooriumil, läheb pankrotti või lõpetab oma tegevuse enne selle ajavahemiku lõppu.
2. Kunkin jäsenvaltion on määritettävä olosuhteet, joissa 1 kohdassa tarkoitettu dokumentaatio on kansallisten toimivaltaisten viranomaisten saatavilla kyseisessä kohdassa esitetyn ajan silloin, kun tarjoaja tai sen alueelle sijoittautunut valtuutettu edustaja menee konkurssiin tai lopettaa toimintansa ennen kyseisen kauden loppua.
3. Finantsasutustest pakkujad, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, säilitavad tehnilise dokumentatsiooni osana dokumentatsioonist, mida tuleb säilitada vastavalt asjaomasele finantsteenuseid käsitlevale liidu õigusele.
3. Tarjoajien, jotka ovat rahoituslaitoksia, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla, on säilytettävä tekninen dokumentaatio osana asiakirjoja, jotka säilytetään asiaankuuluvan unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla.
Artikkel 19
19 artikla
Automaatselt genereeritud logid
Automaattisesti tuotetut lokitiedot
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad säilitavad oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt genereeritud logisid, millele on osutatud artikli 12 lõikes 1, niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all. Ilma et see piiraks kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaldamist, säilitatakse logisid suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbele vastava ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt kuus kuud, välja arvatud juhul, kui kohaldatavas liidu või siseriiklikus õiguses, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses, on sätestatud teisiti.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien on säilytettävä suuririskisten tekoälyjärjestelmiensä automaattisesti tuottamat 12 artiklan 1 kohdassa tarkoitetut lokitiedot siltä osin kuin tällaiset lokitiedot ovat niiden hallinnassa. Lokitietoja on säilytettävä suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitukseen nähden asianmukaisen ajanjakson ajan, kuitenkin vähintään kuusi kuukautta, jollei sovellettavassa unionin tai kansallisessa lainsäädännössä, erityisesti henkilötietojen suojaa koskevassa unionin oikeudessa, toisin säädetä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta sovellettavan unionin tai kansallisen lainsäädännön soveltamista.
2. Finantsasutustest pakkujad, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitlevate liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, säilitavad suure riskiga tehisintellektisüsteemide automaatselt genereeritud logisid osana dokumentatsioonist, mida tuleb säilitada vastavalt asjaomasele finantsteenuseid käsitlevale õigusele.
2. Tarjoajien, jotka ovat rahoituslaitoksia, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla, on säilytettävä suuririskisten tekoälyjärjestelmiensä automaattisesti tuottamat lokitiedot osana asiakirjoja, jotka säilytetään asiaankuuluvan rahoituspalvelulainsäädännön nojalla.
Artikkel 20
20 artikla
Parandusmeetmed ja teavitamiskohustus
Korjaavat toimenpiteet ja ilmoitusvelvollisuus
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed, et viia süsteem vastavusse, võtta see turult tagasi, desaktiveerida või nõuda tagasi, nagu on asjakohane. Nad teavitavad sellest asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustajaid ning kohaldataval juhul juurutajaid, volitatud esindajat ja importijaid.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien, jotka katsovat tai joilla on syytä uskoa, että niiden markkinoille saattama tai käyttöön ottama järjestelmä ei ole tämän asetuksen mukainen, on välittömästi toteutettava tarvittavat korjaavat toimenpiteet kyseisen järjestelmän saattamiseksi vaatimusten mukaiseksi, sen poistamiseksi markkinoilta tai käytöstä taikka sitä koskevan palautusmenettelyn järjestämiseksi. Niiden on ilmoitettava asiasta kyseisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän jakelijoille ja tarvittaessa käyttöönottajille, valtuutetulle edustajalle ja maahantuojille.
2. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses ja pakkuja saab sellest riskist teada, peab ta viivitamata uurima selle põhjuseid koostöös aruandva juurutajaga, kui see on kohaldatav, ning teavitama turujärelevalveasutusi, kes on asjaomase suure riskiga süsteemi osas pädevad, ning kui see on kohaldatav, teada antud asutust, kes andis selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks välja artikli 44 kohase sertifikaadi, esitades eelkõige teabe mittevastavuse laadi ja võetud asjakohaste parandusmeetmete kohta.
2. Jos suuririskinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin ja tarjoaja tulee tietoiseksi kyseisestä riskistä, tarjoajan on välittömästi selvitettävä sen syyt tarvittaessa yhteistyössä raportoivan käyttöönottajan kanssa ja ilmoitettava erityisesti vaatimustenvastaisuudesta ja asiaankuuluvista toteutetuista korjaavista toimenpiteistä asianomaisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän osalta toimivaltaisille markkinavalvontaviranomaisille ja tarvittaessa sille ilmoitetulle laitokselle, joka on antanut 44 artiklan mukaisesti todistuksen kyseiselle suuririskiselle tekoälyjärjestelmälle.
Artikkel 21
21 artikla
Koostöö pädevate asutustega
Yhteistyö toimivaltaisten viranomaisten kanssa
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitama sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, millest asutus saab kergesti aru ning mis on asjaomase liikmesriigi poolt osutatud üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien on toimivaltaisen viranomaisen perustellusta pyynnöstä toimitettava kyseiselle viranomaiselle kaikki tieto ja dokumentaatio, joka on tarpeen sen osoittamiseksi, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, asianomaisen jäsenvaltion ilmaisemalla viranomaisen helposti ymmärtämällä kielellä, joka on yksi unionin toimielinten virallisista kielistä.
2. Pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral annavad pakkujad taotluse esitanud pädevale asutusele asjakohasel juhul ka juurdepääsu artikli 12 lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele, kui sellised logid on nende kontrolli all.
2. Tarjoajien on toimivaltaisen viranomaisen perustellusta pyynnöstä myös annettava pyynnön esittäneelle toimivaltaiselle viranomaiselle tapauksen mukaan pääsy 12 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun suuririskisen tekoälyjärjestelmän automaattisesti luotuihin lokitietoihin siltä osin kuin tällaiset lokitiedot ovat niiden hallinnassa.
3. Pädeva asutuse poolt käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja dokumentatsiooni käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
3. Kaikkea tietoa, jonka toimivaltainen viranomainen saa tämän artiklan nojalla, on käsiteltävä 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
Artikkel 22
22 artikla
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate volitatud esindajad
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien valtuutetut edustajat
1. Kolmandates riikides asutatud pakkujad peavad enne oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja.
1. Kolmansiin maihin sijoittautuneiden tarjoajien on ennen suuririskisten tekoälyjärjestelmiensä asettamista saataville unionin markkinoilla nimettävä kirjallisella toimeksiannolla unioniin sijoittautunut valtuutettu edustaja.
2. Pakkuja võimaldab oma volitatud esindajal täita pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.
2. Tarjoajan on valtuutettava edustajansa suorittamaan tarjoajalta saamassaan toimeksiannossa määritellyt tehtävät.
3. Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia pädeva asutuse poolt osutatud liidu institutsioonide ühes ametlikus keeles. Käesoleva määruse kohaldamisel annab volitus volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
3. Valtuutetun edustajan on suoritettava tarjoajalta saamassaan toimeksiannossa määritellyt tehtävät. Valtuutetun edustajan on toimitettava markkinavalvontaviranomaisille pyynnöstä jäljennös toimeksiannosta jollakin toimivaltaisen viranomaisen määrittämällä unionin toimielinten virallisella kielellä. Tämän asetuksen soveltamiseksi toimeksiannossa valtuutetulle edustajalle on annettava valtuudet suorittaa seuraavat tehtävät:
a)
kontrollida, et koostatud on artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ja artiklis 11 osutatud tehniline dokumentatsioon ning et pakkuja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse;
a)
varmistaa, että 47 artiklassa tarkoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus ja 11 artiklassa tarkoitettu tekninen dokumentaatio on laadittu ja että tarjoaja on toteuttanut asianmukaisen vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyn;
b)
säilitada pädevate asutuste ja artikli 74 lõikes 10 osutatud riiklike asutuste või organite jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist pakkuja kontaktandmed, mida kasutades on volitatud esindaja nimetatud, artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, tehnilise dokumentatsiooni, ning kui see on asjakohane, teada antud asutuse väljastatud sertifikaadi;
b)
pitää toimivaltaisten viranomaisten ja 74 artiklan 10 kohdassa tarkoitettujen kansallisten viranomaisten tai elinten saatavilla 10 vuoden ajan sen jälkeen, kun suuririskinen tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön, valtuutetun edustajan nimenneen tarjoajan yhteystiedot, jäljennös 47 artiklassa tarkoitetuista EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta, teknisestä dokumentaatiosta ja tarvittaessa ilmoitetun laitoksen antamasta todistuksesta;
c)
esitada pädevale asutusele põhjendatud taotluse korral kogu teave ja dokumentatsioon, sealhulgas käesoleva lõigu punktis b osutatud teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, sealhulgas pakkuda juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 1, niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all;
c)
antaa toimivaltaiselle viranomaiselle perustellusta pyynnöstä kaikki tieto ja dokumentaatio, mukaan lukien edellä olevan b alakohdan mukainen tieto ja dokumentaatio, joka on tarpeen sen osoittamiseksi, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, mukaan lukien pääsy suuririskisen tekoälyjärjestelmän automaattisesti tuottamiin 12 artiklan 1 kohdassa tarkoitettuihin lokitietoihin siltä osin kuin tällaiset lokitiedot ovat tarjoajan hallinnassa;
d)
teha pädevate asutustega põhjendatud taotluse korral koostööd kõigis toimingutes, mida pädev asutus seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga ette võtab; eelkõige selleks, et vähendada ja maandada suure riskiga tehisintellektisüsteemist tulenevaid riske;
d)
tehdä perustellusta pyynnöstä yhteistyötä toimivaltaisten viranomaisten kanssa kaikissa toimissa, joita nämä toteuttavat suuririskisen tekoälyjärjestelmän suhteen, erityisesti suuririskisen tekoälyjärjestelmän aiheuttamien riskien vähentämiseksi ja lieventämiseksi;
e)
täita kohaldataval juhul artikli 49 lõikes 1 osutatud registreerimiskohustusi, või kui registreerimise teeb pakkuja ise, tagada VIII lisa A. jao punktis 3 osutatud teabe õigsus.
e)
tarpeen mukaan noudattaa 49 artiklan 1 kohdassa tarkoitettuja rekisteröintivelvoitteita tai, jos rekisteröinnin suorittaa tarjoaja itse, varmistaa, että liitteessä VIII olevan A jakson 3 alakohdassa tarkoitetut tiedot pitävät paikkansa.
Volitusega antakse volitatud esindajale õigus, et tema poole võivad pöörduda lisaks pakkujale või selle asemel, pädevad asutused kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse järgimise tagamisega.
Toimeksiannon ansiosta toimivaltaiset viranomaiset voivat ottaa toimijan lisäksi tai sen puolesta yhteyttä valtuutettuun edustajaan kaikissa tämän asetuksen noudattamisen varmistamiseen liittyvissä kysymyksissä.
4. Volitatud esindaja peatab volituse, kui ta arvab või tal on põhjust arvata, et pakkuja tegevus on vastuolus tema käesolevast määrusest tulenevate kohustustega. Sellisel juhul teatab ta volituse lõpetamisest ja selle põhjustest viivitamata asjakohasele turujärelevalveasutusele ning kui see on kohaldatav, asjaomasele teada antud asutusele.
4. Valtuutetun edustajan on päätettävä toimeksianto, jos se katsoo tai sillä on syytä katsoa, että tarjoaja toimii tämän asetuksen mukaisten velvoitteidensa vastaisesti. Tässä tapauksessa sen on välittömästi ilmoitettava toimeksiannon päättymisestä ja sen syistä asiaankuuluvalle markkinavalvontaviranomaiselle sekä tapauksen mukaan asiaankuuluvalle ilmoitetulle laitokselle.
Artikkel 23
23 artikla
Importijate kohustused
Maahantuojien velvollisuudet
1. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist peavad importijad tagama süsteemi vastavuse käesolevale määrusele, kontrollides, et:
1. Suuririskisen tekoälyjärjestelmän maahantuojien on ennen tällaisen järjestelmän markkinoille saattamista varmistettava, että järjestelmä on tämän asetuksen mukainen tarkistamalla, että
a)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja on teostanud artiklis 43 osutatud asjakohase vastavushindamise;
a)
kyseisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoaja on suorittanut 43 artiklassa tarkoitetun asiaankuuluvan vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyn;
b)
pakkuja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 11 ja IV lisaga;
b)
tarjoaja on laatinut teknisen dokumentaation 11 artiklan ja liitteen IV mukaisesti;
c)
süsteemil on nõutav CE-märgis ning sellega on kaasas artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ja kasutusjuhendid;
c)
järjestelmällä on vaadittu CE-merkintä ja sen mukana on 47 artiklassa tarkoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus ja käyttöohjeet.
d)
pakkuja on määranud volitatud esindaja kooskõlas artikli 22 lõikega 1.
d)
tarjoaja on nimittänyt valtuutetun edustajan 22 artiklan 1 kohdan mukaisesti.
2. Kui importijal on piisavalt põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole käesoleva määrusega vastavuses või on võltsitud või sellega on kaasas võltsitud dokumentatsioon, ei vii ta süsteemi turule enne, kui see on viidud määrusega vastavusse. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab importija sellest süsteemi pakkujat, volitatud esindajaid ja turujärelevalveasutusi.
2. Jos maahantuojalla on riittävät syyt katsoa, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei ole tämän asetuksen mukainen tai se on väärennetty tai sen mukana on väärennetty dokumentaatio, se ei saa saattaa kyseistä tekoälyjärjestelmää markkinoille ennen kuin se on saatettu vaatimusten mukaiseksi. Jos suuririskinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin, maahantuojan on ilmoitettava asiasta järjestelmän tarjoajalle, valtuutetuille edustajille ja markkinavalvontaviranomaisille.
3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja aadressi, millel nendega saab suure riskiga tehisintellektisüsteemi teemal ühendust võtta, selle pakendile või kaasasolevatesse dokumentidesse, kui see on kohaldatav.
3. Maahantuojien on ilmoitettava nimensä, rekisteröity tuotenimensä tai rekisteröity tavaramerkkinsä sekä osoite, josta maahantuojaan voidaan saada yhteys, suuririskisessä tekoälyjärjestelmässä ja sen pakkauksessa tai tarvittaessa sen mukana seuraavassa dokumentaatiossa.
4. Importijad tagavad vastavalt asjaoludele, et sel ajal, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on nende vastutuse all, ei ohusta ladustamise ega transpordi tingimused kohaldataval juhul selle vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
4. Maahantuojien on varmistettava, että sinä aikana, jona suuririskinen tekoälyjärjestelmä on niiden vastuulla, tapauksen mukaan varastointi- tai kuljetusolosuhteet eivät vaaranna sen tämän osaston 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisuutta.
5. Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist koopia teada antud asutuse väljastatud sertifikaadist, kui see on kohaldatav, kasutusjuhendist ning artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonist.
5. Maahantuojien on säilytettävä 10 vuoden ajan sen jälkeen, kun suuririskinen tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön, jäljennös ilmoitetun laitoksen antamasta todistuksesta, tarvittaessa käyttöohjeista ja 47 artiklassa tarkoitetusta EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta.
6. Importijad esitavad asjakohasele pädevale asutusele põhjendatud taotluse korral neile kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, sealhulgas lõikes 5 osutatud teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele. Seda silmas pidades tagavad nad ka selle, et nendele asutustele saab kättesaadavaks teha tehnilise dokumentatsiooni.
6. Maahantuojien on asiaankuuluvien toimivaltaisten viranomaisten perustellusta pyynnöstä toimitettava niille kaikki tieto ja dokumentaatio, mukaan lukien 5 kohdassa tarkoitettu tieto ja dokumentaatio, joka on tarpeen sen osoittamiseksi, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, kyseessä olevan viranomaisen helposti ymmärtämällä kielellä. Tätä varten niiden on myös varmistettava, että tekninen dokumentaatio voidaan asettaa kyseisten viranomaisten saataville.
7. Importijad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida need asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mille importijad on turule lasknud, eelkõige selleks, et vähendada ja maandada sellest tulenevaid riske.
7. Maahantuojien on tehtävä yhteistyötä asiaankuuluvien toimivaltaisten viranomaisten kanssa kaikissa toimissa, joita kyseiset viranomaiset toteuttavat maahantuojien markkinoille saattaman suuririskisen tekoälyjärjestelmän suhteen, erityisesti sen aiheuttamien riskien vähentämiseksi ja lieventämiseksi.
Artikkel 24
24 artikla
Turustajate kohustused
Jakelijoiden velvollisuudet
1. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et see kannab nõutavat CE-märgist, et sellega on kaasas koopia artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonist ja kasutusjuhend ning et olenevalt asjaoludest on kas selle süsteemi pakkuja või importija täitnud oma vastavad kohustused, mis on sätestatud artikli 16 punktides b ja c ning artikli 23 lõikes 3.
1. Jakelijoiden on ennen suuririskisen tekoälyjärjestelmän asettamista saataville markkinoilla tarkastettava, että siinä on vaadittu CE-merkintä, että sen mukana on jäljennös 47 artiklassa tarkoitetusta EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta ja käyttöohjeista ja että tapauksen mukaan kyseisen järjestelmän tarjoaja ja maahantuoja ovat noudattaneet 16 artiklan b ja c alakohdassa ja 23 artiklan 3 kohdassa säädettyjä velvoitteitaan.
2. Kui turustaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole vastavuses 2. jaos sätestatud nõuetega, ei tee ta seda suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks enne, kui see süsteem on viidud nende nõuetega vastavusse. Peale selle, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest süsteemi pakkujat või importijat, nagu on asjakohane.
2. Mikäli jakelija katsoo tai sillä on hallussaan olevien tietojen perusteella syytä uskoa, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei ole 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, se ei saa asettaa suuririskistä tekoälyjärjestelmää saataville markkinoilla ennen kuin järjestelmä on saatettu kyseisten vaatimusten mukaiseksi. Lisäksi jos suuririskinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin, jakelijan on ilmoitettava asiasta tapauksen mukaan tarjoajalle tai maahantuojalle.
3. Turustaja tagab, et sel ajal, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on tema vastutuse all, ei ohusta ladustamise ega transpordi tingimused kohaldataval juhul süsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
3. Jakelijoiden on varmistettava, että sinä aikana, jona suuririskinen tekoälyjärjestelmä on niiden vastuulla, tapauksen mukaan varastointi- tai kuljetusolosuhteet eivät vaaranna sen 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisuutta.
4. Turustaja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta 2. jaos sätestatud nõuetele, võtab parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et viia süsteem nende nõuetega vastavusse, võtta see turult tagasi või nõuda tagasi, või tagab, et olenevalt asjaoludest kas pakkuja, importija või mõni asjaomane operaator võtab sellised parandusmeetmed. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest viivitamata süsteemi pakkujat või importijat ja asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi osas pädevaid asutusi, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võimalike võetud parandusmeetmete kohta.
4. Jakelijan, joka katsoo tai jolla on hallussaan olevien tietojen perusteella syytä uskoa, että sen markkinoilla saataville asettama suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei ole 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, on toteutettava tarvittavat korjaavat toimenpiteet kyseisen järjestelmän saattamiseksi vaatimusten mukaiseksi, sen poistamiseksi markkinoilta tai sitä koskevan palautusmenettelyn järjestämiseksi tai varmistettava, että tarvittaessa tarjoaja, maahantuoja tai mikä tahansa asiaankuuluva toimija toteuttaa kyseiset korjaavat toimenpiteet. Mikäli suuririskinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin, jakelijan on välittömästi ilmoitettava asiasta järjestelmän tarjoajalle tai maahantuojalle ja asianomaisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän osalta toimivaltaisille viranomaisille ja annettava yksityiskohtaiset tiedot erityisesti vaatimustenvastaisuudesta ja mahdollisesti toteutetuista korjaavista toimenpiteistä.
5. Asjakohase pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustajad sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni lõigete 1–4 kohaselt võetud meetmete kohta, mis on vajalik, et tõendada kõnealuse süsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
5. Suuririskisen tekoälyjärjestelmän jakelijoiden on asiaankuuluvan toimivaltaisen viranomaisen perustellusta pyynnöstä toimitettava kyseiselle viranomaiselle kaikki niiden 1–4 kohdan mukaisia toimia koskevat tiedot ja dokumentaatio, jotka ovat tarpeen sen osoittamiseksi, että kyseinen järjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen.
6. Turustajad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida need asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mille turustajad on turul kättesaadavaks teinud, eelkõige selleks, et vähendada või maandada sellest tulenevat riski.
6. Jakelijoiden on tehtävä yhteistyötä asiaankuuluvien toimivaltaisten viranomaisten kanssa kaikissa toimissa, joita nämä viranomaiset toteuttavat jakelijoiden markkinoilla saataville asettaman suuririskisen tekoälyjärjestelmän suhteen, erityisesti sen aiheuttamien riskien vähentämiseksi tai lieventämiseksi.
Artikkel 25
25 artikla
Vastutus tehisintellekti väärtusahelas
Vastuut tekoälyn arvoketjussa
1. Turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 16 tulenevaid pakkuja kohustusi mis tahes järgmisel juhul:
1. Mitä tahansa jakelijaa, maahantuojaa, käyttöönottajaa tai muuta kolmatta osapuolta pidetään tätä asetusta sovellettaessa suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajana ja niitä koskevat samat velvoitteet kuin tarjoajaa 16 artiklan mukaisesti missä tahansa seuraavissa olosuhteissa:
a)
ta lisab juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile oma nime või kaubamärgi, ilma et see piiraks selliste lepinguliste kokkulepete kohaldamist, milles sätestatakse, et kohustused on muul viisil jaotatud;
a)
ne laittavat nimensä tai tavaramerkkinsä suuririskiseen tekoälyjärjestelmään, joka on jo saatettu markkinoille tai otettu käyttöön, sanotun kuitenkaan rajoittamatta sopimusjärjestelyjä, joissa määrätään, että velvoitteet jaetaan muulla tavoin;
b)
nad teevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, olulise muudatuse viisil, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks vastavalt artiklile 6;
b)
ne tekevät jo markkinoille saatettuun tai jo käyttöön otettuun suuririskiseen tekoälyjärjestelmään merkittävän muutoksen siten, että se pysyy 6 artiklan mukaisena suuririskisenä tekoälyjärjestelmänä;
c)
nad muudavad tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelisse tehisintellektisüsteemi, mida ei ole liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, sihtotstarvet, nii et asjaomasest tehisintellektisüsteemist saab suure riskiga tehisintellektisüsteem vastavalt artiklile 6.
c)
ne muuttavat tekoälyjärjestelmän, myös yleiskäyttöisen tekoälyjärjestelmän, jota ei ole luokiteltu suuririskiseksi ja joka on jo saatettu markkinoille tai otettu käyttöön, käyttötarkoitusta siten, että tekoälyjärjestelmästä tulee 6 artiklan mukainen suuririskinen tekoälyjärjestelmä.
2. Lõikes 1 osutatud asjaolude ilmnemise korral ei käsitata tehisintellektisüsteemi algselt turule lasknud või kasutusele võtnud pakkujat enam käesoleva määruse kohaldamisel selle konkreetse tehisintellektisüsteemi pakkujana. Kõnealune algne pakkuja teeb tihedat koostööd uute pakkujatega ning teeb kättesaadavaks vajaliku teabe ja annab mõistlikult eeldatava tehnilise juurdepääsu ja osutab muud abi, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui algne pakkuja on selgelt täpsustanud, et tema tehisintellektisüsteemi ei tohi muuta suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ja seetõttu ei kohaldata tema suhtes dokumentide üleandmise kohustust.
2. Edellä 1 kohdassa tarkoitetuissa tilanteissa tarjoajaa, joka on alun perin saattanut tekoälyjärjestelmän markkinoille tai ottanut sen käyttöön, ei enää pidetä kyseisen tekoälyjärjestelmän tarjoajana tätä asetusta sovellettaessa. Kyseisen alkuperäisen tarjoajan on tehtävä tiivistä yhteistyötä uusien tarjoajien kanssa ja asetettava saataville tarvittavat tiedot ja tarjottava kohtuudella odotettavissa olevat tekninen pääsy ja muu apu, joita tämän asetuksen mukaisten velvoitteiden täyttäminen edellyttää, erityisesti suuririskisten tekoälyjärjestelmien vaatimustenmukaisuuden arvioinnin noudattamisen osalta. Tätä kohtaa ei sovelleta tapauksissa, joissa alkuperäinen tarjoaja on selkeästi täsmentänyt, että sen tekoälyjärjestelmää ei saa muuttaa suuririskiseksi tekoälyjärjestelmäksi eikä siihen sen vuoksi sovelleta dokumentaation luovuttamisvelvoitetta.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on selliste toodete turvakomponendid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, käsitatakse nende toodete valmistajat suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ja ta peab täitma artikli 16 kohaseid kohustusi ühel järgmistest juhtudest:
3. Niiden suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka ovat sellaisten tuotteiden turvakomponentteja, joihin sovelletaan liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltua unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, tuotteen valmistajaa pidetään suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajana, ja siihen sovelletaan 16 artiklan mukaisia velvoitteita jommassakummassa seuraavista olosuhteista:
a)
suure riskiga tehisintellektisüsteem lastakse turule koos tootega toote valmistaja nime või kaubamärgi all;
a)
suuririskinen tekoälyjärjestelmä saatetaan markkinoille yhdessä tuotteen kanssa tuotteen valmistajan nimellä tai tavaramerkillä;
b)
suure riskiga tehisintellektisüsteem võetakse kasutusele toote valmistaja nime või kaubamärgi all pärast toote turule laskmist.
b)
suuririskinen tekoälyjärjestelmä otetaan käyttöön tuotteen valmistajan nimellä tai tavaramerkillä sen jälkeen, kun tuote on saatettu markkinoille.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja ja kolmas isik, kes tarnib tehisintellektisüsteemi, vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemis või mis on sellesse integreeritud, määravad tehnika üldtunnustatud tasemele tuginedes kirjaliku kokkuleppega kindlaks vajaliku teabe, võimekuse, tehnilise juurdepääsu ja või muu abi, et võimaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujal täielikult täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Käesolevat lõiget ei kohaldata kolmandate isikute suhtes, kes teevad vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel avalikele vahenditele, teenustele, protsessidele või komponentidele kättesaadavaks muud kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid.
4. Suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajan ja kolmannen osapuolen, joka toimittaa suuririskisessä tekoälyjärjestelmässä käytettäviä tai siihen integroitavia tekoälyjärjestelmiä, välineitä, palveluja, komponentteja tai prosesseja, on määritettävä kirjallisella sopimuksella tarvittavat tiedot, valmiudet, tekninen pääsy ja muu apu, jotka perustuvat yleisesti tunnustettuun alan viimeisimpään kehitykseen, jotta suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoaja voi noudattaa täysimääräisesti tämän asetuksen mukaisia velvoitteita. Tätä kohtaa ei sovelleta kolmansiin osapuoliin, jotka asettavat yleisön saataville maksuttomalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä välineitä, palveluja, prosesseja tai komponentteja, jotka ovat muita kuin yleiskäyttöisiä tekoälymalleja.
Tehisintellektiamet võib välja töötada ja soovitada vabatahtlikke näidis-lepingutingimusi kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kolmandate isikute vahel, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või integreeritud vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse. Vabatahtlike näidistingimuste väljatöötamisel peaks tehisintellektiamet arvesse võtma konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid. Vabatahtlikud näidistingimused avaldatakse ja tehakse tasuta kättesaadavaks kergesti kasutatavas elektroonilises vormingus.
Tekoälytoimisto voi laatia ja suositella vapaaehtoisia mallisopimusehtoja suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja sellaisten kolmansien osapuolten välisiä sopimuksia varten, jotka toimittavat välineitä, palveluja, komponentteja tai prosesseja, joita käytetään suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä tai integroidaan niihin. Laatiessaan kyseisiä vapaaehtoisia mallisopimusehtoja tekoälytoimisto ottaa huomioon tietyillä aloilla tai tietyissä liiketoimintamalleissa mahdollisesti sovellettavat sopimusperusteiset vaatimukset. Vapaaehtoiset mallisopimusehdot on julkaistava, ja niiden on oltava saatavilla maksutta helposti käytettävässä sähköisessä muodossa.
5. Lõiked 2 ja 3 ei piira vajadust järgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.
5. Edellä olevat 2 ja 3 kohta eivät rajoita tarvetta kunnioittaa ja suojata teollis- ja tekijänoikeuksia ja luottamuksellisia liiketoimintatietoja ja liikesalaisuuksia unionin ja kansallisen lainsäädännön mukaisesti.
Artikkel 26
26 artikla
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate kohustused
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien velvollisuudet
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad võtavad asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid eesmärgiga tagada, et nad kasutavad selliseid süsteeme vastavalt süsteemiga kaasas olevale kasutusjuhendile kooskõlas lõigetega 3 ja 6.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien on toteutettava asianmukaiset tekniset ja organisatoriset toimenpiteet varmistaakseen, että ne käyttävät tällaisia järjestelmiä niiden mukana seuraavien käyttöohjeiden mukaisesti 3 ja 6 kohdassa säädetyllä tavalla.
2. Juurutajad annavad inimjärelevalve ülesande sellistele füüsilistele isikutele, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja vastavad volitused ning vajalikud tugistruktuurid.
2. Käyttöönottajien on annettava ihmisen suorittama valvonta tehtäväksi luonnollisille henkilöille, joilla on tarvittava pätevyys, koulutus ja valtuudet, sekä annettava tarvittavaa tukea.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ei piira muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid juurutaja kohustusi ega juurutaja vabadust oma vahendite ja tegevuse korraldamisel, et rakendada pakkuja märgitud inimjärelevalve meetmeid.
3. Edellä 1 ja 2 kohdassa säädetyt velvollisuudet eivät rajoita muiden unionin tai kansallisesta lainsäädännöstä johtuvien käyttöönottajien velvollisuuksien soveltamista eivätkä käyttöönottajan vapautta järjestää omat resurssinsa ja toimintansa tarjoajan ilmoittamien ihmisen suorittamien valvontatoimien toteuttamiseksi.
4. Niivõrd, kuivõrd juurutajal on kontroll sisendandmete üle, tagab see juurutaja, et sisendandmed on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohased ja piisavalt esinduslikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.
4. Siltä osin kuin käyttöönottaja valvoo syöttötietoja, käyttöönottajan on varmistettava, että syöttötiedot ovat merkityksellisiä ja riittävän edustavia suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttötarkoituksen kannalta, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 1 ja 2 kohdan soveltamista.
5. Juurutajad tegelevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimise seirega kasutusjuhendi alusel ja asjakohasel juhul teavitavad pakkujaid vastavalt artiklile 72. Kui juurutajatel on põhjust arvata, et kasutusjuhendi kohase kasutamise tulemusena võib suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutada endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitavad nad põhjendamatu viivituseta pakkujat või turustajat ja asjaomast turujärelevalveasutust ning peatavad selle süsteemi kasutamise. Kui juurutajad on tuvastanud tõsise intsidendi, teavitavad nad sellest intsidendist viivitamata ka kõigepealt pakkujat ning seejärel importijat või turustajat ja asjaomaseid turujärelevalveasutusi. Kui juurutaja ei saa pakkujaga ühendust, kohaldatakse artiklit 73 mutatis mutandis. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutustest tehisintellektisüsteemide juurutajate tundlikke operatiivandmeid.
5. Käyttöönottajien on seurattava suuririskisen tekoälyjärjestelmän toimintaa käyttöohjeiden perusteella ja tarvittaessa ilmoitettava asiasta tarjoajille 72 artiklan mukaisesti. Jos käyttöönottajilla on syytä katsoa, että suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöohjeiden mukainen käyttö voi johtaa siihen, että kyseinen tekoälyjärjestelmä aiheuttaa 79 artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin, niiden on ilman aiheetonta viivytystä ilmoitettava asiasta tarjoajalle tai jakelijalle ja asianomaiselle markkinavalvontaviranomaiselle ja keskeytettävä kyseisen järjestelmän käyttö. Jos käyttöönottajat ovat havainneet vakavan vaaratilanteen, niiden on myös välittömästi ilmoitettava kyseisestä vaaratilanteesta ensin tarjoajalle ja sen jälkeen tuojalle tai jakelijalle sekä asianomaisille markkinavalvontaviranomaisille. Jos käyttöönottaja ei pysty tavoittamaan tarjoajaa, 73 artiklaa sovelletaan soveltuvin osin. Tätä velvoitetta ei sovelleta niiden tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien arkaluonteiseen operatiiviseen tietoon, jotka ovat lainvalvontaviranomaisia.
Finantsasutustest juurutajate puhul, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, loetakse esimeses lõigus sätestatud seirekohustus täidetuks, kui vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele õigusele on täidetud sisemise juhtimissüsteemi, protsesside ja mehhanismide alased nõuded.
Niiden käyttöönottajien osalta, jotka ovat rahoituslaitoksia, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla, ensimmäisessä alakohdassa esitetty seurantavelvoite katsotaan täytetyksi, kun noudatetaan asiaankuuluvan rahoituspalvelulainsäädännön mukaisia sisäisiä hallintojärjestelyjä, -prosesseja ja -mekanismeja koskevia sääntöjä.
6. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad säilitavad selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi poolt automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all, ajavahemiku jooksul, mis vastab suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbele ning vähemalt kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui kohaldatavas liidu või siseriiklikus õiguses, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud teisiti.
6. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien on säilytettävä kyseisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän automaattisesti tuottamat lokitiedot siltä osin kuin tällaiset lokitiedot ovat heidän hallinnassaan, suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitukseen nähden asianmukaisen ajanjakson ajan, kuitenkin vähintään kuuden kuukauden ajan, jollei sovellettavassa unionin tai kansallisessa lainsäädännössä, erityisesti henkilötietojen suojaa koskevassa unionin oikeudessa, toisin säädetä.
Finantsasutustest juurutajad, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, säilitavad logisid osana dokumentatsioonist, mida tuleb säilitada vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele liidu õigusele.
Käyttöönottajien, jotka ovat rahoituslaitoksia, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla, on säilytettävä lokitiedot osana asiakirjoja, jotka säilytetään asiaankuuluvan unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla.
7. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmist või kasutamist töökohal teavitavad tööandjatest juurutajad töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid sellest, et nende suhtes hakatakse kasutama suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave esitatakse kohaldataval juhul kooskõlas töötajate ja nende esindajate teavitamist käsitlevates liidu ja siseriiklikes õigusaktides ja tavades sätestatud õigusnormide ja menetlustega.
7. Ennen suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottoa tai käyttöä työpaikalla käyttöönottajien, jotka ovat työnantajia, on ilmoitettava työntekijöiden edustajille ja asianomaisille työntekijöille, että heihin sovelletaan suuririskistä tekoälyjärjestelmää. Nämä tiedot on tarvittaessa annettava työntekijöille ja heidän edustajilleen tiedottamista koskevassa unionin ja kansallisessa lainsäädännössä ja käytännössä vahvistettujen sääntöjen ja menettelyjen mukaisesti.
8. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, täidavad artiklis 49 osutatud registreerimiskohustusi. Kui sellised juurutajad leiavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mida nad kavatsevad kasutada, ei ole registreeritud ELi andmebaasis, millele on osutatud artiklis 71, siis nad seda süsteemi ei kasuta ning teavitavad pakkujat või turustajat.
8. Suuririskisten tekoälyjärjestelmin käyttöönottajien, jotka ovat viranomaisia tai unionin toimielimiä, elimiä tai laitoksia, on noudatettava 49 artiklassa tarkoitettuja rekisteröintivelvollisuuksia. Jos tällaiset käyttöönottajat toteavat, että suuririskistä tekoälyjärjestelmää, jota ne aikovat käyttää, ei ole rekisteröity 71 artiklassa tarkoitettuun EU:n tietokantaan, ne eivät saa käyttää kyseistä järjestelmää ja niiden on ilmoitettava asiasta tarjoajalle tai jakelijalle.
9. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad kasutavad käesoleva määruse artikli 13 alusel esitatavat teavet, et täita oma kohustust koostada vajaduse korral andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 27.
9. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien on tarvittaessa käytettävä tämän asetuksen 13 artiklan mukaisesti toimitettuja tietoja noudattaakseen velvollisuuttaan tehdä tietosuojaa koskeva vaikutustenarviointi asetuksen (EU) 2016/679 35 artiklan tai direktiivin (EU) 2016/680 27 artiklan mukaisesti.
10. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, taotleb tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutaja kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdi mõistetud isiku sihipärase otsingu raames selle süsteemi kasutamiseks eelnevalt või põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 48 tunni jooksul luba õigusasutuselt või haldusasutuselt, kelle otsus on siduv ja mille suhtes kohaldatakse kohtulikku kontrolli, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse võimaliku kahtlustatava esmaseks tuvastamiseks kuriteoga otseselt seotud objektiivsete ja kontrollitavate faktide põhjal. Iga kasutamine piirdub sellega, mis on rangelt vajalik konkreetse kuriteo uurimiseks.
10. Rikoksesta epäillyn tai tuomitun henkilön kohdennettua etsintää koskevan tutkinnan yhteydessä suuririskisen tekoälyjärjestelmän, joka on tarkoitettu käytettäväksi jälkikäteiseen biometriseen etätunnistukseen, käyttöönottajan on pyydettävä oikeusviranomaiselta tai hallintoviranomaiselta, jonka päätös on sitova ja johon sovelletaan tuomioistuinvalvontaa, lupaa kyseisen järjestelmän käyttöön etukäteen tai ilman aiheetonta viivytystä ja viimeistään 48 tunnin kuluessa kyseisen järjestelmän käyttöön, paitsi jos sitä käytetään mahdollisen epäillyn alustavaan tunnistamiseen rikokseen suoraan liittyvien objektiivisten ja todennettavissa olevien tosiseikkojen perusteella, sanotun kuitenkaan rajoittamatta direktiivin (EU) 2016/680 soveltamista. Kukin käyttö on rajoitettava siihen, mikä on ehdottoman välttämätöntä kyseessä olevan rikoksen tutkintaa varten.
Kui esimese lõigu kohane loataotlus lükatakse tagasi, peatatakse viivitamata taotletud loaga seotud tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine ja selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud isikuandmed, mille jaoks luba taotleti, kustutatakse.
Jos ensimmäisen alakohdan nojalla haettu lupa hylätään, kyseiseen lupaan linkitetyn jälkikäteisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän käyttö on lopetettava välittömästi ja sen suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöön liittyvät henkilötiedot, jota varten lupaa haettiin, on poistettava.
Ühelgi juhul ei tohi sellist suure riskiga tehisintellektisüsteemi tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks kasutada õiguskaitse eesmärkidel kindla suunitluseta, ilma et see oleks mingil viisil seotud kuriteo, kriminaalmenetluse, kuriteo tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava ohuga või konkreetse teadmata kadunud isiku otsimisega. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
Tällaista suuririskistä tekoälyjärjestelmää, joka on tarkoitettu käytettäväksi jälkikäteiseen biometriseen etätunnistukseen, ei saa missään tapauksessa käyttää lainvalvontatarkoituksiin kohdentamattomalla tavalla ilman minkäänlaista yhteyttä tiettyyn rikokseen, rikosoikeudelliseen menettelyyn, todelliseen ja välittömään tai todelliseen ja ennakoitavissa olevaan rikoksen uhkaan tai tietyn kadonneen henkilön etsimiseen. On varmistettava, että päätöstä, jolla on yksittäiseen henkilöön kohdistuvia kielteisiä oikeusvaikutuksia, ei saa tehdä pelkästään tällaisen jälkikäteisen biometrisen etätunnistusjärjestelmän tuotosten perusteella.
Käesolev lõige ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 10 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemisel.
Tämä kohta ei rajoita asetuksen (EU) 2016/679 9 artiklan ja direktiivin (EU) 2016/680 10 artiklan soveltamista biometristen tietojen käsittelyn osalta.
Olenemata eesmärgist või juurutajast, dokumenteeritakse selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide iga kasutamine asjaomases politseitoimikus ning tehakse taotluse korral kättesaadavaks asjaomasele turujärelevalveasutusele ja riiklikule andmekaitseasutusele, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Käesolev lõik ei piira direktiiviga (EL) 2016/680 järelevalveasutustele antud volitusi.
Käyttötarkoituksesta tai käyttöönottajasta riippumatta tällaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien kaikenlainen käyttö on dokumentoitava asianomaiseen poliisitiedostoon ja asetettava pyynnöstä asianomaisen markkinavalvontaviranomaisen ja kansallisen tietosuojaviranomaisen saataville, lukuun ottamatta lainvalvontaan liittyvien arkaluonteisten operatiivisten tietojen luovuttamista. Tämä alakohta ei rajoita valvontaviranomaisille direktiivin (EU) 2016/680 nojalla annettuja valtuuksia.
Juurutajad esitavad asjaomastele turujärelevalve- ja riiklikele andmekaitseasutustele aastaaruanded tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Aruanded võib koondada nii, et need hõlmaksid rohkem kui ühte kasutamist.
Käyttöönottajien on toimitettava asianomaisille markkinavalvonta- ja kansallisille tietosuojaviranomaisille vuosittain raportit jälkikäteisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käytöstä, lukuun ottamatta lainvalvontaan liittyvien arkaluonteisten operatiivisten tietojen luovuttamista. Raportit voidaan koota yhteen siten, että ne kattavat useamman kuin yhden käyttökerran.
Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
Jäsenvaltiot voivat unionin oikeuden mukaisesti ottaa käyttöön jälkikäteisten biometristen etätunnistusjärjestelmien käyttöä koskevaa rajoittavampaa lainsäädäntöä.
11. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 50 kohaldamist, teavitavad selliste III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, mis teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. Õiguskaitse eesmärgil kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680 artiklit 13.
11. Sellaisten liitteessä III tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien, jotka tekevät tai auttavat tekemään luonnollisiin henkilöihin liittyviä päätöksiä, on ilmoitettava luonnollisille henkilöille, että heihin sovelletaan suuririskistä tekoälyjärjestelmää, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tämän asetuksen 50 artiklan soveltamista. Lainvalvontatarkoituksiin käytettäviin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin sovelletaan direktiivin (EU) 2016/680 13 artiklaa.
12. Juurutajad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida kõnealused asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga käesoleva määruse rakendamiseks.
12. Käyttöönottajien on tehtävä yhteistyötä asiaankuuluvien toimivaltaisten viranomaisten kanssa kaikissa toimissa, joita kyseiset viranomaiset toteuttavat suuririskisen tekoälyjärjestelmän suhteen tämän asetuksen täytäntöönpanemiseksi.
Artikkel 27
27 artikla
Põhiõigustele avaldatava mõju hindamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien perusoikeusvaikutusten arviointi
1. Enne artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutamist, välja arvatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks III lisa punktis 2 loetletud valdkonnas, hindavad juurutajad, kes on avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused, ning III lisa punkti 5 alapunktides b ja c osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad põhiõigustele avalduvat mõju, mida sellise süsteemi kasutamine võib avaldada. Selleks viivad juurutajad läbi hindamise, mis hõlmab järgmist:
1. Käyttöönottajien, jotka ovat julkisoikeudellisia laitoksia tai julkisia palveluja tarjoavia yksityisiä yhteisöjä, ja liitteessä III olevassa 5 kohdan b ja c alakohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöönottajien on tehtävä arviointi tällaisen järjestelmän käytön mahdollisista perusoikeusvaikutuksista ennen 6 artiklan 2 kohdassa tarkoitetun suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottoa, lukuun ottamatta suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä, jotka on tarkoitettu käytettäviksi liitteessä III olevassa 2 kohdassa luetellulla alueella. Tätä varten käyttöönottajien on suoritettava arviointi, joka sisältää seuraavat:
a)
juurutaja kirjeldus protsessidest, milles suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse kooskõlas selle sihtotstarbega;
a)
kuvaus käyttöönottajan prosesseista, joissa suuririskistä tekoälyjärjestelmää käytetään käyttötarkoituksensa mukaisesti;
b)
viide ajavahemikule, mille jooksul iga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada, ja kasutamise sagedus;
b)
kuvaus ajanjaksosta, jonka kuluessa kutakin suuririskistä tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää, ja kuinka usein;
c)
füüsiliste isikute ja rühmade kategooriad, keda süsteemi kasutamine konkreetses kontekstis tõenäoliselt mõjutab;
c)
niiden luonnollisten henkilöiden ja ryhmien luokat, joihin järjestelmän käyttö todennäköisesti vaikuttaa;
d)
konkreetsed käesoleva lõike punkti c kohaselt kindlaks tehtud füüsiliste isikute või isikute rühmade kategooriaid mõjutada võiva kahju riskid, võttes arvesse pakkuja poolt artikli 13 kohaselt esitatud teavet;
d)
erityiset sellaisen haitan riskit, joka todennäköisesti kohdistuu tämän kohdan c alakohdan mukaisesti yksilöityihin luokkiin kuuluviin luonnollisiin henkilöihin tai henkilöryhmiin, ottaen huomioon tarjoajan 13 artiklan mukaisesti antamat tiedot;
e)
inimjärelevalve meetmete rakendamise kirjeldus vastavalt kasutusjuhendile;
e)
kuvaus ihmisen suorittamien valvontatoimenpiteiden toteuttamisesta käyttöohjeiden mukaisesti;
f)
nende riskide realiseerumise korral võetavad meetmed, sealhulgas sisejuhtimise kord ja kaebuste esitamise mehhanismid.
f)
toimenpiteet, jotka on toteutettava kyseisten riskien toteutuessa, mukaan lukien sisäistä hallintoa ja valitusmekanismeja koskevat järjestelyt.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus kehtib suure riskiga tehisintellektisüsteemi esimese kasutamise korral. Sarnastel juhtudel võib juurutaja tugineda varem läbi viidud põhiõiguste mõjuhinnangutele või olemasolevatele pakkuja tehtud mõjuhinnangutele. Kui juurutaja leiab suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal, et mõni lõikes 1 loetletud elementidest on muutunud või ei ole enam ajakohane, võtab juurutaja vajalikud meetmed teabe ajakohastamiseks.
2. Edellä 1 kohdassa säädettyä velvoitetta sovelletaan suuririskisen tekoälyjärjestelmän ensimmäiseen käyttökertaan. Käyttöönottaja voi samanlaisissa tapauksissa tukeutua aiemmin tehtyyn perusoikeusvaikutusten arviointiin tai tarjoajan tekemään olemassa olevaan vaikutustenarviointiin. Jos käyttöönottaja katsoo suuririskisen tekoälyjärjestelmän käytön aikana, että jokin 1 kohdassa luetelluista elementeistä on muuttunut tai ei ole enää ajan tasalla, käyttöönottajan on toteutettava tarvittavat toimenpiteet tietojen päivittämiseksi.
3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine on tehtud, teavitab juurutaja turujärelevalveasutust selle tulemustest, esitades täidetuna käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vormi teavituse osana. Artikli 46 lõikes 1 osutatud juhul võib juurutajad nimetatud teavitamiskohustusest vabastada.
3. Kun tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitettu arviointi on suoritettu, käyttöönottajan on ilmoitettava markkinavalvontaviranomaiselle sen tuloksista, ja palautettava tämän artiklan 5 kohdassa tarkoitettu täytetty lomake ilmoituksen osana. Käyttöönottajat voidaan 46 artiklan 1 kohdassa tarkoitetussa tapauksessa vapauttaa tästä ilmoitusvelvoitteesta.
4. Kui mõni käesolevas artiklis sätestatud kohustustest on määruse (EL) 2016/679 artikli 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 27 kohaselt tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusel juba täidetud, täiendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhiõiguste mõjuhinnang kõnealust andmekaitsealast mõjuhinnangut.
4. Jos jokin tässä artiklassa säädetyistä velvoitteista on jo täytetty asetuksen (EU) 2016/679 35 artiklan tai direktiivin (EU) 2016/680 27 artiklan nojalla suoritetun tietosuojaa koskevan vaikutustenarvioinnin avulla, tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitetulla perusoikeuksia koskevalla vaikutustenarvioinnilla täydennetään kyseistä tietosuojaa koskevaa vaikutustenarviointia.
5. Tehisintellektiamet töötab välja küsimustiku vormi, sealhulgas automaatse vahendi abil, et hõlbustada juurutajatel täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi lihtsustatud viisil.
5. Tekoälytoimisto laatii mallin kyselylomakkeelle, käyttämällä myös automaattista välinettä, jotta käyttöönottajia voidaan auttaa täyttämään tämän artiklan mukaiset velvoitteensa yksinkertaistetulla tavalla.
4. JAGU
4 JAKSO
Teavitavad asutused ja teada antud asutused
Ilmoittamisesta vastaavat viranomaiset ja ilmoitetut laitokset
Artikkel 28
28 artikla
Teavitavad asutused
Ilmoittamisesta vastaavat viranomaiset
1. Iga liikmesriik määrab või loob vähemalt ühe teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende järelevalve jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest. Nimetatud menetlused töötatakse välja kõigi liikmesriikide teavitavate asutuste koostöös.
1. Kunkin jäsenvaltion on nimettävä tai perustettava vähintään yksi ilmoittamisesta vastaava viranomainen, joka vastaa vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten arviointiin, nimeämiseen ja ilmoittamiseen sekä niiden valvontaan liittyvien tarvittavien menettelyjen perustamisesta ja toteuttamisesta. Kyseiset menettelyt on kehitettävä yhteistyössä kaikkien jäsenvaltioiden ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten kesken.
2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas.
2. Jäsenvaltiot voivat päättää, että 1 kohdassa tarkoitetun arvioinnin ja valvonnan suorittaa asetuksen (EY) N:o 765/2008 mukaisesti mainitussa asetuksessa tarkoitettu kansallinen akkreditointielin.
3. Teavitavad asutused tuleb luua, nende töö korraldada ja neid juhtida nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega ning et oleks kindlustatud nende tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
3. Ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten on oltava toteutukseltaan, organisaatioltaan ja toiminnaltaan sellaisia, että eturistiriitoja vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten kanssa ei synny ja että niiden toimien objektiivisuus ja puolueettomuus on turvattu.
4. Teavitavate asutuste töö korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole nende asutuste hindamist läbi viinud isikud.
4. Ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten organisaation on oltava sellainen, että vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten ilmoittamista koskevat päätökset tekevät eri toimivaltaiset henkilöt kuin ne, jotka ovat suorittaneet näiden laitosten arvioinnin.
5. Teavitavad asutused ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.
5. Ilmoittamisesta vastaavat viranomaiset eivät saa tarjota mitään toimintoja, joita vaatimustenmukaisuuden arviointilaitokset suorittavat, eivätkä mitään konsultointipalveluja kaupallisin tai kilpailullisin perustein.
6. Teavitavad asutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas artikliga 78.
6. Ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten on turvattava saamiensa tietojen luottamuksellisuus 78 artiklan mukaisesti.
7. Teavitavatel asutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. Pädevatel töötajatel on kohaldataval juhul oma ülesannete täitmiseks vajalikud eksperditeadmised infotehnoloogia, tehisintellekti ja õiguse, sealhulgas põhiõiguste järelevalve valdkonnas.
7. Ilmoittamisesta vastaavilla viranomaisilla on oltava käytössään riittävä määrä pätevää henkilöstöä tehtäviensä asianmukaista hoitamista varten. Pätevällä henkilöstöllä on tarvittaessa oltava tehtäviensä edellyttämä asiantuntemus esimerkiksi tietotekniikan, tekoälyn ja lainsäädännön aloilla, mukaan lukien perusoikeuksien valvonta.
Artikkel 29
29 artikla
Vastavushindamisasutuse teavitamistaotlus
Vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksen ilmoittamista koskeva hakemus
1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.
1. Vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosten on toimitettava ilmoittamista koskeva hakemus sen jäsenvaltion ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle, johon ne ovat sijoittautuneet.
2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja tehisintellektisüsteemide liike, millega tegelemiseks väidab see vastavushindamisasutus end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele.
2. Ilmoittamista koskevaan hakemukseen on liitettävä kuvaus vaatimustenmukaisuuden arviointitoimista, vaatimustenmukaisuuden arviointimoduulista tai -moduuleista ja tekoälyjärjestelmätyypeistä, joiden osalta vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos katsoo olevansa pätevä, sekä mahdollinen akkreditointitodistus, jonka kansallinen akkreditointielin on antanut ja jossa todistetaan, että vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos täyttää 31 artiklassa säädetyt vaatimukset.
Lisatakse mis tahes kehtivad dokumendid, mis on seotud taotlust esitava teada antud asutuse olemasolevate määramistega mõne muu liidu ühtlustamisõigusakti alusel.
Hakemukseen on liitettävä kaikki voimassa olevat asiakirjat, jotka liittyvät hakemuksen esittävän ilmoitetun laitoksen voimassa oleviin nimeämisiin jonkin muun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön nojalla.
3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 31 sätestatud nõuetele.
3. Jos asianomainen vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos ei voi toimittaa akkreditointitodistusta, sen on toimitettava ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle kaikki tarpeelliset asiakirjatodisteet, joiden avulla voidaan tarkastaa, tunnustaa ja säännöllisesti valvoa, että se täyttää 31 artiklassa säädetyt vaatimukset.
4. Kui tegemist on teada antud asutusega, mis on määratud mõne muu liidu ühtlustamisõigusakti alusel, võib vastavalt vajadusele kasutada kõiki kõnealuste määramistega seotud dokumente ja tõendeid nende määramise toetuseks käesoleva määruse alusel. Teada antud asutus ajakohastab käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumentatsiooni alati, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, et teada antud asutuste eest vastutav asutus saaks jälgida ja kontrollida pidevat vastavust kõigile artiklis 31 sätestatud nõuetele.
4. Kun on kyse muun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön nojalla nimetyistä ilmoitetuista laitoksista, kaikkia näihin nimeämisiin liittyviä asiakirjoja ja todistuksia voidaan tarvittaessa käyttää tämän asetuksen mukaisen nimeämismenettelyn tukena. Ilmoitetun laitoksen on päivitettävä tämän artiklan 2 ja 3 kohdassa tarkoitetut asiakirjat aina, kun merkityksellisiä muutoksia esiintyy, jotta ilmoitetuista laitoksista vastaava viranomainen voi seurata ja todentaa, että 31 artiklassa säädettyjä vaatimuksia noudatetaan jatkuvasti.
Artikkel 30
30 artikla
Teavitamiskord
Ilmoitusmenettely
1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 31 sätestatud nõuetele.
1. Ilmoittamisesta vastaavat viranomaiset voivat ilmoittaa ainoastaan sellaisia vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksia, jotka ovat täyttäneet 31 artiklassa säädetyt vaatimukset.
2. Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks igast lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutusest komisjoni välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
2. Ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten on tehtävä kustakin 1 kohdassa tarkoitetusta vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksesta ilmoitus komissiolle ja muille jäsenvaltioille käyttäen komission kehittämää ja hallinnoimaa sähköistä ilmoitusvälinettä.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab kõiki üksikasju vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomastest tehisintellektisüsteemide liikidest ning asjakohast pädevuse kinnitust. Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 31 sätestatud nõuetele.
3. Tämän artiklan 2 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen on sisällettävä täydelliset tiedot vaatimustenmukaisuuden arviointitoimista, vaatimustenmukaisuuden arviointimoduulista tai -moduuleista, asianomaisista tekoälyjärjestelmätyypeistä sekä asiaankuuluva todistus pätevyydestä. Jos ilmoitus ei perustu 29 artiklan 2 kohdassa tarkoitettuun akkreditointitodistukseen, ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on toimitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille asiakirjatodisteet, joiden avulla voidaan todistaa vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksen pätevyys ja toteutetut järjestelyt, joilla varmistetaan, että laitosta valvotaan säännöllisesti ja että se täyttää edelleen 31 artiklassa säädetyt vaatimukset.
4. Asjaomane vastavushindamisasutus võib teada antud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitava asutuse poolsest teavitamisest, kui teavitus sisaldab artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitava asutuse poolsest teavitamisest, kui teavitus sisaldab artikli 29 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid.
4. Asianomainen vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos voi suorittaa ilmoitetun laitoksen tehtäviä ainoastaan siinä tapauksessa, että komissio tai muut jäsenvaltiot eivät esitä vastalauseita kahden viikon kuluessa ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen ilmoituksesta siinä tapauksessa, että käytetään 29 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua akkreditointitodistusta, ja kahden kuukauden kuluessa ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen ilmoituksesta siinä tapauksessa, että käytetään 29 artiklan 3 kohdassa tarkoitettuja asiakirjatodisteita.
5. Kui esitatakse vastuväiteid, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomaste liikmesriikide ja vastavushindamisasutusega. Komisjon otsustab neid konsultatsioone silmas pidades, kas luba on põhjendatud. Komisjon saadab oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ja asjaomasele vastavushindamisasutusele.
5. Jos vastalauseita esitetään, komissio kuulee viipymättä asiaankuuluvia jäsenvaltioita ja vaatimustenmukaisuuden arviointilaitosta. Komissio päättää kyseisten kuulemisten perusteella, onko lupa perusteltu vai ei. Komissio osoittaa päätöksensä asianomaiselle jäsenvaltiolle sekä asiaankuuluvalle vaatimustenmukaisuuden arviointilaitokselle.
Artikkel 31
31 artikla
Teada antud asutusi puudutavad nõuded
Ilmoitettuja laitoksia koskevat vaatimukset
1. Teada antud asutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
1. Ilmoitettu laitos on perustettava jäsenvaltion kansallisen lainsäädännön mukaisesti ja sen on oltava oikeushenkilö.
2. Teada antud asutused täidavad organisatsioonilisi, kvaliteedijuhtimise, ressursside ja protsessidega seotud nõudeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, ning vastavaid küberturvalisuse nõudeid.
2. Ilmoitettujen laitosten on täytettävä organisaatiota, laadunhallintaa, resursseja ja prosessia koskevat vaatimukset, jotka ovat tarpeen niiden tehtävien suorittamiseksi, sekä asiaankuuluvat kyberturvallisuusvaatimukset.
3. Teada antud asutuste organisatsiooniline struktuur, vastutusalade jaotus, aruandlusahelad ja tegevus peavad tagama usalduse teada antud asutuste tegevuse ja nende teostatud vastavushindamistoimingute tulemuste suhtes.
3. Ilmoitetun laitoksen organisaatiorakenteen, vastuunjaon, raportointisuhteiden ja toiminnan on oltava sellaiset, että niillä varmistetaan luottamus kyseisen laitoksen toimiin ja sen toteuttamien vaatimustenmukaisuuden arviointitoimien tuloksiin.
4. Teada antud asutused peavad olema sõltumatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujast, mille vastavushindamisega nad tegelevad. Samuti peavad teada antud asutused olema sõltumatud mis tahes muust operaatorist, kellel on majanduslik huvi hinnatava suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastu, ja kõigist pakkuja konkurentidest. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist ega selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist isiklikel eesmärkidel.
4. Ilmoitettujen laitosten on oltava riippumattomia sen suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajasta, jonka vaatimustenmukaisuutta ne arvioivat. Ilmoitettujen laitosten on oltava riippumattomia myös kaikista muista toimijoista, joilla on arvioitavaan suuririskiseen tekoälyjärjestelmään liittyviä taloudellisia intressejä, sekä kaikista tarjoajan kilpailijoista. Tämä ei sulje pois sellaisten arvioitujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöä, jotka ovat vaatimustenmukaisuuden arviointilaitoksen toimien kannalta tarpeellisia, tai tällaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien käyttöä henkilökohtaisiin tarkoituksiin.
5. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega selle vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise, turustamise või kasutamisega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja vastavushindamistoimingute usaldusväärsusega, mille teostamiseks on neist teada antud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
5. Vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos, sen ylin johto ja vaatimustenmukaisuuden arviointitehtävien suorittamisesta vastaava henkilöstö eivät saa olla suoraan mukana suuririskisten tekoälyjärjestelmien suunnittelussa, kehityksessä, markkinoinnissa tai käytössä eivätkä saa edustaa näissä toiminnoissa mukana olevia osapuolia. Ne eivät saa osallistua mihinkään toimintaan, joka saattaisivat olla ristiriidassa niiden suorittaman arvioinnin riippumattomuuden kanssa tai vaarantaa niiden luotettavuuden vaatimuksenmukaisuuden arviointitoimissa, joita varten ne on ilmoitettu. Tämä koskee erityisesti konsultointipalveluja.
6. Teada antud asutuste töö korraldatakse ja neid juhitakse nii, et tagada nende tegevuse sõltumatus, objektiivsus ja erapooletus. Teada antud asutused dokumenteerivad ja rakendavad struktuuri ja menetlused, millega tagatakse erapooletus ning mille abil edendatakse ja kohaldatakse erapooletuse põhimõtteid kogu nende organisatsiooni, töötajate ja hindamistoimingute osas.
6. Ilmoitettujen laitosten on oltava organisaatioltaan ja toiminnaltaan sellaisia, että niiden toimien riippumattomuus, objektiivisuus ja puolueettomuus on turvattu. Ilmoitettujen laitosten on dokumentoitava ja toteutettava rakenne ja menettelyt, joilla turvataan puolueettomuus sekä edistetään ja sovelletaan puolueettomuuden periaatteita koko niiden organisaatiossa ja henkilöstössä ja kaikissa arviointitoimissa.
7. Teada antud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad kooskõlas artikliga 78 vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. Teada antud asutuste töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud käesoleva määruse alusel oma ülesandeid täites, välja arvatud suhetes selle liikmesriigi teavitavate asutustega, kus teada antud asutus tegutseb.
7. Ilmoitetuilla laitoksilla on oltava käytössään dokumentoidut menettelyt, joilla varmistetaan, että niiden henkilöstö, asiantuntijaryhmät, tytäryhtiöt, alihankkijat ja niihin liittyvät tahot tai ulkoisten tahojen henkilöstö noudattavat 78 artiklan mukaisesti luottamuksellisuutta sellaisten tietojen osalta, jotka ne saavat haltuunsa vaatimustenmukaisuuden arviointitoimien suorittamisen aikana, paitsi kun lainsäädännössä edellytetään tietojen luovuttamista. Ilmoitettujen laitosten henkilöstöllä on vaitiolovelvollisuus kaikkien niiden tietojen suhteen, joita ne saavat suorittaessaan tämän asetuksen mukaisia tehtäviään, paitsi sen jäsenvaltion ilmoittamisesta vastaaviin viranomaisiin nähden, jossa ne toimivat.
8. Teada antud asutustel peavad olema menetlused selliste toimingute teostamiseks, milles võetakse asjakohaselt arvesse pakkuja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri ning asjaomase tehisintellektisüsteemi keerukuse astet.
8. Ilmoitetuilla laitoksilla on oltava käytössään menettelyt tehtävien hoitamiseksi siten, että tarjoajan koko, toimiala ja rakenne sekä kyseessä olevan tekoälyjärjestelmän monimutkaisuus otetaan asianmukaisesti huomioon.
9. Teada antud asutused peavad võtma endale asjakohase vastutuskindlustuse seoses oma vastavushindamistoimingutega, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriik, milles nad on asutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, või kui see liikmesriik vastutab ise otseselt vastavushindamise eest.
9. Ilmoitetuilla laitoksilla on oltava asianmukainen vastuuvakuutus vaatimustenmukaisuuden arviointitoimiensa varalle, jollei vastuu kuulu jäsenvaltiolle, johon ne ovat sijoittautuneet, kansallisen lainsäädännön mukaisesti tai jollei jäsenvaltio itse ole suoraan vastuussa vaatimustenmukaisuuden arvioinnista.
10. Teada antud asutused peavad olema võimelised täitma kõiki oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase pädevusega nii siis, kui neid ülesandeid täidavad teada antud asutused ise, kui ka siis, kui seda tehakse nende nimel ja nende vastutusel.
10. Ilmoitettujen laitosten on kyettävä suorittamaan kaikki niille tämän asetuksen mukaisesti kuuluvat tehtävät osoittaen mahdollisimman suurta ammatillista luotettavuutta ja kyseisellä erityisalalla vaadittavaa pätevyyttä riippumatta siitä, suorittavatko ilmoitetut laitokset kyseiset tehtävät itse vai suoritetaanko ne niiden puolesta ja vastuulla.
11. Teada antud asutustel peab olema piisav sisepädevus, et tulemuslikult hinnata väliste isikute poolt nende nimel täidetud ülesandeid. Teada antud asutusele peab olema alaliselt kättesaadav piisavalt haldus-, tehnilisi, õigus- ja teadustöötajaid, kellel on kogemused ja teadmised asjaomaste tehisintellektisüsteemide liikide, andmete ja andmetöötlusega ning seoses 2. jaos sätestatud nõuetega.
11. Ilmoitetuilla laitoksilla on oltava riittävästi sisäistä osaamista, jotta ne voivat tehokkaasti arvioida ulkoisten osapuolten niiden puolesta suorittamat tehtävät. Ilmoitetulla laitoksella on oltava pysyvästi käytettävissään riittävä määrä hallinnollista, teknistä, oikeudellista ja tieteellistä henkilöstöä, jolla on asiaankuuluviin tekoälyjärjestelmätyyppeihin, dataan ja datalaskentaan sekä 2 jaksossa vahvistettuihin vaatimuksiin liittyvää kokemusta ja tietämystä.
12. Teada antud asutused osalevad artiklis 38 osutatud koordineerimistegevuses. Samuti osalevad nad otseselt või esindajate kaudu Euroopa standardiorganisatsioonides või tagavad, et nad on asjakohastest standarditest teadlikud ja nende viimase arenguga kursis.
12. Ilmoitettujen laitosten on osallistuttava 38 artiklassa tarkoitettuihin koordinointitoimiin. Niiden on myös osallistuttava suoraan tai oltava edustettuina eurooppalaisissa standardointiorganisaatioissa tai varmistettava, että ne ovat tietoisia asiaa koskevista standardeista ja ajan tasalla niiden suhteen.
Artikkel 32
32 artikla
Eeldatav vastavus teada antud asutusi puudutavatele nõuetele
Olettama ilmoitettuja laitoksia koskevien vaatimusten noudattamisesta
Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele niivõrd, kuivõrd kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad kõnealuseid nõudeid.
Jos vaatimustenmukaisuuden arviointilaitos voi osoittaa olevansa sellaisissa asiaankuuluvissa yhdenmukaistetuissa standardeissa tai niiden osissa vahvistettujen edellytysten mukainen, joiden viitetiedot on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä, sen oletetaan täyttävän 31 artiklassa säädetyt vaatimukset, mikäli sovellettavat yhdenmukaistetut standardit kattavat nämä vaatimukset.
Artikkel 33
33 artikla
Teada antud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtt
Ilmoitettujen laitosten tytäryhtiöt ja alihankinta
1. Kui teada antud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.
1. Jos ilmoitettu laitos antaa tietyt vaatimustenmukaisuuden arviointiin liittyvät tehtävät alihankintaan tai käyttää tytäryhtiötä, sen on varmistettava, että alihankkija tai tytäryhtiö täyttää 31 artiklassa säädetyt vaatimukset, ja tiedotettava asiasta ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle.
2. Teada antud asutus vastutab täielikult kõigi alltöövõtjate või tütarettevõtjate poolt täidetud ülesannete eest.
2. Ilmoitettujen laitosten on kannettava täysi vastuu tehtävistä, jotka mitkä tahansa alihankkijat tai tytäryhtiöt suorittavat.
3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult pakkuja nõusolekul. Teada antud asutused teevad oma tütarettevõtjate loetelu üldsusele kättesaadavaks.
3. Toimia voidaan antaa alihankintaan tai teettää tytäryhtiöllä ainoastaan, jos siitä on sovittu tarjoajan kanssa. Ilmoitettujen laitosten on asetettava julkisesti saataville luettelo tytäryhtiöistään.
4. Asjakohaseid dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt käesoleva määruse alusel tehtud tööd, hoitakse teavitavale asutusele kättesaadavana viie aasta jooksul alates alltöövõtu lõpetamise kuupäevast.
4. Asiaankuuluvat asiakirjat, jotka koskevat alihankkijan tai tytäryhtiön pätevyyden arviointia sekä työtä, jonka nämä ovat suorittaneet tämän asetuksen nojalla, on pidettävä ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen saatavilla viiden vuoden ajan alihankinnan päättymispäivästä.
Artikkel 34
34 artikla
Teada antud asutuste põhitegevusega seotud kohustused
Ilmoitettujen laitosten toimintaan liittyvät velvoitteet
1. Teada antud asutused kontrollivad suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust artiklis 43 sätestatud vastavushindamismenetluse kohaselt.
1. Ilmoitettujen laitosten on tarkastettava suuririskisen tekoälyjärjestelmien vaatimustenmukaisuus 43 artiklassa olevien vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjen mukaisesti.
2. Teada antud asutused väldivad oma ülesannete täitmisel pakkujate liigset koormamist ning võtavad nõuetekohaselt arvesse pakkuja suurust, tegutsemissektorit, struktuuri ja asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi keerukuse astet, pidades eelkõige silmas halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude minimeerimist seoses mikro- ja väikeettevõtjate soovituse 2003/361/EÜ tähenduses. Teada antud asutus järgib siiski sellist rangust ja kaitse taset, mida on vaja, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus käesoleva määruse nõuetele.
2. Ilmoitettujen laitosten on vältettävä tarpeetonta rasitetta tarjoajille niiden toteuttaessa toimintaansa ja otettava asianmukaisesti huomioon tarjoajan koko, toimiala, sen rakenne ja kyseisen suuririskisen tekoälyjärjestelmän monimutkaisuus, erityisesti jotta voidaan minimoida suosituksessa 2003/361/EY tarkoitetuille mikroyrityksille ja pienille yrityksille aiheutuvat hallinnolliset rasitteet ja säännösten noudattamisesta aiheutuvat kustannukset. Ilmoitetun laitoksen on kuitenkin noudatettava sellaista tarkkuutta ja suojelun tasoa, jota suuririskisen tekoälyjärjestelmän vaatimustenmukaisuudelta edellytetään tämän asetuksen mukaisesti.
3. Teada antud asutused teevad kättesaadavaks ja esitavad taotluse korral kogu asjakohase dokumentatsiooni, sealhulgas pakkuja dokumentatsiooni, artiklis 28 osutatud teavitavale asutusele, et sellel asutusel oleks võimalik teostada hindamis-, määramis-, teavitamis- ja järelevalvetoiminguid ning hõlbustada käesolevas jaos kirjeldatud hindamist.
3. Ilmoitettujen laitosten on asetettava saataville ja pyynnöstä toimitettava kaikki asiaankuuluvat asiakirjat, myös tarjoajien dokumentaatio, 28 artiklassa tarkoitetulle ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle, jotta kyseinen viranomainen voisi suorittaa arviointi-, nimeämis-, ilmoitus- ja seurantatoimensa ja jotta helpotetaan tässä jaksossa kuvattua arviointia.
Artikkel 35
35 artikla
Teada antud asutuste identifitseerimisnumbrid ja loetelud
Ilmoitettujen laitosten tunnusnumerot ja luettelot
1. Komisjon määrab igale teada antud asutusele ühe identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest on teada antud rohkem kui ühe liidu õigusakti alusel.
1. Komissio antaa kullekin ilmoitetulle laitokselle yhden tunnusnumeron, vaikka laitos olisi ilmoitettu useamman kuin yhden unionin säädöksen nojalla.
2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks asutuste loetelu, millest on käesoleva määruse alusel teada antud, mis sisaldab ka nende identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et see loetelu hoitakse ajakohasena.
2. Komissio julkaisee tämän asetuksen mukaisesti ilmoitettujen laitosten luettelon, joka sisältää niiden tunnusnumerot ja toimet, joita varten ne on ilmoitettu. Komissio huolehtii luettelon pitämisestä ajan tasalla.
Artikkel 36
36 artikla
Muudatused teavitustes
Ilmoituksiin tehtävät muutokset
1. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist asjakohastest muudatustest teada antud asutuse teavituses artikli 30 lõikes 2 osutatud elektroonilise teavitamisvahendi kaudu.
1. Ilmoittamisesta vastaava viranomainen ilmoittaa komissiolle ja muille jäsenvaltioille merkityksellisistä muutoksista ilmoitettua laitosta koskevaan ilmoitukseen käyttäen 30 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua sähköistä ilmoitusvälinettä.
2. Teavituse ulatuse laiendamise suhtes kohaldatakse artiklites 29 ja 30 sätestatud menetlusi.
2. Edellä 29 ja 30 artiklassa vahvistettuja menettelyjä on sovellettava ilmoituksen soveltamisalan laajentamisiin.
Muude kui teavituse ulatuse laiendamisega seotud muudatuste puhul kohaldatakse lõigetes 3–9 sätestatud menetlusi.
Jäljempänä 3–9 kohdassa vahvistettuja menettelyjä on sovellettava ilmoitusta koskeviin muutoksiin, jotka eivät koske sen soveltamisalan laajentamista.
3. Kui teada antud asutus otsustab vastavushindamisalase tegevuse lõpetada, teatab ta sellest teavitavale asutusele ja asjaomastele pakkujatele nii kiiresti kui võimalik ning ettekavatsetud lõpetamise korral vähemalt üks aasta enne tegevuse lõpetamist. Teada antud asutuse sertifikaadid võivad pärast teada antud asutuse tegevuse lõpetamist jääda kehtima üheksaks kuuks tingimusel, et mõni teine teada antud asutus on kirjalikult kinnitanud, et ta võtab nende sertifikaatidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide eest vastutuse üle. Enne asjaomastele tehisintellektisüsteemidele uute sertifikaatide väljastamist viib viimati nimetatud teada antud asutus selle üheksakuulise ajavahemiku lõpuks läbi nende suure riskiga süsteemide täieliku hindamise. Kui teada antud asutus on oma tegevuse lõpetanud, tühistab teavitav asutus määramise.
3. Jos ilmoitettu laitos päättää lopettaa vaatimustenmukaisuuden arviointia koskevat toimensa, sen on tiedotettava asiasta ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle ja kyseisille tarjoajille mahdollisimman pian ja suunnitellun toimien lopettamisen tapauksessa vähintään yksi vuosi ennen toimien lopettamista. Ilmoitettujen laitosten todistukset voivat pysyä voimassa yhdeksän kuukauden ajan ilmoitetun laitoksen toimien lopettamisesta edellyttäen, että toinen ilmoitettu laitos on kirjallisesti vahvistanut, että se ottaa vastuulleen kyseisten todistusten kattamat suuririskiset tekoälyjärjestelmät. Viimeksi mainitun ilmoitetun laitoksen on saatettava suuririskisten tekoälyjärjestelmien täydellinen arviointi päätökseen kyseisen yhdeksän kuukauden jakson loppuun mennessä ennen uusien todistusten myöntämistä kyseisille järjestelmille. Jos ilmoitettu laitos on lopettanut toimintansa, ilmoittamisesta vastaava viranomainen peruuttaa nimeämisen.
4. Kui teavitaval asutusel on piisavalt põhjust arvata, et teada antud asutus ei vasta enam artiklis 31 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis uurib teavitav asutus seda küsimust viivitamata ja äärmiselt hoolikalt. Seoses sellega teatab ta asjaomasele teada antud asutusele tekkinud vastuväidetest ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad. Kui teavitav asutus on jõudnud järeldusele, et teada antud asutus ei vasta enam artiklis 31 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus määramisele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste mittetäitmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
4. Jos ilmoittamisesta vastaavalla viranomaisella on riittävä syy katsoa, ettei ilmoitettu laitos enää täytä 31 artiklassa säädettyjä vaatimuksia tai ettei se täytä velvollisuuksiaan, ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on tutkittava asia viipymättä ja perinpohjaisesti. Sen on tässä yhteydessä ilmoitettava asianomaiselle ilmoitetulle laitokselle esitetyistä väitteistä ja annettava sille mahdollisuus esittää näkemyksensä. Jos ilmoittamisesta vastaava viranomainen tulee johtopäätökseen, ettei ilmoitettu laitos enää täytä 31 artiklassa säädettyjä vaatimuksia tai ettei se täytä velvollisuuksiaan, sen on kyseisten vaatimusten tai velvollisuuksien täyttämisen laiminlyönnin vakavuudesta riippuen rajoitettava nimeämistä taikka peruutettava se toistaiseksi tai kokonaan. Sen on ilmoitettava tästä viipymättä komissiolle ja muille jäsenvaltioille.
5. Kui määramine on peatatud, piiratud või täielikult või osaliselt tühistatud, peab teada antud asutus asjaomaseid pakkujaid sellest teavitama kümne päeva jooksul.
5. Jos sen nimeäminen on peruutettu määräaikaisesti, sitä on rajoitettu tai se on peruutettu kokonaan tai osittain, ilmoitetun laitoksen on tiedotettava asiasta asianomaisille tarjoajille 10 päivän kuluessa.
6. Määramise piiramise, peatamise või tühistamise korral võtab teavitav asutus asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomase teada antud asutuse toimikud hoitakse alles ja tehakse teistes liikmesriikides asuvatele teavitavatele asutustele ja turujärelevalveasutustele nende taotluse alusel kättesaadavaks.
6. Jos nimeämistä rajoitetaan tai se peruutetaan määräaikaisesti tai kokonaan, ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on toteutettava asianmukaiset toimenpiteet sen varmistamiseksi, että kyseisen ilmoitetun laitoksen asiakirja-aineistot säilytetään ja pidetään muiden jäsenvaltioiden ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten ja markkinavalvontaviranomaisten saatavilla näiden pyynnöstä;
7. Määramise piiramise, peatamise või tühistamise korral teavitav asutus:
7. Kun kyseessä on nimeämisen rajoittaminen, peruuttaminen määräaikaisesti tai peruuttaminen kokonaan, ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on
a)
hindab mõju teada antud asutuse väljastatud sertifikaatidele;
a)
arvioitava vaikutusta ilmoitetun laitoksen antamiin todistuksiin;
b)
esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kolme kuu jooksul pärast määramise muudatustest teatamist aruande oma järelduste kohta;
b)
toimitettava havainnoistaan raportti komissiolle ja muille jäsenvaltioille kolmen kuukauden kuluessa siitä, kun se on ilmoittanut nimeämiseen tehtävistä muutoksista;
c)
nõuab, et teada antud asutus peataks või tunnistaks riikliku asutuse määratud mõistliku aja jooksul kõik alusetult väljastatud sertifikaadid kehtetuks, et tagada turul olevate suure riskiga tehisintellektisüsteemide jätkuv nõuetele vastavus;
c)
vaadittava ilmoitettua laitosta peruuttamaan määräaikaisesti tai kokonaan todistukset, jotka on annettu perusteettomasti, viranomaisen määrittelemän kohtuullisen ajanjakson kuluessa markkinoilla olevien suuririskisten tekoälyjärjestelmien jatkuvan vaatimustenmukaisuuden varmistamiseksi;
d)
teavitab komisjoni ja liikmesriike sertifikaatidest, mille peatamist või kehtetuks tunnistamist ta on nõudnud;
d)
ilmoitettava komissiolle ja jäsenvaltioille todistuksista, joiden peruuttamista määräaikaisesti tai peruuttamista kokonaan se on vaatinut.
e)
esitab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on pakkuja registreeritud tegevuskoht, kogu asjakohase teabe sertifikaatide kohta, mille peatamist või kehtetuks tunnistamist ta on nõudnud. Nimetatud asutus võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et ära hoida võimalik risk tervisele, ohutusele või põhiõigustele.
e)
annettava sen jäsenvaltion kansallisille toimivaltaisille viranomaisille, jossa tarjoajalla on sääntömääräinen kotipaikkansa, kaikki asiaankuuluvat tiedot todistuksista, joiden peruuttamista määräaikaisesti tai kokonaan se on vaatinut. kyseisen viranomaisen on tarvittaessa toteutettava asianmukaiset toimenpiteet terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin kohdistuvan mahdollisen riskin välttämiseksi.
8. Välja arvatud alusetult väljastatud sertifikaatide puhul ning kui määramine on peatatud või piiratud, jäävad sertifikaadid kehtima ühel järgmistel tingimustel:
8. Lukuun ottamatta perusteettomasti annettuja todistuksia ja jos nimeäminen on peruttu määräaikaisesti tai sitä on rajoitettu, todistukset pysyvät edelleen voimassa jonkin seuraavan edellytyksen toteutuessa:
a)
teavitav asutus on ühe kuu jooksul alates peatamisest või piirangu kehtestamisest kinnitanud, et nende sertifikaatide puhul, mida peatamine või piirang puudutab, puudub risk tervisele, ohutusele või põhiõigustele, ning teavitav asutus on esitanud ajakava ja meetmed peatamise või piirangu tühistamiseks, või
a)
ilmoittamisesta vastaava viranomainen on vahvistanut kuukauden kuluessa määräaikaisesta peruuttamisesta tai rajoittamisesta, että todistuksiin, joihin määräaikainen peruuttaminen tai rajoittaminen vaikuttaa, ei liity terveydelle, turvallisuudelle tai perusoikeuksille aiheutuvaa riskiä, ja ilmoittamisesta vastaava viranomainen on esittänyt aikataulun ja toimet määräaikaisen peruuttamisen tai rajoittamisen korjaamiseksi; tai
b)
teavitav asutus on kinnitanud, et peatamisega seoses ei anta välja, ei muudeta ega anta uuesti välja ühtegi sertifikaati peatamise või piirangu kehtivuse jooksul, ning märgib, kas teada antud asutus on suuteline järelevalvet jätkama ja jätkuvalt vastutama olemasolevate sertifikaatide eest, mis on välja antud peatamise või piirangu kehtivuse ajaks; juhul kui teavitatav asutus teeb kindlaks, et teada antud asutus ei ole suuteline olemasolevate väljastatud sertifikaatide eest vastutama, esitab sertifikaadiga hõlmatud süsteemi pakkuja oma registreeritud tegevuskoha liikmesriigi pädevatele asutustele kolme kuu jooksul alates peatamisest või piirangu kehtestamisest, et mõni teine kvalifitseeritud teada antud asutus võtab peatamise või piirangu kehtimise ajaks ajutiselt üle teada antud asutuse järelevalve ja sertifikaatide eest vastutamisega seotud ülesanded.
b)
ilmoittamisesta vastaava viranomainen on vahvistanut, että määräaikaisen peruuttamisen kannalta merkityksellisiä todistuksia ei myönnetä, muuteta tai uusita määräaikaisen peruuttamisen tai rajoittamisen aikana ja toteaa, pystyykö ilmoitettu laitos edelleen seuraamaan olemassa olevia myönnettyjä todistuksia määräaikaisen peruuttamisen tai rajoittamisen aikana ja ottamaan niistä vastuun; jos ilmoittamisesta vastaava viranomainen toteaa, että ilmoitettu laitos ei pysty ottamaan vastuuta olemassa olevista myönnetyistä todistuksista, on todistuksen kattaman järjestelmän tarjoajan vahvistettava kirjallisesti sen jäsenvaltion kansallisille toimivaltaisille viranomaisille, jossa sillä on sääntömääräinen kotipaikkansa, kolmen kuukauden kuluessa määräaikaisesta peruuttamisesta tai rajoittamisesta, että toinen pätevä ilmoitettu laitos ottaa väliaikaisesti hoitaakseen ilmoitetun laitoksen tehtävät seurata todistuksia ja ottaa niistä vastuu määräaikaisen peruuttamisen tai rajoittamisen aikana.
9. Välja arvatud alusetult väljastatud sertifikaatide puhul ja kui määramine on kehtetuks tunnistatud, jäävad sertifikaadid kehtima üheksaks kuuks järgmistel tingimustel:
9. Lukuun ottamatta perusteettomasti annettuja todistuksia ja jos nimeäminen on peruttu, todistukset pysyvät voimassa yhdeksän kuukauden ajan seuraavin edellytyksin:
a)
selle liikmesriigi pädev asutus, kus on sertifikaadiga hõlmatud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja registreeritud tegevuskoht, on kinnitanud, et asjaomaste suure riskiga tehisintellektisüsteemidega ei kaasne riski tervisele, ohutusele ega põhiõigustele, ning
a)
sen jäsenvaltion kansallinen toimivaltainen viranomainen, jossa todistuksen kattaman suuririskisen tekoälyjärjestelmän tarjoajalla on sääntömääräinen kotipaikkansa, on vahvistanut, että kyseisiin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin ei liity terveyteen, turvallisuuteen tai perusoikeuksiin kohdistuvia riskejä; sekä
b)
mõni teine teada antud asutus on kirjalikult kinnitanud, et ta võtab üle otsese vastutuse nende tehisintellektisüsteemide eest ning viib nende hindamise lõpule 12 kuu jooksul alates määramise kehtetuks tunnistamisest.
b)
toinen ilmoitettu laitos on kirjallisesti vahvistanut, että se ottaa välittömästi vastuulleen kyseiset tekoälyjärjestelmät ja saattaa niiden arvioinnin päätöksen 12 kuukauden kuluessa nimeämisen peruuttamisesta.
Esimeses lõigus osutatud tingimustel võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus on sertifikaadiga hõlmatud tehisintellektisüsteemi pakkuja registreeritud tegevuskoht, pikendada sertifikaatide ajutist kehtivust kolme kuu kaupa, mis kokku ei tohi ületada 12 kuud.
Ensimmäisessä alakohdassa tarkoitetuissa olosuhteissa sen jäsenvaltion kansallinen toimivaltainen viranomainen, jossa todistuksen kattaman järjestelmän tarjoajalla on kotipaikkansa, voi jatkaa todistusten väliaikaista voimassaoloa kolmen kuukauden pituisilla ajanjaksoilla, joiden kokonaiskesto ei saa ylittää 12:ta kuukautta.
Riigi pädev asutus või teada antud asutus, kes täidab selle teada antud asutuse ülesandeid, keda määramise muutmine puudutab, teavitab sellest viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja teisi teada antud asutusi.
Kansallisen toimivaltaisen viranomaisen tai ilmoitetun laitoksen, joka ottaa hoitaakseen nimeämismuutoksen kohteena olevan ilmoitetun laitoksen tehtävät, on viipymättä ilmoitettava asiasta komissiolle, muille jäsenvaltioille ja muille ilmoitetuille laitoksille.
Artikkel 37
37 artikla
Teada antud asutuste pädevuse vaidlustamine
Ilmoitettujen laitosten pätevyyden riitauttaminen
1. Komisjon uurib vajaduse korral kõiki juhtumeid, mille puhul on põhjust kahelda teada antud asutuse pädevuses või artiklis 31 sätestatud nõuete ja kohaldatavate kohustuste jätkuvas täitmises teada antud asutuse poolt.
1. Komissio tutkii tarvittaessa kaikki tapaukset, joissa on syytä epäillä laitoksen pätevyyttä tai sitä, täyttääkö ilmoitettu laitos edelleen 31 artiklassa vahvistetut vaatimukset ja siihen sovellettavat velvollisuudet.
2. Teavitav asutus annab komisjonile taotluse alusel kogu teabe asjaomase teada antud asutuse teavitamise või pädevuse säilitamise kohta.
2. Ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on toimitettava komissiolle pyynnöstä kaikki merkitykselliset tiedot, jotka koskevat kyseisen ilmoitetun laitoksen ilmoittamista tai sen pätevyyden ylläpitoa.
3. Komisjon tagab, et käesoleva artikli kohase uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena kooskõlas artikliga 78.
3. Komissio varmistaa, että kaikkia sen tämän artiklan mukaisten tutkimusten yhteydessä saamia arkaluontoisia tietoja käsitellään luottamuksellisesti 78 artiklan mukaisesti.
4. Kui komisjon on veendunud, et teada antud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks vajalikke parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral peataks teavituse või võtaks selle tagasi. Kui liikmesriik ei võta vajalikke parandusmeetmeid, võib komisjon rakendusaktiga määramise peatada, kehtetuks tunnistada või seda piirata. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Jos komissio toteaa, että ilmoitettu laitos ei täytä tai ei enää täytä sen ilmoittamiselle asetettuja vaatimuksia, se ilmoittaa asiasta ilmoituksen tehneelle jäsenvaltiolle asianmukaisesti ja pyytää sitä ryhtymään tarvittaviin korjaaviin toimenpiteisiin, mukaan lukien tarvittaessa ilmoituksen peruuttaminen toistaiseksi tai kokonaan. Jos jäsenvaltio ei toteuta tarvittavia korjaavia toimenpiteitä, komissio voi täytäntöönpanosäädöksellä peruuttaa nimeämisen toistaiseksi, rajoittaa sitä tai peruuttaa sen kokonaan. Tämä täytäntöönpanosäädös hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
Artikkel 38
38 artikla
Teada antud asutuste koordineerimine
Ilmoitettujen laitosten koordinointi
1. Komisjon tagab, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kehtestatakse asjakohane koordineerimine ja koostöö teada antud asutuste vahel, kes tegelevad vastavushindamismenetlustega vastavalt käesolevale määrusele, ning et see koordineerimine ja koostöö toimub nõuetekohaselt teada antud asutuste valdkondliku rühma vormis.
1. Komissio varmistaa, että suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta otetaan käyttöön asianmukainen koordinointi ja yhteistyö sellaisten ilmoitettujen laitosten välillä, jotka toimivat vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyissä tämän asetuksen mukaisesti, ja että koordinointi ja yhteistyö toteutetaan asianmukaisesti ilmoitettujen laitosten alakohtaisen ryhmän muodossa.
2. Iga teavitav asutus tagab oma teada antud asutuste osalemise lõikes 1 osutatud rühma töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.
2. Jokaisen ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen on varmistettava, että sen ilmoittamat laitokset osallistuvat kohdassa 1 tarkoitetun ryhmän työhön suoraan tai nimettyjen edustajien välityksellä.
3. Komisjon tagab teadmiste ja parimate tavade vahetamise teavitavate asutuste vahel.
3. Komissio huolehtii osaamisen ja parhaiden käytäntöjen vaihdosta ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten välillä.
Artikkel 39
39 artikla
Kolmandate riikide vastavushindamisasutused
Kolmansien maiden vaatimustenmukaisuuden arviointilaitokset
Sellise kolmanda riigi õiguse alusel asutatud vastavushindamisasutustel, kellega liit on sõlminud lepingu, võidakse lubada tegutseda teada antud asutusena käesoleva määruse alusel, tingimusel et nad täidavad artiklis 31 sätestatud nõudeid või et nad tagavad võrdväärse vastavuse taseme.
Sellaisen kolmannen maan lainsäädännön mukaisesti perustetut vaatimustenmukaisuuden arviointilaitokset, jonka kanssa unioni on tehnyt sopimuksen, voidaan valtuuttaa suorittamaan ilmoitettujen laitosten toimia tämän asetuksen mukaisesti edellyttäen, että ne täyttävät 31 artiklassa säädetyt vaatimukset tai varmistavat vastaavan vaatimustenmukaisuuden tason.
5. JAGU
5 JAKSO
Standardid, vastavushindamine, sertifikaadid, registreerimine
Standardit, vaatimustenmukaisuuden arviointi, todistukset, rekisteröinti
Artikkel 40
40 artikla
Harmoneeritud standardid ja standardimisdokumendid
Yhdenmukaistetut standardit ja standardointituotteet
1. Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012, on vastavuses käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuetega, või kui see on asjakohane, käesoleva määruse V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustega niivõrd, kuivõrd nimetatud standardid hõlmavad neid nõudeid või kohustusi.
1. Suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä tai yleiskäyttöisiä tekoälymalleja, jotka ovat sellaisten yhdenmukaistettujen standardien tai niiden osien mukaisia, joiden viitetiedot on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä asetuksen (EU) N:o 1025/2012 mukaisesti, on pidettävä tämän luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisina tai tapauksen mukaan tämän asetuksen V luvun 2 ja 3 jaksossa vahvistettujen velvoitteiden mukaisina siltä osin kuin kyseiset standardit kattavat nämä vaatimukset tai velvoitteet.
2. Komisjon esitab kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 10 põhjendamatu viivituseta standardimistaotlused, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ja vajaduse korral käesoleva määruse V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustusi hõlmavaid standardimistaotlusi. Standardimistaotluses nõutakse ka aruandlus- ja dokumenteerimisprotsesside tulemusi, et parandada tehisintellektisüsteemide ressursinäitajaid, näiteks vähendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi energia- ja muude ressursside tarbimist selle olelusringi jooksul, ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhuse tulemusi. Standardimistaotluse koostamisel konsulteerib komisjon nõukoja ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas nõuandva koguga.
2. Asetuksen (EU) N:o 1025/2012 10 artiklan mukaisesti komissio esittää ilman aiheetonta viivytystä standardointipyyntöjä, jotka kattavat kaikki tämän luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset, ja tapauksen mukaan standardointipyyntöjä, jotka kattavat tämän asetuksen V luvun 2 ja 3 jaksossa säädetyt velvoitteet. Standardointipyynnössä on myös pyydettävä tuotteita raportointi- ja dokumentointiprosesseista, joilla parannetaan tekoälyjärjestelmien resurssitehokkuutta, kuten vähennetään suuririskisen tekoälyjärjestelmän energian ja muiden resurssien kulutusta sen elinkaaren aikana sekä kehitetään energiatehokkaasti yleiskäyttöisiä tekoälymalleja. Standardointipyyntöä valmistellessaan komissio kuulee tekoälylautakuntaa ja asiaankuuluvia sidosryhmiä, myös neuvoa-antavaa foorumia.
Euroopa standardiorganisatsioonidele standardimistaotluse esitamisel täpsustab komisjon, et standardid peavad olema selged ja sidusad, sealhulgas kooskõlas standarditega, mis on välja töötatud eri sektorites I lisas loetletud kehtivate liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete jaoks, ning nende eesmärk on tagada, et liidus turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid vastavad käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele või kohustustele.
Esittäessään standardointipyynnön eurooppalaisille standardointiorganisaatioille komissio täsmentää, että standardien on oltava selkeitä, yhdenmukaisia, myös eri aloilla kehitetyt standardit liitteessä I luetellun voimassa olevan unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluville tuotteille, ja niillä on pyrittävä varmistamaan, että unionissa markkinoille saatetut tai käyttöön otetut suuririskiset tekoälyjärjestelmät tai yleiskäyttöiset tekoälymallit täyttävät tässä asetuksessa säädetyt asiaankuuluvat vaatimukset tai velvoitteet.
Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel esitada tõendid selle kohta, et nad on andnud endast parima käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 2.
Komissio pyytää eurooppalaisia standardointiorganisaatioita esittämään asetuksen (EU) N:o 1025/2012 24 artiklan mukaisesti näyttöä siitä, että ne ovat parhaansa mukaan pyrkineet saavuttamaan tämän kohdan ensimmäisessä ja toisessa alakohdassa tarkoitetut tavoitteet.
3. Standardimisprotsessis osalejad püüavad edendada tehisintellekti investeerimist ja innovatsiooni, sealhulgas õiguskindluse suurendamise kaudu, ning liidu turu konkurentsivõimet ja kasvu, aitavad tugevdada ülemaailmset standardimisalast koostööd ja võtta arvesse tehisintellekti valdkonnas kehtivaid rahvusvahelisi standardeid, mis on kooskõlas liidu väärtuste, põhiõiguste ja huvidega, ning tõhustavad mitmeid sidusrühmi hõlmavat juhtimist, tagades huvide tasakaalustatud esindatuse ja kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusa osalemise kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5, 6 ja 7.
3. Standardointiprosessiin osallistuvien on pyrittävä edistämään tekoälyalan investointeja ja innovointia, myös lisäämällä oikeusvarmuutta, sekä unionin markkinoiden kilpailukykyä ja kasvua sekä osaltaan edistämään maailmanlaajuisen standardointiyhteistyön lujittamista ja sellaisten olemassa olevien tekoälyalan kansainvälisten standardien huomioon ottamista, jotka ovat unionin arvojen, perusoikeuksien ja etujen mukaisia, ja edistämään monisidosryhmäistä hallintoa varmistaen etujen tasapainoinen edustus ja kaikkien asiaankuuluvien sidosryhmien tosiasiallinen osallistuminen asetuksen (EU) N:o 1025/2012 5, 6 ja 7 artiklan mukaisesti.
Artikkel 41
41 artikla
Ühtsed kirjeldused
Yhteiset eritelmät
1. Komisjonil võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühtsed kirjeldused käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuete või vajaduse korral V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustuste kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:
1. Komissio voi antaa täytäntöönpanosäädöksiä, joilla vahvistetaan yhteiset eritelmät tämän luvun 2 jaksossa säädettyjä vaatimuksia tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa säädettyjä velvoitteita varten, jos seuraavat edellytykset täyttyvät:
a)
komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt taotluse ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile koostada harmoneeritud standard käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuete kohta või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustuste kohta, ning;
a)
komissio on pyytänyt asetuksen (EU) N:o 1025/2012 10 artiklan 1 kohdan nojalla yhtä tai useampaa eurooppalaista standardointiorganisaatiota laatimaan yhdenmukaistetun standardin tämän luvun 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia varten tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa säädettyjä velvoitteita varten:
i)
ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole taotlust vastu võtnud või
i)
yksikään eurooppalainen standardointiorganisaatio ei ole hyväksynyt pyyntöä; tai
ii)
kõnealust taotlust käsitlevaid harmoneeritud standardeid ei esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või
ii)
kyseiseen pyyntöön liittyviä eurooppalaisia yhdenmukaistettuja standardeja ei ole toimitettu asetuksen (EU) N:o 1025/2012 10 artiklan 1 kohdan mukaisesti asetetussa määräajassa; tai
iii)
asjakohastes harmoneeritud standardites ei käsitleta piisavalt põhiõigustega seotud probleeme või
iii)
asiaankuuluvissa yhdenmukaistetuissa standardeissa ei oteta riittävästi huomioon perusoikeuksiin liittyviä huolenaiheita; tai
iv)
harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning
iv)
yhdenmukaistetut standardit eivät ole pyynnön mukaisia; ja
b)
Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud ühtegi määruse (EL) nr 1025/2012 kohast viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud olulisi nõudeid või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustusi, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.
b)
tämän luvun 2 jaksossa tarkoitetut vaatimukset tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa säädetyt velvoitteet kattavien yhdenmukaistettujen standardien viitetietoja ei ole julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä asetuksen (EU) N:o 1025/2012 mukaisesti, eikä ole odotettavissa, että tällaiset viitetiedot julkaistaan kohtuullisen ajan kuluessa.
Ühtsete kirjelduste koostamisel konsulteerib komisjon artiklis 67 osutatud nõuandva koguga.
Yhteisiä eritelmiä laatiessaan komissio kuulee 67 artiklassa tarkoitettua neuvoa-antavaa ryhmää.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Tämän kohdan ensimmäisessä alakohdassa tarkoitetut täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
2. Enne rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et tema hinnangul on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud.
2. Ennen kuin komissio laatii ehdotuksen täytäntöönpanosäädökseksi, se ilmoittaa asetuksen (EU) N:o 1025/2012 22 artiklassa tarkoitetulle komitealle katsovansa, että tämän artiklan 1 kohdassa säädetyt edellytykset täyttyvät.
3. Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid, mis vastavad lõikes 1 osutatud ühtsetele kirjeldustele või osale nimetatud kirjeldustest, on vastavuses käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud oluliste nõuete või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused hõlmavad neid nõudeid.
3. Suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä ja yleiskäyttöisiä tekoälymalleja, jotka ovat 1 kohdassa tarkoitettujen yhteisten eritelmien tai kyseisten eritelmien osien mukaisia, on pidettävä tämän luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa tarkoitettujen velvoitteiden mukaisina siltä osin kuin kyseiset yhteiset eritelmät kattavat nämä vaatimukset tai velvoitteet.
4. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see on esitatud komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks lõikes 1 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu nõudeid, mis on sätestatud käesoleva peatüki 2. jaos või kui see on asjakohane, siis samu kohustusi, mis on sätestatud V peatüki 2. ja 3. jaos.
4. Jos eurooppalainen standardointiorganisaatio vahvistaa yhdenmukaistetun standardin ja ehdottaa komissiolle sen viitetietojen julkaisemista Euroopan unionin virallisessa lehdessä, komissio arvioi yhdenmukaistetun standardin asetuksen (EU) N:o 1025/2012 mukaisesti. Kun yhdenmukaistetun standardin viitetiedot julkaistaan Euroopan unionin virallisessa lehdessä, komissio kumoaa 1 kohdassa tarkoitetut täytäntöönpanosäädökset tai niiden osat, jotka kattavat samat tämän luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset tai tapauksen mukaan samat V luvun 2 ja 3 jaksossa säädetyt velvoitteet.
5. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad ei täida lõikes 1 osutatud ühtseid kirjeldusi, peavad nad põhjendama, et nad on võtnud kasutusele käesoleva peatüki 2. jaos osutatud nõuetele või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustele vähemalt samaväärsel tasemel vastavad tehnilised lahendused.
5. Jos suuririskisten tekoälyjärjestelmien tai yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat eivät noudata 1 kohdassa tarkoitettuja yhteisiä eritelmiä, niiden on perusteltava asianmukaisesti, että ne ovat ottaneet käyttöön tämän luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa säädetyt velvoitteet täyttäviä, vähintään vastaavan tasoisia teknisiä ratkaisuja.
6. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab seda teavet ja võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega asjaomane ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.
6. Jos jäsenvaltio katsoo, että yhteinen eritelmä ei täysin täytä 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia tai tapauksen mukaan V luvun 2 ja 3 jaksossa säädettyjä velvoitteita, sen on ilmoitettava asiasta komissiolle toimittamalla yksityiskohtainen selvitys. Komissio arvioi kyseiset tiedot ja muuttaa tarvittaessa täytäntöönpanosäädöstä, jolla kyseinen yhteinen eritelmä vahvistetaan.
Artikkel 42
42 artikla
Eeldatav vastavus teatavatele nõetele
Olettama tiettyjen vaatimusten noudattamisesta
1. Eeldatakse, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteeme on treenitud ja testitud andmetega, mis kajastavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku, kontekstipõhist ja funktsionaalset keskkonda, milles kasutamiseks on need süsteemid mõeldud, vastavad need süsteemid artikli 10 lõikes 4 sätestatud vastavatele nõuetele.
1. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien, jotka on koulutettu ja testattu datalla, joka ilmentää erityistä maantieteellistä, käyttäytymiseen liittyvää, viitekehyksenä olevaa tai toiminnallista ympäristöä, jossa järjestelmiä on tarkoitus käyttää, on katsottava täyttävän 10 artiklan 4 kohdassa vahvistetut asiaankuuluvat vaatimukset.
2. Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis on sertifitseeritud või mille kohta on välja antud vastavusdeklaratsioon määruse (EL) 2019/881 kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ning mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud küberturvalisuse nõuetele niivõrd, kuivõrd küberturvalisuse sertifikaat või vastavusdeklaratsioon või nende osad hõlmavad neid nõudeid.
2. Suuririskisten tekoälyjärjestelmien, jotka on sertifioitu tai joista on annettu vaatimustenmukaisuusilmoitus asetuksen (EU) 2019/881 mukaisessa kyberturvallisuusjärjestelmässä ja joiden viitetiedot on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä, oletetaan täyttävän tämän asetuksen 15 artiklassa vahvistetut kyberturvallisuusvaatimukset, siltä osin kuin kyberturvallisuussertifikaatti tai vaatimustenmukaisuusilmoitus tai niiden osat kattavat kyseiset vaatimukset.
Artikkel 43
43 artikla
Vastavushindamine
Vaatimustenmukaisuuden arviointi
1. Kui pakkuja on rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtset kirjeldust, et tõendada III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja üht järgmistest vastavushindamismenetlustest, mis põhineb:
1. Kun tarjoaja on liitteessä III olevassa 1 kohdassa lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta soveltanut 40 artiklassa tarkoitettuja yhdenmukaistettuja standardeja tai mahdollisuuksien mukaan 41 artiklassa tarkoitettuja yhteisiä eritelmiä osoittaakseen, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, tarjoajan on valittava jompikumpi seuraavista vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyistä, jotka perustuvat seuraaviin:
a)
VI lisas osutatud sisekontrollil või
a)
liitteessä VI tarkoitettu sisäinen valvonta; tai
b)
VII lisas osutatud kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamisel ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel ning milles osaleb teada antud asutus.
b)
liitteessä VII tarkoitettu laadunhallintajärjestelmän ja teknisen dokumentaation arviointi, johon osallistuu ilmoitettu laitos.
Tõendades suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja VII lisas sätestatud vastavushindamist järgmistel juhtudel:
Osoittaessaan, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä on 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, tarjoajan on noudatettava liitteessä VII vahvistettua vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä, jos
a)
artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole olemas ja artiklis 41 osutatud ühtsed kirjeldused ei ole kättesaadavad;
a)
40 artiklassa tarkoitettuja yhdenmukaistettuja standardeja ei ole olemassa eikä 41 artiklassa tarkoitettuja yhteisiä eritelmiä ole saatavilla;
b)
pakkuja ei ole harmoneeritud standardit kohaldanud või on seda kohaldanud ainult osaliselt;
b)
tarjoaja ei ole soveltanut tai on soveltanut vain osaa yhdenmukaistetusta standardista;
c)
punktis a osutatud ühtsed kirjeldused on olemas, kuid pakkuja ei ole neid kohaldanud;
c)
edellä a alakohdassa tarkoitetut yhteiset eritelmät ovat olemassa, mutta tarjoaja ei ole soveltanut niitä;
d)
punktis a osutatud harmoneeritud standardid või mõni neist on avaldatud piiranguga ja üksnes standardi selles osas, mida piirang puudutab.
d)
yksi tai useampi a alakohdassa tarkoitetuista yhdenmukaistetuista standardeista on julkaistu rajoitetusti ja vain standardin siltä osin, jota rajoitus koskee.
VII lisas osutatud vastavushindamise jaoks võib pakkuja valida mis tahes teada antud asutuse. Kui aga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavatsevad kasutusele võtta õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, tegutseb teada antud asutusena artikli 74 lõikes 8 või kohaldataval juhul lõikes 9 osutatud turujärelevalveasutus.
Tarjoaja voi valita minkä tahansa ilmoitetuista laitoksista liitteessä VII tarkoitettua vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä varten. Kuitenkin jos lainvalvonta-, maahanmuutto- tai turvapaikkaviranomaisten tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen on tarkoitus ottaa suuririskinen tekoälyjärjestelmä käyttöön, ilmoitettuna laitoksena toimii tapauksen mukaan 74 artiklan 8 tai 9 kohdassa tarkoitettu markkinavalvontaviranomainen.
2. III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul järgivad pakkujad VI lisas osutatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamist, mille korral ei ole teada antud asutuse osalemist ette nähtud.
2. Liitteessä III olevassa 2–8 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta tarjoajien on noudatettava liitteessä VI tarkoitettua sisäiseen valvontaan perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä, jossa ei edellytetä ilmoitetun laitoksen osallistumista.
3. I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, järgib pakkuja nende õigusaktide kohaselt nõutavat asjaomast vastavushindamismenetlust. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ning need nõuded on vastavushindamise osa. Kohaldatakse ka VII lisa punkte 4.3, 4.4, 4.5 ja punkti 4.6 viiendat lõiku.
3. Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, joihin sovelletaan liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltua unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, tarjoajan on noudatettava kyseisissä säädöksissä edellytettyä asiaankuuluvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä. Kyseisiin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin sovelletaan tämän luvun 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia, ja niiden on oltava osa tätä arviointia. Lisäksi sovelletaan liitteessä VII olevaa 4.3, 4.4 ja 4.5 kohtaa sekä 4.6 kohdan viidettä kohtaa.
Teada antud asutustel, kellest on teavitatud nende õigusaktide alusel, on selliseks hindamiseks õigus kontrollida, kas suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad 2. jaos sätestatud nõuetele, tingimusel et nende teada antud asutuste vastavust artikli 31 lõigetes 4, 10 ja 11 sätestatud nõuetele on hinnatud nende õigusaktide kohase teavitamismenetluse raames.
Tätä arviointia varten ilmoitetuilla laitoksilla, jotka on ilmoitettu kyseisten säädösten mukaisesti, on oikeus valvoa, että suuririskiset tekoälyjärjestelmät ovat 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukaisia, edellyttäen, että sitä, että kyseiset ilmoitut laitokset täyttävät 31 artiklan 4, 5, 10 ja 11 kohdassa vahvistetut vaatimukset, on arvioitu kyseisten säädösten mukaisen ilmoitusmenettelyn yhteydessä.
Kui I lisa A jaos loetletud õigusaktid võimaldavad toote valmistajal loobuda kolmanda isiku tehtavast vastavushindamisest, tingimusel et see valmistaja on rakendanud kõiki harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki olulisi nõudeid, võib see valmistaja nimetatud võimalust kasutada ainult siis, kui ta rakendab ka harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. osas sätestatud nõudeid.
Jos liitteessä I olevassa A jaksossa luetellun säädöksen nojalla tuotteen valmistaja voi olla soveltamatta kolmannen osapuolen suorittamaa vaatimustenmukaisuuden arviointia ja edellyttäen, että kyseinen valmistaja on soveltanut kaikkia yhdenmukaistettuja standardeja, jotka kattavat kaikki asiaankuuluvat vaatimukset, kyseinen valmistaja voi käyttää tätä vaihtoehtoa ainoastaan, jos se on myös soveltanut yhdenmukaistettuja standardeja tai mahdollisuuksien mukaan 41 artiklassa tarkoitettuja yhteisiä eritelmiä, jotka kattavat kaikki tämän luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on juba läbinud vastavushindamise, tuleb teha uus vastavushindamine alati, kui süsteeme oluliselt muudetakse, olenemata sellest, kas muudetud süsteemi kavatsetakse edasi turustada või jätkab selle kasutamist praegune juurutaja.
4. Suuririskisille tekoälyjärjestelmille, joille on jo tehty vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely, on tehtävä uusi vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely silloin, kun niitä muutetaan merkittävästi, riippumatta siitä, onko muutettua järjestelmää tarkoitus jaella edelleen vai jatkaako nykyinen käyttöönottaja sen käyttöä.
Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mis õpib edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, ei käsitata oluliste muudatustena suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatusi, mille pakkuja on eelnevalt esialgse vastavushindamise ajal määratlenud ja mis on osa IV lisa punkti 2 alapunktis f osutatud tehnilises dokumentatsioonis sisalduvast teabest;
Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka jatkavat oppimista markkinoille saattamisen tai käyttöönoton jälkeen, suuririskiseen tekoälyjärjestelmään ja sen suorituskykyyn tehtävät muutokset, jotka tarjoaja on määritellyt ennalta ensimmäisen vaatimustenmukaisuuden arvioinnin yhteydessä ja jotka ovat osa liitteessä IV olevan 2 kohdan f alakohdassa tarkoitettuja tekniseen dokumentaatioon sisältyviä tietoja, eivät muodosta merkittävää muutosta.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta VI ja VII lisa ajakohastades neid tehnika arengut silmas pidades.
5. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti liitteiden VI ja VII muuttamiseksi niiden saattamiseksi ajan tasalle tekniikan kehityksen huomioon ottamiseksi.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 muutmiseks, et kohaldada III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes VII lisas osutatud vastavushindamist või selle osi. Komisjon arvestab selliseid delegeeritud õigusakte vastu võttes seda, kui mõjus on VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine, et hoida ära või minimeerida tervist, ohutust ja põhiõiguste kaitset ähvardavaid riske, mida sellised süsteemid põhjustavad, ning piisava suutlikkuse ja ressursside kättesaadavust teada antud asutustes.
6. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti tämän artiklan 1 ja 2 kohdan muuttamiseksi, jotta liitteessä III olevassa 2–8 kohdassa tarkoitettuihin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin voidaan soveltaa liitteessä VII tarkoitettua vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä tai sen osia. Komissio ottaa tällaisia delegoituja säädöksiä hyväksyessään huomioon liitteessä VI tarkoitetun sisäiseen valvontaan perustuvan vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyn tehokkuuden tällaisista järjestelmistä terveydelle ja turvallisuudelle sekä perusoikeuksien suojelulle aiheutuvien riskien ehkäisemisessä tai minimoimisessa sekä riittävien valmiuksien ja resurssien saatavuuden ilmoitetuissa laitoksissa.
Artikkel 44
44 artikla
Sertifikaadid
Todistukset
1. Teada antud asutuste poolt VII lisa kohaselt välja antavad sertifikaadid koostatakse keeles, mis on teada antud asutuse asutamisliikmesriigi asjaomastele asutustele kergesti arusaadav.
1. Ilmoitettujen laitosten liitteen VII mukaisesti antamien todistusten on oltava laadittu kielellä, jota sen jäsenvaltion, johon ilmoitettu laitos on sijoittautunut, asiaankuuluvat viranomaiset ymmärtävät helposti.
2. Sertifikaadid kehtivad nende märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa I lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul viit aastat ja III lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul nelja aastat. Pakkuja taotlusel võib sertifikaadi kehtivust pikendada korraga mitte rohkem kui viie aasta kaupa I lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul ja nelja aasta kaupa III lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul, võttes aluseks kohaldatavate vastavushindamismenetluste kohaselt tehtava uue hindamise. Sertifikaadi mis tahes lisad on kehtivad eeldusel, et sertifikaat kehtib.
2. Todistukset ovat voimassa niissä mainitun ajan, joka saa olla enintään viisi vuotta liitteen I soveltamisalaan kuuluvien tekoälyjärjestelmien osalta ja enintään neljä vuotta liitteen III soveltamisalaan kuuluvien tekoälyjärjestelmien osalta. Tarjoajan pyynnöstä todistuksen voimassaoloa voidaan jatkaa uusilla, enintään viiden vuoden pituisilla jaksoilla liitteen I soveltamisalaan kuuluvien tekoälyjärjestelmien osalta ja enintään neljän vuoden pituisilla jaksoilla liitteen III soveltamisalaan kuuluvien tekoälyjärjestelmien osalta, uudelleenarvioinnin perusteella, joka suoritetaan sovellettavien vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjen mukaisesti. Todistusten mahdolliset täydennykset ovat voimassa, jos todistus, johon täydennys on tehty, on voimassa.
3. Kui teada antud asutus leiab, et tehisintellektisüsteem ei vasta enam 2. jaos sätestatud nõuetele, peatab ta väljastatud sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab selle suhtes piirangud, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuete täitmine tagatakse sellega, et süsteemi pakkuja võtab teada antud asutuse määratud asjakohase tähtaja jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid. Teada antud asutus põhjendab oma otsust.
3. Jos ilmoitettu laitos toteaa, ettei suuririskinen tekoälyjärjestelmä enää täytä 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia, sen on suhteellisuusperiaate huomioon ottaen peruutettava todistus määräaikaisesti tai kokonaan tai asetettava sille rajoituksia, jollei kyseisten vaatimusten noudattamista ole varmistettu siten, että tarjoaja toteuttaa asianmukaiset korjaavat toimenpiteet ilmoitetun laitoksen asettamassa asianmukaisessa määräajassa. Ilmoitetun laitoksen on perusteltava päätöksensä.
Teada antud asutuse otsuste, sealhulgas välja antud vastavussertifikaate käsitlevate otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.
Ilmoitettujen laitosten päätöksiä koskeva muutoksenhakumenettely, myös annettujen vaatimustenmukaisuuta koskevien todistusten osalta, on oltava käytössä.
Artikkel 45
45 artikla
Teada antud asutuste teavitamiskohustused
Ilmoitettujen laitosten tiedotusvelvollisuudet
1. Teada antud asutused informeerivad teavitavat asutust järgmisest:
1. Ilmoitettujen laitosten on tiedotettava ilmoittamisesta vastaavalle viranomaiselle seuraavista:
a)
VII lisa nõuete kohaselt välja antud liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadid, nende sertifikaatide lisad ja kvaliteedijuhtimissüsteemi kinnitused;
a)
liitteen VII mukaisesti annetut unionin teknisen dokumentaation arviointitodistukset, näiden todistusten täydennykset ja kaikki laatujärjestelmän hyväksynnät;
b)
VII lisa nõuete kohaselt välja antud liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi või kvaliteedijuhtimissüsteemi kinnituse tagasilükkamine, piiramine, peatamine või kehtetuks tunnistamine;
b)
liitteen VII vaatimusten mukaisesti myönnetyn unionin teknisen dokumentaation arviointitodistuksen tai laatujärjestelmän hyväksynnän epääminen, rajoittaminen tai peruuttaminen toistaiseksi tai kokonaan;
c)
teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;
c)
olosuhteet, jotka vaikuttavat ilmoituksen soveltamisalaan tai ehtoihin;
d)
turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;
d)
vaatimustenmukaisuuden arviointitoimia koskevat tietopyynnöt, jotka ne ovat saaneet markkinavalvontaviranomaisilta;
e)
taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad neid puudutava teavituse raames on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülesed toimingud ja alltöövõtt.
e)
pyynnöstä vaatimustenmukaisuuden arviointitoimet, jotka on suoritettu niitä koskevan ilmoituksen puitteissa, ja mahdollisesti suoritetut muut toimet, mukaan luettuna rajat ylittävät toimet ja alihankinta.
2. Iga teada antud asutus informeerib teisi teada antud asutusi järgmisest:
2. Kunkin ilmoitetun laitoksen on tiedotettava muille ilmoitetuille laitoksille seuraavista:
a)
kvaliteedijuhtimissüsteemi kinnitused, mille andmisest ta keeldus, mille ta peatas või tunnistas kehtetuks, ja taotluse korral ka välja antud kvaliteedijuhtimissüsteemide kinnitused;
a)
laatujärjestelmien hyväksynnät, jotka se on evännyt tai peruuttanut toistaiseksi tai kokonaan, ja pyynnöstä laatujärjestelmien hyväksynnät, jotka se on myöntänyt;
b)
liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadid või nende lisad, mille andmisest ta keeldus, mille ta tunnistas kehtetuks, peatas või mida ta muul moel piiras, ning taotluse korral sertifikaadid ja/või nende lisad, mis ta on välja andnud.
b)
unionin teknisen dokumentaation arviointitodistukset tai niiden täydennykset, jotka se on evännyt tai peruuttanut toistaiseksi tai joita se on muutoin rajoittanut, sekä pyynnöstä antamansa todistukset ja/tai niiden täydennykset.
3. Iga teada antud asutus esitab teistele samu tehisintellektisüsteemide liike puudutavate samalaadsete vastavushindamistoimingutega tegelevatele teada antud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.
3. Kunkin ilmoitetun laitoksen on toimitettava muille ilmoitetuille laitoksille, jotka suorittavat samanlaisia, samat tekoälyjärjestelmätyypit kattavia vaatimustenmukaisuuden arviointitoimia, asiaankuuluvat tiedot seikoista, jotka liittyvät vaatimustenmukaisuuden arvioinnin kielteisiin tuloksiin ja pyynnöstä myös myönteisiin tuloksiin.
4. Teada antud asutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas artikliga 78.
4. Ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten on turvattava saamiensa tietojen luottamuksellisuus 78 artiklan mukaisesti.
Artikkel 46
46 artikla
Erand vastavushindamismenetlusest
Poikkeus vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelystä
1. Erandina artiklist 43 ja põhjendatud taotluse korral võib mis tahes turujärelevalveasutus anda loa lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta kasutusele konkreetne suure riskiga tehisintellektisüsteem, kui selleks on erandkorras põhjust avaliku julgeoleku või inimeste elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse või oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitse tõttu. Selline luba antakse piiratud ajavahemikuks, kuni toimuvad vajalikud vastavushindamismenetlused, võttes arvesse erandi aluseks olevaid erandlikke põhjuseid. Need menetlused viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta.
1. Poiketen siitä, mitä 43 artiklassa säädetään, ja asianmukaisesti perustellusta pyynnöstä mikä tahansa markkinavalvontaviranomainen voi antaa luvan tiettyjen suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamiseen tai käyttöönottoon asianomaisen jäsenvaltion alueella poikkeuksellisista yleiseen turvallisuuteen tai ihmisten elämän ja terveyden suojeluun, ympäristönsuojeluun tai keskeisten teollisten resurssien ja infrastruktuurien suojaamiseen liittyvistä syistä. Lupa on voimassa rajallisen ajanjakson, kun tarvittavia vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjä suoritetaan, ottaen huomioon poikkeuksen perusteena olevat poikkeukselliset syyt. Nämä menettelyt on saatettava päätökseen ilman aiheetonta viivytystä.
2. Põhjendatud hädaolukorras avaliku julgeoleku erandlikel põhjustel või konkreetse, olulise ja vahetu ohu korral füüsiliste isikute elule või füüsilisele turvalisusele võivad õiguskaitseasutused või elanikkonnakaitse asutused võtta kasutusele konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi ilma lõikes 1 nimetatud loata tingimusel, et sellist luba taotletakse kasutamise ajal või pärast seda ilma põhjendamatu viivituseta. Kui lõikes 1 osutatud luba lükatakse tagasi, peatatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamine viivitamatult ning kõik sellise kasutamise tulemused ja väljundid jäetakse viivitamata kõrvale.
2. Asianmukaisesti perustellussa kiireellisessä tilanteessa, joka johtuu poikkeuksellisista yleiseen turvallisuuteen liittyvistä syistä, tai kun kyseessä on erityinen, merkittävä ja välitön uhka luonnollisten henkilöiden elämälle tai fyysiselle turvallisuudelle, lainvalvontaviranomaiset tai pelastuspalveluviranomaiset voivat ottaa käyttöön tietyn suuririskisen tekoälyjärjestelmän ilman 1 kohdassa tarkoitettua lupaa edellyttäen, että tällainen lupa pyydetään ilman aiheetonta viivytystä tekoälyjärjestelmän käytön aikana tai sen jälkeen. Jos 1 kohdassa tarkoitettu lupa evätään, suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttö on lopetettava välittömästi ja kaikki tällaisen käytön tulokset ja tuotokset on välittömästi hylättävä.
3. Lõikes 1 osutatud luba antakse üksnes juhul, kui turujärelevalveasutus järeldab, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab 2. jao nõuetele. Turujärelevalveasutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist lõigete 1 ja 2 kohaselt antud lubadest. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutuste tegevusega seotud tundlikke operatiivandmeid.
3. Edellä 1 kohdassa tarkoitettu lupa voidaan myöntää ainoastaan, jos markkinavalvontaviranomainen toteaa, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä täyttää 2 jakson vaatimukset. Markkinavalvontaviranomaisen on ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille 1 ja 2 kohdan mukaisesti annetuista luvista. Tätä velvoitetta ei sovelleta arkaluonteiseen operatiiviseen tietoon, joka liittyy lainvalvontaviranomaisten toimiin.
4. Kui ükski liikmesriik ega komisjon ei ole esitanud vastuväiteid liikmesriigi turujärelevalveasutuse lõike 1 kohaselt välja antud loa kohta 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest, loetakse luba põhjendatuks.
4. Jos mikään jäsenvaltio tai komissio ei ole 15 kalenteripäivän kuluessa 3 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen vastaanottamisesta esittänyt vastalausetta jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen 1 kohdan mukaisesti antamasta luvasta, luvan katsotaan olevan perusteltu.
5. Kui 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest esitab mõni liikmesriik vastuväiteid mõne teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse välja antud loa kohta või kui komisjon leiab, et luba on vastuolus liidu õigusega või et lõikes 3 osutatud liikmesriikide järeldus süsteemi vastavuse kohta ei ole põhjendatud, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga. Konsulteeritakse asjaomaste operaatoritega ning neil on võimalus esitada oma seisukohad. Komisjon otsustab seda arvesse võttes, kas luba on põhjendatud. Komisjon adresseerib oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ning asjaomastele operaatoritele.
5. Jos 15 kalenteripäivän kuluessa 3 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen vastaanottamisesta jokin jäsenvaltio esittää vastalauseita toisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen antamasta luvasta tai jos komissio katsoo, että lupa on unionin oikeuden vastainen tai että 3 kohdassa tarkoitettu järjestelmän vaatimustenmukaisuutta koskeva jäsenvaltioiden päätelmä on perusteeton, komissio aloittaa viipymättä asianomaisen jäsenvaltion kuulemisen; asianomaisia toimijoita on kuultava, ja niillä on oltava mahdollisuus esittää näkemyksensä. Komissio päättää kuulemisten perusteella, onko lupa perusteltu vai ei. Komissio osoittaa päätöksensä asianomaiselle jäsenvaltiolle sekä asianomaiselle toimijalle tai asianomaisille toimijoille.
6. Kui komisjon leiab, et luba on põhjendamata, tunnistab asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutus selle kehtetuks.
6. Jos komissio katsoo luvan perusteettomaksi, asianomaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen on peruutettava se.
7. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on seotud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes kõnealustes liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud erandeid vastavushindamisest.
7. Suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, jotka liittyvät liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltuihin unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluviin tuotteisiin, sovelletaan ainoastaan kyseisessä unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä vahvistettuja poikkeuksia vaatimustenmukaisuuden arvioinnista.
Artikkel 47
47 artikla
ELi vastavusdeklaratsioon
EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus
1. Pakkuja koostab iga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta kirjaliku masinloetava, füüsiliselt või e-allkirjastatud ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. ELi vastavusdeklaratsioonis nimetatakse, millise suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta see on koostatud. Taotluse korral esitatakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopia riigi asjaomastele pädevatele asutustele.
1. Tarjoajan on laadittava kirjallinen koneluettava, fyysinen tai sähköisesti allekirjoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus kullekin tekoälyjärjestelmälle ja pidettävä se kansallisten toimivaltaisten viranomaisten saatavilla 10 vuoden ajan sen jälkeen, kun suuririskinen tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön. EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksessa on yksilöitävä suuririskinen tekoälyjärjestelmä, jota varten se on laadittu. Jäljennös EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta on pyynnöstä toimitettava asiaankuuluville kansallisille toimivaltaisille viranomaisille.
2. ELi vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et kõnealune suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab 2. jaos sätestatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab V lisas sätestatud teavet ning see tõlgitakse keelde, mis on kergesti arusaadav nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus suure riskiga tehisintellektisüsteem turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
2. EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksessa on ilmoitettava, että kyseinen suuririskinen tekoälyjärjestelmä täyttää tämän osaston 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset. EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen on sisällettävä liitteessä V esitetyt tiedot, ja se on käännettävä kielelle, jota niiden jäsenvaltioiden kansalliset toimivaltaiset viranomaiset, joissa suuririskinen tekoälyjärjestelmä asetetaan markkinoille tai saataville, voivat ymmärtää helposti.
3. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muid liidu ühtlustamisõigusakte, mille kohaselt on samuti nõutav ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemi suhtes kohaldatava liidu õiguse jaoks üks ainus ELi vastavusdeklaratsioon. Vastavusdeklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida on vaja deklaratsiooniga seotud liidu ühtlustamisõigusaktide kindlakstegemiseks.
3. Jos suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin sovelletaan muuta unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, jossa myös edellytetään EU-vaatimustenmukaisuusvakuutusta, kaiken suuririskiseen tekoälyjärjestelmään sovellettavan unionin oikeuden osalta on laadittava yksi ainoa EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus. Kyseisen vaatimustenmukaisuusvakuutuksen on sisällettävä kaikki tiedot, jotka vaaditaan sen unionin yhdenmukaistamislainsäädännön yksilöimiseksi, johon kyseinen vaatimustenmukaisuusvakuutus liittyy.
4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab pakkuja vastutuse 2. jaos sätestatud nõuete täitmise eest. Pakkuja ajakohastab ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt vajadusele.
4. Laatimalla EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen tarjoaja ottaa vastuun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten noudattamisesta. Tarjoajan on pidettävä EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus tarvittaessa ajan tasalla.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta V lisa, ajakohastades selles lisas esitatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, et lisada sinna elemente, mis muutuvad vajalikuks tulenevalt tehnika arengust.
5. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti liitteen V muuttamiseksi päivittämällä kyseisessä liitteessä vahvistetun EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen sisältö, jotta siihen voidaan lisätä osatekijöitä, jotka ovat tarpeen tekniikan kehityksen huomioon ottamiseksi.
Artikkel 48
48 artikla
CE-märgis
CE-merkintä
1. CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
1. CE-merkintää koskevat asetuksen (EY) N:o 765/2008 30 artiklassa säädetyt yleiset periaatteet.
2. Digitaalselt pakutavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kasutatakse digitaalset CE-märgist üksnes juhul, kui sellele on lihtne juurde pääseda liidese abil, mille kaudu kõnealusele süsteemile juurde pääsetakse, või kergesti juurdepääsetava masinloetava koodi või muude elektrooniliste vahendite kaudu.
2. Digitaalisessa muodossa tarjottavissa suuririskisissä tekoälyjärjestelmissä on käytettävä digitaalista CE-merkintää vain, jos siihen pääsee helposti kyseisen järjestelmän käyttöliittymän kautta tai helposti saatavilla olevan koneluettavan koodin tai muun sähköisen välineen avulla.
3. CE-märgis kinnitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemi olemuse tõttu võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgis olenevalt asjaoludest kas pakendile või süsteemiga kaasas olevatele dokumentidele.
3. CE-merkintä on kiinnitettävä suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin näkyvästi, helposti luettavasti ja pysyvästi. Jos tämä ei ole suuririskisen tekoälyjärjestelmän luonteen vuoksi mahdollista tai perusteltua, merkintä on tapauksen mukaan kiinnitettävä pakkaukseen ja mukana tulevaan dokumentaatioon.
4. Kui see on kohaldatav, järgneb CE-märgisele artiklis 43 sätestatud vastavushindamismenetluste eest vastutava teada antud asutuse identifitseerimisnumber. Teada antud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi pakkuja või pakkuja volitatud esindaja. Identifitseerimisnumber esitatakse ka kõigis reklaammaterjalides, kus on öeldud, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab CE-märgise nõuetele.
4. CE-merkinnän yhteyteen on tarvittaessa liitettävä 43 artiklassa säädetyistä vaatimustenmukaisuusmenettelyistä vastuussa olevan ilmoitetun laitoksen tunnusnumero. Ilmoitetun laitoksen tunnusnumeron kiinnittää laitos itse tai sen antamien ohjeiden mukaisesti tarjoaja tai tarjoajan valtuutettu edustaja. Tunnusnumero on ilmoitettava myös kaikessa markkinointimateriaalissa, jossa mainitaan suuririskisen tekoälyjärjestelmän täyttävän CE-merkintää koskevat vaatimukset.
5. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muud liidu õigust, mis näeb samuti ette CE-märgise kinnitamise, peab CE-märgis viitama sellele, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab ka selle muu õiguse nõuetele.
5. Jos suuririskiset tekoälyjärjestelmät kuuluvat sellaisen muun unionin oikeuden soveltamisalaan, jossa myös säädetään CE-merkinnän kiinnittämisestä, CE-merkintä osoittaa, että suuririskinen tekoälyjärjestelmä täyttää myös kyseisessä muussa lainsäädännössä vahvistetut vaatimukset.
Artikkel 49
49 artikla
Registreerimine
Rekisteröinti
1. Enne III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi, välja arvatud III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemid, turule laskmist või kasutusele võtmist registreerib pakkuja või vajaduse korral volitatud esindaja ennast ja oma süsteemi artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
1. Ennen kuin liitteessä III lueteltu suuririskinen tekoälyjärjestelmä saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön, lukuun ottamatta liitteessä III olevassa 2 kohdassa tarkoitettuja suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä, tarjoajan tai tarvittaessa valtuutetun edustajan on rekisteröitävä itsensä ja järjestelmänsä 71 artiklassa tarkoitettuun EU:n tietokantaan.
2. Enne sellise suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist, mille kohta pakkuja on vastavalt artikli 6 lõikele 3 teinud otsuse, et tegemist ei ole suure riskiga süsteemiga, registreerib pakkuja või kohaldataval juhul volitatud esindaja selle süsteemi artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
2. Ennen sellaisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa, jonka osalta tarjoaja on todennut, että se ei ole 6 artiklan 3 kohdan mukaisesti suuririskinen, kyseisen tarjoajan tai tarvittaessa valtuutetun edustajan on rekisteröitävä itsensä ja kyseinen järjestelmä 71 artiklassa tarkoitettuun EU:n tietokantaan.
3. Enne III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutuselevõttu või kasutamist, välja arvatud III lisa punktis 2 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, registreerivad end juurutajad, kes on avaliku sektori asutused, liidu institutsioonid, organid, ametid või asutused või nende nimel tegutsevad isikud, valivad süsteemi ja registreerivad selle kasutamise artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
3. Ennen liitteessä III luetellun suuririskisen tekoälyjärjestelmän käyttöönottoa tai käyttöä, lukuun ottamatta liitteessä III olevassa 2 kohdassa lueteltuja suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä, käyttöönottajien, jotka ovat viranomaisia, unionin toimielimiä, elimiä, toimistoja tai virastoja tai niiden puolesta toimivia henkilöitä, on rekisteröidyttävä, valittava järjestelmä ja rekisteröitävä sen käyttö 71 artiklassa tarkoitettuun EU:n tietokantaan.
4. III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul õiguskaitse, rände, varjupaiga ja piirikontrolli haldamise valdkonnas toimub käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud registreerimine artiklis 71 osutatud ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas ning sisaldab üksnes järgmist teavet, nagu on asjakohane:
4. Liitteessä III olevassa 1, 6 ja 7 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta lainvalvonnan, muuttoliikkeen, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan aloilla tämän artiklan 1, 2 ja 3 kohdassa tarkoitetun rekisteröinnin on tapahduttava 71 artiklassa tarkoitetun EU:n tietokannan suojattuun ei-julkiseen osaan, ja siihen on sisällyttävä tarvittaessa ainoastaan seuraavat tiedot:
a)
VIII lisa A jao punktid 1–10, välja arvatud punktid 6, 8 ja 9;
a)
A jakso, liitteessä VIII oleva 1–10 kohta lukuun ottamatta 6, 8 ja 9 kohtaa;
b)
VIII lisa B jao punktid 1–5 ning punktid 8 ja 9;
b)
B jakso, liitteessä VIII oleva 1–5 kohta sekä 8 ja 9 kohta;
c)
VIII lisa C jao punktid 1–3;
c)
C jakso, liitteessä VIII oleva 1–3 kohta;
d)
IX lisa punktid 1, 2, 3 ja 5.
d)
liitteessä IX oleva 1, 2, 3 ja 5 kohta.
Ainult komisjonil ja artikli 74 lõikes 8 osutatud riiklikel asutustel on juurdepääs vastavatele käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud ELi andmebaasi piiratud juurdepääsuga osadele.
Ainoastaan komissiolla ja 74 artiklan 8 kohdassa tarkoitetuilla kansallisilla viranomaisilla on pääsy tämän kohdan ensimmäisessä alakohdassa luetellun EU:n tietokannan asiaankuuluviin rajoitettuihin osiin.
5. III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemid registreeritakse riiklikul tasandil.
5. Liitteessä III olevassa 2 kohdassa tarkoitetut suuririskiset tekoälyjärjestelmät on rekisteröitävä kansallisella tasolla.
IV PEATÜKK
IV LUKU
TEATAVATE TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE PAKKUJATE JA JUURUTAJATE LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED
TIETTYJEN TEKOÄLYJÄRJESTELMIEN TARJOAJIA JA KÄYTTÖÖNOTTAJIA KOSKEVAT AVOIMUUSVELVOITTEET
Artikkel 50
50 artikla
Teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate läbipaistvuskohustused
Tiettyjen tekoälyjärjestelmien tarjoajia ja käyttöönottajia koskevat avoimuusvelvoitteet
1. Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega vahetult suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et asjaomastele füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on piisavalt informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.
1. Tarjoajien on varmistettava, että luonnollisten henkilöiden kanssa suoraan vuorovaikutukseen tarkoitetut tekoälyjärjestelmät suunnitellaan ja toteutetaan siten, että asianomaisille luonnollisille henkilöille ilmoitetaan, että he ovat vuorovaikutuksessa tekoälyjärjestelmän kanssa, ellei tämä ole ilmeistä sellaisen luonnollisen henkilön näkökulmasta, joka on suhteellisen valistunut, tarkkaavainen ja huolellinen ottaen huomioon olosuhteet ja käytön asiayhteys. Tätä velvoitetta ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin, joita on lain mukaan sallittua käyttää rikosten paljastamiseen, estämiseen tai tutkimiseen ja rikoksiin liittyviin syytetoimiin, edellyttäen, että kolmansien osapuolten oikeudet ja vapaudet turvataan asianmukaisesti, paitsi jos kyseiset järjestelmät ovat julkisesti saatavilla rikosilmoitusten tekemistä varten.
2. Tehisintellektisüsteemide, sealhulgas üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes loovad sünteetilist audio-, pildi-, video- või tekstisisu, tagavad, et tehisintellektisüsteemi väljundid on märgitud masinloetavas vormingus ja tuvastatavad kui kunstlikult loodud või manipuleeritud. Pakkujad tagavad, et nende tehnilised lahendused on tõhusad, koostalitlusvõimelised, töökindlad ja usaldusväärsed, niivõrd kui see on tehniliselt teostatav, võttes arvesse eri liiki sisu eripära ja piiranguid, rakendamise kulusid ja tehnika üldtunnustatud taset, mis võib olla kajastatud asjakohastes tehnilistes standardites. Seda kohustust ei kohaldata, kui tehisintellektisüsteemid täidavad standardse redigeerimise abifunktsiooni või ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat või kui see on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks.
2. Synteettistä ääni-, kuva-, video- tai tekstisisältöä tuottavien tekoälyjärjestelmien, mukaan lukien yleiskäyttöiset tekoälyjärjestelmät, tarjoajien on varmistettava, että tekoälyjärjestelmän tuotokset merkitään koneellisesti luettavassa muodossa ja että ne voidaan tunnistaa keinotekoisesti tuotetuiksi tai manipuloiduiksi. Tarjoajien on varmistettava siinä määrin kuin se on teknisesti mahdollista, että niiden tekniset ratkaisut ovat tehokkaita, yhteentoimivia, vakaita ja luotettavia, ottaen huomioon monenlaisten sisältöjen erityispiirteet ja rajoitukset, toteuttamiskustannukset ja yleisesti tunnustettu uusin teknologia, jotka voidaan huomioida asianmukaisissa teknisissä standardeissa. Tätä velvoitetta ei sovelleta tapauksissa, joissa tekoälyjärjestelmät avustavat vakiomuokkaamista tai eivät olennaisesti muuta käyttöönottajan toimittamia syöttödataa tai sen semantiikkaa tai jos niitä on lain mukaan sallittua käyttää rikosten paljastamiseen, estämiseen ja tutkimiseen tai rikoksiin liittyviin syytetoimiin.
3. Emotsioonituvastussüsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemi juurutajad annavad süsteemi tööst teada füüsilistele isikutele, kes selle süsteemiga kokku puutuvad, ning töötlevad vajaduse korral isikuandmeid kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiiviga (EL) 2016/680. Seda kohustust ei kohaldata biomeetriliseks liigitamiseks ja emotsioonide tuvastamiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid ja kooskõlas liidu õigusega.
3. Tunteentunnistusjärjestelmän tai biometrisen luokitusjärjestelmän käyttöönottajien on ilmoitettava järjestelmän toiminnasta niille luonnollisille henkilöille, jotka altistuvat järjestelmälle, ja käsiteltävä heidän henkilötietonsa tapauksen mukaan asetuksen (EU) 2016/679, asetuksen (EU) 2018/1725 ja direktiivin (EU) 2016/680 mukaisesti. Tätä velvoitetta ei sovelleta biometriseen luokitteluun ja tunteentunnistamiseen käytettyihin tekoälyjärjestelmiin, joita on lain mukaan luvallista käyttää rikosten paljastamiseen, estämiseen tai tutkimiseen, edellyttäen, että kolmansien osapuolten oikeudet ja vapaudet turvataan asianmukaisesti, ja että unionin oikeuden mukaisesti.
4. Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib pildi-, audio- või videosisu, mis kujutab endast süvavõltsingut, avalikustavad, et sisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Kui sisu moodustab osa ilmselgelt kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, piirduvad käesolevas lõikes sätestatud läbipaistvuskohustused sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või kasutamist.
4. Sellaisen tekoälyjärjestelmän, joka tuottaa tai manipuloi syväväärennöksen muodostavaa kuva-, ääni- tai videosisältöä, käyttöönottajien on ilmoitettava, että sisältö on keinotekoisesti tuotettu tai että sitä on manipuloitu. Tätä velvoitetta ei sovelleta, jos käyttö on lain mukaan sallittu rikosten paljastamiseen, estämiseen ja tutkimiseen tai rikoksiin liittyviin syytetoimiin. Jos sisältö on osa selvästi taiteellista, luovaa, satiirista, fiktiivistä tai vastaavaa teosta tai ohjelmaa, tässä kohdassa säädetyt avoimuusvelvoitteet rajoittuvat siihen, että tällaisesta tuotetusta tai manipuloidusta sisällöstä ilmoitetaan asianmukaisesti tavalla, joka ei haittaa teoksen esittämistä tai sen käyttöä.
Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib teksti, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, avalikustavad, et tekst on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetuskontrolli ning kui sisu avaldamise eest kannab toimetuslikku vastutust füüsiline või juriidiline isik.
Tekoälyjärjestelmän, joka tuottaa tai manipuloi tekstiä, jonka julkaisemisen tarkoituksena on tiedottaa yleisölle yleistä etua koskevista asioista, käyttöönottajien on ilmoitettava, että teksti on keinotekoisesti tuotettu tai sitä on manipuloitu. Tätä velvoitetta ei sovelleta, jos käyttö on lain mukaan sallittu rikosten paljastamiseen, estämiseen, tutkimiseen tai rikoksiin liittyviin syytetoimiin, tai jos tekoälyn tuottama sisältö on läpikäynyt ihmisen suorittaman arviointiprosessin tai toimituksellisen valvonnan ja jos luonnollisella henkilöllä tai oikeushenkilöllä on toimituksellinen vastuu sisällön julkaisemisesta.
5. Lõigetes 1–4 osutatud teave esitatakse asjaomastele füüsilistele isikutele selgel ja eristataval viisil hiljemalt esimese suhtlemise või kokkupuute ajal. Teave peab vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.
5. Edellä 1–4 kohdassa tarkoitetut tiedot on annettava asiaankuuluville luonnollisille henkilöille selkeällä ja selvästi erottuvalla tavalla viimeistään ensimmäisen vuorovaikutuksen tai altistumisen yhteydessä. Tietojen on oltava sovellettavien esteettömyysvaatimusten mukaisia.
6. Lõiked 1–4 ei mõjuta III peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi ega piira muude liidu või riigisiseses õiguses tehisintellektisüsteemide juurutajatele sätestatud läbipaistvuskohustuste kohaldamist.
6. Edellä olevat 1–4 kohta eivät vaikuta III luvussa vahvistettuihin vaatimuksiin ja velvoitteisiin, eivätkä ne rajoita muiden unionin tai kansallisessa lainsäädännössä tekoälyjärjestelmien käyttöönottajille asetettujen avoimuusvelvoitteiden soveltamista.
7. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et lihtsustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist. Komisjonil võib võtta vastu rakendusakte kõnealuste tegevusjuhendite heakskiitmiseks artikli 56 lõikes 6 sätestatud korras. Kui komisjon leiab, et juhend ei ole piisav, võib ta kooskõlas artikli 98 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks ühised õigusnormid kõnealuste kohustuste rakendamiseks.
7. Tekoälytoimisto kannustaa ja helpottaa käytännesääntöjen laatimista unionin tasolla, jotta voidaan helpottaa keinotekoisesti tuotetun tai manipuloidun sisällön havaitsemista ja merkitsemistä koskevien velvoitteiden tehokasta täytäntöönpanoa. Komissio voi antaa täytäntöönpanosäädöksiä kyseisten käytännesääntöjen hyväksymiseksi 56 artiklan 6 kohdassa säädettyä menettelyä noudattaen. Jos komissio katsoo, että käytännesäännöt eivät ole riittäviä, komissio voi antaa 98 artiklan 2 kohdassa säädettyä tarkastelumenettelyä noudattaen täytäntöönpanosäädös, jossa täsmennetään yhteiset säännöt kyseisten velvoitteiden täytäntöönpanemiseksi.
V PEATÜKK
V LUKU
ÜLDOTSTARBELISED TEHISINTELLEKTIMUDELID
YLEISKÄYTTÖISET TEKOÄLYMALLIT
1. JAGU
1 JAKSO
Liigitamise reeglid
Luokitussäännöt
Artikkel 51
51 artikla
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamine süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.
Yleiskäyttöisten tekoälymallien luokittelu yleiskäyttöisiksi tekoälymalleiksi, joihin liittyy systeeminen riski
1. Üldotstarbeline tehisintellektimudel liigitatakse süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
1. Yleiskäyttöinen tekoälymalli on luokiteltava yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski, jos se täyttää jonkin seuraavista edellytyksistä:
a)
sellel on suure mõjuga võimed, mida hinnatakse asjakohaste tehniliste vahendite ja meetodite, sealhulgas näitajate ja võrdlusaluste alusel;
a)
sillä on asianmukaisten teknisten välineiden ja menetelmien, mukaan lukien indikaattoreiden ja vertailuarvojen, perusteella arvioituna vaikutuksiltaan merkittävä suorituskyky;
b)
komisjoni otsuse põhjal, ex officio või pärast teaduskomisjoni kvalifitseeritud hoiatusteadet, on tal XIII lisas sätestatud kriteeriume arvesse võttes võimed või mõju, mis on samaväärne punktis a sätestatuga.
b)
sillä on komission päätöksen perusteella, joka on annettu joko oma-aloitteisesti tai tiedelautakunnan perustellun varoituksen seurauksena, valmiudet tai vaikutus, joka vastaa a alakohdassa esitettyjä valmiuksia tai vaikutusta ottaen huomioon liitteessä XIII vahvistetut perusteet.
2. Eeldatakse, et üldotstarbelisel tehisintellektimudelil on lõike 1 punkti a kohased suure mõjuga võimed, kui selle treenimiseks kasutatud arvutuste koondsumma, mida mõõdetakse ujukomatehetes, on suurem kui 1025.
2. Yleiskäyttöisellä tekoälymallilla katsotaan olevan 1 kohdan a alakohdan mukainen vaikutuksiltaan merkittävä suorituskyky, kun sen koulutukseen käytetyn laskennan kumulatiivinen määrä liukulukulaskutoimituksilla mitattuna on suurempi kuin 1025.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 loetletud künniseid ning täiendada võrdlusaluseid ja näitajaid, võttes arvesse tehnoloogia arengut, näiteks algoritmide paranemist või tõhusamat riistvara, et need künnised kajastaksid tehnika taset.
3. Komissio antaa 97 artiklan mukaisesti delegoituja säädöksiä, joilla muutetaan tämän artiklan 1 ja 2 kohdassa lueteltuja kynnysarvoja ja täydennetään vertailuarvoja ja indikaattoreita teknologian kehityksen perusteella, mukaan lukien algoritmien kehittyminen tai laitteiston tehokkuuden kasvu, jotta nämä kynnysarvot vastaisivat tekniikan viimeisintä kehitystä.
Artikkel 52
52 artikla
Menetlus
Menettely
1. Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud tingimusele, teavitab asjaomane pakkuja sellest komisjoni viivitamata ja igal juhul kahe nädala jooksul pärast selle nõude täitmist või teadasaamist, et nõue täidetakse. Kõnealune teade sisaldab teavet, mis on vajalik tõendamaks, et asjaomane nõue on täidetud. Kui komisjon saab teada üldotstarbelisest tehisintellektimudelist, millega kaasnevad süsteemsed riskid, millest teda ei ole teavitatud, võib ta otsustada liigitada selle süsteemse riskiga mudeliks.
1. Jos yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää 51 artiklan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitetun edellytyksen, asianomaisen tarjoajan on ilmoitettava asiasta komissiolle viipymättä ja joka tapauksessa kahden viikon kuluessa siitä, kun kyseinen vaatimus on täytetty tai on tullut ilmi, että se täyttyy. Ilmoituksessa on oltava tiedot, jotka ovat tarpeen sen osoittamiseksi, että asiaankuuluva vaatimus on täytetty. Jos komission tietoon tulee systeemisiä riskejä aiheuttava yleiskäyttöinen tekoälymalli, josta sille ei ole ilmoitettu, se voi päättää nimetä sen malliksi, johon liittyy systeeminen riski.
2. Artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud nõudele vastava üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja võib koos teatega esitada piisavalt põhjendatud väited tõendamaks, et kuigi üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab sellele nõudele, ei kujuta see erandkorras oma erijoonte tõttu süsteemseid riske ja seetõttu ei tuleks see klassifitseerida süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.
2. Yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoaja, joka täyttää 51 artiklan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitetun edellytyksen, voi esittää ilmoituksessaan riittävän pätevät perustelut osoittaakseen, että vaikka yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää kyseisen vaatimuksen, siihen ei sen erityispiirteiden vuoksi liity systeemisiä riskejä, minkä vuoksi sitä ei saisi luokitella yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski.
3. Kui komisjon jõuab järeldusele, et lõike 2 kohaselt esitatud väited ei ole piisavalt põhjendatud ja asjaomane pakkuja ei suutnud tõendada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel ei kujuta oma erijoonte tõttu süsteemseid riske, lükkab ta need väited tagasi ja üldotstarbelist tehisintellektimudelit käsitatakse süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudelina.
3. Jos komissio katsoo, että 2 kohdan mukaisesti toimitettuja väitteitä ei ole perusteltu riittävästi eikä asianomainen tarjoaja ole pystynyt osoittamaan, että yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ei sen erityispiirteiden vuoksi liity systeemisiä riskejä, se hylkää nämä perustelut ja yleiskäyttöinen tekoälymalli katsotaan yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski.
4. Komisjon võib liigitada üldotstarbelise tehisintellektimudeli süsteemseid riske kujutavaks mudeliks ex officio või pärast teaduskomisjonilt artikli 90 lõike 1 punkti a kohase kvalifitseeritud hoiatusteate saamist, põhinedes XIII lisas sätestatud kriteeriumidele.
4. Komissio voi nimetä yleiskäyttöisen tekoälymallin systeemisiä riskejä sisältäväksi joko oma-aloitteisesti tai tiedelautakunnan 90 artiklan 1 kohdan a alakohdan mukaisesti antaman perustellun varoituksen seurauksena liitteessä XIII vahvistettujen kriteerien perusteella.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIII lisa, täpsustades ja ajakohastades selles lisas esitatud kriteeriume.
Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä 97 artiklan mukaisesti liitteen XIII muuttamiseksi täsmentämällä ja päivittämällä kyseisessä liitteessä olevat kriteerit.
5. Pakkuja, kelle mudel on liigitatud artikli 4 kohaselt süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, põhjendatud taotluse korral võtab komisjon taotlust arvesse ja võib otsustada uuesti hinnata, kas seda üldotstarbelist tehisintellektimudelit saab siiski pidada süsteemseid riske kujutavaks mudeliks, põhinedes XIII lisas toodud kriteeriumidele. Selline taotlus peab sisaldama objektiivseid, üksikasjalikke ja uusi põhjuseid, mis on esile kerkinud pärast liigitamisotsust. Pakkujad võivad taotleda uut hindamist kõige varem kuus kuud pärast liigitamisotsuse tegemist. Kui komisjon otsustab pärast uuesti hindamist säilitada mudeli liigitamise süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, võivad pakkujad taotleda uuesti hindamist kõige varem kuus kuud pärast kõnealuse otsuse tegemist.
5. Komissio voi sellaisen tarjoajan, jonka malli on nimetty yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski, perustellun pyynnön pohjalta päättää arvioida uudelleen, voidaanko yleiskäyttöisen tekoälymallin katsoa edelleen aiheuttavan systeemisiä riskejä liitteessä XIII vahvistettujen kriteerien perusteella. Tällaisen pyynnön on sisällettävä objektiiviset, yksityiskohtaiset ja uudet perusteet, jotka ovat tulleet esiin nimeämispäätöksen jälkeen. Tarjoajat voivat pyytää uudelleenarviointia aikaisintaan kuuden kuukauden kuluttua nimeämispäätöksestä. Jos komissio uudelleenarvioinnin jälkeen päättää pitää voimassa nimeämisen yleiskäyttöiseksi tekoälymalliksi, johon liittyy systeeminen riski, tarjoajat voivat pyytää uudelleenarviointia aikaisintaan kuuden kuukauden kuluttua kyseisestä päätöksestä.
6. Komisjon tagab süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite loetelu avaldamise ja ajakohastab seda, ilma et see piiraks vajadust järgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja konfidentsiaalset äriteavet või ärisaladusi kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega.
6. Komissio varmistaa, että luettelo yleiskäyttöisistä tekoälymalleista, joihin liittyy systeeminen riski, julkaistaan, ja pitää luettelon ajan tasalla, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tarvetta noudattaa ja suojella teollis- ja tekijänoikeuksia ja luottamuksellisia liiketoimintatietoja tai liikesalaisuuksia unionin ja kansallisen lainsäädännön mukaisesti.
2. JAGU
2 JAKSO
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustused
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien velvoitteet
Artikkel 53
53 artikla
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustused
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien velvoitteet
1. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad:
1. Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien on
a)
koostavad mudeli tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas selle treenimis- ja testimisprotsessi ning hindamistulemuste kohta, mis sisaldab vähemalt XI lisas sätestatud teavet, et esitada see taotluse korral tehisintellektiametile ja riigi pädevatele asutustele, ning ajakohastavad seda;
a)
laadittava ja pidettävä ajan tasalla mallia koskeva tekninen dokumentaatio, mukaan lukien sen koulutus- ja testausprosessi ja sen arvioinnin tulokset, ja kyseisen dokumentaation on sisällettävä vähintään liitteessä IX esitetyt tiedot, jotta dokumentaatio voidaan pyynnöstä toimittaa tekoälytoimistolle ja kansallisille toimivaltaisille viranomaisille;
b)
koostavad teabe ja dokumentatsiooni ning teevad selle kättesaadavaks tehisintellektisüsteemide pakkujatele, kes kavatsevad integreerida üldotstarbelise tehisintellektimudeli oma tehisintellektisüsteemidesse, ning ajakohastavad seda. Ilma et see piiraks vajadust jälgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja konfidentsiaalset äriteavet või ärisaladusi kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega, peab teave ja dokumentatsioon:
b)
laadittava, pidettävä ajan tasalla tietoja ja dokumentaatiota sekä asetettava niitä sellaisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien saataville, jotka aikovat sisällyttää yleiskäyttöisen tekoälymallin tekoälyjärjestelmäänsä. Rajoittamatta tarvetta noudattaa ja suojella teollis- ja tekijänoikeuksia ja luottamuksellisia liiketoimintatietoja tai liikesalaisuuksia unionin ja kansallisen lainsäädännön mukaisesti tietojen ja dokumentaation on
i)
võimaldama tehisintellektisüsteemide pakkujatel saada hea ülevaate üldotstarbelise tehisintellektimudeli võimetest ja piiridest ning täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning
i)
annettava tekoälyjärjestelmien tarjoajille hyvä käsitys yleiskäyttöisen tekoälymallin valmiuksista ja rajoituksista ja autettava niitä noudattamaan tämän asetuksen mukaisia velvoitteitaan; ja
ii)
sisaldama vähemalt XII lisas loetletud elemente;
ii)
sisällettävä vähintään liitteessä XII esitetyt tiedot;
c)
kehtestavad põhimõtted, et järgida autoriõiguse alast liidu õigust ja seotud õigusi ning eelkõige tuvastada ja järgida, sealhulgas tipptasemel tehnoloogia abil, direktiivi (EL) 2019/790 artikli 4 lõike 3 kohaselt väljendatud õiguste piiramist;
c)
vahvistettava toimintapolitiikka tekijänoikeutta ja lähioikeuksia koskevan unionin lainsäädännön noudattamiseksi, erityisesti direktiivin (EU) 2019/790 4 artiklan 3 kohdan mukaisesti ilmaistun oikeuksien pidättämisen tunnistamiseksi ja noudattamiseksi, myös alan viimeisimmän kehityksen mukaisten teknologioiden avulla;
d)
koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte üldotstarbelise tehisintellektimudeli treenimiseks kasutatud sisu kohta vastavalt tehisintellektiameti esitatud vormile.
d)
laadittava ja asetettava julkisesti saataville riittävän yksityiskohtainen tiivistelmä yleiskäyttöisen tekoälymallin koulutuksessa käytetystä sisällöstä tekoälytoimiston toimittaman mallin mukaisesti.
2. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud kohustusi ei kohaldata selliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel, mis võimaldab mudelile juurdepääsu, selle kasutamist, muutmist ja turustamist, ning mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Seda erandit ei kohaldata süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes.
2. Edellä 1 kohdan a ja b alakohdassa säädettyjä velvoitteita ei sovelleta sellaisten tekoälymallien tarjoajiin, joita tarjotaan maksuttomalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä, joka mahdollistaa mallin saatavuuden, käytön, muuttamisen ja jakelun, ja joiden parametrit, mukaan lukien painokertoimet, tiedot malliarkkitehtuurista sekä tiedot mallin käytöstä, asetetaan julkisesti saataville. Tätä poikkeusta ei sovelleta yleiskäyttöisiin tekoälymalleihin, joihin liittyy systeemisiä riskejä.
3. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad teevad käesolevast määrusest tulenevate pädevuste ja volituste kasutamisel vajaduse korral koostööd komisjoni ja riigi pädevate asutustega.
3. Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien on tehtävä tarvittaessa yhteistyötä komission ja kansallisten toimivaltaisten viranomaisten kanssa niiden käyttäessä tämän asetuksen mukaisia toimivaltuuksiaan ja valtuuksiaan.
4. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad võivad kuni harmoneeritud standardi avaldamiseni tugineda tegevusjuhenditele artikli 56 tähenduses, et tõendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Euroopa harmoneeritud standardi järgimine tagab pakkujatele kohustuste täidetuse eelduse niivõrd, kuivõrd need standardid hõlmavad neid kohustusi. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad, kes ei järgi heakskiidetud tegevusjuhendit ega Euroopa harmoneeritud standardit, peavad tõendama nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste meetodite abil, mida komisjon peab hindama.
4. Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat voivat tukeutua 56 artiklassa tarkoitettuihin käytännesääntöihin, jotka osoittavat tämän artiklan 1 kohdassa vahvistettujen velvoitteiden noudattamisen, kunnes yhdenmukaistettu standardi julkaistaan. Eurooppalaisten yhdenmukaistettujen standardien noudattaminen antaa tarjoajille vaatimuksenmukaisuusolettaman siltä osin kuin kyseiset standardit kattavat kyseiset velvoitteet. Sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien, jotka eivät noudata hyväksyttyjä käytännesääntöjä tai eivät noudata eurooppalaisia yhdenmukaistettuja standardeja, on osoitettava riittävät vaihtoehtoiset menetelmät vaatimusten täyttämiseksi komission arviointia varten.
5. XI lisa, eelkõige selle punkti 2 alapunktide d ja e järgimise hõlbustamiseks võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, pidades silmas võrreldava ja kontrollitava dokumentatsiooni võimaldamist.
5. Liitteen XI ja erityisesti sen 2 kohdan d ja e alakohdan noudattamisen helpottamiseksi komissiolle siirretään valta antaa 97 artiklan mukaisesti delegoituja säädöksiä, joissa täsmennetään mittaus- ja laskentamenetelmät, jotta dokumentaatio on vertailukelpoista ja todennettavissa olevaa.
6. Komisjon võib võtta kooskõlas artikli 97 lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada XI ja XIII lisa, arvestades tehnika arenguga.
6. Siirretään komissiolle valta antaa 97 artiklan 2 kohdan mukaisesti delegoituja säädöksiä liitteiden XI ja XII muuttamiseksi teknologian kehityksen huomioon ottamiseksi.
7. Mis tahes käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja dokumentatsiooni, sealhulgas ärisaladusi, käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
7. Kaikkea tämän artiklan nojalla saatua tietoa ja dokumentaatiota, mukaan lukien liikesalaisuudet, on käsiteltävä 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
Artikkel 54
54 artikla
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate volitatud esindajad
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien valtuutetut edustajat
1. Kolmandates riikides asutatud pakkujad peavad enne oma üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja.
1. Kolmansiin maihin sijoittautuneiden tarjoajien on ennen yleiskäyttöisen tekoälymallin asettamista saataville unionin markkinoilla nimettävä kirjallisella toimeksiannolla unioniin sijoittautunut valtuutettu edustaja.
2. Pakkuja võimaldab oma volitatud esindajal täita pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.
2. Tarjoajan on valtuutettava edustajansa suorittamaan tarjoajalta saamassaan toimeksiannossa määritellyt tehtävät.
3. Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab tehisintellektiameti taotluse korral neile volituse koopia liidu institutsioonide ühes ametlikus keeles. Käesoleva määruse kohaldamisel annab volitus volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
3. Valtuutetun edustajan on suoritettava tarjoajalta saamassaan toimeksiannossa määritellyt tehtävät. Valtuutetun edustajan on toimitettava tekoälytoimiston pyynnöstä jäljennös toimeksiannosta jollakin unionin toimielinten virallisella kielellä. Tämän asetuksen soveltamiseksi toimeksiannossa valtuutetulle edustajalle on annettava valtuudet suorittaa seuraavat tehtävät:
a)
kontrollida, et pakkuja on koostanud XI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni ja täitnud kõik artiklis 53 ja kohaldataval juhul artiklis 55 osutatud kohustused;
a)
varmistaa, että liitteessä XI määritellyt tekniset asiakirjat on laadittu ja että tarjoaja on täyttänyt kaikki 53 artiklassa ja tapauksen mukaan 55 artiklassa tarkoitetut velvoitteet;
b)
hoida XI lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni koopiat tehisintellektiameti ja riikide pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast üldotstarbelise tehisintellektimudeli turule laskmist ning säilitada volitatud esindaja määranud pakkuja kontaktandmeid;
b)
säilyttää jäljennös liitteessä XI määritellystä teknisestä dokumentaatiosta tekoälytoimiston ja kansallisten viranomaisten saatavilla 10 vuoden ajan siitä, kun yleiskäyttöinen tekoälymalli on ollut saatettu markkinoille, sekä sen tarjoajan yhteystiedot, joka on nimennyt valtuutetun edustajan;
c)
esitada tehisintellektiametile põhjendatud taotluse korral kogu teave ja dokumentatsioon, sealhulgas punktis b osutatud teave ja dokumentatsioon, mida on vaja, et tõendada käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmist;
c)
toimittaa tekoälytoimistolle perustellusta pyynnöstä kaikki tiedot ja dokumentaatio, mukaan lukien b alakohdassa tarkoitettu dokumentaatio, joka on tarpeen tässä luvussa säädettyjen velvoitteiden noudattamisen osoittamiseksi.
d)
teha põhjendatud taotluse korral koostööd tehisintellektiameti ja pädevate asutustega kõigis meetmetes, mida nad võtavad seoses üldotstarbelise tehisintellektimudeliga, sealhulgas juhul, kui mudel on integreeritud liidus turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemidesse.
d)
tehdä perustellusta pyynnöstä yhteistyötä tekoälytoimiston ja toimivaltaisten viranomaisten kanssa kaikkien niiden toimien osalta, joita ne toteuttavat yleiskäyttöisen tekoälymallien osalta, myös silloin, kun malli on integroitu unionissa markkinoille saatettuihin tai käyttöön otettuihin tekoälyjärjestelmiin.
4. Volitusega antakse volitatud esindajale õigus, et tema poole võivad lisaks pakkujale või pakkuja asemel pöörduda tehisintellektiamet või pädevad asutused kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse järgimise tagamisega.
4. Toimeksiannon johdosta tekoälytoimisto tai toimivaltaiset viranomaiset voivat ottaa toimijan lisäksi tai sen puolesta yhteyttä valtuutettuun edustajaan kaikissa tämän asetuksen noudattamisen varmistamiseen liittyvissä kysymyksissä.
5. Volitatud esindaja lõpetab volituse, kui ta arvab või tal on põhjust arvata, et pakkuja tegevus on vastuolus tema käesolevast määrusest tulenevate kohustustega. Sellisel juhul teavitab ta viivitamata ka tehisintellektiametit volituste lõppemisest ja selle põhjustest.
5. Valtuutetun edustajan on lopetettava toimeksianto, jos se katsoo tai sillä on syytä katsoa, että tarjoaja toimii tämän asetuksen mukaisten velvoitteidensa vastaisesti. Tällaisessa tapauksessa sen on myös välittömästi ilmoitettava tekoälytoimistolle toimeksiannon lopettamisesta ja sen syistä.
6. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust ei kohaldata selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, mis võimaldab mudelile juurdepääsu, selle kasutamist, muutmist ja levitamist ning mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega kaasnevad süsteemsed riskid.
6. Tässä artiklassa säädettyä velvoitetta ei sovelleta sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajiin, joita tarjotaan maksuttomalla ja avoimen lähdekoodin lisenssillä, joka mahdollistaa mallin saatavuuden, käytön, muuttamisen ja jakelun, ja joiden parametrit, mukaan lukien painokertoimet, tiedot malliarkkitehtuurista sekä tiedot mallin käytöstä, asetetaan julkisesti saataville, paitsi jos yleiskäyttöiseen tekoälymalliin liittyy systeemisiä riskejä.
3. JAGU
3 JAKSO
SÜSTEEMSE RISKIGA ÜLDOTSTARBELISTE TEHISINTELLEKTIMUDELITE PAKKUJATE KOHUSTUSED
Yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, tarjoajien velvollisuudet
Artikkel 55
55 artikla
Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustused
Yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, tarjoajien velvollisuudet
1. Lisaks artiklis 53 ja 54 loetletud kohustustele on süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel kohustus:
1. Edellä 53 ja 54 artiklassa lueteltujen velvoitteiden lisäksi yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, tarjoajien on
a)
hinnata mudelit vastavalt standarditud protokollidele ja vahenditele, mis kajastavad tehnika taset, sealhulgas mudeli vastandtestide läbiviimine ja dokumenteerimine, et teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske;
a)
suoritettava mallin arviointia sellaisten standardoitujen protokollien ja välineiden mukaisesti, jotka kuvastavat viimeisintä kehitystä, mukaan lukien mallin adversariaalisen testauksen suorittaminen ja tällaisen testauksen dokumentointi systeemisten riskien tunnistamiseksi ja lieventämiseksi;
b)
hinnata ja maandada liidu tasandil võimalikke süsteemseid riske, sealhulgas nende allikaid, mis võivad tuleneda süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite arendamisest, turule laskmisest või kasutamisest;
b)
arvioitava ja lievennettävä unionin tasolla sellaisia mahdollisia systeemisiä riskejä, niiden lähteet mukaan lukien, jotka voivat johtua yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, kehittämisestä, markkinoille saattamisesta tai käytöstä;
c)
jälgida ja dokumenteerida asjakohast teavet tõsiste intsidentide ja nende kõrvaldamiseks võetavate võimalike parandusmeetmete kohta ning esitada see põhjendamatu viivituseta tehisintellektiametile ja vajaduse korral riikide pädevatele asutustele;
c)
seurattava, dokumentoitava ja raportoitava ilman aiheetonta viivytystä tekoälytoimistolle ja tarvittaessa kansallisille toimivaltaisille viranomaisille merkitykselliset tiedot vakavista vaaratilanteista ja mahdollisista korjaavista toimenpiteistä niihin puuttumiseksi;
d)
tagada süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudeli ja mudeli füüsilise taristu piisav küberturvalisuse kaitse.
d)
varmistettava riittävä kyberturvallisuuden suojan taso yleiskäyttöiselle tekoälymallille, johon liittyy systeeminen riski, ja mallin fyysiselle infrastruktuurille.
2. Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad võivad kuni harmoneeritud standardi avaldamiseni tugineda tegevusjuhendile artikli 56 tähenduses, et tõendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Euroopa harmoneeritud standardi järgimine tagab pakkujatele kohustuste täidetuse eelduse niivõrd, kuivõrd need standardid hõlmavad neid kohustusi. Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad, kes ei järgi heakskiidetud tegevusjuhendit ega Euroopa harmoneeritud standardit, peavad tõendama nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste meetodite abil, mida komisjon peab hindama.
2. Yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, tarjoajat voivat tukeutua 56 artiklassa tarkoitettuihin käytännesääntöihin, jotka osoittavat tämän artiklan 1 kohdassa vahvistettujen velvoitteiden noudattamisen, kunnes yhdenmukaistettu standardi julkaistaan. Eurooppalaisten yhdenmukaistettujen standardien noudattaminen antaa tarjoajille vaatimuksenmukaisuusolettaman siltä osin kuin kyseiset standardit kattavat kyseiset velvoitteet Sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien, joihin liittyy systeemisiä riskejä ja jotka eivät noudata hyväksyttyjä käytännesääntöjä tai eurooppalaisia yhdenmukaistettuja standardeja, on osoitettava riittävät vaihtoehtoiset menetelmät vaatimusten täyttämiseksi komission arviointia varten.
3. Käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja dokumentatsiooni, sealhulgas ärisaladusi, käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
3. Kaikkea tämän artiklan nojalla saatua tietoa ja dokumentaatiota, mukaan lukien liikesalaisuudet, on käsiteltävä 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
4. JAGU
4 JAKSO
TEGEVUSJUHENDID
Käytännesäännöt
Artikkel 56
56 artikla
Tegevusjuhendid
Käytännesäännöt
1. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse rahvusvahelisi lähenemisviise.
1. Tekoälytoimisto edistää ja helpottaa käytännesääntöjen laatimista unionin tasolla tämän asetuksen asianmukaisen soveltamisen edistämiseksi ottaen huomioon kansainväliset lähestymistavat.
2. Tehisintellektiameti ja nõukoja eesmärk on tagada, et tegevusjuhendid hõlmavad vähemalt artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustusi, sealhulgas järgmisi küsimusi:
2. Tekoälytoimisto ja tekoälyneuvosto pyrkivät varmistamaan, että käytännesäännöt kattavat ainakin 53 ja 55 artiklassa säädetyt velvoitteet, mukaan lukien seuraavat seikat:
a)
vahendid, millega tagatakse, et artikli 53 lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet ajakohastatakse turu ja tehnoloogia arengut silmas pidades;
a)
keinot varmistaa, että 53 artiklan 1 kohdan a ja b alakohdassa tarkoitetut tiedot pidetään ajan tasalla markkinoiden ja teknologian kehityksen valossa;
b)
treenimisel kasutatava sisu kokkuvõtte piisav üksikasjalikkus;
b)
koulutukseen käytettyä sisältöä koskevan tiivistelmän riittävä yksityiskohtaisuuden taso;
c)
süsteemsete riskide liigi ja olemuse, sealhulgas vajaduse korral nende allikate kindlaksmääramine liidu tasandil;
c)
systeemisten riskien tyypin ja luonteen tunnistaminen unionin tasolla, mukaan lukien tarvittaessa niiden lähteet;
d)
liidu tasandil süsteemsete riskide hindamise ja juhtimise meetmed, menetlused ja kord, sealhulgas nende dokumenteerimine, mis peab olema riskidega proportsionaalne, võtma arvesse nende tõsidust ja tõenäosust ning nende riskide käsitlemise konkreetseid probleeme, arvestades võimalikke viise, kuidas sellised riskid võivad tehisintellekti väärtusahelas tekkida ja realiseeruda.
d)
unionin tasolla toteutettavan systeemisten riskien arvioinnin ja hallinnoinnin toimenpiteet, menettelyt ja yksityiskohtaiset säännöt, mukaan lukien niiden dokumentointi; arvioinnin ja hallinnoinnin on oltava oikeassa suhteessa riskeihin nähden, niissä on otettava huomioon riskien vakavuus ja todennäköisyys sekä erityiset haasteet, joita näihin riskeihin puuttumiseen liittyy, kun otetaan huomioon mahdolliset tavat, joilla tällaisia riskejä voi syntyä ja joilla ne voivat konkretisoitua tekoälyn arvoketjussa.
3. Tehisintellektiamet võib kutsuda tegevusjuhendite koostamises osalema kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid ja asjaomaseid riikide pädevaid asutusi. Protsessi võivad toetada kodanikuühiskonna organisatsioonid, tööstus, akadeemilised ringkonnad ja muud asjaomased sidusrühmad, näiteks tootmisahela järgmise etapi pakkujad ja sõltumatud eksperdid.
3. Tekoälytoimisto voi kutsua kaikki yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat ja asiaankuuluvat kansalliset toimivaltaiset viranomaiset osallistumaan käytännesääntöjen laatimiseen. Kansalaisjärjestöt, toimiala, tiedeyhteisö ja muut asiaankuuluvat sidosryhmät, kuten ketjun loppupään tarjoajat ja riippumattomat asiantuntijat, voivat tukea prosessia.
4. Tehisintellektiameti ja nõukoja eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites on selgelt esitatud nende erieesmärgid ja need sisaldavad kohustusi ja meetmeid, sealhulgas vajaduse korral peamisi tulemusnäitajaid, et tagada nende eesmärkide saavutamine, ning et neis võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi huvitatud isikute, sealhulgas mõjutatud isikute vajadusi ja huve liidu tasandil.
4. Tekoälytoimisto ja tekoälyneuvosto pyrkivät varmistamaan, että käytännesäännöissä esitetään selkeästi niiden erityistavoitteet ja että ne sisältävät sitoumuksia tai toimenpiteitä, mukaan lukien tarvittaessa keskeiset tulosindikaattorit, joilla varmistetaan näiden tavoitteiden saavuttaminen, ja että niissä otetaan asianmukaisesti huomioon kaikkien asianomaisten osapuolten, myös henkilöiden, joihin vaikutukset kohdistuvat, tarpeet ja edut unionin tasolla.
5. Tehisintellektiameti eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites osalejad annaksid tehisintellektiametile korrapäraselt aru kohustuste täitmise, võetud meetmete ja nende tulemuste kohta, sealhulgas vajaduse korral mõõdetuna peamiste tulemusnäitajate alusel. Peamised tulemusnäitajad ja aruandluskohustused kajastavad eri osalejate suuruse ja suutlikkuse erinevusi.
5. Tekoälytoimiston on pyrittävä varmistamaan, että käytännesääntöjä noudattavat osapuolet raportoivat säännöllisesti tekoälytoimistolle sitoumusten täytäntöönpanosta ja toteutetuista toimenpiteistä ja niiden tuloksista, myös keskeisillä tulosindikaattoreilla mitattuna tapauksen mukaan. Keskeiset tulosindikaattorit ja raportointisitoumukset kuvaavat eri osallistujien koossa ja valmiuksissa olevia eroja.
6. Tehisintellektiamet ja nõukoda jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide saavutamist osalejate poolt ja nende panust käesoleva määruse nõuetekohasesse kohaldamisse. Tehisintellektiamet ja nõukoda hindavad, kas tegevusjuhendid hõlmavad artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustusi ning jälgivad ja hindavad korrapäraselt oma eesmärkide saavutamist. Nad avaldavad oma hinnangu tegevusjuhendite piisavuse kohta.
6. Tekoälytoimisto ja tekoälyneuvosto seuraavat ja arvioivat säännöllisesti, miten osallistujat saavuttavat käytännesääntöjen tavoitteet ja miten ne edistävät tämän asetuksen asianmukaista soveltamista. Tekoälytoimisto ja tekoälyneuvosto arvioivat, kattavatko käytännesäännöt 53 ja 55 artiklassa säädetyt velvoitteet, ja seuraavat ja arvioivat säännöllisesti käytännesääntöjen tavoitteiden saavuttamista. Ne julkaisevat arvionsa käytännesääntöjen riittävyydestä.
Komisjon võib rakendusaktiga tegevusjuhendi heaks kiita ja seda liidus üldiselt kohaldada. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komissio voi hyväksyä käytännesäännöt täytäntöönpanosäädöksellä tehdäkseen niistä yleisesti päteviä unionissa. Tämä täytäntöönpanosäädös hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
7. Tehisintellektiamet võib kutsuda kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid tegevusjuhendeid järgima. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate puhul, millega ei kaasne süsteemseid riske, võib järgimine piirduda artiklis 53 sätestatud kohustustega, välja arvatud juhul, kui nad väljendavad selgesõnaliselt oma huvi kogu tegevusjuhendi järgimise vastu.
7. Tekoälytoimisto voi kutsua kaikki yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat noudattamaan käytännesääntöjä. Sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien osalta, joihin ei liity systeemisiä riskejä, sääntöjen noudattaminen voidaan rajoittaa 53 artiklassa säädettyihin velvoitteisiin, paitsi jos ne nimenomaisesti ilmoittavat olevansa kiinnostuneita noudattamaan käytännesääntöjä kokonaisuudessaan.
8. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab vajaduse korral ka tegevusjuhendite läbivaatamist ja kohandamist, pidades eelkõige silmas uusi standardeid. Tehisintellektiamet aitab hinnata olemasolevaid standardeid.
8. Tekoälytoimisto tarvittaessa myös edistää ja helpottaa käytännesääntöjen tarkistamista ja mukauttamista erityisesti uusien standardien huomioon ottamiseksi. Tekoälytoimisto avustaa käytettävissä olevien standardien arvioinnissa.
9. Tegevusjuhendid peavad olema valmis hiljemalt 2. maiks 2025. Tehisintellektiamet võtab vajalikud meetmed, sealhulgas kutsub pakkujaid vastavalt lõikele 7 üles.
9. Käytännesääntöjen on oltava valmiita viimeistään 2 päivänä toukokuuta 2025. Tekoälytoimiston on toteutettava tarvittavat toimenpiteet, mukaan lukien tarjoajien kutsuminen 7 kohdan mukaisesti.
Kui 2. augustiks 2025 ei saa tegevusjuhendit lõplikult vormistada või kui tehisintellektiamet leiab, et see ei ole käesoleva artikli lõike 6 kohase hindamise põhjal piisav, võib komisjon näha rakendusaktidega ette ühised õigusnormid artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustuste, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud küsimuste rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Jos käytännesääntöjä ei voida viimeistellä viimeistään 2 päivänä elokuuta 2025 tai jos tekoälytoimisto pitää niitä riittämättöminä sen toteutettua arvion tämän artiklan 6 kohdan mukaisesti, komissio voi vahvistaa täytäntöönpanosäädöksillä yhteiset säännöt 53 ja 55 artiklassa säädettyjen velvoitteiden täytäntöönpanemiseksi, mukaan lukien tämän artiklan 2 kohdassa esitetyt seikat. Nämä täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
VI PEATÜKK
VI LUKU
INNOVATSIOONI TOETAVAD MEETMED
INNOVOINTIA TUKEVAT TOIMENPITEET
Artikkel 57
57 artikla
Tehisintellekti regulatiivliivakastid
Tekoälyn sääntelyn testiympäristöt
1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hakkab toimima hiljemalt 2. augustiks 2026. Nimetatud regulatiivliivakasti võib luua ka koos teise liikmesriigi pädevate asutustega. Komisjon võib pakkuda tehnilist tuge, nõu ja vahendeid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomiseks ja käitamiseks.
1. Jäsenvaltioiden on varmistettava, että niiden toimivaltaiset viranomaiset perustavat kansallisella tasolla vähintään yhden tekoälyn sääntelyn testiympäristön, jonka on oltava toiminnassa viimeistään 2 päivänä elokuuta 2026. Kyseinen testiympäristö voidaan perustaa myös muiden jäsenvaltioiden toimivaltaisten viranomaisten kanssa. Komissio voi antaa teknistä tukea, neuvoja ja työkaluja tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen perustamista ja toimintaa varten.
Esimese lõigu kohast kohustust võib täita ka olemasolevas regulatiivliivakastis osalemisega, kui see osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse.
Ensimmäisessä alakohdassa asetettu velvoite voidaan täyttää myös osallistumalla olemassa olevaan testiympäristöön, jos kyseinen osallistuminen tarjoaa samantasoisen kansallisen kattavuuden osallistuville jäsenvaltioille.
2. Samuti võib luua täiendavaid tehisintellekti regulatiivliivakaste piirkondlikul või kohalikul tasandil või ühiselt koos teiste liikmesriikidega.
2. Lisäksi voidaan perustaa tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä alueellisella tai paikallisella tasolla tai yhdessä muiden jäsenvaltioiden toimivaltaisten viranomaisten kanssa.
3. Euroopa Andmekaitseinspektor võib samuti luua tehisintellekti regulatiivliivakasti liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning täita riikide pädevate asutuste rolle ja ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga.
3. Euroopan tietosuojavaltuutettu voi myös perustaa tekoälyn sääntelyn testiympäristön unionin toimielimille, elimille, toimistoille ja virastoille ja hoitaa kansallisten toimivaltaisten viranomaisten toimet ja tehtävät tämän luvun mukaisesti.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused eraldavad piisavalt vahendeid käesoleva artikli tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kui see on asjakohane, teevad riikide pädevad asutused koostööd teiste asjaomaste asutustega ja võivad võimaldada muude tehisintellekti ökosüsteemis osalejate kaasamist. Käesolev artikkel ei mõjuta muid liidu või riigisisese õiguse alusel loodud regulatiivliivakaste. Liikmesriigid tagavad asjakohasel tasemel koostöö nende muude regulatiivliivakastide üle järelevalvet teostavate asutuste ja riigi pädevate asutuste vahel.
4. Jäsenvaltioiden on varmistettava, että 1 ja 2 kohdassa tarkoitetut toimivaltaiset viranomaiset osoittavat riittävät resurssit tämän artiklan noudattamiseksi tehokkaasti ja oikea-aikaisesti. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on tarvittaessa tehtävä yhteistyötä muiden asiaankuuluvien viranomaisten kanssa, ja ne voivat sallia muiden toimijoiden osallistumisen tekoälyekosysteemiin. Tämä artikla ei vaikuta muihin unionin tai kansallisen lainsäädännön nojalla perustettuihin sääntelyn testiympäristöihin. Jäsenvaltioiden on varmistettava asianmukainen yhteistyön taso kyseisiä muita testiympäristöjä valvovien viranomaisten ja kansallisten toimivaltaisten viranomaisten välillä.
5. Lõike 1 kohaselt loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid tagavad kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja hõlbustab tehisintellektisüsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist spetsiaalse regulatiivliivakasti kava kohaselt, milles on kokku leppinud pakkujad või võimalikud pakkujad ja pädev asutus. Sellised liivakastid võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist, mille üle teostatakse järelevalvet selles liivakastis.
5. Edellä olevan 1 kohdan mukaisesti perustettujen tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen on tarjottava valvottu ympäristö, joka edistää innovointia ja helpottaa innovatiivisten tekoälyjärjestelmien kehittämistä, koulutusta, testausta ja validointia rajoitetun ajan ennen kuin ne saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön tarjoajien tai mahdollisten tarjoajien ja toimivaltaisen viranomaisen keskenään sopiman erityisen testiympäristösuunnitelman mukaisesti. Tällaisiin testiympäristöihin voi sisältyä niissä valvottu tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus.
6. Pädevad asutused pakuvad vajaduse korral tehisintellekti regulatiivliivakasti raames suuniseid, järelevalvet ja tuge, et teha kindlaks riskid, mis avalduvad eelkõige põhiõigustele, tervisele ja ohutusele, testimisele, leevendusmeetmetele ja nende tulemuslikkusele seoses käesoleva määruse kohustuste ja nõuetega ning vajaduse korral muu liivakastis jälgitava liidu ja liikmesriikide õigusega.
6. Toimivaltaisten viranomaisten on tarvittaessa annettava tekoälyn sääntelyn testiympäristössä ohjausta, valvontaa ja tukea, joka liittyy erityisesti perusoikeuksiin, terveyteen ja turvallisuuteen, testaukseen ja lieventäviin toimenpiteisiin liittyvien riskien tunnistamiseen sekä niiden tehokkuuteen suhteessa tämän asetuksen ja asianmukaisissa tapauksissa muun testiympäristössä valvotun unionin ja kansallisen lainsäädännön velvoitteisiin ja vaatimuksiin.
7. Pädevad asutused annavad tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele suuniseid regulatiivsete ootuste ning käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise kohta.
7. Toimivaltaisten viranomaisten on annettava tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuville tarjoajille ja mahdollisille tarjoajille ohjeita valvonnan odotuksista ja siitä, miten ne täyttävät tässä asetuksessa säädetyt vaatimukset ja velvoitteet.
Tehisintellektisüsteemi pakkuja või võimaliku pakkuja taotluse korral esitab pädev asutus kirjaliku tõendi regulatiivliivakastis edukalt läbi viidud tegevuste kohta. Riigi pädev asutus esitab ka väljumisaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult regulatiivliivakastis toimunud tegevusi ning sellega seotud tulemusi ja õpitulemusi. Pakkujad võivad kasutada sellist dokumentatsiooni, et tõendada oma vastavust käesolevale määrusele vastavushindamisprotsessi või asjakohaste turujärelevalvetoimingute kaudu. Sellega seoses võtavad turujärelevalveasutused ja teada antud asutused positiivselt arvesse riigi pädeva asutuse esitatud väljumisaruandeid ja kirjalikke tõendeid, et vastavushindamismenetlusi mõistlikul määral kiirendada.
Toimivaltainen viranomainen esittää tekoälyjärjestelmän tarjoajan tai mahdollisen tarjoajan pyynnöstä kirjallisen todisteen testiympäristössä onnistuneesti suoritetuista toimista. Toimivaltainen viranomainen antaa myös loppuraportin, jossa eritellään testiympäristössä suoritetut toimet sekä niihin liittyvät tulokset ja oppimistulokset. Tarjoajat voivat käyttää tällaisia asiakirjoja osoittaakseen noudattavansa tätä asetusta vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyn tai asiaankuuluvien markkinavalvontatoimien avulla. Tältä osin markkinavalvontaviranomaisten ja ilmoitettujen laitosten on otettava kansallisen toimivaltaisen viranomaisen toimittamat loppuraportit ja kirjallinen todiste huomioon vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjen nopeuttamiseksi kohtuullisessa määrin.
8. Vastavalt artikli 78 konfidentsiaalsussätetele ning pakkuja või võimaliku pakkuja nõusolekul on komisjonil ja nõukojal õigus saada juurdepääs väljumisaruannetele ning nad võtavad neid asjakohasel juhul arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kui nii pakkuja või võimalik pakkuja kui ka riigi pädev asutus on sellega sõnaselgelt nõus, võib väljumisaruande teha käesolevas artiklis osutatud ühtse teabeplatvormi kaudu üldsusele kättesaadavaks.
8. Jollei 78 artiklan luottamuksellisuussäännöksistä muuta johdu ja tarjoajan tai mahdollisen tarjoajan suostumuksella komissiolla ja tekoälyneuvostolla on oikeus tutustua loppuraportteihin, ja ne ottavat ne tarvittaessa huomioon suorittaessaan tämän asetuksen mukaisia tehtäviään. Jos sekä tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja että kansallinen toimivaltainen viranomainen antavat nimenomaisen suostumuksensa, loppuraportti voidaan asettaa yleisön saataville tässä artiklassa tarkoitetun yhtenäisen tietoalustan kautta.
9. Tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
9. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen perustamisella on pyrittävä edistämään seuraavia tavoitteita:
a)
õiguskindluse parandamine, et saavutada käesolevale määruse või vajaduse korral muu kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse järgimine;
a)
parannetaan oikeusvarmuutta tämän asetuksen säännösten tai tarvittaessa muun sovellettavan unionin ja kansallisen lainsäädännön noudattamiseksi;
b)
parimate tavade jagamise toetamine tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevate ametiasutustega tehtava koostöö kaudu;
b)
tuetaan parhaiden käytäntöjen jakamista tekemällä yhteistyötä tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvien viranomaisten kanssa;
c)
innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine ning tehisintellekti ökosüsteemi arendamise hõlbustamine;
c)
edistetään innovointia ja kilpailukykyä sekä tekoälyekosysteemin kehittämistä;
d)
tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamine;
d)
edistetään näyttöön perustuvaa sääntelyyn liittyvää oppimista;
e)
tehisintellektisüsteemide liidu turule juurdepääsu hõlbustamine ja kiirendamine, eelkõige siis, kui neid pakuvad VKEd, sealhulgas idufirmad;
e)
edistetään ja vauhditetaan tekoälyjärjestelmien unionin markkinoille pääsyä, erityisesti kun niitä tarjoavat pk-yritykset, mukaan lukien startup-yritykset.
10. Riikide pädevad asutused tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või kuuluvad muul moel muude selliste riiklike asutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud riiklikud või pädevad asutused seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti toimimisega ning osalevad oma asjakohaste ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalves.
10. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on varmistettava, että siltä osin kuin innovatiivisiin tekoälyjärjestelmiin liittyy henkilötietojen käsittelyä tai ne muutoin kuuluvat muiden tietoihin pääsyä tarjoavien tai sitä tukevien kansallisten viranomaisten tai toimivaltaisten viranomaisten valvonnan piiriin, kansalliset tietosuojaviranomaiset ja kyseiset muut kansalliset tai toimivaltaiset viranomaiset ovat mukana tekoälyn sääntelyn testiympäristön toiminnassa ja näiden näkökohtien valvonnassa, kukin tehtäviensä ja valtuuksiensa laajuudessa.
11. Tehisintellekti regulatiivliivakastid ei mõjuta regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate pädevate asutuste järelevalve- või parandusvolitusi, sealhulgas piirkondlikul ega kohalikul tasandil. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tehakse kindlaks oluline risk tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, tuleb selle põhjal võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid. Riikide pädevatel asutustel on õigus testimisprotsess ajutiselt või alaliselt peatada või regulatiivliivakastis osalemine peatada, kui tõhus leevendamine ei ole võimalik, ning nad teavitavad sellisest otsusest tehisintellektiametit. Riikide pädevad asutused kasutavad oma järelevalvevolitusi asjakohase õigusega ettenähtud piirides, kasutades konkreetse tehisintellekti regulatiivliivakasti projekti suhtes õigusnormide rakendamisel oma kaalutlusõigust, et toetada tehisintellektialast innovatsiooni liidus.
11. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöt eivät saa vaikuttaa testiympäristöä valvovien toimivaltaisten viranomaisten valvonta- tai korjaaviin valtuuksiin, myöskään alueellisella tai paikallisella tasolla. Tällaisten tekoälyjärjestelmien kehittämisen ja testauksen aikana havaittuja terveyteen ja turvallisuuteen sekä perusoikeuksiin kohdistuvia merkittäviä riskejä on asianmukaisesti vähennettävä. Kansallisilla toimivaltaisilla viranomaisilla on oltava valtuudet keskeyttää testausprosessi tai osallistuminen testiympäristöön toistaiseksi tai kokonaan, jos tehokas lieventäminen ei ole mahdollista, ja niiden on ilmoitettava tällaisesta päätöksestä tekoälytoimistolle. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on käytettävä valvontavaltuuksiaan asiaankuuluvan lainsäädännön puitteissa käyttäen harkintavaltaansa pannessaan täytäntöön säännöksiä tietyn tekoälyn sääntelyn testiympäristöhankkeen osalta siten, että tavoitteena on tekoälyinnovoinnin tukeminen unionissa.
12. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevad pakkujad ja võimalikud pakkujad vastutavad kohaldatava liidu ja riigisisese vastutust käsitleva õiguse alusel igasuguse kahju eest, mida regulatiivliivakastis toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele tekitada. Juhul kui võimalikud pakkujad järgivad konkreetset plaani ja osalemise tingimusi ning järgivad heauskselt riigi pädeva asutuse antud juhiseid, ei kohalda kõnealused asutused siiski käesoleva rikkumise korral haldustrahve. Juhul kui muud pädevad asutused, kes vastutavad muu liidu ja riigisisese õiguse eest, osalesid aktiivselt regulatiivliivakastis testitava tehisintellektisüsteemi järelevalves ja andsid suuniseid nõuete täitmiseks, ei määrata selle õigusega seoses haldustrahve.
12. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvat tarjoajat ja mahdolliset tarjoajat ovat sovellettavan unionin ja kansallisen vastuulainsäädännön nojalla edelleen vastuussa vahingoista, joita kolmansille osapuolille mahdollisesti aiheutuu testiympäristössä suoritettavien kokeiden seurauksena. Jos kuitenkin mahdolliset tarjoajat noudattavat erityissuunnitelmaa ja osallistumisensa ehtoja ja ne noudattavat vilpittömässä mielessä kansallisen toimivaltaisen viranomaisten antamia ohjeita, viranomaiset eivät saa määrätä hallinnollisia sakkoja tämän asetuksen rikkomisesta. Jos muusta unionin ja kansallisesta lainsäädännöstä vastaavat muut toimivaltaiset viranomaiset osallistuivat aktiivisesti tekoälyjärjestelmän valvontaan testiympäristössä ja antoivat ohjausta vaatimusten noudattamisesta, kyseisen lainsäädännön osalta ei määrätä hallinnollisia sakkoja.
13. Tehisintellekti regulatiivliivakastid projekteeritakse ja rakendatakse nii, et need hõlbustavad piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel, kui see on asjakohane.
13. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöt on suunniteltava ja pantava täytäntöön siten, että niillä helpotetaan tarvittaessa rajatylittävää yhteistyötä kansallisten toimivaltaisten viranomaisten välillä.
14. Riikide pädevad asutused koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd nõukojas.
14. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on koordinoitava toimintaansa ja tehtävä yhteistyötä tekoälyneuvoston puitteissa.
15. Riikide pädevad asutused teavitavad tehisintellektiametit ja nõukoda regulatiivliivakasti loomisest ning võivad paluda neilt tuge ja suuniseid. Tehisintellektiamet teeb kavandatavate ja olemasolevate regulatiivliivakastide loetelu üldsusele kättesaadavaks ning ajakohastab seda, et soodustada tehisintellekti regulatiivliivakastides tihedamat suhtlust ja piiriülest koostööd.
15. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on ilmoitettava tekoälytoimistolle ja -neuvostolle testiympäristön perustamisesta, ja ne voivat pyytää niiltä tukea ja ohjeita. Tekoälytoimisto asettaa julkisesti saataville luettelon suunnitelluista ja olemassa olevista testiympäristöistä ja pitää sen ajan tasalla, jotta voidaan lisätä vuorovaikutusta tekoälyn sääntelyn testiympäristöissä ja rajatylittävässä yhteistyössä.
16. Riikide pädevad asutused esitavad tehisintellektiametile ja nõukojale aastaaruanded ühe aasta möödumisel tehisintellekti regulatiivliivakasti loomisest ja seejärel igal aastal kuni selle tegevuse lõpetamiseni, ja lõpparuande. Nimetatud aruannetes esitatakse teave nende regulatiivliivakastide rakendamise edusammude ja tulemuste kohta, sealhulgas heade tavade, intsidentide, saadud kogemuste ja soovituste kohta seoses nende ülesehituse ning asjakohasel juhul ka käesoleva määruse, sealhulgas selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamise ja võimaliku muutmise kohta ning muu sellise liidu õiguse kohaldamise kohta, mille üle pädevad asutused teevad regulatiivliivakastis järelevalvet. Riikide pädevad asutused teevad need aastaaruanded või nende kokkuvõtted üldsusele internetis kättesaadavaks. Komisjon võtab vajaduse korral aastaaruandeid arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel.
16. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on toimitettava vuosikertomus tekoälytoimistolle ja -neuvostolle vuoden kuluttua tekoälyn sääntelyn testiympäristön perustamisesta ja sen jälkeen joka vuosi testiympäristön lopettamiseen saakka, sekä loppukertomus. Näissä kertomuksissa on annettava tietoa testiympäristöjen toteuttamisen etenemisestä ja tuloksista, mukaan lukien niiden perustamiseen liittyvät hyvät käytännöt, vaaratilanteet, saadut kokemukset ja suositukset, sekä tarvittaessa tämän asetuksen, myös siihen liittyvien delegoitujen ja täytäntöönpanosäädösten, soveltamisesta ja mahdollisesta tarkistamisesta ja toimivaltaisten viranomaisten testiympäristössä valvoman unionin oikeuden soveltamisesta. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on asetettava nämä vuosikertomukset tai niiden tiivistelmät yleisön saataville verkossa. Komissio ottaa vuotuiset raportit tarvittaessa huomioon suorittaessaan tämän asetuksen mukaisia tehtäviään.
17. Komisjon töötab välja ühtse ja sihtotstarbelise liidese, mis sisaldab kogu asjakohast teavet tehisintellekti regulatiivliivakastide kohta, et võimaldada sidusrühmadel tehisintellekti regulatiivliivakastidega suhelda ja esitada pädevatele asutustele päringuid ning küsida mittesiduvaid suuniseid tehisintellektitehnoloogiaid sisaldavate uuenduslike toodete, teenuste ja ärimudelite nõuetele vastavuse kohta, kooskõlas artikli 62 lõik 1 punktiga c. Komisjon kooskõlastab proaktiivselt oma tegevust riikide pädevate asutustega, kui see on asjakohane.
17. Komissio kehittää keskitetyn erityisen käyttöliittymän, joka sisältää kaikki merkitykselliset tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin liittyvät tiedot, jotta sidosryhmät voivat olla vuorovaikutuksessa tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen kanssa ja esittää tiedusteluja toimivaltaisille viranomaisille ja pyytää ei-sitovaa ohjeistusta tekoälyteknologiaa sisältävien innovatiivisten tuotteiden, palvelujen tai liiketoimintamallien vaatimustenmukaisuudesta tämän asetuksen 62 artiklan 1 kohdan c alakohdan mukaisesti. Komissio koordinoi toimia ennakoivasti tapauksen mukaan kansallisten toimivaltaisten viranomaisten kanssa.
Artikkel 58
58 artikla
Tehisintellekti regulatiivliivakastide üksikasjalik kord ja toimimine
Tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen yksityiskohtaiset järjestelyt ja toiminta
1. Selleks et vältida killustatust liidus, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise, arendamise, rakendamise, käitamise ja järelevalve üksikasjalik kord. Nimetatud rakendusaktid sisaldavad ühiseid põhimõtteid järgmistes küsimustes:
1. Jotta vältetään hajanaisuus unionissa, komissio hyväksyy täytäntöönpanosäädöksiä, joissa esitetään tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen perustamista, kehittämistä, täytäntöönpanoa, toimintaa ja valvontaa koskevat yksityiskohtaiset järjestelyt. Täytäntöönpanosäädöksiin on sisällytettävä yhteiset periaatteet seuraavista kysymyksistä:
a)
kõlblikkus- ja valikukriteeriumid tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemiseks;
a)
kelpoisuus ja valintaperusteet tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistumiseksi;
b)
tehisintellekti regulatiivliivakasti taotlemise, selles osalemise, selle seire, sellest väljumise ja selle lõpetamise kord, sealhulgas regulatiivliivakasti kava ja väljumisaruanne;
b)
menettelyt tekoälyn sääntelyn testiympäristöön hakemiseksi, osallistumiseksi, sen seuraamiseksi, siitä poistumiseksi ja sen lopettamiseksi, mukaan lukien testiympäristösuunnitelma ja loppuraportti;
c)
osalejate suhtes kohaldatavad tingimused.
c)
osallistujiin sovellettavat ehdot ja edellytykset.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Nämä täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
2. Lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktidega tagatakse,
2. Tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitetuilla täytäntöönpanosäädöksillä on varmistettava:
a)
et tehisintellekti regulatiivliivakastid on avatud kõigile taotlevatele tehisintellektisüsteemi pakkujatele või võimalikele taotlevatele tehisintellektisüsteemi pakkujatele, kes vastavad kõlblikkus- ja valikukriteeriumidele, mis on läbipaistvad ja õiglased ning riikide pädevad asutused teavitavad taotlejaid oma otsusest kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest;
a)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöt ovat avoimia kaikille tekoälyjärjestelmän tarjoajille tai mahdollisille tarjoajille, jotka täyttävät kelpoisuus- ja valintaperusteet, joiden on oltava läpinäkyviä ja oikeudenmukaisia, ja että kansalliset toimivaltaiset viranomaiset ilmoittavat hakijoille päätöksestään kolmen kuukauden kuluessa hakemuksen jättämisestä;
b)
et tehisintellekti regulatiivliivakastid võimaldavad laialdast ja võrdset juurdepääsu ning vastavad osaleda soovijate nõudlusele; pakkujad või võimalikud pakkujad võivad esitada taotlusi ka partnerluses kasutajate ja muude asjaomaste kolmandate isikutega;
b)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin on laaja ja yhtäläinen mahdollisuus osallistua, ja ne kykenevät vastaamaan osallistumisesta kiinnostuneiden kysyntään; tarjoajat ja mahdolliset tarjoajat voivat myös jättää hakemuksia yhdessä käyttöönottajien tai muiden asiaankuuluvien kolmansien osapuolten kanssa;
c)
et tehisintellekti regulatiivliivakastide üksikasjalik kord ja tingimused toetavad võimalikult suurel määral riikide pädevate asutuste paindlikkust oma tehisintellekti regulatiivliivakastide loomisel ja käitamisel;
c)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöjä koskevat yksityiskohtaiset järjestelyt ja edellytykset tukevat mahdollisimman laajalti kansallisten toimivaltaisten viranomaisten joustavuutta tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen perustamisessa ja toiminnassa;
d)
et VKEdel, sealhulgas idufirmadel on tasuta juurdepääs tehisintellekti regulatiivliivakastidele, ilma et see piiraks riikide pädevate asutuste õigust võtta erakorraliste kulude eest õiglast ja proportsionaalset tasu;
d)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin pääsy on pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, maksutonta, sanotun kuitenkaan rajoittamatta kansallisten toimivaltaisten viranomaisten oikeutta periä poikkeuksellisia kustannuksia oikeudenmukaisesti ja oikeasuhteisesti;
e)
et need aitavad pakkujatel või võimalikel pakkujatel täita tehisintellekti regulatiivliivakasti väljundite abil käesolevast määrusest tulenevaid vastavushindamiskohustusi ja kohaldada vabatahtlikult artiklis 95 osutatud käitumisjuhendeid;
e)
että ne auttavat tarjoajia ja mahdollisia tarjoajia tekoälyn sääntelyn testiympäristöistä saatujen oppimistulosten avulla noudattamaan tämän asetuksen mukaisia vaatimustenmukaisuuden arviointivelvoitteitaan ja toteuttamaan 95 artiklassa tarkoitettujen käytännesääntöjen vapaaehtoisen soveltamisen valvotussa ympäristössä;
f)
et tehisintellekti regulatiivliivakastid hõlbustavad tehisintellekti ökosüsteemi teiste asjaomaste osalejate, näiteks teada antud asutuste ja standardiorganisatsioonide, VKEde, sealhulgas idufirmade, ettevõtete, novaatorite, testimis- ja eksperimenteerimisrajatiste, teadus- ja katselaborite ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste, tippkeskuste, üksikute teadlaste kaasamist, et võimaldada ja hõlbustada koostööd avaliku ja erasektoriga;
f)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöt helpottavat muiden asiaankuuluvien toimijoiden, kuten ilmoitettujen laitosten ja standardointiorganisaatioiden, pk-yritysten, myös startup-yritysten, yritysten, innovoijien, testaus- ja kokeilulaitosten, tutkimus- ja kokeilulaboratorioiden ja eurooppalaisten digitaali-innovointikeskittymien, osaamiskeskusten sekä yksittäiset tutkijoiden, osallistumista tekoälyekosysteemiin, jotta yhteistyö julkisen ja yksityisen sektorin kanssa olisi mahdollista ja helpompaa;
g)
et tehisintellekti regulatiivliivakasti taotlemise, valimise, selles osalemise ja sealt väljumise menetlused, protsessid ja haldusnõuded on lihtsad, kergesti mõistetavad ja selgelt edastatud, et hõlbustada piiratud õigus- ja haldussuutlikkusega VKEde, sealhulgas idufirmade osalemist, ning need ühtlustatakse kogu liidus, et vältida killustatust ja tagada, et liikmesriigi või Euroopa Andmekaitseinspektori loodud tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemist tunnustatakse vastastikku ja ühetaoliselt ning sellel on kogu liidus ühesugune õiguslik mõju;
g)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöön hakemista, valintaa, siihen osallistumista ja siitä poistumista koskevat menettelyt, prosessit ja hallinnolliset vaatimukset ovat yksinkertaisia, helposti ymmärrettäviä ja niistä tiedotetaan selkeästi, jotta helpotetaan sellaisten pk-yritysten ja startup-yritysten osallistumista, joilla on rajalliset oikeudelliset ja hallinnolliset valmiudet, ja ne yhdenmukaistetaan kautta unionin, jotta vältetään hajanaisuus ja varmistetaan, että osallistuminen jäsenvaltion tai Euroopan tietosuojavaltuutetun perustamaan tekoälyn sääntelyn testiympäristöön tunnustetaan vastavuoroisesti ja yhtäläisesti ja että sillä on samat oikeusvaikutukset kaikkialla unionissa;
h)
et tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemine piirdub ajavahemikuga, mis on projekti keerukuse ja ulatuse seisukohast asjakohane ning mida riigi pädev asutus võib pikendada;
h)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistumisen kesto rajataan ajanjaksoon, joka on asianmukainen suhteessa hankkeen monimutkaisuuteen ja laajuuteen ja jota toimivaltainen kansallinen viranomainen voi pidentää;
i)
et tehisintellekti regulatiivliivakastid hõlbustavad selliste vahendite ja taristu arendamist, mida kasutatakse regulatiivse õppimise seisukohast oluliste tehisintellektisüsteemide mõõtmete (nt täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus) testimiseks, võrdlemiseks, hindamiseks ja selgitamiseks, samuti meetmete arendamist selleks, et minimeerida riske põhiõigustele ning ühiskonnale laiemalt.
i)
että tekoälyn sääntelyn testiympäristöt helpottavat sellaisten välineiden ja infrastruktuurin kehittämistä, joiden avulla voidaan testata, vertailla, arvioida ja selittää tekoälyjärjestelmien sellaisia sääntelyyn liittyvän oppimisen kannalta merkityksellisiä ulottuvuuksia kuin tarkkuus, vakaus ja kyberturvallisuus, sekä toimia perusoikeuksiin ja yleensä yhteiskuntaan kohdistuvien riskien lieventämiseksi.
3. Tehisintellekti regulatiivliivakastides osalevad võimalikud pakkujad, eelkõige VKEd ja idufirmad, suunatakse vajaduse korral kasutama juurutamiseelseid teenuseid, nagu suunised käesoleva määruse rakendamise kohta ning muud lisaväärtust andvad teenused, näiteks abi standardimisdokumentide koostamisel ja sertifitseerimisel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja tippkeskused.
3. Tekoälyn sääntelyn testiympäristöön osallistuvat mahdolliset tarjoajat, erityisesti pk-yritykset ja startup-yritykset, ohjataan tarvittaessa saamaan käyttöönottoa edeltäviä palveluja, kuten ohjeita tämän asetuksen täytäntöönpanoa varten, ja muita lisäarvoa tuottavia palveluja, kuten apua standardointiasiakirjojen ja sertifioinnin, testaus- ja kokeilulaitosten, eurooppalaisten digitaali-innovaatiokeskittymien ja osaamiskeskusten kanssa.
4. Kui riikide pädevad asutused kaaluvad tegelikes tingimustes testimise lubamist, mida jälgitakse käesoleva artikli alusel loodud tehisintellekti regulatiivliivakasti raames, lepivad nad osalejatega konkreetselt kokku sellise testimise tingimustes, eelkõige asjakohastes kaitsemeetmetes, et kaitsta põhiõigusi, tervist ja ohutust. Vajaduse korral teevad nad koostööd teiste riikide pädevate asutustega, et tagada ühtsed tavad kogu liidus.
4. Kun kansalliset toimivaltaiset viranomaiset harkitsevat testauksen sallimista tosielämän olosuhteissa, joita valvotaan tämän artiklan nojalla perustettavan tekoälyn sääntelyn testiympäristön puitteissa, niiden on nimenomaisesti sovittava osallistujien kanssa tällaisen testauksen ehdoista ja edellytyksistä ja erityisesti asianmukaisista suojatoimista perusoikeuksien, terveyden ja turvallisuuden suojelemiseksi. Niiden on tarvittaessa tehtävä yhteistyötä muiden kansallisten toimivaltaisten viranomaisten kanssa yhdenmukaisten käytäntöjen varmistamiseksi koko unionissa.
Artikkel 59
59 artikla
Isikuandmete täiendav töötlemine tehisintellekti regulatiivliivakastis teatavate tehisintellektisüsteemide arendamiseks avalikes huvides
Henkilötietojen jatkokäsittely tiettyjen yleisen edun mukaisten tekoälyjärjestelmien kehittämiseksi tekoälyn sääntelyn testiympäristössä
1. Muudel eesmärkidel seaduslikult kogutud isikuandmeid võib tehisintellekti regulatiivliivakastis töödelda üksnes teatavate tehisintellektisüsteemide arendamiseks, treenimiseks ja testimiseks liivakastis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1. Tekoälyn sääntelyn testiympäristössä muihin tarkoituksiin laillisesti kerättyjä henkilötietoja voidaan käsitellä yksinomaan tiettyjen tekoälyjärjestelmien kehittämiseksi, kouluttamiseksi ja testaamiseksi, kun kaikki seuraavat edellytykset täyttyvät:
a)
tehisintellektisüsteeme arendatakse selleks, et avaliku sektori asutus või muu füüsiline või juriidiline isik saaks kaitsta olulisi avalikke huve ühes või mitmes järgmises valdkonnas:
a)
viranomainen tai muu luonnollinen tai oikeushenkilö kehittää tekoälyjärjestelmiä tärkeän yleisen edun turvaamiseksi yhdellä tai useammalla seuraavista aloista:
i)
avalik julgeolek ja rahvatervis, kaasa arvatud haiguste avastamine, diagnoosimine, ennetamine, tõrje ja ravi ning tervishoiusüsteemide parandamine;
i)
yleinen turvallisuus ja kansanterveys, mukaan lukien tautien havaitseminen, diagnosointi, ehkäisy, torjunta ja hoito sekä terveydenhuoltojärjestelmien parantaminen;
ii)
keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja kvaliteedi parandamine, elurikkuse kaitse, saastekaitse, rohepöörde meetmed, kliimamuutuste leevendamine ja kohanemismeetmed;
ii)
korkeatasoinen ympäristönsuojelu ja ympäristön laadun parantaminen, luonnon monimuotoisuuden suojelu, pilaantumiselta suojeleminen, vihreän siirtymän toimenpiteet sekä ilmastonmuutoksen hillitsemistä ja siihen sopeutumista koskevat toimenpiteet;
iii)
energiasäästlikkus;
iii)
kestävä energiatalous;
iv)
transpordisüsteemide ja liikuvuse, elutähtsa taristu ja võrkude ohutus ja vastupidavus;
iv)
liikennejärjestelmien ja liikenteen, kriittisen infrastruktuurin ja verkkojen turvallisuus ja häiriönsietokyky;
v)
avaliku halduse ja avalike teenuste tõhusus ja kvaliteet;
v)
julkishallinnon ja julkisten palvelujen tehokkuus ja laatu;
b)
töödeldud andmeid on vaja, et täita üht või mitut III peatüki 2. jaos osutatud nõuet, kui neid nõudeid ei saa tulemuslikult täita anonüümitud, tehis- või muude isikustamata andmete töötlemisega;
b)
käsiteltävät tiedot ovat tarpeen yhden tai useamman III luvun 2 jaksossa tarkoitetun vaatimuksen täyttämiseksi, jos kyseisiä vaatimuksia ei voida tehokkaasti täyttää käsittelemällä anonymisoituja tai synteettisiä tietoja tai muita tietoja, jotka eivät ole henkilötietoja;
c)
olemas on mõjusad seiremehhanismid, et teha kindlaks, kas regulatiivliivakastis toimuvate eksperimentide ajal võib tekkida suuri riske andmesubjektide õigustele ja vabadustele, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 35 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 39, ning reageerimismehhanismid, mis võimaldavad neid riske kiiresti maandada ja vajaduse korral andmete töötlemise peatada;
c)
käytössä on tehokkaat seurantamekanismit, joiden avulla voidaan havaita, voiko testiympäristössä tehtävien kokeiden aikana syntyä asetuksen (EU) 2016/679 35 artiklassa ja asetuksen (EU) 2018/1725 39 artiklassa tarkoitettuja rekisteröityjen oikeuksiin ja vapauksiin kohdistuvia suuria riskejä, sekä mekanismeja, joilla näitä riskejä voidaan vähentää nopeasti ja joilla voidaan tarvittaessa lopettaa käsittely;
d)
regulatiivliivakasti keskkonnas töödeldavad isikuandmed paiknevad funktsionaalselt eraldiseisvas, isoleeritud ja kaitstud andmetöötluskeskkonnas võimaliku pakkuja kontrolli all ning neile andmetele on juurdepääs ainult volitatud isikutel;
d)
kaikki testiympäristössä käsiteltävät henkilötiedot ovat toiminnallisesti erillisessä, itsenäisessä ja suojatussa tietojenkäsittely-ympäristössä mahdollisten tarjoajien valvonnassa, ja ainoastaan valtuutetuilla henkilöillä on pääsy kyseisiin tietoihin;
e)
pakkujad võivad algselt kogutud teavet jagada ainult kooskõlas liidu andmekaitseõiguseega; regulatiivliivakastis kogutud mis tahes isikuandmeid väljaspool seda liivakasti jagada ei tohi;
e)
tarjoajat voivat jakaa alun perin kerättyjä tietoja edelleen vain unionin tietosuojalainsäädännön mukaisesti. Testiympäristössä luotuja henkilötietoja ei voida jakaa testiympäristön ulkopuolelle;
f)
isikuandmete töötlemine regulatiivliivakasti keskkonnas ei too kaasa andmesubjekte mõjutavaid meetmeid või otsuseid ega mõjuta nende isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses sätestatud õiguste kohaldamist;
f)
testiympäristössä tapahtuva henkilötietojen käsittely ei johda rekisteröityihin vaikuttaviin toimenpiteisiin tai päätöksiin eikä vaikuta heidän henkilötietojen suojaa koskevassa unionin oikeudessa säädettyjen oikeuksiensa soveltamiseen;
g)
regulatiivliivakasti keskkonnas töödeldud isikuandmed on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega ja need kustutatakse kohe, kui osalemine regulatiivliivakasti keskkonnas lõpeb või isikuandmete säilitamisperiood saab läbi;
g)
kaikki testiympäristössä käsitellyt henkilötiedot suojataan asianmukaisin teknisin ja organisatorisin keinoin ja poistetaan, kun osallistuminen testiympäristöön on päättynyt tai henkilötietojen säilytysaika päättyy;
h)
isikuandmete regulatiivliivakasti keskkonnas töötlemise logisid hoitakse alles selles osalemise ajal, kui liidu või liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti;
h)
testiympäristössä tapahtuvaa henkilötietojen käsittelyä koskevat lokitiedot säilytetään testiympäristöön osallistumisen ajan, ellei unionin tai kansallisessa lainsäädännössä toisin säädetä;
i)
tehisintellektisüsteemi treenimise, testimise ja valideerimise protsessi ning põhjenduste täielikku ja üksikasjalikku kirjeldust säilitatakse koos testimistulemustega IV lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis;
i)
täydellinen ja yksityiskohtainen kuvaus tekoälyjärjestelmän koulutus-, testaus- ja validointiprosessista ja -perusteista säilytetään yhdessä testaustulosten kanssa osana liitteessä IV tarkoitettua teknistä dokumentaatiota;
j)
regulatiivliivakasti keskkonnas arendatud tehisintellektiprojekti, selle eesmärkide ja oodatavate tulemuste lühiülevaade avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil; see kohustus ei hõlma õiguskaitse-, piirikontrolli-, rände- või varjupaigaasutuste tegevusega seotud tundlikke operatiivandmeid.
j)
lyhyt tiivistelmä testiympäristössä kehitetystä tekoälyhankkeesta, sen tavoitteista ja odotetuista tuloksista julkaistaan toimivaltaisten viranomaisten verkkosivustolla. Tämä velvoite ei koske arkaluonteista operatiivista tietoa, joka liittyy lainvalvonta-, rajavalvonta-, maahanmuutto- ja turvapaikkaviranomaisten toimiin.
2. Kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil, õiguskaitseasutuste kontrolli all ja vastutusel, toimub isikuandmete töötlemine tehisintellekti regulatiivliivakastides konkreetse liidu või liikmesriigi õiguse alusel ja samadel kumulatiivsetel tingimustel, millele on osutatud lõikes 1.
2. Kun tavoitteena on rikosten ennalta estäminen, tutkinta, paljastaminen tai rikoksiin liittyvät syytetoimet taikka rikosoikeudellisten seuraamusten täytäntöönpano, mukaan lukien yleiseen turvallisuuteen kohdistuvilta uhkilta suojelu tai tällaisten uhkien ehkäisy, lainvalvontaviranomaisten valvonnassa ja vastuulla, tekoälyn sääntelyn testiympäristöissä tapahtuvan henkilötietojen käsittelyn on perustuttava tiettyyn unionin tai kansalliseen lainsäädäntöön samoin kumulatiivisin edellytyksin kuin edellä 1 kohdassa tarkoitetaan.
3. Lõige 1 ei piira liidu ega liikmesriigi sellise õiguse kohaldamist, mis välistab isikuandmete töötlemise muul otstarbel kui selles õiguses selgelt nimetatud eesmärkidel, samuti liidu või liikmesriigi sellise õiguse kohaldamist, millega kehtestatakse innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamiseks, testimiseks või treenimiseks vajaliku isikuandmete töötlemise alus või mis tahes muu õiguslik alus, järgides isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust.
3. Edellä oleva 1 kohta ei rajoita sellaisen unionin tai kansallisen lainsäädännön soveltamista, jolla suljetaan pois henkilötietojen käsittely muita kuin kyseisessä lainsäädännössä nimenomaisesti mainittuja tarkoituksia varten, eikä sellaisen unionin tai kansallisen lainsäädännön soveltamista, jossa säädetään perustasta sellaiselle henkilötietojen käsittelylle, joka on tarpeen innovatiivisten tekoälyjärjestelmien kehittämiseksi, testaamiseksi tai kouluttamiseksi, tai muusta oikeusperustasta henkilötietojen suojaa koskevan unionin oikeuden mukaisesti.
Artikkel 60
60 artikla
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimine tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste
Suuririskisten tekoälyjärjestelmien testaus todellisissa olosuhteissa tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen ulkopuolella
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste võivad teostada III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad või võimalikud pakkujad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastavalt käesolevas artiklis osutatud tegelikes tingimustes testimise kavale, ilma et see piiraks artikli 5 kohaste keeldude kohaldamist.
1. Liitteessä III lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajat tai mahdolliset tarjoajat voivat toteuttaa suuririskisten tekoälyjärjestelmien todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen ulkopuolella tämän artiklan ja tässä artiklassa tarkoitetun todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevan suunnitelman mukaisesti sanotun kuitenkaan rajoittamatta 5 artiklassa säädettyjen kieltojen soveltamista.
Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tegelikes tingimustes testimise kava üksikasjalikud elemendid. Komisjon võtab need rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komissio määrittää täytäntöönpanosäädöksillä todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevan suunnitelman yksityiskohdat. Nämä täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
Käesolev lõige ei piira nende liidu või riigisiseste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes.
Tällä kohdalla ei rajoiteta unionin tai kansallista lainsäädäntöä, joka koskee liitteessä I luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluviin tuotteisiin liittyvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien testausta tosielämän olosuhteissa.
2. Pakkujad või võimalikud pakkujad võivad teostada III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes igal ajal enne tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kas iseseisvalt või partnerluses ühe või mitme juurutaja või võimaliku juurutajaga.
2. Tarjoajat tai mahdolliset tarjoajat voivat toteuttaa liitteessä III tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta milloin tahansa ennen kyseisen tekoälyjärjestelmän markkinoille saattamista tai käyttöönottoa yksinään tai yhteistyössä yhden tai useamman käyttöönottajan tai mahdollisen käyttöönottajan kanssa.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide tegelikes tingimustes testimine käesoleva artikli alusel ei piira liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutava mis tahes eetilise kontrolli kohaldamist.
3. Tämän artiklan mukainen suuririskisten tekoälyjärjestelmien todellisissa olosuhteissa tapahtuva testaus ei rajoita eettistä arviointia, jota edellytetään unionin tai kansallisessa lainsäädännössä.
4. Pakkujad või võimalikud pakkujad võivad teostada tegelikes tingimustes testimist ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
4. Tarjoajat tai mahdolliset tarjoajat voivat toteuttaa tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta ainoastaan, kun kaikki seuraavista edellytyksistä täyttyvät:
a)
pakkuja või võimalik pakkuja on koostanud tegelikes tingimustes testimise kava ja esitanud kõnealuse kava selle liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus tegelikes tingimustes testimine läbi viiakse;
a)
tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja on laatinut todellisissa olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevan suunnitelman ja toimittanut sen sellaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaiselle, jossa tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta on määrä toteuttaa;
b)
selle liikmesriigi turujärelevalveasutus, kus tegelikes tingimustes testimine läbi viiakse, on tegelikes tingimustes testimise ja tegelikes tingimustes testimise kava heaks kiitnud; kui turujärelevalveasutus ei ole 30 päeva jooksul vastanud, loetakse tegelikes tingimustes testimise tingimused ja tegelikes tingimustes testimise kava heakskiidetuks; kui liikmesriigi õiguses ei ole vaikivat nõusolekut ette nähtud, on tegelikes tingimustes testimiseks jätkuvalt vaja luba;
b)
sen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomainen, jossa tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta on määrä toteuttaa, on hyväksynyt tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen ja tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevan suunnitelman; jos markkinavalvontaviranomainen ei ole antanut vastausta 30 päivän kuluessa, tosielämän olosuhteissa suoritettava testaus ja todellisissa olosuhteissa toteutettava testaussuunnitelma on katsottava hyväksytyiksi; jos kansallisessa lainsäädännössä ei säädetä hiljaisesta hyväksymisestä, testaukseen tosielämän olosuhteissa tarvitaan edelleen lupa;
c)
pakkuja või võimalik pakkuja, välja arvatud III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud õiguskaitse-, rände- ja varjupaigavaldkonna ning piirikontrollihalduse valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteemide ja III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkuja või võimalik pakkuja, on vastavalt artikli 71 lõikele 4 registreerinud tegelikes tingimustes testimise üleliidulise kordumatu ühtse identifitseerimisnumbriga ja IX lisas täpsustatud teabega; III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud õiguskaitse-, rände- ja varjupaigavaldkonna ning piirikontrollihalduse valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkuja või võimalik pakkuja on registreerinud tegelikes tingimustes testimise ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas vastavalt artikli 49 lõike 4 punktile d üleliidulise kordumatu ühtse identifitseerimisnumbriga ja selles täpsustatud teabega; III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkuja või võimalik pakkuja on registreerinud tegelikes tingimustes testimise vastavalt artikli 49 lõikele 5;
c)
tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja, lukuun ottamatta liitteessä III olevissa 1, 6 ja 7 kohdassa tarkoitettuja suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia tai mahdollisia tarjoajia lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan aloilla sekä liitteessä III olevassa 2 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia tai mahdollisia tarjoajia, on rekisteröinyt tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen 71 artiklan 4 kohdan mukaisesti unionin laajuisella yksilöllisellä tunnistenumerolla ja liitteessä IX määritetyillä tiedoilla; liitteessä III olevissa 1, 6 ja 7 kohdassa tarkoitettu suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan aloilla on rekisteröinyt todellisissa olosuhteissa tapahtuvan testauksen EU:n tietokannan suojattuun ei-julkiseen osaan 49 artiklan 4 kohdan d alakohdan mukaisesti unionin laajuisella yksilöllisellä tunnistenumerolla ja kyseisessä alakohdassa määritetyillä tiedoilla; liitteessä III olevassa 2 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja on rekisteröinyt todellisissa olosuhteissa tapahtuvan testauksen 49 artiklan 5 kohdan mukaisesti,
d)
tegelikes tingimustes testimist teostava pakkuja või võimaliku pakkuja on asutatud liidus või ta on määranud seadusliku esindaja, kes on asutatud liidus;
d)
tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen toteuttava tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja on sijoittautunut unioniin tai nimittänyt unioniin sijoittautuneen laillisen edustajan;
e)
tegelikes tingimustes testimiseks kogutud ja töödeldud andmeid edastatakse kolmandatele riikidele üksnes siis, kui rakendatakse liidu õiguses ette nähtud asjakohaseid kaitsemeetmeid;
e)
tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta varten kerättyjä ja käsiteltyjä tietoja siirretään kolmansiin maihin vain, jos siirrossa käytetään asianmukaisia ja soveltuvia suojatoimia unionin oikeuden mukaisesti;
f)
tegelikes tingimustes testimine ei kesta kauem, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks, ja igal juhul mitte kauem kui kuus kuud, mida võib pikendada täiendava kuue kuu võrra tingimusel, et pakkuja või võimalik pakkuja teatab sellest eelnevalt turujärelevalveasutusele ja lisab selgituse sellise pikendamise vajalikkuse kohta;
f)
testaus tosielämän olosuhteissa ei kestä kauempaa kuin on tarpeen sen tavoitteiden saavuttamiseksi ja joka tapauksessa enintään kuusi kuukautta, ja tätä ajanjaksoa voidaan jatkaa kuudella kuukaudella edellyttäen, että tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja ilmoittaa asiasta etukäteen markkinavalvontaviranomaiselle ja liittää ilmoitukseen selvityksen tällaisen pidennyksen tarpeellisuudesta;
g)
tegelikes tingimustes testitavad subjektid, kes kuuluvad oma vanuse tõttu kaitsetusse gruppi, on asjakohaselt kaitstud;
g)
tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testauksen osallistujia, jotka ovat haavoittuvassa asemassa oleviin ryhmiin kuuluvia henkilöitä heidän ikänsä tai vammansa vuoksi, suojellaan asianmukaisesti;
h)
kui pakkuja või võimalik pakkuja korraldab tegelikes tingimustes testimise koostöös ühe või mitme juurutaja või võimaliku juurutajaga, on neid juurutajaid teavitatud kõigist testimise aspektidest, mis on nende osalemisotsuse seisukohast olulised, ning neile on antud artiklis 13 osutatud asjakohased tehisintellektisüsteemi kasutusjuhendid; pakkuja või võimalik pakkuja ning juurutaja ja võimalik juurutaja sõlmivad lepingu, milles on täpsustatud nende rollid ja kohustused, et tagada vastavus käesoleva määruse ning muu kohaldatava liidu ja liikmesriikide õiguse sätetega, mis käsitlevad tegelikes tingimustes testimist;
h)
jos tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja järjestää tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen yhteistyössä yhden tai useamman käyttöönottajan tai mahdollisen käyttöönottajan kanssa, näille on ilmoitettu testauksen kaikista näkökohdista, jotka ovat merkityksellisiä niiden osallistumista koskevan päätöksen kannalta, ja niille on annettu 13 artiklassa tarkoitetut asiankuuluvat ohjeet tekoälyjärjestelmää käytöstä; tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja ja käyttöönottaja tai mahdollinen käyttöönottaja tekevät sopimuksen, jossa määritetään niiden roolit ja vastuut, jotta varmistetaan tämän asetuksen ja muun sovellettavan unionin ja kansallisen lainsäädännön mukaisten tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevien säännösten noudattaminen;
i)
tegelikes tingimustes testimise subjektid on andnud teadva nõusoleku vastavalt artiklile 61, või õiguskaitse puhul, kui teadva nõusoleku taotlemine takistaks tehisintellektisüsteemi testimist, ei avalda tegelikes tingimustes testimise ega selle tulemused testimise subjektidele negatiivset mõju ning pärast testi tegemist nende isikuandmed kustutatakse;
i)
tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen osallistujat ovat antaneet tietoon perustuvan suostumuksen 61 artiklan mukaisesti, tai jos kyseessä on lainvalvonta, jossa tietoon perustuvan suostumuksen pyytäminen estäisi tekoälyjärjestelmän testauksen, todellisissa olosuhteissa tapahtuvalla testauksella ja sen tuloksilla ei saa olla minkäänlaisia kielteistä vaikutusta osallistujiin ja heidän henkilötietonsa on poistettava testauksen suorittamisen jälkeen;
j)
tegelikes tingimustes testimise üle teostavad reaalset järelevalvet pakkuja või võimalik pakkuja ning juurutajad või võimalikud juurutajad isikute abil, kellel on asjaomases valdkonnas sobiv kvalifikatsioon ning oma ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja väljaõpe ning vastavad volitused;
j)
tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja sekä käyttöönottajat ja mahdolliset käyttöönottajat valvovat tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta tehokkaasti sellaisten henkilöiden avulla, joilla on asianmukainen pätevyys asiaankuuluvalla alalla ja tarvittavat valmiudet, koulutus ja valtuudet tehtäviensä hoitamiseksi;
k)
tehisintellektisüsteemi prognoose, soovitusi või otsuseid saab tulemuslikult tagasi võtta ja jätta tähelepanuta.
k)
tekoälyjärjestelmän ennusteet, suositukset tai päätökset voidaan tosiasiallisesti peruuttaa ja jättää huomiotta.
5. Kõik tegelikes tingimustes testimise subjektid või asjakohasel juhul nende seaduslikud esindajad võivad testimisest igal ajal, kahju kandmata ja selgitusi andmata lahkuda, võttes tagasi oma teadva nõusoleku, ja võivad nõuda oma isikuandmete kohest ja lõplikku kustutamist. Teadva nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta juba teostatud tegevusi.
5. Tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen osallistujat tai heidän laillisesti nimetyt edustajansa voivat tarvittaessa vetäytyä testauksesta milloin tahansa ilman kielteisiä seurauksia ja perusteluja antamatta peruuttamalla tietoon perustuvan suostumuksensa ja he voivat pyytää, että heidän henkilötietonsa poistetaan välittömästi ja pysyvästi. Tietoon perustuvan suostumuksen peruuttaminen ei vaikuta jo toteutettuihin toimiin.
6. Kooskõlas artikliga 75 annavad liikmesriigid oma turujärelevalveasutustele volitused nõuda pakkujatelt ja võimalikelt pakkujatelt teavet, teha etteteatamata kaug- või kohapealseid kontrolle ning kontrollida tegelikes tingimustes testimise läbiviimist ja sellega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteeme. Turujärelevalveasutused kasutavad neid volitusi, et tagada tegelikes tingimustes testimise ohutu areng.
6. Jäsenvaltioiden on 75 artiklan mukaisesti annettava markkinavalvontaviranomaisilleen valtuudet vaatia toimittajia ja mahdollisia toimittajia antamaan tietoja, tehdä ennalta ilmoittamattomia etätarkastuksia tai paikalla tehtäviä tarkastuksia sekä tehdä tarkastuksia tosielämän olosuhteissa tehtävien testien ja niihin liittyvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien toteuttamiseen. Markkinavalvontaviranomaisten on käytettävä näitä valtuuksia varmistaakseen tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen turvallisen kehittämisen.
7. Igast tegelikes tingimustes testimise käigus tuvastatud tõsisest intsidendist teatatakse riiklikule turujärelevalveasutusele kooskõlas artikliga 73. Pakkuja või võimalik pakkuja võtab viivitamata leevendusmeetmeid, või kui see ei ole võimalik, siis peatab tegelikes tingimustes testimise kuni leevendamiseni, või vastasel korral lõpetab tegelikes tingimustes testimise. Pakkuja või võimalik pakkuja kehtestab sellise tegelikes tingimustes testimise lõpetamise puhuks menetluse tehisintellektisüsteemi viivitamatuks tagasinõudmiseks.
7. Tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen kuluessa todetusta vakavasta vaaratilanteesta on ilmoitettava kansalliselle markkinavalvontaviranomaiselle 73 artiklan mukaisesti. Tarjoajan tai mahdollisen tarjoajan on toteutettava välittömiä lieventäviä toimenpiteitä tai, jos tämä ei ole mahdollista, keskeytettävä tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus kunnes tällainen korjaaminen tapahtuu tai muutoin päätettävä se. Tarjoajan tai mahdollisen tarjoajan on otettava käyttöön nopea tekoälyjärjestelmän palautusmenettely tällaisen tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen päättymisen yhteydessä.
8. Pakkujad või võimalikud pakkujad teavitavad tegelikes tingimustes testimise peatamisest või lõpetamisest ja selle lõpptulemustest selle liikmesriigi turujärelevalveasutust, kus tegelikes tingimustes testimine läbi viiakse.
8. Tarjoajien tai mahdollisten tarjoajien on ilmoitettava sen jäsenvaltion kansallisille markkinavalvontaviranomaisille, jossa tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus on määrä toteuttaa, tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen keskeyttämisestä tai päättämisestä ja sen lopullisista tuloksista.
9. Pakkuja või võimalik pakkuja vastutab kohaldatava vastutust käsitleva liidu ja liikmesriigi õiguse alusel igasuguse tegelikes tingimustes testimise käigus tekitatud kahju eest.
9. Tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja ovat vastuuvelvollisia unionin ja kansallisen sovellettavan vastuulainsäädännön nojalla vahingoista, joita aiheutuu niiden tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen aikana.
Artikkel 61
61 artikla
Teadev nõusolek osalemiseks tegelikes tingimustes testimises väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste
Tietoon perustuva suostumus osallistua tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen ulkopuolella
1. Artikli 60 kohaseks tegelikes tingimustes testimiseks võetakse testimise subjektidelt enne sellises testimises osalemist vabatahtlikult antud teadev nõusolek, mille nad annavad pärast seda, kui neile on igakülgselt antud täpset, selget, asjakohast ja arusaadavat teavet järgmise kohta:
1. Jotta osallistujat voivat osallistua 60 artiklan mukaiseen tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen, heidän on annettava vapaaehtoisesti tietoon perustuva suostumus ennen heidän osallistumistaan tällaiseen testaukseen ja sen jälkeen, kun heille on annettu asianmukaisesti ytimekkäät, selkeät, asiaankuuluvat ja ymmärrettävät tiedot seuraavista:
a)
tegelikes tingimustes testimise olemus ja eesmärgid ning nende osalemisega seotud võimalikud ebamugavused;
a)
tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen luonne ja tavoitteet ja mahdolliset haitat, joita heidän osallistumiseensa saattaa liittyä;
b)
tingimused, mille alusel tegelikes tingimustes testimine läbi viiakse, sealhulgas testimise subjekti või subjektide osalemise eeldatav kestus;
b)
olosuhteet, joissa tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus on määrä toteuttaa, mukaan lukien osallistujan tai osallistujien osallistumisen odotettu kesto;
c)
nende osalemisega seotud õigused ja tagatised, eelkõige õigus igal ajal keelduda tegelikes tingimustes testimisest ja õigus testimisest lahkuda, ilma et nad kannaks kahju või peaks andma selgitusi;
c)
osallistumista koskevat osallistujien oikeudet ja takeet, erityisesti heidän oikeutensa kieltäytyä osallistumasta tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen ja oikeus vetäytyä siitä milloin tahansa ilman kielteisiä seurauksia ja perusteluja antamatta;
d)
tehisintellektisüsteemi prognooside, soovituste või otsuste tagasivõtmise või tähelepanuta jätmise kord;
d)
yksityiskohtaiset järjestelyt, jotka koskevat tekoälyjärjestelmän ennusteiden, suositusten tai päätösten peruuttamisen tai huomiotta jättämisen pyytämistä;
e)
artikli 60 lõike 4 punkti c kohane tegelikes tingimustes testimise üleliiduline kordumatu ühtne identifitseerimisnumber ning selle pakkuja või tema seadusliku esindaja kontaktandmed, kellelt on võimalik saada lisateavet.
e)
60 artiklan 4 kohdan c alakohdan mukainen tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen unionin laajuinen yksilöllinen tunnistenumero ja tarjoajan tai sen laillisen edustajan yhteystiedot, joilta voidaan saada lisätietoja.
2. Teadev nõusolek peab olema kuupäevastatud ja dokumenteeritud ning selle koopia antakse testimise subjektidele või nende seaduslikule esindajale.
2. Tietoon perustuva suostumus on päivättävä ja dokumentoitava, ja siitä on annettava jäljennös osallistujille tai heidän laillisille edustajilleen.
Artikkel 62
62 artikla
Meetmed pakkujate ja juurutajate, eelkõige VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks
Tarjoajia ja käyttöönottajia, erityisesti pk-yrityksiä, mukaan lukien startup-yritykset, koskevat toimenpiteet
1. Liikmesriigid teevad järgmist:
1. Jäsenvaltioiden on
a)
annavad VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kellel on liidus registrijärgne asukoht või filiaal, eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatiivliivakastile, eeldusel et nad vastavad kõlblikkustingimustele ja valikukriteeriumidele; eelisjuurdepääs ei takista muudel VKEde, sealhulgas muude kui käesolevas lõikes osutatud idufirmade juurdepääsu tehisintellekti regulatiivliivakastile, tingimusel et nad vastavad ka kõlblikkustingimustele ja valikukriteeriumidele;
a)
annettava pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, joilla on sääntömääräinen kotipaikka tai sivutoimipiste unionissa, ensisijainen pääsy tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin, jos ne täyttävät kelpoisuusvaatimukset ja valintaperusteet; ensisijainen pääsy ei sulje pois muiden kuin tässä kohdassa tarkoitettujen pk-yritysten, mukaan lukien startup-yritykset, pääsyä tekoälyn sääntelyn testiympäristöön edellyttäen, että myös ne täyttävät tukikelpoisuus- ja valintaperusteet;
b)
korraldavad VKEde, sealhulgas idufirmade, juurutajate ja asjakohasel juhul kohalike ametiasutuste vajadustest lähtuvaid konkreetseid teadlikkuse suurendamise üritusi ja koolitusi käesoleva määruse kohaldamise kohta;
b)
järjestettävä tämän asetuksen soveltamista koskevia erityisiä tiedotus- ja koulutustoimia, jotka on räätälöity pk-yritysten, myös startup-yritysten, käyttöönottajien ja tarvittaessa paikallisten viranomaisten tarpeisiin;
c)
kasutavad olemasolevaid spetsiaalseid kanaleid ja loovad asjakohasel juhul uusi kanaleid VKEde, sealhulgas idufirmade, juurutajate, muude innovaatorite ja asjakohasel juhul kohalike ametiasutustega suhtlemiseks, et anda nõu ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas seoses osalemisega tehisintellekti regulatiivliivakastides;
c)
käytettävä olemassa olevia erityiskanavia ja perustettava tarvittaessa uusia pk-yritysten, myös startup-yritysten, käyttöönottajien, muiden innovoijien ja tarvittaessa paikallisten viranomaisten kanssa käytävää viestintää varten tämän asetuksen täytäntöönpanoa koskevan ohjeistuksen antamiseksi ja sitä koskeviin kysymyksiin vastaamiseksi, mukaan lukien osallistuminen tekoälyn sääntelyn testiympäristöihin;
d)
lihtsustavad VKEde ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist standardimise arendamise protsessis.
d)
helpotettava pk-yritysten ja muiden asiaankuuluvien sidosryhmien osallistumista standardien kehittämisprosessiin.
2. Artikli 43 kohase vastavushindamise tasude kehtestamisel võetakse arvesse VKEdest pakkujate, sealhulgas idufirmade konkreetseid huve ja vajadusi ning vähendatakse neid tasusid proportsionaalselt, lähtudes nende suurusest, turu suurusest ja muudest asjaomastest näitajatest.
2. Tarjoajina toimivien pk-yritysten, myös startup-yritysten, erityisedut ja -tarpeet on otettava huomioon 43 artiklan mukaisesta vaatimustenmukaisuuden arvioinnista perittäviä maksuja vahvistettaessa alentamalla näitä maksuja suhteessa niiden kokoon, markkinoiden kokoon ja muihin asiaankuuluviin indikaattoreihin.
3. Tehisintellektiamet teeb järgmist:
3. Tekoälytoimisto toteuttaa seuraavat toimet:
a)
esitab standardvormid käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade kohta, nagu nõukoda on oma taotluses täpsustanud;
a)
se kehittää standardoituja malleja tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvia aloja varten, kuten tekoälyneuvosto on täsmentänyt pyynnössään;
b)
töötab välja ühtse teabeplatvormi, mis pakub kõigile operaatoritele kogu liidus hõlpsasti kasutatavat teavet käesoleva määruse kohta, ja haldab seda platvormi;
b)
se kehittää yhtenäisen tietoalustan, jossa esitetään tätä asetusta koskevia helppokäyttöisiä tietoja kaikille unionin toimijoille, ja pitää sitä yllä;
c)
korraldab asjakohaseid teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest;
c)
se järjestää asianmukaisia tiedotuskampanjoita tietoisuuden lisäämiseksi tästä asetuksesta johtuvista velvoitteista;
d)
hindab ja edendab tehisintellektisüsteemidega seotud riigihankemenetluste parimate tavade lähendamist.
d)
se arvioi ja edistää tekoälyjärjestelmiä koskevien hankintamenettelyjen parhaiden käytäntöjen lähentämistä.
Artikkel 63
63 artikla
Erandid konkreetsete operaatorite suhtes
Tiettyjä toimijoita koskevat poikkeukset
1. Mikroettevõtjad soovituse 2003/361/EÜ tähenduses võivad täita käesoleva määruse artiklis 17 nõutud kvaliteedijuhtimissüsteemi teatavaid elemente lihtsustatud viisil, tingimusel et neil ei ole partnerettevõtjaid ega sidusettevõtjaid kõnealuse soovituse tähenduses. Selleks töötab komisjon välja suunised kvaliteedijuhtimissüsteemi elementide kohta, mida võib täita lihtsustatud viisil, võttes arvesse mikroettevõtjate vajadusi, ilma et see mõjutaks kaitsetaset ja suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavate nõuete täitmise vajadust.
1. Suosituksessa 2003/361/EY tarkoitetut mikroyritykset voivat noudattaa yksinkertaistetulla tavalla tiettyjä tämän asetuksen 17 artiklassa edellytettyjä laadunhallintajärjestelmän tekijöitä edellyttäen, että kyseisillä yrityksillä ei ole kyseisessä suosituksessa tarkoitettuja omistusyhteysyrityksiä tai sidosyrityksiä. Tätä varten komissio laatii ohjeet laadunhallintajärjestelmän tekijöistä, jotka voidaan täyttää yksinkertaistetusti ottaen huomioon mikroyritysten tarpeet vaikuttamatta suojelun tasoon tai tarpeeseen noudattaa suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevia vaatimuksia.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see vabastaks need operaatorid muude käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisest, sealhulgas artiklites 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 72 ja 73 sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisest.
2. Tämän artiklan 1 kohtaa ei saa tulkita siten, että siinä myönnetään kyseisille toimijoille vapautus muiden tässä asetuksessa säädettyjen vaatimusten tai velvoitteiden täyttämisestä, mukaan lukien 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 72 ja 73 artiklassa säädetyt vaatimukset ja velvoitteet.
VII PEATÜKK
VII LUKU
JUHTIMINE
HALLINNOINTI
1. JAGU
1 JAKSO
Juhtimine liidu tasandil
Hallinnointi unionin tasolla
Artikkel 64
64 artikla
Tehisintellektiamet
Tekoälytoimisto
1. Komisjon arendab liidu oskusteavet ja suutlikkust tehisintellekti valdkonnas tehisintellektiameti kaudu.
1. Komissio kehittää unionin asiantuntemusta ja valmiuksia tekoälyn alalla tekoälytoimiston avulla.
2. Liikmesriigid hõlbustavad tehisintellektiametile usaldatud ülesannete täitmist, nagu on kajastatud käesolevas määruses.
2. Jäsenvaltioiden on helpotettava tekoälytoimistolle annettujen tehtävien hoitamista tämän asetuksen mukaisesti.
Artikkel 65
65 artikla
Euroopa tehisintellekti nõukoja loomine ja selle struktuur
Euroopan tekoälyneuvoston perustaminen ja rakenne
1. Luuakse Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“).
1. Perustetaan Euroopan tekoälyneuvosto, jäljempänä ”tekoälyneuvosto”.
2. Nõukojas on iga liikmesriigi kohta üks esindaja. Euroopa Andmekaitseinspektor osaleb vaatlejana. Tehisintellektiamet osaleb samuti nõukoja koosolekutel, kuid hääletamisest osa ei võta. Nõukoda võib kutsuda koosolekutele muid riiklikke ja liidu asutusi, organeid või eksperte iga juhtumi puhul eraldi, kui arutlusel olevad küsimused on nende jaoks olulised.
2. Tekoälyneuvostoon kuuluu yksi edustaja kutakin jäsenvaltiota kohden. Euroopan tietosuojavaltuutettu osallistuu tarkkailijana. Myös tekoälytoimisto osallistuu tekoälyneuvoston kokouksiin osallistumatta äänestyksiin. Tekoälyneuvoston kokouksiin voidaan kutsua myös muita kansallisia ja unionin viranomaisia, elimiä tai asiantuntijoita, jos käsitellyt asiat ovat niiden kannalta merkityksellisiä.
3. Liikmesriik nimetab oma esindaja kolmeks aastaks ja seda perioodi võib ühe korra pikendada.
3. Jäsenvaltio nimeää edustajansa kolmen vuoden kaudeksi, joka voidaan uusia kerran.
4. Liikmesriigid tagavad, et nende esindajad nõukojas:
4. Jäsenvaltioiden on varmistettava, että niiden tekoälyneuvostossa olevat edustajat täyttävät seuraavat edellytykset:
a)
omavad oma liikmesriigis asjakohaseid pädevusi ja volitusi, et aidata aktiivselt kaasa nõukoja artiklis 66 osutatud ülesannete täitmisele;
a)
niillä on jäsenvaltiossaan asiaankuuluva pätevyys ja toimivalta, jotta ne voivat edistää aktiivisesti 66 artiklassa tarkoitettujen tekoälyneuvoston tehtävien toteuttamista;
b)
määratakse ühtseks kontaktpunktiks nõukojas ja kui see on liikmesriikide vajadusi arvesse võttes asjakohane, siis sidusrühmade ühtseks kontaktpunktiks;
b)
ne on nimetty keskitetyksi yhteyspisteeksi tekoälyneuvostoon nähden ja tapauksen mukaan ottaen huomioon jäsenvaltioiden tarpeet sidosryhmien keskitetyksi yhteyspisteeksi;
c)
on volitatud hõlbustama oma liikmesriigi pädevate asutuste järjepidevust ja nendevahelist koordineerimist seoses käesoleva määruse rakendamisega, sealhulgas kogudes asjakohaseid andmeid ja teavet, et täita oma ülesandeid nõukojas.
c)
niillä on valtuudet edistää kansallisten toimivaltaisten viranomaisten välistä johdonmukaisuutta ja koordinointia jäsenvaltiossaan tämän asetuksen täytäntöönpanossa, mukaan lukien keräämällä asiaankuuluvaa dataa ja tietoa niiden tehtävien täyttämiseksi tekoälyneuvostossa.
5. Liikmesriikide määratud esindajad võtavad kahekolmandikulise häälteenamusega vastu nõukoja kodukorra. Kodukorras sätestatakse eelkõige eesistuja valimise menetluse kord, tema volituste kestus ja tema ülesannete kirjeldus, üksikasjalik hääletuskord ning nõukoja ja selle allrühmade tegevuse korraldus.
5. Jäsenvaltioiden nimetyt edustajat hyväksyvät tekoälyneuvoston työjärjestyksen kahden kolmasosan enemmistöllä. Työjärjestyksessä vahvistetaan erityisesti puheenjohtajan valintamenettelyt sekä tämän toimikauden kesto ja tehtävien yksityiskohdat, yksityiskohtaiset äänestysjärjestelyt ja tekoälyneuvoston toimien ja sen alaryhmien organisointi.
6. Nõukoda moodustab kaks alalist allrühma, et luua platvorm turujärelevalveasutuste vaheliseks koostööks ja teavitada ametiasutusi turujärelevalve ja teada antud asutustega seotud küsimustes.
6. Tekoälyneuvoston on perustettava kaksi pysyvää alaryhmää, jotka tarjoavat alustan yhteistyölle ja viestinnälle markkinavalvontaviranomaisten kesken ja joiden kautta viranomaisille tiedotetaan markkinavalvontaan ja ilmoitettuihin laitoksiin liittyvistä kysymyksistä.
Turujärelevalve alaline allrühm peaks käesoleva määruse kohaldamisel tegutsema halduskoostöörühmana (ADCO rühm) määruse (EL) 2019/1020 artikli 30 tähenduses.
Markkinavalvonnan pysyvän alaryhmän olisi toimittava hallinnollisen yhteistyön ryhmänä (ADCO) tämän asetuksen osalta asetuksen (EU) 2019/1020 30 artiklassa tarkoitetulla tavalla.
Nõukoda võib vastavalt vajadusele moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks muid alalisi või ajutisi allrühmi. Kui see on asjakohane, võib sellistesse allrühmadesse või nende allrühmade konkreetsetele koosolekutele kutsuda vaatlejatena osalema artiklis 67 osutatud nõuandva kogu esindajaid.
Tekoälyneuvosto voi tarvittaessa perustaa muita pysyviä tai väliaikaisia alaryhmiä tiettyjen kysymysten tarkastelua varten. Tämän asetuksen 67 artiklassa tarkoitetun neuvoa-antava foorumin edustajia voidaan tarvittaessa pyytää osallistumaan tällaisiin alaryhmiin tai näiden alaryhmien tiettyihin kokouksiin tarkkailijoina.
7. Nõukoda on organiseeritud ja seda juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
7. Tekoälyneuvoston on oltava organisaatioltaan ja toiminnaltaan sellainen, että sen toimien objektiivisuus ja puolueettomuus on turvattu.
8. Nõukoja eesistuja on üks liikmesriikide esindajatest. Tehisintellektiamet tagab nõukojale sekretariaaditeenused, kutsub eesistuja taotluse korral kokku koosolekud ja valmistab ette päevakorra vastavalt nõukoja käesolevast määrusest tulenevatele ülesannetele ja nõukoja kodukorrale.
8. Tekoälyneuvoston puheenjohtajana toimii yksi jäsenvaltioiden edustajista. Tekoälytoimisto huolehtii tekoälyneuvoston sihteeristön tehtävistä, kutsuu sen kokoukset koolle puheenjohtajan pyynnöstä ja laatii esityslistan tämän asetuksen mukaisten tekoälyneuvoston tehtävien ja sen työjärjestyksen mukaisesti.
Artikkel 66
66 artikla
Nõukoja ülesanded
Tekoälyneuvoston tehtävät
Nõukoda nõustab ja abistab komisjoni ja liikmesriike, et hõlbustada käesoleva määruse järjepidevat ja tõhusat kohaldamist. Selleks võib nõukoda eelkõige:
Tekoälyneuvosto neuvoo ja avustaa komissiota ja jäsenvaltioita tämän asetuksen johdonmukaisen ja vaikuttavan soveltamisen edistämiseksi. Tätä varten tekoälyneuvosto voi erityisesti:
a)
aidata kaasa käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavate pädevate riigiasutuste vahelisele koordineerimisele ning toetada koostöös asjaomaste turujärelevalveasutustega ja nende nõusolekul artikli 74 lõikes 11 osutatud turujärelevalveasutuste ühistegevust;
a)
osallistua tämän asetuksen soveltamisesta vastaavien kansallisten toimivaltaisten viranomaisten väliseen koordinointiin ja tukea yhteistyössä asianomaisten markkinavalvontaviranomaisten kanssa ja näiden suostumuksella 74 artiklan 11 kohdassa tarkoitettuja markkinavalvontaviranomaisten yhteisiä toimia;
b)
koguda ja jagada tehnilisi ja regulatiivseid eksperditeadmisi ja parimaid tavasid liikmesriikides;
b)
kerätä ja jakaa teknistä ja sääntelyyn liittyvää asiantuntemusta ja parhaita käytäntöjä jäsenvaltioiden kesken;
c)
anda nõu käesoleva määruse rakendamisel, eelkõige seoses üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid käsitlevate õigusnormide jõustamisega;
c)
antaa neuvoja tämän asetuksen täytäntöönpanosta, erityisesti yleiskäyttöisiä tekoälymalleja koskevien sääntöjen täytäntöönpanon valvonnasta;
d)
aidata kaasa haldustavade ühtlustamisele liikmesriikides, sealhulgas seoses artiklis 46 osutatud erandiga vastavushindamismenetlustest ning seoses artiklites 57, 59 ja 60 osutatud tehisintellekti regulatiivliivakastide toimimisega ja tegelikes tingimustes testimisega;
d)
edistää hallinnollisten käytäntöjen yhdenmukaistamista jäsenvaltioissa, myös 46 artiklassa tarkoitetun vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyjä koskevan poikkeuksen ja 57, 59 ja 60 artiklassa tarkoitetun tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen toiminnan ja tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen osalta;
e)
esitada komisjoni taotluse korral või omal algatusel soovitusi ja kirjalikke arvamusi igasugustes asjakohastes küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise ning selle järjepideva ja tõhusa kohaldamisega, mis hõlmab järgmist:
e)
antaa komission pyynnöstä tai omasta aloitteestaan suosituksia ja kirjallisia lausuntoja asiaankuuluvista kysymyksistä, jotka koskevat tämän asetuksen täytäntöönpanoa ja sen johdonmukaista ja vaikuttavaa soveltamista, mukaan lukien seuraavista:
i)
käitumisjuhendite ja tegevusjuhendite väljatöötamine ja kohaldamine vastavalt käesolevale määrusele ja komisjoni suunistele;
i)
tämän asetuksen mukaisten käytännesääntöjen sekä komission suuntaviivojen laatiminen ja soveltaminen;
ii)
käesoleva määruse hindamine ja läbivaatamine vastavalt artiklile 112, sealhulgas seoses artiklis 73 osutatud tõsistest intsidentidest teatamistega ja artiklis 71 osutatud ELi andmebaasi toimimisega, delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide ettevalmistamisega seoses käesoleva määruse võimaliku vastavusse viimisega I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega;
ii)
tämän asetuksen 112 artiklan mukainen arviointi ja uudelleentarkastelu, mukaan lukien 73 artiklassa tarkoitetut vakavia vaaratilanteita koskevat ilmoitukset, ja 71 artiklassa tarkoitetun EU:n tietokannan toiminta, delegoitujen säädösten tai täytäntöönpanosäädösten valmistelu sekä tämän asetuksen mahdollinen mukauttaminen liitteessä I lueteltuun unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöön;
iii)
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid käsitlevad tehnilised kirjeldused või olemasolevad standardid;
iii)
III luvun 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia koskevat tekniset eritelmät tai olemassa olevat standardit;
iv)
artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste kasutamine;
iv)
40 ja 41 artiklassa tarkoitettujen yhdenmukaistettujen standardien tai yhteisten eritelmien käyttö;
v)
suundumused, nagu Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime tehisintellekti valdkonnas, tehisintellekti levik liidus ja digioskuste arendamine;
v)
suuntaukset, kuten Euroopan maailmanlaajuinen kilpailukyky tekoälyalalla, tekoälyn käyttöönottoaste unionissa ja digitaalisten taitojen kehittäminen;
vi)
suundumused tehisintellekti väärtusahelate arenevas tüpoloogias, eelkõige seoses sellest tuleneva mõjuga vastutusele;
vi)
tekoälyn arvoketjujen kehittyvän typologian suuntaukset, erityisesti vaikutuksista, joita sillä on vastuuvelvollisuuteen;
vii)
võimalik vajadus muuta III lisa kooskõlas artikliga 7 ja võimalik vajadus artikli 5 võimalikuks läbivaatamiseks vastavalt artiklile 112, võttes arvesse asjakohaseid kättesaadavaid tõendeid ja tehnoloogia uusimaid arenguid;
vii)
mahdollinen tarve muuttaa liitettä III 7 artiklan mukaisesti ja mahdollinen tarve tarkistaa 5 artiklaa 112 artiklan mukaisesti ottaen huomioon asiaankuuluva saatavilla oleva näyttö ja teknologian viimeisin kehitys;
f)
toetada komisjoni, et edendada tehisintellektipädevust, üldsuse teadlikkust ja arusaamist tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud kasust, riskidest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning kohustustest;
f)
tukea komissiota pyrkimyksissä lisätä yleistä tietoisuutta ja ymmärrystä tekoälyjärjestelmien käyttöön liittyvistä hyödyistä, riskeistä, suojatoimista sekä oikeuksista ja velvollisuuksista;
g)
hõlbustada ühiste kriteeriumide väljatöötamist ning turuosaliste ja pädevate asutuste ühist arusaamist käesolevas määruses sätestatud asjakohastest mõistetest, sealhulgas aidates kaasa võrdlusaluste väljatöötamisele;
g)
auttaa kehittämään yhteisiä kriteereitä sekä markkinatoimijoiden ja toimivaltaisten viranomaisten yhteisymmärrystä tässä asetuksessa säädetyistä asiaankuuluvista käsitteistä, myös osallistumalla vertailuarvojen kehittämiseen;
h)
teha vajaduse korral koostööd teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste, samuti asjaomaste liidu eksperdirühmade ja võrgustikega, eelkõige tooteohutuse, küberturvalisuse, konkurentsi, digi- ja meediateenuste, finantsteenuste, tarbijakaitse, andmete ja põhiõiguste kaitse valdkonnas;
h)
tehdä tarvittaessa yhteistyötä asiaankuuluvien unionin toimielinten, elinten, laitosten ja virastojen sekä asiaankuuluvien asiantuntijaryhmien ja verkostojen kanssa erityisesti tuoteturvallisuuden, kyberturvallisuuden, kilpailun, digitaalisten ja mediapalvelujen, rahoituspalvelujen, kuluttajansuojan sekä tietosuojan ja perusoikeuksien suojaamisen alalla;
i)
aidata kaasa tõhusale koostööle kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
i)
edistää tehokasta yhteistyötä kolmansien maiden toimivaltaisten viranomaisten ja kansainvälisten järjestöjen kanssa;
j)
abistada riikide pädevaid asutusi ja komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste eksperditeadmiste väljatöötamisel, sealhulgas aidata hinnata käesoleva määruse rakendamises osalevate liikmesriikide töötajate koolitusvajadusi;
j)
avustaa kansallisia toimivaltaisia viranomaisia ja komissiota tämän asetuksen täytäntöönpanossa tarvittavan organisatorisen ja teknisen asiantuntemuksen kehittämisessä, myös osallistumalla tämän asetuksen täytäntöönpanoon osallistuvien jäsenvaltioiden henkilöstön koulutustarpeiden arviointiin;
k)
aidata tehisintellektiametil toetada riikide pädevaid asutusi tehisintellekti regulatiivliivakastide loomisel ja arendamisel ning hõlbustada koostööd ja teabevahetust tehisintellekti regulatiivliivakastide vahel;
k)
avustaa tekoälytoimistoa sen tukiessa kansallisia toimivaltaisia viranomaisia tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen perustamisessa ja kehittämisessä ja helpottaa yhteistyötä ja tiedonvaihtoa tekoälyn sääntelyn testiympäristöjen välillä;
l)
teha kaastööd ja anda asjakohast nõu suunisdokumentide väljatöötamisel;
l)
osallistua ohjeasiakirjojen laatimiseen ja antaa siihen liittyviä neuvoja;
m)
nõustada komisjoni tehisintellekti käsitlevates rahvusvahelistes küsimustes;
m)
neuvoa komissiota tekoälyyn liittyvissä kansainvälisissä kysymyksissä;
n)
esitada komisjonile arvamusi üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid käsitlevate kvalifitseeritud hoiatusteadete kohta;
n)
antaa komissiolle lausuntoja yleiskäyttöisiä tekoälymalleja koskevista perustelluista varoituksista;
o)
saada liikmesriikidelt arvamusi üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kvalifitseeritud hoiatusteadete ning tehisintellektisüsteemide seire ja jõustamise riiklike kogemuste ja tavade kohta, eelkõige üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid integreerivate süsteemide puhul.
o)
saada jäsenvaltioilta lausuntoja yleiskäyttöisiä tekoälymalleja koskevista perustelluista varoituksista sekä kansallisista kokemuksista ja käytännöistä tekoälyjärjestelmien, erityisesti yleiskäyttöisiä tekoälymalleja sisältävien järjestelmien, seurannasta ja täytäntöönpanosta.
Artikkel 67
67 artikla
Nõuandev kogu
Neuvoa-antava foorumi
1. Luuakse nõuandev kogu, mis annab nõukojale ja komisjonile tehnilist oskusteavet ja nõustab neid, et aidata kaasa nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisele.
1. Perustetaan neuvoa-antava foorumi, joka tarjoaa teknistä asiantuntemusta ja neuvoja tekoälyneuvostolle ja komissiolle sekä tukee niitä niiden tämän asetuksen mukaisissa tehtävissä.
2. Nõuandva kogu liikmed esindavad tasakaalustatult valitud sidusrühmi, sealhulgas tööstussektorit, idufirmasid, VKEsid, kodanikuühiskonda ja akadeemilisi ringkondi. Nõuandva kogu liikmeskonna hulgas on tasakaalustatult esindatud ärihuvid ja ärivälised huvid ning ärihuvide kategoorias VKEde ja muude ettevõtjate huvid.
2. Neuvoa-antavan foorumin jäsenistössä on oltava tasapainoinen edustus eri sidosryhmistä, joita ovat muun muassa toimiala, startup-yritykset, pk-yritykset, kansalaisyhteiskunta ja tiedeyhteisö. Kaupallisten ja ei-kaupallisten etujen, sekä kaupallisten etujen osalta pk-yritysten ja muiden yritysten, on oltava tasapainoisesti edustettuina neuvoa-antavan foorumin jäsenistössä.
3. Komisjon nimetab nõuandva kogu liikmed kooskõlas lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega sidusrühmade seast, kellel on tehisintellekti valdkonnas tunnustatud oskusteave.
3. Komissio nimittää neuvoa-antavan foorumin jäsenet 2 kohdassa vahvistettujen kriteerien mukaisesti sellaisten sidosryhmien joukosta, joilla on tunnustettua asiantuntemusta tekoälyn alalla.
4. Nõuandva kogu liikmete ametiaeg on kaks aastat, mida võib pikendada kuni neljaks aastaks.
4. Neuvoa-antavan foorumin jäsenten toimikausi on kaksi vuotta, ja sitä voidaan jatkaa enintään neljällä vuodella.
5. Nõuandva kogu alalised liikmed on Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, ENISA, Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).
5. Euroopan unionin perusoikeusvirasto, ENISA, Euroopan standardointikomitea (CEN), Euroopan sähkötekniikan standardointikomitea (Cenelec) ja Euroopan telealan standardointilaitos (ETSI) ovat neuvoa-antavan foorumin pysyviä jäseniä.
6. Nõuandev kogu kehtestab oma kodukorra. Nõuandev kogu valib oma liikmete hulgast vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele kaks kaasesimeest. Kaasesimeeste ametiaeg on kaks aastat ja seda võib pikendada ühe korra.
6. Neuvoa-antava foorumi laatii työjärjestyksensä. Se valitsee jäsentensä keskuudesta kaksi puheenjohtajaa noudattaen 2 kohdassa säädettyjä kriteereitä. Puheenjohtajien toimikausi on kaksi vuotta, ja se voidaan uusia kerran.
7. Nõuandev kogu peab koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Nõuandev kogu võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja muid sidusrühmi.
7. Neuvoa-antava foorumi kokoontuu vähintään kaksi kertaa vuodessa. Neuvoa-antava foorumi voi kutsua kokouksiinsa asiantuntijoita ja muita sidosryhmiä.
8. Nõuandev kogu võib nõukoja või komisjoni taotlusel koostada arvamusi, soovitusi ja kirjalikke seisukohti.
8. Neuvoa-antava foorumi voi laatia lausuntoja, suosituksia ja kirjallisia kannanottoja tekoälyneuvoston tai komission pyynnöstä.
9. Nõuandev kogu võib vastavalt vajadusele moodustada alalisi või ajutisi allrühmi, mille eesmärk on uurida käesoleva määruse eesmärkidega seotud konkreetseid küsimusi.
9. Neuvoa-antava foorumi voi perustaa pysyviä tai tilapäisiä alaryhmiä tarpeen mukaan tarkastelemaan tämän asetuksen tavoitteisiin liittyviä erityiskysymyksiä.
10. Nõuandev kogu koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
10. Neuvoa-antava foorumi laatii toiminnastaan vuosikertomuksen. Kertomus on julkistettava.
Artikkel 68
68 artikla
Sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon
Riippumattomista asiantuntijoista koostuva tiedelautakunta
1. Komisjon kehtestab rakendusaktiga sätted, et luua sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon (edaspidi „teaduskomisjon“), mille eesmärk on toetada käesoleva määruse kohaseid täitmise tagamise toiminguid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
1. Komissio antaa täytäntöönpanosäädöksellä säännöksiä sellaisen riippumattomista asiantuntijoista koostuvan tiedelautakunnan, jäljempänä ”tiedelautakunta”, perustamisesta, joka tukee tämän asetuksen mukaisia täytäntöönpanotoimia. Tämä täytäntöönpanosäädös hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
2. Teaduskomisjon koosneb ekspertidest, kelle komisjon valib tehisintellekti valdkonnas ajakohaste teaduslike või tehniliste eksperditeadmiste alusel, mis on vajalikud lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmiseks, ning ekspert peab tõendatult vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
2. Tiedelautakunta koostuu asiantuntijoista, jotka komissio valitsee 3 kohdassa säädettyjen tehtävien edellyttämän tekoälyn alan viimeisimmän tieteellisen tai teknisen asiantuntemuksen perusteella ja joiden on kyettävä osoittamaan täyttävänsä kaikki seuraavat edellytykset:
a)
omab tehisintellekti valdkonnas eriteadmisi ja pädevust ning teaduslikke või tehnilisi eksperditeadmisi;
a)
heillä on erityisasiantuntemusta ja -osaamista sekä tieteellistä tai teknistä asiantuntemusta tekoälyn alalla;
b)
on sõltumatu tehisintellektisüsteemide või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatest;
b)
he ovat riippumattomia tekoälyjärjestelmien tai yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajista;
c)
on võimeline tegutsema hoolsalt, täpselt ja objektiivselt.
c)
he kykenevät suorittamaan toimia huolellisesti, täsmällisesti ja objektiivisesti.
Komisjon määrab nõukojaga konsulteerides vastavalt nõutavatele vajadustele kindlaks komisjonis osalevate ekspertide arvu ning tagab õiglase soolise ja geograafilise esindatuse.
Komissio määrittää tekoälylautakuntaa kuullen tiedelautakunnan asiantuntijoiden määrän tarpeiden mukaisesti ja varmistaa sukupuolten ja maantieteellisen edustuksen tasapuolisuuden.
3. Teaduskomisjon nõustab ja toetab tehisintellektiametit, eelkõige seoses järgmiste ülesannetega:
3. Tiedelautakunta neuvoo ja tukee tekoälytoimistoa erityisesti seuraavissa tehtävissä:
a)
toetab käesoleva määruse rakendamise ja täitmise tagamist seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -süsteemidega, eelkõige järgmiselt:
a)
tuki tämän asetuksen täytäntöönpanolle ja noudattamisen valvonnalle yleiskäyttöisten tekoälymallien ja -järjestelmien osalta erityisesti
i)
teavitades tehisintellektiametit üldotstarbeliste tehisintellektimudelite võimalikest süsteemsetest riskidest liidu tasandil kooskõlas artikliga 90;
i)
varoittamalla tekoälytoimistoa yleiskäyttöisten tekoälymallien mahdollisista systeemisistä riskeistä unionin tasolla 90 artiklan mukaisesti;
ii)
aidates kaasa üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemide võimete hindamise vahendite ja meetodite väljatöötamisele, sealhulgas võrdlusaluste kaudu;
ii)
osallistumalla sellaisten välineiden ja menetelmien kehittämiseen, joilla arvioidaan yleiskäyttöisten tekoälymallien ja -järjestelmien valmiuksia, myös vertailuarvojen avulla;
iii)
andes nõu süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite klassifitseerimise kohta;
iii)
antamalla neuvoja sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien luokittelusta, joihin liittyy systeeminen riski;
iv)
andes nõu mitmesuguste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -süsteemide klassifitseerimise kohta;
iv)
antamalla neuvoja erilaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien ja -järjestelmien luokittelusta;
v)
aidates kaasa vahendite ja vormide väljatöötamisele;
v)
osallistumalla välineiden ja mallien kehittämiseen;
b)
toetab turujärelevalveasutuste tööd, kui nad seda taotlevad;
b)
tuki markkinavalvontaviranomaisten työlle niiden pyynnöstä;
c)
toetab artikli 74 lõikes 11 osutatud piiriüleseid turujärelevalvetegevusi, ilma et see piiraks turujärelevalveasutuste volitusi;
c)
tuki 74 artiklan 11 kohdassa tarkoitetuille rajatylittäville markkinavalvontatoimille, rajoittamatta markkinavalvontaviranomaisten valtuuksia;
d)
toetab tehisintellektiametit tema kohustuste täitmisel seoses artikli 81 kohase liidu kaitsemeetmete menetlusega.
d)
tuki tekoälytoimistolle sen suorittaessa unionin suojamenettelyn mukaisia tehtäviään 81 artiklan nojalla.
4. Teaduskomisjoni eksperdid täidavad oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt ning tagavad oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse. Lõike 3 kohaste ülesannete täitmisel nad ei küsi ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki. Iga ekspert koostab huvide deklaratsiooni, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks. Tehisintellektiamet kehtestab süsteemid ja menetlused võimalike huvide konfliktide aktiivseks haldamiseks ja ennetamiseks.
4. Tiedelautakunnan asiantuntijoiden on suoritettava tehtävänsä puolueettomasti ja objektiivisesti sekä varmistettava tehtäviään ja toimiaan suorittaessaan saamiensa tietojen ja datan luottamuksellisuus. He eivät saa pyytää eivätkä ottaa vastaan ohjeita keneltäkään suorittaessaan 3 kohdan mukaisia tehtäviään. Kunkin asiantuntijan on laadittava selvitys sidonnaisuuksista, joka on asetettava julkisesti saataville. Tekoälytoimisto voi perustaa järjestelmiä tai menettelyjä mahdollisten eturistiriitojen hallinnointia ja ehkäisyä varten.
5. Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab sätteid tingimuste, menetluste ja üksikasjaliku korra kohta, mille alusel teaduskomisjon ja selle liikmed peavad edastama hoiatusteateid ning taotlema teaduskomisjoni ülesannete täitmisel tehisintellektiameti abi.
5. Edellä 1 kohdassa tarkoitettuun täytäntöönpanosäädökseen on sisällyttävä säännöksiä edellytyksistä, menettelyistä ja yksityiskohtaisista järjestelyistä, joiden mukaisesti tiedelautakunta ja sen jäsenet voivat antaa hälytyksiä ja pyytää tekoälytoimistolta apua tiedelautakunnan tehtävien suorittamisessa.
Artikkel 69
69 artikla
Liikmesriikide juurdepääs ekspertide reservile
Asiantuntijaryhmän käyttö jäsenvaltioissa
1. Liikmesriigid võivad kasutada teaduskomisjoni ekspertide abi, et toetada oma käesoleva määruse kohaseid täitmise tagamise toiminguid.
1. Jäsenvaltiot voivat pyytää tiedelautakunnan asiantuntijoita tukemaan tämän asetuksen mukaisia täytäntöönpanotoimiaan.
2. Liikmesriikidelt võidakse nõuda ekspertide pakutava nõustamise ja toe eest tasu. Tasu struktuur ja suurus ning hüvitatavate kulude ulatus ja struktuur kehtestatakse artikli 68 lõikes 1 osutatud rakendusaktiga, võttes arvesse käesoleva määruse asjakohase rakendamise eesmärke, kulutasuvust ja vajadust tagada kõikidele liikmesriikidele ekspertide kasutamise võimalus.
2. Jäsenvaltioilta voidaan edellyttää, että ne maksavat palkkioita asiantuntijoiden antamasta neuvonnasta ja tuesta. Palkkioiden rakenteet ja taso sekä korvattavien kustannusten laajuus ja rakenne vahvistetaan 68 artiklan 1 kohdassa tarkoitetulla täytäntöönpanosäädöksellä ottaen huomioon tämän asetuksen asianmukaisen täytäntöönpanon tavoitteet, kustannustehokkuuden ja tarpeen varmistaa kaikkien jäsenvaltioiden tosiasiallinen mahdollisuus käyttää asiantuntijoita.
3. Komisjon hõlbustab vajaduse korral liikmesriikide jaoks võimalust kasutada õigeaegselt eksperte ning tagab, et liidu tehisintellekti testimise toe poolt artikli 84 kohaselt ja ekspertide poolt käesoleva artikli kohaselt läbiviidava toetustegevuse kombineerimine on tõhusalt korraldatud ja annab parima võimaliku lisaväärtuse.
3. Komissio edistää sitä, että jäsenvaltiot voivat käyttää asiantuntijoita oikea-aikaisesti tarpeen mukaan, ja varmistaa, että unionin 84 artiklan mukainen tekoälyn testien tuen ja asiantuntijoiden tämän artiklan nojalla toteuttamien tukitoimien yhdistelmä organisoidaan tehokkaasti ja että se antaa parhaan mahdollisen lisäarvon.
2. JAGU
2 JAKSO
Riigi pädevad asutused
Kansalliset toimivaltaiset viranomaiset
Artikkel 70
70 artikla
Riigi pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktide määramine
Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten ja keskitettyjen yhteyspisteiden nimeäminen
1. Iga liikmesriik loob või määrab käesoleva määruse kohaldamisel riigi pädevateks asutusteks vähemalt ühe teavitava asutuse ja vähemalt ühe turujärelevalveasutuse. Nimetatud riigi pädevad asutused peavad kasutama oma volitusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta, et järgida oma tegevuses ja ülesannete täitmisel objektiivsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Kõnealuste asutuste liikmed hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega. Tingimusel, et järgitakse nimetatud põhimõtteid, võivad selliseid tegevusi ja ülesandeid vastavalt liikmesriigi organisatsioonilistele vajadustele täita üks või mitu määratud asutust.
1. Kukin jäsenvaltio perustaa tai nimeää toimivaltaiseksi kansalliseksi viranomaiseksi vähintään yhden ilmoittamisesta vastaavan viranomaisen ja vähintään yhden markkinavalvontaviranomaisen tämän asetuksen soveltamista varten. Kyseisten kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on käytettävä valtuuksiaan riippumattomasti, puolueettomasti ja ilman ennakkokäsityksiä heidän toimintansa ja tehtäviensä objektiivisuuden turvaamiseksi ja tämän asetuksen soveltamisen ja täytäntöönpanon varmistamiseksi. Viranomaisten henkilöstö pidättäytyy kaikesta, mikä on ristiriidassa sen tehtävien kanssa. Edellyttäen, että kyseisiä periaatteita noudatetaan, yksi tai useampi nimetty viranomainen voi hoitaa tällaisia toimia ja tehtäviä jäsenvaltion organisatoristen tarpeiden mukaisesti.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma teavitavate asutuste ja turujärelevalveasutuste nimed ja nende asutuste ülesanded, samuti edaspidistest nendega seotud muudatustest. Liikmesriigid teevad hiljemalt 2. augustiks 2025 üldsusele kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas saab pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktidega elektrooniliste sidevahendite kaudu ühendust võtta. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuse, kes tegutseb ühtse kontaktpunktina, ning teatavad komisjonile selle ühtse kontaktpunkti nime. Komisjon teeb ühtsete kontaktpunktide loetelu üldsusele kättesaadavaks.
2. Jäsenvaltioiden on ilmoitettava komissiolle ilmoittamisesta vastaavien viranomaisten ja markkinavalvontaviranomaisten nimet ja näiden tehtävät sekä niihin myöhemmin mahdollisesti tehtävät muutokset. Jäsenvaltioiden on viimeistään 2 päivänä elokuuta 2025 asetettava julkisesti saataville tiedot siitä, miten toimivaltaisiin viranomaisiin ja keskitettyihin yhteyspisteisiin voidaan ottaa yhteys sähköisesti. Jäsenvaltioiden on nimettävä markkinavalvontaviranomainen, joka toimii keskitettynä yhteyspisteenä tätä asetusta varten, ja ilmoitettava komissiolle keskitetyn yhteyspisteen nimi. Komissio asettaa keskitettyjen yhteyspisteiden luettelon julkisesti saataville.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende riigi pädevatel asutustel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid ning taristu. Eeskätt peab riigi pädevatele asutustele olema pidevalt kättesaadav piisaval arvul töötajaid, kelle pädevuste ja eksperditeadmiste hulka kuuluvad põhjalik arusaamine tehisintellekti tehnoloogiatest, andmetest ja andmetöötlusest, isikuandmete kaitsest, küberturvalisusest, põhiõigustest ja tervise ja ohutusega seotud riskidest ning teadmised kehtivatest standarditest ja õiguslikest nõuetest. Liikmesriigid hindavad ja vajaduse korral ajakohastavad igal aastal käesolevas lõikes osutatud pädevus- ja ressursinõudeid.
3. Jäsenvaltioiden on varmistettava, että niiden kansallisille toimivaltaisille viranomaisille annetaan riittävät tekniset, taloudelliset ja henkilöstöresurssit ja infrastruktuuri, jotta ne voivat hoitaa tämän asetuksen mukaiset tehtävänsä tehokkaasti. Kansallisilla toimivaltaisilla viranomaisilla on erityisesti oltava pysyvästi käytettävissään riittävä määrä henkilöstöä, jonka pätevyyteen ja asiantuntemukseen sisältyy tekoälyteknologioiden, datan ja datalaskennan, henkilötietojen suojan, kyberturvallisuuden, perusoikeuksien ja terveys- ja turvallisuusriskien syvällinen ymmärtäminen sekä voimassa olevien standardien ja oikeudellisten vaatimusten tuntemus. Jäsenvaltioiden on arvioitava ja tarvittaessa päivitettävä tässä kohdassa tarkoitettuja pätevyys- ja resurssivaatimuksia vuosittain.
4. Riigi pädevad asutused võtavad piisaval tasemel küberturvalisuse tagamiseks asjakohaseid meetmeid.
4. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on toteutettava asiaankuuluvat toimenpiteet riittävän kyberturvallisuustason varmistamiseksi.
5. Riigi pädevad asutused tegutsevad oma ülesannete täitmisel kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
5. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on tehtäviään suorittaessaan noudatettava 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
6. Hiljemalt 2. augustiks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant teavitavad liikmesriigid komisjoni riigi pädevate asutuste rahaliste vahendite ja inimressursside olukorrast, hinnates sealjuures nende piisavust. Komisjon edastab selle teabe nõukojale arutamiseks ja võimalikeks soovitusteks.
6. Jäsenvaltioiden on viimeistään 2 päivänä elokuuta 2025 ja sen jälkeen kahden vuoden välein raportoitava komissiolle kansallisten toimivaltaisten viranomaisten taloudellisten ja henkilöresurssien tilasta ja arvioitava niiden riittävyyttä. Komissio toimittaa nämä tiedot tekoälyneuvostolle keskustelua ja mahdollisia suosituksia varten.
7. Komisjon hõlbustab kogemuste vahetamist riigi pädevate asutuste vahel.
7. Komissio helpottaa kokemusten vaihtoa kansallisten toimivaltaisten viranomaisten välillä.
8. Riigi pädevad asutused võivad anda juhiseid ja nõu käesoleva määruse rakendamise kohta, eelkõige VKEdele, sealhulgas idufirmadele, võttes arvesse nõukoja ja komisjoni juhiseid ja nõuandeid, kui see on asjakohane. Kui riigi pädevad asutused kavatsevad anda juhiseid ja nõu tehisintellektisüsteemi kohta valdkondades, mille suhtes kehtib ka muu liidu õigus, konsulteeritakse vastavalt vajadusele selle liidu õiguse alusel riigi pädevate asutustega.
8. Kansalliset toimivaltaiset viranomaiset voivat antaa ohjeita ja neuvoja tämän asetuksen täytäntöönpanosta, erityisesti pk-yrityksille, myös startup-yrityksille, ottaen huomioon tarvittaessa tekoälyneuvoston ja komission ohjeet ja neuvot. Kun kansalliset toimivaltaiset viranomaiset aikovat antaa tekoälyjärjestelmää koskevia ohjeita ja neuvoja muun unionin oikeuden kattamilla aloilla, kyseisen unionin oikeuden nojalla kansallisia toimivaltaisia viranomaisia on tarvittaessa kuultava.
9. Kui liidu institutsioonid, organid ja asutused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tegutseb nende järelevalve teostamisel pädeva asutusena Euroopa Andmekaitseinspektor.
9. Kun unionin toimielimet, elimet, toimistot ja virastot kuuluvat tämän asetuksen soveltamisalaan, Euroopan tietosuojavaltuutettu toimii niiden valvonnasta vastaavana toimivaltaisena viranomaisena.
VIII PEATÜKK
VIII LUKU
SUURE RISKIGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE ELI ANDMEBAAS
SUURIRISKISIÄ TEKOÄLYJÄRJESTELMIÄ KOSKEVA EU:N TIETOKANTA
Artikkel 71
71 artikla
III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide ELi andmebaas
Liitteessä III lueteltuja suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskeva EU:n tietokanta
1. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega ELi andmebaasi, mis sisaldab käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis on registreeritud vastavalt artiklitele 49 ja 60 ning tehisintellektisüsteemide kohta, mida vastavalt artikli 6 lõikele 3 ei peeta suure riskiga süsteemiks ning mis on registreeritud vastavalt artikli 6 lõikele 4 ja artiklile 49, ning haldab seda. Sellise andmebaasi funktsionaalsete kirjelduste koostamisel konsulteerib komisjon asjaomaste ekspertidega ja sellise andmebaasi funktsionaalsete kirjelduste ajakohastamisel konsulteerib komisjon nõukojaga.
1. Komissio perustaa yhteistyössä jäsenvaltioiden kanssa EU:n tietokannan, joka sisältää tämän artiklan 2 ja 3 kohdassa tarkoitetut tiedot 6 artiklan 2 kohdassa tarkoitetuista suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä, jotka on rekisteröity 49 ja 60 artiklan mukaisesti, ja tekoälyjärjestelmistä, joita ei pidetä suuririskisinä 6 artiklan 3 kohdan nojalla ja jotka on rekisteröity 6 artiklan 4 kohdan ja 49 artiklan mukaisesti, ja pitää sitä yllä. Komissio kuulee asianomaisia asiantuntijoita vahvistaessaan tällaisen tietokannan toiminnalliset eritelmät ja tekoälyneuvostoa päivittäessään tällaisen tietokannan toiminnallisia eritelmiä.
2. VIII lisa A ja B jaos loetletud andmed sisestab ELi andmebaasi pakkuja või kohaldataval juhul volitatud esindaja.
2. Tarjoajan tai tapauksen mukaan valtuutetun edustajan on tallennettava EU:n tietokantaan liitteessä VIII olevassa A ja B osassa luetellut tiedot.
3. VIII lisa C jaos loetletud andmed sisestab kooskõlas artikli 49 lõigetega 3 ja 4 ELi andmebaasi juurutaja, kes on avaliku sektori asutus, amet või organ või tegutseb selle nimel.
3. Käyttöönottajan, joka on viranomainen, virasto tai elin tai toimii niiden puolesta, on tallennettava EU:n tietokantaan liitteessä VIII olevassa C jaksossa luetellut tiedot 49 artiklan 3 ja 4 kohdan mukaisesti.
4. Välja arvatud artikli 49 lõikes 4 ja artikli 60 lõike 4 punktis c osutatud osa, on ELi andmebaasis sisalduv artikli 49 kohaselt registreeritud teave juurdepääsetav ja üldsusele kättesaadav kasutajasõbralikul viisil. Teave peaks olema kergesti navigeeritav ja masinloetav. Artikli 60 kohaselt registreeritud teave on kättesaadav üksnes turujärelevalveasutustele ja komisjonile, välja arvatud juhul, kui võimalik pakkuja või pakkuja on andnud nõusoleku, et see teave tehakse kättesaadavaks ka üldsusele.
4. Edellä 49 artiklan 4 kohdassa ja 60 artiklan 4 kohdan c alakohdassa tarkoitettua osiota lukuun ottamatta EU:n tietokannan sisältämien, 49 artiklan mukaisesti rekisteröityjen tietojen on oltava julkisesti saatavilla käyttäjäystävällisellä tavalla. Tietojen olisi oltava helposti selattavia ja koneluettavia. Edellä olevan 60 artiklan mukaisesti rekisteröityjen tietojen on oltava ainoastaan markkinavalvontaviranomaisten ja komission saatavilla, paitsi jos mahdollinen tarjoaja tai tarjoaja on antanut suostumuksensa näiden tietojen asettamiseen myös yleisön saataville.
5. ELi andmebaas sisaldab isikuandmeid ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse kohaseks teabe kogumiseks ja töötlemiseks. See teave hõlmab nende füüsiliste isikute nimesid ja kontaktandmeid, kes vastutavad süsteemi registreerimise eest ja on volitatud esindama pakkujat või asjakohasel juhul juurutajat.
5. EU:n tietokannassa saa olla henkilötietoja vain siinä määrin kuin se on tarpeen tämän asetuksen mukaista tietojen keräämistä ja käsittelyä varten. Näihin tietoihin on sisällyttävä niiden luonnollisten henkilöiden nimet ja yhteystiedot, jotka ovat vastuussa järjestelmän rekisteröinnistä ja joilla on laillinen oikeus edustaa tarjoajaa tai käyttöönottajaa tapauksen mukaan.
6. ELi andmebaasi vastutav töötleja on komisjon. Komisjon teeb pakkujatele, võimalikele pakkujatele ja juurutajatele kättesaadavaks piisava tehnilise ja haldustoe. ELi andmebaas peab vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.
6. Komissio on EU:n tietokannan rekisterinpitäjä. Se asettaa tarjoajien, mahdollisten tarjoajien ja käyttöönottajien saataville riittävän teknisen ja hallinnollisen tuen. EU:n tietokannan on noudatettava sovellettavia esteettömyysvaatimuksia.
IX PEATÜKK
IX LUKU
TURUSTAMISJÄRGNE SEIRE, TEABE JAGAMINE NING TURUJÄRELEVALVE
MARKKINOILLE SAATTAMISEN JÄLKEINEN SEURANTA, TIETOJEN JAKAMINEN JA MARKKINAVALVONTA
1. JAGU
1 JAKSO
Turustamisjärgne seire
Markkinoille saattamisen jälkeinen seuranta
Artikkel 72
72 artikla
Pakkujapoolne turustamisjärgne seire ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide turustamisjärgse seire kava
Tarjoajien toteuttama markkinoille saattamisen jälkeinen seuranta ja suuririskisten tekoälyjärjestelmien markkinoille saattamisen jälkeinen seurantasuunnitelma
1. Pakkujad kehtestavad turustamisjärgse seire süsteemi ja dokumenteerivad selle viisil, mis on proportsionaalne tehisintellektitehnoloogiate olemuse ja suure riskiga tehisintellektisüsteemi riskidega.
1. Tarjoajien on perustettava ja dokumentoitava markkinoille saattamisen jälkeinen seurantajärjestelmä tavalla, joka on oikeassa suhteessa tekoälyteknologioiden luonteeseen ja suuririskisen tekoälyjärjestelmän aiheuttamiin riskeihin nähden.
2. Turustamisjärgse seire süsteem peab aktiivselt ja süstemaatiliselt koguma, dokumenteerima ja analüüsima juurutajate esitavaid või muudest allikatest kogutavaid asjakohaseid andmeid suure riskiga tehisintellektisüsteemide toimimise kohta kogu nende eluea jooksul ning võimaldama pakkujal hinnata, kas tehisintellektisüsteemid vastavad jätkuvalt III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele. Asjakohasel juhul hõlmab turustamisjärgne seire analüüsi koostoime kohta muude tehisintellektisüsteemidega. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutustest juurutajate tundlikke operatiivandmeid.
2. Markkinoille saattamisen jälkeisessä seurantajärjestelmässä on aktiivisesti ja järjestelmällisesti kerättävä, dokumentoitava ja analysoitava asiaankuuluvia tietoja, jotka koskevat suuririskisten tekoälyjärjestelmien suorituskykyä niiden koko elinkaaren ajan ja jotka voivat olla käyttöönottajien toimittamia tai jotka on voitu kerätä muista lähteistä, ja sen on annettava tarjoajalle mahdollisuus arvioida, täyttävätkö tekoälyjärjestelmät jatkuvasti III luvun 2 jaksossa vahvistetut vaatimukset. Markkinoille saattamisen jälkeiseen seurantaan on tarvittaessa sisällyttävä analyysi vuorovaikutuksesta muiden tekoälyjärjestelmien kanssa. Tätä velvoitetta ei sovelleta niiden käyttöönottajien arkaluonteiseen operatiiviseen tietoon, jotka ovat lainvalvontaviranomaisia.
3. Turustamisjärgse seire süsteem peab põhinema turustamisjärgse seire kaval. Turustamisjärgse seire kava on IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni osa. Komisjon võtab 2. veebruariks 2026 vastu rakendusakti, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted turustamisjärgse seire kava vormi ja kavas sisalduvate elementide loetelu kehtestamise kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Markkinoille saattamisen jälkeisen seurantajärjestelmän on perustuttava markkinoille saattamisen jälkeistä seurantaa koskevaan suunnitelmaan. Markkinoille saattamisen jälkeistä seurantaa koskevan suunnitelman on oltava osa liitteessä IV tarkoitettua teknistä dokumentaatiota. Komissio hyväksyy täytäntöönpanosäädöksen, jossa vahvistetaan yksityiskohtaiset säännökset markkinoille saattamisen jälkeistä seurantaa koskevan suunnitelman mallista ja suunnitelmaan sisällytettävistä tiedoista viimeistään 2 päivänä helmikuuta 2026. Tämä täytäntöönpanosäädös hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
4. I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille turustamisjärgse seire süsteem ja kava on juba kehtestatud nende õigusaktide alusel, siis on selleks, et tagada järjepidevus, vältida dubleerimist ja viia miinimumini lisakoormus, pakkujatel võimalus vajaduse korral integreerida lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud vajalikud elemendid, kasutades lõikes 3 osutatud vormi, nendes õigusaktide alusel juba olemas olevatesse süsteemidesse ja kavadesse, tingimusel et nii saavutatakse samaväärne kaitsetase.
4. Jos liitteessä I olevassa A jaksossa tarkoitetun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön soveltamisalaan kuuluvien suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta on jo otettu käyttöön markkinoille saattamisen jälkeinen seurantajärjestelmä ja -suunnitelma kyseisen lainsäädännön nojalla, tarjoajien on johdonmukaisuuden varmistamiseksi, päällekkäisyyksien välttämiseksi ja lisärasitteiden minimoimiseksi voitava tarvittaessa sisällyttää 3 kohdassa tarkoitettua mallia käyttäen 1, 2 ja 3 kohdassa kuvatut tarvittavat osatekijät kyseisen lainsäädännön nojalla jo olemassa oleviin järjestelmiin ja suunnitelmiin edellyttäen, että tällä saavutetaan vastaava suojelun taso.
Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse ka III lisa punktis 5 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mille on turule lasknud või kasutusele võtnud finantsasutused, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega.
Tämän kohdan ensimmäistä alakohtaa sovelletaan myös sellaisiin liitteessä III olevassa 5 kohdassa tarkoitettuihin suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, joita ovat saattaneet markkinoille tai ottaneet käyttöön rahoituslaitokset, joihin sovelletaan niiden sisäisiä hallintojärjestelyjä tai -prosesseja koskevia vaatimuksia unionin rahoituspalvelulainsäädännön nojalla.
2. JAGU
2 JAKSO
Teabe jagamine tõsiste intsidentide kohta
Vakavia vaaratilanteita koskevien tietojen jakaminen
Artikkel 73
73 artikla
Tõsistest intsidentidest teatamine
Vakavista vaaratilanteista ilmoittaminen
1. Liidu turule lastud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad teatavad igast tõsisest intsidendist nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus intsident aset leidis.
1. Unionin markkinoille saatettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien on ilmoitettava kaikista vakavista vaaratilanteista niiden jäsenvaltioiden markkinavalvontaviranomaisille, joissa kyseinen vaaratilanne tapahtui.
2. Lõikes 1 osutatud teatamine peab toimuma kohe pärast seda, kui pakkuja on teinud kindlaks, et tehisintellektisüsteemi ja tõsise intsidendi vahel on põhjuslik seos või et selline seos on põhjendatult tõenäoline, ning igal juhul hiljemalt 15 päeva pärast seda, kui pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teadlikuks.
2. Edellä olevassa 1 kohdassa tarkoitettu ilmoitus on tehtävä välittömästi sen jälkeen, kun tarjoaja on todennut syy-yhteyden tekoälyjärjestelmän ja vakavan vaaratilanteen välillä tai tällaisen yhteyden kohtuullisen todennäköisyyden, ja joka tapauksessa viimeistään 15 päivän kuluttua siitä, kun vakava vaaratilanne on tullut tarjoajan tai tapauksen mukaan käyttöönottajan tietoon.
Esimeses lõigus osutatud teatamise tähtaja puhul võetakse arvesse tõsise intsidendi raskusastet.
Ensimmäisessä alakohdassa tarkoitetun ilmoittamisen määräajassa on otettava huomioon vakavan vaaratilanteen vakavuus.
3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 toimub ulatusliku rikkumise või artikli 3 punkti 49 alapunktis b määratletud tõsise intsidendi korral käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamine viivitamata ja mitte hiljem kui kaks päeva pärast seda, kui pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teada.
3. Sen estämättä, mitä tämän artiklan 2 kohdassa säädetään, jos kyseessä on laajalle levinnyt rikkomus tai 3 artiklan 49 kohdan b alakohdassa määritelty vakava vaaratilanne, tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitettu ilmoitus on toimitettava välittömästi ja viimeistään kahden päivän kuluttua siitä, kun tarjoaja tai tapauksen mukaan käyttöönottaja on saanut tiedon kyseisestä vaaratilanteesta.
4. Olenemata lõikest 2 toimub inimese surma korral teatamine viivitamata pärast seda, kui pakkuja või juurutaja on teinud kindlaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja tõsise intsidendi vahelise põhjusliku seose, või kohe, kui ta kahtlustab sellise seose olemasolu, kuid mitte hiljem kui kümme päeva pärast päeva, mil pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teada.
4. Sen estämättä, mitä 2 kohdassa säädetään, kuolemantapauksessa ilmoitus on annettava välittömästi sen jälkeen, kun tarjoaja tai käyttöönottaja on todennut suuririskisen tekoälyjärjestelmän ja vakavan vaaratilanteen välisen syyseuraussuhteen tai heti kun ne epäilevät suuririskisen tekoälyjärjestelmän ja vakavan vaaratilanteen välistä syyseuraussuhdetta, mutta viimeistään 10 päivän kuluttua päivästä, jona vakava vaaratilanne on tullut tarjoajan tai tapauksen mukaan käyttöönottajan tietoon.
5. Kui see on vajalik õigeaegse teatamise tagamiseks, võib pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja esitada esialgse mittetäieliku aruande, millele järgneb täielik aruanne.
5. Jos se on tarpeen oikea-aikaisen ilmoittamisen varmistamiseksi, tarjoaja tai tapauksen mukaan käyttöönottaja voi toimittaa alustavan epätäydellisen ilmoituksen, jota seuraa täydellinen ilmoitus.
6. Pärast lõike 1 kohast tõsisest intsidendist teatamist korraldab pakkuja viivitamata tõsise intsidendi ja asjaomase tehisintellektisüsteemi vajaliku uurimise. See hõlmab intsidendi riskihindamist ja parandusmeetmeid.
6. Ilmoitettuaan 1 kohdan mukaisesti vakavasta vaaratilanteesta tarjoajan on viipymättä suoritettava tarvittavat vakavaan vaaratilanteeseen ja kyseiseen tekoälyjärjestelmään liittyvät tutkimukset. Tähän on sisällyttävä vaaratilanteen riskinarviointi ja korjaavat toimenpiteet.
Pakkuja teeb esimeses lõigus osutatud uurimise käigus koostööd pädevate asutustega ja asjaomase teada antud asutusega, kui see on asjakohane, ning ei korralda ühtegi uurimist, mille käigus muudetakse asjaomast tehisintellektisüsteemi selliselt, et see võiks mõjutada intsidendi põhjuste järgnevat hindamist, enne kui ta on sellisest tegevusest teavitanud pädevat asutust.
Tarjoajan on ensimmäisessä alakohdassa tarkoitetun tutkinnan aikana toimittava yhteistyössä toimivaltaisten viranomaisten ja tarvittaessa asianomaisen ilmoitetun laitoksen kanssa, eikä se saa toteuttaa tutkimusta, johon sisältyy tekoälyjärjestelmän muuttaminen niin, että se voi vaikuttaa vaaratilanteen syiden myöhempään arviointiin, ennen kuin toimivaltaisille viranomaisille on ilmoitettu tällaisesta toimenpiteestä.
7. Kui asjaomane turujärelevalveasutus saab teate artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud tõsise intsidendi kohta, teatab ta sellest artikli 77 lõikes 1 osutatud riiklikele ametiasutustele või organitele. Komisjon koostab spetsiaalse juhendi, et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Juhend antakse välja 2. augustiks 2025 ja seda hinnatakse korrapäraselt.
7. Saatuaan ilmoituksen 3 artiklan 49 kohdan c alakohdassa tarkoitetusta vakavasta vaaratilanteesta asiaankuuluvan markkinavalvontaviranomaisen on ilmoitettava asiasta 77 artiklan 1 kohdassa tarkoitetuille kansallisille viranomaisille tai elimille. Komissio laatii erityiset ohjeet, joilla helpotetaan tämän artiklan 1 kohdassa säädettyjen velvoitteiden noudattamista. Ohjeet on annettava viimeistään 2 päivänä elokuuta 2025, ja niitä on arvioitava säännöllisesti.
8. Turujärelevalveasutus võtab määruse (EL) 2019/1020 artiklis 19 ette nähtud asjakohased meetmed seitsme päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate saamise kuupäevast ning järgib kõnealuses määruses sätestatud teavitamiskorda.
8. Markkinavalvontaviranomaisen on toteutettava asetuksen (EU) 2019/1020 19 artiklassa säädetyt asianmukaiset toimenpiteet seitsemän päivän kuluessa tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen vastaanottamisesta ja noudatettava kyseisessä asetuksessa säädettyjä ilmoitusmenettelyjä.
9. III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille lasevad turule või võtavad kasutusele pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigusakte, millega nähakse ette käesolevas määruses sätestatuga samaväärsed teatamiskohustused, piirdub tõsistest intsidentidest teatamine artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud intsidentidega.
9. Sellaisten liitteessä III tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, joita saattavat markkinoille tai ottavat käyttöön tarjoajat, joihin sovelletaan unionin säädöksiä, joissa säädetään tässä asetuksessa säädettyjä velvoitteita vastaavista raportointivelvoitteista, vakavista vaaratilanteista ilmoittaminen on rajattava koskemaan 3 artiklan 49 kohdan c alakohdassa tarkoitettuja vakavia vaaratilanteita.
10. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on selliste seadmete turvakomponendid või mis on ise sellised seadmed, mille suhtes kohaldatakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, teavitatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud tõsistest intsidentidest ning nendest teatatakse riigi pädevale asutusele, kelle liikmesriik, kus intsident aset leidis, on selleks otstarbeks valinud.
10. Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka ovat asetusten (EU) 2017/745 ja (EU) 2017/746 soveltamisalaan kuuluvien laitteiden turvakomponentteja tai jotka itse ovat laitteita, vakavista vaaratilanteista ilmoittaminen on rajattava koskemaan tämän asetuksen 3 artiklan 49 kohdan c alakohdassa tarkoitettuja vakavia vaaratilanteita, ja se tehdään kansalliselle toimivaltaiselle viranomaiselle, jonka jäsenvaltiot, joissa vaaratilanne tapahtui, valitsevat tätä tarkoitusta varten.
11. Riigi pädevad asutused teatavad tõsisest intsidendist viivitamata komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 20, sõltumata sellest, kas nad on intsidendi suhtes meetmeid võtnud või mitte.
11. Kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on ilmoitettava komissiolle välittömästi kaikista vakavista vaaratilanteista, riippumatta siitä, ovatko ne ryhtyneet niiden johdosta toimiin, asetuksen (EU) 2019/1020 20 artiklan mukaisesti.
3. JAGU
3 JAKSO
Täitmise tagamine
Täytäntöönpanon valvonta
Artikkel 74
74 artikla
Tehisintellektisüsteemide turujärelevalve ja kontroll liidu turul
Markkinavalvonta ja tekoälyjärjestelmille unionin markkinoilla tehtävät tarkastukset
1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020. Käesoleva määruse tulemusliku täitmise tagamiseks:
1. Tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluviin tekoälyjärjestelmiin sovelletaan asetusta (EU) 2019/1020. Tämän asetuksen tehokkaan täytäntöönpanon varmistamiseksi
a)
käsitatakse kõiki määruse (EL) 2019/1020 kohaseid viiteid ettevõtjatele viidetena, mis hõlmavad kõiki käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud operaatoreid;
a)
asetuksessa (EU) 2019/1020 olevien viittausten talouden toimijaan on katsottava koskevan myös kaikkia tämän asetuksen 2 artiklan 1 kohdassa yksilöityjä toimijoita;
b)
käsitatakse kõiki määruse (EL) 2019/1020 kohaseid viiteid toodetele viidetena, mis hõlmavad kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme.
b)
asetuksessa (EU) 2019/1020 olevien viittausten tuotteeseen on katsottava koskevan myös kaikkia tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluvia tekoälyjärjestelmiä.
2. Osana määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 lõike 4 kohastest aruandluskohustustest esitavad turujärelevalveasutused komisjonile ja asjaomastele riiklikele konkurentsiasutustele igal aastal kogu turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi liidu konkurentsiõiguse kohaldamise seisukohast. Samuti esitavad nad komisjonile igal aastal aruande kõnealusel aastal esinenud keelatud tavade kasutamise ja võetud meetmete kohta.
2. Markkinavalvontaviranomaisten on osana asetuksen (EU) 2019/1020 34 artiklan 4 kohdan mukaisia raportointivelvoitteitaan ilmoitettava vuosittain komissiolle ja asianomaisille kansallisille kilpailuviranomaisille kaikki markkinavalvontatoimien yhteydessä esiin tulleet tiedot, joilla voi olla merkitystä unionin kilpailulainsäädännön soveltamisen kannalta. Niiden on myös raportoitava vuosittain tekoälytoimistolle kiellettyjen käytäntöjen käytöstä kyseisen vuoden aikana ja toteutetuista toimenpiteistä.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel on I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul turujärelevalveasutuseks nende õigusaktide alusel määratud ametiasutus, kes vastutab turujärelevalvetoimingute eest.
3. Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka liittyvät tuotteisiin, joihin sovelletaan liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltua unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, markkinavalvontaviranomainen on tätä asetusta sovellettaessa kyseisten säädösten nojalla nimetty markkinavalvontatoimista vastaava viranomainen.
Erandina esimesest lõigust ja sobivate asjaolude korral võivad liikmesriigid määrata turujärelevalveülesandeid täitma mõne muu asutuse, tingimusel et nad tagavad koordineerimise asjaomaste valdkondlike turujärelevalveasutustega, kes vastutavad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise eest.
Poiketen siitä, mitä ensimmäisessä alakohdassa säädetään, jäsenvaltiot voivat asianmukaisissa olosuhteissa nimetä toisen asiaankuuluvan viranomaisen toimimaan markkinavalvontaviranomaisena edellyttäen, että ne varmistavat koordinoinnin liitteessä I luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön täytäntöönpanosta vastaavien alakohtaisten markkinavalvontaviranomaisten kanssa.
4. Käesoleva määruse artiklites 79–83 osutatud menetlusi ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on seotud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kui selliste õigusaktidega on juba ette nähtud menetlused, mis tagavad samaväärse kaitsetaseme ja millel on sama eesmärk. Sellistel juhtudel kohaldatakse selle asemel asjakohaseid valdkondlikke menetlusi.
4. Tämän asetuksen 79–83 artiklassa tarkoitettuja menettelyjä ei sovelleta tekoälyjärjestelmiin, jotka liittyvät tuotteisiin, joihin sovelletaan liitteessä I olevassa A jaksossa lueteltua unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, kun tällaisissa säädöksissä säädetään jo menettelyistä, joilla saavutetaan vastaava suojelun taso ja joilla on sama tavoite. Tällaisissa tapauksissa on sen sijaan sovellettava asiaankuuluvia alakohtaisia menettelyjä.
5. Ilma et see piiraks turujärelevalveasutuste määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 kohaseid volitusi, võivad turujärelevalveasutused käesoleva määruse tõhusa täitmise tagamiseks kasutada kõnealuse määruse artikli 14 lõike 4 punktides d ja j osutatud volitusi vastavalt vajadusele kaugühenduse teel.
5. Tämän asetuksen tehokkaan täytäntöönpanon varmistamiseksi markkinavalvontaviranomaiset voivat tarvittaessa käyttää kyseisen asetuksen 14 artiklan 4 kohdan d ja j alakohdassa tarkoitettuja valtuuksia etäyhteyden välityksellä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta asetuksen (EU) 2019/1020 14 artiklan mukaisia markkinavalvontaviranomaisten valtuuksia.
6. Käesoleva määruse kohaldamisel on liidu finantsteenuste valdkonna õigusega reguleeritud finantsasutuste poolt turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul turujärelevalveasutuseks riigi asjaomane ametiasutus, kes vastutab kõnealuste õigusaktide kohaselt nende asutuste finantsjärelevalve eest, niivõrd, kuivõrd tehisintellektisüsteemi turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine on otseselt seotud kõnealuste finantsteenuste osutamisega.
6. Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, joita saattavat markkinoille, ottavat käyttöön tai käyttävät unionin rahoituspalvelulainsäädännöllä säännellyt rahoituslaitokset, markkinavalvontaviranomainen on tätä asetusta sovellettaessa asiaankuuluva kansallinen viranomainen, joka vastaa näiden laitosten rahoitusvalvonnasta kyseisen lainsäädännön nojalla, siltä osin kuin tekoälyjärjestelmän markkinoille saattaminen, käyttöönotto tai käyttö on suorassa yhteydessä kyseisten rahoituspalvelujen tarjoamiseen.
7. Erandina lõikest 6 võib liikmesriik sobivate asjaolude korral ja tingimusel, et tagatud on koordineerimine, määrata käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks mõne teise asjaomase asutuse.
7. Poiketen siitä, mitä 6 kohdassa säädetään, perustelluissa olosuhteissa ja edellyttäen, että varmistetaan koordinointi, jäsenvaltio voi määrittää muun asiaankuuluvan viranomaisen markkinavalvontaviranomaiseksi tätä asetusta sovellettaessa.
Riiklikud turujärelevalveasutused, kes teostavad järelevalvet direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud krediidiasutuste üle ja kes osalevad määrusega (EL) nr 1024/2013 loodud ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid viivitamata esitama Euroopa Keskpangale turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda võimalikku huvi seoses kõnealuses määruses sätestatud Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannetega.
Kansallisten markkinavalvontaviranomaisten, jotka valvovat direktiivin 2013/36/EU nojalla säänneltyjä luottolaitoksia, jotka osallistuvat asetuksella (EU) N:o 1024/2013 perustettuun yhteiseen valvontamekanismiin, olisi ilmoitettava viipymättä Euroopan keskuspankille kaikki markkinavalvontatoimiensa yhteydessä määrittämät tiedot, joilla voi olla mahdollisesti merkitystä Euroopan keskuspankin vakavaraisuuden valvontatehtäville sellaisina kuin ne määritetään kyseisessä asetuksessa.
8. Käesoleva määruse III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, kui neid süsteeme kasutatakse õiguskaitse ja piirihalduse eesmärgil ning õigusemõistmiseks ja demokraatlikeks protsessideks, ning käesoleva määruse III lisa punktides 6, 7 ja 8 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, määravad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks kas määruse (EL) 2016/679 või direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt pädeva andmekaitse järelevalveasutuse või mis tahes muu direktiivi (EL) 2016/680 artiklites 41–44 sätestatud samadel tingimustel määratud asutuse. Turujärelevalvetoimingud ei mõjuta mingil viisil õigusasutuste sõltumatust ega sekku muul viisil nende tegevusse, kui nad tegutsevad õigusemõistjana.
8. Sellaisten suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka on lueteltu tämän asetuksen liitteessä III olevassa 1 kohdassa, siltä osin kuin näitä järjestelmiä käytetään lainvalvontatarkoituksessa, rajaturvallisuudessa sekä oikeuden ja demokratian turvaamisessa, sekä 6, 7 ja 8 kohdassa lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien osalta jäsenvaltioiden on nimettävä tätä asetusta sovellettaessa markkinavalvontaviranomaisiksi asetuksen (EU) 2016/679 tai direktiivin (EU) 2016/680 mukaiset tietosuojavalvontaviranomaiset tai mikä tahansa muu viranomainen, joka on nimetty samoin edellytyksin, jotka on määritelty direktiivin (EU) 2016/680 41–44 artiklassa. Markkinavalvontatoimet eivät saa millään tavoin vaikuttaa oikeusviranomaisten riippumattomuuteen tai muutoin vaikuttaa niiden toimiin niiden toimiessa oikeudellisessa ominaisuudessaan.
9. Kui liidu institutsioonid, organid ja asutused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tegutseb nende järelevalve teostamisel pädeva asutusena Euroopa Andmekaitseinspektor, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu puhul, kui kohus täidab õigusemõistmise funktsiooni.
9. Kun unionin toimielimet, elimet, toimistot ja virastot kuuluvat tämän asetuksen soveltamisalaan, Euroopan tietosuojavaltuutettu toimii niiden valvonnasta vastaavana toimivaltaisena viranomaisena, lukuun ottamatta Euroopan unionin tuomioistuinta, joka toimii oikeudellisessa ominaisuudessaan.
10. Liikmesriigid hõlbustavad koordineerimist käesoleva määruse alusel määratud turujärelevalveasutuste ja muude asjaomaste riiklike asutuste või organite vahel, kes teevad järelevalvet I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide või muu III lisas osutatud liidu õiguse kohaldamise üle, mis võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemide seisukohast olulised olla.
10. Jäsenvaltioiden on helpotettava koordinointia tämän asetuksen nojalla nimettyjen markkinavalvontaviranomaisten ja muiden sellaisten asiaankuuluvien kansallisten viranomaisten tai elinten välillä, jotka valvovat liitteessä I luetellun unionin yhdenmukaistamislainsäädännön tai muun sellaisen unionin oikeuden soveltamista, jolla saattaa olla merkitystä liitteessä III tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien kannalta.
11. Turujärelevalveasutused ja komisjon saavad teha ettepanekuid ühismeetmete, sealhulgas ühisuurimiste kohta, mida viivad läbi kas turujärelevalveasutused või turujärelevalveasutused koos komisjoniga ja mille eesmärk on edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid käesoleva määruse kohta seoses selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetsete kategooriatega, mille puhul on leitud, et need kujutavad endast kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9 tõsist riski kahes või enamas liikmesriigis. Tehisintellektiamet tagab ühisuurimiste koordineerimistoe.
11. Markkinavalvontaviranomaisten ja komission olisi voitava ehdottaa yhteisiä toimia, myös yhteisiä tutkimuksia, jotka markkinavalvontaviranomaiset toteuttavat joko itse tai yhdessä komission kanssa ja joiden tavoitteena on edistää vaatimusten noudattamista, havaita vaatimusten noudattamatta jättäminen, lisätä tietämystä tai antaa neuvoja tähän asetukseen liittyvistä asioista ja niistä suuririskisten tekoälyjärjestelmien luokista, joiden on todettu aiheuttavan vakavan riskin kahdessa tai useammassa jäsenvaltiossa asetuksen (EU) 2019/1020 9 artiklan mukaisesti. Tekoälytoimiston on annettava koordinointitukea yhteisiä tutkimuksia varten.
12. Ilma et see piiraks määrusega (EL) 2019/1020 antud volitusi ning kui see on asjakohane ja piirdub nende ülesannete täitmiseks vajalikuga, annavad pakkujad turujärelevalveasutustele täieliku juurdepääsu dokumentatsioonile ning suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks kasutatavatele treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kohaldades turvameetmeid, rakendusliideste (API) või muude sobivate kaugjuurdepääsu võimaldavate tehniliste vahendite ja tööriistade kaudu.
12. Tarjoajien on annettava markkinavalvontaviranomaisille täysi pääsy dokumentaatioon sekä suuririskisen tekoälyjärjestelmien kehittämisessä käytettyihin koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkoihin, mukaan lukien, kun se on aiheellista ja turvatoimenpiteitä soveltaen, sovellusrajapintojen (API) tai muiden etäkäytön mahdollistavien asianmukaisten teknisten välineiden ja työkalujen kautta, sanotun kuitenkaan rajoittamatta asetuksessa säädettyä (EU) 2019/1020 toimivaltaa ja kun se on asiaankuuluvaa ja rajoitettu siihen mikä on tarpeen markkinavalvontaviranomaisten tehtävien suorittamiseksi.
13. Juurdepääs suure riskiga tehisintellektisüsteemi lähtekoodile antakse turujärelevalveasutustele põhjendatud taotluse alusel ja ainult juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
13. Markkinavalvontaviranomaisille on annettava pääsy suuririskisen tekoälyjärjestelmän lähdekoodiin perustellusta pyynnöstä ja ainoastaan, kun molemmat seuraavista kumulatiivisista edellytyksistä täyttyvät:
a)
juurdepääs lähtekoodile on vajalik selleks, et hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele, ning
a)
pääsy lähdekoodiin on tarpeellista, jotta voidaan arvioida, onko suuririskinen tekoälyjärjestelmä III luvun 2 jaksossa esitettyjen vaatimusten mukainen; ja
b)
pakkuja esitatud andmetel ja dokumentatsioonil põhinevad testimis- või auditeerimismenetlused ja kontrollid on ammendatud või osutunud ebapiisavaks.
b)
tarjoajan esittämiin tietoihin ja dokumentaatioon perustuvat testaus- tai tarkastusmenettelyt ja tarkastukset on jo suoritettu tai ne ovat osoittautuneet riittämättömiksi.
14. Turujärelevalveasutuste poolt saadud teavet ja dokumentatsiooni käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
14. Kaikkea tietoa tai dokumentaatiota, jonka markkinavalvontaviranomaiset saavat, on käsiteltävä 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
Artikkel 75
75 artikla
Vastastikune abi, turujärelevalve ja üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide kontroll
Keskinäinen avunanto, markkinavalvonta ja yleiskäyttöisten tekoälyjärjestelmien valvonta
1. Kui tehisintellektisüsteem põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ning mudeli ja süsteemi arendab sama pakkuja, on tehisintellektiametil volitused jälgida ja kontrollida selle tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevast määrusest tulenevatele kohustustele. Oma seire- ja järelevalveülesannete täitmiseks on tehisintellektiametil kõik käesolevas jaos ja määruses (EL) 2019/1020 sätestatud turujärelevalveasutuse volitused.
1. Jos tekoälyjärjestelmä perustuu yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ja sama tarjoaja kehittää mallin ja järjestelmän, tekoälytoimistolla on oltava valtuudet seurata ja valvoa, että kyseinen tekoälyjärjestelmä on tämän asetuksen mukaisten velvoitteiden mukainen. Tekoälytoimistolla on seuranta- ja valvontatehtäviensä hoitamiseksi kaikki tässä jaksossa ja asetuksessa (EU) 2019/1020 säädetyn markkinavalvontaviranomaisen valtuudet.
2. Kui asjaomastel turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid, mida juurutajad saavad otse kasutada vähemalt ühel eesmärgil, mis on käesoleva määruse kohaselt liigitatud suurt riski tekitavaks, ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, teevad nad vastavushindamise läbiviimisel koostööd tehisintellektiametiga ning teavitavad sellest vastavalt nõukoda ja teisi turujärelevalveasutusi.
2. Jos asiaankuuluvilla markkinavalvontaviranomaisilla on riittävä syy katsoa, että yleiskäyttöiset tekoälyjärjestelmät, joita käyttöönottajat voivat käyttää suoraan vähintään yhteen tämän asetuksen nojalla suuririskiseksi luokiteltuun tarkoitukseen, eivät ole tässä asetuksessa säädettyjen vaatimusten mukaisia, niiden on tehtävä yhteistyötä tekoälytoimiston kanssa vaatimustenmukaisuuden arviointien tekemiseksi ja ilmoitettava asiasta tekoälyneuvostolle ja muille markkinavalvontaviranomaisille.
3. Kui turujärelevalveasutus ei suuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi uurimist lõpule viia, kuna ta ei saa juurdepääsu teatavale üldotstarbelise tehisintellektimudeliga seotud teabele, kuigi ta on teinud selle teabe saamiseks kõik vajaliku, võib ta esitada põhjendatud taotluse tehisintellektiametile, kes tagab asjaomasele teabele juurdepääsu. Sel juhul esitab tehisintellektiamet taotluse esitanud asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul teabe, mida tehisintellektiamet peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas suure riskiga tehisintellektisüsteem on nõuetele mittevastav. Turujärelevalveasutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva määruse artiklile 78. Määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Jos markkinavalvontaviranomainen ei pysty saattamaan suuririskistä tekoälyjärjestelmää koskevaa tutkimustaan päätökseen, koska se ei voi saada tiettyjä yleiskäyttöiseen tekoälymalliin liittyviä tietoja, vaikka se on toteuttanut kaikki asianmukaiset toimet kyseisten tietojen saamiseksi, se voi esittää tekoälytoimistolle perustellun pyynnön, jonka mukaisesti pääsy kyseisiin tietoihin on pantava täytäntöön. Tässä tapauksessa tekoälytoimiston on toimitettava viipymättä ja joka tapauksessa 30 päivän kuluessa pyynnön esittävälle viranomaiselle kaikki tiedot, jotka tekoälytoimisto katsoo merkityksellisiksi määritettäessä sitä, onko jokin suuririskinen tekoälyjärjestelmä vaatimusten vastainen. Markkinavalvontaviranomaisten on turvattava saamiensa tietojen luottamuksellisuus tämän asetuksen 78 artiklan mukaisesti. Asetuksen (EU) 2019/1020 VI luvussa säädettyä menettelyä sovelletaan soveltuvin osin.
Artikkel 76
76 artikla
Turujärelevalveasutuste järelevalve tegelikes tingimustes testimise üle
Markkinavalvontaviranomaisten suorittama tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen valvonta
1. Turujärelevalveasutustel on pädevus ja volitused tagada, et tegelikes tingimustes testimine on käesoleva määrusega kooskõlas.
1. Markkinavalvontaviranomaisilla on oltava pätevyys ja valtuudet varmistaa, että tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus on tämän asetuksen mukaista.
2. Kui tehisintellektisüsteeme, mille üle tehakse artikli 58 kohaselt järelevalvet tehisintellekti regulatiivliivakastis, testitakse tegelikes tingimustes, kontrollivad turujärelevalveasutused vastavust artiklile 60 osana oma järelevalverollist tehisintellekti regulatiivliivakastis. Pakkujale või võimalikule pakkujale tegelikes tingimustes testimise lubamiseks võivad need asutused teha asjakohasel juhul erandi artikli 60 lõike 4 punktides f ja g sätestatud tingimustest.
2. Kun tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta tehdään tekoälyjärjestelmille, joita valvotaan 58 artiklan mukaisessa tekoälyn sääntelyn testiympäristössä, markkinavalvontaviranomaisten on varmistettava 60 artiklan noudattaminen osana tekoälyn sääntelyn testiympäristöä koskevaa valvontatehtäväänsä. Kyseiset viranomaiset voivat tarvittaessa sallia, että tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja toteuttaa tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen 60 artiklan 4 kohdan f ja g alakohdassa esitetyistä edellytyksistä poiketen.
3. Kui turujärelevalveasutus on saanud pakkujalt, võimalikult pakkujalt või tõsise intsidendiga seotud kolmandalt isikult teavet või kui tal on muud alust arvata, et artiklites 60 ja 61 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib ta vajaduse korral teha oma territooriumil ühe järgmistest otsustest:
3. Jos mahdollinen tarjoaja, tarjoaja tai kolmas osapuoli on ilmoittanut markkinavalvontaviranomaiselle vakavasta vaaratilanteesta tai jos markkinavalvontaviranomaisella on muut perusteet katsoa, että 60 ja 61 artiklassa esitettyjä edellytyksiä ei noudateta, se voi tehdä jommankumman seuraavista päätöksistä alueellaan tapauksen mukaan:
a)
peatada või lõpetada tegelikes tingimustes testimine;
a)
tosielämän olosuhteissa tapahtuva testaus keskeytetään tai päätetään;
b)
nõuda pakkujalt või võimalikult pakkujalt ning juurutajalt ja võimalikult juurutajalt tegelikes tingimustes testimise mis tahes aspekti muutmist.
b)
tarjoajaa tai mahdollista tarjoajaa ja käyttöönottajaa tai mahdollista käyttöönottajaa vaaditaan muuttamaan tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen näkökohtia.
4. Kui turujärelevalveasutus on teinud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsuse või esitanud vastuväite artikli 60 lõike 4 punkti b tähenduses, märgitakse otsuses või vastuväites selle põhjused ja see, kuidas pakkuja või võimalik pakkuja saab otsuse või vastuväite vaidlustada.
4. Jos markkinavalvontaviranomainen on tehnyt tämän artiklan 3 kohdassa tarkoitetun päätöksen tai on esittänyt 60 artiklan 4 kohdan b alakohdassa tarkoitetun vastalauseen, päätöksessä tai vastalauseessa on esitettävä sen perusteet sekä yksityiskohtaiset säännöt, joiden mukaisesti tarjoaja tai mahdollinen tarjoaja voi hakea päätökseen tai vastalauseeseen muutosta.
5. Kui turujärelevalveasutus on teinud lõikes 3 osutatud otsuse, teavitab ta kohaldataval juhul selle põhjustest teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus tehisintellektisüsteemi testimise kava kohaselt testiti.
5. Jos markkinavalvontaviranomainen on tehnyt 3 kohdassa tarkoitetun päätöksen, sen on tarvittaessa ilmoitettava sen perusteet niiden muiden jäsenvaltioiden markkinavalvontaviranomaisille, joissa tekoälyjärjestelmää on testattu testaussuunnitelman mukaisesti.
Artikkel 77
77 artikla
Põhiõigusi kaitsvate asutuste volitused
Perusoikeuksia suojelevien viranomaisten valtuudet
1. Riiklikel ametiasutustel või organitel, kes tegelevad põhiõiguste, sealhulgas mittediskrimineerimise õiguse kaitse alasest liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise järelevalve või tagamisega seoses III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamisega, on õigus taotleda mis tahes käesoleva määruse alusel loodud või säilitatavat dokumentatsiooni, mis on arusaadavas keeles ja juurdepääsetavas vormingus, ning saada sellele juurdepääs, kui juurdepääs sellisele dokumentatsioonile on vajalik nende ülesannetest tulenevate kohustuste tõhusaks täitmiseks nende jurisdiktsiooni piires. Asjaomane avaliku sektori asutus või organ teatab igast sellisest taotlusest asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutusele.
1. Kansallisilla viranomaisilla tai elimillä, jotka valvovat tai panevat täytäntöön perusoikeuksien, mukaan lukien oikeus syrjimättömyyteen, suojelua koskevan unionin oikeuden mukaisia velvoitteita liitteessä III tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien käytön yhteydessä, on oltava valtuudet pyytää ja saada käyttöönsä tämän asetuksen nojalla luotu tai ylläpidetty dokumentaatio ymmärrettävällä kielellä ja saavutettavassa muodossa, kun dokumentaation käyttö on tarpeen, jotta ne voisivat suorittaa tehokkaasti tehtävänsä omalla lainkäyttöalueellaan. Asianomaisen viranomaisen tai elimen on ilmoitettava tällaisesta pyynnöstä asianomaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaiselle.
2. Hiljemalt 2. novembriks 2024 määrab iga liikmesriik lõikes 1 osutatud ametiasutused või organid ning teeb nende loetelu üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid teavitavad loetelust komisjoni ja teisi liikmesriike ning hoiavad selle ajakohasena.
2. Kunkin jäsenvaltion on viimeistään 2 päivänä marraskuuta 2024 nimettävä 1 kohdassa tarkoitetut viranomaiset tai elimet ja asetettava niiden luettelo julkisesti saataville. Jäsenvaltioiden on ilmoitettava luettelo komissiolle ja muille jäsenvaltioille ja pidettävä se ajan tasalla.
3. Kui lõikes 1 osutatud dokumentatsioon ei ole piisav, et teha kindlaks, kas põhiõigusi kaitsva liidu õiguse kohaseid kohustusi on rikutud, võib lõikes 1 osutatud ametiasutus või organ esitada turujärelevalveasutusele põhjendatud taotluse korraldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi testimine tehniliste vahendite abil. Turujärelevalveasutus korraldab testimise mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist tihedas koostöös taotluse esitanud ametiasutuse või organiga.
3. Jos 1 kohdassa tarkoitettu dokumentaatio ei riitä sen selvittämiseen, onko perusoikeuksia suojaavan unionin oikeuden mukaisia velvoitteita rikottu, 1 kohdassa tarkoitettu viranomainen tai elin voi esittää markkinavalvontaviranomaiselle perustellun pyynnön järjestää suuririskisen tekoälyjärjestelmän testaus teknisin keinoin. Markkinavalvontaviranomaisen on järjestettävä testaus pyynnön esittävän viranomaisen tai elimen tiiviillä myötävaikutuksella kohtuullisen ajan kuluessa pyynnön esittämisestä.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklike ametiasutuste või organite poolt käesoleva artikli sätete kohaselt saadud teavet või dokumentatsiooni käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
4. Kaikkea tietoa tai dokumentaatiota, jonka 1 kohdassa tarkoitetut kansalliset viranomaiset tai elimet saavat tämän artiklan mukaisesti, on käsiteltävä 78 artiklassa säädettyjen salassapitovelvollisuuksien mukaisesti.
Artikkel 78
78 artikla
Konfidentsiaalsus
Luottamuksellisuus
1. Komisjon, turujärelevalveasutused ja teada antud asutused, ning kõik muud füüsilised ja juriidilised isikud, kes osalevad käesoleva määruse kohaldamises, tagavad kooskõlas liidu või riigisisese õigusega oma ülesannete täitmisel ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse, et kaitsta eeskätt järgmist:
1. Komission, markkinavalvontaviranomaisten ja ilmoitettujen laitosten sekä muiden tämän asetuksen soveltamiseen osallistuvien luonnollisten ja oikeushenkilöiden on unionin tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti tehtäviään ja toimiaan suorittaessaan varmistettava saamiensa tietojen ja datan luottamuksellisuus siten, että suojellaan erityisesti
a)
intellektuaalomandi õigused ning füüsilise või juriidilise isiku konfidentsiaalne äriteave või ärisaladus, kaasa arvatud lähtekoodid, välja arvatud juhtudel, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (57) artiklis 5;
a)
teollis- ja tekijänoikeuksia ja luonnollisen henkilön tai oikeushenkilön luottamuksellisia liiketoimintatietoja tai liikesalaisuuksia, lähdekoodi mukaan lukien, lukuun ottamatta Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2016/943 (57) 5 artiklassa tarkoitettuja tapauksia;
b)
käesoleva määruse tulemuslik rakendamine, eelkõige inspekteerimise, uurimise ja auditite eesmärgil;
b)
tämän asetuksen tehokasta täytäntöönpanoa, etenkin tarkastuksia, tutkimuksia ja auditointeja varten.
c)
avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huvid;
c)
yleisiä ja kansallisia turvallisuusetuja;
d)
kriminaal- või haldusmenetluste usaldusväärsus;
d)
rikosoikeudellisten tai hallinnollisten menettelyjen toteuttamista;
e)
liidu või riigisisese õiguse kohaselt salastatud teave.
e)
unionin tai kansallisen lainsäädännön nojalla turvallisuusluokiteltuja tietoja.
2. Vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamises osalevad asutused küsivad ainult andmeid, mis on rangelt vajalikud tehisintellektisüsteemidest lähtuva ohu hindamiseks ja nende volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 2019/1020. Kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õigusega kehtestavad nad piisavad ja tõhusad küberturvalisuse meetmed, et kaitsta saadud teabe ja andmete turvalisust ja konfidentsiaalsust, ning kustutavad kogutud andmed kohe, kui neid ei ole enam vaja eesmärgil, milleks need saadi.
2. Viranomaiset, jotka osallistuvat tämän asetuksen soveltamiseen 1 kohdan nojalla, saavat pyytää ainoastaan dataa, joka on ehdottoman välttämätöntä tekoälyjärjestelmien aiheuttaman riskin arvioimiseksi ja valtuuksien käyttämiseksi tämän asetuksen ja asetuksen (EU) 2019/1020 mukaisesti. Niiden on otettava käyttöön riittävät ja tehokkaat kyberturvallisuustoimenpiteet saatujen tietojen ja datan turvallisuuden ja luottamuksellisuuden suojaamiseksi ja poistettava kerätyt tiedot heti, kun niitä ei enää tarvita siihen tarkoitukseen, jota varten ne on saatu sovellettavan unionin tai kansallisen lainsäädännön mukaisesti.
3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, ei avaldata riikide pädevate asutuste või riikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel konfidentsiaalselt vahetatud teavet ilma, et oleks eelnevalt konsulteeritud riigi pädeva asutusega, kust teave pärit on, ja juurutajaga, kui III lisa punktis 1, 6 või 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutavad õiguskaitse-, piirikontrolli-, rände- või varjupaigaasutused ja kui selline avaldamine seaks ohtu avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huvid. See teabevahetus ei hõlma õiguskaitse-, piirikontrolli-, rände- või varjupaigaasutuste tegevusega seotud tundlikke operatiivandmeid.
3. Sanotun rajoittamatta 1 ja 2 kohdan soveltamista, kansallisten toimivaltaisten viranomaisten välillä tai kansallisten toimivaltaisten viranomaisten ja komission välillä luottamuksellisesti vaihdettuja tietoja ei saa paljastaa kuulematta etukäteen sitä kansallista toimivaltaista viranomaista, jolta tiedot ovat peräisin, sekä käyttöönottajaa, kun lainvalvonta-, rajavalvonta-, maahanmuutto- tai turvapaikkaviranomaiset käyttävät liitteessä III olevassa 1, 6 tai 7 kohdassa tarkoitettuja suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä ja kun tietojen paljastaminen vaarantaisi yleiset ja kansalliset turvallisuusedut. Tämä tietojenvaihto ei koske arkaluonteista operatiivista tietoa, joka liittyy lainvalvonta-, rajavalvonta-, maahanmuutto- ja turvapaikkaviranomaisten toimiin.
Kui õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused on III lisa punktis 1, 6 või 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, peab IV lisas osutatud tehniline dokumentatsioon jääma nende asutuste ruumidesse. Need asutused peavad tagama, et olenevalt asjaoludest võivad artikli 74 lõigetes 8 ja 9 osutatud turujärelevalveasutused taotluse alusel viivitamata tutvuda dokumentatsiooniga või saada selle koopia. Dokumentatsiooni või selle koopiaga on lubatud tutvuda ainult neil turujärelevalveasutuse töötajatel, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu luba.
Kun lainvalvonta-, maahanmuutto- tai turvapaikkaviranomaiset ovat liitteessä III olevassa 1, 6 tai 7 kohdassa tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajia, liitteessä IV tarkoitetun teknisen dokumentaation on pysyttävä kyseisten viranomaisten tiloissa. Kyseisten viranomaisten on varmistettava, että tapauksen mukaan 74 artiklan 8 ja 9 kohdassa tarkoitetut markkinavalvontaviranomaiset voivat pyynnöstä välittömästi tutustua dokumentaatioon tai saada siitä jäljennöksen. Ainoastaan markkinavalvontaviranomaisen henkilöstöllä, jolla on tarvittavan tasoinen turvallisuusselvitys, on oltava pääsy kyseiseen dokumentaatioon tai sen jäljennöksiin.
4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei mõjuta komisjoni, liikmesriikide ja nende asjaomaste ametiasutuste ning teada antud asutuste õigusi ja kohustusi vahetada teavet ja edastada hoiatusi, sealhulgas piiriülese koostöö kontekstis, ega mõjuta osaliste kohustusi anda teavet liikmesriikide kriminaalõiguse kohaselt.
4. Edellä oleva 1, 2 ja 3 kohta eivät vaikuta komission, jäsenvaltioiden ja niiden asiaankuuluvien viranomaisten eivätkä ilmoitettujen laitosten tiedonvaihtoa ja varoitusten antamista koskeviin oikeuksiin tai velvollisuuksiin, mukaan lukien rajatylittävän yhteistyön yhteydessä, eivätkä ne vaikuta asianomaisten osapuolten velvollisuuteen antaa tietoja jäsenvaltioiden rikosoikeuden mukaisesti.
5. Komisjon ja liikmesriigid võivad vajaduse korral ning kooskõlas rahvusvaheliste ja kaubanduslepingute asjaomaste sätetega vahetada konfidentsiaalset teavet nende kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kellega nad on sõlminud kahe- või mitmepoolsed konfidentsiaalsuse kokkulepped, mis tagavad konfidentsiaalsuse piisava taseme.
5. Komissio ja jäsenvaltiot voivat, jos se on tarpeen, vaihtaa kansainvälisten sopimusten ja kauppasopimusten asiaa koskevia määräyksiä noudattaen luottamuksellisia tietoja sellaisten kolmansien maiden sääntelyviranomaisten kanssa, joiden kanssa ne ovat tehneet kahdenvälisiä tai monenvälisiä luottamuksellisuutta suojaavia järjestelyjä, joilla taataan riittävä luottamuksellisuuden taso.
Artikkel 79
79 artikla
Riski kujutavate tehisintellektisüsteemidega tegelemise riikliku tasandi menetlus
Menettely sellaisten tekoälyjärjestelmien käsittelemiseksi, jotka aiheuttavat riskin kansallisella tasolla
1. Riski kujutavat tehisintellektisüsteemi käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 19 määratletud „ohtliku tootena“ niivõrd, kuivõrd tegemist on inimeste tervisele, ohutusele või põhiõigustele avalduvate riskidega.
1. Riskin aiheuttavalla tekoälyjärjestelmällä tarkoitetaan tuotetta, joka aiheuttaa asetuksen (EU) 2019/1020 3 artiklan 19 alakohdassa määritellyn riskin, kun riski kohdistuu ihmisten terveyteen tai turvallisuuteen tai perusoikeuksiin.
2. Kui liikmesriigi turujärelevalveasutusel on piisavalt põhjust uskuda, et tehisintellektisüsteem kujutab endast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riski, korraldab ta asjaomase tehisintellektisüsteemi hindamise, et selgitada välja, kas süsteem vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele tehisintellektisüsteemidele, mis kujutavad endast riski kaitsetutele rühmadele. Kui tuvastatakse põhiõigustega seotud riskid, teavitab turujärelevalveasutus sellest ka artikli 77 lõikes 1 osutatud asjaomaseid riiklikke ametiasutusi või organeid ja teeb nendega täielikku koostööd. Asjaomased operaatorid teevad vastavalt vajadusele koostööd turujärelevalveasutuse ja muude artikli 77 lõikes 1 osutatud riiklike ametiasutuste või organitega.
2. Jos jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisella on riittävä peruste katsoa, että tekoälyjärjestelmä aiheuttaa tämän artiklan 1 kohdassa tarkoitetun riskin, sen on suoritettava arviointi siitä, täyttääkö kyseinen tekoälyjärjestelmä kaikki tässä asetuksessa säädetyt vaatimukset ja velvoitteet. Erityistä huomiota on kiinnitettävä tekoälyjärjestelmiin, jotka aiheuttavat riskin haavoittuvassa asemassa oleville ryhmille. Jos perusoikeuksiin liittyviä riskejä todetaan, markkinavalvontaviranomaisen on ilmoitettava asiasta myös 77 artiklan 1 kohdassa tarkoitetuille asiaankuuluville kansallisille viranomaisille tai elimille ja tehtävä tiivistä yhteistyötä niiden kanssa. Asianomaisten toimijoiden on tehtävä tarvittaessa yhteistyötä markkinavalvontaviranomaisen ja muiden 77 artiklan 1 kohdassa tarkoitettujen kansallisten viranomaisten tai elinten kanssa.
Kui turujärelevalveasutus või kohaldataval juhul turujärelevalveasutus koostöös artikli 77 lõikes 1 osutatud riikliku ametiasutusega, leiab nimetatud hindamise käigus, et tehisintellektisüsteem ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele, nõuab ta põhjendamatu viivituseta, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud parandusmeetmed, et viia tehisintellektisüsteem nimetatud nõuetega vastavusse, turult kõrvaldada või tagasi nõuda ajavahemiku jooksul, mille turujärelevalveasutus võib ette näha, ja igal juhul hiljemalt 15 tööpäeva või asjaomases kohaldatavas liidu ühtlustamisõigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul.
Jos markkinavalvontaviranomainen tai tapauksen mukaan markkinavalvontaviranomainen yhteistyössä 77 artiklan 1 kohdassa tarkoitettu kansallisen viranomaisen kanssa toteaa arvioinnin yhteydessä, että tekoälyjärjestelmä ei täytä tässä asetuksessa säädettyjä vaatimuksia ja velvoitteita, sen on vaadittava ilman tarpeetonta viivytystä asianomaista toimijaa toteuttamaan kaikki asianmukaiset korjaavat toimenpiteet tekoälyjärjestelmän saattamiseksi vaatimusten mukaiseksi tai tekoälyjärjestelmän poistamiseksi markkinoilta tai sitä koskevan palautusmenettelyn järjestämiseksi sellaisen ajanjakson kuluessa, jonka markkinavalvontaviranomainen voi määrätä, ja joka tapauksessa viimeistään 15 työpäivän kuluessa tai siten kuin asiaankuuluvassa unionin yhdenmukaistamislainsäädännössä säädetään.
Turujärelevalveasutus teavitab sellest asjaomast teada antud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklit 18.
Markkinavalvontaviranomaisten on ilmoitettava tästä asianomaiselle ilmoitetulle laitokselle. Toisessa alakohdassa tarkoitettuihin toimenpiteisiin sovelletaan asetuksen (EU) 2019/1020 18 artiklaa.
3. Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes tema liikmesriigi territooriumiga, teavitab ta põhjendamatu viivituseta komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist ta on operaatorilt nõudnud.
3. Kun markkinavalvontaviranomainen katsoo, että vaatimustenvastaisuus ei rajoitu sen kansalliselle alueelle, sen on ilman aiheetonta viivytystä ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille arvioinnin tuloksista ja toimenpiteistä, jotka se ovat vaatinut toimijaa toteuttamaan.
4. Operaator tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
4. Toimijan on varmistettava, että kaikki asianmukaiset korjaavat toimenpiteet toteutetaan kaikkien asianomaisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka se on asettanut saataville unionin markkinoille.
5. Kui tehisintellektisüsteemi operaator ei võta lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtab turujärelevalveasutus kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata oma riigisisesel turul tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine või seda piirata või toode või autonoomne tehisintellektisüsteem turult kõrvaldada või tagasi nõuda. See asutus teavitab nimetatud meetmetest põhjendamatu viivituseta komisjoni ja teisi liikmesriike.
5. Mikäli tekoälyjärjestelmään liittyvä toimija ei suorita riittäviä korjaavia toimenpiteitä 2 kohdassa tarkoitetun ajanjakson aikana, markkinavalvontaviranomaisen on toteutettava kaikki asianmukaiset väliaikaiset toimenpiteet, joilla kielletään tekoälyjärjestelmän asettaminen saataville kansallisilla markkinoilla tai käyttöönotto tai rajoitetaan sitä, poistetaan erillinen tekoälyjärjestelmä markkinoilta tai järjestetään sitä koskeva palautusmenettely. Viranomaisen on ilman aiheetonta viivytystä ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille näistä toimenpiteistä.
6. Lõikes 5 osutatud teavitus sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava tehisintellektisüsteemi tuvastamiseks vajalikke andmeid, teavet tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahela, väidetava mittevastavuse ja riski olemus, võetud riiklike meetmete olemuse ja kestuse kohta ning asjaomase operaatori esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige ära, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest või mitmest järgmisest asjaolust:
6. Edellä 5 kohdassa tarkoitettuun ilmoitukseen on sisällyttävä kaikki saatavilla olevat yksityiskohtaiset tiedot, erityisesti ne tiedot, jotka ovat tarpeen vaatimustenvastaisen tekoälyjärjestelmän tunnistamista ja tekoälyjärjestelmän alkuperän ja toimitusketjun, niihin liittyvän väitetyn vaatimustenvastaisuuden ja riskin luonteen ja toteutettujen kansallisten toimenpiteiden luonteen ja keston määrittämistä varten, sekä asianomaisen toimijan esittämät perustelut. Markkinavalvontaviranomaisten on erityisesti ilmoitettava, johtuuko vaatimustenvastaisuus yhdestä tai useammasta seuraavista:
a)
artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumine;
a)
5 artiklassa tarkoitettua tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevaa kieltoa ei ole noudatettu;
b)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi mittevastavus III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele;
b)
suuririskinen tekoälyjärjestelmä ei täytä III luvun 2 jaksossa vahvistettuja vaatimuksia;
c)
puudused artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjeldustes, mille alusel vastavust eeldatakse;
c)
40 ja 41 artiklassa tarkoitetuissa vaatimustenmukaisuusolettaman luovissa yhdenmukaistetuissa standardeissa tai teknisissä eritelmissä on puutteita;
d)
artikli 50 rikkumine.
d)
50 artiklaa ei ole noudatettu.
7. Muud kui menetluse algatanud liikmesriigi turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike põhjendamatu viivituseta kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase tehisintellektisüsteemi mittevastavusega ning, kui nad ei ole teada antud riigisisese meetmega nõus, siis ka oma vastuväidetest.
7. Muiden markkinavalvontaviranomaisten kuin menettelyn aloittaneen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen on ilman aiheetonta viivytystä ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille kaikki toteutetut toimenpiteet ja kaikki niiden hallussa olevat lisätiedot, jotka liittyvät asianomaisen tekoälyjärjestelmän vaatimustenvastaisuuteen, sekä vastalauseensa siinä tapauksessa, että ilmoitetusta kansallisesta toimenpiteestä on erimielisyyttä.
8. Kui kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavituse kättesaamisest ei ole liikmesriigi turujärelevalveasutus ega komisjon esitanud vastuväiteid teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse võetud ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks. See ei piira asjaomase operaatori määruse (EL) 2019/1020 artikli 18 kohaseid menetlusõigusi. Käesolevas lõikes osutatud kolme kuu pikkust tähtaega lühendatakse 30 päevani, kui rikutud on käesoleva määruse artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keeldu.
8. Jos minkään jäsenvaltion markkinavalvontaviranomainen tai komissio ei ole kolmen kuukauden kuluessa tämän artiklan 5 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen vastaanottamisesta esittänyt vastalausetta toisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen toteuttamasta väliaikaisesta toimenpiteestä, toimenpiteen katsotaan olevan perusteltu. Tämä ei rajoita asianomaisen toimijan asetuksen (EU) 2019/1020 18 artiklan mukaisia menettelyllisiä oikeuksia. Tässä kohdassa tarkoitettu kolmen kuukauden ajanjakso lyhennetään 30 päivään, kun kyseessä on tämän asetuksen 5 artiklassa tarkoitettuja tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevan kiellon noudattamatta jättäminen.
9. Turujärelevalveasutused tagavad, et asjaomase toote või tehisintellektisüsteemi suhtes võetakse põhjendamatu viivituseta asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode või tehisintellektisüsteem liikmesriigi põhjendamatu viivituseta nende turult.
9. Markkinavalvontaviranomaisten on varmistettava, että kyseistä tuotetta tai tekoälyjärjestelmää koskevat asianmukaiset rajoittavat toimenpiteet, kuten tuotteen tai tekoälyjärjestelmän vetäminen pois markkinoilta, toteutetaan ilman aiheetonta viivytystä.
Artikkel 80
80 artikla
III lisa kohaldamisel sellise tehisintellektisüsteemiga tegelemise menetlus, mida pakkuja ei ole liigitanud suure riskiga süsteemiks
Tarjoajan liitteen III mukaisesti ei-suuririskisiksi luokittelemia tekoälyjärjestelmiä koskeva menettely
1. Kui turujärelevalveasutusel on piisavalt põhjust arvata, et tehisintellektisüsteem, mille pakkuja on artikli 6 lõike 3 kohaselt liigitanud tehisintellektisüsteemiks, mida ei peeta suure riskiga süsteemiks, on tegelikult suure riskiga tehisintellektisüsteem, viib ta läbi asjaomase tehisintellektisüsteemi hindamise, et selgitada välja, kas tehisintellektisüsteem tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks vastavalt artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimustele ja komisjoni suunistele.
1. Jos markkinavalvontaviranomaisella on riittävä syy katsoa, että tekoälyjärjestelmä, jonka tarjoaja on luokitellut 6 artiklan 3 kohdan mukaisesti ei-suuririskiseksi, on tosiasiassa suuririskinen, markkinavalvontaviranomaisen on arvioitava kyseinen tekoälyjärjestelmä siten, kuin se olisi luokiteltu suuririskiseksi tekoälyjärjestelmäksi 6 artiklan 3 kohdassa ja komission suuntaviivoissa vahvistettujen edellytysten mukaisesti.
2. Kui turujärelevalveasutus leiab kõnealuse hindamise käigus, et asjaomane tehisintellektisüsteem on suure riskiga, nõuab ta asjaomaselt pakkujalt, et see viiks tehisintellektisüsteemi põhjendamatu viivituseta vastavusse käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega ning võtaks asjakohased parandusmeetmed ajavahemiku jooksul, mille turujärelevalveasutus võib ette näha.
2. Jos markkinavalvontaviranomainen havaitsee arvioinnin aikana, että kyseinen tekoälyjärjestelmä on suuririskinen, sen on ilman aiheetonta viivytystä vaadittava asianomaista tarjoajaa toteuttamaan kaikki tarvittavat toimet tekoälyjärjestelmän saattamiseksi tässä asetuksessa säädettyjen vaatimusten ja velvoitteiden mukaiseksi sekä toteuttamaan asianmukaiset korjaavat toimet markkinavalvontaviranomaisen mahdollisesti asettaman määräajan kuluessa.
3. Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et asjaomase tehisintellektisüsteemi kasutamine ei piirdu üksnes tema liikmesriigi territooriumiga, teavitab ta põhjendamatu viivituseta komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist ta on pakkujalt nõudnud.
3. Kun markkinavalvontaviranomainen katsoo, että vaatimustenvastaisuus ei rajoitu sen kansalliselle alueelle, sen on ilman aiheetonta viivytystä ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille arvioinnin tuloksista ja toimenpiteistä, jotka se ovat vaatinut toimijaa toteuttamaan.
4. Pakkuja tagab, et võetakse kõik vajalikud meetmed, et viia tehisintellektisüsteem vastavusse käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega. Kui asjaomase tehisintellektisüsteemi pakkuja ei vii tehisintellektisüsteemi nende nõuete ja kohustustega vastavusse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul, määratakse pakkujale artikli 99 kohane trahv.
4. Tarjoajan on varmistettava kaikkien tarvittavien toimien toteuttaminen tekoälyjärjestelmän saattamiseksi tässä asetuksessa säädettyjen vaatimusten ja velvoitteiden mukaiseksi. Jos asianomainen tekoälyjärjestelmän tarjoaja ei saata tekoälyjärjestelmää kyseisten vaatimusten ja velvoitteiden mukaiseksi tämän artiklan 2 kohdassa tarkoitetussa määräajassa, tarjoajalle on määrättävä sakkoja 99 artiklan mukaisesti.
5. Pakkuja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
5. Tarjoajan on varmistettava, että kaikki asianmukaiset korjaavat toimenpiteet toteutetaan kaikkien asianomaisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka se on asettanut saataville markkinoilla unionin alueella.
6. Kui asjaomase tehisintellektisüsteemi pakkuja ei võta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, kohaldatakse artikli 79 lõikeid 5–9.
6. Jos asianomainen tekoälyjärjestelmän tarjoaja ei toteuta riittäviä korjaavia toimia tämän artiklan 2 kohdassa tarkoitetun ajan kuluessa, sovelletaan 79 artiklan 5–9 kohtaa.
7. Kui turujärelevalveasutus teeb käesoleva artikli lõike 1 kohase hindamise käigus kindlaks, et pakkuja jättis tehisintellektisüsteemi suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitamata seetõttu, et pääseda III peatüki 2. jao nõuete täitmisest, määratakse pakkujale artikli 99 kohane trahv.
7. Jos markkinavalvontaviranomainen toteaa tämän artiklan 1 kohdan mukaisen arvioinnin aikana, että tarjoaja on luokitellut tekoälyjärjestelmän virheellisesti ei-suurriskiseksi III luvun 2 jakson vaatimusten soveltamisen kiertämiseksi, tarjoajalle on määrättävä sakkoja 99 artiklan mukaisesti.
8. Kasutades oma volitusi teha järelevalvet käesoleva artikli kohaldamise üle ning kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 11 võivad turujärelevalveasutused teha asjakohaseid kontrolle, võttes eelkõige arvesse käesoleva määruse artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis säilitatavat teavet.
8. Käyttäessään valtuuksiaan valvoa tämän artiklan soveltamista markkinavalvontaviranomaiset voivat asetuksen (EU) 2019/1020 11 artiklan mukaisesti tehdä asianmukaisia tarkastuksia ottaen erityisesti huomioon tämän asetuksen 71 artiklassa tarkoitettuun EU:n tietokantaan tallennetut tiedot.
Artikkel 81
81 artikla
Liidu kaitsemeetmete menetlus
Unionin suojamenettely
1. Kui kolme kuu jooksul alates artikli 79 lõikes 5 osutatud teavituse kättesaamisest või artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral 30 päeva jooksul esitab ühe liikmesriigi turujärelevalveasutus vastuväite teise turujärelevalveasutuse võetud meetme suhtes või kui komisjon leiab, et meede on liidu õigusega vastuolus, alustab komisjon ilma põhjendamatu viivituseta konsultatsioone asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutuse ja operaatori või operaatoritega ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon kuue kuu jooksul või artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral 60 päeva jooksul alates artikli 79 lõikes 5 osutatud teavituse saamisest, kas riiklik meede on põhjendatud, ning teatab oma otsuse asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutusele. Komisjon teavitab oma otsusest ka teisi turujärelevalveasutusi.
1. Mikäli jonkin jäsenvaltion markkinavalvontaviranomainen esittää kolmen kuukauden kuluessa tai, kun kyseessä on 5 artiklassa tarkoitettuja tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevan kiellon noudattamatta jättäminen, 30 päivän kuluessa 79 artiklan 5 kohdassa tarkoitetun ilmoituksen vastaanottamisesta vastalauseen toisen markkinavalvontaviranomaisen toteuttamasta toimenpiteestä tai mikäli komissio pitää toimenpidettä unionin oikeuden vastaisena, komissio kuulee ilman aiheetonta viivytystä asianomaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaista ja toimijaa tai toimijoita ja arvioi kansallisen toimenpiteen. Arvioinnin tulosten perusteella komissio päättää kuuden kuukauden kuluessa tai, kun kyseessä on 5 artiklassa tarkoitettuja tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevan kiellon noudattamatta jättäminen, 60 päivän kuluessa 79 artiklan 5 kohdassa tarkoitetusta ilmoituksesta, onko kansallinen toimenpide perusteltu, ja ilmoittaa päätöksestään asianomaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaiselle. Komissio ilmoittaa päätöksestään myös kaikille muille markkinavalvontaviranomaisille.
2. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi võetud meede on põhjendatud, tagavad kõik liikmesriigid, et nad võtavad asjaomase tehisintellektisüsteemi suhtes asjakohaseid piiravaid meetmeid, näiteks nõuavad tehisintellektisüsteemi põhjendamatu viivituseta kõrvaldamist oma turult, ning teavitavad sellest vastavalt komisjoni. Kui komisjon peab riiklikku meedet põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik meetme ja teavitab sellest komisjoni.
2. Jos komissio katsoo, että asianomaisen jäsenvaltion toteuttama toimenpide on perusteltu, kaikkien jäsenvaltioiden on varmistettava, että ne toteuttavat asianmukaiset rajoittavat toimenpiteet kyseisen tekoälyjärjestelmän osalta, muun muassa vaativat tekoälyjärjestelmän poistamista markkinoiltaan ilman aiheetonta viivytystä, ja ilmoitettava asiasta komissiolle. Jos komissio katsoo kansallisen toimenpiteen olevan perusteeton, asianomaisen jäsenvaltion on peruutettava toimenpide ja ilmoitettava siitä komissiolle.
3. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks ja tehisintellektisüsteemi nõuetele mittevastavus tuleneb puudustest käesoleva määruse artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjeldustes, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
3. Jos kansallisen toimenpiteen katsotaan olevan perusteltu ja tekoälyjärjestelmän vaatimustenvastaisuuden katsotaan johtuvan tämän asetuksen 40 ja 41 artiklassa tarkoitetuissa yhdenmukaistetuissa standardeissa tai yhteisissä eritelmissä olevista puutteista, komissio soveltaa asetuksen (EU) N:o 1025/2012 11 artiklassa säädettyä menettelyä.
Artikkel 82
82 artikla
Riski kujutavad nõuetele vastavad tehisintellektisüsteemid
Vaatimustenmukaiset tekoälyjärjestelmät, jotka aiheuttavat riskin
1. Kui liikmesriigi turujärelevalveasutus leiab pärast artikli 79 kohast hindamist ning pärast konsulteerimist artikli 77 lõikes 1 osutatud asjaomase riikliku ametiasutusega, et ehkki suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab see riski inimeste tervisele või ohutusele, põhiõigustele või avalike huvide kaitse muude aspektidele, nõuab ta, et asjaomane operaator võtaks tema määratava aja jooksul põhjendamatu viivituseta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomane tehisintellektisüsteem ei kujuta turule laskmise või kasutusele võtmise korral enam sellist riski.
1. Jos jäsenvaltion markkinavalvontaviranomainen toteaa 77 artiklan 1 kohdassa tarkoitettua asiaankuuluvaa kansallista julkista viranomaista kuultuaan ja suoritettuaan 79 artiklan mukaisen arvioinnin, että vaikka suuririskinen tekoälyjärjestelmä on tämän asetuksen mukainen, se kuitenkin aiheuttaa riskin ihmisten terveydelle tai turvallisuudelle, perusoikeuksille tai muille yleisen edun suojaan liittyville näkökohdille, sen on vaadittava asianomaista toimijaa toteuttamaan kaikki asianmukaiset toimenpiteet sen varmistamiseksi, että kyseinen tekoälyjärjestelmä ei markkinoille saatettaessa tai käyttöönotettaessa enää aiheuta kyseistä riskiä ilman aiheetonta viivytystä sellaisen ajanjakson kuluessa, jonka se asettaa.
2. Pakkuja või muu asjaomane operaator tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud, lõikes 1 osutatud liikmesriigi turujärelevalveasutuse ettekirjutuse kohase tähtaja jooksul.
2. Tarjoajan tai muun asiaankuuluvan toimijan on varmistettava, että korjaavat toimenpiteet toteutetaan kaikkien asianomaisten tekoälyjärjestelmien osalta, jotka se on asettanut saataville unionin markkinoilla, edellä 1 kohdassa tarkoitetussa jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen asettamassa määräajassa.
3. Liikmesriigid teavitavad lõike 1 kohasest tähelepanekust viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase tehisintellektisüsteemi tuvastamiseks vajalikke andmeid, teavet tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahela, kaasneva riski olemuse ning liikmesriigi võetud meetmete olemuse ja kestuse kohta.
3. Jäsenvaltioiden on välittömästi ilmoitettava komissiolle ja muille jäsenvaltioille 1 kohdassa tarkoitetusta havainnosta. Ilmoitukseen on sisällyttävä kaikki saatavilla olevat tiedot, erityisesti tiedot, jotka ovat tarpeen kyseisen tekoälyjärjestelmän tunnistamista sekä sen alkuperän ja toimitusketjun, siihen liittyvän riskin luonteen ja toteutettujen kansallisten toimenpiteiden luonteen ja keston määrittämistä varten.
4. Komisjon alustab põhjendamatu viivituseta konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide ja asjaomaste operaatoritega ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud, ning teeb vajaduse korral ettepaneku muude sobivate meetmete võtmiseks.
4. Komissio kuulee ilman aiheetonta viivytystä asianomaisia jäsenvaltioita ja asiaankuuluvia toimijoita ja arvioi kansalliset toimenpiteet. Komissio tekee tämän arvioinnin tulosten perusteella päätöksen siitä, onko toimenpide perusteltu, ja ehdottaa tarvittaessa muita soveltuvia toimenpiteitä.
5. Komisjon edastab oma otsuse viivitamata asjaomastele liikmesriikidele ning asjaomastele operaatoritele. Ta teavitab sellest ka teisi liikmesriike.
5. Komissio ilmoittaa välittömästi päätöksestään asianomaisille jäsenvaltioille sekä asianomaiselle toimijalle tai asianomaisille toimijoille. Jäsenvaltion on ilmoitettava myös muille jäsenvaltioille.
Artikkel 83
83 artikla
Formaalne mittevastavus
Muodollinen vaatimustenvastaisuus
1. Kui mõne liikmesriigi turujärelevalveasutus on avastanud ühe järgmistest asjaoludest, nõuab ta, et asjaomane pakkuja lõpetaks tema määratava aja jooksul asjaomase mittevastavuse:
1. Jos jäsenvaltion markkinavalvontaviranomainen tekee jonkin seuraavista havainnoista, sen on vaadittava asianomaista tarjoajaa korjaamaan kyseinen vaatimustenvastaisuus sellaisen ajanjakson kuluessa, jonka se voi asettaa:
a)
CE-märgise kinnitamisel ei ole järgitud artikli 48 nõudeid;
a)
CE-merkintä on kiinnitetty 48 artiklan vastaisesti;
b)
CE-märgist ei ole kinnitatud;
b)
CE-merkintää ei ole kiinnitetty;
c)
artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;
c)
47 artiklassa tarkoitettua EU-vaatimustenmukaisuusvakuutusta ei ole laadittu;
d)
artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;
d)
47 artiklassa tarkoitettua EU-vaatimustenmukaisuusvakuutusta ei ole laadittu oikein;
e)
artiklis 71 osutatud ELi andmebaasi ei ole kannet tehtud;
e)
71 artiklassa tarkoitettua rekisteröintiä EU:n tietokantaan ei ole tehty;
f)
ei ole määratud volitatud esindajat, kui see on kohaldatav;
f)
tapauksen mukaan, valtuutettua edustajaa ei ole nimetty;
g)
tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav.
g)
tekninen dokumentaatio ei ole saatavilla.
2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutus asjakohased ja proportsionaalsed meetmed tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle viivitamatu tagasinõudmise või kõrvaldamise turult.
2. Jos 1 kohdassa tarkoitettu vaatimustenvastaisuus jatkuu, asianomaisen jäsenvaltion markkinavalvontaviranomaisen on ryhdyttävä asianmukaisiin ja oikeasuhteisiin toimenpiteisiin suuririskisen tekoälyjärjestelmän markkinoilla saataville asettamisen rajoittamiseksi tai kieltämiseksi tai sen varmistamiseksi, että sitä koskeva palautusmenettely järjestetään tai se poistetaan markkinoilta viipymättä.
Artikkel 84
84 artikla
Liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuurid
Unionin tekoälyn testauksen tukirakenteet
1. Komisjon määrab tehisintellekti valdkonnas määruse (EL) 2019/1020 artikli 21 lõike 6 kohaselt ühe või mitu liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuuri.
1. Komissio nimeää yhden tai useamman unionin tekoälyn testauksen tukirakenteen asetuksen (EU) 2019/1020 21 artiklan 6 kohdassa lueteltujen tekoälyä koskevien tehtävien suorittamista varten.
2. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist, annavad liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuurid nõukoja, komisjoni või turujärelevalveasutuste taotlusel ka sõltumatut tehnilist või teaduslikku nõu.
2. Unionin tekoälyn testauksen tukirakenteiden on myös annettava riippumatonta teknistä tai tieteellistä neuvontaa tekoälyneuvoston, komission tai markkinavalvontaviranomaisten pyynnöstä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 1 kohdassa tarkoitettuja tehtäviä.
4. JAGU
4 JAKSO
Õiguskaitsevahendid
Oikeussuojakeinot
Artikkel 85
85 artikla
Õigus esitada kaebus turujärelevalveasutusele
Oikeus tehdä valitus markkinavalvontaviranomaiselle
Ilma et see piiraks muude halduslike või kohtulike õiguskaitsevahendite kohaldamist, võib iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on alust arvata, et käesoleva määruse sätteid on rikutud, esitada asjaomasele turujärelevalveasutusele kaebuse.
Kaikki luonnolliset henkilöt tai oikeushenkilöt, joilla on perusteita katsoa, että tämän asetuksen säännöksiä on rikottu, voivat tehdä valituksia asiaankuuluvalle markkinavalvontaviranomaiselle, sanotun kuitenkaan rajoittamatta muita hallinnollisia muutoksenhakukeinoja tai oikeussuojakeinoja.
Kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020 võetakse selliseid kaebusi arvesse turujärelevalvetoimingute tegemisel ja neid käsitletakse turujärelevalveasutuste poolt selleks kehtestatud erimenetluste kohaselt.
Asetuksen (EU) 2019/1020 mukaisesti tällaiset valitukset on otettava huomioon markkinavalvontatoimien toteuttamisessa ja ne on käsiteltävä markkinavalvontaviranomaisten sitä varten käyttöön ottamien menettelyjen mukaisesti.
Artikkel 86
86 artikla
Õigus üksikotsuste tegemise selgitamisele
Oikeus yksittäistä päätöstä koskevaan selitykseen
1. Igal mõjutatud isikul, kelle suhtes kohaldatakse otsust, mille on teinud juurutaja III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi, välja arvatud III lisa punktis 2 loetletud süsteemid, väljundi põhjal ja millel on õiguslikud tagajärjed või mis mõjutab seda isikut sama märkimisväärselt viisil, mis tema arvates kahjustab tema tervist, ohutust või põhiõigusi, on õigus nõuda juurutajalt selget ja sisulist selgitust tehisintellektisüsteemi rolli kohta otsustusmenetluses ja tehtud otsuse peamiste elementide kohta.
1. Jokaisella henkilöllä, johon vaikutukset kohdistuvat ja johon sovelletaan päätöstä, jonka käyttöönottaja on tehnyt liitteessä III luetellun suuririskisen tekoälyjärjestelmän tuotoksen perusteella, kyseisen liitteen 2 kohdassa lueteltuja järjestelmiä lukuun ottamatta, ja jolla on oikeusvaikutuksia tai jolla on kyseiseen henkilöön vastaavanlainen merkittävä vaikutus, jonka kyseinen henkilö katsoo vaikuttavan haitallisesti hänen terveyteensä, turvallisuuteensa tai perusoikeuksiinsa, on oltava oikeus saada käyttöönottajalta selkeät ja merkitykselliset selitykset tekoälyjärjestelmän roolista päätöksentekomenettelyssä ja tehdyn päätöksen pääkohdista.
2. Lõiget 1 ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtude suhtes, mille puhul on liidu või riigisiseses õiguses kooskõlas liidu õigusega ette nähtud erandid selle lõike kohastest kohustust või nende täitmise piirangud.
2. Edellä olevaa 1 kohtaa ei sovelleta sellaisten tekoälyjärjestelmien käyttöön, joiden osalta kyseisen kohdan mukaista velvoitetta koskevat poikkeukset tai rajoitukset johtuvat unionin oikeudesta tai unionin oikeuden mukaisesta kansallisesta lainsäädännöstä.
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult niivõrd, kui lõikes 1 osutatud õigus ei ole muul viisil liidu õiguses sätestatud.
3. Tätä artiklaa sovelletaan ainoastaan siltä osin kuin 1 kohdassa tarkoitetusta oikeudesta ei ole muuta säädetty unionin oikeudessa.
Artikkel 87
87 artikla
Rikkumistest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse
Rikkomisista ilmoittaminen ja niistä ilmoittavien henkilöiden suojelu
Käesoleva määruse rikkumistest teatamise ja sellistest rikkumistest teatajate kaitse suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937.
Tämän asetuksen rikkomisesta ilmoittamiseen ja rikkomisesta ilmoittavien henkilöiden suojelemiseen olisi sovellettava direktiiviä (EU) 2019/1937.
5. JAGU
5 JAKSO
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes kohaldatav järelevalve, uurimine, täitmise tagamine ja jälgimine
Valvonta, tutkinta, täytäntöönpano ja seuranta yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien osalta
Artikkel 88
88 artikla
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste täitmise tagamine
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille määrättävät sakot
1. Komisjonil on ainupädevus teostada järelevalvet V peatüki järgimise üle ja tagada selle täitmine, võttes arvesse artiklis 94 sätestatud menetluslikke tagatisi. Komisjon usaldab nende ülesannete täitmise tehisintellektiametile, ilma et see piiraks komisjoni korralduslikke volitusi ning liikmesriikide ja liidu vahelist pädevuste jaotust, mis põhineb aluslepingutel.
1. Komissiolla on yksinomainen toimivalta valvoa ja panna täytäntöön V luvun säännöksiä ottaen huomioon 94 artiklan mukaiset menettelylliset takeet. Komissio antaa nämä tehtävät tekoälytoimiston vastuulle, sanotun kuitenkaan vaikuttamatta komission organisointivaltuuksiin ja perussopimuksiin perustuvaan jäsenvaltioiden ja unionin väliseen toimivallan jakoon.
2. Ilma et see piiraks artikli 75 lõike 3 kohaldamist, võivad turujärelevalveasutused nõuda, et komisjon teostaks oma käesolevas jaos sätestatud volitusi, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et abistada turujärelevalveasutusi nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel.
2. Markkinavalvontaviranomaiset voivat pyytää komissiota käyttämään tässä jaksossa säädettyjä valtuuksia, jos se on tarpeen ja oikeasuhteista niiden avustamiseksi tämän asetuksen mukaisten tehtävien suorittamisessa, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 75 artiklan 3 kohdan soveltamista.
Artikkel 89
89 artikla
Seiremeetmed
Seurantatoimet
1. Tehisintellektiamet võib talle käesoleva jao alusel määratud ülesannete täitmiseks võtta vajalikke meetmeid, et jälgida, kas üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad kohaldavad ja täidavad mõjusalt käesoleva määruse sätteid, sealhulgas nende heakskiidetud tegevusjuhendeid.
1. Voidakseen suorittaa sille tämän jakson nojalla annetut tehtävät tekoälytoimisto voi toteuttaa tarvittavat toimet sen seuraamiseksi, miten kyseinen yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajat panevat tämän asetuksen tosiasiallisesti täytäntöön ja noudattavat sitä sekä sitoutuvat hyväksyttyihin käytännesääntöihin.
2. Järgmise etapi pakkujatel on õigus esitada kaebus käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta. Kaebus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb märkida vähemalt järgmine teave:
2. Ketjun loppupään tarjoajilla on oikeus tehdä valitus tämän asetuksen rikkomisesta. Valitus on perusteltava asianmukaisesti, ja siinä on ilmoitettava vähintään seuraavat tiedot:
a)
asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja kontaktpunkt;
a)
kyseisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan yhteyspiste;
b)
asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva määruse asjaomased sätted ja põhjus, miks järgmise etapi pakkuja arvab, et üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja on rikkunud käesolevat määrust;
b)
kuvaus asiaan liittyvistä tosiseikoista, tämän asetuksen asiaa koskevista säännöksistä ja syystä, joiden vuoksi pyynnön lähettänyt ketjun loppupään tarjoaja katsoo, että kyseinen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoaja on rikkonut tätä asetusta;
c)
mis tahes muu teave, mida taotluse saatnud järgmise etapi pakkuja peab asjakohaseks, sealhulgas vajaduse korral tema omal algatusel kogutud teave.
c)
muut mahdolliset tiedot, joita pyynnön lähettänyt ketjun loppupään tarjoaja pitää merkityksellisinä, tarvittaessa myös tämän omasta aloitteesta kerätyt tiedot.
Artikkel 90
90 artikla
Teaduskomisjoni edastatud süsteemse riski hoiatusteated
Tiedelautakunnan antamat varoitukset systeemisistä riskeistä
1. Teaduskomisjon võib edastada tehisintellektiametile kvalifitseeritud hoiatusteate, kui tal on alust kahtlustada, et:
1. Tiedelautakunta voi antaa tekoälytoimistolle perustellun varoituksen, jos sillä on syytä epäillä, että
a)
üldotstarbeline tehisintellektimudel kujutab endast liidu tasandil konkreetset tuvastatavat riski või
a)
yleiskäyttöinen tekoälymalli aiheuttaa konkreettisen yksilöitävissä olevan riskin unionin tasolla; tai
b)
üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab artiklis 51 osutatud tingimustele.
b)
yleiskäyttöinen tekoälymalli täyttää 51 artiklassa tarkoitetut edellytykset.
2. Sellise kvalifitseeritud hoiatusteate saamisel võib komisjon, tehisintellektiameti kaudu ja pärast nõukoja teavitamist teostada käesolevas jaos sätestatud volitusi kõnealuse küsimuse analüüsimiseks. Tehisintellektiamet teavitab nõukoda mis tahes meetmetest vastavalt artiklitele 91–94.
2. Tällaisen perustellun varoituksen saatuaan komissio voi tekoälytoimiston välityksellä ja ilmoitettuaan asiasta tekoälyneuvostolle käyttää tässä jaksossa säädettyjä valtuuksia asian arvioimiseksi. Tekoälytoimiston on ilmoitettava tekoälyneuvostolle kaikista 91–94 artiklan mukaisista toimenpiteistä.
3. Kvalifitseeritud hoiatusteade peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb märkida vähemalt järgmine teave:
3. Perusteltu varoitus on perusteltava asianmukaisesti, ja siinä on ilmoitettava vähintään seuraavat tiedot:
a)
asjaomase süsteemse riskiga seotud üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja kontaktpunkt;
a)
kyseisen yleiskäyttöisen tekoälymallin, johon liittyy systeeminen riski, tarjoajan yhteyspiste;
b)
asjakohaste faktide kirjeldus ja põhjus, miks teaduskomisjon hoiatusteate tegi;
b)
kuvaus asiaan liittyvistä tosiseikoista ja syyt, joiden vuoksi tieteellinen paneeli on antanut varoituksen;
c)
mis tahes muu teave, mida teaduskomisjon peab asjakohaseks, sealhulgas asjakohasel juhul tema omal algatusel kogutud teave.
c)
muut mahdolliset tiedot, joita tiedelautakunta pitää merkityksellisinä, tarvittaessa myös tämän omasta aloitteesta kerätyt tiedot.
Artikkel 91
91 artikla
Õigus taotleda dokumente ja teavet
Valtuudet pyytää asiakirjoja ja tietoja
1. Komisjon võib nõuda, et asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja esitab artiklite 53 ja 55 kohaselt koostatud dokumendid või mis tahes lisateabe, mis on vajalik selleks, et hinnata kõnealuse pakkuja vastavust käesolevale määrusele.
1. Komissio voi pyytää asianomaisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajaa toimittamaan tarjoajan 53 ja 55 artiklan mukaisesti laatimat asiakirjat tai muut lisätiedot, jotka ovat tarpeen sen arvioimiseksi, noudattaako tarjoaja tätä asetusta.
2. Enne teabenõude saatmist võib tehisintellektiamet algatada üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujaga struktureeritud dialoogi.
2. Ennen tietopyynnön lähettämistä tekoälytoimisto voi käynnistää jäsennellyn vuoropuhelun yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan kanssa.
3. Teaduskomisjoni põhjendatud taotluse korral võib komisjon esitada üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujale teabenõude, kui juurdepääs teabele on vajalik ja proportsionaalne teaduskomisjoni artikli 68 lõike 2 kohaste ülesannete täitmiseks.
3. Komissio voi tieteellisen paneelin asianmukaisesti perustellusta pyynnöstä esittää tietopyynnön yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajalle, jos tiedonsaanti on tarpeen ja oikeasuhteista tieteellisen paneelin 68 artiklan 2 kohdan mukaisten tehtävien suorittamiseksi.
4. Teabenõudes märgitakse nõude õiguslik alus ja eesmärk, täpsustatakse, millist teavet küsitakse, määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul teave tuleb esitada, ning märgitakse, millised on artiklis 101 sätestatud trahvid ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest.
4. Tietopyynnössä on mainittava pyynnön oikeusperusta ja tarkoitus, täsmennettävä, mitä tietoja pyyntö koskee, asetettava määräaika, jonka kuluessa tiedot on annettava, sekä ilmoitettava 101 artiklassa säädetyt sakot, jos toimitetut tiedot ovat virheelliset, epätäydelliset tai harhaanjohtavat.
5. Asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja või tema esindaja esitab nõutud teabe. Juriidilised isikud, äriühingud või ettevõtjad, või kui pakkuja ei ole juriidiline isik, siis isikud, kes on seaduse või põhikirja alusel volitatud neid esindama, esitavad nõutud teabe asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja nimel. Volitatud juristid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Kliendid jäävad siiski täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.
5. Asianomaisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan tai sen edustajan on toimitettava pyydetyt tiedot. Jos kyse on oikeushenkilöistä, yhtiöistä tai yrityksistä tai jos tarjoaja ei ole oikeushenkilö, henkilöiden, joilla on lain tai yhtiöjärjestyksen mukaan kelpoisuus edustaa niitä, on toimitettava pyydetyt tiedot asianomaisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan puolesta. Asianmukaisesti valtuutetut juristit voivat antaa tiedot päämiestensä puolesta. Päämiehet kantavat kuitenkin täyden vastuun, jos annetut tiedot ovat epätäydellisiä, virheellisiä tai harhaanjohtavia.
Artikkel 92
92 artikla
Õigus korraldada hindamisi
Valtuudet suorittaa arviointeja
1. Tehisintellektiamet võib pärast nõukojaga konsulteerimist korraldada asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli hindamisi:
1. Tekoälytoimisto voi tekoälyneuvostoa kuultuaan tehdä arviointeja kyseisestä yleiskäyttöisestä tekoälymallista:
a)
et hinnata, kas pakkuja täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kui artikli 91 kohaselt kogutud teave ei ole piisav, või
a)
arvioidakseen, noudattaako tarjoaja tämän asetuksen mukaisia velvoitteita, jos 91 artiklan nojalla kerätyt tiedot ovat riittämättömiä; tai
b)
et uurida süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite süsteemseid riske liidu tasandil, eelkõige pärast teaduskomisjoni kvalifitseeritud hoiatusteadet kooskõlas artikli 90 lõike 1 punktiga a.
b)
tutkiakseen unionin tasolla sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien systeemisiä riskejä, joihin liittyy systeeminen riski, erityisesti tiedelautakunnan 90 artiklan 1 kohdan a alakohdan mukaisesti antaman pätevän varoituksen perusteella.
2. Komisjon võib otsustada määrata tema nimel hindamisi läbi viivad sõltumatud eksperdid, sealhulgas artikli 68 kohaselt loodud teaduskomisjonist. Selle ülesande täitmiseks määratud sõltumatud eksperdid peavad vastama artikli 68 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.
2. Komissio voi päättää, että se nimittää riippumattomia asiantuntijoita suorittamaan arviointeja sen puolesta, myös 68 artiklan nojalla perustetusta tieteellisestä paneelista. Tehtävään nimitettyjen riippumattomien asiantuntijoiden on täytettävä 68 artiklan 2 kohdassa esitetyt vaatimukset.
3. Lõike 1 kohaldamisel võib komisjon taotleda juurdepääsu asjaomasele üldotstarbelisele tehisintellektimudelile rakendusliideste või muude asjakohaste tehniliste vahendite ja tööriistade, sealhulgas lähtekoodi kaudu.
3. Edellä olevan 1 kohdan soveltamiseksi komissio voi pyytää pääsyä kyseiseen yleiskäyttöiseen tekoälymalliin ohjelmointirajapintojen tai muiden asianmukaisten teknisten keinojen ja välineiden, myös lähdekoodin, kautta.
4. Juurdepääsunõudes märgitakse nõude õiguslik alus, eesmärk ja põhjused ning määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul juurdepääs tuleb võimaldada, ja märgitakse, millised on artiklis 101 sätestatud trahvid juurdepääsu andmisest keeldumise puhul.
4. Pääsyä koskevassa pyynnössä on mainittava pyynnön oikeusperusta, tarkoitus ja syyt sekä asetettava määräaika, jonka kuluessa pääsy on annettava, sekä 101 artiklassa säädetyt sakot, jos pääsyä ei ole annettu.
5. Asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujad või selle esindajad esitavad nõutud teabe. Kui tegemist on juriidiliste isikutega, siis äriühingud või ettevõtjad, või kui pakkuja ei ole juriidiline isik, siis isikud, kes on seaduse või põhikirja alusel volitatud neid esindama, võimaldavad taotletud juurdepääsu asjaomase üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja nimel.
5. Asianomaisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajien tai sen edustajan on annettava pyydetyt tiedot. Jos kyse on oikeushenkilöistä, yhtiöistä tai yrityksistä tai jos tarjoajalla ei ole oikeushenkilön asemaa, henkilöiden, joilla on lain tai yhtiöjärjestystensä mukaan kelpoisuus edustaa niitä, on annettava pyydetty pääsy asianomaisen yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan puolesta.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse hindamiste üksikasjalik kord ja tingimused, sealhulgas sõltumatute ekspertide kaasamise üksikasjalik kord, ning nende valimise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Komissio hyväksyy täytäntöönpanosäädöksiä, joissa vahvistetaan arviointien yksityiskohtaiset järjestelyt ja edellytykset, mukaan lukien riippumattomien asiantuntijoiden osallistumista koskevat yksityiskohtaiset järjestelyt valintamenettely. Nämä täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
7. Enne asjaomasele üldotstarbelisele tehisintellektimudelile juurdepääsu taotlemist võib tehisintellektiamet algatada üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujaga struktureeritud dialoogi, et koguda rohkem teavet mudeli sisemise testimise, süsteemsete riskide vältimise sisemiste kaitsemeetmete ning muude sisemenetluste ja -meetmete kohta, mida pakkuja on selliste riskide maandamiseks võtnud.
7. Ennen kuin tekoälytoimisto pyytää pääsyä kyseiseen yleiskäyttöiseen tekoälymalliin, se voi käynnistää jäsennellyn vuoropuhelun yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan kanssa kerätäkseen lisätietoja mallin sisäisestä testauksesta, sisäisistä suojatoimista systeemisten riskien ehkäisemiseksi sekä muista sisäisistä menettelyistä ja toimenpiteistä, joita tarjoaja on toteuttanut tällaisten riskien lieventämiseksi.
Artikkel 93
93 artikla
Õigus nõuda meetmeid
Valtuudet pyytää toimenpiteitä
1. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon nõuda pakkujatelt, et nad:
1. Jos se on tarpeen ja asianmukaista, komissio voi pyytää tarjoajia
a)
võtavad asjakohaseid meetmeid artiklites 53 ja 54 sätestatud kohustuste täitmiseks;
a)
toteuttamaan asianmukaiset toimenpiteet 53 ja 54 artiklassa säädettyjen velvoitteiden noudattamiseksi;
b)
rakendavad riskimaandamismeetmeid, kui artikli 92 kohaselt tehtud hindamine on tekitanud tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi süsteemse riski kohta liidu tasandil;
b)
toteuttamaan lieventäviä toimenpiteitä, jos 92 artiklan mukaisesti tehty arviointi on antanut aihetta vakavaan ja perusteltuun huoleen systeemisestä riskistä unionin tasolla;
c)
piiravad mudeli turul kättesaadavaks tegemist, turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.
c)
rajoitettava mallin asettamista saataville markkinoilla, poistettava malli markkinoilta tai järjestettävä sen palautusmenettely.
2. Enne meetme taotlemist võib tehisintellektiamet algatada üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujaga struktureeritud dialoogi.
2. Ennen toimenpiteen pyytämistä tekoälytoimisto voi käynnistää jäsennellyn vuoropuhelun yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajan kanssa.
3. Kui lõikes 2 osutatud struktureeritud dialoogi käigus teeb süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja ettepaneku rakendada riskimaandamismeetmeid süsteemse riski käsitlemiseks liidu tasandil, võib komisjon oma otsusega muuta need kohustused siduvaks ja teatada, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust.
3. Jos systeemisen riskin sisältävän yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoaja antaa 2 kohdassa tarkoitetun jäsennellyn vuoropuhelun aikana sitoumuksia toteuttaa lieventäviä toimenpiteitä systeemisen riskin torjumiseksi unionin tasolla, komissio voi päätöksellään tehdä kyseisistä sitoumuksista velvoittavia ja ilmoittaa, että lisätoimille ei ole perusteita.
Artikkel 94
94 artikla
Üldotstarbelise tehisintellektimudeli ettevõtjatest operaatorite menetlusõigused
Talouden toimijoiden menettelylliset oikeudet yleiskäyttöisten tekoälymallin suhteen
Määruse (EL) 2019/1020 artiklit 18 kohaldatakse mutatis mutandis üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujate suhtes, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.
Asetuksen (EU) 2019/1020 18 artiklaa sovelletaan soveltuvin osin yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajiin, sanotun kuitenkaan rajoittamatta tässä asetuksessa säädettyjen yksityiskohtaisempien menettelyllisten oikeuksien soveltamista.
X PEATÜKK
X LUKU
KÄITUMISJUHENDID JA SUUNISED
KÄYTÄNNESÄÄNNÖT JA SUUNTAVIIVAT
Artikkel 95
95 artikla
Käitumisjuhendid erinõuete vabatahtlikuks kohaldamiseks
Tiettyjen vaatimusten vapaaehtoista soveltamista koskevat käytännesäännöt
1. Tehisintellektiamet ja liikmesriigid julgustavad ja hõlbustavad käitumisjuhendite, sealhulgas nendega seotud juhtimismehhanismide koostamist, eesmärgiga edendada osa või kõigi III peatüki 2. jaos sätestatud nõuete vabatahtlikku kohaldamist muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, võttes arvesse kättesaadavaid tehnilisi lahendusi ja tööstusharu parimaid tavasid, mis võimaldavad selliseid nõudeid kohaldada.
1. Tekoälytoimiston ja jäsenvaltioiden on kannustettava ja helpotettava sellaisten käytännesääntöjen laatimista, mukaan lukien asiaankuuluvat hallintomekanismit, joiden tarkoituksena on edistää joidenkin III luvun 2 osastossa vahvistettujen vaatimusten vapaaehtoista soveltamista ei-suuririskisiin tekoälyjärjestelmiin, ottaen huomioon parhaat saatavilla olevat tekniset ratkaisut ja alan parhaat käytännöt, jotka mahdollistavat tällaisten vaatimusten noudattamisen.
2. Tehisintellektiamet ja liikmesriigid hõlbustavad selliste käitumisjuhendite koostamist, mis käsitlevad erinõuete vabatahtlikku kohaldamist kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, sealhulgas juurutajate poolt, võttes aluseks selged eesmärgid ja peamised tulemusnäitajad, et mõõta nende eesmärkide saavutamist, hõlmates muu hulgas järgmisi elemente:
2. Tekoälytoimiston ja jäsenvaltioiden on helpotettava käytännesääntöjen laatimista, jotka koskevat erityisvaatimusten vapaaehtoista soveltamista – myös käyttöönottajien osalta – kaikkiin tekoälyjärjestelmiin, käyttäen perustana selkeitä tavoitteita ja keskeisiä suorituskykyindikaattoreita, joilla mitataan näiden tavoitteiden saavuttamista, mukaan lukien muun muassa seuraavat:
a)
liidu usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistes sätestatud kohaldatavad elemendid;
a)
luotettavaa tekoälyä koskevissa unionin eettisissä ohjeissa vahvistetut sovellettavat osat;
b)
tehisintellektisüsteemide keskkonnakestlikkusele avalduva mõju hindamine ja minimeerimine, sealhulgas seoses energiatõhusa kavandamise ja tehisintellekti tõhusa projekteerimise, treenimise ja kasutamise meetoditega;
b)
tekoälyjärjestelmien ympäristökestävyyteen kohdistuvien vaikutusten arviointi ja minimointi, myös energiatehokkaiden ohjelmointien ja tekoälyn tehokkaan suunnittelun, koulutuksen ja käytön tekniikoiden osalta.
c)
tehisintellektipädevuse edendamine, eelkõige tehisintellekti arendamise, toimimise ja kasutamisega tegelevate isikute puhul;
c)
tekoälylukutaidon edistäminen, erityisesti tekoälyn kehittämisestä, toiminnasta ja käytöstä vastaavien henkilöiden osalta;
d)
tehisintellektisüsteemide kaasava ja mitmekesise projekteerimise hõlbustamine, sealhulgas kaasavate ja mitmekesiste arendusmeeskondade loomise ning sidusrühmade selles protsessis osalemise edendamise kaudu;
d)
tekoälyjärjestelmien osallistavan ja monipuolisen suunnittelun helpottaminen muun muassa perustamalla osallistavia ja monimuotoisia kehitysryhmiä ja edistämällä sidosryhmien osallistumista kyseiseen prosessiin;
e)
tehisintellektisüsteemide poolt kaitsetutele isikutele või kaitsetute isikute rühmadele ning samuti soolisele võrdõiguslikkusele avalduva negatiivse mõju hindamine ja ennetamine, sealhulgas seoses puuetega inimeste juurdepääsuga.
e)
haavoittuvassa asemassa oleviin henkilöihin tai henkilöryhmiin kohdistuvien tekoälyjärjestelmien kielteisten vaikutusten arviointi ja ehkäisy, myös vammaisten henkilöiden esteettömyyden sekä sukupuolten tasa-arvon osalta.
3. Käitumisjuhendeid võivad koostada üksikud tehisintellektisüsteemide pakkujad või juurutajad või nende esindusorganisatsioonid või mõlemad, kaasates sellesse tegevusse huvitatud sidusrühmi ning nende esindusorganisatsioone, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone ja akadeemilisi ringkondi. Käitumisjuhendid võivad käia ühe või mitme tehisintellektisüsteemi kohta, võttes arvesse asjaomaste süsteemide sihtotstarbe sarnasusi.
3. Käytännesääntöjä voivat laatia yksittäiset tekoälyjärjestelmien tarjoajat tai käyttöönottajat tai niitä edustavat järjestöt tai molemmat, ja niiden laatimiseen voivat osallistua myös mahdolliset sidosryhmät ja niitä edustavat järjestöt, mukaan lukien kansalaisyhteiskunnan järjestöt ja tiedeyhteisö. Käytännesäännöt voivat kattaa yhden tai useamman tekoälyjärjestelmän ottaen huomioon asianomaisten järjestelmien käyttötarkoituksen samankaltaisuuden.
4. Käitumisjuhendite koostamist edendades ja hõlbustades võtavad tehisintellektiamet ja liikmesriigid arvesse VKEde, sealhulgas idufirmade erihuve ja vajadusi.
4. Tekoälytoimisto ja jäsenvaltiot ottavat huomioon pk-yritysten sekä startup-yritysten erityisedut ja -tarpeet edistäessään ja helpottaessaan käytännesääntöjen laatimista.
Artikkel 96
96 artikla
Komisjoni suunised käesoleva määruse rakendamise kohta
Tämän asetuksen täytäntöönpanoa koskevat komission suuntaviivat
1. Komisjon töötab välja suunised käesoleva määruse praktilise rakendamise kohta, eriti järgmise kohta:
1. Komissio laatii suuntaviivat tämän asetuksen käytännön täytäntöönpanosta ja erityisesti seuraavista:
a)
artiklites 8–15 ja artiklis 25 osutatud nõuete ja kohustuste kohaldamine;
a)
8–15 kohdassa ja 25 artiklassa tarkoitettujen vaatimusten ja velvoitteiden soveltaminen.
b)
artiklis 5 osutatud keelatud kasutusviisid;
b)
5 artiklassa tarkoitetut kielletyt käytännöt;
c)
oluliste muudatustega seotud sätete praktiline rakendamine;
c)
merkittävää muutosta koskevien säännösten täytäntöönpano käytännössä;
d)
artiklis 50 sätestatud läbipaistvuskohustuste praktiline rakendamine;
d)
50 artiklassa säädettyjen avoimuusvaatimusten täytäntöönpano käytännössä;
e)
üksikasjalik teave käesoleva määruse seose kohta I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega ja muu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas nende täitmise tagamise järjepidevusega;
e)
yksityiskohtaiset tiedot tämän asetuksen suhteesta liitteessä I lueteltuun unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöön sekä muuhun asiaa koskevaan unionin oikeuteen, myös niiden täytäntöönpanon johdonmukaisuuden osalta;
f)
artikli 3 punktis 1 sätestatud tehisintellektisüsteemi määratluse kohaldamine.
f)
edellä 3 artiklan 1 alakohdassa vahvistetun tekoälyjärjestelmän määritelmän soveltaminen.
Selliste suuniste väljaandmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, kohalike ametiasutuste ja selliste sektorite vajadustele, mida käesolev määrus kõige tõenäolisemalt mõjutab.
Tällaisia suuntaviivoja antaessaan komissio kiinnittää erityistä huomiota pk-yritysten ja startup-yritysten, paikallisten viranomaisten ja niiden alojen, joihin tämä asetus todennäköisimmin vaikuttaa, tarpeisiin.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud suunistes võetakse nõuetekohaselt arvesse tehisintellekti valdkonna tehnika üldtunnustatud taset ning artiklites 40 ja 41 osutatud asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja ühtseid kirjeldusi või neid harmoneeritud standardeid või tehnilisi kirjeldusi, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõiguse kohaselt.
Tämän kohdan ensimmäisessä alakohdassa tarkoitetuissa suuntaviivoissa on otettava asianmukaisesti huomioon tekoälyä koskeva yleisesti tunnustettu viimeisin kehitys sekä 40 ja 41 artiklassa tarkoitetut asiaankuuluvat yhdenmukaistetut standardit ja yhteiset eritelmät tai unionin yhdenmukaistamislainsäädännön nojalla vahvistetut yhdenmukaistetut standardit tai tekniset eritelmät.
2. Liikmesriikide või tehisintellektiameti taotlusel või omal algatusel ajakohastab komisjon varem vastu võetud suuniseid, kui seda peetakse vajalikuks.
2. Komissio päivittää jo hyväksyttyjä suuntaviivoja jäsenvaltioiden tai tekoälytoimiston pyynnöstä tai omasta aloitteestaan, kun sitä pidetään tarpeellisena.
XI PEATÜKK
XI LUKU
VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA KOMITEEMENETLUS
SÄÄDÖSVALLAN SIIRTO JA KOMITEAMENETTELY
Artikkel 97
97 artikla
Delegeeritud volituste rakendamine
Siirretyn säädösvallan käyttäminen
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
1. Siirretään komissiolle valta antaa delegoituja säädöksiä tässä artiklassa säädetyin edellytyksin.
2. Artikli 6 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 4, artikli 7 lõigetes 1 ja 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 43 lõigetes 5 ja 6, artikli 47 lõikes 5, artikli 51 lõikes 3, artikli 52 lõikes 4 ja artikli 53 lõigetes 5 ja 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. augustist 2024. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2. Siirretään komissiolle 1 päivästä elokuuta 2024 viiden vuoden ajaksi 6 artiklan 6 ja 7 kohdassa, 7 artiklan 1 ja 3 kohdassa, 11 artiklan 3 kohdassa, 43 artiklan 5 kohdassa, 47 artiklan 5 kohdassa, 51 artiklan 3 kohdassa, 52 artiklan 4 kohdassa ja 53 artiklan 5 ja 6 kohdassa tarkoitettu valta antaa delegoituja säädöksiä. Komissio laatii siirrettyä säädösvaltaa koskevan kertomuksen viimeistään yhdeksän kuukautta ennen tämän viiden vuoden kauden päättymistä. Säädösvallan siirtoa jatketaan ilman eri toimenpiteitä samanpituisiksi kausiksi, jollei Euroopan parlamentti tai neuvosto vastusta tällaista jatkamista viimeistään kolme kuukautta ennen kunkin kauden päättymistä.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 6 ja 7, artikli 7 lõigetes 1 ja 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 43 lõigetes 5 ja 6, artikli 47 lõikes 5, artikli 51 lõikes 3, artikli 52 lõikes 4 ja artikli 53 lõigetes 5 ja 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Euroopan parlamentti tai neuvosto voi milloin tahansa peruuttaa 6 artiklan 6 ja 7 kohdassa, 7 artiklan 1 ja 3 kohdassa, 11 artiklan 3 kohdassa, 43 artiklan 5 ja 6 kohdassa, 47 artiklan 5 kohdassa, 51 artiklan 3 kohdassa, 52 artiklan 4 kohdassa ja 53 artiklan 5 ja 6 kohdassa tarkoitetun säädösvallan siirron. Peruuttamispäätöksellä lopetetaan tuossa päätöksessä mainittu säädösvallan siirto. Peruuttaminen tulee voimaan sitä päivää seuraavana päivänä, jona se julkaistaan Euroopan unionin virallisessa lehdessä, tai jonakin myöhempänä, kyseisessä päätöksessä mainittuna päivänä. Peruuttamispäätös ei vaikuta jo voimassa olevien delegoitujen säädösten pätevyyteen.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4. Ennen kuin komissio hyväksyy delegoidun säädöksen, se kuulee kunkin jäsenvaltion nimeämiä asiantuntijoita paremmasta lainsäädännöstä 13 päivänä huhtikuuta 2016 tehdyssä toimielinten välisessä sopimuksessa vahvistettujen periaatteiden mukaisesti.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Heti kun komissio on antanut delegoidun säädöksen, komissio antaa sen tiedoksi yhtäaikaisesti Euroopan parlamentille ja neuvostolle.
6. Artikli 6 lõike 6 või 7, artikli 7 lõike 1 või 3, artikli 11 lõike 3, artikli 43 lõike 5 või 6, artikli 47 lõike 5, artikli 51 lõike 3, artikli 52 lõike 4 või artikli 53 lõike 5 või 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
6. Edellä olevan 6 artiklan 6 tai 7 kohdan, 7 artiklan 1 tai 3 kohdan, 11 artiklan 3 kohdan, 43 artiklan 5 tai 6 kohdan, 47 artiklan 5 kohdan, 51 artiklan 3 kohdan, 52 artiklan 4 kohdan tai 53 artiklan 5 tai 6 kohdan nojalla annettu delegoitu säädös tulee voimaan ainoastaan, jos Euroopan parlamentti tai neuvosto ei ole kolmen kuukauden kuluessa siitä, kun asianomainen säädös on annettu tiedoksi Euroopan parlamentille ja neuvostolle, ilmaissut vastustavansa sitä tai jos sekä Euroopan parlamentti että neuvosto ovat ennen mainitun määräajan päättymistä ilmoittaneet komissiolle, että ne eivät vastusta säädöstä. Euroopan parlamentin tai neuvoston aloitteesta tätä määräaikaa jatketaan kolmella kuukaudella.
Artikkel 98
98 artikla
Komiteemenetlus
Komiteamenettely
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1. Komissiota avustaa komitea. Tämä komitea on asetuksessa (EU) N:o 182/2011 tarkoitettu komitea.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
2. Kun viitataan tähän kohtaan, sovelletaan asetuksen (EU) N:o 182/2011 5 artiklaa.
XII PEATÜKK
XII LUKU
KARISTUSED
SEURAAMUKSET
Artikkel 99
99 artikla
Karistused
Seuraamukset
1. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega kehtestavad liikmesriigid õigusnormid karistuste ja muude täitemeetmete kohta, mis võivad hõlmata ka hoiatusi ja mitterahalisi meetmeid, mida kohaldatakse operaatorite poolt käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja tõhus rakendamine, võttes sellega arvesse komisjoni poolt artikli 96 kohaselt välja antud suuniseid. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neis tuleb arvesse võtta VKEde, sealhulgas idufirmade huve ja nende majanduslikku elujõulisust.
1. Jäsenvaltioiden on tässä asetuksessa säädettyjä ehtoja noudattaen säädettävä seuraamuksista ja muista täytäntöönpanotoimista, joita voivat olla myös varoitukset ja muut kuin rahalliset toimenpiteet, joita sovelletaan toimijoiden rikkoessa tätä asetusta, ja toteutettava kaikki tarvittavat toimenpiteet niiden asianmukaisen ja tehokkaan täytäntöönpanon varmistamiseksi, ottaen siten huomioon komission 96 artiklan mukaisesti antamat suuntaviivat. Seuraamusten on oltava tehokkaita, oikeasuhteisia ja varoittavia. Niissä on otettava huomioon pk-yritysten sekä startup-yritysten edut ja niiden taloudellinen elinkelpoisuus.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata ja hiljemalt kohaldamise alguskuupäeval lõikes 1 osutatud karistusnormidest ja muudest täitemeetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
2. Jäsenvaltioiden on viipymättä ja viimeistään soveltamisen alkamispäivänä ilmoitettava 1 kohdassa tarkoitetut seuraamuksia ja muita täytäntöönpanotoimenpiteitä koskevat säännökset komissiolle, ja jäsenvaltioiden on ilmoitettava komissiolle viipymättä kaikki niitä koskevat myöhemmät muutokset.
3. Artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral kohaldatakse haldustrahvi kuni 35 000 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 7 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
3. Edellä 5 artiklassa tarkoitettuja tekoälyyn liittyviä käytäntöjä koskevien kieltojen noudattamatta jättämisestä voidaan määrätä hallinnollinen sakko, joka on enintään 35 000 000 euroa tai, jos rikkomiseen syyllistynyt on yritys, enintään 7 prosenttia sen edeltävän tilikauden vuotuisesta maailmanlaajuisesta kokonaisliikevaihdosta sen mukaan, kumpi näistä määristä on suurempi.
4. Mittevastavuse korral mõnele järgmisele operaatorite või teada antud asutustega seotud sättele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklis 5, kohaldatakse haldustrahvi kuni 15 000 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 3 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem:
4. Seuraavien toimijoita tai ilmoitettuja laitoksia koskevien säädösten, lukuun ottamatta 5 artiklassa vahvistettuja säädöksiä, noudattamatta jättämisestä voidaan määrätä hallinnollinen sakko, joka on enintään 15 000 000 euroa tai, jos rikkomiseen syyllistynyt on yritys, enintään 3 prosenttia sen edeltävän tilikauden vuotuisesta maailmanlaajuisesta kokonaisliikevaihdosta sen mukaan, kumpi näistä määristä on suurempi:
a)
pakkujate kohustused vastavalt artiklile 16;
a)
16 artiklan mukaiset tarjoajien velvoitteet;
b)
volitatud esindajate kohustused vastavalt artiklile 22;
b)
22 artiklan mukaiset valtuutettujen edustajien velvoitteet;
c)
importijate kohustused vastavalt artiklile 23;
c)
23 artiklan mukaiset maahantuojien velvoitteet;
d)
turustajate kohustused vastavalt artiklile 24;
d)
24 artiklan mukaiset jakelijoiden velvoitteet;
e)
juurutajate kohustused vastavalt artiklile 26;
e)
26 artiklan mukaiset käyttöönottajien velvoitteet;
f)
teada antud asutuste nõuded ja kohustused vastavalt artiklile 31, artikli 33 lõigetele 1, 3 ja 4 või artiklile 34;
f)
31 artiklan, 33 artiklan 1, 3 ja 4 kohdan ja 34 artiklan mukaiset ilmoitettujen laitosten vaatimukset ja velvoitteet;
g)
pakkujate ja juurutajate läbipaistvuskohustused vastavalt artiklile 50.
g)
50 artiklan mukaiset tarjoajien ja käyttöönottajien läpinäkyvyysvelvoitteet.
5. Kui teada antud asutustele või riigi pädevatele asutustele on taotluse peale esitatud vale, ebatäielikku või eksitavat teavet, kohaldatakse haldustrahve kuni 7 500 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 1 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
5. Virheellisten, puutteellisten tai harhaanjohtavien tietojen toimittamisesta vastauksena ilmoitettujen laitosten tai kansallisten toimivaltaisten viranomaisten pyyntöön voidaan määrätä hallinnollinen sakko, joka on enintään 7 500 000 euroa tai, jos rikkomiseen syyllistynyt on yritys, enintään 1 prosenttia sen edeltävän tilikauden vuotuisesta maailmanlaajuisesta kokonaisliikevaihdosta sen mukaan, kumpi näistä määristä on suurempi.
6. VKEde, sealhulgas idufirmade puhul sõltub iga käesolevas artiklis osutatud trahv lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud protsendimäärast või summast, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
6. Pk-yritysten, myös startup-yritysten, osalta kukin tässä artiklassa tarkoitettu sakko on enintään 3, 4 ja 5 kohdassa tarkoitettu prosenttiosuus tai määrä sen mukaan, kumpi niistä on alhaisempi.
7. Kui otsustatakse haldustrahvi määramise ja selle konkreetsel juhul kohaldatava suuruse üle, võetakse arvesse iga konkreetse olukorra kõiki asjaomaseid asjaolusid ning pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:
7. Kun päätetään hallinnollisen sakon määräämisestä ja hallinnollisen sakon määrästä, kussakin yksittäisessä tapauksessa on otettava huomioon kaikki kyseisen tilanteen kannalta merkittävät olosuhteet sekä tapauksen mukaan seuraavat seikat:
a)
rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi eesmärki ning asjakohasel juhul mõjutatud isikute arvu ja neile tekitatud kahju suurust;
a)
rikkomisen ja sen seurausten luonne, vakavuus ja kesto ottaen huomioon kyseisen tekoälyjärjestelmän tarkoitus sekä tapauksen mukaan niiden henkilöiden lukumäärä, joihin on kohdistunut vaikutuksia, ja heille aiheutuneen vahingon suuruus;
b)
kas muud turujärelevalveasutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes sama rikkumise eest haldustrahve;
b)
ovatko muut markkinavalvontaviranomaiset jo määränneet hallinnollisia sakkoja samalle toimijalle samasta rikkomisesta;
c)
kas teised asutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes haldustrahve muu liidu või riigisisese õiguse rikkumise eest, kui sellised rikkumised tulenevad samast tegevusest või tegevusetusest, mis kujutab endast käesoleva määruse asjassepuutuvat rikkumist;
c)
ovatko muut viranomaiset jo määränneet hallinnollisia sakkoja samalle toimijalle muun unionin tai jäsenvaltioiden lainsäädännön rikkomisesta, kun tällainen rikkominen on seurausta samasta toiminnasta tai laiminlyönnistä, joka muodostaa tämän asetuksen asiaankuuluvan rikkomisen;
d)
rikkumise toime pannud operaatori suurus, aastakäive ja turuosa;
d)
rikkomiseen syyllistyneen toimijan koko, vuotuinen liikevaihto ja markkinaosuus;
e)
juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad igasugused muud raskendavad või kergendavad tegurid, näiteks rikkumisest otseselt või kaudselt saadud finantskasu või välditud kahju;
e)
mahdolliset muut tapaukseen sovellettavat raskauttavat tai lieventävät tekijät, kuten rikkomisesta suoraan tai välillisesti saadut mahdolliset taloudelliset edut tai rikkomisella vältetyt tappiot;
f)
mil määral tehakse koostööd riigi pädevate asutustega rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;
f)
kansallisten toimivaltaisten viranomaisten kanssa rikkomisen korjaamiseksi ja sen mahdollisten haittavaikutusten lieventämiseksi tehdyn yhteistyön aste;
g)
operaatori vastutuse ulatus, võttes arvesse tema rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
g)
toimijan vastuun aste ottaen huomioon sen toteuttamat tekniset ja organisatoriset toimenpiteet;
h)
mil viisil said riigi pädevad asutused rikkumisest teada, eelkõige kas operaator teatas rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;
h)
tapa, jolla rikkominen tuli kansallisten toimivaltaisten viranomaisten tietoon, ja erityisesti se, ilmoittiko toimija rikkomisesta ja missä laajuudessa;
i)
kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;
i)
rikkomisen tahallisuus tai tuottamuksellisuus;
j)
operaatori võetud meetmed mõjutatud isikutele tekitatud kahju leevendamiseks.
j)
toimijan toteuttamat toimet niille henkilöille, joihin on kohdistunut vaikutuksia, aiheutuneen haitan lieventämiseksi.
8. Iga liikmesriik kehtestab õigusnormid selle kohta, millisel määral võib haldustrahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.
8. Kunkin jäsenvaltion on asetettava sääntöjä siitä, missä määrin viranomaisille tai julkishallinnon elimille voidaan määrätä kyseisessä jäsenvaltiossa hallinnollisia sakkoja.
9. Olenevalt liikmesriikide õigussüsteemidest võib haldustrahve käsitlevaid õigusnorme kohaldada selliselt, et trahve määravad riigi pädevad kohtud või muud asutused, nii nagu neis liikmesriikides asjakohane. Selliste õigusnormide kohaldamisel neis liikmesriikides on samaväärne mõju.
9. Jäsenvaltion oikeusjärjestelmästä riippuen hallinnollisia sakkoja koskevia sääntöjä voidaan soveltaa siten, että sakkojen määräämisestä vastaavat toimivaltaiset kansalliset tuomioistuimet tai muut elimet, siten kuin kyseisissä jäsenvaltioissa on säädetty. Tällaisten sääntöjen soveltamisella näissä jäsenvaltioissa on oltava vastaava vaikutus.
10. Käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes kohaldatakse kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusaid õiguskaitsevahendeid ja nõuetekohast menetlust.
10. Tämän artiklan mukaisten valtuuksien käyttöön sovelletaan unionin oikeuden ja kansallisen lainsäädännön mukaisesti asianmukaisia menettelyllisiä takeita, muun muassa tehokkaita oikeussuojakeinoja ja oikeudenmukaista menettelyä.
11. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande käesoleva artikli kohaselt määratud haldustrahvide ning nendega seotud kohtuvaidluste või kohtumenetluste kohta.
11. Jäsenvaltioiden on raportoitava komissiolle vuosittain hallinnollisista sakoista, jotka ne ovat määränneet kyseisen vuoden aikana tämän artiklan mukaisesti, sekä mahdollisista asiaan liittyvistä oikeudenkäynti- tai oikeudellisista menettelyistä.
Artikkel 100
100 artikla
Liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavad haldustrahvid
Unionin toimielimille, elimille, laitoksille ja virastoille määrättävät hallinnolliset sakot
1. Euroopa Andmekaitseinspektor võib määrata haldustrahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele. Kui otsustatakse haldustrahvi määramise ja selle konkreetsel juhul kohaldatava suuruse üle, võetakse arvesse iga konkreetse olukorra kõiki asjaomaseid asjaolusid ning pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:
1. Euroopan tietosuojavaltuutettu voi määrätä hallinnollisia sakkoja tämän asetuksen soveltamisalaan kuuluville unionin toimielimille, elimille, laitoksille ja virastoille. Kun päätetään hallinnollisen sakon määräämisestä ja hallinnollisen sakon määrästä, kussakin yksittäisessä tapauksessa on otettava asianmukaisesti huomioon kaikki kyseisen tilanteen kannalta merkittävät olosuhteet sekä seuraavat seikat:
a)
rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed; võetakse arvesse asjaomase tehisintellektisüsteemi eesmärki ning asjakohasel juhul mõjutatud isikute arvu ja neile tekitatud kahju suurust;
a)
rikkomisen ja sen seurausten luonne, vakavuus ja kesto, ottaen huomioon kyseisen tekoälyjärjestelmän tarkoitus sekä tapauksen mukaan niiden henkilöiden lukumäärä, joihin on kohdistunut vaikutuksia, ja heille aiheutuneen vahingon suuruus;
b)
liidu institutsiooni, organi või asutuse vastutuse suurus, võttes arvesse tema rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
b)
unionin toimielimen, elimen, laitoksen tai viraston vastuun aste ottaen huomioon sen toteuttamat tekniset ja organisatoriset toimenpiteet;
c)
liidu institutsiooni, organi või asutuse poolt võetud meetmed mõjutatud isikutele tekitatud kahju leevendamiseks;
c)
kaikki unionin toimielimen, elimen, laitoksen tai viraston toteuttamat toimet niille henkilöille, joihin on kohdistunut vaikutuksia, aiheutuneen vahingon lieventämiseksi;
d)
Euroopa Andmekaitseinspektoriga rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks tehtava koostöö ulatus, kaasa arvatud Euroopa Andmekaitseinspektori poolt varem asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse suhtes samas küsimuses määratud meetmete järgimine;
d)
sen yhteistyön aste, jota Euroopan tietosuojavaltuutetun kanssa tehdään rikkomisen korjaamiseksi ja sen mahdollisten haittavaikutusten lieventämiseksi, mukaan lukien niiden toimenpiteiden noudattaminen, jotka Euroopan tietosuojavaltuutettu on aiemmin määrännyt asianomaiselle unionin toimielimelle, elimelle, laitokselle tai virastolle samasta aiheesta;
e)
liidu institutsiooni, organi või asutuse varasemad sarnased rikkumised;
e)
unionin toimielimen, elimen, laitoksen tai viraston mahdolliset aiemmat samankaltaiset rikkomiset;
f)
millisel viisil sai Euroopa Andmekaitseinspektor rikkumisest teada, eelkõige kas liidu institutsioon, organ või asutus teatas rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;
f)
tapa, jolla rikkominen tuli Euroopan tietosuojavaltuutetun tietoon, ja erityisesti se, ilmoittiko unionin toimielin, elin, laitos tai virasto rikkomisesta ja missä laajuudessa;
g)
liidu institutsiooni, organi või asutuse aastaeelarve.
g)
unionin toimielimen, elimen, laitoksen tai viraston vuotuinen talousarvio.
2. Artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral kohaldatakse haldustrahve kuni 1 500 000 eurot.
2. Jos 5 artiklassa tarkoitettujen tekoälyyn liittyvien käytäntöjen kieltoa ei noudateta, määrätään hallinnollinen sakko, joka on enintään 1 500 000 euroa.
3. Kui tehisintellektisüsteem ei vasta mõnele käesolevast määrusest tulenevale nõudele või kohustusele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklis 5, kohaldatakse haldustrahvi kuni 750 000 eurot.
3. Jos tekoälyjärjestelmä ei täytä muita tämän asetuksen mukaisia vaatimuksia ja velvoitteita kuin sen 5 artiklassa säädetyt vaatimukset tai velvoitteet, tästä voidaan määrätä hallinnollinen sakko, joka on enintään 750 000 euroa.
4. Enne käesoleva artikli alusel otsuse tegemist annab Euroopa Andmekaitseinspektor liidu institutsioonile, organile või asutusele, kelle suhtes Euroopa Andmekaitseinspektor on menetluse algatanud, võimaluse olla võimaliku rikkumisega seotud küsimuses ära kuulatud. Euroopa Andmekaitseinspektori otsused toetuvad üksnes sellistele elementidele ja asjaoludele, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Kaebuste esitajate olemasolu korral kaasatakse nad aktiivselt menetlusse.
4. Euroopan tietosuojavaltuutettu antaa ennen tämän artiklan mukaisen päätöksen tekemistä unionin toimielimelle, elimelle, laitokselle tai virastolle, joka on Euroopan tietosuojavaltuutetun toteuttaman menettelyn kohteena, tilaisuuden tulla kuulluksi mahdollisesta rikkomisesta. Euroopan tietosuojavaltuutettu perustaa päätöksensä ainoastaan niille tekijöille ja olosuhteille, joista asianomaiset osapuolet ovat voineet esittää huomautuksensa. Mahdolliset kantelijat osallistuvat tiiviisti menettelyyn.
5. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus tutvuda Euroopa Andmekaitseinspektori toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse üksikisikute ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma isikuandmeid ja ärisaladusi.
5. Menettelyissä on kunnioitettava täysin asianomaisten osapuolten puolustautumisoikeuksia. Niillä on oikeus tutustua Euroopan tietosuojavaltuutetun asiakirja-aineistoon edellyttäen, että otetaan huomioon yksityishenkilöiden tai yritysten oikeutetut edut, jotka liittyvät henkilötietojen tai liikesalaisuuksien suojaan.
6. Käesoleva artikli alusel määratud trahvidega kogutud summad laekuvad liidu üldeelarvesse. Trahvid ei tohi mõjutada trahvi saanud liidu institutsiooni, organi või asutuse tõhusat toimimist.
6. Tämän artiklan mukaisesti määrätyillä sakoilla kerätyt varat sisällytetään unionin yleiseen talousarvioon. Sakko ei saa vaikuttaa sen unionin toimielimen, elimen, laitoksen tai viraston tehokkaaseen toimintaan, jolle se on määrätty.
7. Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab igal aastal komisjoni käesoleva artikli kohaselt tema poolt määratud haldustrahvidest ja algatatud kohtuvaidlustest või kohtumenetlustest.
7. Euroopan tietosuojavaltuutettu ilmoittaa vuosittain komissiolle hallinnollisista sakoista, jotka se on määrännyt tämän artiklan nojalla, sekä mahdollisesti käynnistämistään oikeudenkäynti- tai oikeudellisista menettelyistä.
Artikkel 101
101 artikla
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate trahvid
Yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille määrättävät sakot
1. Komisjon võib üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele määrata trahve, mis ei ületa 3 % nende eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest või 15 000 000 eurot, olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kui komisjon leiab, et pakkuja tahtlikult või hooletusest:
1. Komissio voi määrätä yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille sakon, joka on enintään 3 prosenttia niiden edeltävän tilikauden maailmanlaajuisesta vuotuisesta kokonaisliikevaihdosta tai 15 000 000 euroa sen mukaan, kumpi näistä määristä on suurempi, jos komissio toteaa, että tarjoaja tahallisesti tai tuottamuksellisesti
a)
rikub käesoleva määruse asjakohaseid sätteid;
a)
on rikkonut tämän asetuksen asiaa koskevia säännöksiä;
b)
ei ole täitnud artikli 91 kohast dokumendi- või teabenõuet või esitas ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet;
b)
ei ole noudattanut 91 artiklan mukaista asiakirjaa tai tietoja koskevaa pyyntöä tai on toimittanut virheellisiä, puutteellisia tai harhaanjohtavia tietoja;
c)
ei täitnud artikli 93 alusel nõutud meedet;
c)
ei ole noudattanut 93 artiklan nojalla pyydettyä toimenpidettä;
d)
ei andnud komisjonile juurdepääsu üldotstarbelisele tehisintellektimudelile või süsteemse riskiga üldotstarbelisele tehisintellektimudelile, et viia läbi artikli 92 kohane hindamine.
d)
ei ole asettanut komission saataville yleiskäyttöistä tekoälymallia tai yleiskäyttöistä tekoälymallia, johon liittyy systeeminen riski, jotta voitaisiin suorittaa 92 artiklan mukainen arviointi.
Trahvi või sunniraha summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse rikkumise olemust, raskusastet ja kestust, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. Komisjon võtab arvesse ka kohustusi, mis on võetud vastavalt artikli 93 lõikele 3 või esitatud asjakohastes tegevusjuhistes vastavalt artiklile 56.
Sakon tai uhkasakon suuruutta vahvistettaessa on otettava huomioon rikkomisen luonne, vakavuus ja kesto sekä otettava asianmukaisesti huomioon suhteellisuusperiaate ja tarkoituksenmukaisuusperiaate. Komissio ottaa huomioon myös sitoumukset, jotka on tehty 93 artiklan 3 kohdan mukaisesti tai käytännesäännöissä 56 artiklan mukaisesti.
2. Enne lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmist edastab komisjon oma esialgsed järeldused üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujale ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad.
2. Ennen 1 kohdan mukaisen päätöksen tekemistä komissio ilmoittaa alustavat havaintonsa yleiskäyttöisen tekoälymallin tarjoajalle ja antaa tälle tilaisuuden tulla kuulluksi.
3. Käesoleva artikli kohaselt määratud trahvid peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
3. Tämän artiklan mukaisesti määrättävien sakkojen on oltava tehokkaita, oikeasuhteisia ja varoittavia.
4. Teave käesoleva artikli alusel määratud trahvide kohta edastatakse vajaduse korral ka nõukojale.
4. Tiedot tämän artiklan nojalla määrätyistä sakoista on myös tarvittaessa toimitettava tekoälyneuvostolle.
5. Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus komisjoni poolt käesoleva artikli kohaselt tehtud trahvimääramise otsused läbi vaadata. Kohus võib määratud trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada.
5. Euroopan unionin tuomioistuimella on täysi toimivalta tarkastella uudelleen komission tämän artiklan nojalla määräämiä sakkoja. Se voi kumota määrätyn sakon taikka alentaa tai korottaa sitä.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sisaldavad käesoleva artikli lõike 1 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seotud menetluste üksikasjalikku korda ja menetlustagatisi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Komissio hyväksyy täytäntöönpanosäädöksiä, jotka sisältävät yksityiskohtaiset järjestelyt ja menettelylliset takeet tämän artiklan 1 kohdan mukaisten päätösten mahdollista hyväksymistä varten. Nämä täytäntöönpanosäädökset hyväksytään 98 artiklan 2 kohdassa tarkoitettua tarkastelumenettelyä noudattaen.
XIII PEATÜKK
XIII LUKU
LÕPPSÄTTED
LOPPUSÄÄNNÖKSET
Artikkel 102
102 artikla
Määruse (EÜ) nr 300/2008 muutmine
Asetuksen (EY) N:o 300/2008 muuttaminen
Määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 4 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:
Lisätään asetuksen (EY) N:o 300/2008 4 artiklan 3 kohtaan alakohta seuraavasti:
„Võttes vastu üksikasjalikke meetmeid turvaseadmete tehniliste kirjelduste ning nende heakskiitmise ja kasutamise korra kohta, mis on seotud tehisintellektisüsteemidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*1) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”Hyväksyttäessä yksityiskohtaisia toimenpiteitä, jotka liittyvät sellaisten turvalaitteiden käyttöä koskeviin teknisiin erittelyihin ja hyväksyntämenettelyihin, joihin sisältyy Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*1) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 103
103 artikla
Määruse (EL) nr 167/2013 muutmine
Asetuksen (EU) N:o 167/2013 muuttaminen
Määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
Lisätään asetuksen (EU) N:o 167/2013 17 artiklan 5 kohtaan alakohta seuraavasti:
„Võttes vastu esimese lõigu kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*2) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”Hyväksyttäessä ensimmäisen alakohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*2) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 104
104 artikla
Määruse (EL) nr 168/2013 muutmine
Asetuksen (EU) N:o 168/2013 muuttaminen
Määruse (EL) nr 168/2013 artikli 22 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
Lisätään asetuksen (EU) N:o 168/2013 22 artiklan 5 kohtaan alakohta seuraavasti:
„Võttes vastu esimese lõigu kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*3) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”Hyväksyttäessä ensimmäisen alakohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*3) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 105
105 artikla
Direktiivi 2014/90/EL muutmine
Direktiivin 2014/90/EU muuttaminen
Direktiivi 2014/90/EL artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:
Lisätään direktiivin 2014/90/EU 8 artiklaan kohta seuraavasti:
„5. Tegutsedes vastavalt lõikele 1 ning võttes vastu tehnilisi kirjeldusi ja testimisstandardeid vastavalt lõigetele 2 ja 3 seoses tehisintellektisüsteemidega, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*4) tähenduses, võtab komisjon arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”5. Toteuttaessaan 1 kohdan mukaisia tehtäviään ja hyväksyessään teknisiä eritelmiä ja testausnormeja 2 ja 3 kohdan mukaisesti sellaisten Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*4) tarkoitettujen tekoälyjärjestelmien osalta, jotka ovat turvakomponentteja, komissio ottaa huomioon mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 106
106 artikla
Direktiivi (EL) 2016/797 muutmine
Direktiivin (EU) 2016/797 muuttaminen
Direktiivi (EL) 2016/797 artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
Lisätään direktiivin (EU) 2016/797 5 artiklaan kohta seuraavasti:
„12. Võttes vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte ja lõike 11 kohaseid rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*5) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”12. Hyväksyttäessä 1 kohdan mukaisia delegoituja säädöksiä ja 11 kohdan mukaisia täytäntöönpanosäädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*5) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 107
107 artikla
Määruse (EL) 2018/858 muutmine
Asetuksen (EU) 2018/858 muuttaminen
Määruse (EL) 2018/858 artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
Lisätään asetuksen (EU) 2018/858 5 artiklaan kohta seuraavasti:
„4. Võttes vastu esimese lõigu kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*6) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”4. Hyväksyttäessä 3 kohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*6) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 108
108 artikla
Määruse (EL) 2018/1139 muutmine
Asetuksen (EU) 2018/1139 muuttaminen
Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.
Muutetaan asetus (EU) 2018/1139 seuraavasti:
1)
Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
1)
lisätään 17 artiklaan kohta seuraavasti:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*7) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”3. Hyväksyttäessä 1 kohdan mukaisia täytäntöönpanosäädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*7) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 2 kohdan soveltamista.
(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ja direktiivid 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).“ "
(*7) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2024/1689, annettu 13 päivänä kesäkuuta 2024, tekoälyä koskevista yhdenmukaistetuista säännöistä ja asetusten (EY) N:o 300/2008, (EU) N:o 167/2013, (EU) N:o 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 ja (EU) 2019/2144 sekä direktiivien 2014/90/EU, (EU) 2016/797 ja (EU) 2020/1828 muuttamisesta (tekoälysäädös) (EUVL L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).”;"
2)
Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:
2)
lisätään 19 artiklaan kohta seuraavasti:
„4. Võttes vastu lõigete 1 ja 2 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaossätestatud nõudeid.“
”4. Hyväksyttäessä 1 ja 2 kohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat asetuksessa (EU) 2024/1689 tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.”
;
3)
Artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige:
3)
lisätään 43 artiklaan kohta seuraavasti:
„4. Võttes vastu lõike 1 kohaseid rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
”4. Hyväksyttäessä 1 kohdan mukaisia täytäntöönpanosäädöksiä, jotka koskevat asetuksessa (EU) 2024/1689 tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.”
;
4)
Artiklisse 47 lisatakse järgmine lõige:
4)
lisätään 47 artiklaan kohta seuraavasti:
„3. Võttes vastu lõigete 1 ja 2 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
”3. Hyväksyttäessä 1 ja 2 kohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat asetuksessa (EU) 2024/1689 tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.”
;
5)
Artiklisse 57 lisatakse järgmine lõik:
5)
lisätään 57 artiklaan alakohta seuraavasti:
„Võttes vastu kõnealuseid rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
”Hyväksyttäessä tällaisia täytäntöönpanosäädöksiä, jotka koskevat asetuksessa (EU) 2024/1689 tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.”
;
6)
Artiklisse 58 lisatakse järgmine lõige:
6)
lisätään 58 artiklaan kohta seuraavasti:
„3. Võttes vastu lõigete 1 ja 2 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
”3. Hyväksyttäessä 1 ja 2 kohdan mukaisia delegoituja säädöksiä, jotka koskevat asetuksessa (EU) 2024/1689 tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.”.
Artikkel 109
109 artikla
Määruse (EL) 2019/2144 muutmine
Asetuksen (EU) 2019/2144 muuttaminen
Määruse (EL) 2019/2144 artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:
Lisätään asetuksen (EU) 2019/2144 11 artiklaan kohta seuraavasti:
„3. Võttes vastu lõike 2 kohaseid rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*8) tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
”3. Hyväksyttäessä 2 kohdan mukaisia täytäntöönpanosäädöksiä, jotka koskevat Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksessa (EU) 2024/1689 (*8) tarkoitettuja tekoälyjärjestelmiä, jotka ovat turvakomponentteja, huomioon on otettava mainitun asetuksen III luvun 2 jaksossa säädetyt vaatimukset.
Artikkel 110
110 artikla
Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine
Direktiivin (EU) 2020/1828 muuttaminen
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 (58) I lisasse lisatakse järgmine punkt:
Lisätään Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2020/1828 (58) liitteeseen I kohta seuraavasti:
„68)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ja direktiivid 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.euopa.eu/eli/reg/2024/1689/oj)“.
”68)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2024/1689, annettu 13 päivänä kesäkuuta 2024, tekoälyä koskevista yhdenmukaistetuista säännöistä ja asetusten (EY) N:o 300/2008, (EU) N:o 167/2013, (EU) N:o 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 ja (EU) 2019/2144 sekä direktiivien 2014/90/EU, (EU) 2016/797 ja (EU) 2020/1828 muuttamisesta (tekoälysäädös) (EUVL L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj)”.
Artikkel 111
111 artikla
Juba turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemid ning juba turule lastud üldotstarbelised tehisintellektimudelid
Jo markkinoille saatetut tai käyttöön otetut tekoälyjärjestelmät sekä jo markkinoille saatetut yleiskäyttöiset tekoälymallit
1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, nagu on osutatud artikli 113 lõike 3 punktis a, viiakse tehisintellektisüsteemid, mis on X lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponendid ja mis on turule lastud või kasutusele võetud enne 2. augustit 2027, käesoleva määrusega vastavusse 31. detsembriks 2030.
1. Tekoälyjärjestelmät, jotka ovat liitteessä X luetelluilla säädöksillä perustettujen laaja-alaisten tietojärjestelmien osia ja jotka on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön ennen 2 päivää elokuuta 2027, on saatettava tämän asetuksen mukaisiksi 31 päivään joulukuuta 2030 mennessä, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 113 artiklan kolmannen kohdan a alakohdassa tarkoitettua 5 artiklan soveltamista.
Käesolevas määruses sätestatud nõudeid võetakse arvesse, kui hinnatakse X lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahulisi IT-süsteeme neis õigusaktides sätestatud korra kohaselt ning kui need õigusaktid asendatakse või neid muudetakse.
Tässä asetuksessa säädetyt vaatimukset on otettava huomioon arvioitaessa kutakin liitteessä X luetelluilla säädöksillä perustettua laaja-alaista tietojärjestelmää kyseisissä säädöksissä säädetyllä tavalla ja aina kun nämä säädökset korvataan tai niitä muutetaan.
2. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, nagu on osutatud artikli 113 lõike 3 punktis a, kohaldatakse käesolevat määrust selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemid, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne 2. augustit 2026, operaatorite suhtes üksnes juhul, kui alates sellest kuupäevast on nende süsteemide projekti oluliselt muudetud. Igal juhul võtavad ametiasutustele kasutamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt 2. augustiks 2030.
2. Tätä asetusta sovelletaan muiden kuin 1 kohdassa tarkoitettujen, suuririskisten tekoälyjärjestelmien, jotka on saatettu markkinoille tai otettu käyttöön ennen 2 päivää elokuuta 2026, ylläpitäjiin ainoastaan, jos kyseisten järjestelmien rakenteessa tapahtuu merkittäviä muutoksia kyseisen päivän jälkeen, sanotun kuitenkaan rajoittamatta 113 artiklan kolmannen kohdan a alakohdassa tarkoitettua 5 artiklan soveltamista. Joka tapauksessa viranomaisten käytettäviksi tarkoitettujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien tarjoajien ja käyttöönottajien on toteutettava tarvittavat toimenpiteet tämän asetuksen vaatimusten ja velvoitteiden noudattamiseksi viimeistään 2 päivänä elokuuta 2030.
3. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad, mis on turule lastud enne 2. augustit 2025, võtavad vajalikud meetmed, et täita käesolevas määruses sätestatud kohustused hiljemalt 2. augustiks 2027.
3. Yleiskäyttöisten tekoälymallien, jotka on saatettu markkinoille ennen 2 päivää elokuuta 2025, tarjoajien on toteutettava tarvittavat toimenpiteet tämän asetuksen velvollisuuksien noudattamiseksi viimeistään 2 päivänä elokuuta 2027.
Artikkel 112
112 artikla
Hindamine ja läbivaatamine
Arviointi ja uudelleentarkastelu
1. Komisjon hindab pärast käesoleva määruse jõustumist kord aastas ning artiklis 97 sätestatud volituste delegeerimise tähtaja lõpuni seda, kas III lisas esitatud loetelu ja artiklis 5 sätestatud tehisintellekti keelatud kasutusviiside loetelu on vaja muuta. Komisjon esitab kõnealuse hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
1. Komissio arvioi vuosittain tämän asetuksen voimaantulon jälkeen ja 97 artiklassa säädetyn säädösvallan siirron keston päättymiseen saakka, onko liitteessä III olevaa luetteloa tai 5 artiklassa säädettyä luetteloa kielletyistä tekoälyyn liittyvistä käytännöistä tarpeen muuttaa. Komissio toimittaa kyseisen arvioinnin tulokset Euroopan parlamentille ja neuvostolle.
2. Hiljemalt 2. augustiks 2028 ja seejärel iga nelja aasta järel hindab komisjon järgmist ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
2. Komissio arvioi viimeistään 2 päivänä elokuuta 2028 ja sen jälkeen joka neljäs vuosi seuraavia ja antaa niistä Euroopan parlamentille ja neuvostolle kertomuksen:
a)
vajadus teha muudatusi, et laiendada III lisas olemasolevaid valdkondade rubriike või lisada uusi valdkondade rubriike;
a)
tarve tehdä muutoksia, joilla laajennetaan liitteessä III olevia nykyisiä alojen otsikoita tai lisätään siihen uusia alojen otsikoita;
b)
muudatused nende tehisintellektisüsteemide loetelus, mille puhul on vaja täiendavaid läbipaistvusmeetmeid vastavalt artiklile 50;
b)
muutokset luetteloon tekoälyjärjestelmistä, jotka edellyttävät 50 artiklassa tarkoitettuja läpinäkyvyyttä koskevia lisätoimenpiteitä;
c)
muudatused, mis suurendavad järelevalve- ja juhtimissüsteemi tõhusust.
c)
muutokset, joilla parannetaan valvonta- ja hallintojärjestelmän tehokkuutta.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2. augustiks 2029 ning pärast seda iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanne sisaldab hinnangut täitmise tagamise struktuuri kohta ja võimaliku vajaduse kohta, et liidu asutus kõrvaldaks tuvastatud puudused. Tähelepanekute põhjal lisatakse aruandele vajaduse korral ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. Aruanded avalikustatakse.
3. Viimeistään 2 päivänä elokuuta 2029 ja sen jälkeen neljän vuoden välein komissio toimittaa Euroopan parlamentille ja neuvostolle säännöllisesti kertomuksen tämän asetuksen arvioinnista ja uudelleentarkastelusta. Kertomuksessa on arvioitava täytäntöönpanon valvonnan rakennetta ja unionin viraston mahdollista tarvetta havaittujen puutteiden korjaamiseksi. Kertomukseen liitetään tarvittaessa havaintojen perusteella ehdotus tämän asetuksen muuttamiseksi. Raportit julkaistaan.
4. Lõikes 2 osutatud aruannetes pööratakse erilist tähelepanu järgmisele:
4. Edellä 2 kohdassa tarkoitetuissa raporteissa on kiinnitettävä erityistä huomiota seuraaviin seikkoihin:
a)
riigi pädevate asutuste rahaliste, tehniliste ja inimressursside olukord, et nad saaksid tulemuslikult täita neile käesoleva määruse alusel määratud ülesandeid;
a)
kansallisten toimivaltaisten viranomaisten taloudellisten, teknisten ja henkilöresurssien tila, jotta ne voivat suorittaa tehokkaasti niille tässä asetuksessa osoitetut tehtävät;
b)
olukord seoses artikli 99 lõikes 1 osutatud karistuste, eelkõige haldustrahvidega, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise korral;
b)
jäsenvaltioiden tämän asetuksen rikkomisista määräämien seuraamusten ja erityisesti 99 artiklan 1 kohdassa tarkoitettujen hallinnollisten sakkojen tila;
c)
vastuvõetud harmoneeritud standardid ja ühtsed kirjeldused, mis on välja töötatud käesoleva määruse toetamiseks;
c)
hyväksytyt yhdenmukaistetut standardit ja yhteiset eritelmät, jotka on laadittu tämän asetuksen tueksi;
d)
pärast käesoleva määruse jõustumist turule sisenevate ettevõtjate arv ja kui paljud neist on VKEd.
d)
niiden yritysten lukumäärä, jotka tulevat markkinoille tämän asetuksen soveltamisen alkamisen jälkeen, ja moniko niistä on pk-yrityksiä.
5. Hiljemalt 2. augustiks 2028 hindab komisjon tehisintellektiameti toimimist, kas tehisintellektiametile on antud piisavad volitused ja pädevused oma ülesannete täitmiseks ning kas käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks on asjakohane ja vajalik tõsta tehisintellektiameti staatust ning suurendada selle täitmise tagamise pädevust ja vahendeid. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Komissio arvioi viimeistään 2 päivänä elokuuta 2028 tekoälytoimiston toimintaa sekä sitä, onko tekoälytoimistolle annettu riittävät valtuudet ja toimivalta, jotta se voi täyttää tehtävänsä, ja olisiko tämän asetuksen asianmukaisen täytäntöönpanon ja täytäntöönpanon valvonnan kannalta merkityksellistä ja tarpeellista vahvistaa tekoälytoimiston asemaa ja lisätä sen täytäntöönpanovaltuuksia ja sen resursseja. Komissio toimittaa kyseisen arviointiaan koskevan kertomuksen Euroopan parlamentille ja neuvostolle.
6. Hiljemalt 2. augustiks 2028 ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon aruande üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhusat arendamist käsitlevate standardimisdokumentide väljatöötamisel tehtud edusammude läbivaatamise kohta ning hindab vajadust täiendavate meetmete või tegevuste, sealhulgas siduvate meetmete või tegevuste järele. Nimetatud aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see avalikustatakse.
6. Komissio antaa viimeistään 2 päivänä elokuuta 2028 ja sen jälkeen joka neljäs vuosi kertomuksen yleiskäyttöisten tekoälymallien energiatehokasta kehittämistä koskevien standardointituotteiden kehittämisen edistymisestä ja arvioi tarvetta lisätoimenpiteille tai -toimille, kuten sitoville toimenpiteille tai toimille. Kertomus toimitetaan Euroopan parlamentille ja neuvostolle ja julkaistaan.
7. Komisjon hindab hiljemalt 2. augustiks 2028 ja pärast seda iga kolme aasta järel, kui mõjusalt ja tulemuslikult on vabatahtlikkusel põhinevad käitumisjuhendid edendanud III peatüki 2. jaos sätestatud muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide ja võimaluse korral muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide muude täiendavate nõuete kohaldamist, muu hulgas seoses keskkonnakestlikkusega.
7. Komissio arvioi viimeistään 2 päivänä elokuuta 2028 ja sen jälkeen kolmen vuoden välein vapaaehtoisten käytännesääntöjen vaikutusta ja sitä, kuinka tehokkaasti ne edistävät III luvun 2 jaksossa vahvistettujen muita tekoälyjärjestelmiä kuin suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä koskevien vaatimusten ja mahdollisesti muiden tekoälyjärjestelmiä koskevien lisävaatimusten soveltamista muun muassa ympäristökestävyyden kannalta.
8. Lõigete 1–7 kohaldamisel esitavad nõukoda, liikmesriigid ja riikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral põhjendamatu viivituseta teavet.
8. Edellä olevan 1–7 kohdan soveltamiseksi tekoälyneuvoston, jäsenvaltioiden ja kansallisten toimivaltaisten viranomaisten on toimitettava komissiolle sen pyytämät tiedot ilman aiheetonta viivytystä.
9. Lõigetes 1–7 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste käigus võtab komisjon arvesse nõukoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.
9. Kun komissio tekee 1–7 kohdassa tarkoitettuja arviointeja ja uudelleentarkasteluja, se ottaa huomioon tekoälyneuvostolta, Euroopan parlamentilta ja neuvostolta sekä muilta asiaankuuluvilta elimiltä ja muista lähteistä saadut näkemykset ja havainnot.
10. Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige võttes arvesse tehnika arengut, tehisintellektisüsteemide mõju tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, ning võttes arvesse infoühiskonna arengut.
10. Komissio esittää tarvittaessa ehdotuksia tämän asetuksen muuttamiseksi ottaen erityisesti huomioon teknologiassa ja tietoyhteiskunnassa tapahtuvan kehityksen sekä tekoälyjärjestelmien vaikutukset terveyteen, turvallisuuteen ja perusoikeuksiin.
11. Käesoleva artikli lõigetes 1–7 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste hõlbustamiseks arendab tehisintellektiamet riskitasemete hindamiseks välja objektiivse ja osalusel põhineva metoodika, mis põhineb asjaomastes artiklites sätestatud kriteeriumidel ja uute süsteemide lisamisel järgmistesse loeteludesse:
11. Ohjatakseen artiklan 1–7 kohdassa tarkoitettuja arviointeja ja uudelleentarkasteluja tekoälytoimisto sitoutuu kehittämään puolueettoman ja osallistavan menetelmän riskitason arvioimiseksi asiaankuuluvissa artikloissa esitettyjen perusteiden pohjalta ja uusien järjestelmien sisällyttämiseksi
a)
III lisas sätestatud loetelu, sealhulgas olemasolevate valdkondade rubriikide laiendamine või uute valdkondade rubriikide lisamine sellesse lisasse;
a)
liitteessä III esitettyyn luetteloon, mukaan lukien nykyisten alojen otsikoiden laajentaminen tai uusien alojen otsikoiden lisääminen kyseiseen liitteeseen;
b)
artiklis 5 sätestatud keelatud kasutusviiside loetelu ning,
b)
5 artiklassa esitettyyn luetteloon kielletyistä käytännöistä; sekä
c)
nende tehisintellektisüsteemide loetelu, mille puhul on vaja täiendavaid läbipaistvusmeetmeid vastavalt artiklile 50.
c)
luetteloon tekoälyjärjestelmistä, jotka edellyttävät läpinäkyvyyttä koskevia lisätoimenpiteitä 50 artiklan mukaisesti.
12. Mis tahes lõike 10 kohases käesoleva määruse muudatuses või asjakohases delegeeritud õigusaktis või rakendusaktis, mis puudutab I lisa B jaos esitatud valdkondlikke liidu ühtlustamisõigusakte, võetakse arvesse iga sektori regulatiivseid eripärasid ning olemasolevaid juhtimis-, vastavushindamis- ja täitmise tagamise mehhanisme ning nendega loodud asutusi.
12. Kaikissa 10 kohdan nojalla tehtävissä tämän asetuksen muutoksissa tai asiaankuuluvissa delegoiduissa säädöksissä tai täytäntöönpanosäädöksissä, jotka koskevat liitteessä I olevassa B osassa lueteltua alakohtaista unionin yhdenmukaistamislainsäädäntöä, on otettava huomioon kunkin alan sääntelyn erityispiirteet sekä olemassa olevat hallinto-, vaatimustenmukaisuudenarviointi- ja täytäntöönpanomekanismit ja asianomaisissa säädöksissä perustetut viranomaiset.
13. Hiljemalt 2. augustiks 2031 teeb komisjon käesoleva määruse jõustamise hindamise ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamise esimesi aastaid. Selle hindamise tulemuste põhjal ja kui see on asjakohane, lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks seoses täitmise tagamise struktuuriga ja vajadusega luua liidu amet tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
13. Komissio tekee viimeistään 2 päivänä elokuuta 2031 arvioinnin tämän asetuksen täytäntöönpanosta ja antaa siitä kertomuksen Euroopan parlamentille, neuvostolle ja Euroopan talous- ja sosiaalikomitealle ottaen huomioon tämän asetuksen ensimmäiset soveltamisvuodet. Kertomuksen tulosten perusteella siihen liitetään tarvittaessa ehdotus tämän asetuksen muuttamisesta täytäntöönpanon valvonnan rakenteen ja unionin viraston tarpeellisuuden osalta havaittujen puutteiden korjaamiseksi.
Artikkel 113
113 artikla
Jõustumine ja kohaldamine
Voimaantulo ja soveltaminen
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Tämä asetus tulee voimaan kahdentenakymmenentenä päivänä sen jälkeen, kun se on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2. augustist 2026.
Sitä sovelletaan 2 päivästä elokuuta 2026.
Kuid:
Edellisestä huolimatta
a)
I ja II peatükki kohaldatakse alates 2. veebruarist 2025;
a)
I ja II lukuja sovelletaan 2 päivästä helmikuuta 2025;
b)
III peatüki 4. jagu, V peatükki, VII peatükki, XII peatükki ja artiklit 78 kohaldatakse alates 2. augustist 2025, välja arvatud artikkel 101;
b)
III luvun 4 jaksoa, V lukua, VII lukua, XII lukua ja 78 artiklaa sovelletaan 2 päivästä elokuuta 2025, lukuun ottamatta 101 artiklaa;
c)
artikli 6 lõiget 1 ja käesolevas määruses sätestatud vastavaid kohustusi kohaldatakse alates 2. augustist 2027.
c)
6 artiklan 1 kohtaa ja tämän asetuksen vastaavia velvoitteita sovelletaan 2 päivästä elokuuta 2027.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Tämä asetus on kaikilta osiltaan velvoittava, ja sitä sovelletaan sellaisenaan kaikissa jäsenvaltioissa.
Brüssel, 13. juuni 2024
Tehty Brysselissä 13 päivänä kesäkuuta 2024.
Euroopa Parlamendi nimel
Euroopan parlamentin puolesta
eesistuja
Puheenjohtaja
R. METSOLA
R. METSOLA
Nõukogu nimel
Neuvoston puolesta
eesistuja
Puheenjohtaja
M. MICHEL
M. MICHEL
(1) ELT C 517, 22.12.2021, lk 56.
(1) EUVL C 517, 22.12.2021, s. 56.
(2) ELT C 115, 11.3.2022, lk 5.
(2) EUVL C 115, 11.3.2022, s. 5.
(3) ELT C 97, 28.2.2022, lk 60.
(3) EUVL C 97, 28.2.2022, s. 60.
(4) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. mai 2024. aasta otsus.
(4) Euroopan parlamentin kanta, vahvistettu 13. maaliskuuta 2024 (ei vielä julkaistu virallisessa lehdessä), ja neuvoston päätös, tehty 21. toukokuuta 2024.
(5) Euroopa Ülemkogu, Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (1. ja 2. oktoober 2020) – Järeldused, EUCO 13/20, 2020, lk 6.
(5) Eurooppa-neuvosto, Eurooppa-neuvoston ylimääräinen kokous (1.–2.10.2020) – Päätelmät, EUCO 13/20, 2020, s. 6.
(6) Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL)).
(6) Euroopan parlamentin päätöslauselma, annettu 20 päivänä lokakuuta 2020, suosituksista komissiolle tekoälyä, robotiikkaa ja niihin liittyvää teknologiaa koskevien eettisten näkökohtien kehyksestä, 2020/2012(INL).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(7) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EY) N:o 765/2008, annettu 9 päivänä heinäkuuta 2008, akkreditoinnin vaatimusten vahvistamisesta ja asetuksen (ETY) N:o 339/93 kumoamisesta (EUVL L 218, 13.8.2008, s. 30).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(8) Euroopan parlamentin ja neuvoston päätös N:o 768/2008/EY, tehty 9 päivänä heinäkuuta 2008, tuotteiden kaupan pitämiseen liittyvistä yhteisistä puitteista ja neuvoston päätöksen 93/465/ETY kumoamisesta (EUVL L 218, 13.8.2008, s. 82).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
(9) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/1020, annettu 20 päivänä kesäkuuta 2019, markkinavalvonnasta ja tuotteiden vaatimustenmukaisuudesta sekä direktiivin 2004/42/EY ja asetusten (EY) N:o 765/2008 ja (EU) N:o 305/2011 muuttamisesta (EUVL L 169, 25.6.2019, s. 1).
(10) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
(10) Neuvoston direktiivi 85/374/ETY, annettu 25 päivänä heinäkuuta 1985, tuotevastuuta koskevien jäsenvaltioiden lakien, asetusten ja hallinnollisten määräysten lähentämisestä (EYVL L 210, 7.8.1985, s. 29).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(11) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2016/679, annettu 27 päivänä huhtikuuta 2016, luonnollisten henkilöiden suojelusta henkilötietojen käsittelyssä sekä näiden tietojen vapaasta liikkuvuudesta ja direktiivin 95/46/EY kumoamisesta (yleinen tietosuoja-asetus) (EUVL L 119, 4.5.2016, s. 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(12) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1725, annettu 23 päivänä lokakuuta 2018, luonnollisten henkilöiden suojelusta unionin toimielinten, elinten ja laitosten suorittamassa henkilötietojen käsittelyssä ja näiden tietojen vapaasta liikkuvuudesta sekä asetuksen (EY) N:o 45/2001 ja päätöksen N:o 1247/2002/EY kumoamisesta (EUVL L 295, 21.11.2018, s. 39).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(13) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/680, annettu 27 päivänä huhtikuuta 2016, luonnollisten henkilöiden suojelusta toimivaltaisten viranomaisten suorittamassa henkilötietojen käsittelyssä rikosten ennalta estämistä, tutkimista, paljastamista tai rikoksiin liittyviä syytetoimia tai rikosoikeudellisten seuraamusten täytäntöönpanoa varten sekä näiden tietojen vapaasta liikkuvuudesta ja neuvoston puitepäätöksen 2008/977/YOS kumoamisesta (EUVL L 119, 4.5.2016, s. 89).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(14) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2002/58/EY, annettu 12 päivänä heinäkuuta 2002, henkilötietojen käsittelystä ja yksityisyyden suojasta sähköisen viestinnän alalla (sähköisen viestinnän tietosuojadirektiivi) (EYVL L 201, 31.7.2002, s. 37).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1)..
(15) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2022/2065, annettu 19 päivänä lokakuuta 2022, digitaalisten palvelujen sisämarkkinoista ja direktiivin 2000/31/EY muuttamisesta (digipalvelusäädös) (EUVL L 277, 27.10.2022, s. 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
(16) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2019/882, annettu 17 päivänä huhtikuuta 2019, tuotteiden ja palvelujen esteettömyysvaatimuksista (EUVL L 151, 7.6.2019, s. 70).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(17) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2005/29/EY, annettu 11 päivänä toukokuuta 2005, sopimattomista elinkeinonharjoittajien ja kuluttajien välisistä kaupallisista menettelyistä sisämarkkinoilla ja neuvoston direktiivin 84/450/ETY, Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivien 97/7/EY, 98/27/EY ja 2002/65/EY sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EY) N:o 2006/2004 muuttamisesta (sopimattomia kaupallisia menettelyjä koskeva direktiivi) (EUVL L 149, 11.6.2005, s. 22).
(18) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
(18) Neuvoston puitepäätös 2002/584/YOS, tehty 13 päivänä kesäkuuta 2002, eurooppalaisesta pidätysmääräyksestä ja jäsenvaltioiden välisistä luovuttamismenettelyistä (EYVL L 190, 18.7.2002, s. 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164).
(19) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2022/2557, annettu 14 päivänä joulukuuta 2022, kriittisten toimijoiden häiriönsietokyvystä ja direktiivin 2008/114/EY kumoamisesta (EUVL L 333, 27.12.2022, s. 164).
(20) ELT C 247, 29.6.2022, lk 1.
(20) EUVL C 247, 29.6.2022, s. 1.
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(21) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2017/745, annettu 5 päivänä huhtikuuta 2017, lääkinnällisistä laitteista, direktiivin 2001/83/EY, asetuksen (EY) N:o 178/2002 ja asetuksen (EY) N:o 1223/2009 muuttamisesta sekä neuvoston direktiivien 90/385/ETY ja 93/42/ETY kumoamisesta (EUVL L 117, 5.5.2017, s. 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(22) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2017/746, annettu 5 päivänä huhtikuuta 2017, in vitro -diagnostiikkaan tarkoitetuista lääkinnällisistä laitteista sekä direktiivin 98/79/EY ja komission päätöksen 2010/227/EU kumoamisesta (EUVL L 117, 5.5.2017, s. 176).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).
(23) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2006/42/EY, annettu 17 päivänä toukokuuta 2006, koneista ja direktiivin 95/16/EY muuttamisesta (EUVL L 157, 9.6.2006, s. 24).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).
(24) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EY) N:o 300/2008, annettu 11 päivänä maaliskuuta 2008, yhteisistä siviili-ilmailun turvaamista koskevista säännöistä ja asetuksen (EY) N:o 2320/2002 kumoamisesta (EUVL L 97, 9.4.2008, s. 72).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
(25) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 167/2013, annettu 5 päivänä helmikuuta 2013, maa- ja metsätaloudessa käytettävien ajoneuvojen hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta (EUVL L 60, 2.3.2013, s. 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
(26) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 168/2013, annettu 15 päivänä tammikuuta 2013, kaksi- ja kolmipyöräisten ajoneuvojen ja nelipyörien hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta (EUVL L 60, 2.3.2013, s. 52).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).
(27) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/90/EU, annettu 23 päivänä heinäkuuta 2014, laivavarusteista ja neuvoston direktiivin 96/98/EY kumoamisesta (EUVL L 257, 28.8.2014, s. 146).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
(28) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/797, annettu 11 päivänä toukokuuta 2016, rautatiejärjestelmän yhteentoimivuudesta Euroopan unionissa (EUVL L 138, 26.5.2016, s. 44).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(29) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/858, annettu 30 päivänä toukokuuta 2018, moottoriajoneuvojen ja niiden perävaunujen sekä tällaisiin ajoneuvoihin tarkoitettujen järjestelmien, komponenttien ja erillisten teknisten yksiköiden hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta, asetusten (EY) N:o 715/2007 ja (EY) N:o 595/2009 muuttamisesta sekä direktiivin 2007/46/EY kumoamisesta (EUVL L 151, 14.6.2018, s. 1).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(30) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1139, annettu 4 päivänä heinäkuuta 2018, yhteisistä siviili-ilmailua koskevista säännöistä ja Euroopan unionin lentoturvallisuusviraston perustamisesta, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 2111/2005, (EY) N:o 1008/2008, (EU) N:o 996/2010, (EU) N:o 376/2014 ja direktiivien 2014/30/EU ja 2014/53/EU muuttamisesta sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 552/2004, (EY) N:o 216/2008 ja neuvoston asetuksen (ETY) N:o 3922/91 kumoamisesta (EUVL L 212, 22.8.2018, s. 1).
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
(31) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/2144, annettu 27 päivänä marraskuuta 2019, moottoriajoneuvojen ja niiden perävaunujen sekä näihin ajoneuvoihin tarkoitettujen järjestelmien, komponenttien ja erillisten teknisten yksiköiden tyyppihyväksyntävaatimuksista niiden yleisen turvallisuuden ja ajoneuvon matkustajien ja loukkaantumiselle alttiiden tienkäyttäjien suojelun osalta, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2018/858 muuttamisesta ja asetusten (EY) N:o 78/2009, (EY) N:o 79/2009 ja (EY) N:o 661/2009 sekä komission asetusten (EY) N:o 631/2009, (EU) N:o 406/2010, (EU) N:o 672/2010, (EU) N:o 1003/2010, (EU) N:o 1005/2010, (EU) N:o 1008/2010, (EU) N:o 1009/2010, (EU) N:o 19/2011, (EU) N:o 109/2011, (EU) N:o 458/2011, (EU) N:o 65/2012, (EU) N:o 130/2012, (EU) N:o 347/2012, (EU) N:o 351/2012, (EU) N:o 1230/2012 ja (EU) 2015/166 kumoamisesta (EUVL L 325, 16.12.2019, s. 1).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(32) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EY) N:o 810/2009, annettu 13 päivänä heinäkuuta 2009, yhteisön viisumisäännöstön laatimisesta (viisumisäännöstö) (EUVL L 243, 15.9.2009, s. 1).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(33) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2013/32/EU, annettu 26 päivänä kesäkuuta 2013, kansainvälisen suojelun myöntämistä tai poistamista koskevista yhteisistä menettelyistä (EUVL L 180, 29.6.2013, s. 60).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj).
(34) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2024/900, annettu 13 päivänä maaliskuuta 2024, poliittisen mainonnan avoimuudesta ja kohdentamisesta (EUVL L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).
(35) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/31/EU, annettu 26 päivänä helmikuuta 2014, muiden kuin automaattisten vaakojen asettamista saataville markkinoilla koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta (EUVL L 96, 29.3.2014, s. 107).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).
(36) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/32/EU, annettu 26 päivänä helmikuuta 2014, mittauslaitteiden asettamista saataville markkinoilla koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta (EUVL L 96, 29.3.2014, s. 149).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).
(37) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/881, annettu 17 päivänä huhtikuuta 2019, Euroopan unionin kyberturvallisuusvirasto ENISAsta ja tieto- ja viestintätekniikan kyberturvallisuussertifioinnista sekä asetuksen (EU) N:o 526/2013 kumoamisesta (kyberturvallisuusasetus) (EUVL L 151, 7.6.2019, s. 15).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(38) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/2102, annettu 26 päivänä lokakuuta 2016, julkisen sektorin elinten verkkosivustojen ja mobiilisovellusten saavutettavuudesta (EUVL L 327, 2.12.2016, s. 1).
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).
(39) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2002/14/EY, annettu 11. päivänä maaliskuuta 2002, työntekijöille tiedottamista ja heidän kuulemistaan koskevista yleisistä puitteista Euroopan yhteisössä (EYVL L 80, 23.3.2002, s. 29).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).
(40) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2019/790, annettu 17 päivänä huhtikuuta 2019, tekijänoikeudesta ja lähioikeuksista digitaalisilla sisämarkkinoilla ja direktiivien 96/9/EY ja 2001/29/EY muuttamisesta (EUVL L 130, 17.5.2019, s. 92).
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(41) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 1025/2012, annettu 25 päivänä lokakuuta 2012, eurooppalaisesta standardoinnista, neuvoston direktiivien 89/686/ETY ja 93/15/ETY sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivien 94/9/EY, 94/25/EY, 95/16/EY, 97/23/EY, 98/34/EY, 2004/22/EY, 2007/23/EY, 2009/23/EY ja 2009/105/EY muuttamisesta ja neuvoston päätöksen 87/95/ETY ja Euroopan parlamentin ja neuvoston päätöksen N:o 1673/2006/EY kumoamisesta (EUVL L 316, 14.11.2012, s. 12).
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1).
(42) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2022/868, annettu 30 päivänä toukokuuta 2022, eurooppalaisen datan hallinnoinnista ja asetuksen (EU) 2018/1724 muuttamisesta (datanhallinta-asetus) (EUVL L 152, 3.6.2022, s. 1).
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).
(43) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2023/2854, annettu 13 päivänä joulukuuta 2023, datan oikeudenmukaista saatavuutta ja käyttöä koskevista yhdenmukaisista säännöistä sekä asetuksen (EU) 2017/2394 ja direktiivin (EU) 2020/1828 muuttamisesta (datasäädös) (EUVL L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj.
(44) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(44) Komission suositus, annettu 6 päivänä toukokuuta 2003, mikroyritysten sekä pienten ja keskisuurten yritysten määritelmästä (EUVL L 124, 20.5.2003, s. 36).
(45) Komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa tehisintellekti amet C(2024) 390.
(45) Komission päätös, annettu 24 päivänä tammikuuta 2024, Euroopan tekoälytoimiston perustamisesta (C(2024) 390).
(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(46) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 575/2013, annettu 26 päivänä kesäkuuta 2013, luottolaitosten ja sijoituspalveluyritysten vakavaraisuusvaatimuksista ja asetuksen (EU) N:o 648/2012 muuttamisesta (EUVL L 176, 27.6.2013, s. 1).
(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
(47) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2008/48/EY, annettu 23 päivänä huhtikuuta 2008, kulutusluottosopimuksista ja neuvoston direktiivin 87/102/ETY kumoamisesta (EUVL L 133, 22.5.2008, s. 66).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(48) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2009/138/EY, annettu 25 päivänä marraskuuta 2009, vakuutus- ja jälleenvakuutustoiminnan aloittamisesta ja harjoittamisesta (Solvenssi II) (EUVL L 335, 17.12.2009, s. 1).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(49) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2013/36/EU, annettu 26 päivänä kesäkuuta 2013, oikeudesta harjoittaa luottolaitostoimintaa ja luottolaitosten ja sijoituspalveluyritysten vakavaraisuusvalvonnasta, direktiivin 2002/87/EY muuttamisesta sekä direktiivien 2006/48/EY ja 2006/49/EY kumoamisesta (EUVL L 176, 27.6.2013, s. 338).
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).
(50) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/17/EU, annettu 4 päivänä helmikuuta 2014, kuluttajille tarkoitetuista kiinteää asunto-omaisuutta koskevista luottosopimuksista ja direktiivien 2008/48/EY ja 2013/36/EU sekä asetuksen (EU) N:o 1093/2010 muuttamisesta (EUVL L 60, 28.2.2014, s. 34).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).
(51) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/97, annettu 20 päivänä tammikuuta 2016, vakuutusten tarjoamisesta (EUVL L 26, 2.2.2016, s. 19).
(52) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
(52) Neuvoston asetus (EU) N:o 1024/2013, annettu 15 päivänä lokakuuta 2013, luottolaitosten vakavaraisuusvalvontaan liittyvää politiikkaa koskevien erityistehtävien antamisesta Euroopan keskuspankille (EUVL L 287, 29.10.2013, s. 63).
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).
(53) Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2023/988, annettu 10 päivänä toukokuuta 2023, yleisestä tuoteturvallisuudesta, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 1025/2012 ja Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin (EU) 2020/1828 muuttamisesta sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivin 2001/95/EY ja neuvoston direktiivin 87/357/ETY kumoamisesta (EUVL L 135, 23.5.2023, s. 1).
(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(54) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2019/1937, annettu 23 päivänä lokakuuta 2019, unionin oikeuden rikkomisesta ilmoittavien henkilöiden suojelusta (EUVL L 305, 26.11.2019, s. 17).
(55) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(55) EUVL L 123, 12.5.2016, s. 1.
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(56) Yleisistä säännöistä ja periaatteista, joiden mukaisesti jäsenvaltiot valvovat komission täytäntöönpanovallan käyttöä, 16 päivänä helmikuuta 2011 annettu Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 182/2011 (EUVL L 55, 28.2.2011, s. 13).
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
(57) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/943, annettu 8 päivänä kesäkuuta 2016, julkistamattoman taitotiedon ja liiketoimintatiedon (liikesalaisuuksien) suojaamisesta laittomalta hankinnalta, käytöltä ja ilmaisemiselta (EUVL L 157, 15.6.2016, s. 1).
(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).
(58) Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2020/1828, annettu 25 päivänä marraskuuta 2020, kuluttajien yhteisten etujen suojaamiseksi nostettavista edustajakanteista ja direktiivin 2009/22/EY kumoamisesta (EUVL L 409, 4.12.2020, s. 1).
I LISA
LIITE I
Liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu
Luettelo unionin yhdenmukaistamislainsäädännöstä
A jagu. Uuel õigusraamistikul põhinevate liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu
A jakso – Luettelo uuteen lainsäädäntökehykseen perustuvasta unionin yhdenmukaistamislainsäädännöstä
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24)
1.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2006/42/EY, annettu 17 päivänä toukokuuta 2006, koneista ja direktiivin 95/16/EY muuttamisesta (EUVL L 157, 9.6.2006, s. 24);
2.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1)
2.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2009/48/EY, annettu 18 päivänä kesäkuuta 2009, lelujen turvallisuudesta (EUVL L 170, 30.6.2009, s. 1);
3.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL, mis käsitleb väikelaevu ja jette ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90)
3.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2013/53/EU, annettu 20 päivänä marraskuuta 2013, huviveneistä ja vesiskoottereista sekä direktiivin 94/25/EY kumoamisesta (EUVL L 354, 28.12.2013, s. 90);
4.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251)
4.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/33/EU, annettu 26 päivänä helmikuuta 2014, hissejä ja hissien turvakomponentteja koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta (EUVL L 96, 29.3.2014, s. 251);
5.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309)
5.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/34/EU, annettu 26 päivänä helmikuuta 2014, räjähdysvaarallisissa tiloissa käytettäviksi tarkoitettuja laitteita ja suojajärjestelmiä koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta (EUVL L 96, 29.3.2014, s. 309);
6.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62)
6.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/53/EU, annettu 16 päivänä huhtikuuta 2014, radiolaitteiden asettamista saataville markkinoilla koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta ja direktiivin 1999/5/EY kumoamisesta (EUVL L 153, 22.5.2014, s. 62);
7.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164)
7.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/68/EU, annettu 15 päivänä toukokuuta 2014, painelaitteiden asettamista saataville markkinoilla koskevan jäsenvaltioiden lainsäädännön yhdenmukaistamisesta (EUVL L 189, 27.6.2014, s. 164);
8.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1)
8.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2016/424, annettu 9 päivänä maaliskuuta 2016, köysiratalaitteistoista ja direktiivin 2000/9/EY kumoamisesta (EUVL L 81, 31.3.2016, s. 1);
9.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51)
9.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2016/425, annettu 9 päivänä maaliskuuta 2016, henkilönsuojaimista ja neuvoston direktiivin 89/686/ETY kumoamisesta (EUVL L 81, 31.3.2016, s. 51);
10.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99)
10.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2016/426, annettu 9 päivänä maaliskuuta 2016, kaasumaisia polttoaineita polttavista laitteista ja direktiivin 2009/142/EY kumoamisesta (EUVL L 81, 31.3.2016, s. 99);
11.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1)
11.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2017/745, annettu 5 päivänä huhtikuuta 2017, lääkinnällisistä laitteista, direktiivin 2001/83/EY, asetuksen (EY) N:o 178/2002 ja asetuksen (EY) N:o 1223/2009 muuttamisesta sekä neuvoston direktiivien 90/385/ETY ja 93/42/ETY kumoamisesta (EUVL L 117, 5.5.2017, s. 1);
12.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176)
12.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2017/746, annettu 5 päivänä huhtikuuta 2017, in vitro -diagnostiikkaan tarkoitetuista lääkinnällisistä laitteista sekä direktiivin 98/79/EY ja komission päätöksen 2010/227/EU kumoamisesta (EUVL L 117, 5.5.2017, s. 176).
B jagu. Muude liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu
B jakso – Luettelo muusta unionin yhdenmukaistamislainsäädännöstä
13.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72)
13.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EY) N:o 300/2008, annettu 11 päivänä maaliskuuta 2008, yhteisistä siviili-ilmailun turvaamista koskevista säännöistä ja asetuksen (EY) N:o 2320/2002 kumoamisesta (EUVL L 97, 9.4.2008, s. 72);
14.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52)
14.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 168/2013, annettu 15 päivänä tammikuuta 2013, kaksi- ja kolmipyöräisten ajoneuvojen ja nelipyörien hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta (EUVL L 60, 2.3.2013, s. 52);
15.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1)
15.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) N:o 167/2013, annettu 5 päivänä helmikuuta 2013, maa- ja metsätaloudessa käytettävien ajoneuvojen hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta (EUVL L 60, 2.3.2013, s. 1);
16.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146)
16.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi 2014/90/EU, annettu 23 päivänä heinäkuuta 2014, laivavarusteista ja neuvoston direktiivin 96/98/EY kumoamisesta (EUVL L 257, 28.8.2014, s. 146);
17.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44)
17.
Euroopan parlamentin ja neuvoston direktiivi (EU) 2016/797, annettu 11 päivänä toukokuuta 2016, rautatiejärjestelmän yhteentoimivuudesta Euroopan unionissa (EUVL L 138, 26.5.2016, s. 44);
18.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1)
18.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/858, annettu 30 päivänä toukokuuta 2018, moottoriajoneuvojen ja niiden perävaunujen sekä tällaisiin ajoneuvoihin tarkoitettujen järjestelmien, komponenttien ja erillisten teknisten yksiköiden hyväksynnästä ja markkinavalvonnasta, asetusten (EY) N:o 715/2007 ja (EY) N:o 595/2009 muuttamisesta sekä direktiivin 2007/46/EY kumoamisesta (EUVL L 151, 14.6.2018, s. 1);
19.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1)
19.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/2144, annettu 27 päivänä marraskuuta 2019, moottoriajoneuvojen ja niiden perävaunujen sekä näihin ajoneuvoihin tarkoitettujen järjestelmien, komponenttien ja erillisten teknisten yksiköiden tyyppihyväksyntävaatimuksista niiden yleisen turvallisuuden ja ajoneuvon matkustajien ja loukkaantumiselle alttiiden tienkäyttäjien suojelun osalta, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) 2018/858 muuttamisesta ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 78/2009, (EY) N:o 79/2009 ja (EY) N:o 661/2009 sekä komission asetusten (EY) N:o 631/2009, (EU) N:o 406/2010, (EU) N:o 672/2010, (EU) N:o 1003/2010, (EU) N:o 1005/2010, (EU) N:o 1008/2010, (EU) N:o 1009/2010, (EU) N:o 19/2011, (EU) N:o 109/2011, (EU) N:o 458/2011, (EU) N:o 65/2012, (EU) N:o 130/2012, (EU) N:o 347/2012, (EU) N:o 351/2012, (EU) N:o 1230/2012 ja (EU) 2015/166 kumoamisesta (EUVL L 325, 16.12.2019, s. 1);
20.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1), niivõrd, kuivõrd see puudutab selle määruse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite projekteerimist, tootmist ja turule laskmist, kui tegemist on mehitamata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning kaugjuhtimisseadmetega
20.
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1139, annettu 4 päivänä heinäkuuta 2018, yhteisistä siviili-ilmailua koskevista säännöistä ja Euroopan unionin lentoturvallisuusviraston perustamisesta, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 2111/2005, (EY) N:o 1008/2008, (EU) N:o 996/2010, (EU) N:o 376/2014 ja direktiivien 2014/30/EU ja 2014/53/EU muuttamisesta sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 552/2004, (EY) N:o 216/2008 ja neuvoston asetuksen (ETY) N:o 3922/91 kumoamisesta (EUVL L 212, 22.8.2018, s. 1), siltä osin kuin on kyse sen 2 artiklan 1 kohdan a ja b alakohdassa tarkoitettujen ilma-alusten, kun kyse on miehittämättömistä ilma-aluksista, ja niiden moottoreiden, potkureiden, osien ja etäohjauslaitteiden suunnittelusta, valmistuksesta ja huollosta.
II LISA
LIITE II
Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis iii osutatud kuritegude loetelu
Luettelo 5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdan iii alakohdassa tarkoitetuista rikoksista
Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis iii osutatud kuriteod:
5 artiklan 1 kohdan ensimmäisen alakohdan h alakohdan iii alakohdassa tarkoitetut rikokset:
terrorism,
terrorismi,
inimkaubandus,
ihmiskauppa,
laste seksuaalne ekspluateerimine ning lasteporno,
lasten seksuaalinen riisto ja lapsipornografia,
ebaseaduslik kauplemine narkootiliste või psühhotroopsete ainetega,
huumausaineiden tai psykotrooppisten aineiden laiton kauppa,
ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona või lõhkeainetega,
aseiden, ampumatarvikkeiden tai räjähteiden laiton kauppa,
tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine,
tahallinen henkirikos, vakava pahoinpitely ja vakavan ruumiinvamman aiheuttaminen,
ebaseaduslik kauplemine inimorganite või -kudedega,
ihmisen elinten tai kudosten laiton kauppa,
ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega,
ydin- ja radioaktiivisten aineiden laiton kauppa,
inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine,
ihmisryöstö, vapaudenriisto tai panttivangiksi ottaminen,
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,
kansainvälisen rikostuomioistuimen tuomiovaltaan kuuluvat rikokset,
õhusõiduki või laeva kaaperdamine,
ilma-aluksen tai aluksen kaappaus,
vägistamine,
raiskaus,
keskkonna vastu suunatud kuriteod,
ympäristörikollisuus,
organiseeritud või relvastatud rööv,
järjestäytynyt varkausrikollisuus tai aseellinen ryöstö,
sabotaaž,
tuhotyö,
osalemine kuritegelikus organisatsioonis, mis on seotud ühe või mitme eespool loetletud kuriteoga.
osallistuminen rikollisjärjestöön, joka on osallistunut yhteen tai useampaan edellä lueteltuun rikokseen.
III LISA
LIITE III
Artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemid
6 artiklan 2 kohdassa tarkoitetut suuririskiset tekoälyjärjestelmät
Artikli 6 lõike 2 kohaselt on suure riskiga tehisintellektisüsteemid järgmistes valdkondades loetletud tehisintellektisüsteemid.
Tämän asetuksen 6 artiklan 2 kohdan mukaisia suuririskisiä tekoälyjärjestelmiä ovat seuraavilla aloilla luetellut tekoälyjärjestelmät:
1.
Biomeetria, kui selliste süsteemide kasutamine on lubatud asjakohase liidu või riigisisese õigusega:
1.
Biometriset tunnisteet, jos niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin tai kansallisen lainsäädännön nojalla:
a)
biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid.
a)
Biometriset etätunnistusjärjestelmät.
See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud kasutamiseks biomeetriliseks kontrolliks ja mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on isik, kes ta väidab end olevat;
Tähän ei lueta tekoälyjärjestelmiä, jotka on tarkoitettu käytettäviksi biometriseen todennukseen ja joiden ainoana tarkoituksena on vahvistaa, että tietty luonnollinen henkilö on se henkilö, joka hän väittää olevansa;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud biomeetriliseks liigitamiseks tundlike või kaitstud atribuutide või omaduste alusel, mis põhinevad nende atribuutide või omadustega seotud järeldustel;
b)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi biometriseen luokitteluun arkaluonteisten tai suojattujen ominaisuuksien tai ominaispiirteiden mukaisesti kyseisten ominaisuuksien tai ominaispiirteiden päättelyn perusteella;
c)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud emotsioonituvastuseks.
c)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu tunteiden tunnistamiseen.
2.
Elutähtis taristu: tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks elutähtsa digitaristu, maanteeliikluse või vee, gaasi, kütteenergia või elektri tarnimise korraldamise ja käitamise turvakomponentidena.
2.
Kriittinen infrastruktuuri: Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi turvakomponentteina kriittisen digitaalisen infrastruktuurin, tieliikenteen tai vesi-, kaasu-, lämmitys- tai sähköhuollon hallinnassa ja toiminnassa.
3.
Haridus ja kutseõpe:
3.
Yleissivistävä ja ammatillinen koulutus:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks selleks, et määrata kindlaks füüsiliste isikute juurdepääs haridus- ja kutseõppeasutustele või nende vastuvõtmine või määramine nendesse kõigil tasanditel;
a)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi määritettäessä luonnollisten henkilöiden pääsyä tai hyväksymistä yleissivistäviin ja ammatillisiin oppilaitoksiin kaikilla tasoilla tai osoitettaessa luonnollisia henkilöitä niihin;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õpiväljundite hindamiseks, muu hulgas juhul, kui neid väljundeid kasutatakse füüsiliste isikute õppeprotsessi suunamiseks haridus- ja kutseõppeasutustes kõigil tasanditel;
b)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi arvioitaessa oppimistuloksia, myös silloin kun kyseisiä tuloksia käytetään luonnollisten henkilöiden oppimisprosessin ohjaamiseksi yleissivistävissä ja ammatillisissa oppilaitoksissa kaikilla tasoilla;
c)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks selleks, et hinnata sobivat haridustaset, mille isik saab või millele tal on juurdepääs kõigi tasandite haridus- ja kutseõppeasutustes;
c)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi sen asianmukaisen koulutustason arviointiin, jonka henkilö saa tai johon hän voi päästä yleissivistävissä ja ammatillisissa oppilaitoksissa tai niiden yhteydessä kaikilla tasoilla;
d)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud õpilaste keelatud käitumise jälgimiseks ja avastamiseks kõigi tasandite haridus- ja kutseõppeasutustes tehtavate testide ajal.
d)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi opiskelijoiden tarkkailuun ja kielletyn käyttäytymisen havaitsemiseen kokeiden aikana yleissivistävissä ja ammatillisissa oppilaitoksissa tai niiden yhteydessä kaikilla tasoilla.
4.
Tööhõive, töötajate juhtimine ja iseenda tööandjana tegutsemise võimaldamine:
4.
Työllistäminen, henkilöstöhallinto ja itsenäisen ammatinharjoittamisen mahdollistaminen:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikute töölevõtmiseks või valimiseks, eelkõige sihipäraste töökuulutuste avaldamiseks, tööle kandideerimise taotluste analüüsimiseks ja filtreerimiseks ning kandidaatide hindamiseks;
a)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi luonnollisten henkilöiden rekrytoinnissa tai valinnassa, erityisesti kohdennettujen työpaikkailmoitusten esittämiseen, työhakemusten analysointiin ja suodattamiseen sekä hakijoiden arviointiin;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks selleks, et teha otsuseid, mis mõjutavad tööga seotud suhteid, edutamist ja tööga seotud lepinguliste suhete lõpetamist, et jagada isiku käitumise või isikuomaduste või erijoonte põhjal tööülesandeid või tegeleda selliste suhete kontekstis inimeste töötulemuste ja käitumise seire ja hindamisega
b)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi työsuhteen ehtoja, uralla etenemistä ja työhön liittyvien sopimussuhteiden päättämistä koskevien päätösten tekemiseen, tehtävien jakamiseen yksilöllisen käytöksen tai personallisuuspiirteiden tai henkilön ominaisuuksien perusteella tai tällaisissa suhteissa olevien henkilöiden suorituksen ja käyttäytymisen seurantaan ja arviointiin.
5.
Oluliste erateenuste ning oluliste avalike teenuste ja hüvede kättesaadavus ja kasutamine:
5.
Välttämättömien yksityisten palvelujen ja välttämättömien julkisten palvelujen ja etuuksien saatavuus ja käyttö:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks ametiasutustele või nende nimel, et hinnata füüsiliste isikute vastavust oluliste avalike hüvede ja teenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste saamise tingimustele, samuti selleks, et selliseid hüvesid ja teenuseid anda, vähendada, tühistada või tagasi nõuda;
a)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi viranomaisten toimesta tai viranomaisten puolesta sen arviointiin, ovatko luonnolliset henkilöt oikeutettuja välttämättömiin julkisen avun etuuksiin ja palveluihin, kuten terveydenhuollon palveluihin, sekä tällaisten etuuksien ja palvelujen myöntämiseen, vähentämiseen, peruuttamiseen tai takaisin perimiseen;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks selleks, et hinnata füüsiliste isikute krediidikõlblikkust või anda neile krediidihinnang, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse finantspettuste avastamiseks;
b)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi luonnollisten henkilöiden luottokelpoisuuden arviointiin tai heidän luottopisteytyksensä määrittämiseen, lukuun ottamatta tekoälyjärjestelmiä, jotka on tarkoitettu käytettäviksi talouspetosten havaitsemiseen;
c)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikutega seotud riskihindamiseks ja hinnakujunduseks elu- ja tervisekindlustuse puhul;
c)
Tekoälyjärjestelmät, jotka on tarkoitettu käytettäviksi luonnollisia henkilöitä koskevaan riskinarviointiin ja hinnoitteluun sairaus- ja henkivakuutusten tapauksessa;
d)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud füüsiliste isikute hädaabikõnede hindamiseks ja liigitamiseks või kasutamiseks kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas politsei, tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljasaatmisprioriteetide seadmiseks ning erakorralise arstiabi patsientide triaaži süsteemide tööks.
d)
Tekoälyjärjestelmät, joilla on tarkoitus arvioida ja luokitella luonnollisten henkilöiden soittamia hätäpuheluja tai jotka on tarkoitettu käytettäviksi pelastus- ja ensihoitopalvelujen lähettämisessä tai tärkeysjärjestyksen määrittämisessä, mukaan lukien poliisi, palokunta ja lääkintäapu, sekä kiireellistä sairaanhoitoa tarvitsevien potilaiden luokittelussa.
6.
Õiguskaitse, kui selliste süsteemide kasutamine on lubatud asjakohase liidu või riigisisese õigusega:
6.
Lainvalvonta, jos niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin tai kansallisen lainsäädännön nojalla:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele õiguskaitseasutuste toetamiseks või nende nimel, et hinnata füüsilise isiku riski langeda kuriteo ohvriks;
a)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi tai niiden puolesta arvioitaessa luonnollisen henkilön riskiä joutua rikoksen uhriksi;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele õiguskaitseasutuste toetamiseks valedetektori või sarnase vahendina;
b)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää valheenpaljastimina ja vastaavina välineinä lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi;
c)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele õiguskaitseasutuste toetamiseks, et hinnata tõendite usaldusväärsust kuritegude uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus;
c)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi todistusaineiston luotettavuuden arvioinnissa rikostutkinnassa tai rikosoikeudellisissa menettelyissä;
d)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele õiguskaitseasutuste toetamiseks, et hinnata füüsilise isiku poolt õigusrikkumise või korduva õigusrikkumise toimepanemise riski mitte üksnes füüsiliste isikute profiilianalüüsi põhjal, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 4, või hinnata füüsiliste isikute või rühmade isikuomadusi, erijooni või varasemat kuritegelikku käitumist;
d)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi luonnollisen henkilön rikokseen tai rikoksen uusimiseen syyllistymisen riskin arvioinnissa muutenkin kuin direktiivin (EU) 2016/680 3 artiklan 4 kohdassa tarkoitetun luonnollisten henkilöiden profiloinnin perusteella, tai luonnollisten henkilöiden tai ryhmien persoonallisuuspiirteiden ja persoonallisuusominaisuuksien tai aiemman rikollisen käyttäytymisen arvioinnissa;
e)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele õiguskaitseasutuste toetamiseks, et teha kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus füüsiliste isikute profiilianalüüsi, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 lõikes 4.
e)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää lainvalvontaviranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta lainvalvontaviranomaisten tueksi direktiivin (EU) 2016/680 3 artiklan 4 kohdassa tarkoitetussa luonnollisten henkilöiden profiloinnissa rikosten paljastamisen, tutkimisen tai rikoksiin liittyvien syytetoimien yhteydessä.
7.
Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldus, kui selliste süsteemide kasutamine on lubatud asjakohase liidu või riigisisese õigusega:
7.
Muuttoliikkeen hallinta, turvapaikka-asiat ja rajavalvonta, jos niiden käyttö on sallittua asiaa koskevan unionin tai kansallisen lainsäädännön nojalla:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks pädevatele asutustele või nende nimel või kasutamiseks liidu institutsioonidele, organitele või asutustele valedetektorite ja muude samalaadsete vahenditena;
a)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää toimivaltaisten viranomaisten tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen ja virastojen toimesta tai niiden puolesta valheenpaljastimina ja vastaavina välineinä;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks pädevatele ametiasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele, et hinnata riske, sh julgeolekuriski, ebaseadusliku rände riski või terviseriski, mille põhjustab füüsiline isik, kes kavatseb siseneda või on sisenenud liikmesriigi territooriumile;
b)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää toimivaltaisten viranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta arvioitaessa luonnollisen henkilön, joka aikoo tulla tai on tullut jäsenvaltion alueelle, aiheuttamaa riskiä, mukaan lukien turvallisuusriski, sääntöjenvastaisen maahanmuuton riski ja terveysriski;
c)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks pädevatele ametiasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, et abistada pädevaid ametiasutusi varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel seoses sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavusega asjakohastele tingimustele, hõlmates sellega seotud tõendite usaldusväärsuse hindamine;
c)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää toimivaltaisten viranomaisten toimesta tai niiden puolesta tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen toimesta toimivaltaisten viranomaisten avustamiseen turvapaikka-, viisumi- ja oleskelulupahakemusten ja niihin liittyvien valitusten käsittelyssä asemaa hakevien luonnollisten henkilöiden kelpoisuuden tarkastamiseksi, mukaan lukien todistusaineiston luotettavuuden arviointi;
d)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks pädevatele ametiasutustele või nende nimel või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele rände-, varjupaiga- või piirikontrollihalduse kontekstis, füüsiliste isikute avastamiseks, ära tundmiseks või tuvastamiseks, välja arvatud reisidokumentide kontrollimine.
d)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää toimivaltaisten viranomaisten tai unionin toimielinten, elinten, toimistojen tai virastojen, toimesta tai niiden puolesta luonnollisten henkilöiden havaitsemiseen, tunnistamiseen tai henkilöllisyyden määrittämiseen muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden tai rajavalvonnan yhteydessä, pois lukien matkustusasiakirjojen tarkastaminen.
8.
Õigusemõistmine ja demokraatlikud protsessid:
8.
Oikeudenhoito ja demokraattiset prosessit:
a)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õigusasutustele või nende nimel, et abistada õigusasutusi faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse rakendamisel konkreetse faktide kogumi suhtes, või mida kasutatakse sarnasel viisil vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks;
a)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää oikeusviranomaisen toimesta tai oikeusviranomaisen puolesta sen avustamiseksi tosiseikkojen tai lainsäädännön tutkimisessa ja tulkinnassa sekä lainsäädännön soveltamisessa konkreettisiin tosiseikkoihin tai joita on tarkoitus käyttää vastaavalla tavalla vaihtoehtoisessa riidanratkaisussa;
b)
tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks selleks, et mõjutada valimiste või rahvahääletuste tulemusi või füüsiliste isikute hääletamiskäitumist valimistel või rahvahääletustel. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mille väljundiga füüsilised isikud otseselt kokku ei puutu, näiteks vahendid, mida kasutatakse poliitiliste kampaaniate korraldamiseks, optimeerimiseks või struktureerimiseks halduslikust või logistilisest seisukohast.
b)
Tekoälyjärjestelmät, joita on tarkoitus käyttää vaikuttamaan vaalin tai kansanäänestyksen tulokseen tai luonnollisten henkilöiden äänestyskäyttäytymiseen heidän äänestäessään vaaleissa tai kansanäänestyksissä. Tähän ei lueta tekoälyjärjestelmiä, joiden tuotokselle luonnolliset henkilöt eivät suoraan altistu, kuten välineet, joita käytetään poliittisten kampanjoiden järjestämiseen, optimointiin tai jäsentämiseen hallinnollisesti ja logistiselta kannalta.
IV LISA
LIITE IV
Artikli 11 lõikes 1 osutatud tehniline dokumentatsioon
11 artiklan 1 kohdassa tarkoitettu tekninen dokumentaatio
Artikli 11 lõikes 1 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet, nagu asjaomase tehisintellektisüsteemi puhul kohaldatav.
Tämän asetuksen 11 artiklan 1 kohdassa tarkoitettuun tekniseen dokumentaatioon on sisällyttävä vähintään seuraavat tiedot, siltä osin kuin ne koskevat kyseistä tekoälyjärjestelmää:
1.
Tehisintellektisüsteemi üldine kirjeldus, sealhulgas:
1.
Tekoälyjärjestelmän yleinen kuvaus, mukaan lukien seuraavat tiedot:
a)
selle sihtotstarve, pakkuja nimi ja süsteemi versioon, mis kajastab selle seost varasemate versioonidega;
a)
järjestelmän käyttötarkoitus, sen tarjoajan nimi ja järjestelmän versio, joka kuvastaa sen suhdetta aiempiin versioihin;
b)
kuidas tehisintellektisüsteem suhtleb või kuidas seda võidakse kasutada, et suhelda riistvara või tarkvaraga, sealhulgas muude tehisintellektisüsteemidega, mis ei ole tehisintellektisüsteemi enda osa, kui see on kohaldatav;
b)
tarvittaessa se, miten tekoälyjärjestelmä on vuorovaikutuksessa tai miten sitä voidaan käyttää vuorovaikutukseen sellaisten laitteiden tai ohjelmistojen, mukaan lukien muiden tekoälyjärjestelmien, kanssa, jotka eivät ole osa itse tekoälyjärjestelmää;
c)
asjaomase tarkvara või püsivara versioonid ja kõik versiooniuuendustega seotud nõuded;
c)
asianomaisten laiteohjelmistojen tai muiden ohjelmistojen versiot ja versiopäivityksiin liittyvät vaatimukset;
d)
kõigi selliste vormide kirjeldus, milles võidakse tehisintellektisüsteem turule lasta või kasutusele võtta, näiteks riistvarasse integreeritud tarkvarapakett, allalaadimised või rakendusliidesed;
d)
kuvaus kaikista muodoista, joissa tekoälyjärjestelmä saatetaan markkinoille tai otetaan käyttöön, kuten laitteistoon sisällytetyt ohjelmistopaketit, ladattavat versiot tai sovellusrajapinnat (API);
e)
selle riistvara kirjeldus, millel kasutamiseks on tehisintellektisüsteem mõeldud;
e)
kuvaus laitteistosta, jossa tekoälyjärjestelmää on tarkoitus käyttää;
f)
kui tehisintellektisüsteem on toote osa, siis fotod või joonised, mis kujutavad toote välist vormi, märgistust ja sisemist struktuuri;
f)
jos tekoälyjärjestelmä on tuotteiden osa, valokuvat tai piirrokset, joista ilmenevät näiden tuotteiden ulkoiset ominaisuudet, merkinnät ja sisäinen kokoonpano;
g)
juurutajale pakutava kasutajaliidese põhikirjeldus;
g)
käyttöönottajalle tarjotun käyttöliittymän peruskuvaus;
h)
vajaduse korral juurutaja kasutusjuhendid ja juurutajale pakutava kasutajaliidese põhikirjeldus, kui see on kohaldatav.
h)
käyttöohjeet käyttöönottajalle ja tarvittaessa käyttöönottajalle tarjotun käyttöliittymän peruskuvaus.
2.
Tehisintellektisüsteemi komponentide ja selle arendamise protsessi üksikasjalik kirjeldus:
2.
Yksityiskohtainen kuvaus tekoälyjärjestelmän osista ja sen kehittämisprosessista, mukaan lukien seuraavat tiedot:
a)
tehisintellektisüsteemi arendamise meetodid ja etapid, sealhulgas, kui see on asjakohane, eeltreenitud süsteemide või kolmandate isikute pakutud töövahendite kasutamine ning see, kuidas pakkuja neid kasutas, need integreeris või neid muutis;
a)
tekoälyjärjestelmän kehittämisessä käytetyt menetelmät ja vaiheet, tarvittaessa myös turvautuminen kolmansien osapuolten tarjoamiin ennalta koulutettuihin järjestelmiin tai välineisiin ja se, miten tarjoaja on käyttänyt, integroinut tai muuttanut niitä;
b)
süsteemi projekti kirjeldus, täpsemalt tehisintellektisüsteemi ja algoritmide üldine loogika; olulisemad konstruktsioonivalikud, sealhulgas põhjendused ja eeldused, sealhulgas nende isikute või isikute rühmade kohta, kelle suhtes kasutamiseks on see süsteem mõeldud; peamised liigitamisvalikud; mida on süsteem projekteeritud optimeerima ja milline on eri parameetrite olulisus; süsteemi eeldatava väljundi kirjeldus ja väljundi kvaliteet; otsused võimalike kompromisside kohta seoses kasutatud tehniliste lahendustega, et järgida III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid;
b)
järjestelmän rakennespesifikaatiot, erityisesti tekoälyjärjestelmän ja algoritmien yleinen logiikka; keskeiset rakenteelliset valinnat, mukaan lukien periaatteet ja tehdyt oletukset, myös niiden henkilöiden tai henkilöryhmien osalta, joihin järjestelmää on tarkoitus käyttää; tärkeimmät luokitusvalinnat; se, mihin nähden järjestelmä on suunniteltu optimoitumaan, ja eri parametrien merkitys; kuvaus järjestelmän odotetusta tuotoksesta ja tuotoksen laadusta; päätökset mahdollisista teknisiä ratkaisuja koskevista kompromisseista, joita on tehty III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten noudattamiseksi;
c)
süsteemi arhitektuuri kirjeldus, milles selgitatakse, kuidas tarkvarakomponendid üksteisele toetuvad või üksteisele sisendit annavad ja üldise andmetöötlusega integreeruvad; tehisintellektisüsteemi arendamiseks, treenimiseks, testimiseks ja valideerimiseks kasutatud arvutusressursid;
c)
järjestelmäarkkitehtuurin kuvaus, jossa selitetään, miten ohjelmistokomponentit rakentuvat suhteessa toisiinsa tai ovat vuorovaikutuksessa ja miten ne osallistuvat järjestelmän toimintaan; tekoälyjärjestelmän kehittämiseen, kouluttamiseen, testaamiseen ja validointiin käytetyt laskentaresurssit;
d)
kui see on asjakohane, siis andmetele esitatavad nõuded andmelehtedena, milles kirjeldatakse treenimismeetodeid ja -võtteid ning kasutatud treeningandmestikke, sealhulgas nende andmestike üldine kirjeldus ning teave nende päritolu, ulatuse ja peamiste omaduste kohta; kuidas andmed on saadud ja valitud; märgistamismenetlused (näiteks juhendatud õppe korral), andmete puhastamise metoodikad (näiteks võõrväärtuste avastamine);
d)
tarvittaessa dataa koskevat vaatimukset sellaisten datalomakkeiden muodossa, joissa kuvataan koulutusmenetelmät ja -tekniikat sekä käytetyt koulutusdatajoukot, mukaan lukien yleinen kuvaus näistä datajoukoista, tiedot niiden alkuperästä, laajuudesta ja pääpiirteistä; se, kuinka data on hankittu ja valittu; merkintämenettelyt (esim. ohjattua oppimista varten), datan puhdistusmenetelmät (esim. poikkeamien havaitseminen);
e)
hinnang artikli 14 kohaselt vajalikele inimjärelevalve meetmetele, sealhulgas hinnang tehnilistele meetmetele, mida on vaja, et juurutajatel oleks lihtsam tehisintellektisüsteemi väljundit tõlgendada, vastavalt artikli 13 lõike 3 punktile d;
e)
tämän asetuksen 14 artiklan mukaisesti tarvittavien ihmisen suorittamien valvontatoimenpiteiden arviointi, mukaan lukien niiden teknisten toimenpiteiden arviointi, jotka ovat tarpeen, jotta käyttöönottajien on helpompi tulkita tekoälyjärjestelmien tuloksia 13 artiklan 3 kohdan d alakohdan mukaisesti;
f)
kui see on kohaldatav, siis tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise ette kindlaks määratud muudatuste üksikasjalik kirjeldus koos kogu asjaomase teabega nende tehniliste lahenduste kohta, mida on kasutatud, et tagada tehisintellektisüsteemi pidev vastavus III peatüki 2. jaos sätestatud asjaomastele nõuetele;
f)
tarvittaessa yksityiskohtainen kuvaus tekoälyjärjestelmän ja sen suorituskyvyn ennalta määritellyistä muutoksista sekä kaikki asiaankuuluvat tiedot teknisistä ratkaisuista, joilla varmistetaan, että tekoälyjärjestelmä on jatkuvasti III luvun 2 jaksossa vahvistettujen asiaankuuluvien vaatimusten mukainen;
g)
kasutatud valideerimis- ja testimismenetlused, sealhulgas teave kasutatud valideerimis- ja testimisandmete ja nende peamiste omaduste kohta; parameetrid, mida kasutatakse, et mõõta täpsust, stabiilsust ja vastavust muudele III peatüki 2. jaos sätestatud asjaomastele nõuetele ning võimalikku diskrimineerivat mõju; testilogid ja kõik testiaruanded, mis on varustatud kuupäeva ja vastutavate isikute allkirjadega, sealhulgas seoses punktis f osutatud ette kindlaks määratud muudatustega;
g)
käytetyt validointi- ja testausmenettelyt, mukaan lukien tiedot käytetystä validointi- ja testausdatasta ja sen tärkeimmistä ominaisuuksista; mittarit, joita käytetään mittaamaan tarkkuutta, vakautta ja muiden III luvun 2 jaksossa vahvistettujen asiaankuuluvien vaatimusten noudattamista sekä mahdollisia syrjiviä vaikutuksia; testilokit ja kaikki vastuuhenkilöiden päiväämät ja allekirjoittamat testiraportit, myös f alakohdassa tarkoitettujen ennalta määriteltyjen muutosten osalta;
h)
kehtestatud küberturvalisuse meetmed.
h)
käyttöön otetut kyberturvallisuustoimenpiteet.
3.
Üksikasjalik teave tehisintellektisüsteemi seire, toimimise ja kontrollimise kohta, eeskätt seoses järgmisega: süsteemi võimed ja piirid, sealhulgas täpsusaste konkreetsete isikute või isikute rühmade puhul, kelle peal süsteemi kavatsetakse kasutada, ning üldine eeldatav täpsusaste võrreldes süsteemi sihtotstarbega; prognoositavad soovimatud tagajärjed ja riskiallikad seoses tervise ja ohutuse, põhiõiguste ja diskrimineerimisega, lähtudes tehisintellektisüsteemi sihtotstarbest; artikli 14 kohaselt vajalikud inimjärelevalve meetmed, kaasa arvatud tehnilised meetmed, mis on kehtestatud selleks, et juurutajatel oleks lihtsam tehisintellektisüsteemide väljundit tõlgendada; sisendandmete kirjeldused, kui see on asjakohane.
3.
Yksityiskohtaiset tiedot tekoälyjärjestelmän seurannasta, toiminnasta ja valvonnasta, erityisesti seuraavien seikkojen osalta: sen suorituskykyyn liittyvät valmiudet ja rajoitukset, mukaan lukien tarkkuusaste niiden henkilöiden tai henkilöryhmien osalta, joihin järjestelmää on tarkoitus käyttää, sekä odotettu yleinen tarkkuus suhteessa käyttötarkoitukseen; ennakoitavissa olevat tahattomat seuraukset ja riskin lähteet terveyden ja turvallisuuden, perusoikeuksien sekä syrjinnän suhteen ottaen huomioon tekoälyjärjestelmän käyttötarkoitus; tämän asetuksen 14 artiklan mukaisesti tarvittavat ihmisen suorittamat valvontatoimenpiteet, mukaan lukien tekniset toimenpiteet, jotka on otettu käyttöön, jotta käyttöönottajien olisi helpompi tulkita tekoälyjärjestelmien tuloksia; tarvittaessa syöttödataa koskevat spesifikaatiot;
4.
Konkreetse tehisintellektisüsteemi toimivusnäitajate asjakohasuse kirjeldus.
4.
Kuvaus kyseessä olevan tekoälyjärjestelmän suorituskykymittareiden asianmukaisuudesta;
5.
Riskijuhtimissüsteemi üksikasjalik kirjeldus vastavalt artiklile 9.
5.
Yksityiskohtainen kuvaus 9 artiklan mukaisesta riskinhallintajärjestelmästä;
6.
Süsteemi elutsükli jooksul pakkuja poolt tehtud asjassepuutuvate muudatuste kirjeldus.
6.
Kuvaus tarjoajan järjestelmään sen elinkaaren aikana tekemistä merkityksellisistä muutoksista;
7.
Loetelu täielikult või osaliselt kohaldatavatest harmoneeritud standarditest, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; kui selliseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis III peatüki 2. jaos sätestatud nõuete täitmiseks kasutatud lahenduste üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas muude asjaomaste kohaldatud standardite ja tehniliste kirjelduste loetelu.
7.
Luettelo kokonaan tai osittain sovelletuista yhdenmukaistetuista standardeista, joiden viitetiedot on julkaistu Euroopan unionin virallisessa lehdessä; jos tällaisia yhdenmukaistettuja standardeja ei ole sovellettu, yksityiskohtainen kuvaus ratkaisuista, jotka on valittu III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten täyttämiseksi, mukaan lukien luettelo sovelletuista muista asiaankuuluvista standardeista ja teknisistä eritelmistä;
8.
Artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni koopia.
8.
Jäljennös 47 artiklassa tarkoitetusta EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta;
9.
Turustamisjärgse seire etapis tehisintellektisüsteemi toimimise hindamiseks kasutusele võetud süsteemi üksikasjalik kirjeldus vastavalt artiklile 72, sealhulgas artikli 72 lõikes 3 osutatud turustamisjärgse seire kava.
9.
Yksityiskohtainen kuvaus käytössä olevasta järjestelmästä, jolla arvioidaan tekoälyjärjestelmän suorituskykyä markkinoille saattamisen jälkeisessä vaiheessa 72 artiklan mukaisesti, mukaan lukien 72 artiklan 3 kohdassa tarkoitettu markkinoille saattamisen jälkeinen seurantasuunnitelma.
V LISA
LIITE V
ELi vastavusdeklaratsioon
EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus
Artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon peab sisaldama kogu järgmist teavet.
Tämän asetuksen 47 artiklassa tarkoitetun EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen on sisällettävä seuraavat tiedot:
1.
Tehisintellektisüsteemi nimi ja liik ning muud üheselt mõistetavad lisaviited, mis võimaldavad tehisintellektisüsteemi kindlaks teha ja seda jälgida.
1.
Tekoälyjärjestelmän nimi ja tyyppi sekä muut yksiselitteiset viitetiedot, joiden avulla tekoälyjärjestelmä voidaan tunnistaa ja jäljittää;
2.
Pakkuja või kohaldataval juhul tema volitatud esindaja nimi ja aadress.
2.
Tarjoajan tai tarvittaessa sen valtuutetun edustajan nimi ja osoite;
3.
Märge, et artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon on väljastatud üksnes pakkuja vastutusel.
3.
Ilmoitus siitä, että 47 artiklassa tarkoitettu EU-vaatimustenmukaisuusvakuutus on annettu tarjoajan yksinomaisella vastuulla;
4.
Kinnitus selle kohta, et tehisintellektisüsteem vastab käesolevale määrusele ja olenevalt asjaoludest muule liidu asjaomasele õigusele, millega on ette nähtud artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni väljastamine.
4.
Ilmoitus siitä, että tekoälyjärjestelmä on tämän asetuksen ja tarvittaessa muun sellaisen asiaa koskevan unionin oikeuden mukainen, jossa säädetään 47 artiklassa tarkoitetun EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksen antamisesta;
5.
Kui tehisintellektisüsteem hõlmab isikuandmete töötlemist, avaldus selle kohta, et tehisintellektisüsteem vastab määrustele (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivile (EL) 2016/680.
5.
Jos tekoälyjärjestelmään liittyy henkilötietojen käsittelyä, ilmoitus siitä, että tekoälyjärjestelmä täyttää asetusten (EU) 2016/679 ja (EU) 2018/1725 sekä direktiivin (EU) 2016/680 vaatimukset;
6.
Viited asjaomastele kasutatud harmoneeritud standarditele või muudele ühtsetele kirjeldustele, mille põhjal vastavust deklareeritakse.
6.
Viittaus käytettyihin asiaankuuluviin yhdenmukaistettuihin standardeihin tai muihin yhteisiin eritelmiin, joiden perusteella vaatimustenmukaisuusvakuutus on annettu;
7.
Kui see on kohaldatav, siis teada antud asutuse nimetus ja tunnusnumber, vastavushindamismenetluse kirjeldus ja väljastatud sertifikaadi tunnusnumber.
7.
Tarvittaessa ilmoitetun laitoksen nimi ja tunnusnumero, kuvaus suoritetusta vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelystä sekä annetun todistuksen tunniste;
8.
Deklaratsiooni väljastamise koht ja kuupäev, allakirjutanu nimi ja amet, teave, kelle poolt või kelle nimel on nimetatud isik allkirja andnud, ning allkiri.
8.
Vaatimustenmukaisuusvakuutuksen antamispaikka ja päivämäärä, allekirjoittajan nimi ja tehtävä, tieto siitä, kenen puolesta tai nimissä kyseinen henkilö allekirjoittaa vaatimuksenmukaisuusvakuutuksen, sekä allekirjoitus.
VI LISA
LIITE VI
Sisekontrollil põhinev vastavushindamine
Sisäiseen valvontaan perustuva vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely
1.
1.
Sisekontrollil põhinev vastavushindamine on punktidel 2, 3 ja 4 põhinev vastavushindamine.
Sisäiseen valvontaan perustuva vaatimustenmukaisuuden arviointimenettely tarkoittaa 2, 3 ja 4 kohtaan perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä.
2.
2.
Pakkuja kontrollib, et kehtestatud kvaliteedijuhtimissüsteem vastab artikli 17 nõuetele.
Tarjoaja varmistaa, että perustettu laadunhallintajärjestelmä on 17 artiklan vaatimusten mukainen.
3.
3.
Pakkuja vaatab tehnilises dokumentatsioonis sisalduva teabe läbi, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele.
Tarjoaja tutkii tekniseen dokumentaatioon sisältyvät tiedot arvioidakseen, onko tekoälyjärjestelmä III luvun 2 jaksossa vahvistettujen asiaankuuluvien olennaisten vaatimusten mukainen.
4.
4.
Ühtlasi kontrollib pakkuja, kas tehisintellektisüsteemi projekteerimis- ja arendusprotsess ning artiklis 72 osutatud turustamisjärgne seire on kooskõlas tehnilise dokumentatsiooniga.
Tarjoaja tarkastaa myös, että 72 artiklassa tarkoitettu tekoälyjärjestelmän suunnittelu- ja kehittämisprosessi ja sen markkinoille saattamisen jälkeinen seuranta ovat yhdenmukaisia teknisen dokumentaation kanssa.
VII LISA
LIITE VII
Kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinev vastavus
Laadunhallintajärjestelmän ja teknisen dokumentaation arviointiin perustuva vaatimustenmukaisuus
1. Sissejuhatus
1. Johdanto
Kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhineva vastavuse puhul on tegu punktidel 2–5 põhineva vastavushindamisega.
Laadunhallintajärjestelmän ja teknisen dokumentaation arviointiin perustuva vaatimustenmukaisuus tarkoittaa 2–5 kohtaan perustuvaa vaatimustenmukaisuuden arviointimenettelyä.
2. Ülevaade
2. Yleiskuvaus
Tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja testimise jaoks heakskiidetud artikli 17 kohane kvaliteedijuhtimise süsteem vaadatakse läbi vastavalt punktile 3 ja selle suhtes kohaldatakse punktis 5 sätestatud järelevalvet. Tehisintellektisüsteemi tehniline dokumentatsioon vaadatakse läbi vastavalt punktile 4.
Tämän asetuksen 17 artiklan mukainen tekoälyjärjestelmien suunnittelua, kehittämistä ja testausta koskeva hyväksytty laadunhallintajärjestelmä on tutkittava 3 kohdan mukaisesti ja sitä on valvottava 5 kohdan mukaisesti. Tekoälyjärjestelmän tekninen dokumentaatio on tutkittava 4 kohdan mukaisesti.
3. Kvaliteedijuhtimissüsteem
3. Laadunhallintajärjestelmä
3.1.
Pakkuja taotlus peab sisaldama järgmist:
3.1
Tarjoajan hakemuksessa on oltava seuraavat tiedot:
a)
pakkuja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
a)
tarjoajan nimi ja osoite sekä valtuutetun edustajan nimi ja osoite, jos tämä tekee hakemuksen;
b)
sama kvaliteedijuhtimissüsteemiga hõlmatud tehisintellektisüsteemide loetelu;
b)
luettelo saman laadunhallintajärjestelmän piiriin kuluvista tekoälyjärjestelmistä;
c)
tehniline dokumentatsioon iga sama kvaliteedijuhtimissüsteemiga hõlmatud tehisintellektisüsteemi kohta;
c)
kunkin saman laadunhallintajärjestelmän piiriin kuuluvan tekoälyjärjestelmän tekninen dokumentaatio;
d)
kvaliteedijuhtimissüsteemi käsitlev dokumentatsioon, mis hõlmab kõiki artiklis 17 loetletud aspekte;
d)
laadunhallintajärjestelmää koskeva dokumentaatio, jonka on katettava kaikki 17 artiklassa luetellut näkökohdat;
e)
kvaliteedijuhtimissüsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kasutatavate menetluste kirjeldus;
e)
kuvaus käytössä olevista menettelyistä, joilla varmistetaan, että laadunhallintajärjestelmä pysyy riittävänä ja tehokkaana;
f)
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teada antud asutusele.
f)
kirjallinen vakuutus siitä, että samaa hakemusta ei ole tehty toiselle ilmoitetulle laitokselle.
3.2.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi hindab teada antud asutus, kes teeb kindlaks, kas süsteem vastab artiklis 17 osutatud nõuetele.
3.2
Ilmoitetun laitoksen on arvioitava laadunhallintajärjestelmä määrittääkseen, täyttääkö se 17 artiklassa tarkoitetut vaatimukset.
Otsusest teatatakse pakkujale või tema volitatud esindajale.
Päätöksestä on ilmoitettava tarjoajalle tai sen valtuutetulle edustajalle.
Teade sisaldab kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
Ilmoitukseen on sisällyttävä laadunhallintajärjestelmän arvioinnin päätelmät ja arviointipäätös perusteluineen.
3.3.
Pakkuja jätkab heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ja haldamist, et see oleks jätkuvalt piisav ja tõhus.
3.3
Tarjoajan on jatkettava hyväksytyn laadunhallintajärjestelmän täytäntöönpanoa ja ylläpitoa niin, että se pysyy riittävänä ja tehokkaana.
3.4.
Pakkuja informeerib teada antud asutust kõigist muudatustest, mis kavatsetakse teha heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemis või sellega hõlmatud tehisintellektisüsteemide loetelus.
3.4
Tarjoajan on ilmoitettava ilmoitetulle laitokselle kaikista hyväksyttyyn laadunhallintajärjestelmään tai sen kattamien tekoälyjärjestelmien luetteloon suunnitelluista muutoksista.
Teada antud asutus vaatab kavandatud muudatused läbi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedijuhtimissüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.
Ilmoitetun laitoksen on tutkittava ehdotetut muutokset ja päätettävä, täyttääkö muutettu laadunhallintajärjestelmä edelleen 3.2 kohdassa tarkoitetut vaatimukset vai onko tarpeen suorittaa uusi arviointi.
Teada antud asutus teatab oma otsusest pakkujale. Teade sisaldab muudatuste hindamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
Ilmoitetun laitoksen on ilmoitettava päätöksensä tarjoajalle. Ilmoitukseen on sisällyttävä muutosten tutkinnan päätelmät ja arviointipäätös perusteluineen.
4. Tehnilise dokumentatsiooni kontrollimine
4. Teknisen dokumentaation valvonta
4.1.
Lisaks punktis 3 osutatud taotlusele esitab pakkuja enda valitud teada antud asutusele taotluse, et hinnataks sellise tehisintellektisüsteemi kohta käivat tehnilist dokumentatsiooni, mille pakkuja kavatseb turule lasta või kasutusele võtta ja mida hõlmab punktis 3 osutatud kvaliteedijuhtimissüsteem.
4.1
Edellä 3 kohdassa tarkoitetun hakemuksen lisäksi tarjoajan on jätettävä valitsemalleen ilmoitetulle laitokselle hakemus sellaista tekoälyjärjestelmää koskevan teknisen dokumentaation arvioimiseksi, jonka tarjoaja aikoo saattaa markkinoille tai ottaa käyttöön ja joka kuuluu 3 kohdassa tarkoitetun laadunhallintajärjestelmän piiriin.
4.2.
Taotlus peab sisaldama järgmist:
4.2
Hakemuksen on sisällettävä seuraavat tiedot:
a)
pakkuja nimi ja aadress;
a)
tarjoajan nimi ja osoite;
b)
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teada antud asutusele;
b)
kirjallinen vakuutus siitä, että samaa hakemusta ei ole tehty toiselle ilmoitetulle laitokselle;
c)
IV lisas osutatud tehniline dokumentatsioon.
c)
liitteessä IV tarkoitettu tekninen dokumentaatio.
4.3.
Teada antud asutus vaatab tehnilise dokumentatsiooni läbi. Kui see on asjakohane ja piirdub tema ülesannete täitmiseks vajalikuga, antakse teada antud asutusele täielik juurdepääs kasutatavatele treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kui kohaldatakse kaitsemeetmeid, rakendusliideste (API) või muude asjakohaste kaugjuurdepääsu võimaldavate tehniliste vahendite ja tööriistade kaudu.
4.3
Ilmoitetun laitoksen on tutkittava tekninen dokumentaatio. Ilmoitetulle laitokselle on annettava täysi pääsy käytettyihin koulutus-, validointi- ja testausdatajoukkoihin, mukaan lukien, kun se on aiheellista ja turvatoimenpiteitä soveltaen, sovellusrajapintojen (API) tai muiden etäkäytön mahdollistavien asianmukaisten teknisten välineiden ja työkalujen kautta, kun se on asiaankuuluvaa ja rajoitettu siihen, mikä on tarpeen sen tehtävien suorittamiseksi.
4.4.
Tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise käigus võib teada antud asutus nõuda, et pakkuja esitaks täiendavaid tõendeid või teeks täiendavaid teste, et oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele. Kui teada antud asutus ei ole pakkuja tehtud testidega rahul, teeb teada antud asutus ise piisavad testid, nagu on asjakohane.
4.4
Ilmoitettu laitos voi teknistä dokumentaatiota tutkiessaan pyytää tarjoajaa toimittamaan lisänäyttöä tai tekemään lisätestejä, jotta voidaan asianmukaisesti arvioida, onko tekoälyjärjestelmä III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen. Jos ilmoitettu laitos ei ole tyytyväinen tarjoajan tekemiin testeihin, ilmoitetun laitoksen on tarvittaessa suoritettava itse suoraan riittävät testit.
4.5.
Kui see on vajalik, et hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele pärast seda, kui kõik muud mõistlikud viisid vastavuse kontrollimiseks on ammendunud ja osutunud ebapiisavaks, ja põhjendatud taotluse alusel antakse teada antud asutusele juurdepääs tehisintellektisüsteemi treenimis- ja treenitud mudelitele, sealhulgas selle asjaomastele parameetritele. Sellise juurdepääsu suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitset käsitlevat kehtivat liidu õigust.
4.5
Jos se on tarpeen sen arvioimiseksi, onko suuririskinen tekoälyjärjestelmä III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, ilmoitetulle laitokselle on perustellusta pyynnöstä ja sen jälkeen, kun kaikki muut kohtuulliset keinot vaatimustenmukaisuuden todentamiseksi on käytetty ja ne ovat osoittautuneet riittämättömiksi, annettava pääsy myös tekoälyjärjestelmän koulutusmalleihin ja koulutettuihin malleihin, niiden asiaan liittyvät parametrit mukaan lukien. Tällaiseen pääsyyn sovelletaan teollis- ja tekijänoikeuksia ja liikesalaisuuksia koskevaa voimassa olevaa unionin oikeutta.
4.6.
Teada antud asutuse otsusest teatatakse pakkujale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab tehnilise dokumentatsiooni hindamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
4.6
Ilmoitetun laitoksen päätöksestä on ilmoitettava tarjoajalle tai sen valtuutetulle edustajalle. Ilmoitukseen on sisällyttävä teknisen dokumentaation arvioinnin päätelmät ja arviointipäätös perusteluineen.
Kui tehisintellektisüsteem vastab III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele, annab teada antud asutus välja liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi. Sertifikaat sisaldab pakkuja nime ja aadressi, läbivaatamise põhjal tehtud järeldusi, võimalikke kehtivustingimusi ja tehisintellektisüsteemi identifitseerimiseks vajalikke andmeid.
Jos tekoälyjärjestelmä on III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, ilmoitetun laitoksen on annettava unionin teknisen dokumentaation arviointitodistus. Todistuksessa on oltava tarjoajan nimi ja osoite, tutkimuksen päätelmät, (mahdolliset) todistuksen voimassaoloa koskevat edellytykset ja tekoälyjärjestelmän tunnistamiseen tarvittavat tiedot.
Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, et oleks võimalik hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust nõuetele ja et tehisintellektisüsteemi saaks kasutamise ajal kontrollida, kui see on kohaldatav.
Todistuksessa ja sen liitteissä on oltava kaikki asiaankuuluvat tiedot, jotta voidaan arvioida tekoälyjärjestelmän vaatimustenmukaisuus ja tarvittaessa valvoa tekoälyjärjestelmää sen ollessa käytössä.
Kui tehisintellektisüsteem ei vasta III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele, keeldub teada antud asutus liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi väljastamisest ja teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult.
Jos tekoälyjärjestelmä ei ole III luvun 2 jaksossa vahvistettujen vaatimusten mukainen, ilmoitetun laitoksen on kieltäydyttävä antamasta unionin teknisen dokumentaation arviointitodistusta ja ilmoitettava asiasta hakijalle ja esitettävä yksityiskohtaiset perustelut todistuksen epäämiselle.
Kui tehisintellektisüsteem ei vasta nõuetele, mis puudutavad süsteemi treenimiseks kasutatud andmeid, tuleb tehisintellektisüsteemi enne uue vastavushindamise taotlemist uuesti treenida. Sellisel juhul peab liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi väljastamisest keeldunud teada antud asutuse põhjendatud hindamisotsus sisaldama konkreetseid argumente tehisintellektisüsteemi treenimiseks kasutatud andmete kvaliteedi kohta, eelkõige mittevastavuse põhjuste kohta.
Jos tekoälyjärjestelmä ei täytä sen kouluttamiseen käytettyä dataa koskevaa vaatimusta, tekoälyjärjestelmä on koulutettava uudelleen ennen uuden vaatimustenmukaisuuden arvioinnin hakemista. Tässä tapauksessa ilmoitetun laitoksen perustellussa arviointipäätöksessä, jossa kieltäydytään antamasta unionin teknisen dokumentaation arviointitodistusta, on esitettävä erityisiä näkökohtia tekoälyjärjestelmän kouluttamiseen käytetyn datan laadusta, erityisesti vaatimustenvastaisuuden syistä.
4.7.
Teada antud asutus, kes väljastas liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi, hindab kõiki tehisintellektisüsteemi muudatusi, mis võivad mõjutada tehisintellektisüsteemi vastavust nõuetele või süsteemi sihtotstarvet. Pakkuja informeerib sellist teada antud asutust, kui ta kavatseb teha eespool nimetatud muudatusi või kui ta saab muul moel sellistest muudatustest teada. Teada antud asutus hindab kavandatud muudatusi ja otsustab, kas kavandatud muudatused eeldavad uut vastavushindamist vastavalt artikli 43 lõikele 4 või piisab nende puhul liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi lisast. Viimasel juhul hindab teada antud asutus muudatusi, teatab pakkujale oma otsuse ning, juhul kui muudatused heaks kiidetakse, väljastab pakkujale liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaadi lisa.
4.7
Unionin teknisen dokumentaation arviointitodistuksen antaneen ilmoitetun laitoksen on arvioitava kaikki tekoälyjärjestelmään tehtävät muutokset, jotka voivat vaikuttaa siihen, täyttääkö tekoälyjärjestelmä vaatimukset tai sen käyttötarkoituksen. Tarjoajan on ilmoitettava tällaiselle ilmoitetulle laitokselle aikomuksestaan tehdä edellä mainittuja muutoksia tai jos se muutoin saa tiedon tällaisista muutoksista. Ilmoitetun laitoksen on arvioitava suunnitellut muutokset ja päätettävä, edellyttävätkö kyseiset muutokset uutta vaatimustenmukaisuuden arviointia 43 artiklan 4 kohdan mukaisesti vai voidaanko ne ottaa huomioon unionin teknisen dokumentaation arviointitodistuksen lisäyksellä. Viimeksi mainitussa tapauksessa ilmoitetun laitoksen on arvioitava muutokset, ilmoitettava tarjoajalle päätöksestään ja, jos muutokset hyväksytään, annettava tarjoajalle lisäys unionin teknisen dokumentaation arviointitodistukseen.
5. Heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemide järelevalve
5. Hyväksytyn laadunhallintajärjestelmän valvonta
5.1.
Punktis 3 osutatud teada antud asutuse teostatava järelevalve eesmärk on tagada, et pakkuja järgib igakülgselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi tingimusi.
5.1
Edellä 3 kohdassa tarkoitetun ilmoitetun laitoksen suorittaman valvonnan tarkoituksena on varmistaa, että tarjoaja noudattaa hyväksytyn laadunhallintajärjestelmän ehtoja ja edellytyksiä.
5.2.
Pakkuja annab teada antud asutusele hindamise jaoks juurdepääsu ruumidele, kus toimub tehisintellektisüsteemi projekteerimine, arendamine ja testimine. Lisaks jagab pakkuja teada antud asutusega kogu vajalikku teavet.
5.2
Arviointia varten tarjoajan on annettava ilmoitetulle laitokselle pääsy tiloihin, joissa tekoälyjärjestelmien suunnittelu, kehittäminen ja testaus tapahtuu. Tarjoajan on lisäksi annettava ilmoitetulle laitokselle kaikki tarvittavat tiedot.
5.3.
Teada antud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et pakkuja säilitab ja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, ja esitab pakkujale selle kohta auditeerimisaruande. Seoses nende audititega võib teada antud asutus täiendavalt testida tehisintellektisüsteeme, mille kohta on väljastatud liidu tehnilise dokumentatsiooni hindamise sertifikaat.
5.3
Ilmoitetun laitoksen on tehtävä määräajoin auditointeja varmistaakseen, että tarjoaja ylläpitää ja noudattaa laadunhallintajärjestelmää, ja toimitettava auditointikertomus tarjoajalle. Näiden auditointien yhteydessä ilmoitettu laitos voi tehdä lisätestejä niille tekoälyjärjestelmille, joille on annettu unionin teknisen dokumentaation arviointitodistus.
VIII LISA
LIITE VIII
Teave, mis tuleb esitada suure riskiga tehisintellektisüsteemi registreerimisel vastavalt artiklile 49
Tämän asetuksen 49 artiklan mukaisen suuririskisten tekoälyjärjestelmien rekisteröinnin yhteydessä annettavat tiedot
A jagu – teave, mille suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad esitama kooskõlas artikli 49 lõikega 1
A jakso – Tiedot, jotka tarjoajien on 49 artiklan 1 kohdan mukaisesti annettava suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis tuleb registreerida vastavalt artikli 49 lõikele 1, tuleb esitada järgmine teave ning seda edaspidi ajakohastada.
Tämän asetuksen 49 artiklan 1 kohdan mukaisesti rekisteröitävistä suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä on annettava ja pidettävä sen jälkeen ajan tasalla seuraavat tiedot:
1.
Pakkuja nimi, aadress ja kontaktandmed.
1.
Tarjoajan nimi, osoite ja yhteystiedot;
2.
Kui pakkuja nimel esitab teabe keegi teine, siis selle isiku nimi, aadress ja kontaktandmed.
2.
Jos tiedot antaa toinen henkilö tarjoajan puolesta, kyseisen henkilön nimi, osoite ja yhteystiedot;
3.
Volitatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed, kui see on kohaldatav.
3.
Tarvittaessa valtuutetun edustajan nimi, osoite ja yhteystiedot;
4.
Tehisintellektisüsteemi kaubanimi ning muud täiendavad üheselt mõistetavad viited, mis võimaldavad tehisintellektisüsteemi kindlaks teha ja seda jälgida.
4.
Tekoälyjärjestelmän tuotenimi ja muut yksiselitteiset viitetiedot, joiden avulla tekoälyjärjestelmä voidaan tunnistaa ja jäljittää;
5.
Tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe ning selle tehisintellektisüsteemi kaudu toetatavate komponentide ja funktsioonide kirjeldus.
5.
Kuvaus tekoälyjärjestelmän käyttötarkoituksesta ja tällä tekoälyjärjestelmällä tuetuista komponenteista ja toiminnoista;
6.
Süsteemi kasutatava teabe (andmed, sisendid) ja selle toimimisloogika põhiline ja kokkuvõtlik kirjeldus.
6.
Yleisluontoinen ja lyhyt kuvaus järjestelmän käyttämistä tiedoista (data ja syöttötiedot) ja sen toimintalogiikasta;
7.
Tehisintellektisüsteemi staatus (turul või kasutuses, ei ole enam turul/kasutuses, tagasi nõutud).
7.
Tekoälyjärjestelmän tila (markkinoilla tai käytössä; ei enää saateta markkinoille/käytössä, vedetty pois markkinoilta);
8.
Teada antud asutuse väljastatud sertifikaadi liik, number ja kehtivusaeg ning teada antud asutuse nimetus või tunnusnumber, kui see on asjakohane.
8.
Ilmoitetun laitoksen antaman todistuksen tyyppi, numero ja viimeinen voimassaolopäivä sekä tarvittaessa kyseisen ilmoitetun laitoksen nimi tai tunnusnumero;
9.
Punktis 8 osutatud sertifikaadi skaneeritud koopia, kui see on asjakohane.
9.
Tarvittaessa skannattu jäljennös 8 kohdassa tarkoitetusta todistuksesta;
10.
Kõik liikmesriigid, kus tehisintellektisüsteem on liidus turule lastud, kasutusele võetud või kättesaadavaks tehtud.
10.
Kaikki jäsenvaltiot, joissa tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille, otettu käyttöön tai asetettu saataville unionissa;
11.
Artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni koopia.
11.
Jäljennös 47 artiklassa tarkoitetusta EU-vaatimustenmukaisuusvakuutuksesta;
12.
Elektrooniline kasutusjuhend. Seda teavet ei esitata III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sellistes valdkondades, nagu õiguskaitse või rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldus.
12.
Sähköiset käyttöohjeet; näitä tietoja ei anneta liitteessä III olevassa 1, 6 ja 7 kohdassa tarkoitetuista suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä, joita käytetään lainvalvonnan, muuttoliikkeen hallinnan, turvapaikka-asioiden ja rajavalvonnan aloilla;
13.
Täiendava teabe URL, kui see on asjakohane.
13.
URL-osoite, josta saa lisätietoja (valinnainen).
B jagu – teave, mille suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad esitama kooskõlas artikli 49 lõikega 2
B jakso – Tiedot, jotka tarjoajien on 49 artiklan 2 kohdan mukaisesti annettava suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis tuleb registreerida vastavalt artikli 49 lõikele 2, tuleb esitada järgmine teave ning seda edaspidi ajakohastada.
Tämän asetuksen 49 artiklan 2 kohdan mukaisesti rekisteröitävistä tekoälyjärjestelmistä on annettava ja pidettävä sen jälkeen ajan tasalla seuraavat tiedot:
1.
Pakkuja nimi, aadress ja kontaktandmed.
1.
Tarjoajan nimi, osoite ja yhteystiedot;
2.
Kui pakkuja nimel esitab teabe keegi teine, siis selle isiku nimi, aadress ja kontaktandmed.
2.
Jos tiedot antaa toinen henkilö tarjoajan puolesta, kyseisen henkilön nimi, osoite ja yhteystiedot;
3.
Volitatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed, kui see on kohaldatav.
3.
Tarvittaessa valtuutetun edustajan nimi, osoite ja yhteystiedot;
4.
Tehisintellektisüsteemi kaubanimi ning muud täiendavad üheselt mõistetavad viited, mis võimaldavad tehisintellektisüsteemi kindlaks teha ja seda jälgida.
4.
Tekoälyjärjestelmän tuotenimi ja muut yksiselitteiset viitetiedot, joiden avulla tekoälyjärjestelmä voidaan tunnistaa ja jäljittää;
5.
Tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe kirjeldus.
5.
Kuvaus tekoälyjärjestelmän käyttötarkoituksesta;
6.
Artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimus või tingimused, mille alusel tehisintellektisüsteemi ei peeta suure riskiga süsteemiks.
6.
Tämän asetuksen 6 artiklan 3 kohdan mukainen edellytys tai sen mukaiset edellytykset, joiden perusteella tekoälyjärjestelmän ei katsota olevan suuririskinen;
7.
Lühikokkuvõte põhjustest, mille alusel tehisintellektisüsteemi ei peeta artikli 6 lõike 3 kohase menetluse kohaldamisel suure riskiga süsteemiks.
7.
Lyhyt tiivistelmä syistä, joiden perusteella tekoälyjärjestelmän ei katsota olevan 6 artiklan 3 kohdan mukaista menettelyä sovellettaessa suuririskinen;
8.
Tehisintellektisüsteemi staatus (turul või kasutuses, ei ole enam turul/kasutuses, tagasi nõutud).
8.
Tekoälyjärjestelmän tila (markkinoilla tai käytössä; ei enää saateta markkinoille/käytössä, vedetty pois markkinoilta);
9.
Kõik liikmesriigid, kus tehisintellektisüsteem on liidus turule lastud, kasutusele võetud või kättesaadavaks tehtud.
9.
Kaikki jäsenvaltiot, joissa tekoälyjärjestelmä on saatettu markkinoille, otettu käyttöön tai asetettu saataville unionissa.
C jagu – teave, mille suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad peavad esitama kooskõlas artikli 49 lõikega 3
C jakso – Tiedot, jotka käyttöönottajien on 49 artiklan 3 kohdan mukaisesti annettava suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta, mis tuleb registreerida vastavalt artikli 49 lõikele 3, tuleb esitada järgmine teave ning seda edaspidi ajakohastada.
Tämän asetuksen 49 artiklan 3 kohdan mukaisesti rekisteröitävistä suuririskisistä tekoälyjärjestelmistä on annettava ja pidettävä sen jälkeen ajan tasalla seuraavat tiedot:
1.
Juurutaja nimi, aadress ja kontaktandmed.
1.
Käyttöönottajan nimi, osoite ja yhteystiedot;
2.
Juurutaja nimel teavet esitava isiku nimi, aadress ja kontaktandmed.
2.
Käyttöönottajan puolesta tiedot antavan henkilön nimi, osoite ja yhteystiedot;
3.
Tehisintellektisüsteemi pakkuja poolt ELi andmebaasi kandmise URL.
3.
Tekoälyjärjestelmän tarjoajan järjestelmästä EU:n tietokantaan kirjaamien tietojen URL-osoite;
4.
Artikli 27 kohaselt läbi viidud põhiõigustele avalduva mõju hinnangu tulemuste kokkuvõte.
4.
Yhteenveto 27 artiklan mukaisesti suoritetun perusoikeusvaikutusten arvioinnin tuloksista;
5.
Määruse (EL) 2016/679 artikli 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 27 kohaselt tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artikli 26 lõikes 8, kui see on kohaldatav.
5.
Tarvittaessa yhteenveto asetuksen (EU) 2016/679 35 artiklan tai direktiivin (EU) 2016/680 27 artiklan mukaisesti tehdystä tietosuojaa koskevasta vaikutustenarvioinnista tämän asetuksen 26 artiklan 8 kohdan mukaisesti.
IX LISA
LIITE IX
Teave, mis tuleb esitada III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi registreerimisel seoses tegelikes tingimustes testimisega kooskõlas artikliga 60
Liitteessä III lueteltujen suuririskisten tekoälyjärjestelmien 60 artiklan mukaisen tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen rekisteröinnin yhteydessä annettavat tiedot
Tegelikes tingimustes testimise kohta, mis tuleb registreerida vastavalt artiklile 60, tuleb esitada järgmine teave ning seda edaspidi ajakohastada.
Tämän asetuksen 60 artiklan mukaisesti rekisteröitävästä tosielämän olosuhteissa tapahtuvasta testauksesta on annettava ja pidettävä sen jälkeen ajan tasalla seuraavat tiedot:
1.
Tegelikes tingimustes testimise üleliiduline kordumatu ühtne identifitseerimisnumber.
1.
Tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen unionin laajuinen yksilöllinen tunnistenumero;
2.
Tegelikes tingimustes testimises osaleva pakkuja või võimaliku pakkuja ja juurutajate nimi ja kontaktandmed.
2.
Tosielämän olosuhteissa tapahtuvaan testaukseen osallistuvien tarjoajan tai mahdollisen tarjoajan ja käyttöönottajien nimi ja yhteystiedot;
3.
Tehisintellektisüsteemi lühikirjeldus, selle sihtotstarve ja muu süsteemi identifitseerimiseks vajalik teave.
3.
Lyhyt kuvaus tekoälyjärjestelmästä, sen käyttötarkoituksesta ja muista tiedoista, jotka ovat tarpeen järjestelmän tunnistamiseksi;
4.
Tegelikes tingimustes testimise kava põhiomaduste kokkuvõte.
4.
Yhteenveto tosielämän olosuhteissa tapahtuvaa testausta koskevan suunnitelman keskeisistä ominaisuuksista;
5.
Teave tegelikes tingimustes testimise peatamise või lõpetamise kohta.
5.
Tiedot tosielämän olosuhteissa tapahtuvan testauksen keskeyttämisestä tai päättämisestä.
X LISA
LIITE X
Liidu õigusaktid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide kohta
Vapauden turvallisuuden ja oikeuden alueen laaja-alaisia tietojärjestelmiä koskevat unionin säädökset
1. Schengeni infosüsteem
1. Schengenin tietojärjestelmä
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1).
a)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1860, annettu 28 päivänä marraskuuta 2018, Schengenin tietojärjestelmän käytöstä laittomasti oleskelevien kolmansien maiden kansalaisten palauttamiseksi (EUVL L 312, 7.12.2018, s. 1).
b)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).
b)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1861, annettu 28 päivänä marraskuuta 2018, Schengenin tietojärjestelmän (SIS) perustamisesta, toiminnasta ja käytöstä rajatarkastuksissa, Schengenin sopimuksen soveltamisesta tehdyn yleissopimuksen muuttamisesta ja asetuksen (EY) N:o 1987/2006 muuttamisesta ja kumoamisesta (EUVL L 312, 7.12.2018, s. 14).
c)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).
c)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1862, annettu 28 päivänä marraskuuta 2018, Schengenin tietojärjestelmän (SIS) perustamisesta, toiminnasta ja käytöstä poliisiyhteistyössä ja rikosasioissa tehtävässä oikeudellisessa yhteistyössä, neuvoston päätöksen 2007/533/YOS muuttamisesta ja kumoamisesta sekä Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EY) N:o 1986/2006 ja komission päätöksen 2010/261/EU kumoamisesta (EUVL L 312, 7.12.2018, s. 56).
2. Viisainfosüsteem
2. Viisumitietojärjestelmä
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1133, millega muudetakse määrusi (EL) nr 603/2013, (EL) 2016/794, (EL) 2018/1862, (EL) 2019/816 ja (EL) 2019/818 seoses tingimuste kehtestamisega juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele viisainfosüsteemi kasutamise eesmärgil (ELT L 248, 13.7.2021, lk 1).
a)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2021/1133, annettu 7 päivänä heinäkuuta 2021, asetusten (EU) N:o 603/2013, (EU) 2016/794, (EU) 2018/1862, (EU) 2019/816 ja (EU) 2019/818 muuttamisesta viisumitietojärjestelmän tarkoituksia varten tapahtuvan muihin EU:n tietojärjestelmiin pääsyn edellytysten vahvistamisen osalta (EUVL L 248, 13.7.2021, s. 1).
b)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1134, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi (ELT L 248, 13.7.2021, lk 11).
b)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2021/1134, annettu 7 päivänä heinäkuuta 2021, Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 767/2008, (EY) N:o 810/2009, (EU) 2016/399, (EU) 2017/2226, (EU) 2018/1240, (EU) 2018/1860, (EU) 2018/1861, (EU) 2019/817 ja (EU) 2019/1896 muuttamisesta ja neuvoston päätösten 2004/512/EY ja 2008/633/YOS kumoamisesta viisumitietojärjestelmän uudistamiseksi (EUVL L 248, 13.7.2021, s. 11).
3. Eurodac-süsteem
3. Eurodac-järjestelmä
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1315 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1358/oj).
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2024/1358, annettu 14 päivänä toukokuuta 2024, Eurodac-järjestelmän perustamisesta biometristen tietojen vertailua varten Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EU) 2024/1351 ja (EU) 2024/1350 ja neuvoston direktiivin 2001/55/EY tehokkaaksi soveltamiseksi ja laittomasti oleskelevien kolmansien maiden kansalaisten ja kansalaisuudettomien henkilöiden tunnistamiseksi sekä jäsenvaltioiden lainvalvontaviranomaisten ja Europolin esittämistä, Eurodac-tietoihin lainvalvontatarkoituksia varten tehtäviä vertailuja koskevista pyynnöistä ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EU) 2018/1240 ja (EU) 2019/818 muuttamisesta ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asetuksen (EU) N:o 603/2013 kumoamisesta (EUVL L, 2024/1358, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1358/oj).
4. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
4. Rajanylitystietojärjestelmä
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2017/2226, annettu 30 päivänä marraskuuta 2017, rajanylitystietojärjestelmän (EES) perustamisesta jäsenvaltioiden ulkorajat ylittävien kolmansien maiden kansalaisten maahantuloa, maastalähtöä ja pääsyn epäämistä koskevien tietojen rekisteröimiseksi ja edellytysten määrittämisestä pääsylle EES:n tietoihin lainvalvontatarkoituksissa sekä Schengenin sopimuksen soveltamisesta tehdyn yleissopimuksen ja asetusten (EY) N:o 767/2008 ja (EU) N:o 1077/2011 muuttamisesta (EUVL L 327, 9.12.2017, s. 20).
5. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem
5. EU:n matkustustieto- ja -lupajärjestelmä
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).
a)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1240, annettu 12 päivänä syyskuuta 2018, Euroopan matkustustieto- ja -lupajärjestelmän (ETIAS) perustamisesta ja asetusten (EU) N:o 1077/2011, (EU) N:o 515/2014, (EU) 2016/399, (EU) 2016/1624 ja (EU) 2017/2226 muuttamisesta (EUVL L 236, 19.9.2018, s. 1).
b)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1241, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise eesmärgil (ELT L 236, 19.9.2018, lk 72).
b)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2018/1241, annettu 12 päivänä syyskuuta 2018, asetuksen (EU) 2016/794 muuttamisesta Euroopan matkustustieto- ja -lupajärjestelmän (ETIAS) perustamiseksi (EUVL L 236, 19.9.2018, s. 72).
6. Euroopa karistusregistrite infosüsteem kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta
6. Kolmansien maiden kansalaisia ja kansalaisuudettomia koskeva eurooppalainen rikosrekisteritietojärjestelmä
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/816, annettu 17 päivänä huhtikuuta 2019, niiden jäsenvaltioiden tunnistamista koskevan keskitetyn järjestelmän perustamisesta, joilla on kolmansien maiden kansalaisten ja kansalaisuudettomien henkilöiden tuomioita koskevia tietoja (ECRIS-TCN), eurooppalaisen rikosrekisteritietojärjestelmän täydentämiseksi ja asetuksen (EU) 2018/1726 muuttamisesta (EUVL L 135, 22.5.2019, s. 1).
7. Koostalitlusvõime
7. Yhteentoimivuus
a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).
a)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/817, annettu 20 päivänä toukokuuta 2019, kehyksen vahvistamisesta rajoja ja viisumipolitiikkaa koskevien EU:n tietojärjestelmien yhteentoimivuudelle ja Euroopan parlamentin ja neuvoston asetusten (EY) N:o 767/2008, (EU) 2016/399, (EU) 2017/2226, (EU) 2018/1240, (EU) 2018/1726 ja (EU) 2018/1861 sekä neuvoston päätösten 2004/512/EY ja 2008/633/YOS muuttamisesta (EUVL L 135, 22.5.2019, s. 27).
b)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).
b)
Euroopan parlamentin ja neuvoston asetus (EU) 2019/818, annettu 20 päivänä toukokuuta 2019, kehyksen vahvistamisesta poliisiyhteistyötä ja oikeudellista yhteistyötä sekä turvapaikka- ja muuttoliikeasioita koskevien EU:n tietojärjestelmien yhteentoimivuudelle ja asetusten (EU) 2018/1726, (EU) 2018/1862 ja (EU) 2019/816 muuttamisesta (EUVL L 135, 22.5.2019, s. 85).
XI LISA
LIITE XI
Artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud tehniline dokumentatsioon – üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate tehniline dokumentatsioon
Tämän asetuksen 53 artiklan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitettu tekninen dokumentaatio – yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajia koskeva tekninen dokumentaatio
1. jagu
1 jakso
Teave, mille peavad esitama kõik üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad
Tiedot, jotka kaikkien yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien on toimitettava
Artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet vastavalt mudeli suurusele ja riskiprofiilile.
Tämän asetuksen 53 artiklan 1 kohdan a alakohdassa tarkoitettuun tekniseen dokumentaation on sisällyttävä vähintään seuraavat tiedot mallin koon ja riskiprofiilin mukaan:
1.
Üldotstarbelise tehisintellektimudeli üldine kirjeldus, sealhulgas:
1.
Yleiskäyttöisen tekoälymallin yleinen kuvaus, mukaan lukien seuraavat tiedot:
a)
ülesanded, mida mudel on ette nähtud täitma, ning selliste tehisintellektisüsteemide liik ja olemus, millesse seda saab integreerida;
a)
tehtävät, jotka mallin on tarkoitus suorittaa, sekä niiden tekoälyjärjestelmien tyyppi ja luonne, joihin se voidaan integroida;
b)
kohaldatavad vastuvõetavad kasutuspõhimõtted;
b)
sovellettavat hyväksyttävän käytön periaatteet;
c)
tarbimisse lubamise kuupäev ja turustamismeetodid;
c)
julkaisupäivä ja jakelumenetelmät;
d)
arhitektuur ja parameetrite arv;
d)
parametrien arkkitehtuuri ja lukumäärä;
e)
sisendite ja väljundite modaalsus (nt tekst, kujutis) ja vorming;
e)
syöttötietojen ja tuotosten modaalisuus (esim. teksti ja kuva) ja muoto;
f)
litsents.
f)
lisenssi.
2.
Punktis 1 osutatud mudeli elementide üksikasjalik kirjeldus ja asjakohane teave arendusprotsessi kohta, sealhulgas järgmised elemendid:
2.
Yksityiskohtainen kuvaus 1 kohdassa tarkoitetuista mallin osista ja olennaiset tiedot kehittämisprosessista, mukaan lukien seuraavat seikat:
a)
tehnilised vahendid (nt kasutusjuhend, taristu, vahendid), mis on vajalikud üldotstarbelise tehisintellektimudeli integreerimiseks tehisintellektisüsteemidesse;
a)
tekniset välineet (esim. käyttöohjeet, infrastruktuuri ja työkalut), jotka vaaditaan yleiskäyttöisen tekoälymallin integroimiseksi tekoälyjärjestelmiin;
b)
mudeli ja treenimisprotsessi spetsifikatsioonid, sealhulgas treenimismeetodid ja -tehnikad, peamised projekteerimisvalikud, sealhulgas põhjendused ja tehtud eeldused; mida on mudel projekteeritud optimeerima ja milline on eri parameetrite olulisus, kui see on asjakohane;
b)
mallin ja koulutusprosessin rakennespesifikaatiot, myös koulutusmenetelmät ja -tekniikat, keskeiset rakenteelliset valinnat, mukaan lukien periaatteet ja tehdyt oletukset; se, mihin nähden malli on suunniteltu optimoitumaan ja tapauksen mukaan eri parametrien merkitys;
c)
teave treenimisel, testimisel ja valideerimisel kasutatud andmete kohta, kui see on kohaldatav, sealhulgas andmete liik ja päritolu ning andmehooldusmeetodid (nt puhastamine, filtreerimine jne), andmepunktide arv, nende ulatus ja põhiomadused; kuidas andmed saadi ja valiti, samuti kõik muud meetmed andmeallikate ja kindlaks määratava kallutatuse tuvastamise meetodite sobimatuse avastamiseks, kui see on kohaldatav;
c)
tiedot koulutuksessa, testauksessa ja validoinnissa käytetystä datasta, tarvittaessa myös datan tyypistä ja alkuperästä sekä kuratointimenetelmistä (esim. puhdistus, suodatus jne.), tietopisteiden lukumäärästä, laajuudesta ja pääpiirteistä; se, miten data on saatu ja valittu, sekä tarvittaessa kaikki muut toimenpiteet, joilla havaitaan datalähteiden sopimattomuus, ja menetelmät vinoutumien havaitsemiseksi;
d)
mudeli treenimiseks kasutatavad arvutusressursid (nt ujukomatehete arv), treenimise aeg ja muud treenimisega seotud asjakohased üksikasjad;
d)
mallin kouluttamiseen käytetyt laskentaresurssit (esim. liukulukulaskutoimitusten lukumäärä), koulutusaika ja muut koulutukseen liittyvät olennaiset tiedot;
e)
mudeli teadaolev või hinnanguline energiatarbimine.
e)
mallin tunnettu tai arvioitu energiankulutus.
Punkti e puhul, kui mudeli energiatarbimine ei ole teada, võib energiatarbimine põhineda kasutatud arvutusressursse käsitleval teabel.
Edellä olevan e alakohdan osalta, jos mallin energiankulutus ei ole tiedossa, energiakulutuksen perustana voidaan hyödyntää käytettyjä laskentaresursseja koskevia tietoja.
2. jagu
2 jakso
Lisateave, mille peavad esitama kõik süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad
Sellaisten yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajien, joihin liittyy systeeminen riski, toimitettavat lisätiedot
1.
Hindamisstrateegiate üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas hindamistulemused, tuginedes kättesaadavatele avalikele hindamisprotokollidele ja -vahenditele või muudele hindamismeetoditele. Hindamisstrateegiad hõlmavad hindamiskriteeriume, parameetreid ja metoodikat piiride tuvastamiseks.
1.
Yksityiskohtainen kuvaus arviointistrategioista, mukaan lukien arvioinnin tulokset, käytettävissä olevien julkisten arviointiprotokollien ja -välineiden tai muiden arviointimenetelmien perusteella. Arviointistrategioihin on sisällyttävä arviointiperusteet, mittarit ja menetelmät rajoitusten tunnistamiseksi.
2.
Kui see on kohaldatav, siis selliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, mis on kehtestatud sisemiste ja/või väliste vastandtestimiste tegemiseks (nt punaste tiimide kasutamine), mudelite kohandamiseks, sealhulgas ühtlustamiseks ja peenhäälestamiseks.
2.
Tarvittaessa yksityiskohtainen kuvaus toimenpiteistä, jotka on otettu käyttöön sisäisen ja/tai ulkoisen adversariaalisen testauksen suorittamiseksi (esim. red teaming -testaus) ja mallien mukauttamiseksi, mukaan lukien yhdenmukaistaminen ja hienosäätö.
3.
Kui see on kohaldatav, siis süsteemi arhitektuuri üksikasjalik kirjeldus, milles selgitatakse, kuidas tarkvarakomponendid üksteisele toetuvad või üksteisele sisendit annavad ja üldise andmetöötlusega integreeruvad.
3.
Tarvittaessa järjestelmäarkkitehtuurin yksityiskohtainen kuvaus, jossa selitetään, miten ohjelmistokomponentit rakentuvat suhteessa toisiinsa tai ovat vuorovaikutuksessa ja miten ne osallistuvat järjestelmän toimintaan.
XII LISA
LIITE XII
Artikli 53 lõike 1 punktis b osutatud teave läbipaistvuse kohta – üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate tehniline dokumentatsioon järgmise etapi pakkujatele, kes integreerivad mudeli oma tehisintellektisüsteemi
53 artiklan 1 kohdan b alakohdassa tarkoitetut avoimuustiedot – tekninen dokumentaatio yleiskäyttöisten tekoälymallien tarjoajille, jotka tarjoavat malleja loppupään tarjoajille, jotka integroivat ne tekoälyjärjestelmäänsä
Artikli 53 lõike 1 punktis b osutatud teave peab sisaldama vähemalt järgmist.
Tämän asetuksen 53 artiklan 1 kohdan b alakohdassa tarkoitettuihin tietoihin on sisällyttävä vähintään seuraavat tiedot:
1.
Üldotstarbelise tehisintellektimudeli üldine kirjeldus, sealhulgas:
1.
Yleiskäyttöisen tekoälymallin yleinen kuvaus, mukaan lukien seuraavat tiedot:
a)
ülesanded, mida mudel on ette nähtud täitma, ning nende tehisintellektisüsteemide liik ja olemus, millesse seda saab integreerida;
a)
tehtävät, jotka mallin on tarkoitus suorittaa, sekä niiden tekoälyjärjestelmien tyyppi ja luonne, joihin se voidaan integroida;
b)
kohaldatavad vastuvõetavad kasutuspõhimõtted;
b)
sovellettavat hyväksyttävän käytön periaatteet;
c)
tarbimisse lubamise kuupäev ja turustamismeetodid;
c)
julkaisupäivä ja jakelumenetelmät;
d)
kuidas mudel suhtleb või kuidas seda võidakse kasutada, et suhelda riistvara või tarkvaraga, mis ei ole ise tehisintellektisüsteemi osa, kui see on kohaldatav;
d)
tarvittaessa se, miten malli on vuorovaikutuksessa tai miten sitä voidaan käyttää vuorovaikutukseen sellaisten laitteiden tai ohjelmistojen kanssa, jotka eivät ole osa itse mallia;
e)
üldotstarbelise tehisintellektimudeli kasutamisega seotud asjakohase tarkvara versioonid, kui see on kohaldatav;
e)
tarvittaessa yleiskäyttöisen tekoälymallin käyttöön liittyvien asianomaisten laiteohjelmistojen versiot;
f)
arhitektuur ja parameetrite arv;
f)
parametrien arkkitehtuuri ja lukumäärä;
g)
sisendite ja väljundite modaalsus (nt tekst, kujutis) ja vorming;
g)
syöttötietojen ja tuotosten modaalisuus (esim. teksti ja kuva) ja muoto;
h)
mudeli litsents.
h)
mallin lisenssi.
2.
Mudeli komponentide ja selle arendamise protsessi kirjeldus:
2.
Kuvaus mallin osista ja sen kehittämisprosessista, mukaan lukien seuraavat tiedot:
a)
tehnilised vahendid (nt kasutusjuhend, taristu, vahendid), mis on vajalikud üldotstarbelise tehisintellektimudeli integreerimiseks tehisintellektisüsteemidesse;
a)
tekniset välineet (esim. käyttöohjeet, infrastruktuuri ja työkalut), jotka vaaditaan yleiskäyttöisen tekoälymallin integroimiseksi tekoälyjärjestelmiin;
b)
sisendite ja väljundite modaalsus (nt tekst, pilt jne) ja vorming ning nende maksimaalne suurus (nt kontekstiakna pikkus jne);
b)
syöttötietojen ja tuotosten modaalisuus (esim. teksti ja kuva) ja muoto sekä niiden enimmäiskoko (esim. konteksti-ikkunan koko);
c)
teave treenimisel, testimisel ja valideerimisel kasutatud andmete kohta, kui see on kohaldatav, sealhulgas andmete liik ja päritolu ning andmehooldusmetoodika.
c)
tiedot koulutuksessa, testauksessa ja validoinnissa käytetystä datasta, mukaan lukien datan tyyppi ja alkuperä sekä kuratointimenetelmät.
XIII LISA
LIITE XIII
Kriteeriumid, mille alusel liigitatakse üldotstarbeline tehisintellektimudel artiklis 51 osutatud süsteemse riskiga mudeliks
Perusteet 51 artiklassa tarkoitettujen yleiskäyttöisten tekoälymallien, joihin liittyy systeeminen riski, nimeämiselle
Selleks et teha kindlaks, kas üldotstarbelisel tehisintellektimudelil on artikli 51 lõike 1 punktis a sätestatutega samaväärsed võimed või mõju, võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:
Sen määrittämiseksi, että yleiskäyttöisen tekoälymallin suorituskyky tai vaikutus vastaa 51 artiklan 1 kohdan a alakohdassa säädettyä suorituskykyä tai vaikutusta, komissio ottaa huomioon seuraavat kriteerit:
a)
mudeli parameetrite arv;
a)
mallin parametrien lukumäärä;
b)
andmestiku kvaliteet või suurus, näiteks mõõdetuna tokenite abil;
b)
datajoukon laatu tai koko, esimerkiksi tokeneilla mitattuna;
c)
mudeli treenimisel kasutatud arvutuste hulk, mida mõõdetakse ujukomatehetes või näidatakse muude muutujate kombinatsiooniga, nagu treenimise hinnanguline maksumus, treenimiseks kuluv hinnanguline aeg või treenimise hinnanguline energiatarbimine;
c)
mallin koulutuksessa käytetyn laskennan määrä mitattuna liukulaskutoimituksilla tai ilmaistuna muiden muuttujien, kuten arvioitujen koulutuskustannusten, arvioidun koulutukseen tarvittavan ajan tai arvioidun koulutuksen energiankulutuksen, yhdistelmänä;
d)
mudeli sisendite ja väljundite modaalsus, nagu tekst-tekst (suured keelemudelid), tekst-pilt, multimodaalsus ja tehnika tasemel künnised suure mõjuga võimete kindlaksmääramiseks iga modaalsuse puhul ning sisendite ja väljundite konkreetne liik (nt bioloogilised järjestused);
d)
mallin syöttötietojen ja tuotosten modaalisuus, kuten tekstistä tekstiksi (laaja kielimalli), tekstistä kuvaksi tai multimodaalisuus, ja uusimmat kynnysarvot laajavaikutteisten valmiuksien määrittelemiseksi kullekin modaalisuudelle sekä syöttötietojen ja tuotosten erityinen tyyppi (esim. biologinen sekvenssi);
e)
mudeli võimete võrdlusalused ja hinnangud, sealhulgas ülesannete arv ilma lisatreenimiseta, kohanemisvõime uute, eristatavate ülesannete õppimiseks, selle autonoomsuse ja mastaabitavuse tase, vahendid, millele mudelil on juurdepääs;
e)
mallin valmiuksien vertailuarvot ja arvioinnit, mukaan lukien sellaisten tehtävien määrä, joihin ei liity lisäkoulutusta, mukautumiskyky uusien, erillisten tehtävien oppimiseen, sen itsenäisyyden ja skaalattavuuden aste sekä sen käytettävissä olevat välineet;
f)
kas mudelil on suur mõju siseturule tulenevalt levikuulatusest, mida eeldatakse juhul, kui see on tehtud kättesaadavaks vähemalt 10 000 liidus tegutsevale registreeritud ärikasutajale;
f)
se, onko mallilla kattavuutensa vuoksi suuri vaikutus sisämarkkinoihin, mikä on oletuksena, kun se on asetettu vähintään 10 000:n unioniin sijoittautuneen rekisteröidyn yrityskäyttäjän saataville;
g)
registreeritud lõppkasutajate arv.
g)
rekisteröityjen loppukäyttäjien lukumäärä.
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)
ISSN 1977-0812 (electronic edition)