Eiropas Savienības
Oficiālais Vēstnesis
LV
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1689,
EIROPAS PARLAMENTA UN PADOMES REGULA (ES) 2024/1689
millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus)
ar ko nosaka saskaņotas normas mākslīgā intelekta jomā un groza Regulas (EK) Nr. 300/2008, (ES) Nr. 167/2013, (ES) Nr. 168/2013, (ES) 2018/858, (ES) 2018/1139 un (ES) 2019/2144 un Direktīvas 2014/90/ES, (ES) 2016/797 un (ES) 2020/1828 (Mākslīgā intelekta akts)
(Dokuments attiecas uz EEZ)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
EIROPAS PARLAMENTS UN EIROPAS SAVIENĪBAS PADOME,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 114,
ņemot vērā Līgumu par Eiropas Savienības darbību un jo īpaši tā 16. un 114. pantu,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ņemot vērā Eiropas Komisijas priekšlikumu,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
pēc leģislatīvā akta projekta nosūtīšanas valstu parlamentiem,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
ņemot vērā Eiropas Ekonomikas un sociālo lietu komitejas atzinumu (1),
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),
ņemot vērā Eiropas Centrālās bankas atzinumu (2),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),
ņemot vērā Reģionu komitejas atzinumu (3),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)
saskaņā ar parasto likumdošanas procedūru (4),
ning arvestades järgmist:
(1)
Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellektisüsteemide arendamiseks, turule laskmiseks, kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks liidus kooskõlas liidu väärtustega, et edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut, tagades samal ajal tervise, turvalisuse, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemelise kaitse ning keskkonnakaitse, kaitsta tehisintellekti süsteemide kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni. Käesoleva määrusega tagatakse tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, takistades seega liikmesriikidel kehtestamast piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, välja arvatud juhul, kui see käesoleva määrusega selgesõnaliselt lubatakse.
(1)
Šīs regulas mērķis ir uzlabot iekšējā tirgus darbību, nosakot vienotu tiesisko regulējumu, jo īpaši mākslīgā intelekta sistēmu (MI sistēmu) izstrādei, laišanai tirgū, nodošanai ekspluatācijā un lietošanai Savienībā saskaņā ar Savienības vērtībām, veicināt uz cilvēku orientēta un uzticama mākslīgā intelekta (MI) ieviešanu, vienlaikus nodrošinot augstu veselības, drošuma, Pamattiesību hartā (Harta) nostiprināto pamattiesību, tostarp demokrātijas un tiesiskuma, un vides aizsardzības līmeni, aizsargāt pret MI sistēmu radītām kaitīgām sekām Savienībā un atbalstīt inovāciju. Šī regula nodrošina uz MI bāzētu preču un pakalpojumu brīvu apriti pāri robežām, tādējādi nepieļaujot, ka dalībvalstis uzliek ierobežojumus MI sistēmu izstrādei, laišanai tirgū un lietošanai, ja vien šī regula tos nepārprotami neatļauj.
(2)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas põhiõiguste hartas sätestatud liidu väärtustega, hõlbustades füüsiliste isikute, ettevõtjate, demokraatia ja õigusriigi kaitset ning keskkonnakaitset, edendades samal ajal innovatsiooni ja tööhõivet ning viies liidu usaldusväärse tehisintellekti laialdaselt kasutuselevõtmises juhtpositsioonile.
(2)
Šī regula būtu jāpiemēro saskaņā ar Hartā nostiprinātajām Savienības vērtībām, veicinot fizisku personu, uzņēmumu, demokrātijas, tiesiskuma un vides aizsardzību, vienlaikus veicinot inovāciju un nodarbinātību un padarot Savienību par līderi uzticama MI ieviešanā.
(3)
Tehisintellektisüsteeme saab kergesti juurutada paljudes erinevates majandussektorites ja ühiskonna osades, sealhulgas piiriüleselt, ning need saavad kergesti levida kogu liidus. Teatavad liikmesriigid on juba uurinud võimalust võtta vastu riigisisesed õigusnormid, et tagada tehisintellekti usaldusväärsus ja ohutus ning selle arendamine ja kasutamine kooskõlas põhiõigustealaste kohustustega. Erinevad riigisisesed õigusnormid võivad tuua kaasa siseturu killustumise ja võivad vähendada tehisintellektisüsteemide arendamise, impordi või kasutamisega tegelevate operaatorite õiguskindlust. Seepärast tuleks usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks tagada kõikjal liidus kaitse järjekindlus ja kõrge tase ning ühtlasi hoida ära erinevusi, mis kahjustavad tehisintellektisüsteemide ja nendega seotud toodete ja teenuste vaba ringlust, innovatsiooni, juurutamist ja levikut siseturul; selleks tuleks operaatoritele kehtestada ühetaolised kohustused ja tagada kaalukate üldiste huvide ja isikute õiguste ühtne kaitse siseturul, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 114. Kuivõrd käesolev määrus sisaldab konkreetseid õigusnorme, mis puudutavad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja millega piiratakse tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks, tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva füüsiliste isikutega seotud riskihindamise jaoks ja tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise liigitamise jaoks, on asjakohane võtta nende konkreetsete normide puhul käesoleva määruse aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 16. Neid konkreetseid õigusnorme ja ELi toimimise lepingu artiklile 16 tuginemist silmas pidades on asjakohane konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
(3)
MI sistēmas var viegli ieviest daudzos un dažādos ekonomikas sektoros un daudzās sabiedrības daļās, arī pāri robežām, un tās var būt apritē visā Savienībā. Dažas dalībvalstis jau ir izskatījušas iespēju pieņemt valsts līmeņa noteikumus ar mērķi nodrošināt to, ka MI ir uzticams un drošs un to izstrādā un izmanto saskaņā ar pienākumiem ievērot pamattiesības. Atšķirīgi valstu noteikumi var izraisīt iekšējā tirgus sadrumstalotību un mazināt juridisko noteiktību operatoriem, kuri izstrādā, importē vai izmanto MI sistēmas. Tāpēc visā Savienībā būtu jānodrošina konsekvents un augsts aizsardzības līmenis, lai panāktu uzticamu MI, turpretim atšķirības, kuras kavē MI sistēmu un saistīto produktu un pakalpojumu brīvu apriti, inovāciju, ieviešanu un izmantošanu iekšējā tirgū, būtu jānovērš, nosakot vienotus pienākumus operatoriem un garantējot sevišķi svarīgu sabiedrības interešu un personu tiesību vienotu aizsardzību visā iekšējā tirgū, pamatojoties uz Līguma par Eiropas Savienības darbību (LESD) 114. pantu. Ciktāl šī regula satur konkrētus noteikumus par indivīdu aizsardzību attiecībā uz personas datu apstrādi saistībā ar ierobežojumiem MI sistēmu lietošanā biometriskajai tālidentifikācijai tiesībaizsardzības nolūkos, MI sistēmu lietošanā fizisku personu radītā riska novērtējuma veikšanai tiesībaizsardzības nolūkos un biometriskās kategorizācijas MI sistēmu lietošanā tiesībaizsardzības nolūkos, ir piemēroti par šīs regulas pamatu, ciktāl tas attiecas uz minētajiem konkrētajiem noteikumiem, noteikt LESD 16. pantu. Ņemot vērā minētos konkrētos noteikumus un LESD 16. panta izmantošanu, ir lietderīgi apspriesties ar Eiropas Datu aizsardzības kolēģiju.
(4)
Tehisintellekt on kiiresti arenev tehnoloogiaharu, mis aitab saavutada mitmesuguseid majanduslikke, keskkondlikke ja ühiskondlikke hüvesid kõigis tööstusharudes ja ühiskondlikes tegevustes. Tänu täpsemale prognoosimisele, tegevuse ja ressursijaotuse optimeerimisele ning üksikisikutele ja organisatsioonidele kättesaadavate digilahenduste personaliseerimisele võib tehisintellekti kasutamine anda ettevõtjatele olulise konkurentsieelise ning toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, toiduohutus, haridus ja koolitus, meedia, sport, kultuur, taristuhaldus, energeetika, transport ja logistika, avalikud teenused, turvalisus, õigus, ressursi- ja energiatõhusus, keskkonnaseire, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine ja taastamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
(4)
MI ir tehnoloģiju kopa, kas strauji attīstās un sniedz dažādus ieguvumus ekonomikai, videi un sabiedrībai visās nozarēs un sociālajās darbībās. Uzlabojot prognozēšanu, optimizējot darbības un resursu piešķiršanu un personalizējot indivīdiem un organizācijām pieejamos digitālos risinājumus, MI lietošana var nodrošināt būtiskas konkurences priekšrocības uzņēmumiem un sekmēt sabiedrībai un videi labvēlīgus rezultātus, piemēram, veselības aprūpē, lauksaimniecībā, pārtikas nekaitīguma nodrošināšanā, izglītībā un mācībās, mediju, sporta un kultūras jomā, infrastruktūras apsaimniekošanā, enerģētikā, transportā un loģistikā, sabiedriskajos pakalpojumos, drošībā, tieslietās, resursefektivitātē un energoefektivitātē, vides monitoringā, biodaudzveidības un ekosistēmu saglabāšanā un atjaunošanā un klimata pārmaiņu mazināšanas un pielāgošanās tām jomā.
(5)
Samas võib tehisintellekt olenevalt konkreetse rakenduse asjaoludest, kasutusest ja tehnoloogilise arengu tasemest tekitada ka riske ning kahjustada avalikke huve ja liidu õigusega kaitstud põhiõigusi. Selline kahju võib olla varaline või mittevaraline, sealhulgas füüsiline, psühholoogiline, ühiskondlik või majanduslik.
(5)
Tajā pašā laikā atkarībā no MI konkrētā lietojuma apstākļiem, izmantošanas un tehnoloģiskās attīstības pakāpes, tas var radīt riskus un nodarīt kaitējumu sabiedrības interesēm un pamattiesībām, kuras aizsargā Savienības tiesību akti. Šāds kaitējums var būt materiāls vai nemateriāls, tostarp fizisks, psiholoģisks, sabiedrisks vai ekonomisks.
(6)
Võttes arvesse suurt mõju, mida tehisintellekt võib ühiskonnale avaldada, ja vajadust suurendada usaldust, on äärmiselt oluline, et tehisintellekti arendamisel ja selle õigusraamistiku väljatöötamisel järgitaks Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ning aluslepingutes ja ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi. Tuleks seada eeltingimuseks, et tehisintellekt peab olema inimkeskne tehnoloogia. See peaks olema vahend, mis teenib inimesi ja mille lõppeesmärk on suurendada inimeste heaolu.
(6)
Ņemot vērā MI potenciālo lielo ietekmi uz sabiedrību un nepieciešamību veidot uzticēšanos, ir būtiski, lai MI un tā tiesiskais regulējums tiktu izstrādāts saskaņā ar Savienības vērtībām, kas nostiprinātas Līguma par Eiropas Savienību (LES) 2. pantā, un Līgumos nostiprinātajām pamattiesībām un brīvībām un, ievērojot LESD 6. pantu – Hartā. Priekšnosacījums tam – MI vajadzētu būt uz cilvēku orientētai tehnoloģijai. Tai vajadzētu būt cilvēkiem domātam instrumentam, kura galvenais mērķis ir vairot cilvēku labklājību.
(7)
Selleks et tagada järjekindel ja kõrgetasemeline avalike huvide kaitse tervise, turvalisuse ja põhiõiguste vallas, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestada ühised õigusnormid. Need õigusnormid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga, mittediskrimineerivad ja järgima liidu rahvusvahelisi kaubanduskohustusi. Samuti tuleks nende õigusnormide puhul arvesse võtta Euroopa deklaratsiooni digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks ja kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks.
(7)
Lai nodrošinātu konsekventu un augstu sabiedrības interešu aizsardzības līmeni attiecībā uz veselību, drošību un pamattiesībām, būtu jāizveido kopīgi noteikumi augsta riska MI sistēmām. Minētajiem noteikumiem būtu jāsaskan ar Hartu un jābūt nediskriminējošiem un saskaņā ar Savienības starptautiskās tirdzniecības saistībām. Tajos būtu jāņem vērā arī Eiropas deklarācija par digitālajām tiesībām un principiem digitālajai desmitgadei un Mākslīgā intelekta augsta līmeņa ekspertu grupas (AI HLEG) Ētikas vadlīnijas uzticamam mākslīgajam intelektam.
(8)
Seepärast on vaja liidu õigusraamistikku, milles nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada siseturul tehisintellekti arendamist, kasutamist ja levikut, mille puhul oleks ühtlasi tagatud liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemeline kaitse ning keskkonnakaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist reguleerivad õigusnormid, et seeläbi tagada siseturu sujuv toimimine ja võimaldada neil süsteemidel saada kasu kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttest. Nimetatud normid peaksid olema põhiõiguste kaitsmisel selged ja töökindlad, toetades uusi innovatiivseid lahendusi ning võimaldades avaliku ja erasektori osalejate Euroopa ökosüsteemil luua tehisintellektisüsteeme kooskõlas liidu väärtustega ja vallandades digipöörde potentsiaali kõigis liidu piirkondades. Nimetatud õigusnormide kehtestamisega, samuti meetmete võtmisega innovatsiooni toetamiseks, keskendudes eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), sealhulgas idufirmadele, toetab käesolev määrus eesmärki edendada Euroopa inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile ning seda, et liidul oleks turvalise, usaldusväärse ja eetilise tehisintellekti arendamises ülemaailmne juhtroll, nagu sõnastati Euroopa Ülemkogul, (5) ning samas aitab see tagada eetiliste põhimõtete kaitse, mida on eraldi nõudnud Euroopa Parlament (6).
(8)
Tāpēc ir nepieciešams Savienības tiesiskais regulējums, kas nosaka saskaņotus noteikumus MI jomā ar mērķi veicināt MI izstrādi, ieviešanu un izmantošanu iekšējā tirgū, kas vienlaikus nodrošina augstu aizsardzības līmeni tādām sabiedrības interesēm kā veselība un drošība, un pamattiesību aizsardzība, tostarp demokrātija, tiesiskums un vides aizsardzība, kā tas atzīts un aizsargāts Savienības tiesību aktos. Lai sasniegtu minēto mērķi, būtu jānosaka noteikumi par dažu MI sistēmu laišanu tirgū, nodošanu ekspluatācijā un lietošanu, tādējādi nodrošinot netraucētu iekšējā tirgus darbību un ļaujot saistībā ar minētajām sistēmām izmantot preču un pakalpojumu brīvas aprites principa radītos ieguvumus. Minētajiem noteikumiem vajadzētu būt skaidriem un stingriem, lai aizsargātu pamattiesības, atbalstītu jaunus novatoriskus risinājumus, nodrošinātu Eiropas ekosistēmu publiskā un privātā sektora dalībniekiem, kas izstrādā MI sistēmas saskaņā ar Savienības vērtībām, un atraisītu digitālās pārveides potenciālu visos Savienības reģionos. Paredzot minētos noteikumus, kā arī pasākumus inovācijas atbalstam, īpašu uzmanību pievēršot maziem un vidējiem uzņēmumiem (MVU), tostarp jaunuzņēmumiem, šī regula atbalsta Eiropadomes (5) nosprausto Savienības mērķi – veicināt uz cilvēku orientētu pieeju MI un būt pasaules līderei droša, uzticama un ētiska mākslīgā intelekta attīstīšanā, kā arī tā nodrošina ētikas principu aizsardzību, kā to īpaši lūdzis Eiropas Parlaments (6).
(9)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise suhtes kohaldatavad ühtlustatud õigusnormid tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (9) (edaspidi „uus õigusraamistik“). Käesolevas määruses sätestatud ühtlustatud õigusnorme tuleks kohaldada kõigis sektorites ning kooskõlas uue õigusraamistikuga ei tohiks need piirata kehtivat liidu õigust, eeskätt andmekaitset, tarbijakaitset, põhiõigusi, tööhõivet ja töötajate kaitset ning tooteohutust käsitlevaid õigusakte, mida käesolev määrus täiendab. Sellest tulenevalt jäävad muutumatuks ja täielikult kohaldatavaks kõik õigused ja õiguskaitsevahendid, mis on liidu õiguses ette nähtud tarbijatele ja muudele isikutele, keda tehisintellektisüsteemid võivad negatiivselt mõjutada, sealhulgas seoses võimaliku kahju hüvitamisega vastavalt nõukogu direktiivile 85/374/EMÜ (10). Lisaks ei tohiks käesolev määrus tööhõive ja töötajate kaitse kontekstis mõjutada sotsiaalpoliitikat käsitlevat liidu õigust ega liidu õigusega kooskõlas olevat riigisisest tööõigust, mis käsitleb tööhõivet ja töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Käesolev määrus ei tohiks samuti mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, samuti õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada või kollektiivselt tegutseda kooskõlas riigisisese õigusega. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sätteid, mille eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis platvormitöö tingimuste parandamise kohta. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärk tugevdada nimetatud kehtivate õiguste ja õiguskaitsevahendite tõhusust, kehtestades konkreetsed nõuded ja kohustused, sealhulgas seoses tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamisega. Samuti ei tohiks käesoleva määruse alusel tehisintellekti väärtusahelas osalevatele eri operaatoritele pandud kohustuste kohaldamine mõjutada liidu õigusega kooskõlas olevate teatavate tehisintellektisüsteemide kasutamist piiravate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, kui sellised õigusaktid jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja või kui nendega taotletakse muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke kui need, mida taotletakse käesoleva määrusega. Näiteks ei tohiks käesolev määrus mõjutada riigisisest tööõigust ja alaealiste, nimelt alla 18-aastaste isikute kaitset käsitlevaid õigusakte, võttes arvesse ÜRO lapse õiguste komitee üldist märkust nr 25 (2021) laste õiguste kohta seoses digikeskkonnaga, niivõrd, kuivõrd need ei ole tehisintellektisüsteemidele eriomased ja taotlevad muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke.
(9)
Augsta riska MI sistēmu laišanai tirdzniecībā, nodošanai ekspluatācijā un lietošanai piemērojamie saskaņotie noteikumi būtu jānosaka saskaņā ar Eiropas Parlamenta un Padomes Regulu (EK) Nr. 765/2008 (7), Eiropas Parlamenta un Padomes Lēmumu Nr. 768/2008/EK (8) un Eiropas Parlamenta un Padomes Regulu (ES) 2019/1020 (9) (“Jaunais tiesiskais regulējums”). Šīs regulas saskaņotie noteikumi būtu jāpiemēro visos sektoros un saskaņā ar Jauno tiesisko regulējumu un tiem nebūtu jāskar spēkā esošie Savienības tiesību akti, jo īpaši tie akti datu aizsardzības, patērētāju aizsardzības, pamattiesību, nodarbinātības, darba ņēmēju aizsardzības un produktu drošības jomā, kurus šī regula papildina. Tādējādi netiek skartas un ir pilnībā piemērojamas visas tiesības un tiesiskās aizsardzības līdzekļi, kas šajos Savienības tiesību aktos paredzēti patērētājiem un citām personām, kuras MI sistēmas var nelabvēlīgi ietekmēt, tostarp tas attiecas uz iespējamo zaudējumu atlīdzināšanu, ievērojot Padomes Direktīvu 85/374/EEK (10). Turklāt saskaņā ar Savienības tiesību aktiem – saistībā ar nodarbinātību un darba ņēmēju aizsardzību šai regulai nevajadzētu ietekmēt Savienības tiesību aktus sociālās politikas jomā un valstu darba tiesības, kas skar nodarbinātības apstākļus, darba apstākļus, tostarp veselību un drošību darbā, un attiecības starp darba devējiem un darba ņēmējiem. Šai regulai arī nevajadzētu ietekmēt dalībvalstīs un Savienības līmenī atzīto pamattiesību īstenošanu, tostarp tiesības vai brīvību streikot vai veikt citu rīcību, kas paredzēta konkrētajās dalībvalstu darba attiecību sistēmās, kā arī tiesības apspriest, noslēgt un izpildīt koplīgumus vai kolektīvi rīkoties saskaņā ar valsts tiesību aktiem. Šai regulai nebūtu jāietekmē Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvā par darba nosacījumu uzlabošanu platformu darbā paredzētie noteikumi, kuru mērķis ir uzlabot darba apstākļus platformu darbā. Papildus tam šīs regulas mērķis ir stiprināt šādu esošo tiesību un tiesiskās aizsardzības līdzekļu efektivitāti, nosakot konkrētas prasības un pienākumus, tostarp attiecībā uz MI sistēmu pārredzamību, tehnisko dokumentāciju un uzskaiti. Turklāt pienākumi, kas šajā regulā paredzēti dažādiem operatoriem, kuri iesaistīti MI vērtības ķēdē, būtu jāpiemēro, neskarot valstu tiesību aktus, atbilstoši Savienības tiesību aktiem, ar ierobežojošu ietekmi uz dažu MI sistēmu lietošanu, ja šādi tiesību akti neietilpst šīs regulas darbības jomā vai tiem ir leģitīmi sabiedrības interešu mērķi, kas nav šīs regulas mērķi. Piemēram, šai regulai nebūtu jāietekmē valsts darba tiesības un tiesību akti par nepilngadīgo, proti, personu, kas jaunākas par 18 gadiem, aizsardzību, ņemot vērā ANO Vispārējo komentāru Nr. 25 (2021) par bērnu tiesībām saistībā ar digitālo vidi, ciktāl tie konkrēti neattiecas uz MI sistēmām un tiem ir citi leģitīmi sabiedrības interešu mērķi.
(10)
Põhiõigus isikuandmete kaitsele on tagatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (11) ja (EL) 2018/1725 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (13). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (14) kaitstakse lisaks eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust, sealhulgas isikuandmete ja isikustamata andmete lõppseadmesse talletamist ja andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevate tingimuste sätestamise kaudu. Need liidu õigusaktid on aluseks kestlikule ja vastutustundlikule andmetöötlusele, sealhulgas juhtudel, kui andmestikud sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid. Käesoleva määruse eesmärk ei ole mõjutada isikuandmete töötlemist reguleeriva kehtiva liidu õiguse kohaldamist, sealhulgas selliste sõltumatute järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi, kes on pädevad jälgima kõnealuste õigusaktide järgimist. Samuti ei mõjuta käesolev määrus tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud nende rolliga vastutava töötlejana või volitatud töötlejana ning mis käsitlevad isikuandmete kaitset, niivõrd, kuivõrd tehisintellektisüsteemide projekteerimine, arendamine või kasutamine hõlmab isikuandmete töötlemist. Samuti on asjakohane selgitada, et andmesubjektide jaoks säilivad kõik sellisest liidu õigusest tulenevad õigused ja tagatised, sealhulgas üksnes automatiseeritud üksikotsuste tegemisega (k.a profiilianalüüsiga) seotud õigused. Käesoleva määruse alusel kehtestatud tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad ühtlustatud õigusnormid peaksid hõlbustama andmesubjektide õiguste ja teiste liidu õiguse kohaselt isikuandmete kaitse ja muude põhiõigustega seoses tagatud õiguskaitsevahendite tulemuslikku rakendamist ning võimaldama nende kasutamist.
(10)
Pamattiesības uz personas datu aizsardzību ir aizsargātas jo īpaši ar Eiropas Parlamenta un Padomes Regulām (ES) 2016/679 (11) un (ES) 2018/1725 (12) un Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvu (ES) 2016/680 (13). Papildus Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīva 2002/58/EK (14) aizsargā privāto dzīvi un saziņas konfidencialitāti, tostarp, paredzot nosacījumus personas datu un nepersondatu glabāšanai galiekārtās un piekļuvei tiem no galiekārtām. Minētie Savienības tiesību akti nodrošina pamatu ilgtspējīgai un atbildīgai datu apstrādei, arī gadījumos, kad datu kopās ir gan personas dati, gan nepersondati. Šīs regulas mērķis nav ietekmēt to spēkā esošo Savienības tiesību aktu piemērošanu, kas reglamentē personas datu apstrādi, tostarp to neatkarīgo uzraudzības iestāžu uzdevumus un pilnvaras, kas ir kompetentas uzraudzīt atbilstību minētajiem instrumentiem. Tā arī neietekmē MI sistēmu nodrošinātāju un uzturētāju – kā datu pārziņu vai apstrādātāju – pienākumus, kas izriet no Savienības vai valsts tiesību aktiem par personas datu aizsardzību, ciktāl MI sistēmu projektēšana, izstrāde vai lietošana ietver personas datu apstrādi. Ir lietderīgi arī precizēt, ka datu subjektiem joprojām ir visas tiesības un garantijas, kas tiem piešķirtas ar šādiem Savienības tiesību aktiem, tostarp tiesības, kas saistītas tikai ar automatizētu individuālu lēmumu pieņemšanu, tostarp profilēšanu. Saskaņotiem noteikumiem par MI sistēmu laišanu tirgū, nodošanu ekspluatācijā un lietošanu, kas paredzēti šajā regulā, būtu jāveicina efektīva īstenošana un jādara iespējama datu subjektu tiesību un citu tiesiskās aizsardzības līdzekļu, kas garantēti Savienības tiesību aktos par personas datu un citu pamattiesību aizsardzību, izmantošana.
(11)
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (15) vahendajatest teenuseosutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.
(11)
Šai regulai nevajadzētu skart noteikumus par starpnieku pakalpojumu sniedzēju atbildību, kā noteikts Eiropas Parlamenta un Padomes Regulā (ES) 2022/2065 (15).
(12)
Tehisintellektisüsteemi mõiste tuleks käesolevas määruses selgelt määratleda ja see peaks olema tihedalt kooskõlas tehisintellekti valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööga, et tagada õiguskindlus, hõlbustada rahvusvahelist lähenemist ja laialdast aktsepteerimist, võimaldades samal ajal paindlikkust, et võtta arvesse tehnoloogia kiiret arengut selles valdkonnas. Lisaks peaks see mõiste põhinema tehisintellektisüsteemide põhiomadustel, mis eristavad neid lihtsamatest traditsioonilistest tarkvarasüsteemidest või programmeerimisviisidest ega peaks hõlmama süsteeme, mis kasutavad toimingute automaatseks sooritamiseks üksnes füüsiliste isikute määratletud reegleid. Tehisintellektisüsteemide põhiomadus on nende võime teha järeldusi. See järelduste tegemise võime viitab protsessile, mis toodab selliseid väljundeid nagu prognoosid, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilist ja virtuaalset keskkonda, ning tehisintellektisüsteemide võimele tuletada sisenditest või andmetest mudeleid või algoritme või mõlemaid. Meetodid, mis aitavad tehisintellektisüsteemi loomisel saavutada selle järelduste tegemise võime, hõlmavad masinõppemeetodeid, mis õpivad andmete põhjal, kuidas saavutada teatavaid eesmärke, ning loogika- ja teadmistepõhiseid lähenemisviise, mis teevad järeldusi kodeeritud teadmiste või lahendatava ülesande sümboolse esituse põhjal. Tehisintellektisüsteemi võime teha järeldusi ulatub kaugemale vaid andmete töötlemisest, võimaldades õppimist, arutlust või modelleerimist. Mõiste „masinpõhine“ viitab asjaolule, et tehisintellektisüsteemid kasutavad oma tööks masinaid. Viide otsestele või kaudsetele eesmärkidele rõhutab, et tehisintellektisüsteemid võivad toimida vastavalt selgetele määratletud eesmärkidele või kaudsetele eesmärkidele. Tehisintellektisüsteemi eesmärgid võivad teatud kontekstis erineda tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks keskkondade all mõista konteksti, milles tehisintellektisüsteemid toimivad, samas kui tehisintellektisüsteemi loodud väljundid kajastavad tehisintellektisüsteemide erinevaid funktsioone ning hõlmavad prognoose, sisu, soovitusi ja otsuseid. Tehisintellektisüsteemid on projekteeritud töötama erinevatel autonoomsuse tasemetel, mis tähendab, et neil on teatav inimesest sõltumatu tegevusvabadus ja suutlikkus toimida ilma inimsekkumiseta. Kohanemisvõime, mida tehisintellektisüsteem võib pärast juurutamist demonstreerida, viitab iseõppimisvõimele, mis võimaldab süsteemil kasutamise ajal muutuda. Tehisintellektisüsteeme võib kasutada autonoomselt või mingi toote komponentidena, olenemata sellest, kas süsteem on füüsiliselt tootesse integreeritud (sisseehitatud) või teenib toote funktsionaalsust ilma, et oleks sellesse integreeritud (sisseehitamata).
(12)
“MI sistēmas” jēdziens šajā regulā būtu skaidri jādefinē un cieši jāsaskaņo ar MI jomas starptautisko organizāciju darbu, lai nodrošinātu juridisko noteiktību, veicinātu starptautisko konverģenci un plašu atzīšanu, vienlaikus nodrošinot elastību, kas vajadzīga, lai pielāgotos tehnoloģiju straujajai attīstībai šajā jomā. Turklāt definīcijas pamatā vajadzētu būt MI sistēmu galvenajām iezīmēm, kas to atšķir no vienkāršākām tradicionālajām programmatūras sistēmām vai programmēšanas pieejām, un tam nebūtu jāattiecas uz sistēmām, kuru pamatā ir tikai fizisku personu definēti noteikumi darbību automātiskai izpildei. MI sistēmu galvenā iezīme ir to spēja izdarīt secinājumus. Šī spēja secināt attiecas uz tādu iznākumu iegūšanas procesu kā prognozes, saturs, ieteikumi vai lēmumi, kas var ietekmēt fizisko un virtuālo vidi, un MI sistēmu spēju atvasināt modeļus vai algoritmus, vai abus, no ievaddatiem vai datiem. Paņēmieni, kas ļauj izdarīt secinājumus, veidojot MI sistēmu, ietver mašīnmācīšanās pieejas, kas mācās no datiem, kā sasniegt konkrētus mērķus, un uz loģiku un zināšanām balstītas pieejas, kas no kodētām zināšanām vai risināmā uzdevuma simboliska atspoguļojuma izdara secinājumus. MI sistēmas spēja izsecināt pārsniedz vienkāršu datu apstrādi, nodrošinot mācīšanās, spriešanas un modelēšanas procesus. Termins “mašinizēta” nozīmē to, ka MI sistēmas darbina mašīnas. Atsauce uz eksplicītiem vai implicītiem mērķiem uzsver, ka MI sistēmas var darboties saskaņā ar eksplicīti noteiktiem mērķiem vai implicītiem mērķiem. MI sistēmas mērķi konkrētā kontekstā var atšķirties no MI sistēmas paredzētā nolūka. Šajā regulā vide būtu jāsaprot kā konteksts, kurā MI sistēmas darbojas, savukārt MI sistēmas radītie iznākumi atspoguļo dažādas funkcijas, ko veic MI sistēmas, un ietver prognozes, saturu, ieteikumus vai lēmumus. MI sistēmas ir projektētas darbībai dažādās autonomijas pakāpēs, kas nozīmē, ka tās zināmā mērā darbojas neatkarīgi no cilvēka iesaistīšanās un spēj darboties bez cilvēka iejaukšanās. Pielāgošanās spēja, kāda MI sistēmai varētu būt pēc ieviešanas, attiecas uz pašmācīšanās spējām, kas ļauj sistēmai mainīties lietošanas laikā. MI sistēmas var izmantot kā savrupas sistēmas vai kā produkta sastāvdaļu neatkarīgi no tā, vai sistēma ir fiziski integrēta produktā (iegulta) vai nodrošina produktam funkcionalitāti, nebūdama tajā integrēta (neiegulta).
(13)
Käesolevas määruses osutatud juurutaja mõistet tuleks tõlgendada kui tehisintellektisüsteemi kasutavat mis tahes füüsilist või juriidilist isikut, sealhulgas avaliku sektori asutust, ametit või muud organit, kelle volitusel süsteemi kasutatakse, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks. Olenevalt tehisintellektisüsteemi tüübist võib süsteemi kasutamine mõjutada lisaks juurutajale ka muid isikuid.
(13)
Šajā regulā minētais jēdziens “uzturētājs” būtu jāinterpretē kā jebkura fiziska vai juridiska persona, tostarp publiskā sektora iestāde, aģentūra vai cita struktūra, kura lieto MI sistēmu, kas ir tās pārziņā, izņemot gadījumus, kad MI sistēmu lieto personiskas neprofesionālas darbības veikšanai. Atkarībā no MI sistēmas veida sistēmas lietošana var ietekmēt personas, kas nav uzturētājs.
(14)
Käesolevas määruses kasutatavat biomeetriliste andmete mõistet tuleks tõlgendada lähtudes määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 18 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 13 määratletud biomeetriliste andmete mõistest. Biomeetrilised andmed võivad võimaldada füüsiliste isikute autentimist, tuvastamist või liigitamist ning füüsiliste isikute emotsioonide tuvastamist.
(14)
Šajā regulā izmantotais jēdziens “biometriskie dati” būtu jāinterpretē, ņemot vērā biometrisko datu jēdzienu, kā definēts Regulas (ES) 2016/679 4. panta 14. punktā, Regulas (ES) 2018/1725 3. panta 18. punktā un Direktīvas (ES) 2016/680 3. panta 13. punktā. Biometriskie dati var ļaut autentificēt, identificēt vai kategorizēt fiziskas personas un atpazīt fizisku personu emocijas.
(15)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise tuvastamise mõiste tuleks määratleda kui inimeste füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike tunnuste, nagu nägu, silmade liikumine, kehakuju, hääl, prosoodia, kõnnak, kehahoiak, südame löögisagedus, vererõhk, lõhn, klahvivajutuste erijooned, automaatseks tuvastamiseks isiku isikusamasuse kindlakstegemise eesmärgil, võrreldes selle isiku biomeetrilisi andmeid isikute võrdlusandmebaasi salvestatud biomeetriliste andmetega, sõltumata sellest, kas isik on andnud selleks nõusoleku või mitte. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks.
(15)
Šajā regulā minētais jēdziens “biometriskā identifikācija” būtu jādefinē kā cilvēka fizisko, fizioloģisko un uzvedības īpašību, piemēram, sejas, acu kustību, ķermeņa formas, balss, prosodijas, gaitas, stājas, sirdsdarbības ātruma, asinsspiediena, smaržas, taustiņsitienu raksturlielumu, automātiska atpazīšana, lai konstatētu personas identitāti, salīdzinot šīs personas biometriskos datus ar atsauces datubāzē glabātiem personu biometriskajiem datiem, neatkarīgi no tā, vai persona ir devusi piekrišanu vai nav. Tas izslēdz MI sistēmas, kuras paredzēts izmantot biometriskajai verifikācijai, kas ietver autentifikāciju, kuras vienīgais nolūks ir apstiprināt, ka konkrēta fiziska persona ir persona, par ko tā uzdodas, un apstiprināt fiziskas personas identitāti vienīgi nolūkā piekļūt pakalpojumam, atbloķēt ierīci vai iegūt drošības piekļuvi telpām.
(16)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise liigitamise mõiste tuleks määratleda kui füüsiliste isikute jagamine teatud kategooriatesse nende biomeetriliste andmete alusel. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, käitumine või isikuomadused, keel, usk, rahvusvähemusse kuulumine, seksuaalne või poliitiline sättumus. See ei hõlma biomeetrilise liigitamise süsteeme, mis on puhtalt lisafunktsioonid, mis on lahutamatult seotud teise äriteenusega, mis tähendab, et seda funktsiooni ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada ilma põhiteenuseta ning selle funktsiooni või funktsioonistiku integreerimine ei ole vahend käesoleva määruse normide kohaldamisest kõrvalehoidmiseks. Sellised lisafunktsioonid võivad olla näiteks internetipõhistes kauplemiskohtades kasutatavad filtrid näojoonte või kehaehituse liigitamiseks, kuna neid saab kasutada ainult seoses põhiteenusega, mis seisneb toote müümises sellisel viisil, mis võimaldab tarbijal toote virtuaalset proovimist enda peal ja aidates selle abil tarbijal teha ostuotsust. Lisafunktsiooniks võib pidada ka veebipõhistes sotsiaalvõrgustike teenustes kasutatavaid filtreid, millega liigitatakse näojooned või kehaehitus, et võimaldada kasutajatel lisada või muuta pilte või videoid, kuna sellist filtrit ei saa kasutada ilma sotsiaalvõrgustiku teenuste põhiteenuseta, mis seisneb veebisisu jagamises.
(16)
Šajā regulā minētais jēdziens “biometriskā kategorizācija” būtu jādefinē kā fizisku personu iedalīšana konkrētās kategorijās, pamatojoties uz viņu biometriskajiem datiem. Šādas konkrētas kategorijas var būt saistītas ar tādiem aspektiem kā dzimums, vecums, matu krāsa, acu krāsa, tetovējumi, personības iezīmes, valoda, reliģija, piederība nacionālajai minoritātei, seksuālā vai politiskā orientācija. Tas neietver biometriskās kategorizācijas sistēmas, kas ir tikai papildfunkcija, kura ir cieši saistīta ar citu komercpakalpojumu, proti, tas nozīmē, ka objektīvu tehnisku iemeslu dēļ šo funkciju nevar izmantot bez galvenā pakalpojuma, un šīs funkcijas vai funkcionalitātes integrēšana nav līdzeklis, lai apietu šīs regulas noteikumu piemērojamību. Piemēram, filtri, kas kategorizē sejas vai ķermeņa iezīmes un ko izmanto tiešsaistes tirdzniecības vietās, varētu būt šāda papildfunkcija, jo tos var izmantot tikai saistībā ar galveno pakalpojumu – produkta pārdošanu –, dodot patērētājam iespēju pašam redzēt produkta attēlojumu un palīdzot viņam pieņemt lēmumu par pirkumu. Par palīgfunkcijām varētu uzskatīt arī filtrus, ko izmanto tiešsaistes sociālo tīklu pakalpojumos, kuri kategorizē sejas vai ķermeņa iezīmes, lai lietotāji varētu pievienot vai pārveidot attēlus vai videomateriālus, jo šādu filtru nevar izmantot bez sociālā tīkla pakalpojumu galvenā pakalpojuma, kas ietver satura kopīgošanu tiešsaistē.
(17)
Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi mõiste tuleks määratleda funktsioonidest lähtuvalt kui tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud füüsiliste isikute tuvastamiseks ilma nende aktiivse osaluseta, tavaliselt eemalt, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusandmebaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega, olenemata sellest, milliseid konkreetseid tehnoloogiaid ja protseduure või mis liiki biomeetrilisi andmeid selleks kasutatakse. Selliseid biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutatakse tavaliselt mitme isiku või nende käitumise samaaegseks tajumiseks, et oluliselt hõlbustada füüsiliste isikute tuvastamist ilma nende aktiivse osaluseta. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Kõnealune väljajätmine on põhjendatud asjaoluga, et sellistel süsteemidel on tõenäoliselt väike mõju füüsiliste isikute põhiõigustele võrreldes selliste biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemidega, mida võidakse kasutada suure hulga isikute biomeetriliste andmete töötlemiseks ilma nende aktiivse osaluseta. Reaalajaliste süsteemide puhul toimub nii biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine kui ka isikutuvastus koheselt, peaaegu koheselt või igal juhul ilma märkimisväärse viivituseta. Siinjuures ei tohiks jääda võimalust hoida väikeste viivituste kasutamisega kõrvale käesoleva määruse sätetest, mis käsitlevad asjaomaste tehisintellektisüsteemide kasutamist reaalajas. Reaalajalistes süsteemides kasutatakse kaamera või muu sarnase funktsiooniga seadmega tehtud otse edastatavat või peaaegu otse edastatavat materjali, näiteks videosalvestisi. Tagantjärele kasutatavate süsteemide puhul on aga biomeetriliste andmete hõive juba toimunud ning võrdlemine ja isikutuvastus toimub alles pärast olulist viivitust. Sealjuures kasutatakse sellist materjali nagu videovalvesüsteemi või isikliku seadmega tehtud pildid või videosalvestised, mis on tehtud enne, kui süsteemi konkreetse füüsilise isiku puhul kasutatakse.
(17)
Šajā regulā minētais jēdziens “biometriskā tālidentifikācija sistēma” būtu jādefinē funkcionāli kā MI sistēma, kas paredzēta fizisku personu identifikācijai bez to aktīvas iesaistīšanas, parasti no attāluma, salīdzinot personas biometriskos datus ar atsauces datubāzē esošajiem biometriskajiem datiem, neatkarīgi no konkrētās izmantotās tehnoloģijas, procesa vai biometrisko datu veida. Šādas biometriskās tālidentifikācijas sistēmas parasti izmanto, lai uztvertu vairākas personas vai to uzvedību vienlaikus nolūkā būtiski atvieglot fizisku personu identificēšanu bez to aktīvas iesaistīšanās. Tas izslēdz MI sistēmas, kuras paredzēts izmantot biometriskajai verifikācijai, kas ietver autentifikāciju, kuras vienīgais nolūks ir apstiprināt, ka konkrēta fiziska persona ir persona, par ko tā uzdodas, un apstiprināt fiziskas personas identitāti vienīgi nolūkā piekļūt pakalpojumam, atbloķēt ierīci vai iegūt drošības piekļuvi telpām. Minēto izslēgšanu pamato ar to, ka šādām sistēmām, visticamāk, ir neliela ietekme uz fizisku personu pamattiesībām salīdzinājumā ar biometriskās tālidentifikācijas sistēmām, kuras var izmantot liela skaita personu biometrisko datu apstrādei bez to aktīvas iesaistīšanās. Reāllaika sistēmu gadījumā biometrisko datu iegūšana, salīdzināšana un identifikācija notiek uzreiz, gandrīz uzreiz vai, jebkurā gadījumā, bez būtiskas aiztures. Šajā ziņā nevajadzētu būt iespējai apiet šīs regulas noteikumus par attiecīgo MI sistēmu lietošanu reāllaikā, paredzot nelielas aiztures. Reāllaika sistēmās izmanto “tiešraides” vai “gandrīz tiešraides” materiālu, piemēram, videomateriālu, ko ģenerē kamera vai cita ierīce ar līdzīgu funkcionalitāti. Turpretī vēlāklaika sistēmu gadījumā biometriskie dati jau ir iegūti, un salīdzināšana un identifikācija notiek tikai pēc būtiskas aiztures. Tās izmanto materiālu, piemēram, attēlus vai videomateriālus, ko ģenerējušas videonovērošanas sistēmas kameras vai privātas ierīces pirms sistēmas lietošanas attiecībā uz attiecīgajām fiziskajām personām.
(18)
Käesolevas määruses osutatud emotsioonituvastussüsteemi mõiste tuleks määratleda kui tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal. Selle mõistega viidatakse sellistele emotsioonidele või kavatsustele nagu õnnetunne, kurbus, viha, üllatus, vastikus, piinlikkus, elevus, häbi, põlgus, rahulolu ja lõbustatus. See ei hõlma füüsilisi seisundeid, nagu valu või väsimus, sealhulgas näiteks süsteeme, mida kasutatakse kutseliste pilootide või sõidukijuhtide väsimuse avastamiseks, et õnnetusi ära hoida. See ei hõlma ka pelgalt kergesti arusaadavate ilmete, žestide või liigutuste kindlakstegemist, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse emotsioonide tuvastamiseks või tuletamiseks. Nimetatud ilmed võivad olla tavalised näoilmed, näiteks kulmukortsutus või naeratus, või žestid, nagu käte- või pealiigutused, või isiku hääle erijooned, näiteks vali hääl või sosistamine.
(18)
Šajā regulā minētais jēdziens “emociju uztveršanas sistēma” būtu jādefinē kā MI sistēma, kuras mērķis ir identificēt vai izsecināt fizisku personu emocijas vai nodomus, pamatojoties uz viņu biometriskajiem datiem. Šis jēdziens attiecas uz tādām emocijām vai nodomiem kā laime, skumjas, dusmas, pārsteigums, nepatika, apmulsums, satraukums, kauns, nicinājums, gandarījums un bauda. Tas neietver fizisku stāvokli, piemēram, sāpes vai nogurumu; tostarp, piemēram, uz sistēmām, ko izmanto, lai noteiktu profesionālu pilotu vai vadītāju noguruma stāvokli negadījumu novēršanas nolūkā. Tas neattiecas arī uz acīmredzamu izpausmju, žestu vai kustību vienkāršu atpazīšanu, ja vien tos neizmanto emociju identificēšanai vai izsecināšanai. Šīs izpausmes var būt vienkāršas sejas izteiksmes, piemēram, saraukta piere vai smaids, vai žesti, piemēram, plaukstu, roku vai galvas kustība, vai personas balss īpašības, piemēram, pacelta balss vai čuksti.
(19)
Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks avalikult juurdepääsetava ruumina käsitada mis tahes füüsilist ruumi, mis on määratlemata arvu füüsiliste isikute jaoks juurdepääsetav, olenemata sellest, kas kõnealune ruum on era- või avalik-õiguslikus omandis, olenemata tegevusest, mille jaoks ruumi võidakse kasutada, nagu kaubandus, näiteks kauplused, restoranid, kohvikud; teenused, näiteks pangad, ametialane tegevus, majutus; sport, näiteks ujumisbasseinid, võimlad, staadionid; transport, näiteks bussi-, metroo- ja raudteejaamad, lennujaamad, transpordivahendid; meelelahutus, näiteks kinod, teatrid, muuseumid, kontserdi- ja konverentsisaalid; vaba aja veetmine või muu, näiteks avalikud teed ja väljakud, pargid, metsad, mänguväljakud. Ruumi tuleks liigitada ka avalikult juurdepääsetavaks, kui olenemata võimalikest mahtuvus- või turvapiirangutest sõltub juurdepääs teatud eelmääratletud tingimustest, mida saab täita määratlemata arv isikuid, näiteks pääsme või sõidupileti ostmine, eelnev registreerimine või isikute teatav vanus. Seevastu ei tohiks ruumi pidada avalikult juurdepääsetavaks, kui juurdepääs on piiratud konkreetsete ja kindlaksmääratud füüsiliste isikutega kas liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis on otseselt seotud avaliku turvalisuse või julgeolekuga, või ruumi suhtes asjaomaseid volitusi omava isiku selge tahteavalduse alusel. Ainuüksi juurdepääsu faktiline võimalus, näiteks lukustamata uks, avatud aiavärav, ei tähenda, et ruum on avalikult juurdepääsetav, kui on olemas vastupidisele viitavad tähised või asjaolud, näiteks juurdepääsu keelavad või piiravad märgid. Ettevõtete ja tehaste ruumid ning kontorid ja töökohad, millele on juurdepääs ainult asjaomastel töötajatel ja teenuseosutajatel, on ruumid, mis ei ole avalikult juurdepääsetavad. Avalikult juurdepääsetavate ruumide hulka ei tohiks kuuluda vanglad ega piirikontrolliala. Mõned muud ruumid võivad koosneda nii avalikult juurdepääsetavatest kui ka avalikult mitte juurdepääsetavatest ruumidest, näiteks eraomandis oleva eluhoone koridor, mille kaudu on vaja minna arstikabinetti, või lennujaam. Selle mõiste alla ei käi küberruum, sest see ei ole füüsiline ruum. See, kas konkreetne ruum on avalikult juurdepääsetav, tuleks siiski otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse asjaomase olukorra iseärasusi.
(19)
Šajā regulā jēdziens “publiski piekļūstama vieta” būtu jāsaprot kā atsauce uz jebkuru fizisku vietu, kas ir piekļūstama nenoteiktam fizisku personu skaitam neatkarīgi no tā, vai minētā vieta ir publisks vai privāts īpašums, un neatkarīgi no tā, kādām aktivitātēm vietu var izmantot, piemēram, tirdzniecībai (piemēram, veikali, restorāni, kafejnīcas); pakalpojumu sniegšanai, piemēram, bankas, profesionālā darbība, viesmīlība; sportam, piemēram, peldbaseini, sporta zāles, stadioni; transportam, piemēram, autoostas, metro un dzelzceļa stacijas, lidostas, transportlīdzekļi; izklaidei, piemēram, kinoteātri, teātri, muzeji, koncertzāles un konferenču zāles; atpūtai vai citādiem mērķiem, piemēram, koplietošanas ceļi un laukumi, parki, meži, rotaļu laukumi. Vieta būtu jāklasificē kā publiski piekļūstama arī tad, ja – neatkarīgi no potenciālās kapacitātes vai drošības ierobežojumiem – piekļuve ir atkarīga no konkrētiem iepriekš noteiktiem nosacījumiem, kuriem var atbilst nenoteikts personu skaits, piemēram, tās ir iegādājušās biļeti vai transporta lietošanas tiesības, veikušas iepriekšēju reģistrāciju vai sasniegušas konkrētu vecumu. Vietu turpretī nevajadzētu uzskatīt par publiski piekļūstamu, ja piekļuve attiecas tikai uz konkrētām un definētām fiziskām personām, kā noteikts ar Savienības vai valsts tiesību aktiem, kas ir tieši saistīti ar sabiedrības drošumu vai sabiedrisko drošību, vai ja tādu gribu skaidri paudusi persona, kurai ir attiecīgās pilnvaras attiecībā uz konkrēto vietu. Faktiskā piekļuves iespēja pati par sevi (piemēram, atslēgtas durvis, atvērti vārti nožogojuma vietā) nenozīmē, ka vieta ir publiski piekļūstama, ja ir norādes vai apstākļi, kas liecina par pretējo (piemēram, zīmes, kas aizliedz vai ierobežo piekļuvi). Uzņēmumu un rūpnīcu telpas, kā arī biroji un darba vietas, kurām paredzēts piekļūt tikai attiecīgajiem darbiniekiem un pakalpojumu sniedzējiem, nav publiski piekļūstamas vietas. Cietumi vai robežkontroles zonas nebūtu jāuzskata par publiski piekļūstamām vietām. Dažas citas teritorijas var ietvert gan vietas, kas nav publiski piekļūstamas, gan vietas, kas ir publiski piekļūstamas, piemēram, privātas dzīvojamās ēkas gaitenis, kas nepieciešams, lai piekļūtu ārsta kabinetam, vai lidostu. Arī tiešsaistes vietas nav aptvertas, jo tās nav fiziskas vietas. Tomēr tas, vai konkrēta vieta ir publiski piekļūstama, būtu jānosaka katrā gadījumā atsevišķi, ņemot vērā konkrētās individuālās situācijas specifiku.
(20)
Selleks et saada tehisintellektisüsteemidest võimalikult suur kasu, kaitstes samal ajal põhiõigusi, tervist ja ohutust, ning võimaldada demokraatlikku kontrolli, peaks tehisintellektipädevus andma pakkujatele, juurutajatele ja mõjutatud isikutele vajalikud mõisted tehisintellektisüsteemide kohta teadlike otsuste tegemiseks. Nimetatud mõisted võivad asjaomase konteksti poolest erineda ja võivad hõlmata arusaamist tehniliste elementide nõuetekohasest kohaldamisest tehisintellektisüsteemi arendusetapis, selle kasutamisel kohaldatavaid meetmeid, sobivaid viise tehisintellektisüsteemi väljundi tõlgendamiseks ja mõjutatud isikute puhul teadmisi, mis on vajalikud, et mõista, kuidas tehisintellekti abil tehtud otsused neid mõjutavad. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks tehisintellektipädevus andma kõigile tehisintellekti väärtusahela asjaomastele osalejatele vajalikud teadmised, et tagada määruse asjakohane järgimine ja selle korrektne jõustamine. Lisaks võib tehisintellektipädevusega seotud meetmete laialdane rakendamine ja asjakohaste järelmeetmete kehtestamine aidata parandada töötingimusi ning lõppkokkuvõttes toetada usaldusväärse tehisintellekti konsolideerimist ja innovatsiooni liidus. Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks toetama komisjoni, et edendada tehisintellektipädevusega seotud vahendeid, üldsuse teadlikkust ja arusaamist tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud kasust, riskidest, kaitsemeetmetest, õigustest ja kohustustest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös asjaomaste sidusrühmadega hõlbustama vabatahtlike käitumisjuhendite koostamist, et edendada tehisintellektipädevust tehisintellekti arendamise, käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute seas.
(20)
Lai gūtu vislielāko labumu no MI sistēmām, vienlaikus aizsargājot pamattiesības, veselību un drošību, un lai nodrošinātu demokrātisku kontroli, MI pratībai būtu jāsniedz sagādātājiem, uzturētājiem un skartajām personām nepieciešamie jēdzieni, lai tie varētu pieņemt uz informāciju balstītus lēmumus par MI sistēmām. Minētie jēdzieni var atšķirties atkarībā no attiecīgā konteksta, un tie var ietvert izpratni par tehnisko elementu pareizu piemērošanu MI sistēmas izstrādes posmā, pasākumiem, kas piemērojami tās izmantošanas laikā, piemērotiem veidiem, kā interpretēt MI sistēmas iznākumu, un – skarto personu gadījumā – zināšanas, kas vajadzīgas, lai izprastu, kā lēmumi, kas pieņemti ar MI palīdzību, tās ietekmēs. Šīs regulas piemērošanas kontekstā MI pratībai būtu jāsniedz visiem attiecīgajiem MI vērtības ķēdes dalībniekiem zināšanas, kas vajadzīgas, lai nodrošinātu pienācīgu atbilstību un tās pareizu izpildi. Turklāt MI pratības pasākumu plaša īstenošana un atbilstošu turpmāko pasākumu ieviešana varētu palīdzēt uzlabot darba apstākļus un galu galā uzturēt uzticama MI konsolidāciju un inovāciju Savienībā. Eiropas Mākslīgā intelekta padomei (MI padomei) būtu jāatbalsta Komisija MI pratības rīku, sabiedrības informētības un izpratnes veicināšanā par ieguvumiem, riskiem, aizsardzības pasākumiem, tiesībām un pienākumiem saistībā ar MI sistēmu lietošanu. Komisijai un dalībvalstīm sadarbībā ar attiecīgajām ieinteresētajām personām būtu jāveicina brīvprātīgu rīcības kodeksu izstrāde, lai uzlabotu MI pratību to personu vidū, kuras nodarbojas ar MI izstrādi, darbību un lietošanu.
(21)
Selleks et tagada võrdsed tingimused ning üksikisikute õiguste ja vabaduste tõhus kaitse kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud õigusnorme kohaldada tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes mittediskrimineerival viisil, olenemata sellest, kas nad on asutatud liidus või mõnes kolmandas riigis, ja liidus asutatud tehisintellektisüsteemide juurutajate suhtes.
(21)
Lai nodrošinātu vienlīdzīgus konkurences apstākļus un indivīdu tiesību un brīvību efektīvu aizsardzību visā Savienībā, šīs regulas noteikumiem būtu jāattiecas uz MI sistēmu nodrošinātājiem nediskriminējošā veidā neatkarīgi no tā, vai tie iedibināti Savienībā vai trešā valstī, un uz Savienībā iedibinātiem MI sistēmu uzturētājiem.
(22)
Kuna tehisintellektisüsteemid on digitaalsed, peaksid teatavad tehisintellektisüsteemid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse isegi siis, kui neid ei ole liidus turule lastud ega kasutusele võetud või kui neid liidus ei kasutata. See kehtib näiteks siis, kui liidus asutatud operaator sõlmib kolmandas riigis asutatud operaatoriga lepingu, et see osutaks teatavaid teenuseid, mis on seotud sellise tehisintellektisüsteemi teostatava tegevusega, mida peetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Sellisel juhul võib operaatori kolmandas riigis kasutatav tehisintellektisüsteem töödelda andmeid, mis on seaduslikult liidus kogutud ja mida liidust edastatakse, ning anda liidus asuvale lepingu sõlminud operaatorile väljundi, mille see tehisintellektisüsteem kõnealuse töötlemise tulemusena genereeris, ilma et see tehisintellektisüsteem oleks liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatav. Et hoida ära käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist ja tagada liidus asuvate füüsiliste isikute tulemuslik kaitse, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka tehisintellektisüsteemide kolmandas riigis asutatud pakkujate ja juurutajate suhtes niivõrd, kuivõrd nende süsteemide genereeritud väljundit kavatsetakse liidus kasutada. Võtmaks siiski arvesse olemasolevaid kokkuleppeid ja erivajadusi, mis puudutavad tulevast koostööd välispartneritega, kellega vahetatakse teavet ja tõendeid, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kolmanda riigi ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui tegutsetakse koostöö või selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on liidu või riigi tasandil sõlmitud liidu või liikmesriikidega tehtava õiguskaitse- ja õigusalase koostöö kohta, tingimusel et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vajaduse korral võib see hõlmata selliste üksuste tegevust, kellele kolmandad riigid on usaldanud konkreetsete ülesannete täitmise sellise õiguskaitse- ja õigusalase koostöö toetamiseks. Selliseid koostööraamistikke või lepinguid on sõlmitud kahepoolselt liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, aga ka Euroopa Liidu, Europoli ja muude liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse alusel õiguskaitse- ja õigusasutuste järelevalve eest, peaksid hindama, kas need koostööraamistikud või rahvusvahelised lepingud sisaldavad piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vastuvõtvad riiklikud ametiasutused ning liidu institutsioonid, organid ja asutused, kes selliseid väljundeid liidus kasutavad, vastutavad selle tagamise eest, et väljundite kasutamine oleks kooskõlas liidu õigusega. Kui kõnealused rahvusvahelised lepingud vaadatakse läbi või sõlmitakse tulevikus uusi, peaksid lepinguosalised tegema kõik endast oleneva, et viia need lepingud vastavusse käesoleva määruse nõuetega.
(22)
Ņemot vērā to digitālo raksturu, šai regulai būtu jāattiecas uz dažām MI sistēmām, pat ja tās nav laistas tirgū, nodotas ekspluatācijā vai izmantotas Savienībā. Tā tas ir, piemēram, ja Savienībā iedibināts operators iepērk dažus pakalpojumus no trešās valstīs iedibināta operatora saistībā ar darbību, ko veic MI sistēma, kura uzskatāma par augsta riska sistēmu. Minētajos apstākļos MI sistēma, ko operators izmanto trešā valstī varētu apstrādāt datus, kas likumīgi savākti Savienībā un nosūtīti no tās, un nodot pakalpojumus iepirkušajam Savienības operatoram minētās MI sistēmas iznākumus, kas izriet no minētās datu apstrādes, minēto MI sistēmu nelaižot tirgū, nenododot ekspluatācijā vai neizmantojot Savienībā. Lai novērstu šīs regulas noteikumu apiešanu un nodrošinātu Savienībā esošo fizisko personu efektīvu aizsardzību, šai regulai būtu jāattiecas arī uz MI sistēmu nodrošinātājiem un uzturētājiem, kuri iedibināti trešā valstī, ciktāl minēto sistēmu radītie iznākumi ir paredzēti izmantošanai Savienībā. Tomēr, lai ņemtu vērā esošo kārtību un īpašu nepieciešamību turpmāk sadarboties ar ārvalstu partneriem, ar kuriem notiek informācijas un pierādījumu apmaiņa, šī regula nebūtu jāpiemēro trešo valstu publiskām iestādēm un starptautiskām organizācijām, ja to darbība notiek sadarbības vai starptautisku nolīgumu ietvaros, kas noslēgti Eiropas vai valstu līmenī tiesībaizsardzības un tiesu iestāžu sadarbības nolūkā ar Savienību vai dalībvalstīm, ar noteikumu, ka attiecīgā trešā valsts vai starptautiskā organizācija nodrošina pienācīgus aizsardzības pasākumus attiecībā uz personu pamattiesību un pamatbrīvību aizsardzību. Attiecīgā gadījumā tas var attiekties uz tādu vienību darbībām, kurām trešās valstis uzticējušas veikt konkrētus uzdevumus, atbalstot šādu tiesībaizsardzības un tiesu iestāžu sadarbību. Šāda sadarbības sistēma vai nolīgumi ir izstrādāti divpusēji starp dalībvalstīm un trešām valstīm vai starp Eiropas Savienību, Eiropolu un citām Savienības aģentūrām un trešām valstīm un starptautiskām organizācijām. Iestādēm, kuru kompetencē ir tiesībaizsardzības un tiesu iestāžu uzraudzība saskaņā ar šo regulu, būtu jānovērtē, vai minētās sadarbības sistēmas vai starptautiskie nolīgumi ietver pienācīgus aizsardzības pasākumus attiecībā uz personu pamattiesību un pamatbrīvību aizsardzību. Saņēmēju valstu iestādes un Savienības iestādes, struktūras, biroji un aģentūras, kas izmanto šādus iznākumus Savienībā, joprojām ir atbildīgas par to, lai nodrošinātu, ka to izmantošana atbilst Savienības tiesību aktiem. Kad minētie starptautiskie nolīgumi tiek pārskatīti vai turpmāk tiek noslēgti jauni nolīgumi, līgumslēdzējām pusēm būtu jādara viss iespējamais, lai minētos nolīgumus saskaņotu ar šīs regulas prasībām.
(23)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, kui need tegutsevad tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutajana.
(23)
Šī regula būtu jāpiemēro arī Savienības iestādēm, struktūrām, birojiem, un aģentūrām, kad tās rīkojas kā MI sistēmas nodrošinātājs vai uzturētājs.
(24)
Juhul kui ja sel määral mil tehisintellektisüsteeme lastakse turule, võetakse kasutusele või kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, olenemata sellest, mis liiki üksus neid tegevusi teostab, näiteks kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku üksusega. Sõjalisel ja kaitse-eesmärgil on selline väljajätmine põhjendatud nii ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 kui ka ELi lepingu V jaotise 2. peatükiga hõlmatud liikmesriikide ja ühise liidu kaitsepoliitika eripäradega, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelist avalikku õigust ning mis on seega sobivam õigusraamistik, et reguleerida tehisintellektisüsteeme surmava jõu kasutamise kontekstis ja muid tehisintellektisüsteeme sõjalise ja kaitsetegevuse kontekstis. Mis puudutab riigi julgeolekuga seotud eesmärke, siis on väljajätmine põhjendatud nii asjaoluga, et riigi julgeolek kuulub ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt jätkuvalt liikmesriikide ainuvastutusse, kui ka riikliku julgeolekualase tegevuse eripära ja operatiivvajadustega ning selle tegevuse suhtes kohaldatavate konkreetsete riigisiseste õigusnormidega. Kui aga sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil välja töötatud, turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavat tehisintellektisüsteemi kasutatakse ajutiselt või alaliselt muudel eesmärkidel, näiteks tsiviil- või humanitaareesmärkidel, õiguskaitse või avaliku julgeoleku eesmärgil, kuulub selline süsteem käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sellisel juhul peaks üksus, kes kasutab tehisintellektisüsteemi muul kui sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tagama tehisintellektisüsteemi vastavuse käesolevale määrusele, välja arvatud juhul, kui süsteemi vastavus on juba tagatud. Tehisintellektisüsteemid, mis on turule lastud või kasutusele võetud määruse kohaldamisalast välja jäetud eesmärgil, nimelt sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ja ühel või mitmel määruse kohaldamisalasse kuuluval eesmärgil, näiteks tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil, kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning nende süsteemide pakkujad peaksid tagama vastavuse käesolevale määrusele. Sellistel juhtudel ei tohiks asjaolu, et tehisintellektisüsteem võib kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse, mõjutada riikliku julgeoleku, kaitse- ja sõjalise tegevusega tegelevate üksuste – olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab – võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme riikliku julgeoleku, sõjalisel ja kaitseotstarbel, mis on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud. Tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil turule lastud tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab.
(24)
Ja un ciktāl MI sistēmas tiek laistas tirgū, nodotas ekspluatācijā vai izmantotas ar šādu sistēmu modifikāciju vai bez tās militārām, aizsardzības vai valsts drošības vajadzībām, tās būtu jāizslēdz no šīs regulas piemērošanas jomas neatkarīgi no tā, kāda veida vienība veic minētās darbības, piemēram, neatkarīgi no tā, vai tā ir publiska vai privāta vienība. Attiecībā uz militāriem un aizsardzības mērķiem šāda izslēgšana ir pamatota gan ar LES 4. panta 2. punktu, gan ar dalībvalstu un Savienības kopējās aizsardzības politikas īpatnībām, ko reglamentē Līguma par Eiropas Savienību (LES) V sadaļas 2. nodaļa un uz ko attiecas starptautiskās publiskās tiesības, kas tādējādi ir piemērotāks tiesiskais regulējums MI sistēmu reglamentēšanai saistībā ar letāla spēka izmantošanu un citu MI sistēmu reglamentēšanai militāro un aizsardzības darbību kontekstā. Attiecībā uz valsts drošības mērķiem izslēgšana ir pamatota gan ar to, ka valsts drošība joprojām ir vienīgi dalībvalstu atbildība saskaņā ar LES 4. panta 2. punktu, gan ar valsts drošības darbību specifisko raksturu un operatīvajām vajadzībām, kā arī ar konkrētiem valsts noteikumiem, kas piemērojami minētajām darbībām. Tomēr, ja MI sistēmu, kas izstrādāta, laista tirgū, nodota ekspluatācijā vai tiek izmantota militāriem, aizsardzības vai valsts drošības mērķiem, uz laiku vai pastāvīgi izmanto citiem mērķiem (piemēram, civiliem vai humanitāriem mērķiem, tiesībaizsardzības vai sabiedriskās drošības mērķiem), šāda sistēma ietilptu šīs regulas piemērošanas jomā. Tādā gadījumā vienībai, kas MI sistēmu izmanto nevis militāriem, aizsardzības vai valsts drošības mērķiem, bet citiem mērķiem, būtu jānodrošina MI sistēmas atbilstība šai regulai, ja vien sistēma tai jau neatbilst. MI sistēmas, kas laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā izslēgtiem mērķiem, t. i., militāriem, aizsardzības vai valsts drošības mērķiem, un vienam vai vairākiem mērķiem, kas nav izslēgti, piemēram, civiliem mērķiem vai tiesībaizsardzībai, ietilpst šīs regulas piemērošanas jomā, un minēto sistēmu nodrošinātājiem būtu jānodrošina atbilstība šai regulai. Minētajos gadījumos tam, ka MI sistēma var ietilpt šīs regulas piemērošanas jomā, nebūtu jāietekmē iespēja vienībām, kas veic valsts drošības, aizsardzības un militārās darbības, – neatkarīgi no vienības, kas veic minētās darbības, veida – lietot tās MI sistēmas valsts drošības, militārajiem un aizsardzības mērķiem, kuru lietošana ir izslēgta no šīs regulas piemērošanas jomas. MI sistēmai, kas laista tirgū civiliem vai tiesībaizsardzības mērķiem un ko ar modifikāciju vai bez tās izmanto militāriem, aizsardzības vai valsts drošības mērķiem, nebūtu jāietilpst šīs regulas piemērošanas jomā neatkarīgi no vienības, kas veic minētās darbības, veida.
(25)
Käesolev määrus peaks toetama innovatsiooni, peaks austama teadusvabadust ega tohiks kahjustada teadus- ja arendustegevust. Seepärast on vaja jätta selle kohaldamisalast välja tehisintellektisüsteemid ja -mudelid, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Lisaks on vaja tagada, et käesolev määrus ei mõjuta muul viisil tehisintellektisüsteemide või -mudelitega seotud teadus- ja arendustegevust enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Samuti ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada tehisintellektisüsteemide või -mudelite tootepõhise teadus-, testimis- ja arendustegevuse suhtes enne nende süsteemide ja mudelite kasutusele võtmist või turule laskmist. See väljajätmine ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui sellise teadus- ja arendustegevuse tulemusena lastakse turule või võetakse kasutusele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv tehisintellektisüsteem, ega tehisintellekti regulatiivliivakasti ja tegelikes tingimustes testimist käsitlevate sätete kohaldamist. Lisaks peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse jääma kõik muud tehisintellektisüsteemid, mida võidakse kasutada mis tahes teadus- ja arendustegevuseks, ilma et see piiraks selliste tehisintellektisüsteemide väljajätmist, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Teadus- ja arendustegevus peaks igal juhul toimuma kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetiliste ja kutsestandarditega ning see peaks toimuma kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.
(25)
Šai regulai būtu jāatbalsta inovācija un būtu jāievēro zinātnes brīvība, un tai nebūtu jākavē pētniecības un izstrādes darbība. Tāpēc no tās darbības jomas ir jāizslēdz MI sistēmas un modeļi, kas konkrēti izstrādāti un nodoti ekspluatācijā vienīgi zinātniskās pētniecības un izstrādes nolūkā. Turklāt ir jānodrošina, ka šī regula citādi neietekmē zinātniskās pētniecības un izstrādes darbību saistībā ar MI sistēmām vai modeļiem pirms to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā. Šīs regulas noteikumi nebūtu jāpiemēro arī uz produktiem orientētai pētniecības, testēšanas un izstrādes darbībai saistībā ar MI sistēmām vai modeļiem pirms minēto sistēmu un modeļu nodošanas ekspluatācijā vai laišanas tirgū. Minētā izslēgšana neskar pienākumu ievērot šo regulu, ja MI sistēma, kas ietilpst šīs regulas darbības jomā, tiek laista tirgū vai nodota ekspluatācijā šādas pētniecības un izstrādes darbības rezultātā, un MI “regulatīvo smilškastu” noteikumu un noteikumu par testēšanu reālos apstākļos piemērošanu. Turklāt, neskarot MI sistēmu izslēgšanu, kuras konkrēti izstrādātas un nodotas ekspluatācijā vienīgi zinātniskās pētniecības un izstrādes nolūkā, uz jebkuru citu MI sistēmu, ko var lietot jebkādu pētniecības un izstrādes darbību veikšanai, arī turpmāk būtu jāattiecina šīs regulas noteikumi. Jebkurā gadījumā ikviena pētniecības un izstrādes darbība būtu jāveic saskaņā ar atzītiem zinātniskās pētniecības ētikas un profesionālajiem standartiem un saskaņā ar piemērojamiem Savienības tiesību aktiem.
(26)
Selleks et kehtestada tehisintellektisüsteemide suhtes proportsionaalsed, mõjusad ja siduvad õigusnormid, tuleks järgida selgelt määratletud riskipõhist lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi kohaselt tuleks nende õigusnormide liiki ja sisu kujundada vastavalt nende riskide intensiivsusele ja ulatusele, mida tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada. Seepärast tuleb keelata teatavad vastuvõetamatud tehisintellekti kasutusviisid, näha ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded ja asjaomaste operaatorite kohustused ning kehtestada teatavatele tehisintellektisüsteemidele läbipaistvuskohustused.
(26)
Lai ieviestu samērīgu un iedarbīgu saistošu noteikumu kopumu MI sistēmām, būtu jāizmanto skaidri noteikta, uz risku balstīta pieeja. Minētajai pieejai šādu noteikumu veids un saturs būtu jāpielāgo MI sistēmu potenciāli radīto risku intensitātei un apmēram. Tāpēc ir jāaizliedz daži nepieņemami MI prakses veidi, jānosaka prasības augsta riska MI sistēmām un pienākumi attiecīgajiem operatoriem un jānosaka pārredzamības pienākumi attiecībā uz dažām MI sistēmām.
(27)
Kuigi riskipõhine lähenemisviis on proportsionaalsete ja tõhusate siduvate õigusnormide alus, on oluline meelde tuletada 2019. aasta eetikasuuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks, mille töötas välja komisjoni määratud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm. Kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm töötas nendes suunistes välja seitse mittesiduvat tehisintellekti eetikapõhimõtet, mille eesmärk on aidata tagada, et tehisintellekt on usaldusväärne ja järgib eetikanorme. Nende seitsme põhimõtte seas on: inimese toimevõime ja inimjärelevalve; tehniline töökindlus ja ohutus; privaatsus ja andmehaldus; läbipaistvus; mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus; ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu ning vastutuse võtmine. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ja mis tahes muu kohaldatava liidu õiguse õiguslikult siduvate nõuete kohaldamist, aitavad need suunised kujundada sidusat, usaldusväärset ja inimkeskset tehisintellekti kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu alusväärtustega. Kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniste kohaselt tähendab inimese toimevõime ja inimjärelevalve, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse vahendina, mis teenib inimesi, austab inimväärikust ja isiklikku sõltumatust ning toimib viisil, mille üle inimesed saavad nõuetekohaselt kontrolli ja järelevalvet teostada. Tehniline töökindlus ja ohutus tähendab seda, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis tagab probleemide esinemisel nende töökindluse ning vastupidavuse katsetele muuta tehisintellektisüsteemi kasutust või toimivust nii, et kolmandad isikud saaksid neid ebaseaduslikult kasutada, ning et minimeerida soovimatut kahju. Privaatsus ja andmehaldus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kooskõlas privaatsus- ja andmekaitsenormidega ning andmetöötlus vastab kõrgetele kvaliteedi ja tervikluse standarditele. Läbipaistvus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis võimaldab asjakohast jälgitavust ja selgitatavust, andes samal ajal inimestele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning teavitades juurutajaid igakülgselt selle tehisintellektisüsteemi võimetest ja piiridest ning mõjutatud isikuid nende õigustest. Mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus tähendavad, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis hõlmab erinevaid osalejaid ja edendab võrdset ligipääsu, soolist võrdõiguslikkust ja kultuurilist mitmekesisust, vältides samal ajal diskrimineerivat mõju ja ebaõiglast kallutatust, mis on liidu või liikmesriikide õigusega keelatud. Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kestlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, samuti viisil, mis toob kasu kõigile inimestele, jälgides ja hinnates samal ajal pikaajalist mõju üksikisikule, ühiskonnale ning demokraatiale. Nimetatud põhimõtete kohaldamine tuleks võimaluse korral üle kanda tehisintellektimudelite projekteerimisse ja kasutamisse. Igal juhul peaksid need olema aluseks käesoleva määruse alusel koostatavatele käitumisjuhenditele. Kõiki sidusrühmi, sealhulgas tööstust, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda ja standardiorganisatsioone, julgustatakse vabatahtlike parimate tavade ja standardite väljatöötamisel võtma vastavalt vajadusele arvesse eetikapõhimõtteid.
(27)
Lai gan uz risku balstītā pieeja ir samērīga un efektīva saistošu noteikumu kopuma pamats, ir svarīgi atgādināt 2019. gada Ētikas vadlīnijas uzticamam mākslīgajam intelektam, kuras izstrādājusi Komisijas ieceltā neatkarīgā AI HLEG. Minētajās vadlīnijās AI ALEG izstrādāja septiņus nesaistošus ar MI saistītus ētikas principus, kuru mērķis ir palīdzēt nodrošināt, lai MI būtu uzticams un ētiski pamatots. Minētie septiņi principi ietver cilvēka darbībspēju un virsvadību; tehnisko robustumu un drošumu; privātumu un datu pārvaldību; pārredzamību; daudzveidību, nediskriminēšanu un taisnīgumu; sociālo un vides labbūtību un pārskatatbildību. Neskarot šīs regulas un citu piemērojamo Savienības tiesību aktu juridiski saistošās prasības, minētās vadlīnijas palīdz projektēt saskaņotu, uzticamu un uz cilvēku orientētu MI saskaņā ar Hartu un vērtībām, uz kuru pamata ir dibināta Savienība. Saskaņā ar AI HLEG vadlīnijām cilvēka darbībspēja un virsvadība nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas kā instruments, kas kalpo cilvēkiem, respektē cilvēka cieņu un personisko autonomiju un darbojas tādā veidā, ko cilvēki var pienācīgi kontrolēt un virsvadīt. Tehniskais robustums un drošums nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas tā, lai nodrošinātu robustumu problēmu gadījumā un noturību pret mēģinājumiem mainīt MI sistēmas lietošanu vai veiktspēju tā, ka trešās personas to var lietot nelikumīgi, un lai līdz minimumam samazinātu neparedzētu kaitējumu. Privātums un datu pārvaldība nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas saskaņā ar privātuma un datu aizsardzības noteikumiem, savukārt datus apstrādā atbilstoši augstiem kvalitātes un integritātes standartiem. Pārredzamība nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas tā, lai būtu iespējama pienācīga izsekojamība un izskaidrojamība un vienlaikus lai cilvēki apzinātos, ka sazinās vai ir saskarē ar MI sistēmu, kā arī lai pienācīgi informētu uzturētājus par MI sistēmas spējām un ierobežojumiem un skartās personas – par to tiesībām. Daudzveidība, nediskriminēšana un taisnīgums nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas tā, lai aptvertu dažādus dalībniekus un veicinātu vienlīdzīgu piekļuvi, dzimumu līdztiesību un kultūru daudzveidību un vienlaikus lai netiktu pieļauta diskriminējoša ietekme un netaisnīgi aizspriedumi, ko aizliedz Savienības vai valsts tiesību akti. Sociālā un vides labbūtība nozīmē, ka MI sistēmas tiek projektētas un lietotas ilgtspējīgā un videi nekaitīgā veidā, kā arī tā, lai ieguvēji būtu visi cilvēki un vienlaikus tiktu uzraudzīta un novērtēta ilgtermiņa ietekme uz indivīdu, sabiedrību un demokrātiju. Minēto principu piemērošana, cik vien iespējams, būtu jāintegrē MI modeļu projektēšanā un lietošanā. Jebkurā gadījumā tiem būtu jākalpo par pamatu šajā regulā noteiktajai rīcības kodeksu izstrādei. Visas ieinteresētās personas, tostarp nozare, akadēmiskā vide, pilsoniskā sabiedrība un standartizācijas organizācijas, tiek mudinātas brīvprātīgas paraugprakses un standartu izstrādē pienācīgi ņemt vērā minētos ētikas principus.
(28)
Lisaks sellele, et tehisintellektil on mitmeid kasulikke rakendusvõimalusi, on seda võimalik ka väärkasutada ning luua uudseid ja võimsaid manipuleerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse kontrolli vahendeid. Sellised kasutusviisid on eriti kahjulikud ja kuritarvituslikud ning tuleks keelata, sest need on vastuolus selliste liidu väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, demokraatia ja õigusriik ning põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega, kaasa arvatud õigusega mittediskrimineerimisele, andmekaitsele ja privaatsusele, aga ka lapse õigustega.
(28)
Līdztekus daudziem lietderīgiem MI lietošanas veidiem to var lietot arī ļaunprātīgi, un tā var sniegt nebijušus un spēcīgus rīkus manipulatīvas, ekspluatatīvas un sociālās kontroles prakses īstenošanai. Šāda prakse ir īpaši kaitējoša un ļaunprātīga un būtu jāaizliedz, jo tā ir pretrunā Savienības vērtībām attiecībā uz cilvēka cieņu, brīvību, līdztiesību, demokrātiju un tiesiskumu un pamattiesībām, kas nostiprinātas Hartā, ieskaitot tiesības uz nediskriminēšanu, datu aizsardzību un privātumu un bērna tiesības.
(29)
Tehisintellektil põhinevaid manipuleerimistehnikaid saab kasutada selleks, et veenda inimesi käituma soovimatult ja neid petta, suunates neid tegema otsuseid, mis pärsivad ja kahjustavad nende sõltumatust, otsuste tegemist ja valikuvabadust. Teatavad tehisintellektisüsteemid, mille eesmärk või tagajärg on inimeste käitumise suurel määral moonutamine, mis võib tõenäoliselt tekitada olulist kahju, eelkõige sellist, millel on piisavalt oluline kahjulik mõju füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele või finantshuvidele, on eriti ohtlikud ja seetõttu tuleks nende turule laskmine, kasutusele võtmine ja kasutamine keelata. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, nagu audio-, pildi- ja videostiimuleid, mida inimesed ei suuda tajuda, sest need stiimulid jäävad inimese tajust väljapoole, või muid manipuleerivaid või petlikke võtteid, mis vähendavad või kahjustavad isiku sõltumatust, otsuste tegemist või vaba valikut viisil, mille puhul inimesed ei ole nendest võtetest teadlikud, või isegi kui nad on teadlikud, on võimalik nad ikka eksiteele viia või nad ei ole võimelised neid kontrollima või nendele vastu seisma. Selleks võidakse kasutada näiteks aju-arvuti liideseid või virtuaalreaalsust, kuna need võimaldavad suuremat kontrolli selle üle, milliseid stiimuleid inimestele esitatakse, kuivõrd need võivad oluliselt moonutada nende käitumist märkimisväärselt kahjulikul viisil. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid muul viisil kasutada ära konkreetse isiku või isikute rühma haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (16) tähenduses või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast, mis tõenäoliselt muudab need isikud ärakasutamise suhtes kaitsetumaks, näiteks äärmises vaesuses elavad isikud, etnilised või usuvähemused. Selliseid süsteeme võidakse turule lasta, kasutusele võtta või kasutada selliselt, et nende eesmärk või tagajärg on isiku käitumise oluline moonutamine viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju sellele või mõnele teisele isikule või isikute rühmale, sealhulgas kahju, mis võib tekkida aja jooksul, ning seetõttu peaksid sellised süsteemid olema keelatud. Käitumise moonutamise kavatsust ei pruugi olla võimalik eeldada, kui moonutus tuleneb tehisintellektisüsteemi välistest teguritest, mis ei ole pakkuja või juurutaja kontrolli all, nimelt teguritest, mis ei pruugi olla mõistlikult prognoositavad ja seetõttu ei ole tehisintellektisüsteemi pakkujal või juurutajal võimalik neid leevendada. Igal juhul ei pruugi pakkujal või juurutajal olla kavatsust põhjustada olulist kahju, kui selline kahju tuleneb manipuleerivatest või ekspluateerivatest tehisintellektil põhinevatest kasutusviisidest. Selliseid tehisintellekti kasutusviise käsitlevad keelud täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (17) sätteid, eelkõige seda, et ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku või rahalist kahju, on igal juhul keelatud, olenemata sellest, kas need on võetud kasutusele tehisintellektisüsteemide abil või muul viisil. Käesolevas määruses sätestatud manipuleerivate ja ekspluateerivate kasutusviiside keeld ei tohiks mõjutada õiguspärast ravi, näiteks psüühikahäire psühholoogiline ravi või füüsiline rehabilitatsioon, kui see toimub kooskõlas kohaldatava õiguse ja meditsiinistandarditega, näiteks üksikisikute või nende seaduslike esindajate selgesõnalisel nõusolekul. Samuti ei tohiks tavapäraseid ja õiguspäraseid kaubandustavasid, näiteks reklaami valdkonnas, mis on kooskõlas kohaldatava õigusega, pidada iseenesest kahjulikeks manipuleerivateks tehisintellektil põhinevateks kasutusviisideks.
(29)
MI iespējotas manipulatīvas metodes var izmantot, lai pārliecinātu personas iesaistīties nevēlamā rīcībā vai lai maldinātu tās, vedinot pieņemt lēmumus tādā veidā, kas grauj un vājina to autonomiju, lēmumu pieņemšanu un brīvu izvēli. Tādu konkrētu MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā vai lietošana, kuru mērķis vai sekas ir cilvēka uzvedības būtiska iespaidošana, kā dēļ var rasties būtisks kaitējums, jo īpaši pietiekami būtiska nelabvēlīga ietekme uz fizisko un psiholoģisko veselību vai finanšu interesēm, ir īpaši bīstama un tāpēc būtu jāaizliedz. Šādas MI sistēmas izmanto zemapziņai adresētus elementus, piemēram, audio, attēlu vai video stimulus, kurus personas kā tādus nespēj uztvert, jo tie darbojas ārpus cilvēka uztveres, vai citus manipulatīvus vai maldinošus paņēmienus, kas grauj vai vājina personas autonomiju, lēmumu pieņemšanu vai brīvu izvēli tā, ka cilvēki neapzinās minētos paņēmienus vai – pat ja tos apzinās – viņi joprojām var tikt maldināti vai nespēj tos kontrolēt vai tiem pretoties. To varētu veicināt, piemēram, mašīnas–smadzeņu saskarnes vai virtuālā realitāte, jo tās ļauj vairāk kontrolēt to, kādi stimuli personām tiek piedāvāti, ciktāl tās var būtiski iespaidot personu uzvedību tā, ka tiek nodarīts būtisks kaitējums. Turklāt MI sistēmas var arī citādi izmantot kādas personas vai konkrētas personu grupas neaizsargātību to vecuma, invaliditātes Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvas (ES) 2019/882 (16) nozīmē vai konkrētas sociālas vai ekonomiskas situācijas dēļ, kas var padarīt minētās personas neaizsargātākas pret izmantošanu, piemēram, personas, kas dzīvo galējā nabadzībā, etniskās vai reliģiskās minoritātes. Šādas MI sistēmas var laist tirgū, nodot ekspluatācijā vai lietot ar mērķi vai sekām – būtiska personas uzvedības iespaidošana – un tā, ka tiek nodarīts vai var pamatoti uzskatīt, ka var tikt nodarīts būtisks kaitējums minētajai vai kādai citai personai vai personu grupām, tostarp kaitējums, kas var tikt uzkrāts laika gaitā, un tāpēc tās būtu jāaizliedz. Pieņemt, ka nodoms ir iespaidot uzvedību, var būt neiespējami, ja iespaidošana izriet no faktoriem, kas nav saistīti ar MI sistēmu un ir ārpus nodrošinātāja vai uzturētāja kontroles, proti, faktoriem, kurus pamatoti nevar paredzēt un kurus tādēļ MI sistēmas nodrošinātājs vai uzturētājs nevar mazināt. Jebkurā gadījumā nodrošinātājam vai uzturētājam nav noteikti jābūt nodomam radīt būtisku kaitējumu, ar noteikumu, ka šāds kaitējums izriet no manipulatīvas vai ekspluatatīvas MI iespējotas prakses. Šādas MI prakses aizliegumi papildina Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvā 2005/29/EK (17) ietvertos noteikumus, jo īpaši to, ka negodīga komercprakse, kas rada ekonomisku vai finansiālu kaitējumu patērētājiem, jebkuros apstākļos ir aizliegta neatkarīgi no tā, vai tā tiek īstenota ar MI sistēmām vai citādi. Šajā regulā noteiktajiem manipulatīvas un ekspluatatīvas prakses aizliegumiem nebūtu jāietekmē likumīga prakse medicīniskās aprūpes kontekstā, piemēram, garīgas slimības psiholoģiska ārstēšana vai fiziska rehabilitācija, ja minētā prakse tiek veikta saskaņā ar piemērojamiem tiesību aktiem un medicīniskajiem standartiem, piemēram, ar personu vai to juridisko pārstāvju nepārprotamu piekrišanu. Turklāt vispārpieņemta un leģitīma komercprakse, piemēram, reklāmas jomā, kas atbilst piemērojamiem tiesību aktiem, pati par sevi nebūtu jāuzskata par kaitīgu manipulatīvu MI iespējotu praksi.
(30)
Biomeetrilise liigitamise süsteemid, mis põhinevad füüsiliste isikute biomeetrilistel andmetel, näiteks isiku näol või sõrmejälgedel, et tuletada või järeldada isikute poliitilisi vaateid, kuulumist ametiühingusse, usulisi või filosoofilisi veendumusi, rassi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust, tuleks keelata. See keeld ei tohiks hõlmata selliste biomeetriliste andmestike seaduslikku märgistamist, filtreerimist või liigitamist vastavalt biomeetrilistele andmetele, mis on saadud kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, nagu kujutiste sorteerimist vastavalt juuksevärvile või silmavärvile, mida saab kasutada näiteks õiguskaitse valdkonnas.
(30)
Būtu jāaizliedz biometriskās kategorizācijas sistēmas, kuru pamatā ir fizisku personu biometriskie dati, piemēram, personas seja vai pirkstu nospiedumi, lai atvedinātu vai izsecinātu personas politiskos uzskatus, dalību arodbiedrībās, reliģisko vai filozofisko pārliecību, rasi, dzimumdzīvi vai seksuālo orientāciju. Minētajam aizliegumam nebūtu jāattiecas uz tādu biometrisko datu kopu likumīgu marķēšanu, filtrēšanu vai kategorizēšanu, kas iegūtas saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem attiecībā uz biometriskajiem datiem, piemēram, attēlu šķirošanu pēc matu krāsas vai acu krāsas, ko var izmantot, piemēram, tiesībaizsardzības jomā.
(31)
Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse avaliku või erasektori osalejate poolt füüsilistele isikutele sotsiaalpunktide andmiseks, võivad tuua kaasa diskrimineerimise ja teatavate rühmade kõrvalejätmise. Need süsteemid võivad rikkuda õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning olla vastuolus võrdsuse ja õigluse väärtustega. Sellised tehisintellektisüsteemid hindavad või liigitavad füüsilisi isikuid või nende rühmi, tuginedes paljudele andmepunktidele, mis on seotud nende sotsiaalse käitumisega eri kontekstides, või teadaolevatele, tuletatavatele või prognoositavatele isiku- või iseloomuomadustele teatava aja jooksul. Selliste tehisintellektisüsteemide antud sotsiaalpunktid võivad tuua kaasa füüsilisi isikuid või terveid inimrühmi kahjustavat või nende ebasoodsat kohtlemist sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, kus andmed algselt loodi või koguti, või kahjustavat kohtlemist, mis ei ole nende sotsiaalse käitumise problemaatilisusega võrreldes proportsionaalne või põhjendatud. Tehisintellektisüsteemid, millega kaasnevad sellised vastuvõetamatud punktide andmise tavad ja mis viivad selliste kahjustavate või ebasoodsate tulemusteni, tuleks seetõttu keelata. See keeld ei tohiks mõjutada füüsiliste isikute seaduslikku hindamist, mida tehakse konkreetsel eesmärgil kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.
(31)
MI sistēmas, ar ko publiski vai privāti dalībnieki nodrošina fizisko personu sociālo novērtēšanu, var radīt diskriminējošus iznākumus un dažu grupu atstumtību. Tās var pārkāpt tiesības uz cieņu un nediskriminēšanu un līdztiesības un tiesiskuma vērtības. Šādas MI sistēmas izvērtē vai klasificē fiziskas personas vai personu grupas noteiktā laikposmā, pamatojoties uz vairākiem datu punktiem, kas saistīti ar to sociālo uzvedību dažādos kontekstos vai zināmām, izsecinātām vai prognozētām personas vai personības īpašībām. Šādu MI sistēmu radītais sociālā novērtējuma rezultāts var izraisīt kaitējošu vai nelabvēlīgu attieksmi pret fiziskām personām vai veselām fizisku personu grupām sociālos kontekstos, kas nav saistīti ar to kontekstu, kurā dati tika sākotnēji ģenerēti vai savākti, vai kaitējošu attieksmi, kas nav pamatota vai samērīga ar personu sociālās uzvedības “smagumu”. Tāpēc MI sistēmas, kas ietver šādu nepieņemamu vērtēšanas praksi un rada šādus kaitīgus vai nelabvēlīgus rezultātus, būtu jāaizliedz. Minētajam aizliegumam nebūtu jāietekmē fizisku personu likumīga novērtēšanas prakse, ko īsteno konkrētā nolūkā saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem.
(32)
Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks on eriti tõsine sekkumine asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse, sest see võib mõjutada suure osa elanikkonna eraelu, tekitada pideva jälgimise tunde ning kaudselt veenda loobuma kogunemisvabaduse ja muude põhiõiguste kasutamisest. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Sellised võimalikud kallutatud tulemused ja diskrimineeriv mõju on eriti olulised vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuete puhul. Kuna selliste reaalajas töötavate süsteemide kasutamise mõju on vahetu ja täiendava kontrolli või parandamise võimalused piiratud, seab selliste süsteemide kasutamine suuremasse ohtu õiguskaitsetoimingute mõjuvälja jäävate isikute õigused ja vabadused.
(32)
MI sistēmu lietošana fizisku personu reāllaika biometriskajai tālidentifikācijai publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos ir īpaši aizskarošu attiecībā uz konkrēto personu tiesībām un brīvībām, ciktāl tā var ietekmēt lielas sabiedrības daļas privāto dzīvi, izraisīt pastāvīgas novērošanas sajūtu un netieši atturēt no pulcēšanās brīvības un citu pamattiesību īstenošanas. Fizisku personu biometriskajai tālidentifikācijai paredzētu MI sistēmu tehniskās neprecizitātes var novest pie neobjektīviem rezultātiem un radīt diskriminējošas sekas. Šādi iespējami neobjektīvi rezultāti un diskriminējošas sekas ir īpaši saistīti ar vecumu, etnisko piederību, rasi, dzimumu vai invaliditāti. Turklāt tūlītējā ietekme un ierobežotas iespējas veikt turpmākas pārbaudes vai labojumus attiecībā uz šādu reāllaikā darbojošos sistēmu lietošanu rada pastiprinātu risku attiecīgo personu tiesībām un brīvībām tiesībaizsardzības darbību vai to ietekmes kontekstā.
(33)
Seepärast peaks selliste süsteemide kasutamine õiguskaitse eesmärgil olema keelatud, välja arvatud ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukordades, kus nende süsteemide kasutamine on rangelt vajalik selleks, et saavutada olulise avaliku huvi eesmärk, mille tähtsus kaalub riskid üles. Selliste olukordade hulka kuuluvad teatavate kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud isikute otsimine, teatavad füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardavad ohud või terrorirünnaku oht ning käesoleva määruse lisas loetletud kuritegude toimepanijate või sellistes kuritegudes kahtlustatavate asukoha kindlaks tegemine või nende tuvastamine, kui sellise kuriteo eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat ning vastavalt kõnealuse kuriteo määratlusele selle liikmesriigi õiguses. Sellise ajalise piiri seadmine riigisisese õiguse kohasele vabadusekaotusele või vabadust piiravale julgeolekumeetmele aitab tagada, et reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine oleks õigustatud vaid piisavalt raskete rikkumiste korral. Peale selle põhineb käesoleva määruse lisas esitatud kuritegude loetelu 32 kuriteoliigil, mis on loetletud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK, (18) võttes arvesse, et mõned neist kuritegudest on praktikas tõenäoliselt teistest asjakohasemad, sest reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise eeldatav vajalikkus ja proportsionaalsus võivad märkimisväärselt varieeruda, kui tegemist on loetelus nimetatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava asukoha kindlaks tegemise või tema tuvastamisega ja kui võetakse arvesse võimalike negatiivsete tagajärgede raskusastme, tõenäosuse ja ulatuse tõenäolisi erinevusi. Vahetu oht füüsiliste isikute elule või füüsilisele turvalisusele võib tuleneda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (19) artikli 2 punktis 4 määratletud elutähtsa taristu tõsisest kahjustada saamisest, kui sellise elutähtsa taristu kahjustada saamine või hävimine ohustaks vahetult isiku elu või füüsilist turvalisust, sealhulgas elanikkonna esmatarbekaupadega varustamise või riigi põhiülesannete täitmise tõsise kahjustamise kaudu. Lisaks tuleks käesoleva määrusega säilitada õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutuste suutlikkus kontrollida isikusamasust asjaomase isiku juuresolekul vastavalt liidu ja liikmesriigi õiguses sellise kontrolli jaoks sätestatud tingimustele. Eelkõige peaks õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutustel olema võimalik kasutada liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt infosüsteeme, et tuvastada isikud, kes isikusamasuse kontrolli käigus kas keelduvad isiku tuvastamisest või ei suuda oma isikut avaldada või tõendada, ilma et neilt nõutaks käesoleva määruse kohaselt eelneva loa saamist. Tegemist võib olla näiteks kuriteoga seotud isikuga, isikuga, kes ei soovi või kes õnnetuse või tervisliku seisundi tõttu ei suuda avaldada oma isikut õiguskaitseasutustele.
(33)
Tāpēc minēto sistēmu izmantošana tiesībaizsardzības nolūkos būtu jāaizliedz, izņemot izsmeļoši uzskaitītas un šauri definētas situācijas, kurās sistēmu izmantošana ir absolūti nepieciešama tādu būtisku sabiedrības interešu īstenošanai, kuru nozīme atsver riskus. Minētās situācijas ietver konkrētu noziegumos cietušo, tostarp pazudušu personu, meklēšanu; konkrētus draudus fizisku personu dzīvībai vai fiziskajai drošībai vai teroristu uzbrukuma draudus; un šīs regulas pielikumā uzskaitīto noziedzīgo nodarījumu izdarītāju vai aizdomās turēto atrašanās vietas noteikšanu vai identificēšanu, ja par minētajiem noziedzīgajiem nodarījumiem attiecīgajā dalībvalstī saskaņā ar minētās dalībvalsts tiesību aktiem ir paredzēts brīvības atņemšanas sods vai ar brīvības atņemšanu saistīts drošības līdzeklis, kura maksimālais ilgums ir vismaz četri gadi. Šāda robežvērtība brīvības atņemšanas sodam vai ar brīvības atņemšanu saistītam drošības līdzeklim saskaņā ar valsts tiesību aktiem palīdz nodrošināt to, ka noziedzīgajam nodarījumam vajadzētu būt pietiekami smagam, lai potenciāli pamatotu reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanu. Turklāt noziedzīgo nodarījumu, kas paredzēti šīs regulas pielikumā, pamatā ir 32 Padomes Pamatlēmumā 2002/584/TI (18) uzskaitīti noziedzīgi nodarījumi, ņemot vērā, ka daži no minētajiem nodarījumiem praksē, iespējams, būs būtiskāki nekā citi, proti, paredzams, ka reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošana varētu būt nepieciešama un samērīga ļoti atšķirīgā pakāpē atkarībā no praktiskajām darbībām dažādo uzskaitīto noziedzīgo nodarījumu izdarītāja vai aizdomās turētā atrašanās vietas noteikšanai vai identificēšanai, ņemot vērā iespējamās atšķirības kaitējuma smaguma, iespējamības un apmēra vai iespējamo negatīvo seku ziņā. Nenovēršamus draudus fizisku personu dzīvībai vai fiziskajai drošībai varētu radīt arī Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvas (ES) 2022/2557 (19) 2. panta 4. punktā definētās kritiskās infrastruktūras nopietni traucējumi, ja šādas kritiskās infrastruktūras traucējumu vai iznīcināšanas rezultātā nenovēršami tiktu apdraudēta personas dzīvība vai fiziskā drošība, tostarp, nopietni kaitējot pamatapgādes nodrošināšanai iedzīvotājiem vai valsts pamatfunkciju īstenošanai. Papildus tam šajā regulā būtu jāsaglabā tiesībaizsardzības, robežkontroles, imigrācijas vai patvēruma iestādēm iespēja attiecīgās personas klātbūtnē veikt identitātes pārbaudes saskaņā ar nosacījumiem, kas attiecībā uz šādām pārbaudēm paredzēti Savienības un valsts tiesību aktos. Jo īpaši tiesībaizsardzības, robežkontroles, imigrācijas vai patvēruma iestādēm vajadzētu būt iespējai lietot informācijas sistēmas saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem, lai identificētu personas, kuras identitātes pārbaudes laikā vai nu atsakās tikt identificētas, vai nespēj norādīt vai apliecināt savu identitāti, un šajā regulā tām nebūtu jāparedz prasība saņemt iepriekšēju atļauju. Tā varētu būt, piemēram, noziedzīgā nodarījumā iesaistīta persona, kas nevēlas atklāt savu identitāti tiesībaizsardzības iestādēm vai to nespēj negadījuma vai medicīniska stāvokļa dēļ.
(34)
Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi kõigi asjaomaste isikute õigustele ja vabadustele ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Peale selle tuleks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutada avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning see peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis peaks olema lubatud üksnes juhul, kui asjaomane õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, ja kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ta süsteemi andmebaasis registreerinud, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema igas eespool nimetatud olukorras iga kasutusmalli jaoks sobiv.
(34)
Lai nodrošinātu, ka minētās sistēmas tiek lietotas atbildīgi un samērīgi, ir svarīgi arī noteikt, ka katrā no izsmeļoši uzskaitītajām un šauri definētajām situācijām būtu jāņem vērā daži elementi, it īpaši situācijas raksturs, kurš pamato sistēmas lietošanu, lietošanas ietekme uz visu attiecīgo personu tiesībām un brīvībām, un saistībā ar lietošanu paredzētie aizsardzības pasākumi un nosacījumi. Turklāt reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošana publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos būtu jāizvērš tikai, lai apstiprinātu konkrētas personas identitāti, un tai būtu jānotiek tikai tiktāl, cik tas ir absolūti nepieciešams laikposma, kā arī ģeogrāfiskā un personiskā tvēruma ziņā, jo īpaši, ņemot vērā pierādījumus vai norādes par draudiem, cietušajiem vai nodarījuma izdarītāju. Reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošana publiski piekļūstamās vietās būtu jāatļauj vienīgi tad, ja attiecīgā tiesībaizsardzības iestāde ir pabeigusi novērtējumu par ietekmi uz pamattiesībām un, ja vien šajā regulā nav paredzēts citādi, ir reģistrējusi sistēmu datubāzē, kā noteikts šajā regulā. Personu atsauces datubāzei vajadzētu būt piemērotai katram lietošanas gadījumam katrā no iepriekš minētajām situācijām.
(35)
Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks liikmesriigi õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, andma selleks selge ja konkreetse loa. Põhimõtteliselt tuleks selline luba saada enne tehisintellektisüsteemi kasutamist isiku või isikute tuvastamiseks. Erandeid sellest reeglist tuleks lubada põhjendatud kiireloomulistes olukordades, see tähendab olukordades, kus vajadus asjaomaste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne tehisintellektisüsteemi kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Sellistes kiireloomulistes olukordades peaks tehisintellektisüsteemi kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud riigisiseses õiguses ja mida õiguskaitseasutus iga individuaalse kiireloomulise kasutusjuhtumi korral täpsustab. Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus sellistel juhtudel kõnealust luba taotlema, põhjendades, miks ta ei saanud seda varem, põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul taotleda. Kui selline luba lükatakse tagasi, tuleks selle loaga seotud reaalajas biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamine viivitamata lõpetada ning kõik sellise kasutamisega seotud andmed tuleks kõrvale jätta ja kustutada. Sellised andmed hõlmavad sisendandmeid, mille tehisintellektisüsteem on sellise süsteemi kasutamise käigus vahetult saanud, ning selle loaga seotud kasutamise tulemusi ja väljundeid. See ei tohiks hõlmata sisendit, mis on saadud seaduslikult muu liidu või riigisisese õiguse kohaselt. Ühelgi juhul ei tohiks isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust teha üksnes biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
(35)
Katram reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanas gadījumam publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos vajadzētu saņemt skaidru un konkrētu atļauju no tiesu iestādes vai dalībvalsts neatkarīgas administratīvās iestādes, kuras lēmums ir saistošs. Šāda atļauja principā būtu jāsaņem pirms MI sistēmas lietošanas personas vai personu identificēšanai. Izņēmumi no minētā noteikuma būtu pieļaujami pienācīgi pamatotās situācijās steidzamu iemeslu dēļ, proti, situācijās, kurās nepieciešamība lietot attiecīgās sistēmas padara atļaujas iegūšanu pirms MI sistēmas lietošanas sākšanas faktiski un objektīvi neiespējamu. Šādās steidzamās situācijās MI sistēmas lietošanai būtu jāaprobežojas ar absolūti nepieciešamo minimumu un uz to būtu jāattiecina pienācīgi aizsardzības pasākumi un nosacījumi, kā to nosaka valsts tiesību akti un katra atsevišķa steidzamas lietošanas gadījuma kontekstā precizē pati tiesībaizsardzības iestāde. Turklāt tiesībaizsardzības iestādei šādās situācijās bez liekas kavēšanās un ne vēlāk kā 24 stundu laikā būtu jāpieprasa šāda atļauja, vienlaikus norādot iemeslus, kāpēc tā nav varējusi to pieprasīt agrāk. Ja šāda atļauja tiek noraidīta, būtu nekavējoties jāpārtrauc lietot reāllaika biometriskās identifikācijas sistēmas, kas saistītas ar minēto atļauju, un visi dati, kas saistīti ar šādu lietošanu, būtu jāatmet un jādzēš. Šādi dati ietver ievades datus, ko MI sistēma tieši ieguvusi šādas sistēmas lietošanas gaitā, kā arī ar minēto atļauju saistītās lietošanas rezultātus un iznākumus. Tam nebūtu jāiekļauj ievades dati, kas likumīgi iegūti saskaņā ar citiem Savienības vai valsts tiesību aktiem. Jebkurā gadījumā neviens lēmums, kas personai rada nelabvēlīgas tiesiskas sekas, nebūtu jāpieņem, balstoties vienīgi uz biometriskās tālidentifikācijas sistēmas iznākumu.
(36)
Selleks et täita oma ülesandeid kooskõlas käesolevas määruses ja riigisiseses õigusnormides sätestatud nõuetega, tuleks asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust teavitada igast reaalajas toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemi kasutamisest. Teavitatud turujärelevalveasutused ja riiklikud andmekaitseasutused peaksid esitama komisjonile igal aastal aruande reaalajas toimunud biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta.
(36)
Lai attiecīgā tirgus uzraudzības iestāde un valstu datu aizsardzības iestāde varētu pildīt savus uzdevumus saskaņā ar šajā regulā un valsts noteikumos paredzētajām prasībām, tās būtu jāinformē par katru reāllaika biometriskās identifikācijas sistēmas lietošanas gadījumu. Valstu tirgus uzraudzības iestādēm un valsts datu aizsardzības iestādēm, kuras ir informētas, būtu jāiesniedz Komisijai gada ziņojums par reāllaika biometriskās identifikācijas sistēmu lietošanu.
(37)
Ühtlasi on käesoleva määrusega kehtestatavas ammendavas raamistikus otstarbekas ette näha, et selline kasutamine liikmesriigi territooriumil kooskõlas käesoleva määrusega peaks olema võimalik üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd asjaomane liikmesriik on otsustanud oma riigisisese õiguse üksikasjalikes õigusnormides selgelt sätestada võimaluse sellist kasutamist lubada. Seega jääb liikmesriikidele käesoleva määruse alusel vabadus sellist võimalust üldse mitte ette näha või näha selline võimalus ette üksnes mõne eesmärgi jaoks, mille puhul on käesolevas määruses kirjeldatud lubatud kasutamine õigustatud. Sellistest riigisisestest õigusnormidest tuleks komisjonile teatada 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
(37)
Turklāt šīs regulas izveidotajā izsmeļošajā regulējumā ir lietderīgi noteikt, ka minētajai lietošanai dalībvalsts teritorijā saskaņā ar šo regulu vajadzētu būt iespējamai tikai, ja un ciktāl attiecīgā dalībvalsts ir nolēmusi savos sīki izstrādātajos valsts tiesību aktu noteikumos skaidri paredzēt iespēju atļaut šādu lietošanu. Tādējādi šī regula dalībvalstīm ļauj neparedzēt šādu iespēju nemaz vai paredzēt to tikai attiecībā uz dažiem mērķiem, ar kuriem var pamatot šajā regulā noteikto atļauto lietošanu. Šādi valsts noteikumi būtu jāpaziņo Komisijai 30 dienu laikā pēc to pieņemšanas.
(38)
Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks eeldab igal juhul biomeetriliste andmete töötlemist. Käesoleva määruse kohaseid õigusnorme, millega keelatakse selline kasutamine teatavate eranditega ja mis põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 16, tuleks kohaldada direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 sätestatud biomeetriliste andmete töötlemist käsitlevate õigusnormide suhtes erinormina (lex specialis), nii et selline kasutamine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete töötlemine oleksid ammendavalt reguleeritud. Seega peaks selline kasutamine ja töötlemine olema võimalik üksnes siis, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud raamistikuga, ning väljaspool seda raamistikku ei tohiks pädevatel asutustel olla võimalik õiguskaitse eesmärgil tegutsedes kasutada selliseid süsteeme ja töödelda sellega seoses selliseid andmeid direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 loetletud põhjustel. Seoses sellega ei ole käesoleva määruse eesmärk anda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 8 alusel. Käesolevas määruses sätestatud eriraamistik, mis käsitleb sellist kasutamist õiguskaitse eesmärgil, ei peaks siiski hõlmama reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil, ka siis, kui seda teevad pädevad asutused. Seega ei peaks sellise muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul nõudma käesoleva määruse kohast luba ega selle loa rakendamiseks sätestatud üksikasjalike riigisiseste õigusnormide kohaldamist.
(38)
MI sistēmu lietošana fizisku personu reāllaika biometriskajai tālidentifikācijai publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos neizbēgami ietver biometrisko datu apstrādi. Šīs regulas noteikumi, kas aizliedz (ar dažiem izņēmumiem) šādu lietošanu un pamatojas uz LESD 16. pantu, būtu jāpiemēro kā lex specialis attiecībā uz Direktīvas (ES) 2016/680 10. panta noteikumiem par biometrisko datu apstrādi, tādējādi izsmeļoši regulējot šādu lietošanu un ar to saistīto biometrisko datu apstrādi. Tāpēc šādai lietošanai un datu apstrādei vajadzētu būt iespējamai tikai, ciktāl tā ir saderīga ar šajā regulā noteikto satvaru, bez darbības jomas ārpus minētā satvara, kurā kompetentās iestādes, rīkojoties tiesībaizsardzības nolūkā, varētu lietot šādas sistēmas un apstrādāt šādus datus saistībā ar tām, pamatojoties uz Direktīvas (ES) 2016/680 10. pantā uzskaitītajiem iemesliem. Minētajā kontekstā šī regula nav paredzēta juridiskā pamata nodrošināšanai Direktīvas (ES) 2016/680 8. pantā noteiktajai personas datu apstrādei. Tomēr reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošana publiski piekļūstamās vietās nolūkos, kas nav tiesībaizsardzība, tostarp no kompetento iestāžu puses, nebūtu jāiekļauj šajā regulā noteiktajā konkrētajā regulējumā attiecībā uz šādu lietošanu tiesībaizsardzības nolūkos. Tāpēc šajā regulā noteiktā prasība saņemt atļauju un piemērojamie sīki izstrādātie valsts tiesību aktu noteikumi, kas minēto atļauju var ieviest, nebūtu jāattiecina uz šādu lietošanu nolūkos, kas nav tiesībaizsardzība.
(39)
Igasugune biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetrilise tuvastamise jaoks, välja arvatud juhul, kui see toimub seoses käesoleva määrusega reguleeritud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisega avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks ka edaspidi vastama kõigile direktiivi (EL) 2016/680 artiklist 10 tulenevatele nõuetele. Muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul on määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikega 1 andmesubjekti biomeetriliste andmete töötlemine keelatud, välja arvatud nendes artiklites sätestatud piiratud eranditega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on riiklikud andmekaitseasutused juba teinud keelava otsuse biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise kohta muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.
(39)
Biometrisko datu un citu personas datu apstrādei saistībā ar MI sistēmu lietošanu biometriskajai identifikācijai, kas nav saistīta ar reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos, kā to reglamentē šī regula, arī turpmāk būtu jāatbilst visām prasībām, kas izriet no Direktīvas (ES) 2016/680 10. panta. Nolūkos, kas nav tiesībaizsardzība, Regulas (ES) 2016/679 9. panta 1. punkts un Regulas (ES) 2018/1725 10. panta 1. punkts aizliedz biometrisko datu apstrādi, ievērojot minētajos pantos paredzētos ierobežotos izņēmumus. Piemērojot Regulas (ES) 2016/679 9. panta 1. punktu, uz biometriskās tālidentifikācijas lietošanu nolūkos, kas nav tiesībaizsardzība, jau attiecās valsts datu aizsardzības iestāžu lēmumi par aizliegšanu.
(40)
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 6a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, kui Iirimaa suhtes ei ole siduvad normid, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades või politseikoostööd, mille raames tuleb järgida ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud sätteid, Iirimaa suhtes siduvad.
(40)
Saskaņā ar 6.a pantu LES un LESD pievienotajā Protokolā Nr. 21 par Apvienotās Karalistes un Īrijas nostāju saistībā ar brīvības, drošības un tiesiskuma telpu Īrijai nav saistoši noteikumi, kas paredzēti šīs regulas 5. panta 1. punkta pirmās daļas g) apakšpunktā, ciktāl to piemēro biometriskās kategorizācijas sistēmu lietošanai saistībā ar darbībām policijas un tiesu iestāžu sadarbībā krimināllietās, 5. panta 1. punkta pirmās daļas d) apakšpunktā, ciktāl tos piemēro MI sistēmu lietošanai, uz ko minētais noteikums attiecas, 5. panta 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā, 5. panta 2. līdz 6. punktā un 26. panta 10. punktā un kas pieņemti, pamatojoties uz Līguma par Eiropas Savienības darbību 16. pantu, un skar personas datu apstrādi dalībvalstīs, veicot darbības, uz ko attiecas LESD Trešās daļas V sadaļas 4. vai 5. nodaļas darbības joma, ja Īrijai nav saistoši noteikumi, ar ko reglamentē veidus tiesu iestāžu sadarbībai krimināllietās vai policijas sadarbības veidus, sakarā ar kuriem ir jāievēro noteikumi, kas paredzēti, pamatojoties uz LESD 16. pantu.
(41)
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 2 ja 2a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel ja mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.
(41)
Saskaņā ar 2. un 2.a pantu LES un LESD pievienotajā Protokolā Nr. 22 par Dānijas nostāju Dānijai nav saistoši un nav jāpiemēro noteikumi, kas paredzēti šīs regulas 5. panta 1. punkta pirmās daļas g) apakšpunktā, ciktāl to piemēro biometriskās kategorizācijas sistēmu lietošanai saistībā ar darbībām policijas un tiesu iestāžu sadarbībā krimināllietās, 5. panta 1. punkta pirmās daļas d) apakšpunktā, ciktāl tos piemēro MI sistēmu lietošanai, uz ko minētais noteikums attiecas, 5. panta 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā, 2. līdz 6. punktā un 26. panta 10. punktā un kas pieņemti, pamatojoties uz Līguma par Eiropas Savienības darbību 16. pantu, un skar personas datu apstrādi dalībvalstīs, veicot darbības, uz ko attiecas LESD Trešās daļas V sadaļas 4. vai 5. nodaļas darbības joma.
(42)
Kooskõlas süütuse presumptsiooniga tuleks füüsilisi isikuid liidus alati hinnata nende tegeliku käitumise põhjal. Füüsilisi isikuid ei tohiks kunagi hinnata tehisintellekti prognoosil põhineva käitumise alusel, tuginedes üksnes nende profiilianalüüsile, isikuomadustele või erijoontele, nagu rahvus, sünnikoht, elukoht, laste arv, võlatase või automark, ilma et oleks olemas põhjendatud kahtlus, et see isik on seotud kuritegeliku tegevusega, mis tugineb objektiivsetele kontrollitavatele faktidele, ja ilma inimhinnanguta. Seetõttu tuleks keelata sellised füüsiliste isikutega seotud riskihindamised, mille eesmärk on hinnata nende rikkumise tõenäosust või prognoosida tegelikku või potentsiaalset kuriteo toimepanemist üksnes nende profiilianalüüsi või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamise alusel. Ühelgi juhul ei taheta nimetatud keeluga osutada sellisele riskianalüüsile või puudutada sellist riskianalüüsi, mis ei põhine üksikisikute profiilianalüüsil või üksikisikute isikuomadustel ja erijoontel, näiteks tehisintellektisüsteemide puhul, mis kasutavad riskianalüüsi, et hinnata ettevõtjate finantspettuse tõenäosust kahtlaste tehingute või riskianalüüsivahendite alusel, et prognoosida uimastite või ebaseaduslike kaupade tõenäolist asukohta tolli poolt, näiteks teadaolevatel salakaubaveo marsruutidel.
(42)
Saskaņā ar nevainīguma prezumpciju fiziskas personas Savienībā vienmēr būtu jāvērtē pēc to faktiskās uzvedības. Fiziskas personas nekad nevajadzētu vērtēt pēc MI prognozētas uzvedības, pamatojoties tikai uz to profilēšanu, personiskajām īpašībām vai rakstura iezīmēm, piemēram, valstspiederību, dzimšanas vietu, dzīvesvietu, bērnu skaitu, parāda līmeni vai automobiļa veidu, ja, balstoties uz objektīviem pārbaudāmiem faktiem, nav pamatotu aizdomu par personas iesaistīšanos noziedzīgā darbībā un ja nav cilvēka veikta novērtējuma par to. Tāpēc būtu jāaizliedz riska novērtējumi, ko veic attiecībā uz fiziskām personām, lai novērtētu to nodarījuma izdarīšanas risku vai lai prognozētu faktiska vai iespējama noziedzīga nodarījuma notikšanu, pamatojoties tikai uz personu profilēšanu vai novērtējot to personiskās īpašības un rakstura iezīmes. Jebkurā gadījumā minētais aizliegums neattiecas uz riska analīzi, kas nav balstīta uz personu profilēšanu vai to personiskajām īpašībām un rakstura iezīmēm, piemēram, MI sistēmām, kas izmanto riska analīzi, lai novērtētu uzņēmumu īstenotas finanšu krāpšanas iespējamību, pamatojoties uz aizdomīgiem darījumiem, vai riska analīzes rīkus, lai prognozētu iespējamību, ka muitas dienesti, piemēram, pamatojoties uz zināmiem tirdzniecības maršrutiem, nosaka narkotiku vai nelikumīgu preču atrašanās vietu.
(43)
Keelata tuleks selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu, kuna see kasutusviis suurendab massilise jälgimise tunnet ja võib kaasa tuua põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse õiguse ränga rikkumise.
(43)
Tādu MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā minētajam konkrētajam mērķim vai lietošana, kuras izveido vai paplašina sejas atpazīšanas datubāzes, nemērķorientēti rasmojot sejas attēlus no interneta vai videonovērošanas sistēmu video, būtu jāaizliedz, jo minētā prakse pastiprina masveida novērošanas sajūtu un var izraisīt rupjus pamattiesību, tostarp tiesību uz privātumu, pārkāpumus.
(44)
Tõsist muret tekitab selliste tehisintellektisüsteemide teaduslik alus, mille eesmärk on tuvastada või tuletada emotsioone, eelkõige seetõttu, et emotsioonide väljendamine on kultuuride ja olukordade lõikes ning isegi ühe inimese puhul väga erinev. Selliste süsteemide peamisteks puudusteks on piiratud usaldusväärsus, spetsiifilisuse puudumine ja piiratud üldistatavus. Seetõttu võivad tehisintellektisüsteemid, mis tuvastavad või tuletavad füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal, viia diskrimineerivate tulemusteni ning sekkuda asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse. Võttes arvesse võimu ebavõrdsust töö või hariduse kontekstis koos nende süsteemide sekkuva olemusega, võivad sellised süsteemid kaasa tuua füüsiliste isikute või nende rühmade kahjustava või ebasoodsa kohtlemise. Seetõttu tuleks keelata selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis on ette nähtud üksikisikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks töökoha ja haridusega seotud olukordades. See keeld ei tohiks hõlmata tehisintellektisüsteeme, mis lastakse turule üksnes meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel, näiteks terapeutiliseks kasutuseks mõeldud süsteeme.
(44)
Ir nopietnas bažas par tādu MI sistēmu zinātnisko pamatojumu, kuru mērķis ir identificēt vai izsecināt emocijas, jo īpaši tāpēc, ka emociju izpausmes dažādās kultūrās un situācijās un pat vienas personas gadījumā ievērojami atšķiras. Šādu sistēmu galvenie trūkumi ir ierobežotā uzticamība, specifiskuma trūkums un ierobežotā vispārināmība. Tāpēc MI sistēmas, kas identificē vai izsecina fizisku personu emocijas vai nodomus, pamatojoties uz to biometriskajiem datiem, var radīt diskriminējošus rezultātus un var aizskart attiecīgo personu tiesības un brīvības. Ņemot vērā nevienlīdzīgo spēku samēru darba vai izglītības jomā un to, ka šīs sistēmas pēc būtības ir aizskarošas, šādas sistēmas varētu izraisīt kaitējošu vai nelabvēlīgu attieksmi pret konkrētām fiziskām personām vai to grupām. Tāpēc būtu jāaizliedz tādu MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā vai lietošana, kuras paredzēts lietot, lai noteiktu personu emocionālo stāvokli situācijās, kas saistītas ar darba vietu un izglītību. Minētajam aizliegumam nebūtu jāattiecas uz MI sistēmām, kas laistas tirgū tikai un vienīgi medicīnisku vai drošības iemeslu dēļ, piemēram, uz sistēmām, kas paredzētas lietošanai terapeitiskos nolūkos.
(45)
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada kasutusviise, mis on keelatud liidu õigusega, sealhulgas andmekaitseõiguse, diskrimineerimisvastase õiguse, tarbijakaitseõiguse ja konkurentsiõiguse alusel.
(45)
Šai regulai nevajadzētu ietekmēt praksi, kas ir aizliegta ar Savienības tiesību aktiem, tostarp tiesību aktiem datu aizsardzības, diskriminācijas novēršanas, patērētāju tiesību aizsardzības un konkurences jomā.
(46)
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tohiks liidus turule lasta, kasutusele võtta või kasutada üksnes siis, kui see vastab teatavatele kohustuslikele nõuetele. Need nõuded peaksid tagama, et liidus kättesaadavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid või tehisintellektisüsteemid, mille väljundit kasutatakse liidus muul viisil, ei kujuta endast vastuvõetamatut riski liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud liidu oluliste avalike huvide suhtes. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, (20) on üldreegel, et ühe toote suhtes võib olla vaja kohaldada rohkem kui ühte liidu ühtlustamiõigusakti, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2017/745 (21) ja (EL) 2017/746 (22) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (23) kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Järjepidevuse tagamiseks ja tarbetu halduskoormuse või kulu ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema paindlikkus operatiivsete otsuste tegemisel selle kohta, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktidega kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks pidada üksnes selliseid tehisintellektisüsteeme, millel on liidus oluline kahjulik mõju inimeste tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, ning selline piirang minimeeriks kõik võimalikud rahvusvahelise kaubanduse piirangud.
(46)
Augsta riska MI sistēmas būtu jālaiž Savienības tirgū, jānodod ekspluatācijā vai jālieto tikai tad, ja tās atbilst konkrētām obligātām prasībām. Minētajām prasībām būtu jānodrošina, ka augsta riska MI sistēmas, kuras pieejamas Savienībā vai kuru iznākumus citādā veidā izmanto Savienībā, nerada nepieņemamus riskus svarīgām Savienības sabiedrības interesēm, kas ir atzītas un aizsargātas Savienības tiesību aktos. Pamatojoties uz jauno tiesisko regulējumu, kas precizēts Komisijas paziņojumā ““Zilā rokasgrāmata” par ES produktu noteikumu īstenošanu 2022. gadā” (20), vispārējais noteikums ir tāds, ka vairāk nekā vienu Savienības saskaņošanas tiesību aktu, piemēram, Eiropas Parlamenta un Padomes Regulas (ES) 2017/745 (21) un (ES) 2017/746 (22) vai Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvu 2006/42/EK (23), var piemērot vienam produktam, jo darīt pieejamu vai nodot ekspluatācijā to var tikai tad, ja produkts atbilst visiem piemērojamiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem. Lai nodrošinātu konsekvenci un izvairītos no nevajadzīga administratīvā sloga vai izmaksām, tāda produkta nodrošinātājiem, kas ietver vienu vai vairākas augsta riska MI sistēmas, uz kurām attiecas šīs regulas vai šīs regulas pielikumā uzskaitīto Savienības saskaņošanas tiesību aktu prasības, vajadzētu būt elastīgiem attiecībā uz operatīviem lēmumiem par to, kā optimāli nodrošināt produkta, kas ietver vienu vai vairākas MI sistēmas, atbilstību visām piemērojamām Savienības saskaņošanas tiesību aktu prasībām. Kā augsta riska sistēmas būtu jāidentificē tikai tās MI sistēmas, kurām ir ievērojama kaitējoša ietekme uz personu veselību, drošību un pamattiesībām Savienībā, un šādam ierobežojumam būtu jāsamazina jebkādu iespējamu starptautiskās tirdzniecības ierobežojumu rašanos.
(47)
Tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, eriti juhul, kui sellised süsteemid on toodete turvakomponendid. Kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktide eesmärkidega hõlbustada toodete vaba liikumist siseturul ja tagada, et siseturule saabuvad ainult ohutud ja muul viisil nõuetele vastavad tooted, on oluline igakülgselt ära hoida ja leevendada ohutusriske, mille toode kui tervik võib põhjustada oma digitaalsete komponentide, sealhulgas tehisintellektisüsteemide tõttu. Näiteks üha autonoomsemad robotid peaksid suutma ohutult töötada ja täita oma ülesandeid keerukates keskkondades, seda nii tootmise kui ka isikliku abi ja hoolduse valdkonnas. Samamoodi peaksid usaldusväärsed ja täpsed olema üha keerulisemad diagnostikasüsteemid ja inimeste otsuseid toetavad süsteemid tervishoiusektoris, kus on tegemist elu ja tervise seisukohast eriti oluliste otsustega.
(47)
MI sistēmas varētu negatīvi ietekmēt personu veselību un drošību, jo īpaši, ja šādas sistēmas darbojas kā produktu drošības sastāvdaļas. Saskaņā ar Savienības saskaņošanas tiesību aktu mērķiem veicināt produktu brīvu apriti iekšējā tirgū un gādāt, ka tirgū nonāk tikai droši un cita veida prasībām atbilstoši produkti, ir svarīgi pienācīgi novērst un mazināt drošības riskus, kurus var radīt produkts kopumā tā digitālo sastāvdaļu, arī MI sistēmu, dēļ. Piemēram, arvien autonomākiem robotiem gan ražošanas, gan personīgās palīdzības un aprūpes kontekstā vajadzētu spēt droši darboties un veikt savas funkcijas sarežģītās vidēs. Tāpat veselības aprūpes nozarē, kur runa ir par veselību un dzīvību, arvien sarežģītākām diagnostikas sistēmām un cilvēka lēmumus atbalstošām sistēmām vajadzētu būt uzticamām un pareizām.
(48)
Tehisintellektisüsteemi liigitamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks on eriti oluline see, kui ulatuslik on tehisintellektisüsteemi kahjulik mõju põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigustele. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele, õigus haridusele, tarbijakaitse, töötajate õigused, puuetega inimeste õigused, sooline võrdõiguslikkus, intellektuaalomandiõigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele, süütuse presumptsioon ja õigus heale haldusele. Lisaks nimetatud õigustele on oluline rõhutada asjaolu, et lastel on eriõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mida on põhjalikumalt käsitletud ÜRO lapse õiguste komitee üldises märkuses nr 25 digikeskkonna kohta, kusjuures mõlema dokumendi kohaselt tuleb arvesse võtta laste haavatavust ja näha ette nende heaoluks vajalik kaitse ja hoolitsus. Hinnates, kui tõsist kahju võib tehisintellektisüsteem põhjustada, muu hulgas inimeste tervise ja ohutuse vallas, tuleks kaaluda ka põhiõiguste hartas sätestatud ja liidu poliitikameetmetega rakendatud põhiõigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele.
(48)
Tas, cik liela ir MI sistēmas izraisītā kaitējošā ietekme uz Hartā aizsargātajām pamattiesībām, ir īpaši svarīgi, klasificējot MI sistēmu kā augsta riska. Minētās tiesības ietver tiesības uz cilvēka cieņu, privātās un ģimenes dzīves neaizskaramību, personas datu aizsardzību, vārda un informācijas brīvību, pulcēšanās un biedrošanās brīvību, diskriminācijas aizliegumu, tiesības uz izglītību, patērētāju tiesību aizsardzību, darba ņēmēju tiesības, personu ar invaliditāti tiesības, dzimumu līdztiesību, intelektuālā īpašuma tiesības, tiesības uz efektīvu tiesību aizsardzību un taisnīgu tiesu, tiesības uz aizstāvību un nevainīguma prezumpciju, kā arī tiesības uz labu pārvaldību. Papildus minētajām tiesībām ir svarīgi uzsvērt, ka bērniem ir konkrētas tiesības, kas noteiktas Hartas 24. pantā un ANO Konvencijā par bērna tiesībām, kuras pilnveidotas minētās ANO konvencijas Vispārējā komentārā Nr. 25 par digitālo vidi; abos dokumentos ir noteikts, ka ir jāņem vērā bērnu neaizsargātība un jānodrošina viņu labklājībai nepieciešamā aizsardzība un gādība. Novērtējot kaitējuma smagumu, ko MI sistēma var nodarīt, arī attiecībā uz personu veselību un drošību, būtu jāņem vērā arī pamattiesības uz augstu vides aizsardzības līmeni, kuras ir nostiprinātas Hartā un īstenotas Savienības politikā.
(49)
Mis puudutab suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013, (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013, (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL, (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858, (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (30) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 (31) kohaldamisalasse, siis on asjakohane muuta kõnealuseid õigusakte tagamaks, et kui komisjon võtab nimetatud õigusaktide alusel vastu asjaomaseid delegeeritud või rakendusakte, võtab ta arvesse käesolevas määruses suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sätestatud kohustuslikke nõudeid, tuginedes iga sektori tehnilistele ja regulatiivsetele iseärasustele ja ilma, et ta sekkuks nende õigusaktidega kehtestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja jõustamismehhanismidesse või -asutustesse.
(49)
Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kuras ir produktu vai sistēmu drošības sastāvdaļas vai pašas ir produkti vai sistēmas, uz ko attiecas Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (EK) Nr. 300/2008 (24), Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) Nr. 167/2013 (25), Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) Nr. 168/2013 (26), Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīva 2014/90/ES (27), Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīva (ES) 2016/797 (28), Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) 2018/858 (29), Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) 2018/1139 (30) un Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) 2019/2144 (31), ir lietderīgi grozīt minētos aktus, lai nodrošinātu, ka Komisija, pamatojoties uz katras nozares tehniskajām un regulatīvajām īpatnībām un neiejaucoties nozarēs pastāvošajos pārvaldes, atbilstības novērtēšanas un izpildes mehānismos un tajās izveidotajās iestādēs, ņem vērā šajā regulā noteiktās obligātās prasības augsta riska MI sistēmām, kad tā pieņem attiecīgus deleģētos vai īstenošanas aktus, pamatojoties uz minētajiem tiesību aktiem.
(50)
Tehisintellektisüsteemid, mis on toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, mis kuuluvad teatavate käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, on asjakohane liigitada käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui asjaomane toode läbib vastavushindamismenetluse kolmandast isikust vastavushindamisasutuses vastavalt asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Sellised tooted on eeskätt masinad, mänguasjad, liftid, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid, raadioseadmed, surveseadmed, lõbusõidulaevade varustus, köisteed, küttegaasiseadmed, meditsiiniseadmed, in vitro diagnostika meditsiiniseadmed, lennundus ja autotööstus.
(50)
Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kuras ir produktu drošības sastāvdaļas vai pašas ir produkti, uz ko attiecas daži Savienības saskaņošanas tiesību akti, kas uzskaitīti šīs regulas pielikumā, ir lietderīgi tās klasificēt kā augsta riska sistēmas, kā paredzēts šajā regulā, ja attiecīgajam produktam piemēro atbilstības novērtēšanas struktūras, kas ir trešā persona, veiktu atbilstības novērtēšanas procedūru, ievērojot attiecīgos Savienības saskaņošanas tiesību aktus. Proti, tādi produkti ir mašīnas, rotaļlietas, lifti, iekārtas un aizsardzības sistēmas, kas paredzētas lietošanai sprādzienbīstamā vidē, radioiekārtas, spiediena iekārtas, atpūtas kuģu aprīkojums, trošu ceļu iekārtas, gāzveida kurināmā iekārtas, medicīniskās ierīces, in vitro diagnostikas medicīniskās ierīces, pašgājēji un aviācija.
(51)
See, kui tehisintellektisüsteem liigitatakse käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei peaks ilmtingimata tähendama, et toodet, mille turvakomponent see tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteemi ennast kui toodet peetakse suure riskiga tooteks vastavalt selle toote suhtes kohaldatavate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Esmajoones puudutab see määruseid (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, kui keskmise ja suure riskiga toodete puhul on ette nähtud kolmanda isiku tehtav vastavushindamine.
(51)
Tam, ka MI sistēmu klasificē kā augsta riska sistēmu, ievērojot šo regulu, nebūtu obligāti jānozīmē, ka produktu, kura drošības sastāvdaļa ir attiecīgā MI sistēma, vai pašu MI sistēmu kā produktu uzskata par augsta riska saskaņā ar kritērijiem, kas noteikti attiecīgajos Savienības saskaņošanas tiesību aktos, kurus piemēro minētajam produktam. Tas jo īpaši attiecas uz Regulām (ES) 2017/745 un (ES) 2017/746, kurās paredzēta trešās personas veikta atbilstības novērtēšana vidēja riska un augsta riska produktiem.
(52)
Autonoomsed tehisintellektisüsteemid, nimelt suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis ei ole toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui need põhjustavad oma sihtotstarbe tõttu suure riski inimeste tervisele ja ohutusele või põhiõigustele, võttes arvesse nii võimaliku kahju raskusastet kui ka selle tekkimise tõenäosust, ja kui neid kasutatakse käesolevas määruses eelnevalt täpselt kindlaks määratud valdkondades. Nende süsteemide kindlakstegemine põhineb samadel meetoditel ja kriteeriumidel, mida on kavas kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu tulevaste võimalike muudatuste suhtes, mida komisjonil peaks olema õigus delegeeritud õigusaktidega vastu võtta, et arvestada tehnoloogia kiire arengu ja võimalikke muutustega tehisintellektisüsteemide kasutamises.
(52)
Savrupas MI sistēmas, proti, augsta riska MI sistēmas, kuras nav produktu drošības sastāvdaļas vai kuras pašas ir produkti, ir lietderīgi klasificēt kā augsta riska sistēmas, ja, pamatojoties uz to paredzēto nolūku, tās rada augstu kaitējuma risku personu veselībai, drošībai vai pamattiesībām, ņemot vērā gan iespējamā kaitējuma smagumu, gan tā iespējamību, un ja tās lieto vairākās iepriekš konkrēti noteiktās jomās, kā precizēts šajā regulā. Minēto sistēmu identifikācija pamatojas uz tādu pašu metodiku un kritērijiem, kādi paredzēti arī jebkādiem turpmākiem augsta riska MI sistēmu saraksta grozījumiem, kurus Komisija būtu jāpilnvaro pieņemt ar deleģētajiem aktiem, lai ņemtu vērā tehnoloģiju attīstības straujo tempu, kā arī iespējamās izmaiņas MI sistēmu lietošanā.
(53)
Samuti on oluline selgitada, et võib esineda konkreetseid juhtumeid, kus käesolevas määruses eelnevalt kindlaksmääratud valdkondades kasutatavad tehisintellektisüsteemid ei too kaasa olulist riski nendes valdkondades kaitstavatele õiguslikele huvidele, sest need ei mõjuta oluliselt otsuste tegemist ega kahjusta neid huve oluliselt. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks tehisintellektisüsteemi, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, käsitada tehisintellektisüsteemina, mis ei mõjuta inim- ega automatiseeritud otsuste tegemise sisu ja seega ka tulemust. Tehisintellektisüsteem, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, võib hõlmata olukordi, kus on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest. Esimene selline tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud kitsa protseduurilise ülesande täitmiseks, näiteks selline tehisintellektisüsteem, mis muudab struktureerimata andmed struktureeritud andmeteks, tehisintellektisüsteem, mis liigitab sissetulevad dokumendid kategooriatesse, või tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse duplikaatide avastamiseks paljude avalduste seas. Need ülesanded on nii kitsad ja piiratud iseloomuga, et nendega kaasnevad vaid piiratud riskid, mida ei suurenda tehisintellektisüsteemi kasutamine kontekstis, mis on loetletud käesoleva määruse lisas suure riskiga kasutusena. Teine tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteemi täidetava ülesande eesmärk on parandada varem lõpule viidud inimtegevuse tulemusi, mis võivad olla käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutuse seisukohalt asjakohased. Kui neid omadusi silmas pidada, siis lisab tehisintellektisüsteem inimtegevusele üksnes täiendava kihi, mistõttu on risk väiksem. Seda tingimust kohaldataks näiteks tehisintellektisüsteemide suhtes, mille eesmärk on parandada varem koostatud dokumentides kasutatavat keelt, näiteks seoses tooni ametlikkuse, akadeemilise keelestiiliga või teksti vastavusse viimisega teatava kaubamärgisõnumiga. Kolmas tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud otsuste tegemise mustrite või varasematest otsustusmustritest kõrvalekallete tuvastamiseks. Risk väheneks, sest tehisintellektisüsteemi kasutamine järgneb varem lõpule viidud inimhindamisele, mida ei kavatseta asendada ega mõjutada ilma nõuetekohase inimkontrollita. Sellise tehisintellektisüsteemi alla käib näiteks see, kui õpetaja teatavat hindamismustrit arvesse võttes saab tagantjärele kontrollida, kas õpetaja võis hindamismustrist kõrvale kalduda, et võimalikele vastuoludele või kõrvalekalletele tähelepanu juhtida. Neljas tingimus peaks olema, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud täitma ülesannet, mis üksnes valmistab ette käesoleva määruse lisas loetletud tehisintellektisüsteemidega seotud hindamist, mistõttu on süsteemi väljundi võimalik mõju seoses järgneva hindamisega seotud riskiga väga madal. See tingimus hõlmab muu hulgas arukaid lahendusi dokumentide käitlemiseks, mille seas on mitmesugused funktsioonid alates indekseerimisest, otsingust, teksti- ja kõnetöötlusest või andmete sidumisest muude andmeallikatega, või tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse algdokumentide tõlkimiseks. Igal juhul tuleb silmas pidada, et risk, et käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutusega tehisintellektisüsteemid põhjustavad tervisele, turvalisusele või põhiõigustele kahju, on oluline, kui tehisintellektisüsteem hõlmab profiilianalüüsi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 4 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 4 või määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 5 tähenduses. Jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks pakkuja, kes leiab, et tehisintellektisüsteem ei ole eespool osutatud tingimuste alusel suure riskiga, koostama enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist hindamise dokumentatsiooni ning esitama kõnealuse nõudmise korral riikide pädevatele asutustele. Selline pakkuja peaks olema kohustatud registreerima tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse alusel loodud ELi andmebaasis. Selleks et anda täiendavaid suuniseid selliste tingimuste praktiliseks rakendamiseks, mille alusel käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemid ei ole erandjuhul suure riskiga, peaks komisjon pärast nõukojaga konsulteerimist esitama suunised, milles täpsustatakse, et praktilisele rakendamisele lisatakse nii suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu kui ka selliste tehisintellektisüsteemide, mis ei ole suure riskiga, kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu.
(53)
Ir arī svarīgi precizēt, ka var būt konkrēti gadījumi, kad MI sistēmas, kas attiecas uz iepriekš noteiktām jomām, kuras norādītas šajā regulā, nerada būtisku kaitējuma risku minētajās jomās aizsargātajām juridiskajām interesēm, jo būtiski neietekmē lēmumu pieņemšanu vai būtiski nekaitē minētajām interesēm. Šīs regulas nolūkos ar MI sistēmu, kas būtiski neietekmē lēmumu pieņemšanas iznākumu, būtu jāsaprot MI sistēma, kas neietekmē cilvēka vai automatizētas lēmumu pieņemšanas būtību un līdz ar to arī tās iznākumu. MI sistēma, kas būtiski neietekmē lēmumu pieņemšanas iznākumu, varētu ietvert situācijas, kurās ir izpildīts viens vai vairāki turpmāk minētie nosacījumi. Pirmajam šādam nosacījumam vajadzētu būt, ka MI sistēma ir paredzēta šaura procedūras uzdevuma veikšanai, piemēram, MI sistēma, kas nestrukturētus datus pārveido strukturētos datos, MI sistēma, kas ienākošos dokumentus klasificē kategorijās, vai MI sistēma, ko lieto, lai plašajā pieteikumu klāstā atklātu dublikātus. Minētie uzdevumi ir tik šauri un ierobežoti, ka tie rada tikai ierobežotus riskus, kurus nepaaugstina MI sistēmu lietošana kādā no kontekstiem, kas šīs regulas pielikumā ir uzskaitīti kā augsta riska lietošanas gadījumi. Otrajam nosacījumam vajadzētu būt tādam, ka MI sistēmas uzdevums ir uzlabot iepriekš pabeigtas cilvēka darbības rezultātu, kam var būt nozīme šīs regulas pielikumā uzskaitīto augsta riska lietošanas gadījumu uzskaitījuma nolūkos. Ņemot vērā minētās iezīmes, MI sistēma nodrošina tikai papildu slāni cilvēka darbībai ar attiecīgi zemāku risku. Minētais nosacījums attiektos, piemēram, uz MI sistēmām, kuru mērķis ir uzlabot valodu, kas lietota iepriekš sagatavotos dokumentos, piemēram, piešķirt profesionālu toni, izmantot akadēmisku valodas stilu vai tekstu pielāgot vēstījumiem, kas saistīti ar kādu noteiktu zīmolu. Trešajam nosacījumam vajadzētu būt tādam, ka MI sistēma ir paredzēta tam, lai atklātu lēmumu pieņemšanas modeļus vai novirzes no iepriekšējiem lēmumu pieņemšanas modeļiem. Risks būtu mazāks, jo MI sistēmas lietošana notiek pēc iepriekš pabeigta novērtējuma, ko veicis cilvēks, un tā nav paredzēta, lai šo novērtējumu aizstātu vai ietekmētu, bez pienācīgas cilvēka veiktas pārskatīšanas. Šādas MI sistēmas ietver, piemēram, sistēmas, ko, ņemot vērā konkrētu skolotāja klasifikācijas modeli, var izmantot, lai ex post pārbaudītu, vai skolotājs varētu būt novirzījies no attiecīgā klasifikācijas modeļa, un lai tādējādi norādītu uz iespējamām neatbilstībām vai anomālijām. Ceturtajam nosacījumam vajadzētu būt tādam, ka MI sistēma ir paredzēta tikai sagatavošanās uzdevuma veikšanai saistībā ar novērtējumu, kam ir nozīme šīs regulas pielikumā uzskaitīto MI sistēmu nolūkos, tādējādi panākot, ka sistēmas iznākuma iespējamā ietekme rada ļoti mazu risku novērtējumam, kas pēc tam tiek veikts. Minētais nosacījums cita starpā attiecas uz viediem lietu apstrādes risinājumiem, kas ietver dažādas funkcijas, sākot ar indeksēšanu, meklēšanu, teksta un runas apstrādi vai datu sasaisti ar citiem datu avotiem, vai MI sistēmas, ko lieto sākotnējo dokumentu tulkošanai. Jebkurā gadījumā būtu jāuzskata, ka MI sistēmas, kas tiek lietotas augsta riska gadījumos, kas uzskaitīti šīs regulas pielikumā, rada būtiskus kaitējuma riskus veselībai, drošībai vai pamattiesībām, ja MI sistēma ietver profilēšanu Regulas (ES) 2016/679 4. panta 4. punkta vai Direktīvas (ES) 2016/680 3. panta 4. punkta, vai Regulas (ES) 2018/1725 3. panta 5. punkta nozīmē. Lai nodrošinātu izsekojamību un pārredzamību, nodrošinātājam, kurš uzskata, ka MI sistēma, pamatojoties uz iepriekš minētajiem nosacījumiem, nav augsta riska sistēma, būtu jāsagatavo novērtējuma dokumentācija pirms minētās sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā un pēc pieprasījuma šī dokumentācija būtu jāiesniedz valsts kompetentajām iestādēm. Šādam nodrošinātājam vajadzētu būt pienākumam reģistrēt MI sistēmu ES datubāzē, kas izveidota saskaņā ar šo regulu. Lai sniegtu turpmākus norādījumus par to nosacījumu praktisko īstenošanu, saskaņā ar kuriem MI sistēmas, kas uzskaitītas šīs regulas pielikumā, izņēmuma kārtā nav augsta riska sistēmas, Komisijai pēc apspriešanās ar padomi būtu jāsniedz pamatnostādnes, kurās precizē minēto praktisko īstenošanu, pievienojot visaptverošu sarakstu ar praktiskiem piemēriem, kas parāda augsta riska MI sistēmu lietošanas gadījumus un tādus gadījumus, kas nav.
(54)
Kuna biomeetrilised andmed on isikuandmete eriliik, on asjakohane liigitada mitmed biomeetriliste süsteemide kriitilised kasutusjuhtumid kõrge riskiga kategooriateks, kui nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õigusega lubatud. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Kallutatud tulemuste ja diskrimineeriva mõju risk on eriti arvestatav seoses vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuetega. Võttes arvesse riske, mida biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid põhjustavad, tuleks need sellest lähtuvalt liigitada suure riskiga süsteemideks. Selline klassifikatsioon ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on isik, kes ta väidab end olevat, ning kinnitada füüsilise isiku isikusamasust üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud biomeetriliseks liigitamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikega 1 kaitstud tundlike atribuutide või erijoonte alusel, mis põhinevad biomeetrilistel andmetel, kui need ei ole käesoleva määrusega keelatud, ja emotsioonituvastussüsteemid, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud. Biomeetrilisi süsteeme, mis on ette nähtud üksnes küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse meetmete võimaldamiseks, ei tohiks pidada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks.
(54)
Tā kā biometriskie dati ir īpaša personas datu kategorija, ir lietderīgi vairākus biometrisko sistēmu kritiskās lietošanas gadījumus klasificēt kā augsta riska gadījumus, ciktāl šo sistēmu lietošana ir atļauta saskaņā ar attiecīgajiem Savienības un valsts tiesību aktiem. Fizisku personu biometriskajai tālidentifikācijai paredzētu MI sistēmu tehniskās neprecizitātes var novest pie neobjektīviem rezultātiem un radīt diskriminējošas sekas. Šādu neobjektīvu rezultātu risks un diskriminējošas sekas ir īpaši saistītas ar vecumu, etnisko piederību, rasi, dzimumu vai invaliditāti. Tāpēc, ņemot vērā biometriskās tālidentifikācijas sistēmu radītos riskus, tās būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas. Šāda klasifikācija izslēdz MI sistēmas, kuras paredzēts lietot biometriskajai verifikācijai, tostarp autentifikācijai, kuras vienīgais nolūks ir apstiprināt, ka konkrēta fiziska persona ir persona, par ko tā uzdodas, un apstiprināt fiziskas personas identitāti vienīgi nolūkā piekļūt pakalpojumam, atbloķēt ierīci vai iegūt drošības piekļuvi telpām. Turklāt MI sistēmas, ko paredzēts lietot biometriskajai kategorizācijai pēc sensitīviem atribūtiem vai raksturlielumiem, ko aizsargā atbilstīgi Regulas (ES) 2016/679 9. panta 1. punktam, pamatojoties uz biometriskajiem datiem, ciktāl tās nav aizliegtas šajā regulā, un emociju atpazīšanas sistēmas, kas nav aizliegtas šajā regulā, būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas. Biometriskās sistēmas, ko paredzēts lietot tikai kiberdrošības un personas datu aizsardzības pasākumu nodrošināšanai, nebūtu jāuzskata par augsta riska MI sistēmām.
(55)
Elutähtsa taristu juhtimise ja käitamise osas on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks direktiivi(EL) 2022/2557 lisa punktis 8 loetletud elutähtsa digitaristu, maanteeliikluse ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise korraldamise ja käitamise turvakomponentidena, sest nende rike või talitlushäire võib seada ohtu paljude inimeste elu ja tervise ning põhjustada märgatavaid häireid tavapärases sotsiaalses ja majandustegevuses. Elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa digitaristu turvakomponendid on süsteemid, mida kasutatakse elutähtsa taristu füüsilise puutumatuse või inimeste tervise ja ohutuse ning vara otseseks kaitsmiseks, kuid mis ei ole süsteemi toimimiseks vajalikud. Selliste komponentide rike või talitlushäire võib otseselt ohustada elutähtsa taristu füüsilist puutumatust ning võib seega kujutada ohtu inimeste tervisele ja ohutusele ning varale. Üksnes küberturvalisuse tagamiseks mõeldud komponente ei tohiks käsitada turvakomponentidena. Sellise elutähtsa taristu turvakomponendid on näiteks veesurve seiresüsteemid või tulekahjuhäire juhtimissüsteemid pilvandmetöötluse keskustes.
(55)
Attiecībā uz kritiskās infrastruktūras pārvaldību un darbību ir lietderīgi kā augsta riska sistēmas klasificēt tās MI sistēmas, kuras paredzēts lietot kā drošības sastāvdaļas Direktīvas (ES) 2022/2557 pielikuma 8. punktā uzskaitītās kritiskās digitālās infrastruktūras pārvaldībā un darbībā, ceļu satiksmē, kā arī ūdens, gāzes un elektroenerģijas piegādē un apkures nodrošināšanā, jo sistēmu darbības atteice vai traucējumi var plašā mērogā apdraudēt cilvēku veselību un dzīvību un izraisīt ievērojamus traucējumus sociālo un saimniecisko darbību parastajā norisē. Kritiskās infrastruktūras, tostarp kritiskās digitālās infrastruktūras, drošības sastāvdaļas ir sistēmas, ko lieto, lai tieši aizsargātu kritiskās infrastruktūras fizisko integritāti vai cilvēku veselību un drošību un mantas drošību, bet kas nav nepieciešamas sistēmas darbībai. Šādu sastāvdaļu atteice vai darbības traucējumi var tieši radīt riskus kritiskās infrastruktūras fiziskajai integritātei un tādējādi riskus cilvēku veselībai un drošībai un mantas drošībai. Sastāvdaļas, ko paredzēts lietot tikai kiberdrošības nolūkos, nebūtu uzskatāmas par drošības sastāvdaļām. Šādas kritiskās infrastruktūras drošības sastāvdaļu piemēri var būt sistēmas ūdens spiediena uzraudzībai vai ugunsgrēka signalizācijas sistēmas mākoņdatošanas Centros.
(56)
Tähtis on juurutada tehisintellektisüsteeme hariduses, et edendada kvaliteetset digiõpet ja -koolitust ning võimaldada kõigil õppijatel ja õpetajatel omandada ja jagada vajalikke digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust ja kriitilist mõtlemist, et osaleda aktiivselt majanduses, ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides. Kuid tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse hariduses või kutseõppes, eelkõige selleks, et otsustada juurdepääs või vastuvõtmine, isikute määramine haridus- ja kutseõppeasutustesse või -programmidesse kõikidel tasanditel, hinnata isikute õpitulemusi, hinnata üksikisiku asjakohast haridustaset ja oluliselt mõjutada haridus- ja koolitustaset, mida inimestele pakutakse või millele nad saavad juurde pääseda, või jälgida ja avastada õpilaste keelatud käitumist katsete ajal, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest need võivad otsustada inimese haridusliku ja kutsealase käekäigu ning mõjutada seega selle inimese toimetulekut. Kui sellised süsteemid ei ole korrektselt projekteeritud või kui neid ei kasutata korrektselt, võivad need olla eriti sekkuvad ja rikkuda õigust haridusele ja koolitusele, aga ka õigust mitte olla diskrimineeritud, ning põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritoluga või seksuaalse sättumusega inimeste vastu.
(56)
MI sistēmu ieviešana izglītībā ir svarīga, lai veicinātu kvalitatīvu digitālo izglītību un apmācību un lai visi izglītojamie un skolotāji varētu apgūt un kopīgot nepieciešamās digitālās prasmes un kompetences, tostarp medijpratību un kritisko domāšanu, lai aktīvi piedalītos ekonomikas, sabiedrības un demokrātiskajos procesos. Tomēr MI sistēmas, ko lieto izglītībā un arodmācībās, jo īpaši, lai noteiktu personu piekļuvi izglītības un arodmācību iestādēm vai programmām visos līmeņos vai lai izlemtu par personu iestāšanos tajās, lai personas tajās uzņemtu, lai izvērtētu personu mācīšanās rezultātus, lai novērtētu attiecīgo personas izglītības līmeni un būtiski ietekmētu tās izglītības un apmācības līmeni, ko personas saņems vai kam tās spēj piekļūt, vai lai pārbaudījumu laikā uzraudzītu un konstatētu audzēkņu neatļautu uzvedību, būtu jāklasificē kā augsta riska MI sistēmas, jo tās var noteikt izglītības vai profesionālo ievirzi personas dzīvē un tādējādi varētu ietekmēt minētās personas spēju nodrošināt sev iztiku. Ja šādas sistēmas ir nepareizi projektētas un tiek neatbilstīgi lietotas, tās var būt īpaši aizskarošas un var pārkāpt tiesības uz izglītību un apmācību, kā arī tiesības uz nediskriminēšanu un nostiprināt vēsturiskos diskriminācijas modeļus, piemēram, pret sievietēm, noteiktām vecuma grupām, personām ar invaliditāti vai personām ar noteiktu rases vai etnisko izcelsmi vai dzimumorientāciju.
(57)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse tööhõive, töötajate juhtimise ja iseenda tööandjana tegutsemise võimaluste valdkonnas, eeskätt inimeste töölevõtmiseks ja väljavalimiseks, tööalase suhte edendamise ja tööga seotud lepingulise suhte lõpetamise tingimusi mõjutavate otsuste tegemiseks, ülesannete jagamiseks isiku käitumise või isikuomaduste või erijoonte põhjal ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute jälgimiseks või hindamiseks, sest need süsteemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende isikute tulevasi karjääriväljavaateid, toimetulekut ja töötajate õigusi. Asjaomased tööga seotud lepingulised suhted peaksid sisuliselt käima ka selliste töötajate ja isikute kohta, kes osutavad teenuseid platvormide kaudu, nagu on nimetatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis. Töölevõtmisprotsessi käigus ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute hindamisel, edutamisel või töösuhte jätkamisel võivad sellised süsteemid põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mis on suunatud näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritolu või seksuaalse sättumusega isikute vastu. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse selliste isikute töötulemuste ja käitumise jälgimiseks, võivad kahjustada ka nende põhiõigusi andmekaitsele ja privaatsusele.
(57)
MI sistēmas, kuras lieto nodarbinātībā, darba ņēmēju pārvaldībā un piekļuvē pašnodarbinātībai, jo īpaši personu darbā līgšanā un atlasē, lēmumu pieņemšanā, kas skar darba attiecību, paaugstināšanas amatā un darba līgumattiecību izbeigšanas kārtību, uzdevumu sadalē, pamatojoties uz individuālo uzvedību vai personības iezīmēm vai īpašībām, un darba līgumattiecībās esošu personu pārraudzībā vai izvērtēšanā, arī būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas, jo minētās sistēmas var ievērojami ietekmēt karjeras iespējas nākotnē, minēto personu labklājību un darba ņēmēju tiesības. Attiecīgajām darba līgumattiecībām būtu jēgpilni jāietver darba ņēmēji un personas, kuras sniedz pakalpojumus, izmantojot platformas, kā norādīts Komisijas darba programmā 2021. gadam. Darbā līgšanas procesā un izvērtēšanas, paaugstināšanas amatā vai darba līgumattiecību uzturēšanas ietvaros minētās sistēmas var nostiprināt vēsturiskos diskriminācijas modeļus, piemēram, attiecībā uz sievietēm, dažām vecuma grupām, personām ar invaliditāti vai personām ar noteiktu etnisko vai rasisko piederību vai seksuālo orientāciju. MI sistēmas, ko lieto šādu personu snieguma un uzvedības pārraudzībai, var arī apdraudēt viņu pamattiesības uz datu aizsardzību un privātumu.
(58)
Veel üks valdkond, milles tuleks tehisintellektisüsteemide kasutamisele erilist tähelepanu pöörata, on teatavate selliste oluliste era- ja avalike teenuste ja hüvede kättesaadavus ja kasutamine, mida inimesed vajavad, et ühiskonnas täielikult osaleda või oma elatustaset parandada. Eelkõige sõltuvad kõnealustest hüvitistest ja teenustest tavaliselt füüsilised isikud, kes taotlevad või saavad ametiasutustelt esmatähtsaid avalikke hüvesid ja teenuseid, nimelt tervishoiuteenuseid, sotsiaalkindlustushüvitisi, sotsiaalteenuseid, mis pakuvad kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, vanaduse ja töökaotuse korral, ning sotsiaal- ja eluasemetoetust, ning kes on vastutavate asutuste suhtes kaitsetus olukorras. Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas ametiasutus peaks sellist toetust andma või sellist teenust osutama, sellest keelduma, seda vähendama, selle tühistama või tagasi nõudma, sealhulgas selleks, et teha kindlaks, kas abisaajatel on sellistele toetustele või teenustele seaduslik õigus, võib neil süsteemidel olla märkimisväärne mõju inimese toimetulekule ning need süsteemid võivad rikkuda inimeste põhiõigusi, näiteks õigust sotsiaalkaitsele, mittediskrimineerimisele, inimväärikusele või tõhusale õiguskaitsevahendile ning seetõttu tuleks need liigitada suure riskiga süsteemideks. Samas ei tohiks käesolev määrus takistada uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist avalikus halduses, kus oleks nõuetekohaste ja ohutute tehisintellektisüsteemide laialdasemast kasutamisest kasu tingimusel, et need süsteemid ei põhjusta juriidilistele ja füüsilistele isikutele suuri riske. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, sest need määravad kindlaks inimese võimaluse saada finantsvahendeid või elutähtsaid teenuseid, nagu eluaseme-, elektri- ja telekommunikatsiooniteenused. Sel otstarbel kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada inimeste või rühmade vahelist diskrimineerimist ja võivad põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mille aluseks on näiteks rassiline või etniline päritolu, sugu, puue, vanus või seksuaalne sättumus, või võivad luua uut liiki diskrimineerivat mõju. Liidu õigusega ette nähtud tehisintellektisüsteeme, mille eesmärk on avastada pettusi finantsteenuste pakkumisel või mida kasutatakse usaldatavusnõuete täitmiseks, et arvutada krediidiasutuste ja kindlustusandjate kapitalinõudeid, ei tohiks käesoleva määruse alusel siiski pidada suure riskiga süsteemideks. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikutega seotud riskihindamiseks ja hinnakujunduseks tervise- ja elukindlustuses, avaldada märkimisväärset mõju inimeste toimetulekule ning see võib, kui nende projekteerimine, arendamine ja kasutamine ei ole nõuetekohane, rikkuda inimeste põhiõigusi ning põhjustada tõsiseid tagajärgi nende elule ja tervisele, sealhulgas majanduslikku tõrjutust ja diskrimineerimist. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsiliste isikute hädaabikõnede hindamiseks ja liigitamiseks või kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas politsei, tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljakutsete prioriseerimiseks, ning erakorralise arstiabi patsientide triaažiks, sest sellised süsteemid teevad otsuseid olukordades, mis on inimeste elu, tervise ja vara seisukohast väga kriitilised.
(58)
Cita joma, kurā MI sistēmu lietošanai ir jāpievērš īpaša uzmanība, ir piekļuve dažiem privātiem un sabiedriskiem pamatpakalpojumiem un pabalstiem, kas cilvēkiem nepieciešami, lai viņi varētu pilnvērtīgi piedalīties sabiedrības norisēs vai uzlabot savu dzīves līmeni, un šādu pakalpojumu un pabalstu izmantošana. Jo īpaši fiziskas personas, kuras piesakās pamata sociālās palīdzības pabalstiem un pakalpojumiem vai saņem tos no publiskām iestādēm, proti, veselības aprūpes pakalpojumus, sociālās nodrošināšanas pabalstus, sociālos pakalpojumus, kas nodrošina aizsardzību tādos gadījumos kā maternitāte, slimība, nelaimes gadījumi darbā, atrašanās apgādībā vai vecums un darba zaudēšana, kā arī sociālā palīdzība un palīdzība mājokļa jomā, parasti ir atkarīgas no minētajiem pabalstiem un pakalpojumiem un atrodas neaizsargātā pozīcijā attiecībā pret atbildīgajām iestādēm. Ja MI sistēmas lieto, lai noteiktu, vai iestādēm šādi pabalsti un pakalpojumi būtu jāpiešķir, jāatsaka, jāsamazina, jāatsauc vai jāatgūst, tostarp, lai noteiktu, vai labuma guvējiem ir likumīgas tiesības uz šādiem pabalstiem vai pakalpojumiem, minētajām sistēmām var būt ievērojama ietekme uz personu iztiku, un tās var pārkāpt tādas personu pamattiesības kā tiesības uz sociālo aizsardzību, nediskriminēšanu, cilvēka cieņu vai efektīvu tiesību aizsardzību, un tāpēc tās būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas. Tomēr šai regulai nevajadzētu kavēt inovatīvu pieeju izstrādi un izmantošanu valsts pārvaldē, kas gūtu labumu no prasībām atbilstošu un drošu MI sistēmu plašākas lietošanas ar noteikumu, ka minētās sistēmas nerada augstu risku fiziskām un juridiskām personām. Turklāt MI sistēmas, ko lieto fizisku personu kredītnovērtējuma vai kredītspējas izvērtēšanai, būtu jāklasificē kā augsta riska MI sistēmas, jo tās nosaka minēto personu piekļuvi finanšu resursiem vai tādiem būtiskiem pakalpojumiem kā mājoklis, elektroenerģija un telesakaru pakalpojumi. Minētajiem nolūkiem lietotās MI sistēmas var izraisīt diskrimināciju starp personām vai grupām un var nostiprināt vēsturiskos diskriminācijas modeļus, piemēram, pamatojoties uz rasisko vai etnisko izcelsmi, dzimumu, invaliditāti, vecumu vai seksuālo orientāciju, vai var radīt jaunus diskriminējošas ietekmes veidus. Tomēr MI sistēmas, kas Savienības tiesību aktos paredzētas, lai atklātu krāpšanu finanšu pakalpojumu piedāvāšanā un prudenciālos nolūkos aprēķinātu kredītiestāžu un apdrošināšanas sabiedrību kapitāla prasības, nebūtu jāuzskata par augsta riska sistēmām saskaņā ar šo regulu. Turklāt MI sistēmas, ko paredzēts lietot riska novērtēšanai un cenu noteikšanai saistībā ar fiziskām personām veselības un dzīvības apdrošināšanas gadījumā, var būt ievērojama ietekme uz personu iztiku un, ja tās netiek pienācīgi projektētas, izstrādātas un lietotas, var pārkāpt viņu pamattiesības un radīt nopietnas sekas cilvēku dzīvībai un veselībai, tostarp finansiālu atstumtību un diskrimināciju. Visbeidzot, MI sistēmas, ko lieto fizisku personu ārkārtas palīdzības izsaukumu novērtēšanai un klasificēšanai vai ārkārtas pirmās reaģēšanas dienestu, tostarp policijas, ugunsdzēsēju un medicīniskās palīdzības sniedzēju, nosūtīšanai vai nosūtīšanas prioritāšu noteikšanai, kā arī neatliekamās medicīniskās aprūpes pacientu triāžas sistēmām, arī būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas, jo tās pieņem lēmumus personu veselībai un dzīvībai un to īpašumam izšķirīgi svarīgās situācijās.
(59)
Võttes arvesse õiguskaitseasutuste rolli ja vastutust, iseloomustab nende toiminguid, millega kaasneb tehisintellektisüsteemide teatav kasutamine, võimu väga ebavõrdne jaotumine ja selle tulemuseks võib olla füüsilise isiku jälgimine, kinnipidamine või temalt vabaduse võtmine, aga ka muu kahjulik mõju põhiõiguste hartaga tagatud põhiõigustele. Tehisintellektisüsteem võib olla inimeste valikul diskrimineeriv või muul moel ebatäpne või ebaõiglane, eriti juhul, kui selle treenimiseks ei ole kasutatud kvaliteetseid andmeid, kui süsteemi toimimine, täpsus või stabiilsus ei ole piisav või kui seda ei ole enne turule laskmist või muul moel kasutusele võtmist korralikult projekteeritud ja testitud. Kahjustatud võib saada ka võimalus kasutada selliseid olulisi menetluslikke põhiõigusi, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele ja süütuse presumptsioon, seda eriti juhul, kui sellised tehisintellektisüsteemid ei ole piisavalt läbipaistvad, selgitatavad ja dokumenteeritud. Seepärast on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks hulk tehisintellektisüsteeme, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õiguse kohaselt lubatud, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitses, kus täpsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus on eriti olulised, et hoida ära kahjulikku mõju, säilitada üldsuse usaldus ning tagada aruandekohustus ja tõhus õiguskaitse. Arvestades nende toimingute olemust ja nendega seotud riske, peaksid selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluma eeskätt need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt või nimel õiguskaitseasutuste toetamiseks, et hinnata füüsilise isiku kuriteo ohvriks langemise riski, valedetektorite ja sarnaste vahenditena tõendite usaldusväärsuse hindamiseks kuritegude uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus; ning kui see ei ole käesoleva määrusega keelatud, siis sellise rikkumise või korduva rikkumise riski hindamiseks, mis ei põhine üksnes füüsiliste isikute profiilianalüüsil ega füüsiliste isikute või rühmade isikuomaduste, erijoonte või varasema kuritegeliku käitumise hindamisel, kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus tehtaval profiilianalüüsil. Tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks spetsiaalselt maksuametile ja tollile haldusmenetlustes ning rahapesu andmebüroodele, kes täidavad liidu rahapesuvastase õiguse kohaseid teabe analüüsimises seisnevaid haldusülesandeid, ei tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, mida õiguskaitseasutused kasutavad kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Tehisintellekti vahendite kasutamine õiguskaitseasutuste ja muude asjakohaste asutuste poolt ei tohiks muutuda ebavõrdsuse või tõrjutuse teguriks. Tehisintellekti vahendite kasutamise mõju kahtlusaluste kaitseõigustele ei tohiks eirata, eelkõige raskusi sisulise teabe saamisel nende süsteemide toimimise kohta ja sellest tulenevaid raskusi nende tulemuste vaidlustamisel kohtus, eriti uurimise all olevate füüsiliste isikute poolt.
(59)
Ņemot vērā tiesībaizsardzības iestāžu lomu un atbildību, to darbībām, kuras ietver dažus MI sistēmu lietošanas veidus, ir raksturīga ievērojama varas nesamērība, un to rezultāts var būt fiziskas personas novērošana, aizturēšana vai tās brīvības atņemšana, kā arī cita veida nelabvēlīga ietekme uz Hartā garantētajām pamattiesībām. Proti, ja MI sistēma nav apmācīta ar augstas kvalitātes datiem, neatbilst attiecīgām veiktspējas, precizitātes vai robustuma prasībām vai nav pienācīgi projektēta un testēta pirms laišanas tirgū vai citādas nodošanas ekspluatācijā, tā var norādīt uz cilvēkiem diskriminējošā vai kā citādi nekorektā vai netaisnīgā veidā. Turklāt var tikt traucēta būtisku procesuālo pamattiesību, piemēram, tiesību uz efektīvu tiesību aizsardzību un taisnīgu tiesu, kā arī tiesību uz aizstāvību un nevainīguma prezumpcijas, īstenošana, it īpaši, ja šādas MI sistēmas nav pietiekami pārredzamas, izskaidrojamas un dokumentētas. Tāpēc ir lietderīgi klasificēt kā augsta riska sistēmas, ciktāl to lietošanu atļauj attiecīgie Savienības vai valsts tiesību akti, vairākas MI sistēmas, kas paredzētas izmantošanai tiesībaizsardzības kontekstā, kurā precizitāte, uzticamība un pārredzamība ir īpaši svarīga, lai novērstu kaitējošu ietekmi, saglabātu sabiedrības uzticēšanos un nodrošinātu pārskatatbildību un efektīvu tiesisko aizsardzību. Ņemot vērā attiecīgo darbību raksturu un ar tām saistītos riskus, pie minētajām augsta riska MI sistēmām jo īpaši būtu jāpieskaita MI sistēmas, ko tiesībaizsardzības iestādēs vai to vārdā, vai Savienības iestādēs, struktūrās, birojos vai aģentūrās, kas atbalsta tiesībaizsardzības iestādes, lai novērtētu risku, ka fiziska persona varētu kļūt par cietušo personu noziedzīgos nodarījumos, paredzēts lietot kā melu detektorus vai līdzīgus rīkus, pierādījumu uzticamības izvērtēšanai noziedzīgu nodarījumu izmeklēšanas vai kriminālvajāšanas gaitā un, ciktāl to neaizliedz šī regula, lai novērtētu risku, ka fiziska persona varētu izdarīt vai atkārtoti izdarīt nodarījumu, pamatojoties ne tikai uz fizisku personu profilēšanu vai novērtējot personiskās īpašības un rakstura iezīmes vai iepriekšēju noziedzīgu rīcību, profilēšanai noziedzīgu nodarījumu atklāšanas, izmeklēšanas vai kriminālvajāšanas gaitā. MI sistēmas, kuras konkrēti paredzētas lietošanai administratīvajā procesā nodokļu un muitas iestādēs, kā arī finanšu ziņu vākšanas vienībās, kas veic administratīvus uzdevumus informācijas analizēšanai, ievērojot Savienības tiesību aktus nelikumīgi iegūtu līdzekļu legalizēšanas novēršanas jomā, nebūtu jāklasificē kā augsta riska MI sistēma, ko tiesībaizsardzības iestādes lieto noziedzīgu nodarījumu novēršanai, atklāšanai, izmeklēšanai un kriminālvajāšanai par tiem. MI rīku lietošanai tiesībaizsardzības un citās attiecīgās iestādēs nevajadzētu kļūt par nevienlīdzības vai atstumtības faktoru. MI rīku lietošanas ietekme uz aizdomās turēto personu tiesībām uz aizstāvību nebūtu jāignorē, jo īpaši grūtības iegūt jēgpilnu informāciju par minēto sistēmu darbību un no tā izrietošās grūtības apstrīdēt to rezultātus tiesā, jo īpaši fiziskām personām, par kurām tika veikta izmeklēšana.
(60)
Rände- ja varjupaigavaldkonnas ning piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad isikuid, kes on tihtipeale eriti kaitsetus olukorras ja sõltuvad pädevate ametiasutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele või nende nimel, või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele valedetektorite ja samalaadsete vahenditena, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, et hinnata teatavaid riske, mida kujutavad endast füüsilised isikud, kes sisenevad liikmesriigi territooriumile või taotlevad viisat või varjupaika; pädevate ametiasutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, sealhulgas tõendite usaldusväärsuse hindamisel seoses eesmärgiga teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele; rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse kontekstis füüsiliste isikute avastamiseks, äratundmiseks või tuvastamiseks, välja arvatud reisidokumentide kontrollimine. Rände- ja varjupaigavaldkonna ning piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL (33) ja muus liidu asjaomases õiguses sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele. Liikmesriigid või liidu institutsioonid, organid ja asutused ei tohiks mingil juhul kasutada tehisintellektisüsteeme rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonnas selleks, et kõrvale hoida oma rahvusvahelistest kohustustest, mis nad on võtnud vastavalt 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud ÜRO pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. Samuti ei tohi neid kasutada mingil viisil tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rikkumiseks ega liidu territooriumile sisenemise ohutute ja tõhusate seaduslike kanalite kasutamise, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saamise õiguse keelamiseks.
(60)
Migrācijas un patvēruma jomā un robežkontroles pārvaldībā lietotās MI sistēmas ietekmē personas, kuri bieži ir īpaši neaizsargātā pozīcijā un ir atkarīgi no kompetento publisko iestāžu darbības rezultāta. Tāpēc minētajos kontekstos lietoto MI sistēmu precizitāte, nediskriminējošais raksturs un pārredzamība ir īpaši svarīga skarto personu pamattiesību ievērošanas garantēšanai, jo īpaši viņu tiesību brīvi pārvietoties, tiesību uz nediskriminēšanu, privātuma un personas datu aizsardzību, starptautisko aizsardzību un labu pārvaldību īstenošanai. Tāpēc ir lietderīgi klasificēt kā augsta riska sistēmas, ciktāl to lietošanu atļauj attiecīgie Savienības vai valsts tiesību akti, MI sistēmas, ko kompetentajās publiskajās iestādēs vai to vārdā, vai Savienības iestādēs, struktūrās, birojos vai aģentūrās, kurām uzticēti pienākumi migrācijas, patvēruma un robežkontroles pārvaldības jomā, paredzēts lietot kā melu detektorus un līdzīgus rīkus, lai novērtētu dažus riskus, kurus rada fiziskas personas, kas ieceļo dalībvalsts teritorijā vai piesakās vīzai vai patvērumam, sniegtu palīdzību kompetentām publiskām iestādēm, tostarp, veicot saistītu pierādījumu patiesuma novērtēšanu, patvēruma, vīzu un uzturēšanās atļauju pieteikumu un saistīto sūdzību izskatīšanā ar mērķi noteikt fizisku personu, kuras piesakās uz kādu statusu, atbilstību kritērijiem, nolūkā atklāt, atpazīt vai identificēt fiziskas personas saistībā ar migrācijas, patvēruma vai robežkontroles pārvaldību, izņemot ceļošanas dokumentu verifikāciju. MI sistēmām migrācijas, patvēruma un robežkontroles pārvaldības jomā, uz kurām attiecas šī regula, būtu jāatbilst attiecīgajām procesuālajām prasībām, kas noteiktas Eiropas Parlamenta un Padomes Regulā (EK) Nr. 810/2009 (32), Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvā 2013/32/ES (33) un citos attiecīgajos Savienības tiesību aktos. Dalībvalstīm vai Savienības iestādēm, struktūrām, birojiem vai aģentūrām nekādā gadījumā nebūtu jālieto MI sistēmas migrācijas, patvēruma un robežkontroles pārvaldībā kā līdzekli, lai apietu savas starptautiskās saistības saskaņā ar 1951. gada 28. jūlijā Ženēvā parakstīto ANO Konvenciju par bēgļa statusu, kas grozīta ar 1967. gada 31. janvāra protokolu. Tās arī nebūtu jālieto, lai jebkādā veidā pārkāptu neizraidīšanas principu vai liegtu drošas un efektīvas likumīgas iespējas iekļūt Savienības teritorijā, tostarp tiesības uz starptautisko aizsardzību.
(61)
Teatavad õigusemõistmise ja demokraatlike protsesside jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemid tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju demokraatiale, õigusriigile, üksikisiku vabadustele ning õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Eeskätt võimalikust kallutatusest, vigadest ja läbipaistmatusest tulenevate riskidega tegelemiseks on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õigusasutusele või selle nimel, et abistada õigusasutusi faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse kohaldamisel konkreetse faktide kogumi suhtes. Tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud kasutamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele kõnealuse menetluse jaoks, tuleks samuti pidada suure riskiga süsteemideks, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse tulemustel on pooltele õiguslikud tagajärjed. Tehisintellekti vahendite kasutamine võib kohtunike otsustusõigust või kohtute sõltumatust toetada, kuid ei tohiks neid asendada, sest lõppotsuste tegemine peab jääma inimestele. Tehisintellektisüsteemi liigitamist suure riskiga süsteemiks ei tohiks siiski laiendada tehisintellektisüsteemidele, mis on mõeldud puhtalt halduslikeks abitegevusteks, mis ei mõjuta tegelikku õigusemõistmist konkreetsetel juhtudel, nagu kohtuotsuste, dokumentide või andmete anonüümimine või pseudonüümimine, töötajatevaheline suhtlus või haldusülesanded.
(61)
Dažas MI sistēmas, kas paredzētas izmantošanai tiesvedībā un demokrātiskajos procesos, būtu jāklasificē kā augsta riska sistēmas, ņemot vērā to potenciāli ievērojamo ietekmi uz demokrātiju, tiesiskumu, individuālajām brīvībām, kā arī tiesībām uz efektīvu tiesību aizsardzību un taisnīgu tiesu. Jo īpaši, lai mazinātu potenciālu neobjektivitātes, kļūdu un nepārredzamības risku, ir lietderīgi kvalificēt par augsta riska sistēmām tās MI sistēmas, kuras paredzēts lietot tiesu iestādē vai tās vārdā, lai palīdzētu tiesu iestādēm faktu un tiesību normu interpretēšanā un tiesību normu piemērošanā konkrētam faktu kopumam. MI sistēmas, ko minētajos nolūkos paredzēts lietot strīdu izšķiršanas ārpustiesas kārtībā struktūrās, arī būtu jāuzskata par augsta riska sistēmām, ja strīdu izšķiršanas ārpustiesas kārtībā izskatīšanas iznākums pusēm rada tiesiskas sekas. MI rīku lietošana var atbalstīt tiesnešu lēmumu pieņemšanas pilnvaras vai tiesu neatkarību, bet tai nevajadzētu to aizstāt: galīgajai lēmumu pieņemšanai arī turpmāk jābūt cilvēka virzītai darbībai. Tomēr MI sistēmu klasificēšana par augsta riska sistēmām nebūtu jāattiecina uz MI sistēmām, kuras paredzētas tikai tādu administratīvu papilddarbību veikšanai, kam nav ietekmes uz faktisko tiesvedību atsevišķās lietās, piemēram, tiesas nolēmumu, dokumentu vai datu anonimizācijai vai pseidonimizācijai, saziņai starp darbiniekiem un administratīvu uzdevumu veikšanai.
(62)
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/900 (34) sätestatud õigusnormide kohaldamist ning selleks, et käsitleda riske, mis tulenevad põhjendamatust välisest sekkumisest põhiõiguste harta artiklis 39 sätestatud hääletamisõigusesse ning kahjulikust mõjust demokraatiale ja õigusriigile, tuleks tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et mõjutada valimiste või referendumite tulemusi või füüsiliste isikute hääletamiskäitumist nende hääletamisel valimistel või referendumitel, liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille väljundiga füüsilised isikud otseselt kokku ei puutu, näiteks vahendid, mida kasutatakse poliitiliste kampaaniate korraldamiseks, optimeerimiseks ja struktureerimiseks halduslikust ja logistilisest seisukohast.
(62)
Neskarot Eiropas Parlamenta un Padomes Regulā (ES) 2024/900 (34) paredzētos noteikumus un lai novērstu riskus, kas saistīti ar nepamatotu ārēju iejaukšanos Hartas 39. pantā nostiprinātajās tiesībās balsot un nelabvēlīgu ietekmi uz demokrātiju un tiesiskumu, MI sistēmas, ko paredzēts lietot, lai ietekmētu vēlēšanu vai referenduma rezultātus vai fizisku personu balsošanas uzvedību, kad tās piedalās vēlēšanās vai referendumos, būtu jāklasificē kā augsta riska MI sistēmas, izņemot MI sistēmas, kuru iznākuma fiziskas personas nav tieši pakļautas to ietekmei, piemēram, rīki, ko lieto, lai organizētu, optimizētu un strukturētu politiskās kampaņas no administratīvā un loģistikas viedokļa.
(63)
Asjaolu, et tehisintellektisüsteem on käesoleva määruse alusel liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei tohiks tõlgendada nii, et selle kasutamine on seaduslik muude liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse alusel, mis käsitlevad näiteks isikuandmete kaitset, valedetektorite või samalaadsete vahendite kasutamist või muude süsteemide kasutamist füüsiliste isikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks. Edaspidi peaks igasugune selline kasutamine toimuma üksnes kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis tulenevad põhiõiguste hartast ja kohaldatavatest liidu teisese õiguse aktidest ja riigisisesest õigusest. Käesolevat määrust ei tohiks käsitada isikuandmete, sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete eriliikide töötlemise õigusliku alusena, kui käesolevas määruses ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti.
(63)
Fakts, ka MI sistēma saskaņā ar šo regulu ir klasificēta kā augsta riska MI sistēma, nebūtu jāinterpretē kā norāde, ka sistēmas lietošana ir likumīga citu Savienības tiesību aktu vai ar tiem saderīgu valsts tiesību aktu ietvaros, piemēram, attiecībā uz personas datu aizsardzību, melu detektoru un tamlīdzīgu rīku vai citu sistēmu lietošanu fizisku personu emocionālā stāvokļa noteikšanai. Šāda lietošana būtu jāturpina tikai saskaņā ar piemērojamajām prasībām, kas izriet no Hartas un no attiecīgajiem Savienības sekundārajiem tiesību aktiem un dalībvalstu tiesību aktiem. Nebūtu jāuzskata, ka šī regula nodrošina juridisko pamatu personas datu, tostarp – attiecīgā gadījumā – īpašu kategoriju personas datu, apstrādei, ja vien šajā regulā nav konkrēti noteikts citādi.
(64)
Et maandada riske, mida põhjustavad turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ning tagada kõrge usaldusväärsus, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldada teatavaid kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet ja kasutuskonteksti ning järgides pakkuja kehtestatud riskijuhtimissüsteemi. Meetmed, mida pakkujad võtavad käesoleva määruse kohustuslike nõuete täitmiseks, peaksid võtma arvesse tehisintellekti valdkonna tehnika üldtunnustatud taset ning olema käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks proportsionaalsed ja tõhusad. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, on üldreegel, et üks või mitu liidu ühtlustamisõigusakti võivad olla kohaldatavad ühele tootele, kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide ohud on seotud kehtivatest liidu ühtlustamisõigusaktidest erinevate aspektidega ning seetõttu täiendavad käesoleva määruse nõuded olemasolevaid liidu ühtlustamisõigusakte. Näiteks võivad tehisintellektisüsteemi sisaldavad masinad või meditsiiniseadmed kujutada endast riske, mida asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes ei käsitleta, kuna see valdkondlik õigus ei puuduta tehisintellektisüsteemidele omaseid riske. Seega on korraga vaja kohaldada mitut ja üksteist täiendavat õigusakti. Järjepidevuse tagamiseks ning tarbetu halduskoormuse ja tarbetute kulude ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja uuel õigusraamistikul põhinevate ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema operatiivsete otsuste tegemisel paindlikkus selles osas, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Selline paindlikkus võib tähendada näiteks pakkuja otsust integreerida osa käesoleva määruse kohaselt nõutavast testimis- ja aruandlusprotsessist, teabest ja dokumentatsioonist juba olemasolevatesse dokumentidesse ja menetlustesse, mida nõutakse käesoleva määruse lisas loetletud uuel õigusraamistikul põhinevate kehtivate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. See ei tohiks mingil viisil kahjustada pakkuja kohustust täita kõiki kohaldatavaid nõudeid.
(64)
Lai mazinātu tirgū laisto vai ekspluatācijā nodoto augsta riska MI sistēmu radītos riskus un nodrošinātu augstu uzticamības līmeni, augsta riska MI sistēmām būtu jāpiemēro dažas obligātas prasības, ņemot vērā paredzēto MI sistēmas lietošanas nolūku un saskaņā ar riska pārvaldības sistēmu, kura nodrošinātājam jāizveido. Pasākumos, ko nodrošinātāji pieņēmuši, lai izpildītu šīs regulas obligātās prasības, būtu jāņem vērā vispāratzītie jaunākie sasniegumi MI jomā, tiem vajadzētu būt samērīgiem un efektīviem, lai sasniegtu šīs regulas mērķus. Pamatojoties uz Jauno tiesisko regulējumu, kā precizēts Komisijas paziņojumā ““Zilā rokasgrāmata” par ES produktu noteikumu īstenošanu 2022. gadā”, vispārējs noteikums ir tāds, ka vairāk nekā vienu Savienības saskaņošanas tiesību aktu var piemērot vienam produktam, jo to darīt pieejamu vai nodot ekspluatācijā var tikai tad, ja produkts atbilst visiem piemērojamiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem. MI sistēmu apdraudējumi, uz kuriem attiecas šīs regulas prasības, attiecas uz citiem aspektiem, nevis spēkā esošajiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem, un tāpēc šīs regulas prasības papildinātu esošo Savienības saskaņošanas aktu struktūru. Piemēram, mašīnas vai medicīniskās ierīces, kas ietver MI sistēmu, varētu radīt riskus, uz kuriem neattiecas būtiskās veselības un drošības prasības, kas noteiktas attiecīgajos Savienības saskaņošanas tiesību aktos, jo minētie nozaru tiesību akti neattiecas uz MI sistēmām raksturīgiem riskiem. Tāpēc vienlaikus un papildinoši ir jāpiemēro dažādi tiesību akti. Lai nodrošinātu konsekvenci un izvairītos no nevajadzīga administratīvā sloga un nevajadzīgām izmaksām, tāda produkta nodrošinātājiem, kas ietver vienu vai vairākas augsta riska MI sistēmas, uz kurām attiecas šīs regulas un šīs regulas pielikumā uzskaitīto Savienības saskaņošanas tiesību aktu, kuru pamatā ir Jaunais tiesiskais regulējums, prasības, vajadzētu būt elastīgiem attiecībā uz operatīviem lēmumiem par to, kā optimāli nodrošināt produkta, kas ietver vienu vai vairākas MI sistēmas, atbilstību visām piemērojamām minēto Savienības saskaņoto tiesību aktu prasībām. Minētā elastība varētu nozīmēt, piemēram, nodrošinātāja lēmumu daļu no nepieciešamajiem testēšanas un ziņošanas procesiem, šajā regulā prasīto informāciju un dokumentāciju integrēt jau esošā dokumentācijā un procedūrās, kas prasītas saskaņā ar šīs regulas pielikumā uzskaitītajiem esošajiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem, kuru pamatā ir Jaunais tiesiskais regulējums. Tam nekādā veidā nevajadzētu ietekmēt nodrošinātāja pienākumu ievērot visas piemērojamās prasības.
(65)
Riskijuhtimissüsteem peaks seisnema pidevalt korduvas protsessis, mida kavandatakse ja käitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu elutsükli jooksul. Kõnealuse protsessi eesmärk peaks olema teha kindlaks ja maandada tehisintellektisüsteemide asjakohaseid riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Riskijuhtimissüsteem tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda ajakohastada, et tagada selle jätkuv tõhusus, samuti käesoleva määruse alusel tehtud oluliste otsuste ja võetud meetmete põhjendused ja dokumentatsioon. See protsess peaks tagama, et pakkuja teeb kindlaks riskid või kahjuliku mõju ning rakendab maandamismeetmeid tehisintellektisüsteemide teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide suhtes tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, võttes arvesse nende sihtotstarvet ja mõistlikult prognoositavat väärkasutust, sealhulgas võimalikke riske, mis tulenevad tehisintellektisüsteemi ja selle töökeskkonna vastasmõjust. Riskijuhtimissüsteemis tuleks võtta tehisintellekti valdkonna tehnika taset silmas pidades kõige asjakohasemaid riskijuhtimismeetmeid. Kõige asjakohasemate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel peaks pakkuja tehtud valikud dokumenteerima ja neid selgitama ning vajaduse korral kaasama eksperte ja väliseid sidusrühmi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide mõistlikult prognoositava väärkasutamise kindlakstegemisel peaks pakkuja hõlmama tehisintellektisüsteemide kasutusviise, mis ei ole küll otseselt hõlmatud sihtotstarbega ega ette nähtud kasutusjuhendis, kuid mille puhul võib siiski põhjendatult eeldada, et see tuleneb kergesti prognoositavast inimkäitumisest konkreetse tehisintellektisüsteemi erijoonte ja kasutamise kontekstis. Kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused, peaksid olema lisatud kasutusjuhendisse, mille pakkuja koostab. Selle eesmärk on tagada, et juurutaja on suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel neist teadlik ja võtab neid arvesse. Käesoleva määruse kohaste prognoositava väärkasutusega seotud riskimaandamismeetmete kindlakstegemine ja rakendamine ei tohiks nõuda pakkujalt spetsiaalseid täiendavaid suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks mõeldud prognoositava väärkasutuse teemalisi treeninguid. Pakkujaid julgustatakse siiski kaaluma selliseid täiendavaid treenimismeetmeid mõistlikult prognoositava väärkasutamise leevendamiseks, kui see peaks olema vajalik ja asjakohane.
(65)
Riska pārvaldības sistēmu būtu jāveido nepārtrauktam iteratīvam procesam, ko plāno un kas norit visā augsta riska MI sistēmas darbmūžā. Minētā procesa mērķim vajadzētu būt identificēt un mazināt MI sistēmu attiecīgos riskus veselībai, drošībai un pamattiesībām. Riska pārvaldības sistēma būtu regulāri jāpārskata un jāatjaunina, lai nodrošinātu tās pastāvīgu efektivitāti, kā arī visu nozīmīgo lēmumu un darbību, kas veiktas, ievērojot šo regulu, pamatotību un dokumentāciju. Šim procesam būtu jānodrošina, ka nodrošinātājs identificē riskus vai nelabvēlīgu ietekmi un īsteno riska mazināšanas pasākumus attiecībā uz MI sistēmu zināmajiem un saprātīgi paredzamajiem riskiem veselībai, drošībai un pamattiesībām, ņemot vērā to paredzēto nolūku un saprātīgi paredzamu nepareizu lietošanu, tostarp iespējamos riskus, ko rada mijiedarbība starp MI sistēmu un vidi, kurā tā darbojas. Riska pārvaldības sistēmai būtu jāpieņem vispiemērotākie riska pārvaldības pasākumi, ņemot vērā jaunākos sasniegumus MI jomā. Identificējot vispiemērotākos riska pārvaldības pasākumus, nodrošinātājam būtu jādokumentē un jāizskaidro izdarītās izvēles un attiecīgā gadījumā jāiesaista eksperti un ārējās ieinteresētās personas. Identificējot augsta riska MI sistēmu saprātīgi paredzamu nepareizu lietošanu, nodrošinātājam būtu jāaptver tādi MI sistēmu lietojumi, kuri nav tieši saistīti ar paredzēto nolūku un kuri ir paredzēti lietošanas instrukcijā, tomēr var saprātīgi sagaidīt, ka tie izrietēs no viegli paredzamas cilvēka uzvedības konkrētas MI sistēmas konkrēto īpašību un lietojuma kontekstā. Visi zināmie vai paredzamie apstākļi, kas saistīti ar augsta riska MI sistēmas lietošanu atbilstoši tai paredzētajam nolūkam vai saprātīgi paredzamas nepareizas lietošanas apstākļos un kas var radīt risku veselībai un drošībai vai pamattiesībām, būtu jāiekļauj nodrošinātāja sniegtajās lietošanas instrukcijās. Tas ir vajadzīgs, lai nodrošinātu, ka uzturētājs ir informēts un ņem tās vērā, izmantojot augsta riska MI sistēmu. Lai identificētu un īstenotu riska mazināšanas pasākumus paredzamai nepareizai lietošanai saskaņā ar šo regulu, nodrošinātājam, lai novērstu paredzamu nepareizu lietošanu, nebūtu vajadzīgi īpaša papildu apmācība augsta riska MI sistēmai. Tomēr nodrošinātāji tiek mudināti apsvērt šādus papildu apmācības pasākumus, lai mazinātu saprātīgi paredzamu nepareizu lietošanu, ja tie ir nepieciešami un piemēroti.
(66)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada riskijuhtimisega seotud nõudeid, mis puudutavad kasutatavate andmestike kvaliteeti ja asjakohasust, tehnilist dokumentatsiooni ja andmete säilitamist, läbipaistvust ja juurutajate teavitamist, inimjärelevalvet, töökindlust, täpsust ja küberturvalisust. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult maandada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, ei ole need piirangud põhjendamatud kaubanduspiirangud.
(66)
Prasībām būtu jāattiecas uz augsta riska MI sistēmām saistībā ar riska pārvaldību, izmantoto datu kopu kvalitāti un nozīmīgumu, tehnisko dokumentāciju un uzskaiti, pārredzamību un informācijas sniegšanu uzturētājiem, cilvēka virsvadību un robustumu, precizitāti un kiberdrošību. Minētās prasības ir nepieciešamas, lai efektīvi mazinātu riskus veselībai, drošībai un pamattiesībām. Ņemot vērā to, ka citi tirdzniecību mazāk ierobežojoši pasākumi nav saprātīgi pieejami, minētās prasības nav nepamatoti tirdzniecības ierobežojumi.
(67)
Kvaliteetsed andmed ja juurdepääs kvaliteetsetele andmetele on struktuuri pakkumiseks ja paljude tehisintellektisüsteemide toimimise tagamiseks hädavajalik, eriti kui kasutatakse mudelite treenimise meetodeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide sihipärane ja ohutu töö ja see, et neist ei saa liidu õigusega keelatud diskrimineerimise allikas. Kvaliteetsed treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud eeldavad asjakohaste andmehaldus- ja juhtimistavade rakendamist. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud, sealhulgas märgistus, peaksid olema asjakohased, piisavalt representatiivsed ning võimalikult suurel määral vigadeta ja täielikud, pidades silmas süsteemi sihtotstarvet. Selleks et hõlbustada liidu andmekaitseõiguse, näiteks määruse (EL) 2016/679 järgimist, peaksid andmehaldus- ja -juhtimistavad sisaldama isikuandmete puhul andmete kogumise algse eesmärgi läbipaistvust. Neil andmestikel peaksid olema asjakohased statistilised omadused, sealhulgas mis puudutab selliseid isikuid või isikute rühmi, kellega seoses kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada, pöörates erilist tähelepanu andmestike võimalike kallutatuste leevendamisele, kuna need võivad mõjutada inimeste tervist ja ohutust, avaldada negatiivset mõju põhiõigustele või põhjustada liidu õigusega keelatud diskrimineerimist, eriti kui andmeväljundid mõjutavad tulevaste toimingute sisendeid (tagasisideahelad). Kallutatus võib tuleneda näiteks aluseks olevatest andmestikest, eriti kui kasutatakse varasemaid andmeid, või see võib tekkida süsteemide rakendamisel tegelikus keskkonnas. Tehisintellektisüsteemide abil saavutatud tulemusi võib mõjutada selline loomupärane kallutatus, mis kaldub järk-järgult suurenema ning sel viisil põlistama ja võimendama olemasolevat diskrimineerimist, eriti teatud kaitsetutesse rühmadesse, sealhulgas rassilistesse või etnilistesse rühmadesse kuuluvate isikute puhul. Nõue, et andmestikud peavad olema võimalikult suurel määral täielikud ja vigadeta, ei tohiks mõjutada eraelu puutumatuse säilitamise meetodite kasutamist tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise kontekstis. Eeskätt tuleks andmestikes sihtotstarbe jaoks nõutavas ulatuses võtta arvesse funktsioone, omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset keskkonda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Andmehaldusega seotud nõudeid saab täita, kasutades kolmandaid isikuid, kes pakuvad sertifitseeritud vastavusteenuseid, sealhulgas andmehalduse, andmestiku tervikluse ning andmete treenimise, valideerimise ja testimise tavade kontrollimist, kui on tagatud vastavus käesoleva määruse andmenõuetele.
(67)
Augstas kvalitātes datiem un piekļuvei augstas kvalitātes datiem ir būtiska loma daudzu MI sistēmu struktūras nodrošināšanā un veiktspējas nodrošināšanā, jo īpaši, ja tiek izmantotas metodes, kas ietver modeļu apmācīšanu, ar mērķi nodrošināt, ka augsta riska MI sistēma darbojas, kā paredzēts, un droši un ka tā nekļūst par Savienības tiesību aktos aizliegtas diskriminācijas avotu. Lai nodrošinātu augstas kvalitātes datu kopas apmācībai, validēšanai un testēšanai, ir jāīsteno atbilstoša datu pārvaldība un pārvaldības prakse. Apmācības, validēšanas un testēšanas datu kopām, tostarp marķējumiem, vajadzētu būt atbilstošām, pietiekami reprezentatīvām un, cik vien iespējams, bez kļūdām un pilnīgām, ņemot vērā sistēmas paredzēto nolūku. Lai veicinātu atbilstību Savienības datu aizsardzības tiesību aktiem, piemēram, Regulai (ES) 2016/679, datu pārvaldībā un pārvaldības praksē – personas datu gadījumā – būtu jāietver pārredzamība attiecībā uz datu vākšanas sākotnējo nolūku. Datu kopām vajadzētu būt arī atbilstošiem statistiskajiem raksturlielumiem, tostarp attiecībā uz personām vai personu grupām, attiecībā uz kurām ir paredzēts lietot augsta riska MI sistēmu, īpašu uzmanību pievēršot tādas iespējamās neobjektivitātes mazināšanai datu kopās, kura varētu ietekmēt personu veselību un drošību, kurai varētu būt negatīva ietekme uz pamattiesībām vai kura varētu izraisīt diskrimināciju, kas ir aizliegta Savienības tiesību aktos, jo īpaši, ja izvaddati ietekmē ievaddatus turpmākām darbībām (atgriezeniskās saites cilpas). Neobjektivitāte, piemēram, var būt raksturīga pamatā esošajām datu kopām, jo īpaši tad, ja tiek izmantoti vēsturiski dati, vai radīta tad, kad sistēmas tiek izmantotas reālās pasaules apstākļos. MI sistēmu sniegtos rezultātus varētu ietekmēt šāda raksturīga neobjektivitāte, kas tiecas pakāpeniski palielināties un tādējādi turpināt un pastiprināt esošo diskrimināciju, jo īpaši attiecībā uz personām, kas pieder pie dažām neaizsargātām grupām, tostarp rasiskām vai etniskām grupām. Prasībai par to, ka datu kopām jābūt pēc iespējas pilnīgām un bez kļūdām, nebūtu jāietekmē privātumu aizsargājošu metožu izmantošana MI sistēmu izstrādes un testēšanas kontekstā. Jo īpaši datu kopās, ciktāl to nosaka to paredzētais nolūks, būtu jāņem vērā iezīmes, raksturlielumi vai elementi, kas raksturīgi konkrētajai ģeogrāfiskajai, kontekstuālajai, uzvedības vai funkcionālajai videi, kurā MI sistēmu paredzēts lietot. Ar datu pārvaldību saistītās prasības var izpildīt, izmantojot trešās personas, kas piedāvā sertificētus atbilstības pakalpojumus, tostarp datu pārvaldības, datu kopu integritātes un datu apmācības, validēšanas un testēšanas prakses verifikāciju, ciktāl tiek nodrošināta atbilstība šīs regulas datu prasībām.
(68)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja hindamiseks peaks teatavatel osalejatel, näiteks pakkujatel, teada antud asutustel ja muudel asjaomastel üksustel, näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatistel ja teadlastel, olema oma käesoleva määrusega seotud tegevusvaldkondades juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele ja nad peaksid saama neid kasutada. Komisjoni loodud ühtsed Euroopa andmeruumid ning avaliku huvi nimel hõlpsam andmete jagamine ettevõtete vahel ja valitsusega on äärmiselt tähtis, et pakkuda tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks usaldusväärset, vastutustundlikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele. Näiteks tervise valdkonnas hõlbustab Euroopa terviseandmeruum mittediskrimineerivat juurdepääsu terviseandmetele ja tehisintellekti algoritmide treenimist selliste andmestikega privaatsust tagaval, turvalisel, õigeaegsel, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil ning asjakohase institutsioonilise juhtimise all. Asjaomased pädevad asutused, sealhulgas valdkondlikud asutused, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, võivad toetada ka kvaliteetsete andmete pakkumist tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks.
(68)
Augsta riska MI sistēmu izstrādes un novērtēšanas nolūkā dažiem dalībniekiem, piemēram, nodrošinātājiem, paziņotajām struktūrām un citām attiecīgajām struktūrām, piemēram, Eiropas digitālās inovācijas centriem, testēšanas un eksperimentēšanas struktūrām un pētniekiem, būtu jāvar piekļūt augstas kvalitātes datu kopām un izmantot tās minēto dalībnieku darbības jomās, kas ir saistītas ar šo regulu. Komisijas izveidotās Eiropas vienotās datu telpas un datu kopīgošanas atvieglošana uzņēmumu starpā un ar valdības iestādēm sabiedrības interešu labā būs ļoti būtiska, lai nodrošinātu uzticēšanos raisošu, pārskatāmu un nediskriminējošu piekļuvi augstas kvalitātes datiem MI sistēmu apmācībai, validēšanai un testēšanai. Piemēram, veselības jomā Eiropas veselības datu telpa veicinās nediskriminējošu piekļuvi veselības jomas datiem un MI algoritmu apmācībai minētajās datu kopās privātumu saglabājošā, drošā, savlaicīgā, pārredzamā un uzticamā veidā ar pienācīgu institucionālo pārvaldi. Arī attiecīgās kompetentās iestādes, tostarp nozaru iestādes, nodrošinot vai atbalstot piekļuvi datiem, var atbalstīt augstas kvalitātes datu piegādāšanu MI sistēmu apmācībai, validēšanai un testēšanai.
(69)
Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele peab olema tagatud kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul. Sellega seoses kohaldatakse isikuandmete töötlemisel võimalikult väheste andmete kogumise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid, mis on sätestatud liidu andmekaitseõiguses. Meetmed, mida pakkujad võtavad nende põhimõtete järgimise tagamiseks, võivad hõlmata mitte üksnes anonüümimist ja krüpteerimist, vaid ka sellise tehnoloogia kasutamist, mis võimaldab tuua andmetesse algoritme ja treenida tehisintellektisüsteeme ilma toor- või struktureeritud andmete pooltevahelise edastamise või kopeerimiseta, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõuete kohaldamist.
(69)
Tiesības uz privātumu un personas datu aizsardzību ir jāgarantē visā MI sistēmas darbmūžā. Šajā sakarā personas datu apstrādes gadījumā ir piemērojami datu minimizēšanas, integrētas datu aizsardzības un datu aizsardzības pēc noklusējuma principi, kā noteikts Savienības datu aizsardzības tiesību aktos. Neskarot šajā regulā paredzētās datu pārvaldības prasības, nodrošinātāju veiktie pasākumi, lai nodrošinātu atbilstību minētajiem principiem, var ietvert ne tikai anonimizāciju un šifrēšanu, bet arī tādas tehnoloģijas lietošanu, kas ļauj algoritmus ievadīt datos un ļauj apmācīt MI sistēmas, nepārsūtot starp pusēm vai nekopējot pašus neapstrādātos vai strukturētos datus.
(70)
Et kaitsta teiste õigust tehisintellektisüsteemide kallutatusest tuleneda võiva diskrimineerimise eest, peaksid pakkujad erandkorras ja ulatuses, mis on rangelt vajalik selleks, et tagada kallutatuse avastamine ja korrigeerimine seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks ning järgitakse kõiki käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid tingimusi lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud tingimustele, olema võimelised töötlema ka isikuandmete eriliike, mis pakuvad märkimisväärset avalikku huvi määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punkti g ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punkti g tähenduses.
(70)
Lai citu tiesības aizsargātu pret diskrimināciju, kas varētu izrietēt no MI sistēmu neobjektivitātes, nodrošinātājiem izņēmuma kārtā, ciktāl tas ir absolūti nepieciešams, lai nodrošinātu neobjektivitātes atklāšanu un labošanu saistībā ar augsta riska MI sistēmām, ievērojot atbilstošus fizisku personu pamattiesību un pamatbrīvību aizsardzības pasākumus un pēc visu šajā regulā paredzēto piemērojamo nosacījumu piemērošanas papildus Regulās (ES) 2016/679 un (ES) 2018/1725 un Direktīvā (ES) 2016/680 paredzētajiem nosacījumiem, būtu jāvar apstrādāt arī īpašu kategoriju personas datus svarīgās sabiedrības interesēs Regulas (ES) (ES) 2016/679 9. panta 2. punkta g) apakšpunkta un Regulas (ES) 2018/1725 10. panta 2. punkta g) apakšpunkta nozīmē.
(71)
Arusaadav teave selle kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemid on välja töötatud ja kuidas need kogu oma eluea jooksul töötavad, on äärmiselt oluline, et võimaldada nende süsteemide jälgitavust, kontrollida vastavust käesoleva määruse kohastele nõuetele ning jälgida nende toiminguid ja teha turustamisjärgset seiret. Selleks on vaja säilitada andmeid ja tagada sellise tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus, mis sisaldab teavet, mida on vaja, et hinnata, kas tehisintellektisüsteem vastab asjakohastele nõuetele, ja hõlbustada turustamisjärgset seiret. Sellise teabe hulka peaksid kuuluma süsteemi üldised omadused, võimed ja piirid, algoritmid, andmed, kasutatud treenimis-, testimis- ja valideerimisprotsessid ning dokumentatsioon asjaomase riskijuhtimissüsteemi kohta ning see peaks olema koostatud selgel ja ammendaval viisil. Tehniline dokumentatsioon peaks olema nõuetekohaselt ajakohane kogu tehisintellektisüsteemi eluea jooksul. Lisaks peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemid võimaldama tehniliselt sündmuste automaatset registreerimist, kasutades selleks logisid, süsteemi kogu eluea jooksul.
(71)
Saprotama informācija par to, kā izstrādātas augsta riska MI sistēmas un kā tās darbojas visā savā darbmūžā, ir ļoti būtiska, lai nodrošinātu minēto sistēmu izsekojamību, pārbaudītu atbilstību šajā regulā noteiktajām prasībām, kā arī veiktu darbības pārraudzību un pēctirgus pārraudzību. Tam nepieciešama uzskaite un tādas tehniskās dokumentācijas pieejamība, kura ietver informāciju, kas nepieciešama, lai novērtētu MI sistēmas atbilstību attiecīgajām prasībām un atvieglotu pēctirgus pārraudzību. Šādai informācijai būtu jāietver ziņas par sistēmas vispārīgajiem raksturlielumiem, spējām un ierobežojumiem, algoritmiem, datiem, apmācību, izmantotajiem testēšanas un validēšanas procesiem, kā arī attiecīgās riska pārvaldības sistēmas dokumentācija, un tai vajadzētu būt sagatavotai skaidrā un visaptverošā veidā. Tehniskā dokumentācija būtu pienācīgi jāaktualizē visā MI sistēmas darbmūžā. Turklāt augsta riska MI sistēmām būtu tehniski jāļauj automātiski reģistrēt notikumus, izmantojot “žurnāldatnes”, visā sistēmas darbmūža laikā.
(72)
Selleks et lahendada probleeme, mis on seotud teatavate tehisintellektisüsteemide läbipaistmatuse ja keerukusega, ning aidata juurutajatel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist nõuda nende läbipaistvust. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid tuleks projekteerida viisil, mis võimaldab juurutajatel mõista, kuidas tehisintellektisüsteem toimib, hinnata selle funktsionaalsust ning mõista selle tugevaid külgi ja piire. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidega peaks kaasnema asjakohane teave kasutusjuhendi kujul. Selline teave peaks hõlmama tehisintellektisüsteemi omadusi, võimeid ja toimimispiire. Need peaksid hõlmama teavet suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud võimalike teadaolevate ja prognoositavate asjaolude kohta, sealhulgas juurutaja tegevuse kohta, mis võib mõjutada süsteemi käitumist ja toimimist, mille puhul tehisintellektisüsteem võib põhjustada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, muutuste kohta, mille pakkuja on eelnevalt kindlaks määranud ja mille vastavust hinnanud, ning asjakohaste inimjärelevalve meetmete kohta, sealhulgas meetmete kohta, millega hõlbustatakse tehisintellektisüsteemi väljundite tõlgendamist juurutajate poolt. Läbipaistvus, sealhulgas lisatud kasutusjuhendid, peaks aitama juurutajaid süsteemi kasutamisel ja toetama nende teadlike otsuste tegemist. Juurutajad peaksid muu hulgas olema paremas olukorras, et teha õige valik süsteemi osas, mida nad kavatsevad kasutada, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid kohustusi, olema teadlikud kavandatud ja välistatud kasutusviisidest ning kasutama tehisintellektisüsteemi õigesti ja vastavalt vajadusele. Selleks et parandada kasutusjuhendis sisalduva teabe loetavust ja kättesaadavust, tuleks vajaduse korral lisada selgitavad näited, näiteks tehisintellektisüsteemi piiride ning kavandatud ja välistatud kasutusviiside kohta. Pakkujad peaksid tagama, et kogu dokumentatsioon, sealhulgas kasutusjuhendid, sisaldab sisukat, põhjalikku, kättesaadavat ja arusaadavat teavet, võttes arvesse sihtjuurutajate vajadusi ja prognoositavaid teadmisi. Kasutusjuhendid tuleks teha kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on sihtjuurutajatele kergesti arusaadav.
(72)
Lai kliedētu bažas, kas saistītas ar dažu MI sistēmu nepārredzamību un sarežģītību, un palīdzētu uzturētājiem izpildīt savus pienākumus saskaņā ar šo regulu, pirms augsta riska MI sistēmu laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā būtu jānodrošina to pārredzamība. Augsta riska MI sistēmas būtu jāprojektē tā, lai uzturētāji varētu saprast, kā MI sistēma darbojas, izvērtēt tās funkcionalitāti un izprast tās stiprās puses un ierobežojumus. Augsta riska MI sistēmām būtu jāpievieno atbilstoša informācija lietošanas instrukcijas veidā. Šādai informācijai būtu jāietver MI sistēmas raksturlielumi, spējas un veiktspējas ierobežojumi. Minētie elementi ietvertu informāciju par iespējamiem zināmiem un paredzamiem apstākļiem, kuri saistīti ar augsta riska MI sistēmas lietošanu, tostarp uzturētāja darbību, kas var ietekmēt sistēmas uzvedību un veiktspēju, un kuros MI sistēma var radīt riskus veselībai, drošībai un pamattiesībām, par izmaiņām, kuras nodrošinātājs ir iepriekš noteicis un novērtējis attiecībā uz atbilstību, un par attiecīgajiem cilvēka virsvadības pasākumiem, tostarp pasākumiem, ar kuriem uzturētājiem palīdz interpretēt MI sistēmas iznākumus. Pārredzamībai, tostarp pievienotajai lietošanas instrukcijai, būtu jāpalīdz uzturētājiem sistēmas lietošanā un būtu jāatbalsta, ka tie pieņem informētus lēmumus. Uzturētājiem cita starpā vajadzētu būt labākām iespējām pareizi izvēlēties sistēmu, ko tie plāno lietot, ņemot vērā pienākumus, kas uz tiem attiecas, tiem vajadzētu būt izglītotiem par paredzētajiem un aizliegtajiem lietojumiem, un tiem būtu MI sistēma jālieto pareizi un atbilstoši. Lai uzlabotu lietošanas instrukcijā iekļautās informācijas skaidrību un piekļūstamību, attiecīgā gadījumā būtu jāiekļauj ilustratīvi piemēri, piemēram, par ierobežojumiem un par paredzētajiem un aizliegtajiem MI sistēmas lietojumiem. Nodrošinātājiem būtu jānodrošina, ka visa dokumentācija, tostarp lietošanas instrukcija, ietver jēgpilnu, visaptverošu, pieejamu un saprotamu informāciju, ņemot vērā mērķēto uzturētāju vajadzības un paredzamās zināšanas. Lietošanas instrukcijām vajadzētu būt pieejamām mērķētajiem uzturētājiem viegli saprotamā valodā, kā noteikusi attiecīgā dalībvalsts.
(73)
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks projekteerida ja arendada nii, et füüsilised isikud saaksid jälgida nende toimimist, tagada, et neid kasutatakse ettenähtud viisil ja et nende mõju käsitletakse süsteemi elutsükli jooksul. Selleks peaks süsteemi pakkuja tegema enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks asjakohased inimjärelevalve meetmed. Kui see on asjakohane, tuleks selliste meetmetega eeskätt tagada, et süsteemi on sisse ehitatud tegevuspiirangud, mida süsteem ise ei saa eirata, et süsteem reageerib inimoperaatori käskudele ning et järelevalvega tegelema määratud füüsilistel isiktel on selle ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused. Samuti on hädavajalik tagada, kui see on asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid sisaldavad mehhanisme, mille abil suunata ja teavitada füüsilist isikut, kellele on määratud inimjärelevalve ülesanne, tegema teadlikke otsuseid, kas, millal ja kuidas sekkuda, et hoida ära negatiivseid tagajärgi või riske või süsteem peatada, kui see ei toimi ettenähtud viisil. Võttes arvesse märkimisväärseid tagajärgi isikutele, kui teatavad biomeetrilise tuvastamise süsteemid annavad valesid tulemusi, on asjakohane näha nende süsteemide puhul ette tõhusama inimjärelevalve nõue, et juurutaja ei saaks süsteemist tuleneva tuvastamise põhjal midagi ette võtta ega otsust teha, kui tuvastamist ei ole eraldi kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut. Need isikud võivad olla pärit ühest või mitmest üksusest ning nende hulka võib kuuluda süsteemi käitav või kasutav isik. See nõue ei tohiks põhjustada tarbetut koormust ega tarbetuid viivitusi ning piisata võib sellest, kui eri isikute tehtud eraldi kontrollid registreeritakse automaatselt süsteemi loodud logides. Võttes arvesse õiguskaitse, rände, piirikontrolli ja varjupaiga valdkonna eripära, ei tohiks seda nõuet kohaldada, kui liidu või liikmesriigi õiguses peetakse selle nõude kohaldamist ebaproportsionaalseks.
(73)
Augsta riska MI sistēmas būtu jāprojektē un jāizstrādā tā, lai fiziskas personas varētu virsvadīt to funkcionēšanu, nodrošināt, ka tās tiek lietotas, kā paredzēts, un ka to ietekmei pievēršas visā sistēmas darbmūžā. Šajā nolūkā sistēmas nodrošinātājam pirms sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā būtu jānosaka piemēroti cilvēka virsvadības pasākumi. Jo īpaši, attiecīgā gadījumā šādiem pasākumiem būtu jāgarantē, ka sistēmai ir iebūvēti operacionāli ierobežojumi, kurus pati sistēma nevar neievērot, un ka tā reaģē uz cilvēka-operatora virsvadību un ka fiziskām personām, kurām uzticēta šī virsvadība, ir uzdevuma veikšanai nepieciešamā kompetence, apmācība un pilnvaras. Attiecīgā gadījumā ir arī būtiski nodrošināt, ka augsta riska MI sistēmas ietver mehānismus, kas ievirza un informē fizisku personu, kurai ir uzticēta cilvēka virsvadība, lai tā pieņemtu informētus lēmumus par to, vai, kad un kā iejaukties, lai izvairītos no negatīvām sekām vai riskiem, vai apturētu sistēmu, ja tā nedarbojas, kā paredzēts. Ņemot vērā būtiskās sekas personām, ja dažas biometriskās identifikācijas sistēmas uzrādītu nepareizu atbilstību, ir lietderīgi attiecībā uz minētajām sistēmām paredzēt pastiprinātas cilvēka virsvadības prasību, lai uzturētājs, pamatojoties uz identifikāciju, kas izriet no sistēmas, nevarētu veikt nekādas darbības vai pieņemt lēmumu, ja vien to nav atsevišķi pārbaudījušas un apstiprinājušas vismaz divas fiziskas personas. Minētās personas varētu būt no vienas vai vairākām vienībām, tostarp persona, kas darbina vai izmanto sistēmu. Šai prasībai nevajadzētu radīt nevajadzīgu slogu vai kavēšanos, un varētu pietikt ar to, ka sistēmas ģenerētajās žurnāldatnēs tiek automātiski reģistrētas dažādu personu veiktās atsevišķās verifikācijas. Ņemot vērā tiesībaizsardzības, migrācijas, robežkontroles un patvēruma jomu specifiku, šī prasība nebūtu jāpiemēro, ja Savienības vai valsts tiesību aktos minētās prasības piemērošana tiek uzskatīta par nesamērīgu.
(74)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peaksid toimima kogu oma elutsükli jooksul järjepidevalt ning nende täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus peaks nende sihtotstarvet arvesse võttes olema asjakohasel tasemel vastavalt tehnika üldtunnustatud tasemele. Komisjoni ning asjaomaseid organisatsioone ja sidusrühmi julgustatakse võtma nõuetekohaselt arvesse tehisintellektisüsteemi riskide maandamist ja nende negatiivset mõju. Toimimise parameetrite eeldatav tase tuleks deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis. Pakkujaid kutsutakse üles edastama see teave juurutajatele selgel ja kergesti arusadaval viisil, hoidudes vääritimõistmistest ja eksitavatest väidetest. Legaalmetroloogiat käsitleva liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/31/EL (35) ja 2014/32/EL (36) eesmärk on tagada mõõtmiste täpsus ning aidata kaasa äritehingute läbipaistvusele ja aususele. Sellega seoses peaks komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, soodustama, kui see on asjakohane, tehisintellektisüsteemide võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist. Seda tehes peaks komisjon võtma teadmiseks rahvusvahelised partnerid, kes tegelevad metroloogia ja tehisintellektiga seotud asjakohaste mõõtmisnäitajatega, ja tegema nendega koostööd.
(74)
Augsta riska MI sistēmām jādarbojas konsekventi visā to darbmūžā un jānodrošina atbilstošs precizitātes, robustuma un kiberdrošības līmenis, ņemot vērā to paredzēto nolūku un saskaņā ar vispāratzīto tehnoloģiju attīstības līmeni. Komisija un attiecīgās organizācijas un ieinteresētās personas tiek mudinātas pienācīgi ņemt vērā MI sistēmas risku un negatīvās ietekmes mazināšanu. Paredzamais veiktspējas rādītāju līmenis būtu jānorāda pievienotajā lietošanas instrukcijā. Nodrošinātāji tiek mudināti minēto informāciju paziņot uzturētājiem skaidrā un viegli saprotamā veidā, bez pārpratumiem vai maldinošiem paziņojumiem. Savienības tiesību aktu par reglamentēto metroloģiju, tostarp Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvu 2014/31/ES (35) un 2014/32/ES (36), mērķis ir nodrošināt mērījumu precizitāti un veicināt komercdarījumu pārredzamību un taisnīgumu. Minētajā sakarā sadarbībā ar attiecīgajām ieinteresētajām personām un organizācijām, piemēram, metroloģijas un salīdzinošās vērtēšanas iestādēm, Komisijai attiecīgā gadījumā būtu jāveicina MI sistēmu etalonrādītāju un mērījumu metodiku izstrāde. To darot, Komisijai būtu jāņem vērā starptautiskie partneri, kas strādā metroloģijas un attiecīgo ar MI saistīto mērījumu rādītāju jomā, un jāsadarbojas ar tiem.
(75)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide üks peamisi nõudeid on tehniline stabiilsus. Sellised süsteemid peaksid olema vastupidavad kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise suhtes, mis võib tuleneda süsteemide või nende töökeskkonna piirangutest (näiteks vead, rikked, ebakõlad, ootamatud olukorrad). Seepärast tuleks võtta tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsus, näiteks projekteerides ja arendades asjakohaseid tehnilisi lahendusi kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise ennetamiseks või minimeerimiseks. Nende tehniliste lahenduste seas võivad näiteks olla mehhanismid, mis võimaldavad süsteemil oma töö ohutult katkestada (tõrkekindluse plaanid) teatavate kõrvalekallete esinemisel või juhul, kui käitamine toimub väljaspool teatavaid eelnevalt kindlaks määratud piire. Nende riskide eest kaitsmata jätmine võib mõjutada ohutust või kahjustada põhiõigusi näiteks ekslike otsuste või tehisintellektisüsteemi loodud ekslike või kallutatud väljundite tõttu.
(75)
Tehniskais robustums ir viena no galvenajām prasībām augsta riska MI sistēmām. Tām vajadzētu būt noturīgām pret kaitīgu vai citādi nevēlamu uzvedību, ko var izraisīt ierobežojumi sistēmās vai vidē, kurā sistēmas darbojas (piemēram, kļūdas, defekti, neatbilstības, negaidītas situācijas). Tāpēc būtu jāveic tehniski un organizatoriski pasākumi, lai nodrošinātu augsta riska MI sistēmu robustumu, piemēram, projektējot un izstrādājot piemērotus tehniskus risinājumus, lai novērstu vai līdz minimumam samazinātu kaitīgu vai citādi nevēlamu uzvedību. Minētie tehniskie risinājumi var ietvert, piemēram, mehānismus, kas ļauj sistēmai droši pārtraukt savu darbību (drošatteices plāni) dažu noviržu gadījumā vai tad, ja darbība notiek ārpus konkrētām iepriekš noteiktām robežām. Nespēja aizsargāt pret šiem riskiem varētu ietekmēt drošību vai negatīvi ietekmēt pamattiesības, piemēram, MI sistēmas ģenerētu kļūdainu lēmumu vai nepareizu vai neobjektīvu iznākumu dēļ.
(76)
Küberturvalisusel on oluline roll, et tagada tehisintellektisüsteemide vastupanuvõime pahatahtlike kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi nõrku kohti ära kasutades süsteemi kasutust, käitumist või toimimist või kahjustada selle turvaomadusi. Tehisintellektisüsteemide vastu suunatud küberrünnetes võidakse ära kasutada tehisintellektispetsiifilisi ressursse, näiteks treeningandmestikke (näiteks andmemürgitus) või treenitud mudeleid (näiteks vastandründed (adversarial attacks) või liikmesuse järeldamine), või tehisintellektisüsteemi digivarade või IKT alustaristu nõrkusi. Seega peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtma riskidele vastava küberturvalisuse taseme tagamiseks sobivaid meetmeid, näiteks kehtestama turvakontrollid, võttes samuti asjakohasel juhul arvesse IKT alustaristut.
(76)
Kiberdrošībai ir būtiska loma, nodrošinot, ka MI sistēmas ir noturīgas pret mēģinājumiem mainīt to lietojumu, uzvedību, veiktspēju vai apdraudēt to drošības iezīmes, ļaunprātīgām trešām personām izmantojot sistēmas vājās vietas. Kiberuzbrukumi MI sistēmām var izmantot MI konkrētos aktīvus, piemēram, apmācībā izmantotās datu kopas (piemēram, datu saindēšana) vai apmācītos modeļus (piemēram, pretinieciskie uzbrukumi vai dalības inference), vai ekspluatēt MI sistēmas digitālo aktīvu vai pamatā esošās IKT infrastruktūras vājās vietas. Lai nodrošinātu riskiem atbilstošu kiberdrošības līmeni, augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem būtu jāveic piemēroti pasākumi, piemēram, drošības kontroles, attiecīgi ņemot vērā arī pamatā esošo IKT infrastruktūru.
(77)
Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid kohaldamisalasse, tõendada kooskõlas kõnealuse määrusega vastavust käesoleva määruse küberturvalisuse nõuetele, täites kõnealuses määruses sätestatud olulisi küberturvalisuse nõudeid. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid olulistele nõuetele, tuleks neid käsitada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse nõuetele vastavana, kui nende nõuete täitmist tõendatakse kõnealuse määruse alusel väljastatud ELi vastavusdeklaratsioonis või selle osades. Sel eesmärgil tuleks küberturvalisuse riskide hindamisel, mis on seotud digielemente sisaldava tootega, mis on käesoleva määruse kohaselt liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ja mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid alusel, võtta arvesse riske tehisintellektisüsteemi kübervastupidavusvõimele seoses volitamata kolmandate isikute katsetega muuta selle kasutust, käitumist või toimimist, sealhulgas tehisintellektile iseloomulikku nõrkusi, nagu andmemürgitus või vastandründed, ning kui see on asjakohane, riske põhiõigustele, nagu on käesolevas määruses nõutud.
(77)
Neskarot šajā regulā noteiktās prasības attiecībā uz robustumu un precizitāti, augsta riska MI sistēmas, kas ietilpst Eiropas Parlamenta un Padomes Regulas par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem darbības jomā, saskaņā ar minēto regulu var apliecināt atbilstību šīs regulas kiberdrošības prasībām, izpildot minētajā regulā noteiktās kiberdrošības pamatprasības. Ja augsta riska MI sistēmas atbilst Regulas par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem pamatprasībām, tās būtu jāuzskata par atbilstošām šajā regulā noteiktajām kiberdrošības prasībām, ciktāl minēto prasību izpilde ir apliecināta saskaņā ar minēto regulu izdotā ES atbilstības deklarācijā vai tās daļās. Šajā nolūkā saskaņā ar Regulu par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem veiktā tādu kiberdrošības risku novērtējumā, kuri saistīti ar produktu ar digitāliem elementiem, kas saskaņā ar šo regulu klasificēts kā augsta riska MI sistēma, būtu jāņem vērā MI sistēmas kibernoturības riski attiecībā uz nepilnvarotu trešo personu mēģinājumiem mainīt tās lietojumu, uzvedību vai veiktspēju, tostarp MI konkrētā ietekmējamība, piemēram, datu saindēšana vai pretinieciskie uzbrukumi, kā arī attiecīgā gadījumā riski pamattiesībām, kā noteikts šajā regulā.
(78)
Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetlust tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluva ja käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitatud digielemente sisaldava toote oluliste küberturvalisuse nõuete suhtes. Sellise normi tagajärjel ei tohiks siiski väheneda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluvate digielemente sisaldavate kriitilise tähtsusega toodete usaldusväärsuse vajalik tase. Seepärast, erandina sellest normist, kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning mis on ühtlasi liigitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaselt olulisteks ja kriitilise tähtsusega digielemente sisaldavateks toodeteks ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamismenetlust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, vastavushindamist käsitlevaid sätteid niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse oluliste küberturvalisuse nõuetega. Sellisel juhul tuleks kõigis muudes käesoleva määrusega hõlmatud aspektides kohaldada käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhineva vastavushindamismenetluse vastavaid sätteid. Tuginedes Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) küberturvalisuse poliitikaga seotud teadmistele ja oskusteabele ning ENISA-le Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 (37) antud ülesannetele, peaks komisjon tehisintellektisüsteemide küberturvalisusega seotud küsimustes ENISAga koostööd tegema.
(78)
Šajā regulā paredzētā atbilstības novērtēšanas procedūra būtu jāpiemēro attiecībā uz kiberdrošības pamatprasībām produktam ar digitāliem elementiem, uz ko attiecas Regula par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem un kas saskaņā ar šo regulu klasificēts kā augsta riska MI sistēma. Tomēr šā noteikuma piemērošanai nevajadzētu samazināt nepieciešamo uzticamības līmeni kritiski svarīgajiem produktiem ar digitāliem elementiem, uz kuriem attiecas Regula par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem. Tāpēc, atkāpjoties no šā noteikuma, augsta riska MI sistēmām, kuras ir šīs regulas darbības jomā un ir arī kvalificētas kā svarīgi un kritiski svarīgi produkti ar digitāliem elementiem, ievērojot Regulu par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem, un uz kurām attiecas šīs regulas pielikumā izklāstītā atbilstības novērtēšanas procedūra, kā pamatā ir iekšējā kontrole, piemēro Regulas par horizontālajām kiberdrošības prasībām attiecībā uz produktiem ar digitāliem elementiem atbilstības novērtēšanas noteikumus, ciktāl tie attiecas uz minētās regulas kiberdrošības pamatprasībām. Šajā gadījumā visiem pārējiem aspektiem, uz kuriem attiecas šī regula, būtu jāpiemēro attiecīgie noteikumi par atbilstības novērtēšanu, pamatojoties uz iekšējo kontroli, kas izklāstīti šīs regulas pielikumā. Pamatojoties uz ENISA zināšanām un lietpratību par kiberdrošības politiku un uzdevumiem, kas ENISA uzticēti saskaņā ar Eiropas Parlamenta un Padomes Regulu (ES) 2019/881 (37), Komisijai būtu jāsadarbojas ar ENISA jautājumos, kas saistīti ar MI sistēmu kiberdrošību.
(79)
On asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmise või kasutusele võtmise eest võtab vastutuse konkreetne füüsiline või juriidiline isik, kes on määratletud kui pakkuja, olenemata sellest, kas see füüsiline või juriidiline isik on süsteemi projekteerija või arendaja.
(79)
Ir lietderīgi, ka konkrēta fiziska vai juridiska persona, kas definēta kā nodrošinātājs, uzņemas atbildību par augsta riska MI sistēmas laišanu tirgū vai nodošanu ekspluatācijā, neatkarīgi no tā, vai minētā fiziskā vai juridiskā persona ir tā persona, kas sistēmu projektējusi vai izstrādājusi.
(80)
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastajatena on liit ja liikmesriigid seadusega kohustatud kaitsma puuetega inimesi diskrimineerimise eest ja edendama nende võrdõiguslikkust, tagama puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning tagama puuetega inimeste eraelu puutumatuse austamise. Arvestades tehisintellektisüsteemide kasvavat tähtsust ja kasutamist, peaks universaaldisaini põhimõtete kohaldamine kõigi uute tehnoloogiate ja teenuste suhtes tagama täieliku ja võrdse juurdepääsu kõigile, keda tehisintellekti tehnoloogiad potentsiaalselt mõjutavad või kes neid kasutavad, sealhulgas puuetega inimestele, võttes täielikult arvesse nende loomupärast väärikust ja mitmekesisust. Seepärast on oluline, et pakkujad järgiksid täielikult ligipääsetavusnõudeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (38) ja direktiivi (EL) 2019/882. Pakkujad peaksid tagama, et need nõuetelevastavuse kohustused on integreeritud. Seepärast tuleks vajalikud meetmed integreerida võimalikult suures ulatuses suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimisse.
(80)
Savienībai un dalībvalstīm kā Apvienoto Nāciju Organizācijas Konvencijas par personu ar invaliditāti tiesībām parakstītājām ir juridisks pienākums aizsargāt personas ar invaliditāti pret diskrimināciju un veicināt viņu līdztiesību, nodrošināt, ka personām ar invaliditāti ir tāda pati piekļuve informācijas un komunikācijas tehnoloģijām un sistēmām kā citiem, un nodrošināt personu ar invaliditāti privātuma ievērošanu. Ņemot vērā MI sistēmu pieaugošo nozīmi un lietošanu, universālā dizaina principu piemērošanai visām jaunajām tehnoloģijām un pakalpojumiem būtu jānodrošina pilnīga un vienlīdzīga piekļuve visiem, kurus potenciāli skar MI tehnoloģijas vai kuri tās izmanto, tostarp personām ar invaliditāti, tādā veidā, ka tiek pilnībā ievērota minēto personu cieņa un daudzveidība. Tāpēc ir būtiski, ka nodrošinātāji nodrošina pilnīgu atbilstību piekļūstamības prasībām, tostarp Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvai (ES) 2016/2102 (38) un Direktīvai (ES) 2019/882. Nodrošinātājiem būtu jānodrošina integrēta atbilstība šīm prasībām. Tāpēc nepieciešamie pasākumi būtu pēc iespējas jāintegrē augsta riska MI sistēmas projektēšanā.
(81)
Pakkuja peaks kehtestama usaldusväärse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tagama nõutava vastavushindamismenetluse teostamise, koostama asjakohase dokumentatsiooni ja kehtestama stabiilse turustamisjärgse seire süsteemi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel, kelle suhtes kohaldatakse asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel kvaliteedijuhtimissüsteeme käsitlevaid kohustusi, peaks olema võimalus lisada käesoleva määrusega ette nähtud kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid juba kehtivasse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis oli ette nähtud kõnealuse muu valdkondliku liidu õigusega. Käesoleva määruse ja kehtiva liidu valdkondliku õiguse vastastikust täiendavust tuleks arvesse võtta ka tulevases standardimistegevuses või komisjoni vastuvõetavates suunistes. Ametiasutused, kes võtavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele oma tarbeks, võivad võtta vastu kvaliteedijuhtimissüsteemi reeglid ja neid rakendada olenevalt asjaoludest riigi või piirkonna tasemel vastuvõetud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana, võttes arvesse sektori iseärasusi ning asjaomase ametiasutuse pädevust ja töökorraldust.
(81)
Nodrošinātājam būtu jāizveido stabila kvalitātes vadības sistēma, jānodrošina nepieciešamās atbilstības novērtēšanas procedūras pabeigšana, jāizstrādā attiecīgā dokumentācija un jāizveido spēcīga pēctirgus pārraudzības sistēma. Augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem, uz kuriem attiecas pienākumi attiecībā uz kvalitātes pārvaldības sistēmām saskaņā ar attiecīgajiem Savienības nozaru tiesību aktiem, vajadzētu būt iespējai šajā regulā paredzētās kvalitātes pārvaldības sistēmas elementus iekļaut esošajā kvalitātes pārvaldības sistēmā, kas paredzēta minētajos citos Savienības nozaru tiesību aktos. Turpmākajās standartizācijas darbībās vai Komisijas pieņemtajos norādījumos būtu jāņem vērā arī papildināmība starp šo regulu un spēkā esošajiem Savienības nozaru tiesību aktiem. Publiskas iestādes, kuras nodod ekspluatācijā augsta riska MI sistēmu pašu lietošanai, var pieņemt un īstenot kvalitātes vadības sistēmas noteikumus valsts vai reģionālā līmenī pieņemtas kvalitātes vadības sistēmas ietvaros, attiecīgi ņemot vērā nozares īpatnības un attiecīgās publiskās iestādes kompetences un struktūru.
(82)
Et võimaldada käesoleva määruse täitmine ja luua operaatoritele võrdsed tingimused, võttes sealjuures arvesse digitoodete kättesaadavaks tegemise eri vorme, on oluline tagada, et liidus asutatud isik saab igas olukorras esitada ametiasutustele kogu vajaliku teabe tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavuse kohta. Seepärast peaks kolmandas riigis asutatud pakkuja enne oma süsteemide liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja. Pakkujate puhul, kes ei ole asutatud liidus, on sellel volitatud esindajal esmatähtis roll selliste pakkujate poolt liidus turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavuse tagamisel ja nende liidus asutatud kontaktisikuna tegutsemisel.
(82)
Lai nodrošinātu šīs regulas izpildi un radītu vienlīdzīgus konkurences apstākļus operatoriem un ņemot vērā dažādos veidus, kā digitālos produktus var darīt pieejamus, ir svarīgi nodrošināt, ka Savienībā iedibināta persona jebkuros apstākļos var iestādēm sniegt visu nepieciešamo informāciju par MI sistēmas atbilstību. Tāpēc nodrošinātājiem, kas iedibināti trešās valstīs, pirms savas MI sistēmas dara pieejamas Savienībā, ar rakstisku pilnvaru būtu jāieceļ Savienībā iedibinātu pilnvarotu pārstāvi. Šim pilnvarotajam pārstāvim ir būtiska loma tādu augsta riska MI sistēmu atbilstības nodrošināšanā, kuras Savienībā laiž tirgū vai nodod ekspluatācijā nodrošinātāji, kas nav iedibināti Savienībā, un tas darbojas kā šo nodrošinātāju kontaktpersona, kas iedibināta Savienībā.
(83)
Võttes arvesse tehisintellektisüsteemide väärtusahela laadi ja keerukust ning kooskõlas uue õigusraamistikuga, on oluline tagada õiguskindlus ja hõlbustada käesoleva määruse järgimist. Seepärast on vaja selgitada asjaomaste ettevõtjate, näiteks importijate ja turustajate, kes võivad aidata kaasa tehisintellektisüsteemide arendamisele, rolli ja konkreetseid kohustusi kogu selles väärtusahelas. Teatavates olukordades võivad need operaatorid tegutseda samal ajal rohkem kui ühes rollis ja peaksid seetõttu kumulatiivselt täitma kõik nende rollidega seotud asjakohased kohustused. Näiteks võib operaator tegutseda samal ajal turustaja ja importijana.
(83)
Ņemot vērā MI sistēmu vērtības ķēdes raksturu un sarežģītību un saskaņā ar Jauno tiesisko regulējumu, ir būtiski nodrošināt juridisko noteiktību un veicināt atbilstību šai regulai. Tāpēc ir jāprecizē to attiecīgo operatoru, piemēram, importētāju un izplatītāju, loma un konkrētie pienākumi visā vērtības ķēdē, kuri var veicināt MI sistēmu izstrādi. Dažās situācijās minētie operatori varētu vienlaikus pildīt vairāk nekā vienu funkciju, un tāpēc tiem būtu kumulatīvi jāizpilda visi attiecīgie pienākumi, kas saistīti ar minētajām funkcijām. Piemēram, operators varētu darboties vienlaikus kā izplatītājs un importētājs.
(84)
Õiguskindluse tagamiseks on oluline selgitada, et teatavatel konkreetsetel tingimustel tuleks iga turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tal peaksid seega olema kõik asjaomased kohustused. See hõlmaks selliseid juhtumeid, kui nimetatud isik lisab oma nime või kaubamärgi juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile, ilma et see piiraks selliste lepinguliste kokkulepete kohaldamist, milles sätestatakse, et kohustused jaotatakse muul viisil. See hõlmaks ka selliseid juhtumeid, kui see isik muudab oluliselt suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või juba kasutusele võetud, ja nii, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks kooskõlas käesoleva määrusega, või kui ta muudab sellise tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, mida ei ole liigitatud suure riskiga süsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, viisil, mis muudab selle tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Neid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks selliste konkreetsemate sätete kohaldamist, mis on kehtestatud teatavates uuel õigusraamistikul põhinevates liidu ühtlustamisõigusaktides, millega koos tuleks käesolevat määrust kohaldada. Näiteks määruse (EL) 2017/745 artikli 16 lõiget 2, milles on sätestatud, et teatavaid muudatusi ei tohiks käsitada seadme muutmisena viisil, mis võib mõjutada selle vastavust kohaldatavatele nõuetele, tuleks jätkuvalt kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on kõnealuse määruse tähenduses meditsiiniseadmed.
(84)
Lai nodrošinātu juridisko noteiktību, ir jāprecizē, ka saskaņā ar dažiem konkrētiem nosacījumiem jebkurš uzturētājs, importētājs, ieviesējs vai cita trešā persona būtu jāuzskata par augsta riska MI sistēmas nodrošinātāju un tādēļ tam būtu jāuzņemas visi attiecīgie pienākumi. Tā tas būtu gadījumā, ja minētā persona uzliek savu nosaukumu/vārdu vai preču zīmi augsta riska MI sistēmai, kas jau ir laista tirgū vai nodota ekspluatācijā, neskarot līgumiskas vienošanās, kas paredz, ka pienākumi tiek sadalīti citādi. Tā tas būtu arī gadījumā, ja minētā persona veic būtisku modifikāciju augsta riska MI sistēmā, kura jau ir laista tirgū vai jau ir nodota ekspluatācijā, tādā veidā, ka tā joprojām paliek augsta riska MI sistēma, ievērojot šo regulu, vai ja tā veic modifikāciju MI sistēmai paredzētajā nolūkā, tostarp vispārīga lietojuma MI sistēmai, kas nav klasificēta kā augsta riska sistēma un kas jau ir laista tirgū vai nodota ekspluatācijā, tādā veidā, ka attiecīgā MI sistēma kļūst par augsta riska MI sistēmu saskaņā ar šo regulu. Minētie noteikumi būtu jāpiemēro, neskarot konkrētākus noteikumus, kas paredzēti dažos Savienības saskaņošanas tiesību aktos, kuru pamatā ir Jaunais tiesiskais regulējums, kopā ar kuru būtu jāpiemēro šī regula. Piemēram, Regulas (ES) 2017/745 16. panta 2. punktu, kurā noteikts, ka dažas izmaiņas nebūtu jāuzskata par tādām ierīces modifikācijām, kas varētu ietekmēt tās atbilstību piemērojamajām prasībām, būtu jāturpina piemērot augsta riska MI sistēmām, kuras ir medicīniskas ierīces minētās regulas nozīmē.
(85)
Üldotstarbelisi tehisintellektisüsteeme võib kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või muude suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena. Seepärast peaksid selliste süsteemide pakkujad nende eripära tõttu ja selleks, et tagada vastutuse õiglane jagamine kogu tehisintellekti väärtusahelas, olenemata sellest, kas teised pakkujad võivad neid kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena, ning kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tegema asjakohasel juhul tihedat koostööd asjaomaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatega, et võimaldada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi, ja käesoleva määruse alusel loodud pädevate asutustega.
(85)
Vispārīga lietojuma MI sistēmas var lietot kā augsta riska MI sistēmas pašas par sevi vai kā citu augsta riska MI sistēmu sastāvdaļas. Tāpēc, ņemot vērā šādu sistēmu īpašo raksturu un lai nodrošinātu taisnīgu atbildības sadali visā MI vērtības ķēdē, šādu sistēmu nodrošinātājiem – neatkarīgi no tā, vai citi nodrošinātāji tās var lietot kā augsta riska MI sistēmas pašas par sevi vai kā augsta riska MI sistēmu sastāvdaļas, un ja šajā regulā nav noteikts citādi, – būtu cieši jāsadarbojas ar attiecīgo augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem, lai nodrošinātu atbilstību attiecīgajiem šajā regulā noteiktajiem pienākumiem, un ar kompetentajām iestādēm, kas izveidotas šajā regulā.
(86)
Kui pakkujat, kes tehisintellektisüsteemi algselt turule laskis või kasutusele võttis, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud tingimustel enam käsitada pakkujana käesoleva määruse tähenduses ja kui see pakkuja ei ole sõnaselgelt välistanud tehisintellektisüsteemi muutmise suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, peaks see endine pakkuja siiski tegema tihedat koostööd ja tegema kättesaadavaks vajaliku teabe ning pakkuma mõistlikult eeldatavat tehnilist juurdepääsu ja muud abi, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega.
(86)
Ja saskaņā ar šajā regulā paredzētajiem nosacījumiem nodrošinātājs, kas sākotnēji laidis tirgū vai nodevis ekspluatācijā MI sistēmu, vairs nebūtu uzskatāms par nodrošinātāju šīs regulas nozīmē un ja minētais nodrošinātājs nav skaidri izslēdzis MI sistēmas pārveidošanu par augsta riska MI sistēmu, iepriekšējam nodrošinātājam tomēr būtu cieši jāsadarbojas un jādara pieejama nepieciešamā informācija, un jāsniedz saprātīgi sagaidāma tehniskā piekļuve un cita palīdzība, kas vajadzīga šajā regulā noteikto pienākumu izpildei, jo īpaši attiecībā uz atbilstību augsta riska MI sistēmu atbilstības novērtējumam.
(87)
Lisaks, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on toote turvakomponent, mis kuulub uuel õigusraamistikul põhinevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, ei lasta turule ega võeta kasutusele tootest eraldi, peaks nendes õigusaktides määratletud toote valmistaja täitma käesolevas määruses pakkujale kehtestatud kohustusi ja eeskätt tagama selle, et lõpptootesse sisse ehitatud tehisintellektisüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.
(87)
Turklāt, ja augsta riska MI sistēma, kas ir drošības sastāvdaļa kādā produktā, uz kuru attiecas Jaunajā tiesiskajā regulējumā balstīto Savienības saskaņošanas tiesību aktu piemērošanas joma, nav laista tirgū vai nodota ekspluatācijā neatkarīgi no produkta, produkta ražotājam, kas definēts minētajos tiesību aktos, būtu jāizpilda šajā regulā noteiktie nodrošinātāja pienākumi un jo īpaši būtu jānodrošina, ka gatavajā produktā iegultā MI sistēma atbilst šīs regulas prasībām.
(88)
Tehisintellekti väärtusahelas pakuvad mitmed osalejad sageli tehisintellektisüsteeme, vahendeid ja teenuseid, aga ka komponente või protsesse, mille pakkuja inkorporeerib tehisintellektisüsteemi erinevatel eesmärkidel, sealhulgas mudelite treenimine ja ümbertreenimine, mudelite testimine ja hindamine, integreerimine tarkvarasse või muud mudeliarenduse aspektid. Nendel osalejatel on väärtusahelas oluline roll seoses pakkujaga, kes pakub suure riskiga tehisintellektisüsteemi, millesse nende tehisintellektisüsteemid, vahendid, teenused, komponendid või protsessid on integreeritud, ning nad peaksid kirjalikul kokkuleppel andma sellele pakkujale vajalikku teavet, võimeid, tehnilist juurdepääsu ja muud abi, tuginedes tehnika üldtunnustatud tasemele, et võimaldada pakkujal täielikult täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ilma et see kahjustaks nende endi intellektuaalomandi õigusi või ärisaladusi.
(88)
MI vērtības ķēdē daudzas puses bieži piegādā MI sistēmas, rīkus un pakalpojumus, bet arī sastāvdaļas vai procesus, ko nodrošinātājs integrē MI sistēmā ar dažādiem mērķiem, tostarp saistībā ar modeļu apmācību, modeļu pārmācību, modeļu testēšanu un izvērtēšanu, integrēšanu programmatūrā vai citiem modeļu izstrādes aspektiem. Minētajām pusēm ir svarīga loma vērtības ķēdē attiecībā uz tādas augsta riska MI sistēmas nodrošinātāju, kurā ir integrētas to MI sistēmas, rīki, pakalpojumi, sastāvdaļas vai procesi, un tām ar rakstisku piekrišanu būtu jāsniedz šim nodrošinātājam nepieciešamā informācija, spējas, tehniskā piekļuve un cita palīdzība, pamatojoties uz vispāratzītiem jaunākajiem sasniegumiem, lai nodrošinātājs varētu pilnībā izpildīt šajā regulā noteiktos pienākumus, neskarot savas intelektuālā īpašuma tiesības vai komercnoslēpumus.
(89)
Kolmandaid isikuid, kes teevad üldsusele kättesaadavaks vahendeid, teenuseid, protsesse või tehisintellektikomponente, mis on muud kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid, ei peaks kohustama täitma kogu tehisintellekti väärtusahelat katvate kohustustega seotud nõudeid, eelkõige neid kasutanud või need integreerinud pakkuja puhul, kui need vahendid, teenused, protsessid või tehisintellekti komponendid tehakse kättesaadavaks vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Vaba ja avatud lähtekoodiga vahendite, teenuste, protsesside või tehisintellekti komponentide, mis ei ole üldotstarbelised tehisintellektimudelid, arendajaid tuleks julgustada rakendama laialdaselt kasutatavaid dokumenteerimistavasid, nagu mudeli- ja andmelehed, et kiirendada teabe jagamist tehisintellekti väärtusahelas, võimaldades liidus edendada usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme.
(89)
Trešām personām, kas dara piekļūstamus publiskus rīkus, pakalpojumus, procesus vai MI sastāvdaļas, kas nav vispārīga lietojuma MI modeļi, nevajadzētu būt pienākumam izpildīt prasības, kas vērstas uz pienākumiem MI vērtības ķēdē, jo īpaši pret nodrošinātāju, kurš tos ir izmantojis vai integrējis, ja minētie rīki, pakalpojumi, procesi vai MI sastāvdaļas tiek darīti piekļūstami saskaņā ar bezmaksas un atvērtas piekļuves licenci. Brīvā un atvērtā pirmkoda rīku, pakalpojumu, procesu vai MI sastāvdaļu, kas nav vispārīga lietojuma MI modeļi, izstrādātāji būtu jāmudina īstenot plaši pieņemtu dokumentēšanas praksi, piemēram, modeļu kartes un datu lapas, lai paātrinātu informācijas apmaiņu visā MI vērtības ķēdē, ļaujot veicināt uzticamas MI sistēmas Savienībā.
(90)
Komisjon võiks välja töötada ja soovitada vabatahtlikke näidis-lepingutingimusi kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kolmandate isikute vahel, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või integreeritud vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse, et hõlbustada koostööd kogu väärtusahelas. Vabatahtlike näidis-lepingutingimuste väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid.
(90)
Komisija varētu izstrādāt un ieteikt brīvprātīgus līguma paraugnoteikumus starp augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem un trešām personām, kuras piegādā rīkus, pakalpojumus, sastāvdaļas vai procesus, ko izmanto vai integrē augsta riska MI sistēmās, lai veicinātu sadarbību vērtības ķēdē. Izstrādājot brīvprātīgus līguma paraugnoteikumus, Komisijai būtu arī jāņem vērā iespējamās līgumiskās prasības, kas piemērojamas konkrētās nozarēs vai uzņēmējdarbības gadījumos.
(91)
Arvestades tehisintellektisüsteemide olemust ning nende kasutamisega potentsiaalselt seotud riske ohutusele ja põhiõigustele, muu hulgas vajadust tagada reaalsetes oludes tehisintellektisüsteemi toimimise nõuetekohane seire, on otstarbekas näha juurutajatele ette konkreetsed kohustused. Esmajoones peaksid juurutajad võtma asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid tagamaks, et nad kasutavad suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutusjuhendi kohaselt, ning asjakohasel juhul tuleks kehtestada teatavad muud kohustused seoses tehisintellektisüsteemide töö seire ja andmete säilitamisega. Lisaks peaksid juurutajad tagama, et isikutel, kellele on antud ülesanne rakendada käesolevas määruses sätestatud kasutusjuhendeid ja inimjärelevalvet, on vajalik pädevus, eelkõige piisav tehisintellektipädevus, ning et neid on koolitatud ja neil on volitused nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kohustused ei tohiks piirata juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid muid suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud kohustusi.
(91)
Ņemot vērā MI sistēmu raksturu un iespējamos riskus drošībai un pamattiesībām, kas saistīti ar to lietošanu, tostarp attiecībā uz nepieciešamību nodrošināt MI sistēmas veiktspējas reālos apstākļos pienācīgu pārraudzību, ir lietderīgi noteikt konkrētus pienākumus uzturētājiem. Uzturētājiem būtu jo īpaši jāveic pienācīgi tehniski un organizatoriski pasākumi, lai nodrošinātu, ka augsta riska MI sistēmas tie lieto saskaņā ar lietošanas instrukcijām, un būtu jānosaka daži citi pienākumi attiecībā uz MI sistēmu funkcionēšanas pārraudzību un uzskaiti vajadzības gadījumā. Turklāt uzturētājiem būtu jānodrošina, ka personām, kurām uzdots īstenot šajā regulā noteiktās lietošanas instrukcijas un cilvēka virsvadību, ir vajadzīgā kompetence, jo īpaši pienācīga līmeņa MI pratība, apmācība un pilnvaras minēto uzdevumu pienācīgai izpildei. Minētajiem pienākumiem nebūtu jāskar citi uzturētāja pienākumi attiecībā uz augsta riska MI sistēmām saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem.
(92)
Käesolev määrus ei piira tööandjate kohustusi, mis tulenevad liidu või liikmesriigi õigusest ja tavast, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/14/EÜ (39), teavitada töötajaid või nende esindajaid tehisintellektisüsteemide kasutusele võtmise või kasutamise otsustest või neid teavitada ja ära kuulata. Endiselt on vaja tagada töötajate ja nende esindajate teavitamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide kavandatavast kasutusele võtmisest töökohal, kui ei ole täidetud muude õigusaktidega ette nähtud teavitamis- või teavitamis- ja ärakuulamiskohustuste tingimused. Lisaks on selline teabe saamise õigus täiendav ja vajalik selleks, et saavutada käesoleva määruse aluseks olev põhiõiguste kaitse eesmärk. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada sellekohane teabe esitamise nõue, ilma et see mõjutaks töötajate kehtivaid õigusi.
(92)
Šī regula neskar darba devēju pienākumus informēt darba ņēmējus vai informēt un uzklausīt darba ņēmējus vai viņu pārstāvjus saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem un praksi, tostarp Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvu 2002/14/EK (39), par lēmumiem nodot ekspluatācijā vai izmantot MI sistēmas. Joprojām ir nepieciešams nodrošināt darba ņēmēju un viņu pārstāvju informēšanu par augsta riska MI sistēmu plānoto ieviešanu darbavietā, ja nav izpildīti citos juridiskajos instrumentos paredzētie nosacījumi attiecībā uz minēto informāciju vai informēšanas un uzklausīšanas pienākumiem. Turklāt šādas tiesības uz informāciju ir papildinošas un nepieciešamas, lai sasniegtu mērķi aizsargāt pamattiesības, kas ir šīs regulas pamatā. Tāpēc šajā regulā būtu jānosaka informēšanas prasība, neskarot darba ņēmēju spēkā esošās tiesības.
(93)
Kuigi tehisintellektisüsteemidega seotud riskid võivad tuleneda sellest, kuidas need süsteemid on projekteeritud, võivad riskid tuleneda ka sellest, kuidas selliseid tehisintellektisüsteeme kasutatakse. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajatel on seega oluline roll põhiõiguste kaitse tagamisel, täiendades tehisintellektisüsteemi arendamisel pakkuja kohustusi. Juurutajad saavad kõige paremini aru, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemi konkreetselt kasutatakse, ja suudavad seetõttu tuvastada võimalikke olulisi riske, mida ei olnud arendusetapis ette nähtud, tehes seda tänu täpsematele teadmistele kasutamise konteksti ning tõenäoliselt mõjutatud isikute või nende rühmade kohta, kelle hulka kuuluvad kaitsetud rühmad. Käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatel on samuti oluline roll füüsiliste isikute teavitamisel ning nad peaksid, kui nad teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, kohaldataval juhul teavitama füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave peaks sisaldama süsteemi sihtotstarvet ja selle tehtavate otsuste liiki. Juurutaja peaks teavitama ka füüsilisi isikuid nende käesoleva määrusega sätestatud õigusest saada selgitusi. Õiguskaitse eesmärkidel kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks seda kohustust rakendada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13.
(93)
Lai gan riski, kas saistīti ar MI sistēmām, var rasties no šādu sistēmu uzbūves, riskus var radīt arī veids, kā šādas MI sistēmas tiek lietotas. Tāpēc augsta riska MI sistēmas uzturētājiem ir būtiska nozīme pamattiesību aizsardzības nodrošināšanā, papildinot nodrošinātāja pienākumus MI sistēmu izstrādē. Uzturētājiem ir vislabākās iespējas izprast, kā tieši tiks lietota augsta riska MI sistēma, un tādēļ, pateicoties precīzākām zināšanām par lietošanas kontekstu, personām vai personu grupām, kuras varētu tikt skartas, tostarp neaizsargātām grupām, tie var identificēt iespējamos būtiskos riskus, kas nebija paredzēti izstrādes posmā. Šīs regulas pielikumā uzskaitīto augsta riska MI sistēmu uzturētājiem ir arī būtiska loma fizisku personu informēšanā, un, pieņemot lēmumus vai palīdzot pieņemt lēmumus saistībā ar fiziskām personām, tiem attiecīgā gadījumā būtu jāinformē fiziskās personas par to, ka uz tām attiecas augsta riska MI sistēmas lietošana. Šai informācijai būtu jāietver paredzētais nolūks un pieņemto lēmumu veids. Uzturētājam būtu arī jāinformē fiziskās personas par to šajā regulā paredzētajām tiesībām saņemt paskaidrojumu. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, ko lieto tiesībaizsardzības nolūkos, minētais pienākums būtu jāīsteno saskaņā ar Direktīvas (ES) 2016/680 13. pantu.
(94)
Igasugune biomeetriliste andmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetriliseks tuvastamiseks õiguskaitse eesmärgil, peab olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 10, mis võimaldab sellist töötlemist üksnes siis, kui see on rangelt vajalik, kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks võetakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, ning kui see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Sellisel kasutamisel, kui see on lubatud, tuleb järgida ka direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, sealhulgas seaduslikkust, õiglust ja läbipaistvust, eesmärgi piiritlemist, täpsust ja säilitamise piiranguid.
(94)
Jebkādai biometrisko datu apstrādei, kas saistīta ar MI sistēmu lietošanu biometriskajai identifikācijai tiesībaizsardzības nolūkos, ir jāatbilst Direktīvas (ES) 2016/680 10. pantam, kas atļauj šādu apstrādi tikai tad, ja tas ir absolūti nepieciešams, uz to attiecas atbilstošas garantijas attiecībā uz datu subjekta tiesībām un brīvībām un ja tas ir atļauts Savienības vai dalībvalsts tiesībās. Šādā lietošanā, ja tā ir atļauta, ir jāievēro arī Direktīvas (ES) 2016/680 4. panta 1. punktā noteiktie principi, tostarp likumība, godprātība un pārredzamība, mērķa ierobežojums, precizitāte un glabāšanas ierobežojums.
(95)
Võttes arvesse tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide sekkuvat iseloomu, siis ilma et see piiraks kohaldatava liidu õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, tuleks tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise suhtes kohaldada kaitsemeetmeid. Tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteeme tuleks alati kasutada viisil, mis on proportsionaalne, õiguspärane ja rangelt vajalik ning seega sihipärane tuvastatavate isikute, asukoha ja ajalise ulatuse poolest ning põhinema seaduslikult omandatud videosalvestistest koosneval suletud andmestikul. Ühelgi juhul ei tohiks tagantjärele toimuvat biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutada õiguskaitse raames, mis toob kaasa valimatu jälgimise. Tingimused tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise läbiviimiseks ei tohiks mingil juhul olla põhjus hoiduda kõrvale reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise keelamise ja rangete eranditega seotud tingimustest.
(95)
Neskarot piemērojamos Savienības tiesību aktus, jo īpaši Regulu (ES) 2016/679 un Direktīvu (ES) 2016/680, tā kā vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas pēc būtības ir aizskarošas, vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanai būtu jāpiemēro aizsardzības pasākumi. Vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas vienmēr būtu jālieto samērīgi, leģitīmi un tad, ja tas ir absolūti nepieciešams, un tādējādi tās būtu jāorientē uz identificējamām personām, atrašanās vietu, darbības laiku un pamatojoties uz slēgtu datu kopu, ko veido likumīgi iegūti videomateriāli. Jebkurā gadījumā vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas nebūtu jālieto tiesībaizsardzības sistēmā, kas radītu nediferencētu uzraudzību. Vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas nosacījumiem nekādā gadījumā nevajadzētu būt par pamatu, lai apietu aizlieguma nosacījumus un stingrus izņēmumus attiecībā uz reāllaika biometrisko tālidentifikāciju.
(96)
Selleks et tõhusalt tagada põhiõiguste kaitse, peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avalik-õiguslikud asutused, või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused ja teatavaid käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, nagu pangandus- või kindlustusüksused, viima enne nende süsteemide kasutusele võtmist läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise. Üksikisikutele olulisi avalikke teenuseid võivad osutada ka eraõiguslikud üksused. Selliseid avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused on seotud avalikku huvi pakkuvate ülesannetega sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, eluase, õigusemõistmine. Põhiõigustele avalduva mõju hindamise eesmärk on, et juurutaja teeks kindlaks konkreetsed riskid nende isikute või isikute rühmade õigustele, keda need tõenäoliselt mõjutavad, ning teeb kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral. Mõju hindamine tuleks läbi viia enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutamist ja seda tuleks ajakohastada, kui juurutaja leiab, et mõni asjakohastest teguritest on muutunud. Mõju hindamisel tuleks kindlaks teha juurutaja asjakohased protsessid, milles suure riskiga tehisintellektisüsteemi kooskõlas selle sihtotstarbega kasutatakse, ning selles tuleks kirjeldada ajavahemikku ja sagedust, mil süsteemi kavatsetakse kasutada, ning selliste füüsiliste isikute ja rühmade konkreetseid kategooriaid, keda konkreetne kasutusolukord tõenäoliselt mõjutab. Hindamise käigus tuleks kindlaks teha ka konkreetsed nende isikute või rühmade põhiõigusi mõjutada võiva kahju riskid. Selle hindamise käigus peaks juurutaja mõju nõuetekohaseks hindamiseks võtma arvesse vajalikku teavet, sealhulgas, kuid mitte ainult, suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja kasutusjuhendis esitatud teavet. Kindlakstehtud riske silmas pidades peaksid juurutajad määrama kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral, sealhulgas näiteks juhtimiskorra selles konkreetses kasutuskontekstis, nagu inimjärelevalve kord vastavalt kasutusjuhendile või kaebuste käsitlemise ja kahju hüvitamise menetlused, kuna need võivad konkreetsetel kasutusjuhtudel olla olulised põhiõigustega seotud riskide maandamisel. Pärast selle mõju hindamist peaks juurutaja teavitama asjaomast turujärelevalveasutust. Selleks et koguda mõju hindamiseks vajalikku asjakohast teavet, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajad, eelkõige juhul, kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse avalikus sektoris, kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas tehisintellektisüsteemist tõenäoliselt mõjutatud isikute rühmade esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone selliste mõju hindamiste läbiviimisesse ja riskide realiseerumise korral võetavate meetmete kavandamisse. Euroopa tehisintellektiamet (edaspidi „tehisintellektiamet“) peaks välja töötama küsimustiku vormi, et hõlbustada nõuetele vastavust ja vähendada juurutajate halduskoormust.
(96)
Lai efektīvi nodrošinātu pamattiesību aizsardzību, augsta riska MI sistēmu uzturētājiem, kas ir publisko tiesību subjekti, vai privātām vienībām, kas sniedz sabiedriskos pakalpojumus, un konkrētu šīs regulas pielikumā uzskaitītu augsta riska MI sistēmu uzturētājiem, piemēram, banku vai apdrošināšanas vienībām, pirms nodošanas ekspluatācijā būtu jāveic novērtējums par ietekmi uz pamattiesībām. Sabiedriska rakstura pakalpojumus, kas ir svarīgi privātpersonām, var sniegt arī privātas vienības. Privātas vienības, kas sniedz šādus sabiedriskus pakalpojumus, ir saistīti ar uzdevumiem sabiedrības interesēs, piemēram, izglītības, veselības aprūpes, sociālo pakalpojumu, mājokļa, tiesvedības jomā. Novērtējuma par ietekmi uz pamattiesībām mērķis ir panākt, lai uzturētājs identificētu konkrētos riskus to personu vai personu grupu tiesībām, kas varētu tikt skartas, un identificētu pasākumus, kas jāveic minētā riska iestāšanās gadījumā. Ietekmes novērtējums būtu jāpiemēro augsta riska MI sistēmas pirmajai lietošanai, un tas būtu jāatjaunina, ja uzturētājs uzskata, ka kāds no būtiskajiem faktoriem ir mainījies. Ietekmes novērtējumā būtu jāidentificē uzturētāja attiecīgie procesi, kuros augsta riska MI sistēma tiks lietota saskaņā ar tai paredzēto nolūku, un tajā būtu jāietver apraksts par sistēmas paredzētās lietošanas laikposmu un biežumu, kā arī par konkrētām fizisku personu un grupu kategorijām, kuras varētu tikt skartas konkrētajā lietošanas kontekstā. Novērtējumā būtu arī jāidentificē konkrēti kaitējuma riski, kas varētu ietekmēt minēto personu vai grupu pamattiesības. Veicot šo novērtējumu, uzturētājam būtu jāņem vērā informācija, kas ir būtiska ietekmes pienācīgam novērtējumam, tostarp, bet ne tikai, informācija, ko augsta riska MI sistēmas nodrošinātājs sniedzis lietošanas instrukcijā. Ņemot vērā identificētos riskus, uzturētājiem būtu jānosaka pasākumi, kas jāveic minēto risku iestāšanās gadījumā, tostarp, piemēram, pārvaldības kārtība konkrētajā lietošanas kontekstā, piemēram, cilvēka virsvadības kārtība saskaņā ar lietošanas instrukciju, vai sūdzību izskatīšanas un tiesiskās aizsardzības procedūras, jo tās varētu būt noderīgas risku pamattiesībām mazināšanā konkrētos lietošanas gadījumos. Pēc minētā ietekmes novērtējuma veikšanas uzturētājam par to būtu jāpaziņo attiecīgajai tirgus uzraudzības iestādei. Attiecīgā gadījumā, lai vāktu attiecīgo informāciju, kas nepieciešama ietekmes novērtējuma veikšanai, augsta riska MI sistēmas uzturētāji, jo īpaši tad, ja MI sistēmas izmanto publiskajā sektorā, varētu iesaistīt attiecīgās ieinteresētās personas, tostarp to personu grupu pārstāvjus, kuras MI sistēma varētu skart, neatkarīgus ekspertus un pilsoniskās sabiedrības organizācijas šādu ietekmes novērtējumu veikšanā un tādu pasākumu izstrādē, kas jāveic risku iestāšanās gadījumā. Eiropas Mākslīgā intelekta birojam (MI birojs) būtu jāizstrādā anketas veidne, lai atvieglotu atbilstību un samazinātu administratīvo slogu uzturētājiem.
(97)
Õiguskindluse tagamiseks tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite mõiste selgelt määratleda ja eristada tehisintellektisüsteemide mõistest. See määratlus peaks põhinema üldotstarbelise tehisintellektimudeli peamistel funktsionaalsetel omadustel, eelkõige üldisusel ja võimel täita pädevalt mitmesuguseid eri ülesandeid. Neid mudeleid treenitakse tavaliselt suurte andmehulkadega mitmesuguste meetodite abil, näiteks enesejärelevalve all toimuv õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe. Üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid võib turule lasta mitmel viisil, sealhulgas raamatukogude, rakendusliideste (API), otse allalaadimise kaudu või füüsilise koopiana. Neid mudeleid võib omakorda muuta või peenhäälestada uuteks mudeliteks. Kuigi tehisintellektimudelid on tehisintellektisüsteemide olulised komponendid, ei ole need eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid. Tehisintellektisüsteemideks saamiseks on tehisintellektimudelitele vaja lisada täiendavaid komponente, näiteks kasutajaliides. Tehisintellektimudelid on tavaliselt integreeritud tehisintellektisüsteemidesse ja moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Käesolevas määruses sätestatakse erinormid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mida tuleks kohaldada ka siis, kui need mudelid on integreeritud tehisintellektisüsteemi või moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Seda tuleks mõista nii, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi tuleks kohaldada siis, kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid on turule lastud. Kui üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja integreerib oma mudeli oma tehisintellektisüsteemi, mis on turul kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud, tuleks seda mudelit käsitada turule lastuna ja seetõttu tuleks lisaks tehisintellektisüsteemidega seotud kohustustele kohaldada jätkuvalt käesolevas määruses mudelite suhtes sätestatud kohustusi. Mudelitele kehtestatud kohustusi ei peaks olema vaja kohaldada juhul, kui oma mudelit kasutatakse üksnes siseprotsessides, mis ei ole olulised toote või teenuse pakkumiseks kolmandatele isikutele, ja kui see ei mõjuta füüsiliste isikute õigusi. Võttes arvesse süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju, tuleks nende suhtes alati kohaldada käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi. Määratlus ei tohiks hõlmata tehisintellektimudeleid, mida kasutatakse enne nende turule laskmist üksnes teadus-, arendus- ja prototüüpide loomise eesmärgil. See ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui mudel pärast sellist tegevust turule lastakse.
(97)
Lai nodrošinātu juridisko noteiktību, vispārīga lietojuma MI modeļu jēdziens būtu skaidri jādefinē un jānošķir no MI sistēmu jēdziena. Definīcijas pamatā vajadzētu būt vispārīga lietojuma MI modeļa galvenajām funkcionālajām iezīmēm, jo īpaši vispārīgumam un spējai kompetenti veikt plašu atšķirīgu uzdevumu klāstu. Šie modeļi parasti tiek apmācīti par lielu datu apjomu, izmantojot dažādas metodes, piemēram, pašuzraudzītu, neuzraudzītu vai stimulētu mācīšanos. Vispārīga lietojuma MI modeļus var laist tirgū dažādos veidos, tostarp ar bibliotēku, lietojumprogrammu saskarņu (API) starpniecību, kā tiešu lejupielādi vai kā fizisku kopiju. Šos modeļus var vēl vairāk modificēt vai pilnveidot, pārveidojot par jauniem modeļiem. Lai gan MI modeļi ir būtiskas MI sistēmu sastāvdaļas, tie paši par sevi nav MI sistēmas. MI modeļiem – lai tie kļūtu par MI sistēmām – ir jāpievieno vēl citas sastāvdaļas, piemēram, lietotāja saskarne. MI modeļi parasti ir integrēti MI sistēmās un ir to daļa. Šī regula paredz tādus konkrētus noteikumus vispārīga lietojuma MI modeļiem un vispārīga lietojuma MI modeļiem, kuri rada sistēmiskus riskus, kas būtu jāpiemēro arī tad, ja šie modeļi ir integrēti vai daļa no MI sistēmas. Būtu jāsaprot, ka vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pienākumi būtu jāpiemēro tad, kad vispārīga lietojuma MI modeļi ir laisti tirgū. Ja vispārīga lietojuma MI modeļa nodrošinātājs integrē savu modeli savā MI sistēmā, kas ir darīta pieejama tirgū vai nodota ekspluatācijā, būtu jāuzskata, ka minētais modelis ir laists tirgū, un tāpēc šajā regulā noteiktie pienākumi attiecībā uz modeļiem būtu jāturpina piemērot papildus tiem, kas attiecas uz MI sistēmām. Jebkurā gadījumā modeļiem paredzētie pienākumi nebūtu jāpiemēro, ja savu modeli izmanto tikai iekšējiem procesiem, kas nav būtiski produkta vai pakalpojuma piedāvāšanai trešām personām, un netiek skartas fizisku personu tiesības. Ņemot vērā to iespējamo būtiski negatīvo ietekmi, uz vispārīga lietojuma MI modeļiem ar sistēmisku risku vienmēr būtu jāattiecina attiecīgie šajā regulā paredzētie pienākumi. Definīcijai nebūtu jāattiecas uz MI modeļiem, ko pirms to laišanas tirgū izmanto vienīgi pētniecības, izstrādes un prototipu izstrādes darbību vajadzībām. Tas neskar pienākumu ievērot šo regulu, ja pēc šādām darbībām modelis tiek laists tirgū.
(98)
Kui mudeli üldisust võiks muu hulgas kindlaks määrata ka parameetrite arvu alusel, siis mudeleid, millel on vähemalt miljard parameetrit ja mida on treenitud suure hulga andmetega, kasutades mastaapset enesejärelevalvet, tuleks pidada märkimisväärselt üldiseks ja pädevaks täitma mitmesuguseid erilisi ülesandeid.
(98)
Tā kā modeļa vispārīgumu cita starpā varētu noteikt arī ar vairākiem parametriem, būtu jāuzskata, ka modeļi, kam ir vismaz miljards parametru un kas ir apmācīti ar lielu datu apjomu, izmantojot pašuzraudzību plašā mērogā, uzrāda būtisku vispārīgumu un ir kompetenti veikt plašu atšķirīgu uzdevumu klāstu.
(99)
Suured generatiivsed tehisintellektimudelid on tüüpiline näide üldotstarbelisest tehisintellektimudelist, kuna need võimaldavad paindlikult genereerida sisu, näiteks teksti, audio, piltide või video kujul, mis suudab hõlpsasti täita mitmesuguseid eristatavaid ülesandeid.
(99)
Lieli ģeneratīvi MI modeļi ir tipisks vispārīga lietojuma MI piemērs, ņemot vērā, ka tie ļauj elastīgi radīt saturu, piemēram, teksta, audio, attēlu vai video formātā, kas var viegli veikt plašu atšķirīgu uzdevumu klāstu.
(100)
Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel on integreeritud tehisintellektisüsteemi või on selle osa, tuleks seda süsteemi käsitada üldotstarbelise tehisintellektisüsteemina, kui see süsteem suudab tänu sellele integreerimisele täita mitmesuguseid eesmärke. Üldotstarbelist tehisintellektisüsteemi saab kasutada olemasoleval kujul või integreerida teistesse tehisintellektisüsteemidesse.
(100)
Ja vispārīga lietojuma MI modelis ir integrēts MI sistēmā vai ir tās daļa, šī sistēma būtu jāuzskata par vispārīga lietojuma MI sistēmu, ja šīs integrācijas dēļ šī sistēma spēj kalpot dažādiem nolūkiem. Vispārīga lietojuma MI sistēmu var lietot tieši vai integrēt citās MI sistēmās.
(101)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel on tehisintellekti väärtusahelas eriline roll ja vastutus, kuna nende pakutavad mudelid võivad olla aluseks mitmesugustele järgmise etapi süsteemidele, mida sageli pakuvad tootmisahela järgmise etapi pakkujad, kes vajavad mudelite ja nende võimete head mõistmist, et võimaldada selliste mudelite integreerimist oma toodetesse ning täita oma käesolevast või muudest määrustest tulenevaid kohustusi. Seepärast tuleks kehtestada proportsionaalsed läbipaistvusmeetmed, sealhulgas dokumentatsiooni koostamine ja ajakohastamine ning teabe esitamine üldotstarbelise tehisintellektimudeli kohta selle kasutamiseks järgmise etapi pakkujate poolt. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja peaks koostama tehnilise dokumentatsiooni ja seda ajakohastama, et teha see taotluse korral kättesaadavaks tehisintellektiametile ja riikide pädevatele asutustele. Nimetatud dokumentatsiooni lisatavad miinimumelemendid tuleks sätestada käesoleva määruse konkreetsetes lisades. Komisjonil peaks tehnoloogia arengut arvesse võttes olema õigus kõnealuseid lisasid delegeeritud õigusaktidega muuta.
(101)
Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem ir īpaša loma un atbildība visā MI vērtības ķēdē, jo to nodrošinātie modeļi var veidot pamatu virknei lejasposma sistēmu, ko bieži nodrošina lejasposma nodrošinātāji, kuriem ir vajadzīga laba izpratne par modeļiem un to spējām, lai tie šādus modeļus varētu integrēt savos produktos un arī lai varētu izpildīt savus šajā vai citās regulās noteiktos pienākumus. Tāpēc būtu jānosaka samērīgi pārredzamības pasākumi, tostarp dokumentācijas izstrāde un atjaunināšana un informācijas sniegšana par vispārīga lietojuma MI modeli, lai to varētu izmantot lejasposma nodrošinātāji. Vispārīga lietojuma MI modeļa nodrošinātājam būtu jāsagatavo un jāatjaunina tehniskā dokumentācija, lai to pēc pieprasījuma darītu pieejamu MI birojam un valstu kompetentajām iestādēm. Minimālais elementu kopums, kas jāiekļauj šādā dokumentācijā, būtu jānosaka konkrētos šīs regulas pielikumos. Komisija būtu jāpilnvaro grozīt minētos pielikumus ar deleģētajiem aktiem, ņemot vērā tehnoloģiju attīstību.
(102)
Tarkvara ja andmed, sealhulgas mudelid, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, mis võimaldab neid avalikult jagada ning mille puhul kasutajad saavad neile või nende muudetud versioonidele vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja ümber jagada, võivad aidata kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile turul ning pakkuda liidu majandusele märkimisväärseid kasvuvõimalusi. Vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel tarbimisse lubatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul tuleks läbipaistvuse ja avatuse kõrge tase lugeda tagatuks, kui nende parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudelite kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Litsentsi tuleks käsitada vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsina ka siis, kui see võimaldab kasutajatel kasutada, kopeerida, levitada, uurida, muuta ja täiustada tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid, tingimusel et mudeli algne pakkuja on nimetatud ning järgitakse identseid või võrreldavaid levitamistingimusi.
(102)
Programmatūra un dati, tostarp modeļi, kas tiek laisti apgrozībā ar bezmaksas un atvērtā pirmkoda licenci, kas ļauj tos atklāti kopīgot un saskaņā ar ko lietotāji var brīvi piekļūt tiem vai to modificētām versijām, tos lietot, modificēt un pārdalīt, var veicināt pētniecību un inovāciju tirgū un sniegt ievērojamas izaugsmes iespējas Savienības ekonomikai. Būtu jāuzskata, ka vispārīga lietojuma MI modeļi, kas tiek laisti apgrozībā ar bezmaksas un atvērtā pirmkoda licencēm, nodrošina augstu pārredzamības un atvērtības līmeni, ja to parametri, tostarp svari, informācija par modeļa arhitektūru un informācija par modeļu lietošanu ir darīti publiski pieejami. Licence būtu jāuzskata par brīvu un atvērtu pirmavotu arī tad, ja tā ļauj lietotājiem vadīt, kopēt, izplatīt, pētīt, mainīt un uzlabot programmatūru un datus, tostarp modeļus, ar nosacījumu, ka tiek atzīts modeļa sākotnējais nodrošinātājs un tiek ievēroti identiski vai salīdzināmi izplatīšanas noteikumi.
(103)
Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponendid hõlmavad tehisintellektisüsteemi tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid ja üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, vahendeid, teenuseid ja protsesse. Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponente saab pakkuda eri kanalite kaudu, sealhulgas arendades neid avatud hoidlates. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks tehisintellekti komponentide suhtes, mida pakutakse tasu eest või millega teenitakse muul viisil raha, sealhulgas tehisintellekti komponendiga seotud tehnilise toe või muude teenuste pakkumise, sealhulgas tarkvaraplatvormi kaudu, või isikuandmete kasutamise kaudu muudel põhjustel kui üksnes tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamiseks, välja arvatud mikroettevõtjate vahelised tehingud, kohaldada vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentidele ette nähtud erandeid. Tehisintellekti komponentide kättesaadavaks tegemine avatud hoidlate kaudu ei tohiks iseenesest kujutada endast raha teenimist.
(103)
Bezmaksas un atvērtā pirmkoda MI sastāvdaļas aptver MI sistēmas programmatūru un datus, tostarp modeļus un vispārīga lietojuma MI modeļus, rīkus, pakalpojumus vai procesus. Bezmaksas un atvērtā pirmkoda MI sastāvdaļas var nodrošināt, izmantojot dažādus kanālus, tostarp to izstrādi atvērtos repozitorijos. Šajā regulā MI sastāvdaļām, kas tiek nodrošinātas par noteiktu cenu vai citādi monetizētas, tostarp, sniedzot tehnisko atbalstu vai citus pakalpojumus, tostarp, izmantojot programmatūras platformu, kas saistīta ar MI sastāvdaļu, vai izmantojot personas datu citu iemeslu dēļ, nevis tikai programmatūras drošības, saderības vai sadarbspējas uzlabošanai, izņemot darījumus starp mikrouzņēmumiem, nebūtu jāgūst labums no izņēmumiem, kas paredzēti bezmaksas un atvērtā pirmkoda MI sastāvdaļām. Tas, ka MI sastāvdaļas tiek darītas pieejamas, izmantojot atvērtos repozitorijus, pats par sevi nebūtu jāuzskata par monetizāciju.
(104)
Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ja mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks, tuleks kohaldada erandeid seoses läbipaistvusega seotud nõuetega, mis on kehtestatud üldotstarbelistele tehisintellektimudelitele, välja arvatud juhul, kui neid võib pidada süsteemseks riskiks, millisel juhul ei tohiks asjaolu, et mudel on läbipaistev ja sellega kaasneb avatud lähtekoodiga litsents, pidada piisavaks põhjuseks, et välistada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Võttes arvesse, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tarbimisse lubamine vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ei pruugi ilmtingimata avaldada olulist teavet mudeli treenimiseks või peenhäälestamiseks kasutatud andmestiku ega selle kohta, kuidas seeläbi tagati autoriõiguse normide järgimine, ei tohiks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes ette nähtud erand läbipaistvusega seotud nõuete täitmisest mingil juhul puudutada kohustust koostada kokkuvõte mudeli treenimises kasutatud sisu kohta ega kohustust kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted, eelkõige selleks, et teha kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 (40) artikli 4 lõike 3 kohane õiguste piiramine ja seda järgida.
(104)
Tādu vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem, kuri tiek laisti apgrozībā ar bezmaksas un atvērtā pirmkoda licenci un kuru parametri, tostarp svari, informācija par modeļa arhitektūru un informācija par modeļu lietošanu, ir darīti publiski pieejami, būtu jāpiemēro izņēmumi attiecībā uz prasībām, kas saistītas ar pārredzamību un kas noteiktas vispārīga lietojuma MI modeļiem, izņemot gadījumus, kad tos var uzskatīt par tādiem, kas rada sistēmisku risku, un tādā gadījumā apstāklis, ka modelis ir pārredzams un tam ir pievienota atvērtā pirmkoda licence, nebūtu jāuzskata par pietiekamu iemeslu, lai izslēgtu atbilstību šajā regulā noteiktajiem pienākumiem. Jebkurā gadījumā, ņemot vērā to, ka vispārīga lietojuma MI modeļu laišana apgrozībā ar bezmaksas un atvērtā pirmkoda licenci ne vienmēr atklāj būtisku informāciju par modeļa apmācībai vai pilnveidošanai izmantoto datu kopu un par to, kā šajā procesā tika nodrošināta atbilstība tiesību aktiem autortiesību jomā, vispārīga lietojuma MI modeļiem paredzētajam izņēmumam attiecībā uz atbilstību ar pārredzamību saistītajām prasībām nebūtu jāattiecas uz pienākumu sagatavot kopsavilkumu par saturu, ko izmanto modeļu apmācībā, un pienākumu ieviest politiku, ar ko nodrošina atbilstību Savienības tiesību aktiem autortiesību jomā, jo īpaši, lai identificētu un nodrošinātu tiesību rezervāciju, ievērojot Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvas (ES) 2019/790 (40) 4. panta 3. punktu.
(105)
Üldotstarbelised tehisintellektimudelid, eelkõige suured generatiivsed tehisintellektimudelid, mis on võimelised looma teksti, pilte ja muud sisu, pakuvad ainulaadseid innovatsioonivõimalusi, aga ka väljakutseid kunstnikele, autoritele ja teistele loovisikutele ning seoses sellega, kuidas nende loomingulist sisu luuakse, levitatakse, kasutatakse ja tarbitakse. Selliste mudelite arendamine ja treenimine nõuab juurdepääsu suurele hulgale tekstidele, piltidele, videotele ja muudele andmetele. Selles kontekstis võib sellise sisu otsimiseks ja analüüsimiseks, mis võib olla kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, kasutada laialdaselt teksti- ja andmekaevemeetodeid. Autoriõigusega kaitstud sisu kasutamiseks on vaja asjaomase õiguste omaja luba, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõigusega seotud erandeid ja piiranguid. Direktiiviga (EL) 2019/790 kehtestati erandid ja piirangud, millega lubatakse teatavatel tingimustel teha teksti- ja andmekaeve eesmärgil teoste või muu materjali reproduktsioone ja väljavõtteid. Nende õigusnormide kohaselt võivad õiguste omajad piirata õigusi oma teostele või muule materjalile, et hoida ära teksti- ja andmekaevet, välja arvatud juhul, kui seda tehakse teadusuuringute eesmärgil. Kui õigus loobuda on sõnaselgelt ja asjakohasel viisil väljendatud, peavad üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujad hankima õiguste omajatelt loa, kui nad soovivad selliste teoste puhul teksti- ja andmekaevet teostada.
(105)
Vispārīga lietojuma modeļi, jo īpaši lieli ģeneratīvi modeļi, kas spēj ģenerēt tekstu, attēlus un citu saturu, sniedz unikālas inovācijas iespējas, taču arī rada izaicinājumus māksliniekiem, autoriem un citiem satura veidotājiem un tam, kā tiek radīts, izplatīts, lietots un patērēts radošais saturs. Šādu modeļu izstrādei un apmācībai ir vajadzīga piekļuve lielam teksta, attēlu, video un citu datu apjomam. Tekstizraces un datizraces metodes šajā kontekstā var plaši izmantot, lai izgūtu un analizētu šādu saturu, ko var aizsargāt autortiesības un blakustiesības. Jebkādai ar autortiesībām aizsargāta satura izmantošanai ir vajadzīga attiecīgā tiesību subjekta atļauja, ja vien netiek piemēroti attiecīgie autortiesību izņēmumi un ierobežojumi. Ar Direktīvu (ES) 2019/790 tika ieviesti izņēmumi un ierobežojumi, kas pieļauj – ar konkrētiem nosacījumiem – reproducēšanu un ekstrahēšanu attiecībā uz darbiem vai citiem blakustiesību objektiem tekstizraces un datizraces nolūkā. Saskaņā ar šiem noteikumiem tiesību subjekti var izvēlēties rezervēt tiesības uz saviem darbiem vai citiem blakustiesību objektiem, lai nepieļautu tekstizraci un datizraci, ja vien tas netiek darīts zinātniskās pētniecības nolūkos. Ja tiesības atteikties ir skaidri rezervētas piemērotā veidā, vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem ir jāsaņem atļauja no tiesību subjektiem, ja tie vēlas veikt tekstizraci un datizraci šādos darbos.
(106)
Pakkujad, kes lasevad liidu turule üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, peaksid tagama käesolevas määruses sätestatud asjakohaste kohustuste täitmise. Selleks peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad kehtestama põhimõtted autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitleva liidu õiguse järgimiseks, eelkõige õiguste omajate poolt direktiivi (EL) 2019/790 artikli 4 lõike 3 kohaselt sõnaselgelt väljendatud õiguste piiramise kindlakstegemiseks ja järgimiseks. Iga pakkuja, kes laseb üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turule, peaks seda kohustust täitma, olenemata jurisdiktsioonist, kus nende üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimise aluseks olevad autoriõigusega seotud toimingud aset leiavad. See on vajalik, et tagada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele võrdsed tingimused, mille puhul ükski pakkuja ei tohiks saada liidu turul konkurentsieelist, kohaldades liidus sätestatud standarditest madalamaid autoriõiguse standardeid.
(106)
Nodrošinātājiem, kas Savienības tirgū laiž vispārīga lietojuma MI modeļus, būtu jānodrošina atbilstība attiecīgajiem šajā regulā noteiktajiem pienākumiem. Šajā nolūkā vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem būtu jāievieš politika, lai nodrošinātu atbilstību Savienības tiesību aktiem autortiesību un blakustiesību jomā, jo īpaši, lai identificētu un ievērotu tiesību rezervācijas, ko pauduši tiesību subjekti, ievērojot Direktīvas (ES) 2019/790 4. panta 3. punktu. Jebkuram nodrošinātājam, kas Savienības tirgū laiž vispārīga lietojuma MI modeli, šis pienākums būtu jāievēro neatkarīgi no jurisdikcijas, kurā notiek ar autortiesībām saistītās darbības, kas ir minēto vispārīga lietojuma MI modeļu apmācības pamatā. Tas ir nepieciešams, lai nodrošinātu vienlīdzīgus konkurences apstākļus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem, proti, nevienam nodrošinātājam nevajadzētu spēt gūt konkurences priekšrocības Savienības tirgū, piemērojot zemākus autortiesību standartus nekā Savienībā noteiktie.
(107)
Selleks et suurendada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite, sealhulgas autoriõigusega kaitstud teksti ja andmete eeltreenimisel ja treenimisel kasutatavate andmete läbipaistvust, on asjakohane, et selliste mudelite pakkujad koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte üldotstarbelise tehisintellekti mudeli treenimiseks kasutatud sisust. Võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta ärisaladusi ja konfidentsiaalset äriteavet, peaks see kokkuvõte olema oma ulatuselt üldiselt terviklik, mitte tehniliselt üksikasjalik, et hõlbustada õigustatud huvidega isikutel, sealhulgas autoriõiguse omajatel, kasutada ja jõustada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi, näiteks loetledes peamised mudelit treeninud andmekogud või andmestikud, nagu suured era- või avalikud andmebaasid või andmearhiivid, ning esitades kirjeldava selgituse muude kasutatud andmeallikate kohta. On asjakohane, et tehisintellektiamet koostaks kokkuvõtte vormi, mis peaks olema lihtne, tõhus ja võimaldama pakkujal esitada nõutava kokkuvõtte kirjeldaval kujul.
(107)
Lai palielinātu pārredzamību attiecībā uz datiem, ko izmanto vispārīga lietojuma MI modeļu iepriekšējā apmācībā un apmācībā, tostarp attiecībā uz tekstu un datiem, ko aizsargā tiesību akti autortiesību jomā, ir piemēroti, ka šādu modeļu nodrošinātāji izstrādā un dara publiski pieejamu pietiekami detalizētu kopsavilkumu par saturu, ko izmanto vispārīga lietojuma MI modeļa apmācībā. Pienācīgi ņemot vērā nepieciešamību aizsargāt komercnoslēpumus un konfidenciālu uzņēmējdarbības informāciju, šā kopsavilkuma tvērumam vajadzētu būt kopumā visaptverošam, nevis tehniski detalizētam, lai pusēm ar leģitīmām interesēm, tostarp autortiesību īpašniekiem, atvieglotu savu Savienības tiesību aktos paredzēto tiesību izmantošanu un īstenošanu, piemēram, uzskaitot galvenos modeļa apmācībā izmantotos datu apkopojumus vai datu kopas, piemēram, lielas privātas vai publiskas datubāzes vai datu arhīvi, un sniedzot aprakstošu skaidrojumu par citiem izmantotajiem datu avotiem. Ir lietderīgi, ka MI birojs nodrošina kopsavilkuma veidni, kam vajadzētu būt vienkāršam un efektīvam un kas ļautu nodrošinātājam sniegt prasīto kopsavilkumu aprakstošā veidā.
(108)
Seoses üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujatele pandud kohustusega kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted ja teha avalikult kättesaadavaks treenimiseks kasutatud sisu kokkuvõte, peaks tehisintellektiamet jälgima, kas pakkuja on need kohustused täitnud, ilma et ta kontrolliks või jätkaks treeningandmete tööpõhist hindamist seoses autoriõigusele vastavusega. Käesolev määrus ei mõjuta liidu õiguses sätestatud autoriõiguse normide täitmise tagamist.
(108)
Attiecībā uz vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem uzliktajiem pienākumiem ieviest politiku, ar ko nodrošina atbilstību Savienības tiesību aktiem autortiesību jomā, un darīt publiski pieejamu apmācībā izmantotā satura kopsavilkumu MI birojam būtu jāpārrauga, vai nodrošinātājs ir izpildījis minētos pienākumus, neveicot pārbaudi vai nevērtējot apmācības datus par katru atsevišķu darbu attiecībā uz atbilstību tiesību aktiem autortiesību jomā. Šī regula neietekmē Savienības tiesību aktos paredzēto noteikumu autortiesību jomā izpildi.
(109)
Üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujate suhtes kohaldatavate kohustuste täitmine peaks olema vastav ja proportsionaalne mudeli pakkuja liigiga, välistades nõuete täitmise vajaduse isikute puhul, kes arendavad või kasutavad mudeleid mitteprofessionaalsel või teaduslikul eesmärgil, kuid keda tuleks siiski julgustada neid nõudeid vabatahtlikult täitma. Ilma et see piiraks liidu autoriõiguse normide kohaldamist, tuleks nimetatud kohustuste täitmisel võtta nõuetekohaselt arvesse pakkuja suurust ja võimaldada VKEdel, sealhulgas idufirmadel nõuete täitmiseks lihtsustatud viise, mis ei tohiks põhjustada ülemääraseid kulusid ega pärssida selliste mudelite kasutamist. Mudeli muutmise või peenhäälestamise korral peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkuja kohustused piirduma selle muutmise või peenhäälestamisega, näiteks täiendades juba olemasolevat tehnilist dokumentatsiooni teabega muudatuste kohta, sealhulgas uute treenimisandmete allikatega, et täita käesolevas määruses sätestatud väärtusahelaga seotud kohustusi.
(109)
Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem piemērojamo pienākumu izpildei vajadzētu būt samērīgai un proporcionālai modeļa nodrošinātāja veidam, izņemot nepieciešamību atbilstību nodrošināt personām, kuras izstrādā vai lieto modeļus neprofesionālos vai zinātniskās pētniecības nolūkos, bet kuras tomēr būtu jāmudina brīvprātīgi ievērot šīs prasības. Neskarot Savienības tiesību aktus autortiesību jomā, minēto pienākumu izpildē būtu pienācīgi jāņem vērā nodrošinātāja lielums un jāļauj MVU, tostarp jaunuzņēmumiem, izmantot vienkāršotus atbilstības nodrošināšanas veidus, kuriem nebūtu jārada pārmērīgas izmaksas un jāattur no šādu modeļu izmantošanas. Modeļa modifikācijas vai pilnveidošanas gadījumā vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pienākumi būtu jāattiecina tikai uz minēto modifikāciju vai pilnveidošanu, piemēram, papildinot jau esošo tehnisko dokumentāciju ar informāciju par modifikācijām, tostarp jauniem apmācības datu avotiem, lai izpildītu šajā regulā noteiktos pienākumus saistībā ar vērtības ķēdi.
(110)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega võivad kaasneda süsteemsed riskid, mis hõlmavad muu hulgas mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju seoses suurõnnetuste, elutähtsate sektorite häirete ning tõsiste tagajärgedega rahvatervisele ja ohutusele. mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, avalikule ja majanduslikule julgeolekule ning ebaseadusliku, vale või diskrimineeriva sisu levitamist. Süsteemseid riske tuleks mõista nii, et need suurenevad mudeli võimete ja ulatusega, võivad tekkida mudeli kogu elutsükli jooksul ning neid mõjutavad väärkasutuse tingimused, mudeli usaldusväärsus, mudeli õiglus ja turvalisus, mudeli autonoomsuse tase, selle juurdepääs vahenditele, uudsed või kombineeritud modaalsused, tarbimisse lubamise ja levitamise strateegiad, kaitsemeetmete eemaldamise potentsiaal ja muud tegurid. Eelkõige on rahvusvahelised lähenemisviisid seni tuvastanud vajaduse pöörata tähelepanu järgmistele riskidele: riskid, mis tulenevad võimalikust tahtlikust väärkasutamisest või tahtmatutest kontrolliprobleemidest, mis tulenevad inimese tahte järgmisest; keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud, näiteks viisid, kuidas vähendada sisenemise tõkkeid, sealhulgas relvade väljatöötamiseks, projekteerimiseks või kasutamiseks; küberründevõime, näiteks viisid, kuidas võimaldada haavatavuse avastamist, ärakasutamist või operatiivset kasutamist; koostoime ja vahendite kasutamise mõju, sealhulgas näiteks võime juhtida füüsilisi süsteeme ja häirida elutähtsat taristut; riskid, mis tulenevad sellest, et mudelid teevad endast koopiaid või on „isepaljunevad“ või treenivad teisi mudeleid; viisid, kuidas mudelid võivad põhjustada kahjuliku mõjuga kallutatust ja diskrimineerimist, mis võib ohustada üksikisikuid, kogukondi või ühiskonda; desinformatsiooni leviku soodustamine või eraelu puutumatuse kahjustamine, mis ohustab demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi; risk, et konkreetne sündmus võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, millel on märkimisväärne negatiivne mõju, mis võib mõjutada kogu linna, kogu valdkonna tegevust või tervet kogukonda.
(110)
Vispārīga lietojuma MI modeļi varētu radīt sistēmiskus riskus, kas cita starpā ietver jebkādu faktisku vai pamatoti paredzamu negatīvu ietekmi saistībā ar smagiem negadījumiem, kritisko nozaru darbības traucējumiem un nopietnām sekām sabiedrības veselībai un drošībai; jebkādu faktisku vai pamatoti paredzamu negatīvu ietekmi uz demokrātiskajiem procesiem, sabiedrības un ekonomikas drošību; nelikumīga, nepatiesa vai diskriminējoša satura izplatīšanu. Sistēmiskie riski būtu jāsaprot kā tādi, kas palielinās līdz ar modeļa spējām un modeļa tvērumu, var rasties visā modeļa dzīves ciklā un ko ietekmē ļaunprātīgas izmantošanas apstākļi, modeļa uzticamība, modeļa taisnīgums un modeļa drošība, modeļa autonomijas pakāpe, tā piekļuve rīkiem, nebijušas vai kombinētas modalitātes, laišanas apgrozībā un izplatīšanas stratēģijas, aizsargmehānismu likvidēšanas potenciāls un citi faktori. Jo īpaši starptautiskajās pieejās līdz šim ir konstatēta vajadzība pievērst uzmanību riskiem, ko rada potenciāli tīša ļaunprātīga izmantošana vai neparedzētas kontroles problēmas saistībā ar saskaņošanu ar cilvēka nolūku; ķīmiskiem, bioloģiskiem, radioloģiskiem riskiem un kodolriskiem, piemēram, veidiem, kā samazināt iekļūšanas šķēršļus, tostarp attiecībā uz ieroču izstrādi, projektēšanu iegādi vai izmantošanu; ofensīvām kiberspējām, piemēram, neaizsargātības atklāšanas, izmantošanas vai operatīvas izmantošanas veidiem; rīku mijiedarbības un izmantošanas ietekmei, tostarp, piemēram, spējai kontrolēt fiziskās sistēmas un ietekmēt kritisko infrastruktūru; riskiem, ko rada modeļi, kas paši sevi kopē, ir “pašreplicējoši” vai apmāca citus modeļus; veidiem, kā modeļi var veicināt kaitējošus aizspriedumus un diskrimināciju, rados riskus personām, kopienām vai sabiedrībai; dezinformācijas veicināšanai vai privātuma aizskārumiem, kas apdraud demokrātiskās vērtības un cilvēktiesības; riskam, ka konkrēts notikums varētu izraisīt ķēdes reakciju ar ievērojamu negatīvu ietekmi, kas varētu skart veselu pilsētu, veselas jomas darbību vai veselu kopienu.
(111)
On asjakohane kehtestada metoodika üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Kuna süsteemseid riske põhjustavad eriti suured võimed, tuleks üldotstarbelist tehisintellektimudelit käsitada süsteemset riski kujutavana, kui sellel on suure mõjuga võimed, mida hinnatakse asjakohaste tehniliste vahendite ja meetodite abil, või kui sellel on märkimisväärne mõju siseturule oma ulatuse tõttu. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli suure mõjuga võimed on võimed, mis vastavad kõige arenenumates üldotstarbelistes tehisintellektimudelites registreeritud võimetele või ületavad neid. Mudeli kõiki võimeid saaks paremini mõista pärast selle turule laskmist või siis, kui juurutajad mudeliga kokku puutuvad. Vastavalt käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevale tehnika tasemele on üldotstarbelise tehisintellektimudeli treenimiseks kasutatud andmetöötluse kohtumaht, mida mõõdetakse ujukomatehtega, üks oluline mudeli võimete lähisväärtus. Treenimiseks kasutatud andmetöötluse kogumaht hõlmab andmetöötlust selliste tegevuste ja meetodite lõikes, mille eesmärk on mudeli võimete suurendamine enne juurutamist, näiteks eeltreenimine, sünteesitud andmete genereerimine ja peenhäälestamine. Seepärast tuleks kehtestada ujukomatehete esialgne künnis, mis juhul, kui üldotstarbeline tehisintellektimudel selle saavutab, annab alust eeldada, et mudel on süsteemse riskiga üldotstarbeline tehisintellektimudel. Seda künnist tuleks aja jooksul kohandada, et kajastada tehnoloogia ja tööstuse muutusi, nagu algoritmide paranemine või tõhusam riistvara, ning seda tuleks täiendada mudelite võimete võrdlusaluste ja näitajatega. Sellise teabe saamiseks peaks tehisintellektiamet tegema koostööd teadusringkondade, tööstuse, kodanikuühiskonna ja muude ekspertidega. Künnised ning suure mõjuga võimete hindamise vahendid ja võrdlusalused peaksid olema üldotstarbelise tehisintellektimudeli üldisuse, selle võimete ja sellega seotud süsteemse riski kindlad prognoosijad ning need võiks võtta arvesse mudeli turule laskmise viisi või kasutajate arvu, keda see süsteem võib mõjutada. Selle süsteemi täiendamiseks peaks komisjonil olema võimalus teha üksikotsuseid, millega liigitatakse üldotstarbeline tehisintellektimudel süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, kui leitakse, et selle mudeli võimed või mõju on samaväärne sellega, mis on kehtestatud künnisega. Kõnealune otsus tuleks teha käesoleva määruse lisas sätestatud süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudeli liigitamise kriteeriumide üldise hindamise alusel, milleks on näiteks treenimisandmestiku kvaliteet või maht, äri- ja lõppkasutajate arv, nende sisend- ja väljundmodaalsused, autonoomia tase ja mastabeeritavus või vahendid, millele tal on juurdepääs. Pakkuja, kelle mudel on liigitatud süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, põhjendatud taotluse korral peaks komisjon taotlust arvesse võtma ja võib otsustada uuesti hinnata, kas seda üldotstarbelist tehisintellektimudelit saab siiski pidada süsteemseid riske kujutavaks mudeliks.
(111)
Ir lietderīgi izveidot metodoloģiju vispārīga lietojuma MI modeļu klasificēšanai par vispārīga lietojuma MI modeļiem ar sistēmiskiem riskiem. Tā kā sistēmiskie riski izriet no īpaši augstām spējām, būtu jāuzskata, ka vispārīga lietojuma MI modelis rada sistēmiskus riskus, ja tam ir augstas ietekmes spējas, kas novērtētas, pamatojoties uz piemērotiem tehniskiem rīkiem un metodēm, vai būtiska ietekme uz iekšējo tirgu tā tvēruma dēļ. Augstas ietekmes spējas vispārīga lietojuma MI modeļos ir spējas, kas atbilst vai pārsniedz spējas, kuras ir iekļautas modernākajos vispārīga lietojuma MI modeļos. Visu modeļa spēju klāstu varētu labāk izprast pēc tā laišanas tirgū vai tad, kad uzturētāji mijiedarbojas ar modeli. Saskaņā ar jaunākajiem sasniegumiem šīs regulas spēkā stāšanās brīdī vispārīga lietojuma MI modeļa apmācībā izmantotais kumulatīvais skaitļošanas resursu apjoms, mērīts peldošā punkta operācijās, ir viens no attiecīgajiem modeļa spēju tuvināšanas faktoriem. Apmācībai izmantotais kumulatīvais skaitļošanas resursu apjoms ietver skaitļošanas resursus, ko izmanto visām darbībām, un metodes, kas paredzētas, lai uzlabotu modeļa spējas pirms ieviešanas, piemēram, iepriekšēju apmācību, sintētisko datu ģenerēšanu un pilnveidošanu. Tāpēc būtu jānosaka sākotnēja peldošā punkta operāciju robežvērtība, kas, ja to sasniedz ar vispārīga lietojuma MI modeli, rada pieņēmumu, ka modelis ir vispārīga lietojuma MI modelis ar sistēmiskiem riskiem. Šī robežvērtība laika gaitā būtu jāpielāgo, lai atspoguļotu tehnoloģiskās un rūpnieciskās pārmaiņas, piemēram, algoritmiskos uzlabojumus vai uzlabotu aparatūras efektivitāti, un tā būtu jāpapildina ar modeļa spējas kritērijiem un rādītājiem. Informācijas ieguves nolūkā MI birojam būtu jāsadarbojas ar zinātnieku aprindām, nozari, pilsonisko sabiedrību un citiem ekspertiem. Robežvērtībām, kā arī rīkiem un kritērijiem augstas ietekmes spēju novērtēšanai vajadzētu būt spēcīgiem vispārīguma, spēju un vispārīga lietojuma MI modeļu saistītā sistēmiskā riska prognozētājiem, un tajos varētu ņemt vērā veidu, kādā modelis tiks laists tirgū, vai to lietotāju skaitu, ko modelis var ietekmēt. Lai papildinātu šo sistēmu, Komisijai vajadzētu būt iespējai pieņemt atsevišķus lēmumus, ar kuriem vispārīga lietojuma MI modeli izraugās par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku, ja tiek konstatēts, ka šādam modelim ir spējas vai ietekme, kas ir līdzvērtīga tām, kuras aptver noteiktā robežvērtība. Minētais lēmums būtu jāpieņem, pamatojoties uz tādu šīs regulas pielikumā izklāstīto vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmisku risku izraudzīšanās kritēriju vispārēju novērtējumu kā, piemēram, apmācības datu kopas kvalitāte vai lielums, komerciālo lietotāju un galalietotāju skaits, to ievades un izvades modalitātes, autonomijas pakāpe un mērogojamība vai rīki, kuriem tiem ir piekļuve. Pēc nodrošinātāja, kura modelis ir atzīts par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku, pamatota pieprasījuma Komisijai pieprasījums būtu jāņem vērā, un tā var lemt atkārtoti vērtēt, vai joprojām var uzskatīt, ka vispārīga lietojuma MI modelis rada sistēmiskus riskus.
(112)
Samuti on vaja selgitada süsteemsete riskidega üldotstarbelise tehisintellektimudeli liigitamise menetlust. Üldotstarbelist tehisintellektimudelit, mis vastab suure mõjuga võimete suhtes kohaldatavale künnisele, tuleks käsitada süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudelina. Pakkuja peaks teavitama tehisintellektiametit hiljemalt kaks nädalat pärast nõuete täitmist või siis, kui on teada saadud, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab eelduste aluseks olevatele nõuetele. See on eriti oluline seoses ujukomatehte künnisega, sest üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimine nõuab märkimisväärset planeerimist, mis hõlmab arvutusressursside eelnevat jaotamist, ning seetõttu teavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad juba enne treeningu lõppemist, kas nende mudel vastab künnisele. Seoses nimetatud teavitamisega peaks pakkuja suutma tõendada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel ei kujuta erandkorras oma erijoonte tõttu süsteemseid riske ning seega ei tuleks seda liigitada süsteemsete riskidega üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. See teave on tehisintellektiameti jaoks väärtuslik, et prognoosida süsteemsete riskidega üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmist, ning pakkujad saavad juba varakult alustada tehisintellektiametiga suhtlemist. Kõnealune teave on eriti oluline seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, mida kavatsetakse tarbimisse lubada avatud lähtekoodiga, arvestades et pärast avatud lähtekoodiga mudeli tarbimisse lubamist võib olla keerulisem rakendada vajalikke meetmeid, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.
(112)
Ir arī jāprecizē vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmiskiem riskiem klasificēšanas procedūra. Vispārīga lietojuma MI modelis, kas atbilst piemērojamai robežvērtībai attiecībā uz augstas ietekmes spējām, būtu jāuzskata par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku. Nodrošinātājam par to būtu jāpaziņo MI birojam ne vēlāk kā divas nedēļas pēc tam, kad ir izpildītas prasības vai kļūst zināms, ka vispārīga lietojuma MI modelis atbildīs prasībām, kas ir pieņēmuma pamatā. Tas ir īpaši svarīgi attiecībā uz peldošā punkta operāciju robežvērtību, jo vispārīga lietojuma MI modeļu apmācībai ir vajadzīga ievērojama plānošana, kas ietver skaitļošanas resursu sākotnējo iedalīšanu, un tāpēc vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji var zināt, vai viņu modelis atbilstu robežvērtībai pirms apmācības pabeigšanas. Minētā paziņojuma kontekstā nodrošinātājam būtu jāspēj pierādīt, ka vispārīga lietojuma MI modelis tā specifisko iezīmju dēļ izņēmuma kārtā nerada sistēmiskus riskus un ka tādējādi to nevajadzētu klasificēt kā vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmiskiem riskiem. Minētā informācija ir MI birojam noderīga, lai prognozētu vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmiskiem riskiem laišanu tirgū, un nodrošinātāji jau agrīnā posmā var sākt sadarboties ar MI biroju. Minētā informācija ir īpaši svarīga attiecībā uz vispārīga lietojuma MI modeļiem, kurus plānots laist apgrozībā kā atvērtā pirmkoda modeļus, ņemot vērā to, ka pēc atvērtā pirmkoda modeļa laišanas apgrozībā var būt grūtāk īstenot pasākumus, kas vajadzīgi, lai nodrošinātu atbilstību šajā regulā paredzētajiem pienākumiem.
(113)
Kui komisjon saab teada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab nõuetele liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, mida varem sellisena ei tuntud või millest asjaomane pakkuja ei olnud komisjoni teavitanud, peaks komisjonil olema õigus see nii liigitada. Kvalifitseeritud hoiatusteadete süsteem peaks tagama, et tehisintellektiamet saab lisaks oma järelevalvetegevusele ka teaduskomisjonilt teavet selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mis tuleks potentsiaalselt liigitada süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.
(113)
Ja Komisijai kļūst zināms, ka vispārīga lietojuma MI modelis atbilst prasībām, lai to klasificētu kā vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku, par ko iepriekš nebija zināms vai par ko attiecīgais nodrošinātājs nav paziņojis Komisijai, Komisijai vajadzētu būt pilnvarotai to noteikt par tādu. Kvalificētu brīdinājumu sistēmai būtu jānodrošina, ka zinātniskā grupa informē MI biroju par tādiem vispārīga lietojuma MI modeļiem, kas, iespējams, būtu jāklasificē kā vispārīga lietojuma MI modeļi ar sistēmisku risku – papildus MI biroja pārraudzības darbībām.
(114)
Süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes tuleks lisaks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele kehtestatud kohustustele kohaldada kohustusi, mille eesmärk on need riskid kindlaks teha ja neid maandada ning tagada piisav küberturvalisuse kaitse tase, olenemata sellest, kas seda mudelit pakutakse autonoomse mudelina või integreerituna tehisintellektisüsteemi või tootesse. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et pakkujad viiksid läbi vajalikud mudelite hindamised, eelkõige enne selle esmakordset turule laskmist, sealhulgas mudelite vastandtestide läbiviimine ja nende dokumenteerimine, vajaduse korral ka sisemiste või sõltumatute välistestide abil. Lisaks peaksid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad süsteemseid riske pidevalt hindama ja maandama, sealhulgas kehtestades näiteks riskijuhtimispõhimõtted, nagu vastutus- ja juhtimisprotsessid, rakendades turustamisjärgset seiret, võttes asjakohaseid meetmeid kogu mudeli elutsükli jooksul ja tehes koostööd tehisintellekti väärtusahela asjaomaste osalejatega.
(114)
Uz tādu vispārīga lietojuma MI modeļu, kas rada sistēmiskus riskus, nodrošinātājiem – papildus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem noteiktajiem pienākumiem – būtu jāattiecina pienākumi, kuru mērķis ir identificēt un mazināt minētos riskus un nodrošināt pienācīgu kiberdrošības aizsardzības līmeni neatkarīgi no tā, vai tas tiek nodrošināts kā savrups modelis vai tiek iegults kādā MI sistēmā vai produktā. Lai sasniegtu minētos mērķus, ar šo regulu nodrošinātājiem būtu jāprasa veikt vajadzīgos modeļu novērtējumus, jo īpaši pirms to pirmās laišanas tirgū, tostarp veikt un dokumentēt modeļu pretiniecisko testēšanu, attiecīgā gadījumā izmantojot arī iekšējo vai neatkarīgu ārējo testēšanu. Turklāt vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmiskiem riskiem nodrošinātājiem būtu pastāvīgi jānovērtē un jāmazina sistēmiskie riski, tostarp, piemēram, ieviešot riska pārvaldības politiku, piemēram, pārskatatbildības un pārvaldības procesus, īstenojot pēctirgus pārraudzību, veicot atbilstošus pasākumus visā modeļa dzīves ciklā un sadarbojoties ar attiecīgajiem MI vērtības ķēdes dalībniekiem.
(115)
Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid võimalikke süsteemseid riske hindama ja maandama. Kui hoolimata jõupingutustest teha kindlaks ja ennetada sellise üldotstarbelise tehisintellektimudeliga seotud riske, mis võib kujutada süsteemseid riske, põhjustab mudeli arendamine või kasutamine tõsise intsidendi, peaks üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja põhjendamatu viivituseta end intsidendiga kurssi viima ning edastama komisjonile ja riikide pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe ja võimalikud parandusmeetmed. Lisaks peaksid pakkujad tagama mudeli ja selle füüsilise taristu piisava küberturvalisuse kaitse, kui see on asjakohane, kogu mudeli elutsükli jooksul. Pahatahtliku kasutamise või rünnetega seotud süsteemsete riskidega seotud küberturvalisuse kaitse puhul tuleks igakülgselt arvesse võtta mudeli juhuslikku leket, loata tarbimisse lubamist, turvameetmetest kõrvalehoidmist ning kaitset küberrünnete, loata juurdepääsu või mudelivarguste vastu. Seda kaitset saaks hõlbustada mudeli kaalude, algoritmide, serverite ja andmestike turvalisuse tagamisega, näiteks infoturbe talitluskindluse meetmete, konkreetsete küberturvalisuse põhimõtete, piisavate tehniliste ja väljakujunenud lahenduste ning küber- ja füüsilise juurdepääsu kontrolli kaudu, mis vastavad asjakohastele asjaoludele ja kaasnevatele riskidele.
(115)
Vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmiskiem riskiem nodrošinātājiem būtu jānovērtē un jāmazina iespējamie sistēmiskie riski. Ja, neraugoties uz centieniem identificēt un novērst riskus, kas saistīti ar vispārīga lietojuma MI modeli, kurš var radīt sistēmiskus riskus, modeļa izstrāde vai lietošana izraisa nopietnu incidentu, vispārīga lietojuma MI modeļa nodrošinātājam bez liekas kavēšanās būtu jāveic incidenta uzskaite un jāpaziņo Komisijai un valstu kompetentajām iestādēm visa attiecīgā informācija un iespējamie korektīvie pasākumi. Turklāt nodrošinātājiem attiecīgā gadījumā visā modeļa dzīves ciklā būtu jānodrošina pienācīga līmeņa kiberdrošības aizsardzība modelim un tā fiziskajai infrastruktūrai. Kiberdrošības aizsardzībā tādu sistēmisku risku kontekstā, kuri saistīti ar ļaunprātīgu modeļa izmantošanu vai uzbrukumiem, būtu pienācīgi jāņem vērā nejauša modeļa noplūde, neatļauta laišana apgrozībā, drošības pasākumu apiešana, kā arī aizsardzība pret kiberuzbrukumiem, neatļauta piekļuve vai modeļa zādzība. Minēto aizsardzību varētu sekmēt, nodrošinot modeļu svarus, algoritmus, serverus un datu kopas, piemēram, izmantojot operatīvus drošības pasākumus informācijas drošībai, specifisku kiberdrošības politiku, pienācīgus tehniskus un iedibinātus risinājumus un kiberpiekļuves un fiziskās piekļuves kontroles, kas atbilst attiecīgajiem apstākļiem un saistītajiem riskiem.
(116)
Tehisintellektiamet peaks julgustama ja hõlbustama tegevusjuhendite koostamist, läbivaatamist ja kohandamist, võttes arvesse rahvusvahelisi lähenemisviise. Osalema võiks kutsuda kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid. Tagamaks, et tegevusjuhendid kajastavad tehnika taset ja võtavad igakülgselt arvesse erinevaid vaatenurki, peaks tehisintellektiamet selliste juhendite koostamisel tegema koostööd asjaomaste riigi pädevate asutustega ning ta võiks vajaduse korral konsulteerida kodanikuühiskonna organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega, sealhulgas teaduskomisjoniga. Tegevusjuhendid peaksid hõlmama üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi. Lisaks peaksid tegevusjuhendid süsteemsete riskide puhul aitama liidu tasandil kehtestada süsteemsete riskide liigi ja olemuse järgi riskitaksonoomia, mis hõlmab ka riskide allikaid. Tegevusjuhendites tuleks keskenduda ka konkreetsetele riskihindamis- ja maandamismeetmetele.
(116)
MI birojam būtu jāveicina un jāatvieglo prakses kodeksu izstrāde, pārskatīšana un pielāgošana, ņemot vērā starptautiskās pieejas. Piedalīties varētu uzaicināt visus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājus. Lai nodrošinātu, ka prakses kodeksi atspoguļo jaunākos sasniegumus un pienācīgi ņem vērā dažādu perspektīvu kopumu, MI birojam būtu jāsadarbojas ar attiecīgajām valstu kompetentajām iestādēm un attiecīgā gadījumā šādu kodeksu izstrādes nolūkā tas varētu apspriesties ar pilsoniskās sabiedrības organizācijām un citām attiecīgajām ieinteresētajām personām un ekspertiem, tostarp ar zinātnisko grupu. Prakses kodeksiem būtu jāaptver vispārīga lietojuma MI modeļu un vispārīga lietojuma MI modeļu, kuri rada sistēmiskus riskus, nodrošinātāju pienākumi. Turklāt attiecībā uz sistēmiskiem riskiem ar prakses kodeksiem būtu jāpalīdz izveidot riska taksonomiju, kas raksturo Savienības līmeņa sistēmisko risku veidu un raksturu, tostarp to avotus. Prakses kodeksos uzmanība būtu jāpievērš arī konkrētiem riska novērtēšanas un mazināšanas pasākumiem.
(117)
Tegevusjuhendid peaksid olema keskne vahend, mis aitavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel nõuetekohaselt täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Pakkujatel peaks olema võimalik tugineda tegevusjuhendile, et tõendada kohustuste täitmist. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada kiita tegevusjuhendi heaks ja anda sellele üldise kehtivuse kogu liidus või kehtestada ühised õigusnormid asjaomaste kohustuste täitmiseks, kui käesoleva määruse kohaldamise ajaks ei saa tegevusjuhendit lõplikult vormistada või tehisintellektiamet ei pea seda piisavaks. Kui harmoneeritud standard on avaldatud ja see on hinnatud tehisintellektiameti kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmiseks sobivaks, peaks Euroopa harmoneeritud standardi järgimine andma eelduse, et pakkujad vastavad nõuetele. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid lisaks suutma tõendada nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste vahendite alusel, kui tegevusjuhendid või harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad või kui nad otsustavad neile mitte tugineda.
(117)
Prakses kodeksiem vajadzētu būt centrālam rīkam, ar ko vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji nodrošina šajā regulā paredzēto pienākumu pienācīgu izpildi. Pienākumu izpildes pierādīšanas nolūkā nodrošinātājiem vajadzētu spēt paļauties uz prakses kodeksiem. Ar īstenošanas aktiem Komisija var nolemt apstiprināt prakses kodeksu un piešķirt tam vispārēju spēkā esību Savienībā vai – alternatīvi – paredzēt kopīgus noteikumus attiecīgo pienākumu īstenošanai, ja līdz brīdim, kad šī regula kļūst piemērojama, nav iespējams pabeigt prakses kodeksa izstrādi vai MI birojs to neuzskata par piemērotu. Tiklīdz saskaņots standarts ir publicēts, un MI birojs ir novērtējis, ka tas ir piemērots, lai aptvertu attiecīgos pienākumus, atbilstībai Eiropas saskaņotajam standartam būtu jānodrošina nodrošinātājiem pieņēmums par atbilstību. Turklāt vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem vajadzētu spēt pierādīt atbilstību, izmantojot alternatīvus piemērotus līdzekļus, ja nav pieejami prakses kodeksi vai saskaņoti standarti vai ja nodrošinātāji izvēlas uz tiem nepaļauties.
(118)
Käesoleva määrusega reguleeritakse tehisintellektisüsteeme ja -mudeleid, kehtestades teatavad nõuded ja kohustused asjaomastele turuosalistele, kes lasevad neid süsteeme või mudeleid liidus turule, võtavad kasutusele või kasutavad, täiendades seeläbi selliste vahendusteenuste osutajate kohustusi, kes integreerivad sellised süsteemid või mudelid oma teenustesse, mida reguleeritakse määrusega (EL) 2022/2065. Kui sellised süsteemid või mudelid on integreeritud väga suurtesse digiplatvormidesse või väga suurtesse internetipõhistesse otsingumootoritesse, kohaldatakse nende suhtes määruses (EL) 2022/2065 sätestatud riskijuhtimisraamistikku. Sellest tulenevalt tuleks eeldada, et käesoleva määruse vastavad kohustused on täidetud, välja arvatud juhul, kui tekivad märkimisväärsed süsteemsed riskid, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2022/2065, ja kui need on sellistes mudelites kindlaks tehtud. Selles raamistikus on väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kohustatud hindama võimalikke süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste disainimisest, toimimisest ja kasutamisest, sealhulgas seda, kuidas teenuses kasutatavate algoritmiliste süsteemide kavandamine võib selliseid riske suurendada, samuti süsteemseid riske, mis tulenevad võimalikust väärkasutamisest. Need pakkujad on samuti kohustatud võtma asjakohaseid maandamismeetmeid, järgides põhiõigusi.
(118)
Šī regula reglamentē MI sistēmas un MI modeļus, nosakot konkrētas prasības un pienākumus attiecīgajiem tirgus dalībniekiem, kas tos laiž tirgū, nodod ekspluatācijā vai lieto Savienībā, un tādējādi papildinot pienākumus, kas noteikti starpniecības pakalpojumu nodrošinātājiem, kuri šādas sistēmas vai modeļus iegulst savos pakalpojumos, ko reglamentē Regula (ES) 2022/2065. Ciktāl šādas sistēmas vai modeļi ir iegulti izraudzītās ļoti lielās tiešsaistes platformās vai ļoti lielās tiešsaistes meklētājprogrammās, uz tiem attiecas Regulā (ES) 2022/2065 paredzētā riska pārvaldības sistēma. Līdz ar to būtu jāuzskata, ka attiecīgie šajā regulā noteiktie pienākumi ir izpildīti, ja vien šādos modeļos nerodas un netiek identificēti būtiski sistēmiski riski, uz kuriem neattiecas Regula (ES) 2022/2065. Šajā kontekstā ļoti lielu tiešsaistes platformu un ļoti lielu tiešsaistes meklētājprogrammu nodrošinātājiem ir pienākums novērtēt iespējamos sistēmiskos riskus, kas izriet no to pakalpojumu izstrādes, darbības un izmantošanas, tostarp to, kā pakalpojumā izmantoto algoritmisko sistēmu izstrāde var veicināt šādus riskus, kā arī sistēmiskos riskus, kas izriet no iespējamas ļaunprātīgas izmantošanas. Minētajiem nodrošinātājiem ir arī pienākums veikt atbilstošus riska mazināšanas pasākumus, ievērojot pamattiesības.
(119)
Võttes arvesse liidu õiguse eri õigusaktide kohaldamisalasse jäävate digiteenuste innovatsiooni kiiret tempot ja tehnoloogilist arengut, pidades eelkõige silmas nende kasutamist ja tajumist kasutajate poolt, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme pakkuda vahendusteenustena või nende teenuste osadena määruse (EL) 2022/2065 tähenduses, mida tuleks tõlgendada tehnoloogianeutraalsel viisil. Näiteks võib tehisintellektisüsteeme kasutada internetipõhiste otsingumootorite pakkumiseks, eelkõige niivõrd, kuivõrd selline tehisintellektisüsteem nagu internetipõhine juturobot teeb otsinguid põhimõtteliselt kõigil veebisaitidel, lisab seejärel tulemused oma olemasolevatesse teadmistesse ja kasutab ajakohastatud teadmisi, et luua ühtne väljund, mis ühendab erinevaid teabeallikaid.
(119)
Ņemot vērā digitālo pakalpojumu inovācijas straujo tempu un tehnoloģisko attīstību dažādu Savienības tiesību instrumentu piemērošanas jomā, jo īpaši paturot prātā, kā šos pakalpojumus lieto un uztver to saņēmēji, MI sistēmas, uz kurām attiecas šī regula, var nodrošināt kā starpniecības pakalpojumus vai to daļas Regulas (ES) 2022/2065 nozīmē, kas būtu jāinterpretē tehnoloģiski neitrālā veidā. Piemēram, MI sistēmas var lietot tiešsaistes meklētājprogrammu nodrošināšanai, jo īpaši tādā mērā, kādā MI sistēma, piemēram, tiešsaistes sarunbots, principā veic meklēšanu visās tīmekļa vietnēs, pēc tam iekļauj rezultātus savās esošajās zināšanās un pielieto atjauninātās zināšanas, lai ģenerētu vienu iznākumu, kas apvieno dažādus informācijas avotus.
(120)
Lisaks on määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või neid on manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige risk, et see põhjustab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu.
(120)
Turklāt pienākumi, kas šajā regulā noteikti dažu MI sistēmu nodrošinātājiem un uzturētājiem, lai varētu atklāt un izpaust, ka minēto sistēmu iznākumi ir mākslīgi ģenerēti vai manipulēti, ir īpaši būtiski nolūkā veicināt Regulas (ES) 2022/2065 efektīvu īstenošanu. Tas jo īpaši attiecas uz ļoti lielu tiešsaistes platformu vai ļoti lielu tiešsaistes meklētājprogrammu nodrošinātāju pienākumiem identificēt un mazināt sistēmiskos riskus, kas var rasties no mākslīgi ģenerēta vai manipulēta satura izplatīšanas, jo īpaši risku, ka radīsies faktiska vai paredzama negatīva ietekme uz demokrātiskajiem procesiem, pilsonisko diskursu un vēlēšanu procesiem, tostarp izplatot dezinformāciju.
(121)
Oluline roll peaks olema standardimisel, et anda pakkujatele tehnilised lahendused, millega tagatakse käesoleva määruse järgimine kooskõlas tehnika tasemega, et edendada innovatsiooni ning konkurentsivõimet ja majanduskasvu ühtsel turul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (41) artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standardite – mis üldiselt peaksid kajastama tehnika taset – järgimine peaks olema pakkujate jaoks vahend, millega tõendada käesoleva määruse nõuete täitmist. Seepärast tuleks soodustada huvide tasakaalustatud esindatust, kaasates standardite väljatöötamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmad, kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5 ja 6. Nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks komisjon esitama standardimistaotlused põhjendamatu viivituseta. Standardimistaotluse koostamisel peaks komisjon konsulteerima nõuandva kogu ja nõukojaga, et koguda asjaomast oskusteavet. Kui aga asjakohased viited harmoneeritud standarditele puuduvad, peaks komisjonil olema võimalik rakendusaktidega ja pärast nõuandva koguga konsulteerimist kehtestada teatavate käesoleva määruse kohaste nõuete ühtsed kirjeldused. Ühtne kirjeldus peaks olema erakorraline varulahendus, mis hõlbustab pakkujal täita käesoleva määruse nõudeid, kui ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole standardimistaotlust heaks kiitnud või kui asjakohastes harmoneeritud standardites ei ole piisavalt käsitletud põhiõigustega seotud probleeme või kui harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele või kui asjakohase harmoneeritud standardi vastuvõtmisel esineb viivitusi. Kui harmoneeritud standardi vastuvõtmine viibib standardi tehnilise keerukuse tõttu, peaks komisjon seda enne ühtsete kirjelduste kehtestamist arvesse võtma. Ühtsete kirjelduste väljatöötamisel julgustatakse komisjoni tegema koostööd rahvusvaheliste partnerite ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.
(121)
Standartizācijai vajadzētu būt ļoti būtiskai tādu tehnisko risinājumu nodrošināšanā, kas nodrošinātājiem atbilstoši jaunākajiem sasniegumiem ļautu panākt atbilstību šīs regulas noteikumiem, veicināt inovāciju, kā arī konkurētspēju un izaugsmi vienotajā tirgū. Atbilstībai Eiropas Parlamenta un Padomes Regulas (ES) Nr. 1025/2012 (41) 2. panta 1. punkta c) apakšpunktā noteiktajiem saskaņotajiem standartiem, kuros – kā lielākoties sagaidāms – ir atspoguļoti jaunākie sasniegumi, vajadzētu būt veidam, kā nodrošinātāji var apliecināt atbilstību šīs regulas prasībām. Tāpēc būtu jāveicina līdzsvarota interešu pārstāvība, saskaņā ar Regulas (ES) Nr. 1025/2012 5. un 6. pantu standartu izstrādē iesaistot visas attiecīgās ieinteresētās personas, jo īpaši MVU, patērētāju organizācijas un vides un sociālās jomas ieinteresētās personas. Lai veicinātu atbilstību, Komisijai standartizācijas pieprasījumi būtu jāizdod bez liekas kavēšanās. Sagatavojot standartizācijas pieprasījumu, Komisijai būtu jāapspriežas ar konsultatīvo forumu un MI padomi, lai apkopotu attiecīgās speciālās zināšanas. Tomēr, ja nav attiecīgu atsauču uz saskaņotajiem standartiem, Komisijai vajadzētu būt iespējai ar īstenošanas aktiem un pēc apspriešanās ar konsultatīvo forumu noteikt kopīgas specifikācijas dažām šajā regulā paredzētajām prasībām. Kopīgajai specifikācijai vajadzētu būt izņēmuma alternatīvam risinājumam, lai nodrošinātājam atvieglotu pienākumu izpildīt šīs regulas prasības, ja neviena no Eiropas standartizācijas organizācijām nav akceptējusi standartizācijas pieprasījumu vai ja attiecīgajos saskaņotajos standartos nav pietiekami ņemti vērā pamattiesību jautājumi, vai ja saskaņotie standarti neatbilst pieprasījumam, vai ja atbilstoša saskaņota standarta pieņemšana kavējas. Ja šāda kavēšanās saskaņota standarta pieņemšanā ir saistīta ar minētā standarta tehnisko sarežģītību, Komisijai tas būtu jāņem vērā, pirms tiek apsvērta kopīgu specifikāciju izstrāde. Izstrādājot kopīgas specifikācijas, Komisija ir mudināta sadarboties ar starptautiskiem partneriem un starptautiskām standartizācijas iestādēm.
(122)
Ilma et see piiraks harmoneeritud standardite ja ühtsete kirjelduste kasutamist, tuleks eeldada, et pakkujad, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mida on treenitud ja testitud andmetega, mis kajastavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku, kontekstipõhist või funktsionaalset keskkonda, milles tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada, järgivad asjakohaseid meetmeid, mis on ette nähtud käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõude raames. Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, tuleks kooskõlas määruse (EL) 2019/881 artikli 54 lõikega 3 eeldada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis on sertifitseeritud või mille kohta on välja antud vastavusdeklaratsioon kõnealuse määruse kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõudele, kui küberturvalisuse sertifikaat või vastavusdeklaratsioon või nende osad hõlmavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõuet. See ei piira kõnealuse küberturvalisuse sertifitseerimise kava vabatahtlikku laadi.
(122)
Neskarot saskaņoto standartu un kopīgo specifikāciju izmantošanu, būtu lietderīgi pieņemt, ka tādas augsta riska MI sistēmas nodrošinātāji, kura ir apmācīta un pārbaudīta ar datiem, kas atspoguļo konkrēto ģeogrāfisko, uzvedības, kontekstuālo vai funkcionālo vidi, kurā MI sistēmu ir paredzēts lietot, atbilst attiecīgajam pasākumam, kas paredzēts saskaņā ar šajā regulā noteikto datu pārvaldības prasību. Neskarot šajā regulā noteiktās prasības attiecībā uz robustumu un precizitāti, saskaņā ar Regulas (ES) 2019/881 54. panta 3. punktu būtu jāpieņem, ka augsta riska MI sistēmas, kuras, ievērojot minēto regulu, ir sertificētas vai kurām saskaņā ar kiberdrošības shēmu ir izsniegts atbilstības apliecinājums, un uz to atsauces ir publicētas Eiropas Savienības Oficiālajā Vēstnesī, atbilst šās regulas kiberdrošības prasībai, ciktāl kiberdrošības sertifikāts vai atbilstības apliecinājums vai tā daļas attiecas uz šīs regulas kiberdrošības prasību. Tas neskar minētās kiberdrošības shēmas brīvprātīgo raksturu.
(123)
Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide kõrge usaldusväärsus, peaksid need süsteemid enne nende turule laskmist või kasutuselevõtmist läbima vastavushindamise.
(123)
Lai nodrošinātu augsta riska MI sistēmu augstu uzticamības līmeni, būtu jāveic minēto sistēmu atbilstības novērtēšana pirms to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā.
(124)
Operaatorite koormuse vähendamiseks ja võimaliku dubleerimise vältimiseks on asjakohane hinnata uue õigusraamistiku alusel olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele osana kõnealuse õigusega juba ette nähtud vastavushindamisest. Seega ei tohiks käesoleva määruse nõuete kohaldatavus mõjutada uue liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt tehtava vastavushindamise eriomast loogikat, metoodikat või üldist ülesehitust.
(124)
Lai mazinātu slogu uz operatoriem un novērstu iespējamu dublēšanos, attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kas saistītas ar produktiem, uz kuriem attiecas esošie Savienības saskaņošanas tiesību akti, kuru pamatā ir Jaunais tiesiskais regulējums, būtu lietderīgi minēto MI sistēmu atbilstību šīs regulas prasībām novērtēt minētajos tiesību aktos jau paredzētās atbilstības novērtēšanas ietvaros. Tādējādi šīs regulas prasību piemērojamībai nevajadzētu ietekmēt attiecīgajos Savienības saskaņošanas tiesību aktos paredzētās atbilstības novērtēšanas īpašo loģiku, metodiku vai vispārīgo struktūru.
(125)
Arvestades suure riskiga tehisintellektisüsteemide keerukust ja nendega seotud riske, on oluline töötada suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks välja asjakohane vastavushindamismenetlus, mis hõlmab teada antud asutusi, nn kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist. Kuid võttes arvesse kutseliste turustamiseelsete sertifitseerijate praeguseid kogemusi tooteohutuse valdkonnas ja kaasnevate riskide erinevat olemust, on asjakohane vähemalt käesoleva määruse kohaldamise algjärgus piirata kolmanda isiku tehtava vastavushindamise kohaldamise ulatust muude kui toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Seepärast peaks selliste süsteemide vastavushindamise üldjuhul läbi viima pakkuja omal vastutusel, välja arvatud biomeetria jaoks ette nähtud tehisintellektisüsteemide puhul.
(125)
Ņemot vērā augsta riska MI sistēmu sarežģītību un ar tām saistītos riskus, ir svarīgi izstrādāt pienācīgas atbilstības novērtēšanas procedūras augsta riska MI sistēmām, iesaistot paziņotās struktūras, tā saukto trešās personas veiktu atbilstības novērtēšanu. Tomēr, ņemot vērā pašreizējo produktu drošuma jomā gūto pieredzi, kas ir profesionāliem sertificētājiem, kuri darbojas pirmstirdzniecības posmā, kā arī saistīto risku atšķirīgo raksturu, vismaz sākotnējā šīs regulas piemērošanas posmā ir lietderīgi ierobežot trešās personas veiktas atbilstības novērtēšanas piemērošanas jomu tādām augsta riska MI sistēmām, kuras nav saistītas ar produktiem. Tāpēc šādu sistēmu atbilstības novērtēšana parasti būtu jāveic nodrošinātājam uz savu atbildību, izņemot vienīgi MI sistēmas, kuras paredzēts izmantot biometrijas vajadzībām.
(126)
Selleks et vajaduse korral viidaks läbi kolmanda isiku tehtavad vastavushindamised, peaksid riikide pädevad asutused käesoleva määruse alusel teavitama teada antud asutusi, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele eeskätt sõltumatuse, pädevuse, huvide konflikti puudumise ja küberturvalisuse asjakohaste nõuete vallas. Riikide pädevad asutused peaksid saatma teavituse kõnealuste asutuste kohta komisjonile ja teistele liikmesriikidele komisjoni poolt otsuse nr 768/2008/EÜ I lisa artikli R23 alusel väljaarendatud ja hallatava elektroonilise teavitamise vahendi kaudu.
(126)
Lai īstenotu trešās personas veiktus atbilstības novērtējumus, kad tas ir prasīts, valstu kompetentajām iestādēm saskaņā ar šo regulu būtu jāpaziņo paziņotās struktūras ar noteikumu, ka tās atbilst prasību kopumam, it īpaši neatkarības, kompetences, interešu konflikta neesības un piemērotu kiberdrošības prasību ziņā. Valstu kompetentajām iestādēm paziņojums par minētajām struktūrām būtu jānosūta Komisijai un pārējām dalībvalstīm, izmantojot elektronisko paziņošanas rīku, ko Komisija izveidojusi un pārvalda, ievērojot Lēmuma Nr. 768/2008/EK I pielikuma R23. pantu.
(127)
Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevate liidu kohustustega on asjakohane hõlbustada selliste vastavushindamistulemuste vastastikust tunnustamist, mille on saanud pädevad vastavushindamisasutused sõltumata territooriumist, kus nad on asutatud, tingimusel et kolmanda riigi õiguse alusel asutatud vastavushindamisasutused vastavad käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele ja liit on sõlminud sellekohase lepingu. Sellega seoses peaks komisjon aktiivselt uurima võimalike rahvusvaheliste õigusaktide koostamist sel eesmärgil ja eelkõige püüdma sõlmida vastastikuse tunnustamise lepinguid kolmandate riikidega.
(127)
Atbilstoši Savienības saistībām saskaņā ar Pasaules Tirdzniecības organizācijas Nolīgumu par tehniskajiem šķēršļiem tirdzniecībā, ir lietderīgi veicināt to atbilstības novērtēšanas rezultātu savstarpēju atzīšanu, kurus sagatavojušas kompetentās atbilstības novērtēšanas struktūras neatkarīgi no teritorijas, kurā tās ir iedibinātas, ar noteikumu, ka tādas atbilstības novērtēšanas struktūras, kas iedibinātas saskaņā ar kādas trešās valsts tiesību aktiem, atbilst šīs regulas piemērojamajām prasībām un Savienība šajā sakarā ir noslēgusi nolīgumu. Šajā kontekstā Komisijai būtu aktīvi jāizpēta iespējamie starptautiskie instrumenti šādā nolūkā un jo īpaši būtu jācenšas panākt savstarpējas atzīšanas nolīgumu noslēgšana ar trešām valstīm.
(128)
Liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete olulise muudatuse laialdaselt juurdunud mõiste kohaselt on asjakohane, et kui tehakse muudatus, mis võib mõjutada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevale määrusele (näiteks operatsioonisüsteemi või tarkvaraarhitektuuri muudatus), või kui muutub süsteemi sihtotstarve, tuleks kõnealust tehisintellektisüsteemi käsitada uue tehisintellektisüsteemina, mis peaks läbima uue vastavushindamise. Siiski ei peaks muudatuste puhul, mis tehakse selliste tehisintellektisüsteemide algoritmis või toimimises, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, nimelt kohandavad automaatselt funktsioonide täitmise viisi, olema tegemist olulise muudatusega, tingimusel et pakkuja on kõnealused muudatused eelnevalt kindlaks määranud ja neid on vastavushindamise ajal hinnatud.
(128)
Saskaņā ar vispāratzīto būtisku modifikāciju jēdzienu, ko attiecina uz Savienības saskaņošanas tiesību aktu regulētajiem produktiem, ir lietderīgi, ka ikreiz, kad notikušas izmaiņas, kas var ietekmēt augsta riska MI sistēmas atbilstību šīs regulas noteikumiem (piemēram, operētājsistēmas vai programmatūras arhitektūras izmaiņas), vai kad mainījies sistēmas paredzētais nolūks, MI sistēma būtu jāuzskata par jaunu MI sistēmu, kurai būtu jāveic jauns atbilstības novērtējums. Tomēr izmaiņas tādu MI sistēmu algoritmā un veiktspējā, kuras turpina “mācīties” pēc to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā, proti, automātiski pielāgojot veidu, kādā tās veic funkcijas, nebūtu uzskatāmas par būtisku modifikāciju, ar noteikumu, ka nodrošinātājs minētās izmaiņas ir iepriekš noteicis un novērtējis atbilstības novērtēšanas brīdī.
(129)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Tootesse sisseehitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks kinnitada füüsiline CE-märgis ja seda võib täiendada digitaalse CE-märgisega. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mida pakutakse ainult digitaalselt, tuleks kasutada digitaalset CE-märgist. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.
(129)
Augsta riska MI sistēmām vajadzētu būt marķētām ar CE zīmi, kas norādītu uz to atbilstību šīs regulas noteikumiem, ļaujot tām būt brīvā apritē iekšējā tirgū. Produktā iegultām augsta riska MI sistēmām būtu jāpiestiprina fiziska CE zīme, kuru var papildināt ar digitālu CE zīmi. Augsta riska MI sistēmām, kas tiek nodrošinātas tikai digitāli, būtu jāizmanto digitāla CE zīme. Dalībvalstīm nevajadzētu radīt nepamatotus šķēršļus tādu augsta riska MI sistēmu laišanai tirgū vai nodošanai ekspluatācijā, kuras atbilst šajā regulā noteiktajām prasībām un ir marķētas ar CE zīmi.
(130)
Teatavatel tingimustel võib uuenduslike tehnoloogiate kiire kättesaadavus olla inimeste tervise ja turvalisuse, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ning ühiskonna kui terviku jaoks olla äärmiselt tähtis. Seepärast on asjakohane, et teatavatel erandlikel põhjustel, mis on seotud avaliku julgeoleku või füüsiliste isikute elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse ning oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitsega, võiksid turujärelevalveasutused lubada selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmist või kasutusele võtmist, millele ei ole vastavushindamist tehtud. Käesolevas määruses sätestatud põhjendatud olukordades võivad õiguskaitseasutused või elanikkonnakaitseasutused võtta konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele ilma turujärelevalveasutuse loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta kasutamise ajal või pärast seda.
(130)
Dažos apstākļos ātra inovatīvu tehnoloģiju pieejamība var būt ļoti svarīga personu veselībai un drošumam, vides aizsardzībai un klimata pārmaiņu mazināšanas nolūkos, kā arī sabiedrībai kopumā. Līdz ar to ir lietderīgi, ka ar sabiedrisko drošību vai fizisku personu dzīvības un veselības aizsardzību, vides aizsardzību un svarīgu rūpniecības un infrastruktūras aktīvu aizsardzību saistītos ārkārtas apstākļos tirgus uzraudzības iestādes varētu atļaut laist tirgū vai nodot ekspluatācijā MI sistēmas, kurām nav veikta atbilstības novērtēšana. Pienācīgi pamatotos gadījumos, kā paredzēts šajā regulā, tiesībaizsardzības iestādes vai civilās aizsardzības iestādes var konkrētu augsta riska MI sistēmu nodot ekspluatācijā bez tirgus uzraudzības iestādes atļaujas ar noteikumu, ka šāda atļauja, lieki nekavējoties, tiek pieprasīta lietošanas laikā vai pēc tās.
(131)
Et hõlbustada tööd, mida komisjon ja liikmesriigid tehisintellekti vallas teevad, ning suurendada avalikkuse jaoks läbipaistvust, peaksid muude kui asjaomaste olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, samuti pakkujad, kes leiavad, et käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteem ei ole kohaldatava erandi alusel suure riskiga, olema kohustatud registreerima iseenda ja teabe oma tehisintellektisüsteemi kohta ELi andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon. Enne käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteemi kasutamist peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused, ametid või organid, end selles ELi andmebaasis registreerima ja valima välja süsteemi, mida nad kavatsevad kasutada. Teistel juurutajatel peaks olema õigus teha seda vabatahtlikult. See ELi andmebaasi osa peaks olema avalik ja tasuta kättesaadav, teave peaks olema kergesti kasutatav, arusaadav ja masinloetav. ELi andmebaas peaks olema ka kasutajasõbralik, näiteks pakkudes otsingufunktsioone, sealhulgas märksõnade kaudu, võimaldades üldsusel leida asjakohast teavet, mis peab olema edastatud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide registreerimisel, ja teavet selliste kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusmalli kohta, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule. ELi andmebaasis tuleks registreerida ka kõik suure riskiga tehisintellektisüsteemide olulised muudatused. Õiguskaitse, rände, varjupaiga ja piirikontrollihalduse valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks registreerimiskohustusi täita ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas. Turvalisele mitteavalikule osale peaks juurdepääs olema rangelt üksnes komisjonil ja turujärelevalveasutustel nende andmebaasi riikliku osa piires. Elutähtsa taristu valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks registreerida üksnes riiklikul tasandil. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 peaks ELi andmebaasi vastutav töötleja olema komisjon. Et ELi andmebaas oleks kasutuselevõtmisel täielikult toimiv, peaks andmebaasi loomise menetlus hõlmama funktsionaalsete kirjelduste väljatöötamist komisjoni poolt ja sõltumatut auditiaruannet. Komisjon peaks ELi andmebaasi vastutava töötlejana oma ülesannete täitmisel võtma arvesse küberturvalisuse riske. Et maksimeerida ELi andmebaasi kättesaadavust ja kasutamist avalikkuse poolt, peaks ELi andmebaas, sealhulgas selle kaudu kättesaadavaks tehtud teave, vastama direktiivi (EL) 2019/882 nõuetele.
(131)
Lai veicinātu Komisijas un dalībvalstu darbu MI jomā, kā arī lai vairotu pārredzamību sabiedrībai, būtu jānosaka prasība tādu augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem, kuras nav saistītas ar produktiem, uz kuriem attiecas esošie Savienības saskaņošanas tiesību akti, kā arī nodrošinātājiem, kuri uzskata, ka MI sistēma, kas uzskaitīta šīs regulas pielikumā augsta riska lietošanas gadījumos, nav augsta riska MI sistēma, pamatojoties uz atkāpi, reģistrēties pašiem un reģistrēt informāciju par savu MI sistēmu ES datubāzē, ko izveidos un pārvaldīs Komisija. Pirms MI sistēmu, kas uzskaitīta šīs regulas pielikumā augsta riska lietošanas gadījumos, tiek lietota, augsta riska MI sistēmu uzturētāji, kas ir publiskas iestādes, aģentūras vai struktūras, paši reģistrējas šādā datubāzē un izvēlas sistēmu, kuru tie plāno lietot. Citiem uzturētājiem vajadzētu būt tiesībām to darīt brīvprātīgi. Šai datubāzes sadaļai vajadzētu būt bez maksas publiski piekļūstamai, informācijai vajadzētu būt viegli pārlūkojamai, saprotamai un mašīnlasāmai. ES datubāzei vajadzētu būt arī lietotājdraudzīgai, piemēram, nodrošinot meklēšanas funkcijas, tostarp atslēgvārdus, kas ļauj plašai sabiedrībai atrast attiecīgo informāciju, kas iesniedzama, reģistrējot augsta riska MI sistēmas, un par augsta riska MI sistēmu veidiem, kas izklāstītas šīs regulas pielikumā, kurai atbilst augsta riska MI sistēmas. ES datubāzē būtu jāreģistrē arī jebkādas augsta riska MI sistēmu būtiskas modifikācijas. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām tiesībaizsardzības, migrācijas, patvēruma un robežkontroles pārvaldības jomā reģistrācijas pienākumi būtu jāizpilda drošā nepubliskā ES datubāzes sadaļā. Piekļuve drošajai nepubliskajai sadaļai būtu stingri jāierobežo, atļaujot to tikai Komisijai, kā arī tirgus uzraudzības iestādēm attiecībā uz minētās datubāzes valsts sadaļu. Augsta riska MI sistēmas kritiskās infrastruktūras jomā būtu jāreģistrē tikai valsts līmenī. Komisijai vajadzētu būt ES datubāzes pārzinim saskaņā ar Regulu (ES) 2018/1725. Lai nodrošinātu datubāzes pilnīgu funkcionalitāti pēc tās darbības sākšanas, ES datubāzes izveides procedūrā būtu jāietver Komisijas veikta funkcionālo specifikāciju izstrāde un neatkarīgs revīzijas ziņojums. Komisijai, veicot savus ES datubāzes datu pārziņa uzdevumus, būtu jāņem vērā kiberdrošības riski. Lai maksimāli palielinātu datubāzes pieejamību un izmantošanu sabiedrībai, ES datubāzei, tostarp ar tās starpniecību sniegtajai informācijai, jāatbilst Direktīvā (ES) 2019/882 noteiktajām prasībām.
(132)
Teatavad tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud suhtlema füüsiliste isikutega või sisu looma, võivad põhjustada spetsiifilisi kellegi teisena esinemise või pettuse riske olenemata sellest, kas süsteemid on liigitatud suure riskiga süsteemideks või mitte. Seepärast peaks nende süsteemide kasutamise suhtes teatavates olukordades kehtima spetsiifilised läbipaistvuskohustused, ilma et see piiraks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate nõuete ja kohustuste ning sihipäraste erandite kohaldamist, et võtta arvesse õiguskaitse erivajadusi. Eelkõige tuleks füüsilistele isikutele anda teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on mõistlikult informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tuleks arvesse võtta nende füüsiliste isikute omadusi, kes kuuluvad oma vanuse või puude tõttu kaitsetutesse rühmadesse, niivõrd kui tehisintellektisüsteem on mõeldud ka nende rühmadega suhtlemiseks. Peale selle tuleks füüsilisi isikuid teavitada, kui nad puutuvad kokku tehisintellektisüsteemidega, mis suudavad nende biomeetrilisi andmeid töödeldes tuvastada või tuletada nende emotsioone või kavatsusi või liigitada kõnealused isikud konkreetsesse kategooriasse. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, isikuomadused, etniline päritolu, isiklikud eelistused ja huvid. Selline teave ja teavitused tuleks edastada puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus.
(132)
Dažas MI sistēmas, kas paredzētas mijiedarbībai ar fiziskām personām vai satura ģenerēšanai, var radīt konkrētus uzdošanās par citu personu vai maldināšanas riskus neatkarīgi no tā, vai tās ir pieskaitāmas augsta riska sistēmām vai nav. Tāpēc dažos apstākļos šādu sistēmu lietošanai būtu jāpiemēro konkrēti pārredzamības pienākumi, neskarot augsta riska MI sistēmām noteiktās prasības un pienākumus un ievērojot mērķtiecīgus izņēmumus, kas paredzēti, lai ņemtu vērā tiesībaizsardzības jomas īpašās vajadzības. Jo īpaši fiziskas personas būtu jāinformē, ka tās mijiedarbojas ar MI sistēmu, ja vien tas nav pats par sevi saprotams no tādas fiziskas personas viedokļa, kura ir samērā labi informēta, uzmanīga un apdomīga, ņemot vērā apstākļus un izmantošanas kontekstu. Īstenojot minēto pienākumu, būtu jāņem vērā tām fiziskajām personām raksturīgās iezīmes, kuras vecuma vai invaliditātes dēļ pieder pie neaizsargātām grupām, ciktāl MI sistēma ir paredzēta mijiedarbībai arī ar minētajām grupām. Turklāt fiziskām personām būtu jāpaziņo, ja tās ir pakļautas tādu MI sistēmu darbībai, kuras, apstrādājot to biometriskos datus, var identificēt vai izsecināt minēto personu emocijas vai nodomus vai iedalīt tās konkrētās kategorijās. Šādas konkrētas kategorijas var būt saistītas ar tādiem aspektiem kā dzimums, vecums, matu krāsa, acu krāsa, tetovējumi, personības iezīmes, etniskā izcelsme, personīgās vēlmes un intereses. Šāda informācija un paziņojumi būtu jāsniedz formātos, kuriem var piekļūt personas ar invaliditāti.
(133)
Mitmesugused tehisintellektisüsteemid võivad luua suures koguses sünteesitud sisu, mida inimestel on üha raskem eristada inimeste loodud ja ehtsast sisust. Nende süsteemide laialdasel kättesaadavusel ja üha paranevatel võimetel on märkimisväärne mõju teabe ökosüsteemi terviklusele ja usaldusväärsusele, põhjustades uusi mastaapse väärinformatsiooni ja manipuleerimise, pettuse, kellegi teisena esinemise ja tarbijate eksitamise riske. Seda mõju, tehnoloogia arengu kiiret tempot ning vajadust uute meetodite ja tehnikate järele teabe päritolu jälgimiseks arvesse võttes on asjakohane nõuda, et nende süsteemide pakkujad integreeriksid süsteemi tehnilised lahendused, mis võimaldavad masinloetavas vormingus märgistada ja tuvastada selle, et väljundi on loonud või seda on manipuleerinud tehisintellektisüsteem, mitte inimene. Sellised tehnikad ja meetodid peaksid olema nii usaldusväärsed, koostalitlusvõimelised, tõhusad ja töökindlad, kui see on olemasolevaid tehnikaid või nende kombinatsioone arvesse võttes tehniliselt võimalik, ning nendeks on näiteks vesimärgid, metaandmete identifitseerimine, krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks, logimismeetodid, sõrmejäljed või muud asjakohased meetodid. Selle kohustuse rakendamisel peaksid pakkujad võtma arvesse ka eri liiki sisu eripärasid ja piire ning valdkonna asjakohaseid tehnoloogilisi ja turusuundumusi, nagu on kajastatud tehnika üldtunnustatud tasemes. Selliseid tehnikaid ja meetodeid saab rakendada tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli tasandil, sealhulgas sisu loovate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tasandil, hõlbustades seeläbi tehisintellektisüsteemi järgmise etapi pakkujal selle kohustuse täitmist. Proportsionaalsuse säilitamiseks on asjakohane ette näha, et see märgistamiskohustus ei peaks hõlmama tehisintellektisüsteeme, mis täidavad peamiselt standardse redigeerimise abifunktsiooni, ega tehisintellektisüsteeme, mis ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat.
(133)
Dažādas MI sistēmas var ģenerēt lielu daudzumu sintētiska satura, kas cilvēkiem kļūst arvien grūtāk atšķirams no cilvēka radīta un autentiska satura. Šo sistēmu plašā pieejamība un pieaugošās spējas būtiski ietekmē informācijas ekosistēmas integritāti un uzticēšanos tai, radot jaunus plaša mēroga maldinošas informācijas un manipulācijas, krāpšanas, uzdošanās par citu personu un patērētāju maldināšanas riskus. Ņemot vērā minēto ietekmi, straujo tehnoloģiskās attīstības tempu un vajadzību pēc jaunām informācijas izcelsmes izsekošanas metodēm un paņēmieniem, ir lietderīgi noteikt prasību, ka minēto sistēmu nodrošinātāji paredz iegultus tehniskus risinājumus, kas ļauj iekļaut mašīnlasāma formāta marķējumu un atklāt, ka iznākumu ir ģenerējis vai manipulējis nevis cilvēks, bet gan MI sistēma. Šādiem paņēmieniem un metodēm vajadzētu būt pietiekami uzticamiem, sadarbspējīgiem, efektīviem un robustiem, ciktāl tas ir tehniski iespējams, ņemot vērā pieejamos paņēmienus vai šādu paņēmienu kombināciju, kas var būt piemēroti, piemēram, ūdenszīmes, metadatu identifikāciju, kriptogrāfiskās metodes satura izcelsmes un autentiskuma pierādīšanai, reģistrēšanas metodes, pirkstu nospiedumus vai citus paņēmienus. Īstenojot šo pienākumu, nodrošinātājiem būtu jāņem vērā arī dažādo satura veidu specifika un ierobežojumi un attiecīgā jomas tehnoloģiskā attīstība un tirgus norises, kā atspoguļots vispāratzītos jaunākos sasniegumos. Šādus paņēmienus un metodes var īstenot MI sistēmas līmenī vai MI modeļa līmenī, tostarp vispārīga lietojuma MI modeļos, kas ģenerē saturu, tādējādi atvieglojot šā pienākuma izpildi MI sistēmas lejasposma nodrošinātājam. Lai saglabātu samērīgumu, ir lietderīgi paredzēt, ka šim marķēšanas pienākumam nebūtu jāattiecas uz MI sistēmām, kas galvenokārt pilda palīgfunkciju standarta rediģēšanai, vai uz MI sistēmām, kas būtiski nemaina uzturētāja sniegtos ievades datus vai to semantiku.
(134)
Lisaks tehisintellektisüsteemi pakkujate kasutatavatele tehnilistele lahendustele peaksid juurutajad, kes kasutavad tehisintellektisüsteemi, et luua või manipuleerida pildi-, audio- või videosisu, mis sarnaneb märgatavalt olemasolevate isikute, objektide, kohtade, üksuste või sündmustega ja võib inimesele ekslikult ehtne ja tõene näida (süvavõltsingud), ka selgel ja eristataval viisil avalikustama, et see sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, märgistades tehisintellekti väljundi vastavalt ja avalikustades selle tehisliku päritolu. Seda läbipaistvusnõude järgmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine takistab põhiõiguste hartaga tagatud väljendusvabaduse ning kunsti ja teaduse vabaduse õiguse teostamist, eelkõige kui sisu moodustab osa ilmselgelt loomingulisest, satiirilisest, kunstilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Sellistel juhtudel piirdub käesolevas määruses sätestatud süvavõltsingute läbipaistvuskohustus sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või vaatamist, sealhulgas selle tavapärast tarbimist ja kasutamist, säilitades samal ajal teose kasutatavuse ja kvaliteedi. Lisaks on asjakohane näha ette sarnane avalikustamiskohustus ka tehisintellekti loodud või manipuleeritud teksti puhul, kui see on avaldatud eesmärgiga teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab sisu avaldamise eest toimetuslikku vastutust.
(134)
Papildus tehniskajiem risinājumiem, ko pielieto MI sistēmas nodrošinātāji, uzturētājiem, kuri MI sistēmu lieto, lai ģenerētu vai manipulētu tādu attēlu, audio vai video saturu, kas ievērojami atgādina reālas personas, objektus, vietas, subjektus vai notikumus un kas personai maldinoši šķistu autentisks vai īstas (dziļviltojumi), būtu arī skaidri un atšķiramā veidā jāizpauž, ka saturs ir mākslīgi radīts vai manipulēts, attiecīgi marķējot MI radīto iznākumu un izpaužot tā mākslīgo izcelsmi. Šā pārredzamības pienākuma ievērošanu nevajadzētu interpretēt kā norādi uz to, ka MI sistēmas vai tās iznākuma lietošana ierobežo tiesības uz vārda brīvību un tiesības uz mākslas un zinātnes brīvību, kas garantētas Pamattiesību hartā, jo īpaši tad, ja saturs ir daļa no acīmredzami radoša, satīriska, mākslinieciska, fikcionāla vai analoga darba vai programmas, ievērojot atbilstošus trešo personu tiesību un brīvību aizsardzības pasākumus. Minētajos gadījumos šajā regulā noteiktais pārredzamības pienākums attiecībā uz dziļviltojumiem attiecas tikai uz šāda ģenerēta vai manipulēta satura esamības izpaušanu piemērotā veidā, kas netraucē izrādīt vai baudīt darbu, tostarp tā parastu izmantošanu un lietošanu, vienlaikus saglabājot darba lietderību un kvalitāti. Turklāt ir arī lietderīgi paredzēt līdzīgu izpaušanas pienākumu attiecībā uz MI ģenerētu vai manipulētu tekstu, ciktāl tas ir publicēts, lai sabiedrību informētu par sabiedrības interešu jautājumiem, izņemot gadījumus, kad MI ģenerēto saturu ir pārskatījis cilvēks vai tam ir veikta redakcionāla kontrole un ja fiziska vai juridiska persona ir redakcionāli atbildīga par satura publikāciju.
(135)
Ilma et see piiraks läbipaistvuskohustuste kohustuslikkust ja täielikku kohaldatavust, võib komisjon samuti julgustada ja hõlbustada tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et hõlbustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist, sealhulgas toetada praktilist korda, mille abil teha vajaduse korral avastamismehhanismid juurdepääsetavaks ja hõlbustada koostööd teiste väärtusahelas osalejatega, levitada sisu või kontrollida selle ehtsust ja päritolu, et võimaldada üldsusel tehisintellekti loodud sisu tõhusalt eristada.
(135)
Neskarot pārredzamības pienākumu obligāto raksturu un pilnīgu piemērojamību, Komisija var arī rosināt un sekmēt prakses kodeksu izstrādi Savienības līmenī, lai atvieglotu ar mākslīgi ģenerēta vai manipulēta satura atklāšanu un marķēšanu saistītu pienākumu efektīvu īstenošanu, tostarp atbalstīt praktiskus pasākumus, lai attiecīgā gadījumā padarītu atklāšanas mehānismus pieejamus un atvieglotu sadarbību ar citiem vērtības ķēdes dalībniekiem, izplatītu saturu vai pārbaudītu tā autentiskumu un izcelsmi, dodot sabiedrībai iespēju efektīvi atšķirt MI ģenerēto saturu.
(136)
Määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks on eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige oht, et see avaldab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu. Käesoleva määruse kohane nõue märgistada tehisintellektisüsteemide loodud sisu ei piira määruse (EL) 2022/2065 artikli 16 lõikes 6 sätestatud teabe talletamise teenuse pakkujate kohustust töödelda kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt saadud teateid ebaseadusliku sisu kohta ning see ei tohiks mõjutada konkreetse sisu hindamist ja selle ebaseaduslikkust käsitlevat otsust. Hindamisel tuleks lähtuda üksnes sisu õiguspärasust reguleerivatest õigusnormidest.
(136)
Pienākumi, kas šajā regulā noteikti dažu MI sistēmu nodrošinātājiem un uzturētājiem, lai varētu atklāt un izpaust, ka minēto sistēmu iznākumi ir mākslīgi ģenerēti vai manipulēti, ir īpaši būtiski nolūkā veicināt Regulas (ES) 2022/2065 efektīvu īstenošanu. Tas jo īpaši attiecas uz ļoti lielu tiešsaistes platformu vai ļoti lielu tiešsaistes meklētājprogrammu nodrošinātāju pienākumiem identificēt un mazināt sistēmiskos riskus, kas var rasties no mākslīgi ģenerēta vai manipulēta satura izplatīšanas, jo īpaši iespējamību, ka radīsies faktiska vai paredzama negatīva ietekme uz demokrātiskajiem procesiem, pilsonisko diskursu un vēlēšanu procesiem, tostarp izplatot dezinformāciju. Šajā regulā noteiktā prasība marķēt MI sistēmu ģenerētu saturu neskar Regulas (ES) 2022/2065 16. panta 6. punktā noteikto pienākumu mitināšanas pakalpojumu sniedzējiem izskatīt paziņojumus par nelikumīgu saturu, kas saņemti saskaņā ar minētās regulas 16. panta 1. punktu, un tai nebūtu jāietekmē novērtējums un lēmums par konkrētā satura nelikumību. Minētais novērtējums būtu jāveic, tikai atsaucoties uz noteikumiem, kas reglamentē satura likumību.
(137)
Käesoleva määrusega hõlmatud tehisintellektisüsteemide läbipaistvuskohustuste täitmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine on seaduslik käesoleva määruse või liidu ja liikmesriikide muu õiguse alusel, ning see ei tohiks piirata tehisintellektisüsteemide juurutajate muid läbipaistvuskohustusi, mis on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses.
(137)
Šajā regulā reglamentēto attiecībā uz MI sistēmām noteikto pārredzamības pienākumu izpildi nevajadzētu interpretēt kā norādi uz to, ka sistēmas vai tās iznākuma lietošana ir likumīga saskaņā ar šo regulu vai citiem Savienības un dalībvalstu tiesību aktiem, un tai nebūtu jāskar citi MI sistēmu uzturētāju pārredzamības pienākumi, kas noteikti Savienības vai valsts tiesību aktos.
(138)
Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis eeldab regulatiivset järelevalvet ning turvalist ja kontrollitud eksperimenteerimisruumi, aga ka seda, et tagatud oleks vastutustundlik innovatsioon ning asjakohaste kaitsemeetmete ja riskimaandamismeetmete integreerimine. Et tagada õigusraamistik, mis edendab innovatsiooni, on tulevikukindel ja häirete suhtes vastupanuvõimeline, peaksid liikmesriigid tagama, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hõlbustaks innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist range regulatiivse järelevalve all, enne kui need süsteemid turule lastakse või muul moel kasutusele võetakse. Liikmesriigid võiksid seda kohustust täita, osaledes juba olemasolevates regulatiivliivakastides või luues regulatiivliivakasti koos ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega, kui selline osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse. Tehisintellekti regulatiivliivakaste võiks luua füüsilisel, digitaalsel või hübriidkujul ning need võivad hõlmata nii füüsilisi kui ka digitaalseid tooteid. Samuti peaksid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eest vastutavad asutused tagama, et regulatiivliivakastidel on nende toimimiseks piisavad vahendid, sealhulgas rahalised ja inimressursid.
(138)
MI ir strauji attīstošos tehnoloģiju kopums, kam nepieciešama regulatīvā uzraudzība un droša un kontrolēta vide eksperimentēšanai, vienlaikus nodrošinot atbildīgu inovāciju un atbilstošu aizsardzības un riska mazināšanas pasākumu integrēšanu. Lai nodrošinātu inovāciju sekmējošu, nākotnes prasībām atbilstošu un pret traucējumiem noturīgu tiesisko regulējumu, dalībvalstīm būtu jānodrošina, ka to valsts kompetentās iestādes valsts līmenī izveido vismaz vienu MI “regulatīvo smilškasti” nolūkā sekmēt inovatīvu MI sistēmu izstrādi un testēšanu stingrā regulatīvā uzraudzībā, pirms šīs sistēmas laiž tirgū vai citādi nodod ekspluatācijā. Dalībvalstis šo pienākumu varētu arī izpildīt, piedaloties jau esošajās “regulatīvajās smilškastēs” vai kopīgi ar vienu vai vairākām dalībvalstu kompetentajām iestādēm izveidojot smilškasti, ciktāl šāda piedalīšanās iesaistītajām dalībvalstīm nodrošina līdzvērtīgu valsts tvēruma līmeni. MI “regulatīvās smilškastes” varētu izveidot fiziskā, digitālā vai hibrīdā formā, un tajās var ietvert gan fiziskus, gan digitālus produktus. Izveidotājām iestādēm būtu arī jānodrošina, ka MI “regulatīvajām smilškastēm” ir to darbībai pietiekami resursi, tostarp finanšu resursi un cilvēkresursi.
(139)
Tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk peaks olema edendada tehisintellekti innovatsiooni, luues arendus- ja turustamiseelses etapis kontrollitud eksperimenteerimis- ja testimiskeskkonna, et tagada innovatiivsete tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele ning muule asjakohasele liidu ja liikmesriigi õigusele. Lisaks peaks tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk olema suurendada innovaatorite õiguskindlust ning pädevate asutuste järelevalvet ja arusaamist tehisintellekti kasutamise võimalustest, tekkivatest riskidest ja mõjust, hõlbustada asutuste ja ettevõtjate regulatiivset õppimist, sealhulgas pidades silmas õigusraamistiku tulevast kohandamist, toetada koostööd ja parimate tavade jagamist tehisintellekti regulatiivliivakasti kaasatud asutustega ning kiirendada juurdepääsu turgudele, sealhulgas kõrvaldades tõkked VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastid peaksid olema laialdaselt kättesaadavad kogu liidus ning erilist tähelepanu tuleks pöörata nende kättesaadavusele VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemisel tuleks keskenduda küsimustele, mis tekitavad pakkujatele ja võimalikele pakkujatele õiguskindlusetust seoses innovatsiooni, liidus tehisintellektiga eksperimenteerimise ja tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamisega. Tehisintellektisüsteemide järelevalve tehisintellekti regulatiivliivakastis peaks seega hõlmama süsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist, samuti sellise olulise muudatuse määratlust ja tegemist, mis võib nõuda uut vastavushindamismenetlust. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tuvastatakse oluline risk, tuleb selle põhjal võtta piisavaid maandamismeetmeid ja kui see ei ole võimalik, tuleb arendamine ja testimine peatada. Kui see on asjakohane, peaksid tehisintellekti regulatiivliivakaste loovad riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste asjaomaste asutustega, sealhulgas nendega, kes teevad järelevalvet põhiõiguste kaitse üle, ning võiksid lubada kaasata muid tehisintellekti ökosüsteemis osalejaid, nagu riiklikud või Euroopa standardiorganisatsioonid, teada antud asutused, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, teadus- ja eksperimenteerimislaborid, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning asjaomased sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Selleks, et tagada ühetaoline rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on asjakohane kehtestada tehisintellekti regulatiivliivakastide rakendamise ühised õigusnormid ja regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate asjaomaste ametiasutusete vahelise koostöö raamistik. Käesoleva määruse alusel loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid ei tohiks piirata sellise muu õiguse kohaldamist, mis võimaldab luua muid regulatiivliivakaste, mille eesmärk on tagada kooskõla muu õigusega kui käesolev määrus. Kui see on asjakohane, peaksid nende muude regulatiivliivakastide eest vastutavad asjaomased pädevad asutused kaaluma, millised eelised on sellel, kui neid regulatiivliivakaste kasutatakse ka eesmärgiga tagada tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele. Riikide pädevate asutuste ja tehisintellekti regulatiivliivakastides osalejate vahelisel kokkuleppel võib tehisintellekti regulatiivliivakastide raames korraldada ja kontrollida ka testimist tegelikes tingimustes.
(139)
MI “regulatīvo smilškastu” mērķiem vajadzētu būt – veicināt MI inovāciju, radot kontrolētu eksperimentēšanas un testēšanas vidi izstrādes un pirmstirdzniecības posmā ar nolūku nodrošināt inovatīvu MI sistēmu atbilstību šīs regulas noteikumiem un citiem attiecīgiem Savienības un valsts tiesību aktiem. Turklāt MI regulatīvajām smilškastēm vajadzētu būt vērstām uz juridiskās noteiktības uzlabošanu novatoriem un kompetento iestāžu uzraudzību un izpratni par MI lietošanas radītajām iespējām, jauniem riskiem un ietekmi, iestādēm un uzņēmumiem atvieglot regulatīvu mācīšanos, tostarp nolūkā nākotnē pielāgot tiesisko regulējumu, atbalstīt sadarbību un paraugprakses apmaiņu ar MI “regulatīvajā smilškastē” iesaistītajām iestādēm un paātrināt piekļuvi tirgiem, tostarp novēršot šķēršļus MVU, tostarp jaunuzņēmumiem. MI “regulatīvajām smilškastēm” vajadzētu būt plaši pieejamām visā Savienībā, un īpaša uzmanība būtu jāpievērš tam, ka tām var piekļūt MVU, tostarp jaunuzņēmumi. Dalībai MI “regulatīvajā smilškastē” būtu jākoncentrējas uz jautājumiem, kas rada juridisko nenoteiktību nodrošinātājiem un potenciālajiem nodrošinātājiem, lai tie varētu ieviest inovācijas, eksperimentēt ar MI Savienībā un veicināt uz pierādījumiem balstītu regulatīvo mācīšanos. Tāpēc MI sistēmu uzraudzībai MI “regulatīvajā smilškastē” būtu jāaptver to izstrāde, apmācība, testēšana un validēšana pirms sistēmu laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā, kā arī tādu būtisku modifikāciju jēdziens un rašanās, kuru dēļ var būt nepieciešama jauna atbilstības novērtēšanas procedūra. Ja šādu MI sistēmu izstrādes un testēšanas laikā konstatēti kādi būtiski riski, būtu jāveic pienācīga risku mazināšana un, ja tas neizdodas, izstrādes un testēšanas procesu būtu jāaptur. Attiecīgā gadījumā valstu kompetentajām iestādēm, kas izveido MI “regulatīvās smilškastes”, būtu jāsadarbojas ar citām attiecīgajām iestādēm, tostarp tām, kas uzrauga pamattiesību aizsardzību, un tās varētu ļaut MI ekosistēmā iesaistīt citus dalībniekus, piemēram, valsts vai Eiropas standartizācijas organizācijas, paziņotās struktūras, testēšanas un eksperimentēšanas struktūras, pētniecības un eksperimentēšanas laboratorijas, Eiropas digitālās inovācijas centrus un attiecīgās ieinteresēto personu un pilsoniskās sabiedrības organizācijas. Lai nodrošinātu vienotu īstenošanu visā Savienībā un apjomradītus ietaupījumus, ir lietderīgi noteikt kopīgus noteikumus MI “regulatīvo smilškastu” īstenošanai un sistēmu sadarbībai starp attiecīgajām iestādēm, kuras iesaistītas “smilškastu” uzraudzībā. MI “regulatīvām smilškastēm”, kas izveidotas saskaņā ar šo regulu, nevajadzētu skart citus tiesību aktus, kas ļauj izveidot citas smilškastes, kuru mērķis ir nodrošināt atbilstību tiesību aktiem, kas nav šī regula. Attiecīgā gadījumā attiecīgajām kompetentajām iestādēm, kas atbild par šīm citām “regulatīvajām smilškastēm”, būtu jāapsver ieguvumi, ko sniedz minēto smilškastu izmantošana arī nolūkā nodrošināt MI sistēmu atbilstību šai regulai. Vienojoties valstu kompetentajām iestādēm un MI “regulatīvās smilškastes” dalībniekiem, testēšanu reālos apstākļos var veikt un uzraudzīt arī MI “regulatīvās smilškastes” ietvaros.
(140)
Käesoleva määrusega tuleks tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele ette näha õiguslik alus muul otstarbel kogutud isikuandmete kasutamiseks, et arendada tehisintellekti regulatiivliivakastis avalikes huvides teatavaid tehisintellektisüsteeme, ainult konkreetsetel tingimustel kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 9 lõike 2 punktiga g ning määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 5, 6 ja 10 ning ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 2 ja artikli 10 kohaldamist. Kõik muud vastutavate töötlejate kohustused ja andmesubjektide õigused, mis tulenevad määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivist (EL) 2016/680, jäävad kehtima. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus olla õiguslik alus määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punkti b ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 24 lõike 2 punkti b tähenduses. Tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevad pakkujad ja võimalikud pakkujad peaksid tagama asjakohased kaitsemeetmed ja tegema koostööd pädevate asutustega, järgides muu hulgas nende juhendeid ning tegutsedes viivitusteta ja heas usus, et vajalikul määral maandada turvalisust, tervist ja põhiõigusi ähvardavaid tuvastatud olulisi riske, mis võivad selles regulatiivliivakastis arendustegevuse, testimise ja eksperimenteerimise käigus tekkida.
(140)
Šai regulai būtu jānodrošina juridiskais pamats, kas nodrošinātājiem un potenciālajiem nodrošinātājiem MI “regulatīvajā smilškastē” ļauj tikai gadījumos, kad tiek ievēroti konkrēti nosacījumi, personas datus, kas savākti citiem nolūkiem, MI “regulatīvās smilškastes” ietvaros izmantot dažu MI sistēmu izstrādei sabiedrības interesēs saskaņā ar Regulas (ES) 2016/679 6. panta 4. punktu un 9. panta 2. punkta g) apakšpunktu un Regulas (ES) 2018/1725 5., 6. un 10. pantu un neskarot Direktīvas (ES) 2016/680 4. panta 2. punktu un 10. pantu. Visi pārējie datu pārziņu pienākumi un datu subjektu tiesības saskaņā ar regulām (ES) 2016/679 un (ES) 2018/1725 un Direktīvu (ES) 2016/680 joprojām tiek piemēroti. Jo īpaši šai regulai nebūtu jānodrošina juridiskais pamats Regulas (ES) 2016/679 22. panta 2. punkta b) apakšpunkta un Regulas (ES) 2018/1725 24. panta 2. punkta b) apakšpunkta nozīmē. Nodrošinātājiem un potenciālajiem nodrošinātājiem MI “regulatīvajā smilškastē” būtu jānodrošina atbilstoši aizsardzības pasākumi un jāsadarbojas ar kompetentajām iestādēm, tostarp sekojot to norādēm un rīkojoties efektīvi un godprātīgi, lai pienācīgi mazinātu jebkādus konstatētos būtiskos riskus drošumam, veselībai un pamattiesībām, kas varētu rasties minētajā “smilškastē” veiktās izstrādes, testēšanas un eksperimentēšanas gaitā.
(141)
Selleks et kiirendada käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamist ja turule laskmist, on oluline, et selliste süsteemide pakkujad või võimalikud pakkujad saaksid kasutada ka erikorda nende süsteemide testimiseks tegelikes tingimustes, ilma et nad osaleksid tehisintellekti regulatiivliivakastis. Sellistel juhtudel, võttes arvesse sellise testimise võimalikke tagajärgi üksikisikutele, tuleks siiski tagada, et käesoleva määrusega kehtestatakse pakkujatele ja võimalikele pakkujatele asjakohased ja piisavad tagatised ja tingimused. Sellised tagatised peaksid muu hulgas hõlmama füüsilistelt isikutelt teadva nõusoleku taotlemist tegelikes tingimustes testimises osalemiseks, välja arvatud õiguskaitse puhul, kus teadva nõusoleku taotlemine takistaks tehisintellektisüsteemi testimist. Subjektide nõusolek sellises käesoleva määruse alusel toimuvas testimises osalemiseks erineb andmesubjektide nõusolekust oma isikuandmete töötlemiseks asjakohase andmekaitseõiguse alusel ega piira kõnealuse õiguse kohaldamist. Samuti on oluline minimeerida riske ja võimaldada pädevatel asutustel teostada järelevalvet ning nõuda seetõttu, et võimalikud pakkujad esitaksid pädevale turujärelevalveasutusele tegelikes tingimustes testimise kava, registreeriksid testimise ELi andmebaasi vastavates osades, välja arvatud mõned piiratud erandid, kehtestada piirangud ajavahemikule, mille jooksul testimine saab toimuda, ning nõuda täiendavaid kaitsemeetmeid kaitsetusse rühma kuuluvatele isikutele, ning kirjalikku kokkulepet, milles määratakse kindlaks võimalike pakkujate ja juurutajate ülesanded ja kohustused ning tegelikes tingimustes testimises osalevate pädevate töötajate tõhus järelevalve. Lisaks on asjakohane näha ette täiendavad kaitsemeetmed tagamaks, et tehisintellektisüsteemi prognoose, soovitusi ja otsuseid saab tulemuslikult tagasi võtta ja jätta need tähelepanuta ning et isikuandmed on kaitstud ja kustutatakse, kui uuringus osalejad on oma nõusoleku testimises osalemiseks tagasi võtnud, ilma et see piiraks nende kui andmesubjektide õigusi, mis tulenevad liidu andmekaitseõigusest. Seoses andmete edastamisega on samuti asjakohane näha ette, et tegelikes tingimustes testimiseks kogutud ja töödeldud andmeid tuleks kolmandatele riikidele edastada üksnes siis, kui rakendatakse liidu õiguse kohaseid asjakohaseid ja kohaldatavaid kaitsemeetmeid, eelkõige kooskõlas liidu andmekaitseõiguse kohaste isikuandmete edastamise alustega, samas kui isikustamata andmete puhul kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed kooskõlas liidu õigusega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2022/868 (42) ja (EL) 2023/2854 (43).
(141)
Lai paātrinātu šīs regulas pielikumā uzskaitīto augsta riska MI sistēmu izstrādes un laišanas tirgū procesu, ir svarīgi, lai šādu sistēmu nodrošinātāji vai potenciāli nodrošinātāji arī varētu gūt labumu no konkrēta režīma minēto sistēmu testēšanai reālos apstākļos, nepiedaloties MI “regulatīvajā smilškastē”. Tomēr šādos gadījumos, ņemot vērā šādas testēšanas iespējamo ietekmi uz privātpersonām, būtu jānodrošina, ka ar šo regulu tiek ieviestas atbilstošas un pietiekamas garantijas un nosacījumi nodrošinātājiem vai potenciālajiem nodrošinātājiem. Šādās garantijās cita starpā būtu jāietver fizisku personu informētas piekrišanas pieprasīšana dalībai testēšanā reālos apstākļos, izņemot tiesībaizsardzības jomu, kur informētas piekrišanas iegūšana liegtu veikt MI sistēmas testēšanu. Subjektu piekrišana piedalīties šādā testēšanā saskaņā ar šo regulu atšķiras no datu subjektu piekrišanas viņu personas datu apstrādei saskaņā ar attiecīgajiem datu aizsardzības tiesību aktiem un neskar to. Ir svarīgi arī līdz minimumam samazināt riskus un dot iespēju kompetentajām iestādēm veikt uzraudzību un tāpēc pieprasīt potenciālajiem nodrošinātājiem iesniegt kompetentajai tirgus uzraudzības iestādei testēšanas plānu reālos apstākļos, reģistrēt testēšanu īpašās ES datubāzes sadaļās, ievērojot dažus ierobežotus izņēmumus, noteikt ierobežojumus attiecībā uz laikposmu, kurā testēšanu var veikt, un pieprasīt neaizsargātu personu aizsardzības papildu pasākumus, tostarp attiecībā uz personām, kas pieder pie neaizsargātām grupām, kā arī rakstisku vienošanos, kurā noteiktas potenciālo nodrošinātāju un uzturētāju lomas un pienākumi un efektīva uzraudzība, ko veic kompetents personāls, kas iesaistīts testēšanā reālos apstākļos. Turklāt ir lietderīgi paredzēt papildu aizsardzības pasākumus, lai nodrošinātu, ka MI sistēmas prognozes, ieteikumus vai lēmumus var faktiski reversēt un neņemt vērā un ka personas dati tiek aizsargāti un dzēsti, kad subjekti ir atsaukušas savu piekrišanu piedalīties testēšanā, neskarot savas Savienības datu aizsardzības tiesību aktos paredzētās datu subjektu tiesības. Attiecībā uz datu nodošanu ir arī lietderīgi paredzēt, ka dati, kas savākti un apstrādāti testēšanai reālos apstākļos, trešām valstīm būtu jānodod tikai tad, ja ir īstenoti piemēroti un piemērojami Savienības tiesību aktos paredzēti aizsardzības pasākumi, jo īpaši saskaņā ar Savienības datu aizsardzības tiesību aktos paredzētajiem personas datu nodošanas pamatiem, savukārt attiecībā uz nepersondatiem ir ieviesti atbilstoši aizsardzības pasākumi saskaņā ar Savienības tiesību aktiem, piemēram, Eiropas Parlamenta un Padomes Regulām (ES) 2022/868 (42) un (ES) 2023/2854 (43).
(142)
Tagamaks, et tehisintellekt toob ühiskonna ja keskkonna jaoks kaasa soodsad tulemused, julgustatakse liikmesriike toetama ja edendama tehisintellektilahenduste teadus- ja arendustegevust, et toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist, näiteks tehisintellektipõhiseid lahendusi, et suurendada puuetega inimeste juurdepääsu, vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust või täita keskkonnaalaseid eesmärke, eraldades piisavalt vahendeid, sealhulgas avaliku sektori ja liidu rahalisi vahendeid, ning kui see on asjakohane ja tingimusel, et rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid on täidetud, võttes eelkõige arvesse selliseid eesmärke taotlevaid projekte. Sellised projektid peaksid põhinema valdkondadevahelise koostöö põhimõttel tehisintellekti arendajate, ebavõrdsuse ja mittediskrimineerimise, juurdepääsetavuse, tarbija-, keskkonna- ja digitaalõiguste valdkonna ekspertide ning akadeemilise ringkonna vahel.
(142)
Lai nodrošinātu, ka MI sniedz sabiedrībai un videi labvēlīgus rezultātus, dalībvalstis tiek mudinātas atbalstīt un veicināt MI risinājumu pētniecību un izstrādi, kas atbalsta sabiedrībai un videi labvēlīgus rezultātus, piemēram, uz MI balstītus risinājumus, kas vērsti uz to, lai palielinātu piekļūstamību personām ar invaliditāti, novērstu sociālekonomisko nevienlīdzību vai sasniegtu vides mērķrādītājus, piešķirot pietiekamus resursus, tostarp publisko un Savienības finansējumu, un attiecīgā gadījumā un ar noteikumu, ka ir izpildīti atbilstības un atlases kritēriji, jo īpaši apsverot projektus, kuriem ir šādi mērķi. Šādu projektu pamatā vajadzētu būt starpdisciplinārai sadarbībai starp MI izstrādātājiem un ekspertiem nevienlīdzības un nediskriminācijas, piekļūstamības, patērētāju, vides un digitālo tiesību jautājumos, kā arī akadēmiskajām aprindām.
(143)
Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, mis on tehisintellektisüsteemide pakkujad või juurutajad, huvidele. Liikmesriigid peaksid seda silmas pidades välja töötama nimetatud operaatoritele suunatud algatusi, muu hulgas teadlikkuse suurendamise ja teabe edastamise teemal. Liikmesriigid peaksid andma VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kelle registrijärgne asukoht või filiaal on liidus, eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatiivliivakastidele, tingimusel et nad vastavad kõlblikkustingimustele ja valikukriteeriumidele, ilma et see välistaks teiste pakkujate ja võimalike pakkujate juurdepääsu regulatiivliivakastidele eeldusel, et nad on täitnud samad tingimused ja kriteeriumid. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevaid kanaleid, ja kui see on asjakohane, siis looma uusi spetsiaalseid kanaleid suhtlemiseks VKEde, sealhulgas idufirmade, juurutajate, muude innovaatorite ja vajaduse korral kohalike ametiasutustega, et toetada VKEsid kogu nende arendustegevuse jooksul, et anda juhiseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui see on asjakohane, peaksid need kanalid tegema koostööd, et luua sünergiat ja tagada ühtsus VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja juurutajatele antavates suunistes. Lisaks peaksid liikmesriigid lihtsustama VKEde ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist standardimise arendamise protsessis. Ühtlasi tuleks pakkujatest VKEde, sealhulgas idufirmade, konkreetsete huvide ja vajadustega arvestada siis, kui teada antud asutused määravad kindlaks vastavushindamise tasud. Komisjon peaks korrapäraselt hindama VKEde, sealhulgas idufirmade sertifitseerimis- ja nõuete täitmisega seotud kulusid, kasutades selleks läbipaistvaid konsultatsioone, ning peaks tegema liikmesriikidega koostööd selliste kulude vähendamiseks. Näiteks kohustusliku dokumentatsiooni ja ametiasutustega suhtlemisega seotud tõlkekulud võivad osutuda pakkujate ja muude operaatorite jaoks märkimisväärseks, eriti juhul, kui tegemist on väiksemate ettevõtjatega. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral tagama, et üks nende poolt asjaomaste pakkujate dokumentatsiooni ja operaatoritega suhtlemise jaoks kindlaks määratud ja neile vastuvõetavatest keeltest on keel, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele juurutajatele. VKEde, sealhulgas idufirmade erivajadustega arvestamiseks peaks komisjon esitama nõukoja taotlusel standardvormid käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade jaoks. Lisaks peaks komisjon täiendama liikmesriikide jõupingutusi, luues kõigile pakkujatele ja juurutajatele ühtse teabeplatvormi, mis sisaldab käesoleva määrusega seotud hõlpsasti kasutatavat teavet, korraldades asjakohaseid teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest, ning hinnates ja edendades tehisintellektisüsteemidega seotud riigihankemenetluste parimate tavade lähendamist. Keskmise suurusega ettevõtjatel, kes kvalifitseerusid hiljuti väikeettevõtjateks komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (44) lisa tähenduses, peaks olema kõnealustele toetusmeetmetele juurdepääs, kuna neil uutel keskmise suurusega ettevõtjatel võivad mõnikord puududa vajalikud õiguslikud vahendid ja koolitus, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane mõistmine ja järgimine.
(143)
Lai veicinātu un aizsargātu inovāciju, ir svarīgi īpaši ņemt vērā tādu MVU, tostarp jaunuzņēmumu intereses, kas ir MI sistēmu nodrošinātāji vai uzturētāji. Šajā nolūkā dalībvalstīm būtu jāizstrādā iniciatīvas, kas ir vērstas uz šiem operatoriem, arī saistībā ar izpratnes veicināšanu un informēšanu. Dalībvalstīm būtu jānodrošina MVU, tostarp jaunuzņēmumiem, kuriem ir juridiskā adrese vai filiāle Savienībā, prioritāru piekļuvi MI “regulatīvajām smilškastēm”, ar noteikumu, ka tie izpilda atbilstības nosacījumus un atlases kritērijus, neliedzot citiem nodrošinātājiem un potenciālajiem nodrošinātājiem piekļūt “smilškastēm”, ar noteikumu, ka ir izpildīti tie paši nosacījumi un kritēriji. Dalībvalstīm būtu jāizmanto esošie kanāli un attiecīgā gadījumā jāizveido jauni īpaši kanāli saziņai ar MVU, tostarp jaunuzņēmumiem, uzturētājiem, citiem novatoriem un vajadzības gadījumā vietējām publiskām iestādēm, lai visās izstrādes stadijās atbalstītu MVU, sniedzot norādījumus un atbildot uz jautājumiem par šīs regulas īstenošanu. Attiecīgā gadījumā šiem kanāliem būtu jāsadarbojas, lai radītu sinerģijas un nodrošinātu, ka to norādījumi MVU, tostarp jaunuzņēmumiem, un uzturētājiem ir viendabīgi. Turklāt dalībvalstīm būtu jāsekmē MVU un citu attiecīgo ieinteresēto personu līdzdalība standartizācijas izstrādes procesos. Turklāt būtu jāņem vērā nodrošinātāju, kuri ir MVU, tostarp jaunuzņēmumi, konkrētās intereses un vajadzības paziņotajām struktūrām, nosakot maksu par atbilstības novērtēšanu. Komisijai būtu regulāri jānovērtē MVU, tostarp jaunuzņēmumu, sertifikācijas un atbilstības nodrošināšanas izmaksas, izmantojot pārredzamas konsultācijas, un būtu jāstrādā kopīgi ar dalībvalstīm pie tā, lai samazinātu šādas izmaksas. Piemēram, ar obligāto dokumentāciju un saziņu ar iestādēm saistītie tulkošanas izdevumi var radīt ievērojamas izmaksas nodrošinātājiem un citiem operatoriem, jo īpaši mazākiem. Iespējams, ka dalībvalstīm vajadzētu nodrošināt, ka viena no valodām, ko tās nosaka un pieņem kā valodu attiecīgajai nodrošinātāju dokumentācijai un saziņai ar operatoriem, ir valoda, kuru plaši saprot pēc iespējas lielāks pārrobežu uzturētāju skaits. Lai ņemtu vērā MVU, tostarp jaunuzņēmumu, īpašās vajadzības, Komisijai pēc MI padomes pieprasījuma būtu jānodrošina standartizētas veidnes jomām, uz kurām attiecas šī regula. Turklāt Komisijai būtu jāpapildina dalībvalstu centieni, visiem nodrošinātājiem un uzturētājiem nodrošinot vienotu informācijas platformu ar viegli izmantojamu informāciju saistībā ar šo regulu, organizējot atbilstīgas komunikācijas kampaņas, lai palielinātu informētību par pienākumiem, kas izriet no šīs regulas, un izvērtējot un veicinot paraugprakses konverģenci publiskā iepirkuma procedūrās saistībā ar MI sistēmām. Vidējiem uzņēmumiem, kas līdz nesenam laikam tika kvalificēti kā mazie uzņēmumi Komisijas Ieteikuma 2003/361/EK (44) pielikuma nozīmē, vajadzētu būt piekļuvei minētajiem atbalsta pasākumiem, jo minētajiem jaunajiem vidējiem uzņēmumiem dažkārt var trūkt juridisko resursu un apmācības, kas vajadzīgi, lai nodrošinātu pienācīgu izpratni par šo regulu un atbilstību tai.
(144)
Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, kõik asjakohased liidu rahastamisprogrammid ja -projektid, nagu programm „Digitaalne Euroopa“ ja programm „Euroopa horisont“, mida rakendavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt kas liidu või riiklikul tasandil, aitama kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.
(144)
Lai veicinātu un aizsargātu inovāciju, platformai “MI pēc pieprasījuma”, visām attiecīgajām Savienības finansēšanas programmām un projektiem, piemēram, programmai “Digitālā Eiropa”, “Apvārsnis Eiropa”, ko Komisija un dalībvalstis attiecīgi īsteno Savienības vai valsts līmenī, būtu jāpalīdz sasniegt šīs regulas mērķus.
(145)
Et minimeerida rakendamisega seotud riske, mis tulenevad teadmiste ja oskusteabe puudumisest turul, ja muuta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine pakkujate, eelkõige VKEde, sealhulgas idufirmade, ja teada antud asutuste jaoks hõlpsamaks, peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning komisjoni ja liikmesriikide poolt liidu või riigi tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimaluse korral aitama kaasa käesoleva määruse rakendamisele. Oma ülesannete ja pädevusvaldkondade piires on tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimelised andma pakkujatele ja teada antud asutustele eelkõige tehnilist ja teaduslikku tuge.
(145)
Lai minimizētu ar īstenošanu saistītos riskus, kas izriet no zināšanu un zinātības trūkuma tirgū, kā arī veicinātu nodrošinātāju, īpaši MVU, tostarp jaunuzņēmumu, un paziņoto struktūru pienākumu izpildi saskaņā ar šo regulu, platformai “MI pēc pieprasījuma”, Eiropas digitālās inovācijas centriem un testēšanas un eksperimentēšanas struktūrām, kuras Komisija un dalībvalstis izveidojušas Savienības vai valstu līmenī, būtu jāpalīdz šīs regulas īstenošanā. Platforma “MI pēc pieprasījuma”, Eiropas digitālās inovācijas centri un testēšanas un eksperimentēšanas struktūras savu attiecīgo uzdevumu un kompetences ietvaros jo īpaši spēj sniegt tehnisku un zinātnisku atbalstu nodrošinātājiem un paziņotajām struktūrām.
(146)
Võttes arvesse mõne operaatori väga väikest suurust ja et tagada proportsionaalsus seoses innovatsioonikuludega, on asjakohane võimaldada mikroettevõtjatel täita ühte kõige kulukamat kohustust, näiteks kohustust kehtestada kvaliteedijuhtimise süsteem, lihtsustatud viisil, kuna see vähendaks nende ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, ilma et see mõjutaks kaitse taset ja vajadust täita suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõudeid. Komisjon peaks välja töötama suunised, et täpsustada neid kvaliteedijuhtimise süsteemi elemente, mida mikroettevõtjad saavad lihtsustatud viisil täita.
(146)
Turklāt, ņemot vērā dažu operatoru ļoti mazo lielumu un lai nodrošinātu proporcionalitāti attiecībā uz inovācijas izmaksām, ir lietderīgi ļaut mikrouzņēmumiem vienkāršotā veidā pildīt vienu no visdārgākajiem pienākumiem, proti, izveidot kvalitātes pārvaldības sistēmu, kas samazinātu administratīvo slogu un izmaksas minētajiem uzņēmumiem, neietekmējot aizsardzības līmeni un nepieciešamību ievērot augsta riska MI sistēmu prasības. Komisijai būtu jāizstrādā pamatnostādnes ar mērķi precizēt kvalitātes vadības sistēmas elementus, kas šādā vienkāršotā veidā jāpilda mikrouzņēmumiem.
(147)
On asjakohane, et komisjon hõlbustab võimaluste piires asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt loodud või akrediteeritud ning nende liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete või seadmete vastavushindamise raames ülesandeid täitvate organite, rühmade või laborite juurdepääsu testimis- ja eksperimenteerimisrajatistele. Eeskätt kehtib see meditsiiniseadmete valdkonna eksperdirühmade, eksperdilaborite ja referentlaborite kohta vastavalt määrustele (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746.
(147)
Ir lietderīgi, ka Komisija struktūrām, grupām vai laboratorijām, kuras izveidotas vai akreditētas, ievērojot attiecīgos Savienības saskaņošanas tiesību aktus, un izpilda uzdevumus to produktu vai ierīču, uz kuriem attiecas minētie Savienības saskaņošanas tiesību akti, atbilstības novērtēšanas kontekstā, cik vien iespējams atvieglo piekļuvi testēšanas un eksperimentēšanas struktūrām. Tas jo paši attiecas uz ekspertu grupām, ekspertu laboratorijām un references laboratorijām medicīnisko ierīču jomā saskaņā ar Regulu (ES) 2017/745 un Regulu (ES) 2017/746.
(148)
Käesoleva määrusega tuleks kehtestada juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida ja toetada käesoleva määruse kohaldamist riiklikul tasandil ning suurendada suutlikkust liidu tasandil ja lõimida tehisintellekti valdkonna sidusrühmi. Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks ja jõustamiseks on vaja juhtimisraamistikku, mis võimaldab liidu tasandil keskset oskusteavet koordineerida ja koguda. Tehisintellektiamet loodi komisjoni otsusega (45) ja selle ülesanne on arendada liidus oskusteavet ja suutlikkust tehisintellekti valdkonnas ning aidata kaasa tehisintellekti käsitleva liidu õiguse rakendamisele. Liikmesriigid peaksid hõlbustama tehisintellektiameti ülesannete täitmist, et toetada liidu oskusteabe ja liidu tasandil suutlikkuse arendamist ning tugevdada digitaalse ühtse turu toimimist. Lisaks tuleks luua liikmesriikide esindajatest koosnev nõukoda, teaduskomisjon teadusringkondade integreerimiseks ja nõuandev kogu, et saada sidusrühmadelt panus käesoleva määruse rakendamisse liidu ja riiklikul tasandil. Liidu oskusteabe ja suutlikkuse arendamine peaks hõlmama ka olemasolevate ressursside ja oskusteabe kasutamist, eelkõige koostoime kaudu struktuuridega, mis on loodud liidu tasandil muu õiguse täitmise tagamise kontekstis, ning koostoime kaudu seotud algatustega liidu tasandil, nagu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning programmi „Digitaalne Euroopa“ tehisintellekti testimis- ja eksperimenteerimisrajatistega.
(148)
Šai regulai būtu jāizveido pārvaldības satvars, kas ļautu gan koordinēt, gan atbalstīt šīs regulas piemērošanu valsts līmenī, kā arī veidot spējas Savienības līmenī un integrēt ieinteresētās personas MI jomā. Lai efektīvi īstenotu un izpildītu šo regulu, ir vajadzīgs pārvaldības satvars, kas ļauj koordinēt un uzkrāt būtiskas speciālās zināšanas Savienības līmenī. MI birojs tika izveidots ar Komisijas lēmumu (45), un tā uzdevums ir attīstīt Savienības speciālās zināšanas un spējas MI jomā un veicināt Savienības tiesību aktu īstenošanu MI jomā. Dalībvalstīm būtu jāatvieglo MI biroja uzdevumu izpilde, lai atbalstītu Savienības speciālo zināšanu un spēju attīstību Savienības līmenī un stiprinātu digitālā vienotā tirgus darbību. Turklāt būtu jāizveido MI padome, kuras sastāvā būtu dalībvalstu pārstāvji, zinātniskā grupa zinātniskās kopienas integrēšanai un konsultatīvais forums, kura mērķis ir Savienības un valstu līmenī sniegt ieinteresēto personu ieguldījumu šīs regulas īstenošanā. Savienības speciālo zināšanu un spēju attīstībā būtu jāietver arī esošo resursu un speciālo zināšanu izmantošana, jo īpaši izmantojot sinerģijas ar struktūrām, kas izveidotas saistībā ar citu tiesību aktu izpildi Savienības līmenī, un sinerģijas ar saistītām iniciatīvām Savienības līmenī, piemēram, kopuzņēmumu EuroHPC un MI testēšanas un eksperimentēšanas struktūrām programmas “Digitālā Eiropa” ietvaros.
(149)
Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua nõukoda. Nõukoda peaks kajastama tehisintellekti ökosüsteemi erinevaid huve ja koosnema liikmesriikide esindajatest. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sealhulgas arvamuste, soovituste ja nõuannete andmine või osalemine suuniste andmises käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas jõustamise, tehniliste kirjelduste või kehtivate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile ja liikmesriikidele ning nende pädevatele asutustele nõu andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes. Selleks et anda liikmesriikidele teatav paindlikkus oma esindajate nimetamisel nõukotta, võivad sellised esindajad olla avaliku sektori üksustesse kuuluvad mis tahes isikud, kellel peaksid olema asjakohased pädevused ja volitused, et hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ja aidata kaasa nõukoja ülesannete täitmisele. Nõukoda peaks looma kaks alalist allrühma, et luua platvorm turujärelevalveasutuste ja teavitavate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks vastavalt turujärelevalve ja teada antud asutustega seotud küsimustes. Turujärelevalve alaline allrühm peaks tegutsema käesoleva määruse kohaldamisel halduskoostöörühmana määruse (EL) 2019/1020 artikli 30 tähenduses. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 33 peaks komisjon toetama turujärelevalve alalise allrühma tegevust, viies läbi turuhindamisi või -uuringuid, eelkõige selleks, et teha kindlaks käesoleva määruse aspektid, mis nõuavad turujärelevalveasutuste vahelist konkreetset ja kiiret koordineerimist. Nõukoda võib vastavalt vajadusele moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks muid alalisi või ajutisi allrühmi. Nõukoda peaks tegema vajaduse korral koostööd ka asjakohase liidu õiguse kontekstis tegutsevate asjaomaste liidu asutuste, eksperdirühmade ja võrgustikega, sealhulgas eelkõige nendega, kes tegutsevad andmeid, digitooteid ja -teenuseid käsitleva asjakohase liidu õiguse alusel.
(149)
Lai sekmētu netraucētu, efektīvu un saskaņotu šīs regulas īstenošanu, būtu jāizveido MI padome. MI padomei būtu jāatspoguļo dažādās MI ekosistēmas intereses, un tās sastāvā vajadzētu būt dalībvalstu pārstāvjiem. MI padomei būtu jāatbild par vairākiem konsultatīviem uzdevumiem, tostarp atzinumu, ieteikumu, konsultāciju sniegšanu vai norādījumu līdzveidošanu jautājumos, kas saistīti ar šīs regulas īstenošanu, tostarp par izpildes panākšanu, tehniskajām specifikācijām vai pašreizējiem standartiem attiecībā uz šajā regulā noteiktajām prasībām, kā arī par Komisijas un dalībvalstu un to kompetento iestāžu konsultēšanu konkrētos jautājumos saistībā ar MI. Lai dalībvalstīm dotu zināmu elastību savu pārstāvju izraudzīšanā MI padomē, šādi pārstāvji var būt jebkura persona, kura pieder pie publiskām struktūrām un kurai vajadzētu būt attiecīgajām kompetencēm un pilnvarām sekmēt koordināciju valsts līmenī un veicināt MI padomes uzdevumu izpildi. MI padomei būtu jāizveido divas pastāvīgas apakšgrupas, lai nodrošinātu platformu sadarbībai un apmaiņai starp tirgus uzraudzības iestādēm un paziņojošajām iestādēm jautājumos, kas attiecīgi saistīti ar tirgus uzraudzību un paziņotajām struktūrām. Tirgus uzraudzības pastāvīgajai apakšgrupai būtu jādarbojas kā šīs regulas administratīvās sadarbības grupai (ADCO) Regulas (ES) 2019/1020 30. panta nozīmē. Saskaņā ar minētās regulas 33. pantu Komisijai būtu jāatbalsta tirgus uzraudzības pastāvīgās apakšgrupas darbības, veicot tirgus izvērtējumus vai pētījumus, jo īpaši nolūkā apzināt šīs regulas aspektus, kam nepieciešama konkrēta un steidzama koordinācija starp tirgus uzraudzības iestādēm. MI padome vajadzības gadījumā var izveidot citas pastāvīgas vai pagaidu apakšgrupas konkrētu jautājumu izskatīšanai. MI padomei attiecīgā gadījumā būtu arī jāsadarbojas ar attiecīgajām ES struktūrām, ekspertu grupām un tīkliem, kas darbojas attiecīgo ES tiesību aktu kontekstā, tostarp jo īpaši ar tiem, kas darbojas saskaņā ar attiecīgiem ES tiesību aktiem datu, digitālo produktu un pakalpojumu jomā.
(150)
Selleks et tagada sidusrühmade kaasamine käesoleva määruse rakendamisse ja kohaldamisse, tuleks luua nõuandev kogu, et nõustada nõukoda ja komisjoni ning anda neile tehnilist oskusteavet. Selleks et sidusrühmade puhul oleks tagatud mitmekülgne ja tasakaalustatud esindatus ärihuvide ja mitteäriliste huvide vahel ning ärihuvide kategoorias VKEde ja muude ettevõtjate vahel, peaks nõuandev kogu muu hulgas hõlmama tööstust, idufirmasid, VKEsid, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda, sealhulgas sotsiaalpartnereid, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, ENISAt, Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituuti (ETSI).
(150)
Lai nodrošinātu ieinteresēto personu iesaistīšanos šīs regulas īstenošanā un piemērošanā, būtu jāizveido konsultatīvais forums ar mērķi sniegt konsultācijas un tehniskas speciālās zināšanas MI padomei un Komisijai. Lai nodrošinātu dažādu un līdzsvarotu ieinteresēto personu pārstāvību starp komerciālām un nekomerciālām interesēm un komerciālo interešu kategorijā attiecībā uz MVU un citiem uzņēmumiem, konsultatīvajā forumā cita starpā būtu jāiekļauj rūpniecība, jaunuzņēmumi, MVU, akadēmiskās aprindas, pilsoniskā sabiedrība, tostarp sociālie partneri, kā arī Pamattiesību aģentūra, ENISA, Eiropas Standartizācijas komiteja (CEN), Eiropas Elektrotehniskās standartizācijas komiteja (CENELEC) un Eiropas telesakaru standartu institūts (ETSI).
(151)
Selleks et toetada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist, eelkõige tehisintellektiameti järelevalvetegevust seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, tuleks luua sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon. Teaduskomisjoni kuuluvad sõltumatud eksperdid tuleks valida tehisintellekti valdkonna ajakohase teadusliku või tehnilise oskusteabe põhjal ning nad peaksid täitma oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt ning tagama oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse. Selleks et suurendada käesoleva määruse tõhusaks jõustamiseks vajalikku riiklikku suutlikkust, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda oma jõustamistegevuseks toetust teaduskomisjoni ekspertide reservist.
(151)
Lai atbalstītu šīs regulas īstenošanu un izpildi, jo īpaši MI biroja uzraudzības darbības attiecībā uz vispārējas nozīmes MI modeļiem, būtu jāizveido neatkarīgu ekspertu zinātniskā grupa. Neatkarīgie eksperti, kas veido zinātnisko grupu, būtu jāizraugās, pamatojoties uz jaunākajām zinātniskajām vai tehniskajām speciālajām zināšanām MI jomā, un tiem savi uzdevumi būtu jāveic neatkarīgi un objektīvi un jānodrošina uzdevumu un darbību izpildes gaitā iegūtās informācijas un datu konfidencialitāte. Lai varētu stiprināt valstu spējas, kas vajadzīgas šīs regulas efektīvai izpildei, dalībvalstīm to izpildes darbībām vajadzētu būt iespējai lūgt atbalstu no ekspertu rezerves, kas veido zinātnisko grupu.
(152)
Selleks et toetada tehisintellektisüsteemidega seotud nõuetekohast jõustamist ja tugevdada liikmesriikide suutlikkust, tuleks luua liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuurid ja teha need liikmesriikidele kättesaadavaks.
(152)
Lai atbalstītu MI sistēmu pienācīgu izpildi un stiprinātu dalībvalstu spējas, būtu jāizveido Savienības MI testēšanas atbalsta struktūras, kas būtu jādara pieejamas dalībvalstīm.
(153)
Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel on keskne roll liikmesriikidel. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama vähemalt ühe teavitava asutuse ja vähemalt ühe turujärelevalveasutuse riigi pädevateks asutusteks, eesmärgiga teha järelevalvet käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise üle. Liikmesriigid võivad otsustada määrata vastavalt oma riiklikele organisatsioonilistele iseärasustele ja vajadustele mis tahes avalik-õigusliku üksuse täitma käesoleva määruse tähenduses riigi pädeva asutuse ülesandeid. Selleks et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ühtne kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, peaks iga liikmesriik määrama turujärelevalveasutuse, mis toimiks ühtse kontaktpunktina.
(153)
Dalībvalstīm ir būtiska loma šīs regulas piemērošanā un izpildē. Šajā sakarā katrai dalībvalstij šīs regulas piemērošanas un īstenošanas uzraudzībai būtu jāizraugās vismaz viena paziņojošā iestāde un vismaz viena tirgus uzraudzības iestāde kā valsts kompetentās iestādes. Dalībvalstis var nolemt iecelt jebkāda veida publisku struktūru valsts kompetento iestāžu uzdevumu veikšanai šīs regulas nozīmē saskaņā ar to konkrētajām valsts organizatoriskajām iezīmēm un vajadzībām. Lai vairotu dalībvalstu organizatorisku efektivitāti un izveidotu vienotu kontaktpunktu saziņai ar sabiedrību un citiem partneriem dalībvalstu un Savienības līmenī, katrai dalībvalstij būtu jāizraugās tirgus uzraudzības iestāde, kas darbojas kā vienotais kontaktpunkts.
(154)
Riigi pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta, et järgida oma tegevuse ja ülesannete täitmisel objektiivsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Nende asutuste liikmed peaksid hoiduma igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega, ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(154)
Valsts kompetentām iestādēm savas pilnvaras būtu jāīsteno neatkarīgi, objektīvi un bez aizspriedumiem, lai aizsargātu savu darbību un uzdevumu objektivitātes principus un nodrošinātu šīs regulas piemērošanu un īstenošanu. Šo iestāžu locekļiem būtu jāatturas no jebkādas rīcības, kas nav saderīga ar viņu pienākumiem, un uz viņiem būtu jāattiecina šajā regulā paredzētie konfidencialitātes noteikumi.
(155)
Tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saavad võtta oma süsteemide ja projekteerimis- ja arendusprotsessi parandamiseks arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi või võtta õigeaegselt võimalikke parandusmeetmeid, peaks kõigil pakkujatel olema sisse seatud turustamisjärgse seire süsteem. Asjakohasel juhul peaks turustamisjärgne seire hõlmama analüüsi koostoime kohta muude tehisintellektisüsteemidega, sealhulgas muude seadmete ja tarkvaraga. Turustamisjärgne seire ei peaks hõlmama õiguskaitseasutustest juurutajate tundlikke operatiivandmeid. Selline süsteem on oluline ka selleks, et tõhusamalt ja õigeaegsemalt tegeleda riskidega, mis tulenevad suure riskiga tehisintellektisüsteemidest, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist. Seoses sellega tuleks pakkujatelt nõuda ka seda, et neil oleks olemas süsteem, mille abil teatada asjaomastele asutustele kõikidest tõsistest intsidentidest, mis tulenevad nende tehisintellektisüsteemide kasutamisest, st intsidentidest või tõrgetest, mis põhjustavad surma või tõsist tervisekahju, elutähtsa taristu haldamise ja käitamise tõsiseid ja pöördumatuid häireid, põhiõiguste kaitseks ette nähtud liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumist või tõsist kahju varale või keskkonnale.
(155)
Lai nodrošinātu, ka augsta riska MI sistēmu nodrošinātāji pieredzi augsta riska MI sistēmu lietošanā var ņemt vērā, uzlabojot savas sistēmas un projektēšanas un izstrādes procesu, vai savlaicīgi veikt jebkādu iespējamu korektīvu darbību, visiem nodrošinātājiem būtu jāizveido pēctirgus pārraudzības sistēma. Attiecīgā gadījumā pēctirgus pārraudzībai būtu jāietver analīze par mijiedarbību ar citām MI sistēmām, tostarp citām ierīcēm un programmatūru. Pēctirgus pārraudzībai nevajadzētu attiekties uz uzturētāju, kas ir tiesībaizsardzības iestādes, sensitīviem operatīvajiem datiem. Minētā sistēma ir svarīga arī, lai varētu efektīvi un savlaicīgi novērst iespējamos riskus, kas rodas, MI sistēmām turpinot “mācīties” pēc to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā. Šajā kontekstā būtu arī jānosaka, ka nodrošinātājiem ir jāievieš sistēma ar mērķi ziņot attiecīgajām iestādēm par to MI sistēmu lietošanas izraisītiem nopietniem incidentiem, proti, incidentu vai darbības traucējumu, kas izraisa nāvi vai nopietnu kaitējumu veselībai, nopietniem un neatgriezeniskiem kritiskās infrastruktūras pārvaldības un darbības traucējumiem, Savienības tiesību aktos pamattiesību aizsardzībai paredzēto pienākumu pārkāpumiem vai nopietnu kaitējumu īpašumam vai videi.
(156)
Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Käesoleva määruse kohaselt määratud turujärelevalveasutustel peaksid olema kõik käesoleva määruse ja määruse (EL) 2019/1020 kohased täitmise tagamise volitused ning nad peaksid kasutama oma volitusi ja täitma oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta. Kuigi enamiku tehisintellektisüsteemide suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kohaseid konkreetseid nõudeid ja kohustusi, võivad turujärelevalveasutused võtta meetmeid kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, kui need kujutavad endast ohtu vastavalt käesolevale määrusele. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu institutsioonide, asutuste ja organite eripära tõttu on asjakohane määrata nende jaoks pädevaks turujärelevalveasutuseks Euroopa Andmekaitseinspektor. See ei tohiks piirata riigi pädevate asutuste nimetamist liikmesriikide poolt. Turujärelevalvetoimingud ei tohiks mõjutada järelevalve alla kuuluvate üksuste võimet täita oma ülesandeid sõltumatult, kui selline sõltumatus on nõutav liidu õiguses.
(156)
Lai nodrošinātu šajā regulā, kas ir Savienības saskaņošanas tiesību akts, noteikto prasību un pienākumu pienācīgu un iedarbīgu izpildi, ar Regulu (ES) 2019/1020 izveidotā tirgus uzraudzības un produktu atbilstības sistēma būtu jāpiemēro pilnībā. Tirgus uzraudzības iestādēm, kas izraudzītas, ievērojot šo regulu, vajadzētu būt visām izpildes pilnvarām, kas paredzētas šajā regulā un Regulā (ES) 2019/1020, un tām būtu jāīsteno savas pilnvaras un jāveic savi pienākumi neatkarīgi, objektīvi un bez aizspriedumiem. Lai gan uz lielāko daļu MI sistēmu neattiecas konkrētas prasības un pienākumi, kas paredzēti šajā regulā, tirgus uzraudzības iestādes var veikt pasākumus attiecībā uz visām MI sistēmām, ja tās saskaņā ar šo regulu rada risku. Ņemot vērā šīs regulas piemērošanas jomā ietilpstošo Savienības iestāžu, aģentūru un struktūru konkrēto raksturu, ir lietderīgi izraudzīties Eiropas Datu aizsardzības uzraudzītāju par to kompetento tirgus uzraudzības iestādi. Tam nebūtu jāskar valsts kompetento iestāžu izraudzīšanās, ko veic dalībvalstis. Tirgus uzraudzības darbībām nevajadzētu ietekmēt uzraudzīto vienību spēju neatkarīgi veikt savus uzdevumus, ja šāda neatkarība ir prasīta Savienības tiesību aktos.
(157)
Käesolev määrus ei piira põhiõigusi kaitsva liidu õiguse kohaldamise järelevalvega tegelevate asjaomaste riiklike ametiasutuste või organite, sealhulgas võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja andmekaitseasutuste pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust. Kui see on nende volituste täitmiseks vajalik, peaks neil riiklikel ametiasutustel või organitel olema samuti juurdepääs igasugusele käesoleva määruse alusel koostatud dokumentatsioonile. Tuleks kehtestada konkreetne kaitsemenetlus, et tagada piisav ja õigeaegne täitmise tagamine tehisintellektisüsteemide osas, mis kujutavad endast ohtu tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Selliste endast riski kujutavate tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestatud menetlust tuleks kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kujutavad endast riski, keelatud süsteemide suhtes, mis on turule lastud, kasutusele võetud või mida kasutatakse, rikkudes käesoleva määruse sätteid keelatud kasutusviiside kohta, ning tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tehtud kättesaadavaks käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõudeid rikkudes ja kujutavad endast riski.
(157)
Šī regula neskar to attiecīgo valsts publisku iestāžu vai struktūru kompetenci, uzdevumus, pilnvaras un neatkarību, kuras uzrauga Savienības tiesību aktu, kas aizsargā pamattiesības, piemērošanu, tostarp līdztiesības struktūru un datu aizsardzības iestāžu kompetenci, uzdevumus, pilnvaras un neatkarību. Kad tas nepieciešams to pilnvaru īstenošanai, minētajām valstu publiskām iestādēm vai struktūrām vajadzētu būt arī piekļuvei jebkādai dokumentācijai, kas sagatavota saskaņā ar šo regulu. Būtu jānosaka konkrēta drošības procedūra, lai nodrošinātu pienācīgu un savlaicīgu izpildi attiecībā uz MI sistēmām, kas rada risku veselībai, drošībai un pamattiesībām. Procedūra attiecībā uz šādām MI sistēmām, kas rada risku, būtu jāpiemēro augsta riska MI sistēmām, kas rada risku, aizliegtām sistēmām, kas laistas tirgū, nodotas ekspluatācijā vai izmantotas, pārkāpjot šajā regulā noteikto aizliegto praksi, un MI sistēmām, kas darītas pieejamas, pārkāpjot šajā regulā noteiktās pārredzamības prasības, un rada risku.
(158)
Finantsteenuseid käsitlev liidu õigus sisaldab sisemise juhtimissüsteemi ja riskihalduse kohta käivaid õigusnorme ja nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud finantsasutuste suhtes nende teenuste pakkumise käigus, kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad tehisintellektisüsteeme. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjaomaste õigusnormide ja nõuete järjepideva kohaldamise ja täitmise tagamiseks tuleks nende õigusaktide järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused, eelkõige pädevad asutused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/48/EÜ, (47) 2009/138/EÜ, (48) 2013/36/EL, (49) 2014/17/EL (50) ja (EL) 2016/97, (51) määrata nende vastava pädevuse piires pädevateks asutusteks, kes tegelevad käesoleva määruse rakendamise järelevalvega, sealhulgas turujärelevalvega, seoses reguleeritud ja järelevalve all olevate finantsasutuste pakutavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemidega, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad määrata kõnealuseid turujärelevalveülesandeid täitma mõne muu asutuse. Kõnealustel pädevatel asutustel peaksid olema kõik käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2019/1020 tulenevad volitused tagada käesoleva määruse nõuete ja kohustuste täitmine, sealhulgas õigus viia läbi tagantjärele tehtavaid turujärelevalvetoiminguid, mida saab asjakohasel juhul integreerida nende olemasolevatesse, asjaomasest finantsteenuseid käsitlevast liidu õigusest tulenevasse järelevalvemehhanismidesse ja -menetlustesse. Otstarbekas on näha ette, et käesoleva määruse alusel turujärelevalveasutusena tegutsevad riiklikud asutused, kes vastutavad direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste järelevalve eest ja osalevad nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (52) loodud ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid viivitamata esitama Euroopa Keskpangale turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi seoses kõnealuses määruses sätestatud Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannetega. Et veelgi suurendada käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õigusnormide sidusust, on ühtlasi otstarbekas integreerida pakkujate mõned riskijuhtimise, turustamisjärgse seire ja dokumentatsiooniga seotud menetluslikud kohustused direktiivi 2013/36/EL kohastesse olemasolevatesse kohustustesse ja menetlustesse. Kattuvuse vältimiseks tuleks ette näha ka piiratud erandid seoses pakkujate kvaliteedijuhtimissüsteemidega ja seirekohustusega, mis on pandud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate, niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse direktiiviga 2013/36/EL reguleeritud krediidiasutuste suhtes. Sama korda tuleks kohaldada direktiivi 2009/138/EÜ kohaste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate ning direktiivi (EL) 2016/97 kohaste kindlustusvahendajate suhtes ning muud liiki finantsasutuste suhtes, kes peavad täitma liidu finantsteenuseid käsitleva asjakohase õiguse kohaselt kehtestatud sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega seotud nõudeid, et tagada järjepidevus ja võrdne kohtlemine finantssektoris.
(158)
Savienības tiesību akti finanšu pakalpojumu jomā ietver iekšējās pārvaldes un riska pārvaldības noteikumus un prasības, kas attiecas uz regulētām finanšu iestādēm minēto pakalpojumu sniegšanas gaitā, arī tad, kad tās lieto MI sistēmas. Lai nodrošinātu šajā regulā noteikto pienākumu un Savienības finanšu pakalpojumu tiesību aktu attiecīgo noteikumu un prasību saskaņotu piemērošanu un izpildi, par minēto tiesību aktu uzraudzību un izpildi kompetentās iestādes, jo īpaši tās kompetentās iestādes, kas definētas Eiropas Parlamenta un Padomes Regulā (ES) Nr. 575/2013 (46) un Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvās 2008/48/EK (47), 2009/138/EK (48), 2013/36/ES (49), 2014/17/ES (50) un (ES) 2016/97 (51), savas attiecīgās kompetences ietvaros būtu jāizraugās par kompetentajām iestādēm šīs regulas īstenošanas uzraudzībai, tostarp tirgus uzraudzības darbībām, attiecībā uz MI sistēmām, kuras nodrošina vai izmanto regulētas un uzraudzītas finanšu iestādes, ja vien dalībvalstis nenolemj izraudzīties citu iestādi šo tirgus uzraudzības uzdevumu izpildei. Minētajām kompetentajām iestādēm vajadzētu būt visām pilnvarām, kas paredzētas šajā regulā un Regulā (ES) 2019/1020, lai izpildītu šajā regulā noteiktās prasības un pienākumus, tostarp pilnvarām veikt ex post tirgus uzraudzības darbības, kuras attiecīgā gadījumā var integrēt to esošajos uzraudzības mehānismos un procedūrās, kā paredzēts attiecīgajos Savienības tiesību aktos finanšu pakalpojumu jomā. Ir lietderīgi paredzēt, ka, pildot tirgus uzraudzības iestādes pienākumus, kā tas paredzēts šajā regulā, valstu iestādēm, kas atbild par to kredītiestāžu uzraudzību, kuras tiek regulētas ar Direktīvu 2013/36/ES un kuras piedalās vienotajā uzraudzības mehānismā, kas izveidots ar Padomes Regulu (ES) Nr. 1024/2013 (52), būtu nekavējoties jāziņo Eiropas Centrālajai bankai visa tirgus uzraudzības darbību gaitā identificētā informācija, kas varētu būt noderīga Eiropas Centrālās bankas prudenciālās uzraudzības uzdevumu veikšanai, kā noteikts minētajā regulā. Lai vēl vairāk uzlabotu saskaņotību starp šo regulu un noteikumiem, kuri attiecas uz kredītiestādēm, ko regulē Direktīva 2013/36/ES, ir arī lietderīgi dažus nodrošinātāju procesuālos pienākumus saistībā ar riska pārvaldību, pēctirgus pārraudzību un dokumentāciju integrēt pašreizējos pienākumos un procedūrās, kas noteiktas Direktīvā 2013/36/ES. Lai novērstu pārklāšanos, būtu jāparedz arī ierobežotas atkāpes attiecībā uz nodrošinātāju kvalitātes vadības sistēmu un pārraudzības pienākumu, kas noteikts augsta riska MI sistēmu uzturētājiem, ciktāl tie attiecas uz kredītiestādēm, ko regulē Direktīva 2013/36/ES. Tas pats režīms būtu jāpiemēro apdrošināšanas un pārapdrošināšanas sabiedrībām un apdrošināšanas pārvaldītājsabiedrībām saskaņā ar Direktīvu 2009/138/EK un apdrošināšanas starpniekiem saskaņā ar Direktīvu (ES) 2016/97, kā arī cita veida finanšu iestādēm, uz kurām attiecas prasības par iekšējo pārvaldi, mehānismiem vai procesiem, kas noteiktas, ievērojot attiecīgos Savienības tiesību aktus finanšu pakalpojumu jomā, lai nodrošinātu konsekvenci un vienlīdzīgu attieksmi finanšu nozarē.
(159)
Igal käesoleva määruse lisas loetletud biomeetriliste andmete valdkonnaga seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide turujärelevalveasutusel, kui neid süsteeme kasutatakse õiguskaitseks, rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduseks või õigusemõistmiseks ja demokraatlikeks protsessideks, peaksid olema tõhusad uurimis- ja parandusvolitused, sealhulgas vähemalt õigus saada juurdepääs kõigile töödeldavatele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kasutada oma volitusi täiesti sõltumatult. Käesoleva määrusega kehtestatud tundlikele operatiivandmetele juurdepääsu piirangud ei tohiks piirata neile asutustele direktiiviga (EL) 2016/680 antud volitusi. Ükski käesoleva määruse kohane erand, mis puudutab andmete avaldamist riiklikele andmekaitseasutustele, ei tohiks mõjutada nende asutuste praeguseid või tulevasi volitusi väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala.
(159)
Katrai šīs regulas pielikumā uzskaitītajai augsta riska MI sistēmu tirgus uzraudzības iestādei biometrijas jomā, ciktāl minētās sistēmas tiek izmantotas tiesībaizsardzības, migrācijas, patvēruma un robežkontroles pārvaldības vai tiesvedības un demokrātisko procesu nolūkos, vajadzētu būt efektīvām izmeklēšanas un korektīvām pilnvarām, tostarp vismaz pilnvarām iegūt piekļuvi visiem apstrādātajiem personas datiem un visai informācijai, kas vajadzīga tās uzdevumu izpildei. Tirgus uzraudzības iestādēm vajadzētu būt iespējai īstenot savas pilnvaras, rīkojoties pilnīgi neatkarīgi. Jebkuram ierobežojumam, kas attiecas uz to piekļuvi sensitīviem operatīvajiem datiem saskaņā ar šo regulu, nevajadzētu skart pilnvaras, kas tām piešķirtas ar Direktīvu (ES) 2016/680. Nevienam izņēmumam, kas attiecas uz datu izpaušanu valsts datu aizsardzības iestādēm saskaņā ar šo regulu, nevajadzētu ietekmēt minēto iestāžu pašreizējās vai turpmākās pilnvaras ārpus šīs regulas piemērošanas jomu.
(160)
Turujärelevalveasutused ja komisjon peaksid saama teha ettepanekuid ühismeetmete, sealhulgas ühiste uurimiste kohta, mida viivad läbi turujärelevalveasutused või turujärelevalveasutused koos komisjoniga ja mille eesmärk on edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid käesoleva määruse kohta seoses selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetsete kategooriatega, mille puhul on leitud, et need kujutavad endast tõsist riski kahes või enamas liikmesriigis. Nõuete täitmise edendamiseks tuleks võtta ühismeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9. Ühisuurimiste koordineerimistoe peaks tagama tehisintellektiamet.
(160)
Tirgus uzraudzības iestādēm un Komisijai vajadzētu būt iespējai ierosināt kopīgas darbības, tostarp kopīgas izmeklēšanas, kas jāveic tirgus uzraudzības iestādēm vai tirgus uzraudzības iestādēm kopā ar Komisiju, nolūkā veicināt atbilstību, konstatēt neatbilstību, uzlabot informētību un sniegt norādījumus saistībā ar šo regulu attiecībā uz konkrētām augsta riska MI sistēmu kategorijām, par kurām konstatēts, ka tās rada nopietnu risku divās vai vairāk dalībvalstīs. Kopīgas darbības nolūkā veicināt atbilstību būtu jāveic saskaņā ar Regulas (ES) 2019/1020 9. pantu. MI birojam būtu jānodrošina kopīgās izmeklēšanas centrāla koordinācija.
(161)
On vaja selgitada liidu ja liikmesriikide tasandi kohustusi ja pädevusi seoses üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemidega. Pädevuste kattumise vältimiseks peaks juhul, kui tehisintellektisüsteem põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ning mudelit ja süsteemi pakub sama pakkuja, toimuma järelevalve liidu tasandil tehisintellektiameti kaudu, kellel peaks selleks olema turujärelevalveasutuse volitused määruse (EL) 2019/1020 tähenduses. Kõigil muudel juhtudel vastutavad tehisintellektisüsteemide järelevalve eest riiklikud turujärelevalveasutused. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide puhul, mida juurutajad saavad kasutada otse vähemalt ühel eesmärgil, mis on liigitatud suure riskiga eesmärgiks, peaksid turujärelevalveasutused tegema tehisintellektiametiga koostööd, et hinnata nõuetele vastavust ning teavitada sellest nõukoda ja teisi turujärelevalveasutusi. Lisaks peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik taotleda tehisintellektiametilt abi, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik suure riskiga tehisintellektisüsteemi uurimist lõpule viia, kuna sellel puudub juurdepääs teatavale teabele, mis on seotud üldotstarbelise tehisintellektimudeliga, millel suure riskiga tehisintellektisüsteem põhineb. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatud menetlust, mis käsitleb piiriülest vastastikust abi, mutatis mutandis.
(161)
Savienības un valstu līmenī ir jāprecizē pienākumi un kompetences attiecībā uz MI sistēmām, kas balstās uz vispārīga lietojuma MI modeļiem. Lai izvairītos no kompetenču pārklāšanās gadījumos, kad MI sistēma balstās uz vispārīga lietojuma MI modeli un šā modeļa un sistēmas nodrošināšanu veic viens un tas pats nodrošinātājs, uzraudzībai būtu jānotiek Savienības līmenī ar MI biroja starpniecību, kuram šajā nolūkā vajadzētu būt tirgus uzraudzības iestādes pilnvarām Regulas (ES) 2019/1020 nozīmē. Visos pārējos gadījumos valstu tirgus uzraudzības iestādes saglabā atbildību par MI sistēmu uzraudzību. Tomēr attiecībā uz vispārīga lietojuma MI sistēmām, kuras uzturētāji var tieši izmantot vismaz vienam nolūkam, kas ir klasificēts kā augsta riska nolūks, tirgus uzraudzības iestādēm būtu jāsadarbojas ar MI biroju, lai veiktu atbilstības izvērtēšanu un attiecīgi informētu padomi un citas tirgus uzraudzības iestādes. Turklāt tirgus uzraudzības iestādēm vajadzētu būt iespējai pieprasīt palīdzību no MI biroja, ja tirgus uzraudzības iestāde nespēj pabeigt izmeklēšanu attiecībā uz augsta riska MI sistēmu, jo tā nevar piekļūt noteiktai informācijai, kas ir saistīta ar vispārīga lietojuma MI modeli, uz kuru balstās augsta riska MI sistēma. Tādos gadījumos mutatis mutandis būtu jāpiemēro Regulas (ES) 2019/1020 VI nodaļas procedūra attiecībā uz savstarpējo palīdzību pārrobežu lietās.
(162)
Selleks et liidu keskset oskusteavet ja koostoimet liidu tasandil parimal viisil ära kasutada, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise volitused kuuluma komisjoni pädevusse. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta kõik vajalikud meetmed, et jälgida käesoleva määruse tõhusat rakendamist seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega. Ametil peaks olema võimalik uurida üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimalikke rikkumisi nii omal algatusel, järelevalvetegevuse tulemuste põhjal kui ka turujärelevalveasutuste taotlusel kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega. Selleks et toetada tehisintellektiameti tõhusat järelevalvet, peaks see nägema ette võimaluse, et järgmise etapi pakkujad saavad esitada kaebusi üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -süsteemide pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimaliku rikkumise kohta.
(162)
Lai pēc iespējas labāk izmantotu Savienības centralizētās speciālās zināšanas un sinerģijas Savienības līmenī, Komisijas kompetencē vajadzētu būt vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju uzraudzībai un izpildes pilnvarām. MI birojam vajadzētu būt iespējai veikt visas nepieciešamās darbības, lai pārraudzītu šīs regulas efektīvu īstenošanu attiecībā uz vispārīga lietojuma MI modeļiem. Tai vajadzētu būt iespējai izmeklēt iespējamus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju noteikumu pārkāpumus gan pēc savas iniciatīvas, ņemot vērā pārraudzības darbību rezultātus, gan pēc tirgus uzraudzības iestāžu pieprasījuma saskaņā ar šajā regulā izklāstītajiem nosacījumiem. Lai atbalstītu MI biroja efektīvu pārraudzību, tai vajadzētu paredzēt iespēju lejasposma nodrošinātājiem iesniegt sūdzības par iespējamiem to noteikumu pārkāpumiem, kas attiecas uz vispārīga lietojuma MI modeļu un sistēmu nodrošinātājiem.
(163)
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite juhtimissüsteemide täiendamiseks peaks teaduskomisjon toetama tehisintellektiameti seiretegevust ja võib teatavatel juhtudel edastada tehisintellektiametile kvalifitseeritud hoiatusteateid, mille põhjal alustatakse järelkontrolle, näiteks uurimisi. See peaks olema nii juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel kujutab endast konkreetset ja tuvastatavat riski liidu tasandil. Lisaks peaks see nii olema juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab kriteeriumidele, mis annaksid alust liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Selleks et anda teaduskomisjonile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tuleks ette näha mehhanism, mille abil teaduskomisjon saab taotleda, et komisjon nõuaks pakkujalt dokumentatsiooni või teavet.
(163)
Lai papildinātu vispārīga lietojuma MI modeļu pārvaldības sistēmas, zinātniskajai grupai būtu jāatbalsta MI biroja pārraudzības darbības un atsevišķos gadījumos tā var MI birojam sniegt kvalificētus brīdinājumus, kuri izraisa turpmākus pasākumus, piemēram, izmeklēšanu. Tam būtu jāattiecas uz gadījumiem, kad zinātniskajai grupai ir pamats aizdomām, ka vispārīga lietojuma MI modelis rada konkrētu un identificējamu risku Savienības līmenī. Turklāt tam būtu jāattiecas uz gadījumiem, kad zinātniskajai grupai ir pamats aizdomām, ka vispārīga lietojuma MI modelis atbilst kritērijiem, kuru dēļ tas tiktu klasificēts kā vispārīga lietojuma MI modelis ar sistēmisku risku. Lai zinātniskajai grupai sniegtu informāciju, kas vajadzīga minēto uzdevumu izpildei, būtu jāparedz mehānisms, saskaņā ar kuru zinātniskā grupa var pieprasīt Komisijai, lai tā pieprasa dokumentāciju vai informāciju no nodrošinātāja.
(164)
Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida käesolevas määruses sätestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste tõhusat rakendamist ja täitmist. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik uurida võimalikke rikkumisi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud volitustega, sealhulgas nõudes dokumentatsiooni ja teavet, viies läbi hindamisi ning nõudes üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatelt meetmete võtmist. Selleks et kasutada sõltumatut oskusteavet, peaks tehisintellektiametil olema võimalik kaasata hindamise käigus sõltumatuid eksperte, kes hindamisi ameti nimel läbi viivad. Kohustuste täitmine peaks olema tagatud, muu hulgas nõudes asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas riskimaandusmeetmeid tuvastatud süsteemsete riskide korral, ning piirates mudeli turul kättesaadavaks tegemist, võttes selle turult tagasi või nõudes tagasi. Kui see on lisaks käesolevas määruses sätestatud menetlusõigustele vajalik, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel olema kaitsemeetmena määruse (EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigused, mida tuleks kohaldada mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.
(164)
MI birojam vajadzētu būt iespējai veikt nepieciešamās darbības, lai pārraudzītu šajā regulā noteikto vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pienākumu efektīvu īstenošanu un izpildi. MI birojam vajadzētu būt iespējai izmeklēt iespējamos pārkāpumus saskaņā ar šajā regulā paredzētajām pilnvarām, tostarp, pieprasot dokumentāciju un informāciju, veicot izvērtēšanu, kā arī pieprasot vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem veikt pasākumus. Veicot izvērtēšanu, nolūkā izmantot neatkarīgas speciālās zināšanas, MI birojam vajadzētu būt iespējai piesaistīt neatkarīgus ekspertus, lai tie veiktu izvērtēšanu tā vārdā. Atbilstība pienākumiem būtu jāpanāk, cita starpā pieprasot veikt pienācīgus pasākumus, tostarp riska mazināšanas pasākumus identificēto sistēmisko risku gadījumā, kā arī ierobežojot modeļa pieejamību tirgū, to izņemot vai atsaucot no tirgus. Drošības nolūkā, vajadzības gadījumā pārsniedzot šajā regulā paredzētās procesuālās tiesības, vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem vajadzētu būt Regulas (ES) 2019/1020 18. pantā paredzētajām procesuālajām tiesībām, kas mutatis mutandis būtu jāpiemēro, neskarot konkrētākas šajā regulā paredzētās procesuālās tiesības.
(165)
Muude tehisintellektisüsteemide kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamine kooskõlas käesoleva määruse nõuetega võib aidata kaasa eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti laialdasemale levikule liidus. Muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid tuleks julgustada koostama käitumisjuhendeid, sealhulgas nendega seotud juhtimismehhanisme, mille eesmärk on edendada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavate mõne või kõigi kohustuslike nõuete vabatahtlikku kohaldamist, mida on kohandatud vastavalt süsteemide sihtotstarbele ja väiksemale kaasnevale riskile ning võttes arvesse kättesaadavaid tehnilisi lahendusi ja tööstuse parimaid tavasid, nagu mudeli- ja andmekaardid. Kõigi tehisintellektisüsteemide, olgu need siis suure riskiga või mitte, ja tehisintellektimudelite pakkujaid ja vajaduse korral juurutajaid tuleks samuti julgustada vabatahtlikult kohaldama täiendavaid nõudeid, mis on seotud näiteks liidu usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistes sätestatud elementidega, keskkonnakestlikkusega, tehisintellektipädevuse meetmetega, tehisintellektisüsteemide kaasava ja mitmekesise projekteerimise ja arendamisega, sealhulgas tähelepanu pööramisega vähekaitstud isikutele ja juurdepääsetavusega puuetega inimeste jaoks, sidusrühmade osalemisega, kaasates vajaduse korral asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid tehisintellektisüsteemide projekteerimisse ja arendamisse, ning arendusmeeskondade mitmekesisusega, sealhulgas soolise tasakaaluga. Vabatahtlike tegevusjuhendite tõhususe tagamiseks peaksid need põhinema selgetel eesmärkidel ja peamistel tulemusnäitajatel, et mõõta nende eesmärkide saavutamist. Samuti tuleks neid vajaduse korral töötada välja kaasaval viisil, kaasates asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid. Komisjon võib töötada välja algatusi, sealhulgas valdkondlikke algatusi, et aidata vähendada tehnilisi tõkkeid, mis takistavad tehisintellekti arendamise jaoks toimuvat piiriülest andmevahetust, keskendudes muu hulgas andmetele juurdepääsu taristule ning eri andmeliikide semantilisele ja tehnilisele koostalitlusvõimele.
(165)
Tādu MI sistēmu, kas nav augsta riska MI sistēmas, izstrāde saskaņā ar šīs regulas prasībām varētu izraisīt ētiska un uzticama mākslīgā intelekta plašāku ieviešanu Savienībā. Tādu MI sistēmu, kas nav augsta riska sistēmas, nodrošinātāji būtu jāmudina izstrādāt rīcības kodeksus, tostarp saistītus pārvaldības mehānismus, kuru mērķis būtu veicināt dažu vai visu augsta riska MI sistēmām piemērojamo obligāto prasību brīvprātīgu piemērošanu, kuras pielāgotas, ņemot vērā sistēmu paredzēto nolūku un saistīto zemāko risku, kā arī ņemot vērā pieejamos tehniskos risinājumus un nozares paraugpraksi, piemēram, modeļus un datu kartes. Tāpat visus MI sistēmu – neatkarīgi no tā, vai tās ir vai nav augsta riska sistēmas,– un MI modeļu uzturētājus un attiecīgā gadījumā ieviesējus būtu jāmudina brīvprātīgi piemērot papildu prasības, kas ir saistītas, piemēram, ar elementiem Savienības ētikas vadlīnijās uzticamam MI, ar vides ilgtspēju, MI pratības pasākumiem, iekļaujošu un daudzveidīgu MI sistēmu projektēšanu un izstrādi, tostarp pievēršot uzmanību neaizsargātām personām un pieejamībai personām ar invaliditāti, ar ieinteresēto personu līdzdalību, attiecīgā gadījumā MI sistēmu projektēšanā un izstrādē iesaistot attiecīgās ieinteresētās personas, piemēram, uzņēmēju un pilsoniskās sabiedrības organizācijas, akadēmiskās aprindas, pētniecības organizācijas, arodbiedrības un patērētāju aizsardzības organizāciju, un ar daudzveidību, tostarp dzimumu līdzsvaru izstrādes komandās. Lai nodrošinātu brīvprātīgo rīcības kodeksu efektivitāti, to pamatā vajadzētu būt skaidriem mērķiem un galvenajiem snieguma rādītājiem, lai izmērītu minēto mērķu sasniegšanu. Attiecīgā gadījumā tie būtu jāizstrādā arī iekļaujošā veidā, iesaistot attiecīgās ieinteresētās personas, piemēram, uzņēmēju un pilsoniskās sabiedrības organizācijas, akadēmiskās aprindas, pētniecības organizācijas, arodbiedrības un patērētāju aizsardzības organizāciju. Komisija var izstrādāt iniciatīvas, tostarp nozaru iniciatīvas, ar mērķi veicināt tādu tehnisko šķēršļu mazināšanu, kuri kavē pārrobežu datu apmaiņu MI izstrādei, tostarp par datu piekļuves infrastruktūru un dažādu veidu datu semantisko un tehnisko savietojamību.
(166)
On oluline, et tehisintellektisüsteemid, mis on seotud toodetega, mis ei ole käesoleva määruse alusel suure riskiga ja mis seega ei pea vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes sätestatud nõuetele, oleksid siiski ohutud, kui need turule lastakse või kasutusele võetakse. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse turvaabinõuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/988 (53).
(166)
Ir svarīgi, lai ar produktiem saistītas MI sistēmas, kuras saskaņā ar šo regulu nav augsta riska sistēmas un kurām līdz ar to nav jāatbilst prasībām, kas šajā regulā noteiktas augsta riska MI sistēmām, tomēr būtu drošas, kad tās tiek laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā. Minētā mērķa sekmēšanas nolūkā Eiropas Parlamenta un Padomes Regula (ES) 2023/988 (53) tiktu piemērota kā drošības tīkls.
(167)
Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust kooskõlas liidu või riigisisese õigusega. Nad peaksid täitma oma ülesandeid ja tegutsema viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi, käesoleva määruse tõhusat rakendamist, avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huve, kriminaal- ja haldusmenetluste terviklust ning salastatud teabe terviklust.
(167)
Lai nodrošinātu uzticēšanās pilnu un konstruktīvu sadarbību starp kompetentajām iestādēm Savienības un valstu līmenī, visām šīs regulas piemērošanā iesaistītajām personām būtu jāievēro savu uzdevumu veikšanas gaitā iegūtās informācijas un datu konfidencialitāte saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem. Tām savi uzdevumi un darbības būtu jāveic tā, lai jo īpaši aizsargātu intelektuālā īpašuma tiesības, konfidenciālu uzņēmējdarbības informāciju un komercnoslēpumus, šīs regulas efektīvu īstenošanu, sabiedrības un valsts drošības intereses, kriminālprocesu un administratīvo procesu neaizskaramību un klasificētas informācijas integritāti.
(168)
Käesoleva määruse järgimine peaks olema tagatud karistuste määramise ja muude täitemeetmete abil. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamine, sealhulgas kehtestades mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende rikkumise eest, ning järgides ne bis in idem põhimõtet. Käesoleva määruse rikkumise eest määratavate halduskaristuste tugevdamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kehtestada teatavate konkreetsete rikkumiste eest määratavate haldustrahvide ülemmäärad. Trahvisummade hindamisel peaksid liikmesriigid võtma igal üksikjuhul arvesse kõiki konkreetse olukorra asjakohaseid asjaolusid, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige rikkumise laadi, raskusastet ja kestust ning selle tagajärgi ja pakkuja suurust, eelkõige juhul, kui pakkuja on VKE, sealhulgas idufirma. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus määrata trahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele.
(168)
Atbilstība šai regulai būtu jāpanāk, piemērojot sodus un citus izpildes panākšanas pasākumus. Dalībvalstīm būtu jāveic visi šīs regulas noteikumu īstenošanas nodrošināšanai nepieciešamie pasākumi, tostarp, nosakot iedarbīgus, samērīgus un atturošus sodus par noteikumu pārkāpumiem, un ievērojot ne bis in idem principu. Lai stiprinātu un saskaņotu administratīvos sodus par šīs regulas pārkāpumiem, būtu jāparedz maksimālais administratīvais naudas sods par konkrētiem specifiskiem pārkāpumiem. Novērtējot naudas sodu apmēru, dalībvalstīm katrā atsevišķā gadījumā būtu jāņem vērā visi attiecīgie konkrētās situācijas apstākļi, jo īpaši pienācīgi ņemot vērā pārkāpuma un tā seku raksturu, smagumu un ilgumu, kā arī nodrošinātāja lielumu, jo īpaši gadījumā, ja nodrošinātājs ir MVU, tostarp jaunuzņēmums. Eiropas Datu aizsardzības uzraudzītājam vajadzētu būt pilnvarotam uzlikt naudas sodus Savienības iestādēm, aģentūrām un struktūrām, kuras ietilpst šīs regulas piemērošanas jomā.
(169)
Käesoleva määrusega kehtestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste täitmine peaks olema tagatud muu hulgas trahvide abil. Selleks tuleks ette näha ka asjakohased trahvimäärad nende kohustuste rikkumise eest, sealhulgas komisjoni poolt käesoleva määruse kohaselt nõutud meetmete täitmata jätmise eest, kohaldades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjakohaseid aegumistähtaegu. Kõik komisjoni poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsused vaatab ELi toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus, sealhulgas seoses Euroopa Liidu Kohtu täieliku pädevusega karistuse määramisel ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt.
(169)
Atbilstība šajā regulā noteiktajiem vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pienākumiem būtu jāpanāk, cita starpā piemērojot naudas sodus. Šajā nolūkā būtu arī jānosaka atbilstošs naudas sodu apmērs par minēto pienākumu pārkāpumiem, tostarp par to pasākumu neievērošanu, kurus Komisija pieprasījusi saskaņā ar šo regulu, ievērojot atbilstīgus noilguma termiņus saskaņā ar proporcionalitātes principu. Visus lēmumus, ko saskaņā ar šo regulu pieņēmusi Komisija, var pārskatīt Eiropas Savienības Tiesa saskaņā ar LESD, tostarp Tiesas neierobežotajai jurisdikcijai attiecībā uz sankcijām, ievērojot LESD 261. pantu.
(170)
Liidu ja liikmesriigi õiguses on juba ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi tehisintellektisüsteemide kasutamine kahjustab. Ilma et see piiraks nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on alust arvata, et käesolevat määrust on rikutud, olema õigus asjaomasele turujärelevalveasutusele kaebus esitada.
(170)
Savienības un valstu tiesību aktos jau ir paredzēti efektīvi tiesiskās aizsardzības līdzekļi fiziskām un juridiskām personām, kuru tiesības un brīvības nelabvēlīgi ietekmē MI sistēmu lietošana. Neskarot minētos tiesiskos aizsardzības līdzekļus, jebkurai fiziskai vai juridiskai personai, kurai ir pamats uzskatīt, ka ir pārkāpta šī regula, vajadzētu būt tiesīgai iesniegt sūdzību attiecīgajai tirgus uzraudzības iestādei.
(171)
Mõjutatud isikutel peaks olema õigus selgitusele, kui juurutaja otsus põhineb peamiselt teatavate käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide väljundil ja kui see otsus tekitab õiguslikke tagajärgi või mõjutab neid isikuid sarnaselt märkimisväärselt viisil, mis nende arvates avaldab kahjulikku mõju nende tervisele, turvalisusele või põhiõigustele. See selgitus peaks olema selge ja sisukas ning andma aluse, mille põhjal saavad mõjutatud isikud oma õigusi kasutada. Õigust saada selgitust ei tohiks kohaldada selliste tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, mille suhtes kehtivad liidu või liikmesriigi õigusest tulenevad erandid või piirangud, ning seda õigust tuleks kohaldada ainult siis, kui see ei ole liidu õiguses juba ette nähtud.
(171)
Skartajām personām vajadzētu būt tiesībām saņemt paskaidrojumu, ja uzturētāja lēmums galvenokārt pamatojas uz iznākumu, kas iegūts no konkrētām augsta riska MI sistēmām, kuras ietilpst šīs regulas piemērošanas jomā, un ja minētais lēmums rada juridiskas sekas vai līdzīgā veidā būtiski ietekmē minētās personas tādā veidā, ka tās uzskata, ka tas nelabvēlīgi ietekmē to veselību, drošību vai pamattiesības. Minētajam skaidrojumam vajadzētu būt skaidram un jēgpilnam, un tam būtu jānodrošina pamats, saskaņā ar kuru skartās personas var īstenot savas tiesības. Tiesības saņemt paskaidrojumu nebūtu jāpiemēro tādu MI sistēmu lietošanai, attiecībā uz kurām izņēmumi vai ierobežojumi izriet no Savienības vai valsts tiesību aktiem, un tās būtu jāpiemēro tikai tiktāl, ciktāl šīs tiesības jau nav paredzētas Savienības tiesību aktos.
(172)
Isikuid, kes tegutsevad käesoleva määruse rikkumisest teatajatena, tuleks liidu õiguse alusel kaitsta. Seega tuleks käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (54).
(172)
Personas, kas attiecībā uz šīs regulas pārkāpumiem rīkojas kā trauksmes cēlēji, būtu jāaizsargā saskaņā ar Savienības tiesību aktiem. Tādēļ ziņošanai par šīs regulas pārkāpumiem un to personu aizsardzībai, kas ziņo par šādiem pārkāpumiem, būtu jāpiemēro Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīva (ES) 2019/1937 (54).
(173)
Tagamaks, et õigusraamistikku saab vajaduse korral kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tingimusi, mille alusel tehisintellektisüsteemi ei käsitata suure riskiga tehisintellektisüsteemina; suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu; tehnilist dokumentatsiooni käsitlevaid sätteid; ELi vastavusdeklaratsiooni sisu; vastavushindamismenetlusi käsitlevaid sätteid; sätteid, millega määratakse kindlaks need suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille suhtes tuleks kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinevat vastavushindamist; künnist, võrdlusaluseid ja näitajaid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamise õigusnormides, sealhulgas neid võrdlusaluseid ja näitajaid täiendades; kriteeriume süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks; üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate tehnilist dokumentatsiooni ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele esitatavat läbipaistvusteavet.. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (55) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(173)
Lai nodrošinātu, ka tiesisko regulējumu vajadzības gadījumā ir iespējams pielāgot, būtu jādeleģē Komisijai pilnvaras pieņemt aktus saskaņā ar LESD 290. pantu ar mērķi grozīt nosacījumus, saskaņā ar kuriem MI sistēma nav uzskatāma par augsta riska sistēmu, MI sistēmu sarakstu, noteikumus par tehnisko dokumentāciju, ES atbilstības deklarācijas saturu, noteikumus par atbilstības novērtēšanas procedūrām, noteikumus, ar ko nosaka augsta riska MI sistēmas, kurām būtu jāpiemēro atbilstības novērtēšanas procedūra, kas balstīta uz kvalitātes vadības sistēmas un tehniskās dokumentācijas novērtēšanu, maksimālo vērtību, kritērijus un rādītājus, tostarp, papildinot minētos kritērijus un rādītājus, noteikumus par vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmisku risku klasificēšanu, vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmisku risku izraudzīšanās kritērijus, tehnisko dokumentāciju vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem un informāciju par pārredzamību vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem. Ir īpaši būtiski, lai Komisija, veicot sagatavošanas darbus, rīkotu attiecīgas apspriešanās, tostarp ekspertu līmenī, un lai minētās apspriešanās tiktu rīkotas saskaņā ar principiem, kas noteikti 2016. gada 13. aprīļa Iestāžu nolīgumā par labāku likumdošanas procesu (55). Jo īpaši, lai deleģēto aktu sagatavošanā nodrošinātu vienādu dalību, Eiropas Parlaments un Padome visus dokumentus saņem vienlaicīgi ar dalībvalstu ekspertiem, un minēto iestāžu ekspertiem ir sistemātiska piekļuve Komisijas ekspertu grupu sanāksmēm, kurās notiek deleģēto aktu sagatavošana.
(174)
Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, peaks komisjon käesolevat määrust hindama ja vaatama selle läbi hiljemalt 2. augustiks 2029 ja seejärel iga nelja aasta järel ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Võttes arvesse mõju käesoleva määruse kohaldamisalale, peaks komisjon lisaks kord aastas hindama vajadust muuta suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu ja keelatud kasutusviiside loetelu. Lisaks peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja seejärel iga nelja aasta järel hindama vajadust muuta käesoleva määruse lisas esitatud suure riskiga valdkondade rubriikide loetelu, läbipaistvuskohustuste kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme, järelevalve- ja juhtimissüsteemi tõhusust ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhusat arendamist käsitlevate standardimisdokumentide väljatöötamisel tehtud edusamme, sealhulgas vajadust täiendavate meetmete või tegevuste järele, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Samuti peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja pärast seda iga kolme aasta järel hindama, kui mõjusalt ja tulemuslikult on vabatahtlikkusel põhinevad käitumisjuhendid edendanud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõuete kohaldamist tehisintellektisüsteemide puhul, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ja võimalik, et ka muude täiendavate nõuete kohaldamist selliste tehisintellektisüsteemide puhul.
(174)
Ņemot vērā tehnoloģiju straujo attīstību un šīs regulas efektīvai piemērošanai nepieciešamās tehniskās zināšanas, Komisijai būtu jāizvērtē un jāpārskata šī regula līdz 2029. gada 2. augustam un pēc tam reizi četros gados un jāiesniedz ziņojums Eiropas Parlamentam un Padomei. Turklāt, ņemot vērā ietekmi uz šīs regulas piemērošanas jomu, Komisijai reizi gadā būtu jāveic novērtējums par nepieciešamību grozīt augsta riska MI sistēmu sarakstu un aizliegtās prakses sarakstu. Turklāt līdz 2028. gada 2. augustam un pēc tam reizi četros gados Komisijai būtu jāizvērtē un jāsniedz ziņojums Eiropas Parlamentam un Padomei par nepieciešamību grozīt augsta riska jomu sarakstu šīs regulas pielikumā, par MI sistēmām, kurām piemēro pārredzamības pienākumus, par uzraudzības un pārvaldības sistēmas efektivitāti un par vispārīga lietojuma MI modeļu energoefektīvas izstrādes standartizācijas nodevumu izstrādē gūto progresu, tostarp vajadzību pēc turpmākiem pasākumiem vai darbībām. Visbeidzot, līdz 2028. gada 2. augustam un pēc tam reizi trīs gados Komisijai būtu jāizvērtē brīvprātīgo rīcības kodeksu ietekme un efektivitāte, lai veicinātu prasību piemērošanu attiecībā uz MI sistēmām, kas nav augsta riska MI sistēmas, un, iespējams, citu papildu prasību piemērošanu attiecībā uz tādām MI sistēmām.
(175)
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (56).
(175)
Lai nodrošinātu vienādus nosacījumus šīs regulas īstenošanai, būtu jāpiešķir īstenošanas pilnvaras Komisijai. Minētās pilnvaras būtu jāizmanto saskaņā ar Eiropas Parlamenta un Padomes Regulu (ES) Nr. 182/2011 (56).
(176)
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist ning edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti laialdast kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, turvalisuse ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte, kõrgel tasemel kaitse ja keskkonnakaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju vastu liidus ning toetades innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(176)
Ņemot vērā to, ka šīs regulas mērķi, proti, uzlabot iekšējā tirgus darbību un veicināt uz cilvēku orientēta un uzticama MI ieviešanu, vienlaikus nodrošinot augstu veselības, drošuma, Hartā nostiprināto pamattiesību, tostarp demokrātijas, tiesiskuma un vides aizsardzības, līmeni pret MI sistēmu radītām kaitīgām sekām Savienībā, un atbalstīt inovāciju, nevar pietiekami labi sasniegt atsevišķās dalībvalstīs, bet tās mēroga vai iedarbības dēļ to var labāk sasniegt Savienības līmenī, Savienība var pieņemt pasākumus saskaņā ar LES 5. pantā noteikto subsidiaritātes principu. Saskaņā ar minētajā pantā noteikto proporcionalitātes principu šajā regulā paredz vienīgi tos pasākumus, kas ir vajadzīgi minētā mērķa sasniegšanai.
(177)
Selleks et tagada õiguskindlus, tagada operaatoritele asjakohane kohanemisaeg ja vältida turuhäireid, sealhulgas tagades tehisintellektisüsteemide kasutamise järjepidevuse, on asjakohane, et käesolevat määrust kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne käesoleva määruse üldist kohaldamiskuupäeva, ainult juhul, kui pärast nimetatud kuupäeva muudetakse oluliselt nende projekti või sihtotstarvet. On asjakohane selgitada, et sellega seoses tuleks olulise muutmise mõistet käsitada sisuliselt samaväärsena olulise muudatuse mõistega, mida kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Erandkorras ja avaliku sektori vastutust silmas pidades peaksid käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponentideks olevate tehisintellektisüsteemide operaatorid ja avaliku sektori asutustele kasutamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorid võtma vajalikud meetmed, et täita käesoleva määruse nõuded 2030. aasta lõpuks ja hiljemalt 2. augustiks 2030.
(177)
Lai nodrošinātu juridisko noteiktību, nodrošinātu pienācīgu pielāgošanās laikposmu operatoriem un izvairītos no tirgus traucējumiem, tostarp nodrošinot MI sistēmu lietošanas nepārtrauktību, ir lietderīgi, ka šo regulu augsta riska MI sistēmām, kas laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā pirms tās vispārējās piemērošanas sākuma dienas, piemēro tikai tad, ja no minētā datuma šajās sistēmās notikušas būtiskas izmaiņas to uzbūvē vai to paredzētajā nolūkā. Ir lietderīgi precizēt, ka šajā sakarā jēdziens “būtiskas izmaiņas” būtu jāsaprot kā pēc būtības līdzvērtīgs jēdzienam “būtiska modifikācija”, ko izmanto tikai attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, ievērojot šo regulu. Izņēmuma kārtā un ņemot vērā publisko pārskatatbildību, to MI sistēmu operatoriem, kas ir tādu lielapjoma IT sistēmu sastāvdaļas, kas izveidotas ar šīs regulas pielikumā uzskaitītajiem tiesību aktiem, un to augsta riska MI sistēmu operatoriem, ko paredzēts izmantot publiskajās iestādēs, būtu jāveic nepieciešamie pasākumi, lai izpildītu šīs regulas prasības līdz 2030. gada beigām un līdz 2030. gada 2. augustam.
(178)
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid julgustatakse hakkama vabatahtlikult täitma käesoleva määruse asjakohaseid kohustusi juba üleminekuperioodi jooksul.
(178)
Augsta riska MI sistēmu nodrošinātāji tiek mudināti jau pārejas periodā brīvprātīgi sākt pildīt attiecīgos šajā regulā noteiktos pienākumus.
(179)
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 2. augustist 2026. Võttes aga arvesse vastuvõetamatut riski, mis on seotud tehisintellekti teatavate kasutusviisidega, tuleks keelde ja käesoleva määruse üldsätteid kohaldada juba alates 2. veebruarist 2025. Kuigi nende keeldude täielik mõju saavutatakse käesoleva määruse kohase juhtimise kehtestamise ja määruse jõustamisega, on oluline hakata keeldusid kohaldama juba varem, et võtta arvesse vastuvõetamatuid riske ja mõjutada muid menetlusi, näiteks tsiviilõiguses. Veelgi enam, juhtimise ja vastavushindamissüsteemiga seotud taristu tuleks tööle rakendada juba enne 2. augustit 2026 ning seepärast tuleks teada antud asutusi ja juhtimisstruktuuri käsitlevaid sätteid kohaldada alates 2. augustist 2025. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kasutuselevõttu, tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi kohaldada alates 2. augustist 2025. Tegevusjuhendid peaksid olema valmis hiljemalt 2. maiks 2025, et võimaldada pakkujatel nõuetele vastavust õigeaegselt tõendada. Tehisintellektiamet peaks tagama, et liigitamise reeglid ja menetlused on tehnoloogia arengut silmas pidades ajakohased. Lisaks peaksid liikmesriigid nägema ette õigusnormid karistuste, kaasa arvatud haldustrahvide kohta, teatama neist komisjonile ning tagama, et need õigusnormid on käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendatud. Seepärast tuleks karistusi käsitlevaid sätteid hakata kohaldama alates 2. augustist 2025.
(179)
Šī regula būtu jāpiemēro no 2026. gada 2. augusta. Tomēr, ņemot vērā nepieņemamo risku, kas zināmā mērā ir saistīts ar MI lietošanu, aizliegumi, kā arī šīs regulas vispārīgie noteikumi būtu jāpiemēro jau no 2025. gada 2. februāra. Lai gan minēto aizliegumu pilnīga ietekme izriet no šīs regulas pārvaldības un izpildes panākšanas, ir svarīgi paredzēt aizliegumu piemērošanu, lai ņemtu vērā nepieņemamus riskus un ietekmētu citas procedūras, piemēram, civiltiesību jomā. Turklāt ar pārvaldi un atbilstības novērtēšanu saistītajai infrastruktūrai būtu jāsāk darboties pirms 2026. gada 2. augusta, tāpēc noteikumi par paziņotajām struktūrām un pārvaldes struktūru būtu jāpiemēro no 2025. gada 2. augusta. Ņemot vērā straujo tempu, kādā attīstās tehnoloģijas un tiek pieņemti vispārīga lietojuma MI modeļi, pienākumi vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem būtu jāpiemēro no 2025. gada 2. augusta. Prakses kodeksiem vajadzētu būt gataviem līdz 2025. gada 2. maijam, lai nodrošinātāji varētu savlaicīgi apliecināt atbilstību. MI birojam būtu jānodrošina, ka klasificēšanas noteikumi un procedūras tiek atjauninātas, ņemot vērā tehnoloģiju attīstību. Turklāt dalībvalstīm būtu jānosaka noteikumi par sodiem, tostarp administratīviem naudas sodiem, un tie jāpaziņo Komisijai, un jānodrošina to pienācīga un efektīva īstenošana līdz šīs regulas piemērošanas sākuma dienai. Tāpēc noteikumi par sodiem būtu jāpiemēro no 2025. gada 2. augusta.
(180)
Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid oma ühisarvamuse 18. juunil 2021,
(180)
Saskaņā ar Regulas (ES) 2018/1725 42. panta 1. un 2. punktu ir notikusi apspriešanās ar Eiropas Datu aizsardzības uzraudzītāju un Eiropas Datu aizsardzības kolēģiju, kas 2021. gada 18. jūnijā sniedza kopīgu atzinumu,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
a)
pakkujad, kes tegelevad liidus tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmisega, olenemata sellest, kas pakkuja on asutatud või asub liidus või kolmandas riigis;
a)
nodrošinātājiem, kas Savienībā laiž tirgū vai nodod ekspluatācijā MI sistēmas vai laiž tirgū vispārīga lietojuma MI modeļus, neatkarīgi no tā, vai minētie nodrošinātāji ir iedibināti vai atrodas Savienībā jeb vai trešā valstī;
b)
liidus asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide juurutajad;
b)
MI sistēmu uzturētājiem, kuru iedibinājuma vieta ir Savienībā vai kuri atrodas Savienībā;
c)
kolmandates riikides asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad, kui tehisintellektisüsteemi väljundit kasutatakse liidus;
c)
tādu MI sistēmu nodrošinātājiem un uzturētājiem, kuru iedibinājuma vieta ir vai kuri atrodas trešā valstī, ja MI sistēmas radīto iznākumu izmanto Savienībā;
d)
tehisintellektisüsteemide importijad ja turustajad;
d)
MI sistēmu importētājiem un izplatītājiem;
e)
toote valmistajad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele tehisintellektisüsteemi koos oma tootega ja oma nime või kaubamärgi all;
e)
produktu ražotājiem, kas laiž tirgū vai nodod ekspluatācijā MI sistēmu kopā ar savu produktu un ar savu nosaukumu vai preču zīmi;
f)
pakkujate volitatud esindajad, kes ei ole asutatud liidus;
f)
nodrošinātāju pilnvarotiem pārstāvjiem, kuri nav iedibināti Savienībā;
g)
liidus asuvad mõjutatud isikud.
g)
skartajām personām, kas atrodas Savienībā.
2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud süsteemide puhul, mis on seotud I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes artiklit 6, artikleid 102-109 ja artiklit 112. Artiklit 57 kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse kohased suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded on nendesse liidu ühtlustamisõigusaktidesse integreeritud.
2. MI sistēmām, kas klasificētas kā augsta riska MI sistēmas saskaņā ar 6. panta 1. punktu saistībā ar produktiem, uz kuriem attiecas I pielikuma B iedaļā minētie Savienības saskaņošanas tiesību akti, piemēro tikai 6. panta 1. punktu, 102. līdz 109. pantu un 112. pantu. Regulas 57. pantu piemēro tikai tiktāl, ciktāl šajā regulā paredzētās prasības augsta riska MI sistēmām ir integrētas minētajos Savienības saskaņošanas tiesību aktos.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata valdkondade suhtes, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ning see ei mõjuta ühelgi juhul liikmesriikide pädevust seoses riikliku julgeolekuga, olenemata üksuse liigist, kellele liikmesriigid on usaldanud nende pädevustega seotud ülesannete täitmise.
3. Šī regula neattiecas uz jomām, kas ir ārpus Savienības tiesību tvēruma, un tā jebkurā gadījumā neietekmē dalībvalstu kompetences attiecībā uz valsts drošību neatkarīgi no tā, kāda veida vienībai dalībvalstis ir uzticējušas veikt uzdevumus saistībā ar minētajām kompetencēm.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd need lastakse turule, võetakse kasutusele või neid kasutatakse muudatustega või ilma muudatusteta üksnes sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
Šī regula neattiecas uz MI sistēmām, ja un ciktāl tās tiek laistas tirgū, nodotas ekspluatācijā vai izmantotas ar modifikāciju vai bez tās vienīgi militāros, aizsardzības vai valsts drošības nolūkos, neatkarīgi no tā, kāda veida vienība veic minētās darbības.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida ei lasta turule ega võeta kasutusele liidus, kui väljundit kasutatakse liidus üksnes sõjalise, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
Šī regula neattiecas uz MI sistēmām, kuras netiek laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā Savienībā, ja iznākumu Savienībā izmanto vienīgi militāros, aizsardzības vai valsts drošības nolūkos, neatkarīgi no tā, kāda veida vienība veic minētās darbības.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata kolmanda riigi ametiasutuste ega vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui need asutused või organisatsioonid kasutavad tehisintellektisüsteeme liidu või ühe või mitme liikmesriigiga sõlmitud rahvusvahelise koostöö või õiguskaitse ja õigusalase koostöö alaste lepingute raames, tingimusel et selline kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
4. Šī regula neattiecas ne uz publiskām iestādēm trešā valstī, ne starptautiskām organizācijām, kas ir šīs regulas piemērošanas jomā, ievērojot 1. punktu, ja minētās iestādes vai organizācijas izmanto MI sistēmas starptautiskās sadarbības vai nolīgumu ietvaros par tiesībaizsardzības un tiesu iestāžu sadarbību ar Savienību vai ar vienu vai vairākām dalībvalstīm, ar noteikumu, ka šāda trešā valsts vai starptautiskā organizācija sniedz pietiekamas garantijas attiecībā uz indivīdu pamattiesību un pamatbrīvību aizsardzību.
5. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) 2022/2065 II peatükis sätestatud vahendusteenuste osutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.
5. Šī regula neietekmē to noteikumu piemērošanu, kuri attiecas uz starpnieku pakalpojumu sniedzēju atbildību, kā paredzēts Regulas (ES) 2022/2065 II nodaļā.
6. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või -mudelite, sealhulgas nende väljundite suhtes, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
6. Šī regula neattiecas uz MI sistēmām vai MI modeļiem, tostarp to radīto iznākumu, kas konkrēti izstrādāti un nodoti ekspluatācijā vienīgi zinātniskās pētniecības un izstrādes nolūkā.
7. Käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust käsitlevat liidu õigust. Käesolev määrus ei mõjuta määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ega direktiive 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 ja artikli 59 kohaldamist.
7. Personas datiem, ko apstrādā saistībā ar šajā regulā noteiktajām tiesībām un pienākumiem, piemēro Savienības tiesību aktus personas datu aizsardzības, privātuma un sakaru konfidencialitātes jomā. Šī regula neietekmē Regulu (ES) 2016/679 vai (ES) 2018/1725, vai Direktīvu 2002/58/EK vai (ES) 2016/680, neskarot šīs regulas 10. panta 5. punktu un 59. pantu.
8. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või tehisintellektimudelitega seotud teadus-, testimis- või arendustegevuse suhtes enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. See väljajätmine ei hõlma tegelikes tingimustes testimist.
8. Šī regula neattiecas uz pētniecības, testēšanas vai izstrādes darbībām, kas saistītas ar MI sistēmām vai MI modeļiem pirms to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā. Šādas darbības veic saskaņā ar piemērojamiem Savienības tiesību aktiem. Minētā izslēgšana neattiecas uz testēšanu reālos apstākļos.
9. Käesolev määrus ei piira muudes tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud õigusnormide kohaldamist.
9. Šī regula neskar noteikumus, kas paredzēti citos Savienības tiesību aktos, kuri saistīti ar patērētāju aizsardzību un produktu drošumu.
10. Käesolevat määrust ei kohaldata isikliku, mitte kutsetegevuse käigus tehisintellektisüsteeme kasutavate füüsilistest isikutest juurutajate kohustuste suhtes.
10. Šī regula neattiecas uz tādu uzturētāju pienākumiem, kuri ir fiziskas personas, kas MI sistēmas izmanto tikai personiskas neprofesionālas darbības veikšanai.
11. Käesolev määrus ei takista liidul või liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast õigus- ja haldusnorme, mis on töötajatele soodsamad, et kaitsta nende õigusi seoses tehisintellektisüsteemide kasutamisega tööandjate poolt, või soodustamast või lubamast töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.
11. Šī regula neliedz Savienībai vai dalībvalstīm saglabāt vai ieviest tiesību aktus, noteikumus vai administratīvas normas, kas ir labvēlīgākas pret darba ņēmējiem viņu tiesību aizsardzības ziņā attiecībā uz situācijām, kad darba devējs izmanto MI sistēmas, vai veicināt vai atļaut darba ņēmējiem izdevīgāku koplīgumu piemērošanu.
12. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel, välja arvatud juhul, kui need lastakse turule või võetakse kasutusele suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või artikli 5 või 50 kohaldamisalasse kuuluva tehisintellektisüsteemina.
12. Šī regula neattiecas uz MI sistēmām, kas laistas apgrozībā ar bezmaksas un atklātā pirmkoda licencēm, ja vien tās netiek laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā kā augsta riska MI sistēmas vai kā MI sistēma, uz kuru attiecas 5. vai 50. pants.
Tehisintellekti keelatud kasutusviisid
1. Järgmised tehisintellekti kasutusviisid on keelatud:
1. Ir aizliegta šāda MI prakse:
a)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid või sihilikult manipuleerivaid või petlikke võtteid, mille eesmärk või tagajärg on isiku või isikute rühma käitumise oluline moonutamine, kahjustades oluliselt nende võimet teha teadlik otsus ja pannes nad seeläbi tegema otsuse, mida nad ei oleks muul juhul teinud, viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele isikule, teisele isikule või isikute rühmale olulist kahju;
a)
tādas MI sistēmas laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā vai lietošana, kas izmanto cilvēka neapzinātus subliminālus paņēmienus vai tīši manipulatīvus vai maldinošus paņēmienus, kuru mērķis ir būtiski iespaidot personas vai personu grupas uzvedību vai kuriem ir tādas sekas, kas ievērojami pasliktina viņu spēju pieņemt informētu lēmumu, tādējādi liekot tām pieņemt lēmumu, ko tās citādi nebūtu pieņēmušas, tādā veidā, kas šai personai, citai personai vai personu grupai rada vai pamatoti ticami radīs būtisku kaitējumu;
b)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära füüsilise isiku või konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast ning mille eesmärk või tagajärg on oluliselt moonutada selle isiku või sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele või mõnele teisele isikule olulist kahju;
b)
tādas MI sistēmas laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā vai lietošana, kura izmanto kādu no kādas fiziskas personas vai konkrētas personu grupas neaizsargātības iezīmēm viņu vecuma, invaliditātes vai konkrētas sociālās vai ekonomiskās situācijas dēļ un kuras mērķis vai sekas ir minētās personas vai minētajai grupai piederīgas personas uzvedības būtiska iespaidošana tādā veidā, kas attiecīgajai personai vai citai personai rada vai ir saprātīgi iespējams, ka radīs būtisku kaitējumu;
c)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega hinnatakse või liigitatakse füüsilisi isikuid või isikute rühmi teatava aja jooksul, tuginedes nende sotsiaalsele käitumisele või teadaolevatele, tuletatud või prognoositud isiku- või iseloomuomadustele, kusjuures sotsiaalpunktide tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest:
c)
MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā vai lietošana nolūkā izvērtēt vai klasificēt fiziskas personas vai personu grupas noteiktā laikposmā, pamatojoties uz viņu sociālo uzvedību vai zināmām, izsecinātām vai prognozētām personas vai personības īpašībām, ja sociālais novērtējums ved pie viena vai abiem šādiem iznākumiem:
i)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti;
i)
kaitējoša vai nelabvēlīga attieksme pret dažām fiziskām personām vai personu grupām sociālos kontekstos, kas nav saistīti ar kontekstiem, kuros dati tika sākotnēji ģenerēti vai savākti;
ii)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega;
ii)
kaitējoša vai nelabvēlīga attieksme pret dažām fiziskām personām vai personu grupām, kas nav pamatota vai nav samērīga ar viņu sociālo uzvedību vai tās smagumu;
d)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsiliste isikute riskihindamiste tegemiseks, et hinnata või prognoosida riski, et füüsiline isik paneb toime kuriteo, tuginedes üksnes füüsilise isiku profiilianalüüsile või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamisele; seda keeldu ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida kasutatakse selleks, et toetada inimhinnangut isiku kuritegelikus tegevuses osalemise kohta, mis juba tugineb kuritegeliku tegevusega otseselt seotud objektiivsetele ja kontrollitavatele faktidele;
d)
MI sistēmas laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā šim konkrētajam mērķim vai lietošana fizisku personu radītā riska novērtējuma veikšanai, lai novērtētu vai prognozētu risku, ka fiziska persona varētu izdarīt noziedzīgu nodarījumu, kura balstās vienīgi uz fiziskas personas profilēšanu vai uz tās personisko īpašību un rakstura iezīmju novērtēšanu; šo aizliegumu nepiemēro MI sistēmām, kuras izmanto, lai atbalstītu cilvēka veiktu novērtējumu par personas iesaistīšanos noziedzīgā darbībā, kurš jau ir balstīts uz objektīviem un pārbaudāmiem faktiem, kas ir tieši saistīti ar noziedzīgu darbību;
e)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu;
e)
tādu MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā šim konkrētajam mērķim vai lietošana, kuras izveido vai paplašina sejas atpazīšanas datubāzes, nemērķorientēti rasmojot sejas attēlus no interneta vai videonovērošanas sistēmu video;
f)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsilise isiku emotsioonide tuletamiseks töökoha ja haridusasutustega seoses, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutusele võtta või turule viia meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel;
f)
MI sistēmu laišana tirgū, nodošana ekspluatācijā šim konkrētajam mērķim vai lietošana fiziskas personas emociju izsecināšanai darbavietā vai izglītības iestādēs, izņemot tad, ja MI sistēmas izmantošanu paredzēts ieviest vai laist tirgū medicīnisku vai drošības iemeslu dēļ;
g)
selliste biomeetrilise liigitamise süsteemide turule laskmine või kasutuselevõtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis liigitavad füüsilisi isikuid individuaalselt nende biomeetriliste andmete alusel, et tuletada või järeldada nende rassi, poliitilisi vaateid, ametiühingusse kuulumist, usulisi või filosoofilisi veendumusi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; see keeld ei hõlma seaduslikult saadud biomeetriliste andmete, näiteks biomeetrilistel andmetel põhinevate piltide märgistamist või filtreerimist või biomeetriliste andmete kategoriseerimist õiguskaitse valdkonnas;
g)
tādu biometriskās kategorizācijas sistēmu laišana tirgū vai nodošana ekspluatācijā, vai lietošana, kuras individuāli kategorizē fiziskas personas, pamatojoties uz viņu biometriskajiem datiem, lai atvedinātu vai izsecinātu viņu rasi, politiskos uzskatus, dalību arodbiedrībās, reliģiskos vai filozofiskos uzskatus, dzimumdzīvi vai seksuālo orientāciju; šis aizliegums neattiecas uz likumīgi iegūtu biometrisko datu kopu, piemēram, attēlu, marķēšanu vai filtrēšanu, pamatojoties uz biometriskajiem datiem, vai biometrisko datu kategorizēšanu tiesībaizsardzības jomā;
h)
avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses:
h)
reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu izmantošana publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos, izņemot tad, ja – un tiktāl, cik – tāda izmantošana ir absolūti nepieciešama kādam no šiem mērķiem:
i)
konkreetsete inimröövi, inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise ohvrite sihipärane otsimine ning kadunud isikute otsimine;
i)
konkrētu nolaupīšanas, cilvēku tirdzniecības vai cilvēku seksuālas izmantošanas upuru mērķtiecīga meklēšana, kā arī bezvēsts pazudušu personu meklēšana;
ii)
füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava terrorirünnaku ohu ärahoidmine;
ii)
konkrēta, būtiska un nenovēršama apdraudējuma fizisku personu dzīvībai vai fiziskai drošībai vai reālu un pašreizēju vai reālu un paredzamu teroristu uzbrukuma draudu novēršana;
iii)
kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku asukoha kindlaks tegemine või tuvastamine kriminaaluurimise või süüdistuse esitamise või kriminaalkaristuse täitmisele pööramise eesmärgil II lisas osutatud kuritegude eest, mis on asjaomases liikmesriigis karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat.
iii)
par noziedzīga nodarījuma izdarīšanu aizdomās turētas personas atrašanās vietas noteikšana vai personas identificēšana nolūkā veikt kriminālizmeklēšanu vai kriminālvajāšanu vai kriminālsoda izpildi par II pielikumā minētajiem nodarījumiem, par kuriem attiecīgajā dalībvalstī var piemērot brīvības atņemšanas sodu vai ar brīvības atņemšanu saistītu drošības līdzekli, kura maksimālais ilgums ir vismaz četri gadi.
Esimese lõigu punkt h ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemise suhtes muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.
Pirmās daļas h) punkts neskar Regulas (ES) 2016/679 9. pantu attiecībā uz biometrisko datu apstrādi nolūkos, kas nav tiesībaizsardzība.
2. Kui kasutatakse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil, toimub kasutus selles punktis sätestatud eesmärkidel üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning selle puhul võetakse arvesse järgmisi elemente:
2. Reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos ar kādu no 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā minētajiem mērķiem ievieš minētajā punktā noteiktajos nolūkos, lai apstiprinātu konkrētas personas identitāti, un tajā ņem vērā šādus elementus:
a)
millist laadi on olukord, kus süsteemi võidakse kasutada; eeskätt see, milline oleks kahju raskusaste, tõenäosus ja ulatus juhul, kui süsteemi ei kasutataks;
a)
tās situācijas raksturs, kuras dēļ var notikt tāda lietošana, jo īpaši tā kaitējuma smagums, iespējamība un apmērs, kas tiktu radīts, ja sistēma netiktu lietota;
b)
millised on süsteemi kasutamise tagajärjed kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabaduste seisukohast; eeskätt see, milline on tagajärgede raskusaste, tõenäosus ja ulatus.
b)
sistēmas lietošanas sekas attiecībā uz visu attiecīgo personu tiesībām un brīvībām, jo īpaši minēto seku smagums, iespējamība un apmērs.
Ühtlasi peab reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil olema vastavuses kasutamise suhtes kehtivate vajalike ja proportsionaalsete kaitsemeetmete ja tingimustega kooskõlas selle kasutamist lubava siseriikliku õigusega ning seda eeskätt ajaliste, geograafiliste ja isikutega seotud piirangute osas. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis on lubatud üksnes juhul, kui õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, nagu on sätestatud artiklis 27 ja on registreerinud süsteemi ELi andmebaasis vastavalt artiklile 49. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib selliseid süsteeme siiski hakata kasutama ilma neid ELi andmebaasis registreerimata, eeldusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta.
Turklāt reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošana publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos šā panta 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā minētajiem mērķiem atbilst nepieciešamiem un samērīgiem aizsardzības pasākumiem un nosacījumiem attiecībā uz lietošanu saskaņā ar valsts tiesību aktiem, kuri atļauj to lietošanu, jo īpaši laika, ģeogrāfisku un personisku ierobežojumu ziņā. Reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanu publiski piekļūstamās vietās atļauj vienīgi tad, ja tiesībaizsardzības iestāde ir pabeigusi 27. pantā paredzēto novērtējumu par ietekmi uz pamattiesībām un ir reģistrējusi sistēmu ES datubāzē saskaņā ar 49. pantu. Tomēr pienācīgi pamatotos steidzamos gadījumos šādu sistēmu lietošanu var sākt bez reģistrācijas ES datubāzē ar noteikumu, ka šāda reģistrācija tiek pabeigta bez liekas kavēšanās.
3. Lõike 1 esimese lõigu punkti h ja lõike 2 kohaldamisel on reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi igaks kasutamiseks avalikult juurdepääsetavas ruumis vaja eelnevat luba, mille annab selle liikmesriigi, kus kasutamine hakkab toimuma, õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, ja mis antakse põhjendatud taotluse põhjal kooskõlas lõikes 5 osutatud üksikasjalike siseriiklike õigusnormidega. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib siiski hakata sellist süsteemi kasutama ilma loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul. Kui selline luba lükatakse tagasi, lõpetatakse kasutamine viivitamata ning kõik andmed ning selle kasutamise tulemused ja väljundid jäetakse viivitamata kõrvale ja kustutatakse.
3. Šā panta 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunkta un 2. punkta nolūkos katrai reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanai tiesībaizsardzības nolūkos publiski piekļūstamās vietās ir nepieciešama iepriekšēja atļauja, ko izsniegusi tiesu iestāde vai neatkarīga administratīva iestāde, kuras lēmums ir saistošs, tajā dalībvalstī, kurā šo sistēmu paredzēts lietot, un kas izsniegta pēc pamatota pieprasījuma un saskaņā ar sīki izstrādātiem valsts tiesību aktu noteikumiem, kas minēti 5. punktā. Tomēr pienācīgi pamatotā steidzamā gadījumā šādas sistēmas lietošanu var sākt bez atļaujas ar noteikumu, ka šādu atļauju pieprasa bez liekas kavēšanās ne vēlāk kā 24 stundu laikā. Ja šāda atļauja netiek piešķirta, lietošanu nekavējoties pārtrauc un visus datus, kā arī tādas lietošanas rezultātus un iznākumus nekavējoties atmet un dzēš.
Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, annab loa üksnes juhul, kui on talle esitatud objektiivsete tõendite või selgete asjaolude põhjal veendunud, et kõnealuse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine on vajalik ja proportsionaalne mõne lõike 1 esimese lõigu punktis h täpsustatud ja taotluses nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ning et eelkõige piirdub süsteemi kasutamine sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga. Kõnealune asutus võtab taotluse kohta otsuse tegemisel arvesse lõikes 2 osutatud elemente. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
Kompetentā tiesu iestāde vai neatkarīga administratīvā iestāde, kuras lēmums ir saistošs, piešķir atļauju tikai tad, ja, pamatojoties uz tai iesniegtiem objektīviem pierādījumiem vai skaidrām norādēm, tā atzīst, ka attiecīgās reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošana ir nepieciešama un samērīga, lai sasniegtu vienu no 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā noteiktajiem mērķiem, kas norādīts pieprasījumā, un jo īpaši tā notiek tikai tiktāl, cik tas absolūti nepieciešams laikposma, kā arī ģeogrāfiskā un personiskā tvēruma ziņā. Lemjot par pieprasījumu, minētā iestāde ņem vērā 2. punktā minētos elementus. Nevienu lēmumu, kas personai rada nelabvēlīgas tiesiskas sekas, nevar pieņemt, balstoties vienīgi uz reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu sniegto iznākumu.
4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teavitatakse asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust igast reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil kooskõlas lõikes 5 osutatud siseriiklike õigusnormidega. Teates esitatakse vähemalt lõikes 6 täpsustatud teave ning teade ei sisalda tundlikke operatiivandmeid.
4. Neskarot 3. punktu, par katru reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos paziņo attiecīgajai tirgus uzraudzības iestādei un valsts datu aizsardzības iestādei saskaņā ar 5. punktā minētajiem valsts tiesību aktu noteikumiem. Paziņojumā iekļauj vismaz 6. punktā norādīto informāciju, un tajā neiekļauj sensitīvus operatīvos datus.
5. Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse täielikult või osaliselt lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 esimese lõigu punktis h ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve ja aruandluse jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 esimese lõigu punktis h loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste punkti h alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks. Liikmesriigid teatavad nendest õigusnormidest komisjonile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
5. Dalībvalsts var nolemt paredzēt iespēju pilnīgi vai daļēji atļaut reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu izmantošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos, ievērojot ierobežojumus un nosacījumus, kas uzskaitīti 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā un 2. un 3. punktā. Attiecīgās dalībvalstis savos tiesību aktos nosaka vajadzīgos sīki izstrādātos noteikumus par 3. punktā minēto atļauju pieprasīšanu, izsniegšanu un izmantošanu, kā arī ar tām saistīto attiecīgo uzraudzību un ziņošanu. Minētajos noteikumos arī norāda, attiecībā uz kuriem no 1. punkta pirmās daļas h) apakšpunktā uzskaitītajiem mērķiem – tostarp kuru minētā punkta h) apakšpunkta iii) punktā norādīto noziedzīgo nodarījumu gadījumā – kompetentajām iestādēm var atļaut minētās sistēmas lietot tiesībaizsardzības nolūkos. Dalībvalstis minētos noteikumus paziņo Komisijai ne vēlāk kā 30 dienas pēc to pieņemšanas. Dalībvalstis saskaņā ar Savienības tiesību aktiem var ieviest ierobežojošākus tiesību aktus par biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanu.
6. Riiklikud turujärelevalveasutused ja liikmesriikide riiklikud andmekaitseasutused, keda on lõike 4 kohaselt teavitatud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärkidel, esitavad komisjonile sellise kasutamise kohta aastaaruanded. Selleks esitab komisjon liikmesriikidele ning riiklikele turujärelevalve- ja andmekaitseasutustele vormi, mis sisaldab teavet pädevate õigusasutuste või sõltumatu haldusasutuse poolt, kelle otsus on siduv, lõike 3 kohaste loataotluste suhtes tehtud otsuste arvu ja nende tulemuste kohta.
6. Dalībvalstu valsts tirgus uzraudzības iestādes un valsts datu aizsardzības iestādes, kurām ir paziņots par reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos, ievērojot 4. punktu, iesniedz Komisijai gada ziņojumus par šādu lietošanu. Minētajā nolūkā Komisija nodrošina dalībvalstīm un valsts tirgus uzraudzības un datu aizsardzības iestādēm veidni, kurā ietver informāciju par to lēmumu skaitu, kurus attiecībā uz atļaujas pieprasījumiem saskaņā ar 3. punktu pieņēmušas kompetentās tiesu iestādes vai neatkarīga administratīvā iestāde, kuras lēmumi ir saistoši, un par to rezultātiem.
7. Komisjon avaldab lõikes 6 osutatud aastaaruannete põhjal aastaaruanded reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil, tuginedes liikmesriikide koondandmetele. Nimetatud aastaaruanded ei sisalda asjaomase õiguskaitsealase tegevuse tundlikke operatiivandmeid.
7. Komisija publicē gada ziņojumus par reāllaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas lietošanu publiski piekļūstamās vietās tiesībaizsardzības nolūkos, pamatojoties uz dalībvalstīs agregētiem datiem, kas balstīti uz 6. punktā minētajiem gada ziņojumiem. Minētie gada ziņojumi neietver sensitīvus operatīvos datus par saistītajām tiesībaizsardzības darbībām.
8. Käesolev artikkel ei mõjuta keelde, mida kohaldatakse juhul, kui tehisintellektiga seotud tegevus rikub muud liidu õigust.
8. Šis pants neietekmē aizliegumus, ko piemēro, ja MI prakse pārkāpj citus Savienības tiesību aktus.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide liigitamise reeglid
Noteikumi klasificēšanai par augsta riska MI sistēmām
1. Olenemata sellest, kas tehisintellektisüsteem lastakse turule või võetakse kasutusse punktides a ja b osutatud toodetest sõltumatult, peetakse seda tehisintellektisüsteemi suure riskiga süsteemiks, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
1. Neatkarīgi no tā, vai MI sistēmu laiž tirgū vai nodod ekspluatācijā neatkarīgi no a) un b) apakšpunktā minētajiem produktiem, minēto MI sistēmu uzskata par augsta riska sistēmu, ja ir izpildīti abi šie nosacījumi:
a)
tehisintellektisüsteem on mõeldud kasutamiseks toote turvakomponendina või tehisintellektisüsteem on ise toode, mis on hõlmatud I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega;
a)
MI sistēmu paredzēts izmantot kā produkta drošības sastāvdaļu, vai MI sistēma pati par sevi ir produkts, uz kuru attiecas Savienības saskaņošanas tiesību akti, kas uzskaitīti I pielikumā;
b)
toode, mille turvakomponent tehisintellektisüsteem vastavalt punktile a on, või tehisintellektisüsteem ise kui toode peab läbima kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, et selle saaks turule lasta või kasutusele võtta vastavalt I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidele.
b)
produktam, kura drošības sastāvdaļa, ievērojot a) apakšpunktu, ir MI sistēma, vai pašai MI sistēmai kā produktam ir vajadzīgs trešās personas veikts atbilstības novērtējums, lai to varētu laist tirgū vai nodot ekspluatācijā saskaņā ar Savienības saskaņošanas tiesību aktiem, kas uzskaitīti I pielikumā.
2. Lisaks lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele peetakse suure riskiga süsteemideks ka III lisas osutatud tehisintellektisüsteeme.
2. Papildus 1. punktā minētajām augsta riska MI sistēmām par augsta riska sistēmām uzskata III pielikumā minētās MI sistēmas.
3. Erandina lõikest 2 ei peeta III lisas osutatud tehisintellektisüsteemi suure riskiga süsteemiks, kui see ei ohusta oluliselt füüsiliste isikute tervist, ohutust või põhiõigusi, sealhulgas ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust.
3. Atkāpjoties no 2. punkta, III pielikumā minēto MI sistēmu neuzskata par augsta riska sistēmu, ja tā nerada būtisku kaitējuma risku fizisku personu veselībai, drošībai vai pamattiesībām, tostarp būtiski neietekmē lēmumu pieņemšanas iznākumu.
Esimest lõiget kohaldatakse siis, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:
Pirmo daļu piemēro, ja ir izpildīts jebkurš no šādiem nosacījumiem:
a)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud täitma kitsast menetlusülesannet;
a)
MI sistēma ir paredzēta šaura procedūras uzdevuma veikšanai;
b)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud parandama varem lõpetatud inimtegevuse tulemusi;
b)
MI sistēma ir paredzēta iepriekš pabeigtas cilvēka darbības rezultāta uzlabošanai;
c)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud tuvastama otsustuste tegemise mustreid või kõrvalekaldeid varasematest otsustusmustritest ning see ei ole mõeldud varem lõpetatud inimhinnangu asendamiseks või mõjutamiseks ilma nõuetekohase inimkontrollita, või
c)
MI sistēma ir paredzēta lēmumu pieņemšanas modeļu vai noviržu no iepriekšējiem lēmumu pieņemšanas modeļiem atklāšanai, un tā nav paredzēta, lai aizstātu vai ietekmētu iepriekš pabeigtu cilvēka veiktu novērtējumu, bez pienācīgas cilvēka veiktas pārskatīšanas; vai
d)
tehisintellektisüsteem on ette nähtud III lisas loetletud kasutusjuhtumite puhul asjakohase hindamise ettevalmistava ülesande täitmiseks.
d)
MI sistēma ir paredzēta sagatavošanās uzdevuma veikšanai saistībā ar novērtējumu, kas ir būtisks III pielikumā uzskaitīto lietošanas gadījumu nolūkos.
Olenemata esimesest lõigust käsitatakse III lisas osutatud tehisintellektisüsteemi alati suure riskiga tehisintellektisüsteemina, kui tehisintellektisüsteem teeb füüsiliste isikute profiilianalüüsi.
Neatkarīgi no pirmās daļas III pielikumā minētu MI sistēmu vienmēr uzskata par augsta riska MI sistēmu, ja MI sistēma veic fizisku personu profilēšanu.
4. Pakkuja, kes leiab, et III lisas osutatud tehisintellektisüsteem ei ole suure riskiga, dokumenteerib oma hinnangu enne selle süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. Sellise pakkuja suhtes kohaldatakse artikli 49 lõikes 2 sätestatud registreerimiskohustust. Riigi pädevate asutuste taotluse korral esitab pakkuja hindamise dokumendid.
4. Nodrošinātājs, kas uzskata, ka III pielikumā minēta MI sistēma nav augsta riska sistēma, dokumentē tās novērtējumu pirms minētā sistēma tiek laista tirgū vai nodota ekspluatācijā. Uz šādu nodrošinātāju attiecas 49. panta 2. punktā paredzētais reģistrācijas pienākums. Pēc valsts kompetento iestāžu pieprasījuma nodrošinātājs uzrāda novērtējuma dokumentāciju.
5. Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa tehisintellekti nõukojaga (edaspidi „nõukoda“) ja hiljemalt 2. veebruariks 2026 suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli praktilist rakendamist kooskõlas artikliga 96, koos põhjaliku loeteluga nii suure riskiga kui ka muude tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtumite praktiliste näidete kohta.
5. Komisija pēc apspriešanās ar Eiropas Mākslīgā intelekta padomi (MI padomi) un ne vēlāk kā 2026. gada 2. februārī sniedz pamatnostādnes, kurās precizē šā panta praktisko īstenošanu saskaņā ar 96. pantu, kopā ar izsmeļošu sarakstu ar praktiskiem piemēriem par MI sistēmu, kuras ir augsta riska MI sistēmas, un to, kuras nav augsta riska MI sistēmas, lietošanas gadījumiem.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõike 3 teist lõiku, lisades selles sätestatud tingimustele uusi tingimusi või neid muuta, kui on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selliste tehisintellektisüsteemide olemasolu kohta, mis kuuluvad III lisa kohaldamisalasse, kuid ei kujuta endast märkimisväärset ohtu füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või põhiõigustele.
6. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai grozītu šā panta 3. punkta otro daļu, lai pievienotu jaunus nosacījumus tajā noteiktajiem nosacījumiem, vai grozītu tos, ja ir konkrēti un ticami pierādījumi, ka ir MI sistēmas, kas ietilpst III pielikuma tvērumā, bet nerada būtisku kaitējuma risku fizisku personu veselībai, drošībai vai pamattiesībām.
7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõike 3 teist lõiku, jättes välja kõik selles sätestatud tingimused, kui on olemas konkreetsed ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et see on vajalik käesolevas määruses sätestatud tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse taseme säilitamiseks.
7. Komisija pieņem deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai grozītu 3. punkta otro daļu, lai svītrotu jebkuru no tajā noteiktajiem nosacījumiem, ja ir konkrēti un ticami pierādījumi, ka tas ir vajadzīgs, lai uzturētu veselības, drošības un pamattiesību aizsardzības līmeni, ko paredz šī regula.
8. Ükski lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimuste muudatus, mis on vastu võetud käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt, ei tohi vähendada käesolevas määruses sätestatud tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse üldist taset ning peab tagama järjepidevuse kooskõlas artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning võtma arvesse turu ja tehnoloogia arengut.
8. Neviens 3. punkta otrajā daļā paredzētais nosacījumu grozījums, kas pieņemts saskaņā ar šā panta 6. un 7. punktu, nemazina veselības, drošības un pamattiesību aizsardzības vispārējo līmeni, ko paredz šī regula un tas nodrošina saskanību ar deleģētajiem aktiem, kas pieņemti, ievērojot 7. panta 1. punktu, un ņem vērā tirgus norises un tehnoloģiju attīstību.
Riska pārvaldības sistēma
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks luuakse riskijuhtimissüsteem, seda rakendatakse ja see dokumenteeritakse ning seda hoitakse alal.
1. Saistībā ar augsta riska MI sistēmām izveido, ievieš, dokumentē un uztur riska pārvaldības sistēmu.
2. Riskijuhtimissüsteemi käsitatakse pidevalt korduva protsessina, mida kavandatakse ja käitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu elutsükli jooksul ning mida tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja süstemaatiliselt ajakohastada. See peab sisaldama järgmisi etappe:
2. Riska pārvaldības sistēmu saprot kā nepārtrauktu iteratīvu procesu, ko plāno un kas norit visā augsta riska MI sistēmas darbmūžā, un tam nepieciešama regulāra sistemātiska pārskatīšana un atjaunināšana. Tajā ietilpst šādi posmi:
a)
selliste teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide kindlakstegemine ja analüüs, mida suure riskiga tehisintellektisüsteem võib kujutada tervisele, ohutusele või põhiõigustele, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse kooskõlas selle sihtotstarbega;
a)
to zināmo un saprātīgi paredzamo risku apzināšana un analīze, ko augsta riska MI sistēma var radīt veselībai, drošībai vai pamattiesībām, ja augsta riska MI sistēmu lieto saskaņā ar tai paredzēto nolūku;
b)
selliste riskide prognoosimine ja hindamine, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele, aga ka mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes;
b)
to risku aplēšana un izvērtēšana, kas var rasties, ja augsta riska MI sistēmu lieto atbilstoši paredzētajam nolūkam, un saprātīgi paredzamas nepareizas lietošanas apstākļos;
c)
muude tekkida võivate riskide hindamine artiklis 72 osutatud turustamisjärgse seire süsteemist saadud andmete analüüsi põhjal;
c)
citu iespējamo risku izvērtēšana, pamatojoties uz to datu analīzi, kas savākti no 72. pantā minētās pēctirgus pārraudzības sistēmas;
d)
asjakohaste ja sihipäraste riskijuhtimismeetmete vastuvõtmine punkti a kohaselt kindlaks tehtud riskide käsitlemiseks.
d)
saskaņā ar šā punkta a) apakšpunktu apzinātu risku novēršanai paredzētu piemērotu un mērķorientētu riska pārvaldības pasākumu pieņemšana.
3. Käesolevas artiklis osutatud riskid hõlmavad ainult neid riske, mida on võimalik mõistlikult maandada või kõrvaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamise või projekteerimise või piisava tehnilise teabe esitamise abil.
3. Šajā pantā minētie riski attiecas tikai uz tiem riskiem, kurus var saprātīgi mazināt vai novērst, izstrādājot vai projektējot augsta riska MI sistēmu vai sniedzot atbilstīgu tehnisko informāciju.
4. Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmetes võetakse nõuetekohaselt arvesse käesolevas jaos sätestatud nõuete kombineeritud kohaldamisest tulenevat mõju ja võimalikku koostoimet, pidades silmas riskide tõhusamat minimeerimist, saavutades samas asjakohase tasakaalu nende nõuete täitmiseks võetavate meetmete rakendamisel.
4. Riska pārvaldības pasākumos, kas minēti 2. punkta d) apakšpunktā, pienācīgi ņem vērā sekas un iespējamo mijiedarbību, ko rada šajā iedaļā noteikto prasību kombinēta piemērošana, lai efektīvāk samazinātu riskus, vienlaikus panākot pienācīgu līdzsvaru minēto prasību izpildei paredzēto pasākumu īstenošanā.
5. Lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimismeetmed on sellised, et iga ohuga seotud asjakohast jääkriski ja suure riskiga tehisintellektisüsteemide üldist jääkriski peetakse vastuvõetavaks.
5. Riska pārvaldības pasākumi, kas minēti 2. punkta d) apakšpunktā, ir tādi, ka attiecīgie ar katru apdraudējumu saistītie atlikušie riski, kā arī augsta riska MI sistēmu kopējais atlikušais risks tiek uzskatīti par pieņemamiem.
Kõige asjakohasemate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel tuleb tagada järgmine:
Nosakot vispiemērotākos riska pārvaldības pasākumus, nodrošina:
a)
lõike 2 kohaselt tuvastatud ja hinnatud riskide kõrvaldamine või vähendamine nii palju kui tehniliselt võimalik suure riskiga tehisintellektisüsteemi sobiva projekteerimise ja arendamise abil;
a)
apzināto un izvērtēto risku likvidēšanu vai samazināšanu, ievērojot 2. punktu, ciktāl tas tehniski iespējams, ar augsta riska MI sistēmas atbilstīgu projektēšanu un izstrādi;
b)
asjakohasel juhul sobivate riskimaandamis- ja kontrollimeetmete rakendamine, et käsitleda selliseid riske, mida ei saa kõrvaldada;
b)
attiecīgā gadījumā atbilstīgu riska mazināšanas un kontroles pasākumu īstenošanu, ar ko pievēršas riskiem, kurus nevar likvidēt;
c)
artikli 13 kohaselt nõutava teabe andmine ning asjakohasel juhul juurutajate koolitamine.
c)
informācijas sniegšanu, kas prasīta, ievērojot 13. pantu, un attiecīgā gadījumā uzturētāju apmācību.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud riskide kõrvaldamisel või vähendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse juurutajalt eeldatavaid tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust, ning eeldatavat kasutuskonteksti, milles kasutamiseks on süsteem mõeldud.
Lai likvidētu vai samazinātu riskus, kas saistīti ar augsta riska MI sistēmas lietošanu, pienācīgi ņem vērā tehniskās zināšanas, pieredzi, izglītību, apmācību, kas tiek gaidīta attiecībā uz uzturētāju, un paredzamo kontekstu, kurā sistēmu paredzēts izmantot.
6. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme testitakse, et teha kindlaks kõige asjakohasemad ja sihipäraseid riskijuhtimismeetmed. Testimisega tagatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid töötavad oma sihtotstarbe seisukohast järjepidevalt ning vastavad käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
6. Augsta riska MI sistēmas testē, lai noteiktu vispiemērotākos un mērķtiecīgākos riska pārvaldības pasākumus. Testēšana nodrošina, ka augsta riska MI sistēmas darbojas konsekventi paredzētajam nolūkam un ka tās atbilst šajā iedaļā noteiktajām prasībām.
7. Testimismenetlused võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist kooskõlas artikliga 60.
7. Testēšanas procedūras var ietvert testēšanu reālos apstākļos saskaņā ar 60. pantu.
8. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimine toimub vastavalt vajadusele mis tahes ajal kogu arendusprotsessi jooksul ja igal juhul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Testimiseks kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud parameetreid ja tõenäosuskünniseid, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast sobivad.
8. Augsta riska MI sistēmu testēšanu pēc vajadzības veic jebkurā brīdī visā izstrādes procesā un jebkurā gadījumā pirms laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā. Testēšanu veic, izmantojot iepriekš noteiktus rādītājus un varbūtības sliekšņus, kas atbilst augsta riska MI sistēmai paredzētajam nolūkam.
9. Lõigetes 1–7 sätestatud riskijuhtimissüsteemi rakendamisel pööravad pakkujad tähelepanu sellele, kas suure riskiga tehisintellektisüsteem võib oma sihtotstarvet silmas pidades avaldada kahjulikku mõju alla 18-aastastele isikutele, ja kui see on asjakohane, muudele kaitsetutele rühmadele.
9. Īstenojot 1.–7. punktā paredzēto riska pārvaldības sistēmu, nodrošinātāji apsver, vai, ņemot vērā tai paredzēto nolūku, pastāv iespēja, ka augsta riska MI sistēmai būs negatīva ietekme uz personām, kas jaunākas par 18 gadiem, un attiecīgā gadījumā citām neaizsargātām grupām.
10. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks, kes peavad täitma liidu muu asjaomase õiguse alusel sisemisi riskijuhtimisprotsesse käsitlevaid nõudeid, võivad lõigetes 1–9 kirjeldatud aspektid olla kõnealuse õiguse kohaselt loodud riskijuhtimismenetluste osa või nendega kombineeritud.
10. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem, uz kuriem saskaņā ar citiem attiecīgiem Savienības tiesību aktu noteikumiem attiecas prasības par iekšējiem riska pārvaldības procesiem, 1.–9. punktā paredzētie aspekti var būt daļa no vai apvienoti ar riska pārvaldības procedūrām, kas izveidotas, ievērojot minētos tiesību aktus.
1. Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikke, mis vastavad lõigetes 2–5 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, kui selliseid andmestikke kasutatakse.
1. Augsta riska MI sistēmas, kurās izmanto metodes, kas saistītas ar MI modeļu apmācību ar datiem, izstrādā, pamatojoties uz apmācības, validēšanas un testēšanas datu kopām, kas atbilst 2.–5. punktā minētajiem kvalitātes kritērijiem, ikreiz, kad tiek izmantotas šādas datu kopas.
2. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike suhtes kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohaseid andmehaldus- ja juhtimistavasid. Need tavad puudutavad eeskätt järgmist:
2. Apmācības, validēšanas un testēšanas datu kopām piemēro datu pārvaldību un pārvaldības praksi, kas ir piemērota augsta riska MI sistēmai paredzētajam nolūkam. Minētā prakse attiecas jo īpaši uz:
a)
asjakohased projekteerimise käigus tehtavad valikud;
a)
attiecīgām izstrādes izvēlēm;
b)
andmete kogumise protsessid ja andmete päritolu ning isikuandmete puhul andmete kogumise algne eesmärk;
b)
datu vākšanas procesiem un datu izcelsmi, un personas datu gadījumā – uz datu vākšanas sākotnējo nolūku;
c)
andmevalmenduseks tehtavad asjakohased töötlemistoimingud, näiteks kommenteerimine, märgendamine, puhastamine, ajakohastamine, rikastamine ja koondamine;
c)
attiecīgām datu sagatavošanas apstrādes darbībām, piemēram, anotēšanu, marķēšanu, tīrīšanu, atjaunināšanu, bagātināšanu un agregēšanu;
d)
eelduste sõnastamine, eeskätt seoses teabega, mida andmed peaksid mõõtma ja kajastama;
d)
pieņēmumu formulēšanu, jo īpaši attiecībā uz informāciju, kuru šiem datiem vajadzētu izmērīt un attēlot;
e)
vajalike andmestike kättesaadavuse, koguste ja sobivuse hindamine;
e)
nepieciešamo datu kopu pieejamības, daudzuma un piemērotības novērtējumu;
f)
läbi vaatamine, pidades silmas võimalikku kallutatust, mis tõenäoliselt mõjutab inimeste tervist ja ohutust, mõjutab negatiivselt põhiõigusi või põhjustab diskrimineerimist, mis on liidu õigusega keelatud, eriti kui andmeväljundid mõjutavad sisendeid tulevaste toimingute jaoks;
f)
tādas iespējamas neobjektivitātes pārbaudi, kas varētu ietekmēt cilvēku veselību un drošību, nelabvēlīgi ietekmēt pamattiesības vai izraisīt diskrimināciju, kura aizliegta ar Savienības tiesību aktiem, jo īpaši, ja izvaddati ietekmē ievaddatus turpmākām darbībām;
g)
asjakohased meetmed punkti f kohaselt kindlaks tehtud võimaliku kallutatuse avastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks;
g)
pienācīgus pasākumus, lai atklātu, novērstu, mazinātu iespējamu neobjektivitāti, kas identificēta saskaņā ar f) apakšpunktu;
h)
käesoleva määruse järgimist takistavate asjakohaste andmelünkade või puuduste kindlakstegemine ja võimalused nende lünkade ja puuduste kõrvaldamiseks.
h)
tādu attiecīgu datu trūkumu vai nepilnību identificēšanu, kas liedz ievērot šo regulu, un to, kā šos trūkumus un nepilnības var novērst.
3. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud peavad olema asjakohased, piisavalt representatiivsed ning võimalikult suurel määral vigadeta ja täielikud, pidades silmas nende sihtotstarvet. Neid peavad iseloomustama asjakohased statistilised omadused, sealhulgas kohaldataval juhul seoses isikute või isikute rühmadega, kelle suhtes kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Need andmestiku omadused võivad olla täidetud üksikute andmestike või nende kombinatsiooni tasandil.
3. Apmācības, validēšanas un testēšanas datu kopas ir atbilstošas, pietiekami reprezentatīvas un, cik vien iespējams, bez kļūdām un pilnīgas, ņemot vērā paredzēto nolūku. Tām ir atbilstoši statistiskie raksturlielumi, tostarp vajadzības gadījumā attiecībā uz personām vai personu grupām, attiecībā uz kurām paredzēts izmantot konkrēto augsta riska MI sistēmu. Minētos datu kopu raksturlielumus var izpildīt atsevišķu datu kopu vai to kombinācijas līmenī.
4. Andmestikes tuleb sihtotstarbe jaoks vajalikus ulatuses võtta arvesse omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset keskkonda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada.
4. Datu kopās, ciktāl to nosaka paredzētais nolūks, ņem vērā raksturlielumus vai elementus, kas raksturīgi konkrētajai ģeogrāfiskajai, kontekstuālajai, uzvedības vai funkcionālajai videi, kurā paredzēts lietot augsta riska MI sistēmu.
5. Niivõrd kui see on rangelt vajalik selleks, et tagada kallutatuse avastamine ja korrigeerimine suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 punktidega f ja g, võivad selliste süsteemide pakkujad erandkorras töödelda isikuandmete eriliike, kohaldades asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Lisaks määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680 sätetele peab selline töötlemine vastama kõigile järgmistele tingimustele:
5. Ciktāl tas ir absolūti nepieciešams, lai nodrošinātu neobjektivitātes atklāšanu un labošanu saistībā ar augsta riska MI sistēmām saskaņā ar šā panta 2. punkta f) un g) apakšpunktu, šādu sistēmu nodrošinātāji var izņēmuma kārtā apstrādāt īpašu kategoriju personas datus, ievērojot atbilstošus fizisku personu pamattiesību un pamatbrīvību aizsardzības pasākumus. Lai notiktu šāda apstrāde, papildus noteikumiem, kas paredzēti Regulās (ES) 2016/679 un (ES) 2018/1725 un Direktīvā (ES) 2016/680, jāievēro visi turpmāk minētie nosacījumi:
a)
kallutatuse tuvastamist ja parandamist ei ole võimalik tulemuslikult saavutada muude andmete, sealhulgas tehisandmete või anonüümitud andmete töötlemisega;
a)
neobjektivitātes atklāšanu un labošanu nevar rezultatīvi panākt, apstrādājot citus datus, tostarp sintētiskus vai anonimizētus datus;
b)
isikuandmete eriliikide suhtes kehtivad isikuandmete taaskasutamise tehnilised piirangud ning tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmed, sealhulgas pseudonüümimine;
b)
uz īpašajām personas datu kategorijām attiecas tehniski ierobežojumi saistībā ar personas datu atkalizmantošanu un jaunākie drošības un privātuma saglabāšanas pasākumi, tostarp pseidonimizācija;
c)
isikuandmete eriliikide suhtes kohaldatakse meetmeid, millega tagatakse töödeldavate isikuandmete turvalisus, kaitse ja asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas juurdepääsu range kontroll ja dokumenteerimine, et vältida väärkasutamist ja tagada, et ainult volitatud isikutel, kellel on asjakohased konfidentsiaalsuskohustused, on juurdepääs kõnealustele isikuandmetele;
c)
uz īpašajām personas datu kategorijām attiecas pasākumi nolūkā nodrošināt, ka apstrādātie personas dati ir droši, aizsargāti, uz tiem attiecas piemēroti aizsardzības pasākumi, tostarp stingra piekļuves kontrole un dokumentācija, lai novērstu ļaunprātīgu izmantošanu, un nodrošinātu, ka piekļuve minētajiem personas datiem ir tikai pilnvarotām personām un ar atbilstīgiem konfidencialitātes pienākumiem;
d)
isikuandmete eriliike ei tohi edastada ega üle anda ning need ei tohi olla teistele isikutele muul moel kättesaadavad;
d)
īpašajās kategorijās ietilpstošos personas datus nepārsūta, nenodod vai citādi nedara piekļūstamus citām pusēm;
e)
isikuandmete eriliigid kustutatakse, kui kallutatus on parandatud või kui isikuandmete säilitamisperiood saab läbi, olenevalt sellest, kumb saabub varem;
e)
īpašajās kategorijās ietilpstošos personas datus dzēš, tiklīdz neobjektivitāte ir izlabota vai ir pienākušas to glabāšanas perioda beigas – atkarībā no tā, kas notiek vispirms;
f)
määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680 kohane isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine hõlmab põhjuseid, miks isikuandmete eriliikide töötlemine oli rangelt vajalik kallutatuse avastamiseks ja parandamiseks ning miks seda eesmärki ei olnud võimalik saavutada muude andmete töötlemisega.
f)
ieraksti par apstrādes darbībām, ievērojot Regulām (ES) 2016/679 un (ES) 2018/1725 un Direktīvu (ES) 2016/680, ietver pamatojumu, kāpēc īpašo kategoriju personas datu apstrāde bija absolūti nepieciešama, lai atklātu un izlabotu neobjektivitāti, un kāpēc šo mērķi nevarēja sasniegt, apstrādājot citus datus.
6. Nende suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamisel, mille puhul ei kasutata tehisintellektimudelite treenimist hõlmavaid meetodeid, kohaldatakse lõikeid 2–5 üksnes testimisandmestike suhtes.
6. Attiecībā uz tādu augsta riska MI sistēmu izstrādi, kurās netiek izmantotas metodes, kas paredz MI modeļu apmācību, 2.–5. punktu piemēro tikai testēšanas datu kopām.
Tehniline dokumentatsioon
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi tehniline dokumentatsioon koostatakse enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist ning see hoitakse ajakohasena.
1. Pirms augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā sagatavo šīs sistēmas tehnisko dokumentāciju, un to regulāri atjaunina.
Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele ja annaks riikide pädevatele asutustele ja teada antud asutustele selgel ja terviklikul kujul teabe, mis on vajalik, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente. VKEd, sealhulgas idufirmad, võivad esitada IV lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni elemente lihtsustatud viisil. Selleks kehtestab komisjon väikeste ja mikroettevõtjate vajadustele vastava lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni vormi. Kui VKE, sealhulgas idufirma, otsustab esitada IV lisas nõutud teabe lihtsustatud korras, kasutab ta käesolevas lõikes osutatud vormi. Teada antud asutused peavad seda vormi vastavushindamise tegemisel arvestama.
Tehnisko dokumentāciju sagatavo tā, lai apliecinātu, ka attiecīgā augsta riska MI sistēma atbilst šajā iedaļā noteiktajām prasībām, un valstu kompetentajām iestādēm un paziņotajām struktūrām skaidrā un visaptverošā veidā sniedz nepieciešamo informāciju, lai novērtētu MI sistēmas atbilstību minētajām prasībām. Tajā ir vismaz IV pielikumā izklāstītie elementi. MVU, tostarp jaunuzņēmumi, IV pielikumā norādītos tehniskās dokumentācijas elementus var iesniegt vienkāršotā veidā. Minētajā nolūkā Komisija izveido vienkāršotu tehniskās dokumentācijas veidlapu, ņemot vērā mazo uzņēmumu un mikrouzņēmumu vajadzības. Ja MVU, tostarp jaunuzņēmums, izvēlas IV pielikumā prasīto informāciju sniegt vienkāršotā veidā, tas izmanto šajā punktā minēto veidlapu. Paziņotās struktūras pieņem veidlapu atbilstības novērtēšanas nolūkos.
2. Kui turule lastakse või kasutusele võetakse suure riskiga tehisintellektisüsteem, mis on seotud tootega, mille suhtes kohaldatakse I lisa A osas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, koostatakse ühtne tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab nii kogu lõikes 1 esitatud teavet kui ka nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavat teavet.
2. Ja tiek laista tirgū vai nodota ekspluatācijā augsta riska MI sistēma, kas saistīta ar produktu, uz kuru attiecas I pielikuma A iedaļā uzskaitītie Savienības saskaņošanas tiesību akti, sagatavo vienotu tehniskās dokumentācijas kopumu, kurā ir visa informācija, kas noteikta 1. punktā, kā arī informācija, kas prasīta minētajos tiesību aktos.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisa, kui see on vajalik selle tagamiseks, et tehniline dokumentatsioon sisaldab tehnika arengut arvestades kogu vajalikku teavet, et hinnata süsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
3. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai veiktu grozījumus IV pielikumā, vajadzības gadījumā nodrošinot, ka, ņemot vērā tehnikas attīstību, tehniskajā dokumentācijā tiek sniegta visa nepieciešamā informācija, kas vajadzīga, lai novērtētu sistēmas atbilstību šajā iedaļā noteiktajām prasībām.
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et füüsilised isikud saaksid teha süsteemide kasutamise ajal nende üle reaalset järelevalvet, muu hulgas asjakohaste inimene-masin kasutajaliideste abil.
1. Augsta riska MI sistēmas projektē un izstrādā, izmantojot arī atbilstošus cilvēka – mašīnas saskarnes rīkus, tā, lai fiziskas personas tās varētu efektīvi virsvadīt laikā, kad tās tiek lietotas.
2. Inimjärelevalve eesmärk on hoida ära või minimeerida tervist, ohutust või põhiõigusi ähvardavaid riske, mis võivad tekkida, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, eeskätt juhul, kui sellised riskid jäävad alles ka siis, kui kohaldatakse muid käesolevas jaos sätestatud nõudeid.
2. Cilvēka virsvadības mērķis ir novērst vai mazināt riskus attiecībā uz veselību, drošību vai pamattiesībām, kuri var rasties, ja augsta riska MI sistēmu lieto atbilstoši paredzētajam nolūkam vai saprātīgi paredzamas nepareizas lietošanas apstākļos, jo īpaši, ja šādi riski arvien pastāv, neraugoties uz citu šajā iedaļā noteikto prasību piemērošanu.
3. Järelevalvemeetmed peavad vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemi riskidele, autonoomsuse tasemele ja kasutuskontekstile ning need tagatakse kas ühe järgmist liiki meetme või kõigi järgmist liiki meetmetega:
3. Virsvadības pasākumi ir samērīgi augsta riska MI sistēmas riskiem, autonomijas līmenim un lietošanas kontekstam, un tos nodrošina, izmantojot vienu vai abus šos pasākumu veidus:
a)
meetmed, mille pakkuja on enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks teinud, ja kui see on tehniliselt teostatav, sellisesse süsteemi sisse ehitanud;
a)
pasākumi, kurus nodrošinātājs identificē un integrē augsta riska MI sistēmā, ja tas ir tehniski iespējams, pirms tās laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā;
b)
meetmed, mille pakkuja on enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks teinud ja mis sobivad selleks, et juurutaja saaks neid rakendada.
b)
pasākumi, kurus nodrošinātājs identificē pirms augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā un kuri ir atbilstīgi, lai uzturētājs tos īstenotu.
4. Lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks antakse suure riskiga tehisintellektisüsteem juurutajale sellisel viisil, et füüsilistel isikutel, kellele on antud ülesanne teha inimjärelevalvet, oleks võimalik, kui see on olenevalt asjaoludest asjakohane ja proportsionaalne:
4. Šā panta 1., 2. un 3. punkta īstenošanas nolūkā augsta riska MI sistēmu uzturētājam nodrošina tā, lai fiziskās personas, kurām ir uzticēta cilvēka virsvadība, atbilstoši un samērīgi varētu:
a)
mõista nõuetekohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemi asjakohaseid võimeid ja piire ning teha igakülgset seiret selle toimimise üle, sealhulgas selleks, et avastada kõrvalekaldeid, väärtalitlusi ja ootamatut toimimist ning nendega tegeleda;
a)
pareizi izprast augsta riska MI sistēmas attiecīgās spējas un ierobežojumus un spēt pienācīgi uzraudzīt tās darbību, tostarp, lai atklātu un novērstu anomālijas, disfunkcijas un neparedzētu veiktspēju;
b)
olla pidevalt teadlik võimalusest, et tekib kalduvus hakata automaatselt tuginema või liigselt tuginema suure riskiga tehisintellektisüsteemi toodetud väljundile (nn kalduvus eelistada automatiseerimist), seda eriti siis, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, mida kasutatakse, et saada teavet või soovitusi füüsiliste isikute tehtavate otsuste jaoks;
b)
apzināties iespējamo tendenci automātiski uzticēties vai pārāk uzticēties augsta riska MI sistēmas radītajiem iznākumiem (automatizācijas izraisīta nosliece), jo īpaši attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kuras lieto, lai sniegtu informāciju vai ieteikumus lēmumiem, kas jāpieņem fiziskām personām;
c)
korrektselt tõlgendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundit, võttes arvesse näiteks kättesaadavaid tõlgendamisvahendeid ja -meetodeid;
c)
pareizi interpretēt augsta riska MI sistēmas radīto iznākumu, ņemot vērā, piemēram, pieejamos interpretācijas rīkus un metodes;
d)
otsustada igas konkreetses olukorras, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi ei kasutata, või jätta suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljund muul moel kõrvale, sürjutada või tagasi võtta;
d)
katrā atsevišķā situācijā izlemt nelietot augsta riska MI sistēmu vai citādi neņemt vērā, aizstāt ar citu vai reversēt augsta riska MI sistēmas darbības iznākumu;
e)
sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimisse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga, mis võimaldab süsteemil ohutus olekus peatuda.
e)
iejaukties augsta riska MI sistēmas darbībā vai pārtraukt sistēmu, izmantojot pogu “stop” vai līdzīgu procedūru, kas ļauj sistēmai apstāties drošā stāvoklī.
5. III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tagatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmetega, et lisaks sellele ei tee ega otsusta juurutaja süsteemist saadud tuvastamise põhjal midagi, kui seda tuvastamist ei ole eraldi kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused.
5. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kas minētas III pielikuma 1. punkta a) apakšpunktā, šā panta 3. punktā minētie pasākumi ir tādi, kas nodrošina, ka uzturētājs papildus neveic nekādas darbības vai nepieņem nekādu lēmumu, pamatojoties uz identifikāciju, kas izriet no attiecīgās sistēmas, ja tādu identifikāciju nav atsevišķi verificējušas un apstiprinājušas vismaz divas fiziskas personas, kurām ir vajadzīgā kompetence, apmācība un pilnvaras.
Nõuet, et vähemalt kaks füüsilist isikut peavad eraldi kontrollima neid suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse õiguskaitse, rände, piirikontrolli või varjupaigaga seotud eesmärgil, ei kohaldata, kui liidu või riigi õiguse kohaselt peetakse selle nõude kohaldamist ebaproportsionaalseks.
Prasību par vismaz divu fizisku personu veiktu atsevišķu verifikāciju nepiemēro augsta riska MI sistēmām, ko izmanto tiesībaizsardzības, migrācijas, robežkontroles vai patvēruma nolūkos, ja Savienības vai valsts tiesību aktos šīs prasības piemērošana tiek uzskatīta par nesamērīgu.
Täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus
Precizitāte, robustums un kiberdrošība
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et need saavutaksid asjakohase täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taseme ning et nad toimiksid nendes aspektides järjekindlalt oma kogu elutsükli jooksul.
1. Augsta riska MI sistēmas projektē un izstrādā tā, lai tās sasniegtu pienācīgu precizitātes, robustuma un kiberdrošības līmeni un lai tās minētajos aspektos konsekventi darbotos visu darbmūžu.
2. Selleks et käsitleda lõikes 1 sätestatud asjakohase täpsuse ja stabiilsuse taseme mõõtmise ning muude asjakohaste tulemusnäitajate tehnilisi aspekte, julgustab komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, vajaduse korral võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist.
2. Lai pievērstos tehniskajiem aspektiem saistībā ar to, kā izmērīt 1. punktā noteiktos attiecīgos precizitātes un robustuma līmeņus un jebkādus citus attiecīgus veiktspējas rādītājus, Komisija sadarbībā ar attiecīgajām ieinteresētajām personām un organizācijām, piemēram, metroloģijas un salīdzinošās novērtēšanas iestādēm, attiecīgā gadījumā veicina etalonrādītāju un mērījumu metodiku izstrādi.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide täpsuse tasemed ja asjakohased täpsuse parameetrid tuleb deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis.
3. Augsta riska MI sistēmu precizitātes līmeni un attiecīgos precizitātes rādītājus norāda tām pievienotajā lietošanas instrukcijā.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad olema süsteemis või süsteemi töökeskkonnas tekkida võivate vigade, rikete või ebakõlade suhtes võimalikult vastupidavad, eriti juhul, kui põhjuseks on süsteemi interaktsioon füüsiliste isikute või muude süsteemidega. Selleks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.
4. Augsta riska MI sistēmas ir cik iespējams noturīgas pret kļūdām, defektiem vai neatbilstībām, kas var rasties pašā sistēmā vai vidē, kurā attiecīgā sistēma darbojas, jo īpaši sistēmas mijiedarbības ar fiziskām personām vai citām sistēmām dēļ. Šajā sakarā veic tehniskus un organizatoriskus pasākumus.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsuse võib saavutada tehnilise liiasuse lahendustega, mis võivad hõlmata varuplaane või tõrkekindluse plaane.
Augsta riska MI sistēmu robustumu var panākt ar tehniskiem redundances risinājumiem, kuru vidū var būt rezerves vai drošatteices plāni.
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, arendatakse selliselt, et kõrvaldada või vähendada niipalju kui võimalik potentsiaalselt kallutatud väljundite riski, mis võivad mõjutada edasiste toimingute sisendit (edaspidi „tagasisideahelad“) ning tagada, et selliseid tagasisideahelaid käsitletakse igakülgselt asjakohaste leevendusmeetmete kaudu.
Augsta riska MI sistēmas, kas turpina mācīties pēc to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā, izstrādā tā, lai, cik vien iespējams, likvidētu vai samazinātu iespējamu neobjektīvu iznākumu risku, kas ietekmē ievaddatus nākamās operācijās (atgriezeniskās saites cilpas), un lai nodrošinātu, ka visām šādām atgriezeniskās saites cilpām pienācīgi pievēršas ar atbilstošiem mazināšanas pasākumiem.
5. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad pidama vastu volitamata kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi kasutamist, väljundit või toimimist, kasutades ära süsteemi nõrkusi.
5. Augsta riska MI sistēmas ir noturīgas pret nepilnvarotu trešo personu mēģinājumiem mainīt to lietojumu, iznākumus vai veiktspēju, izmantojot sistēmas ietekmējamību.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide küberturvalisuse tagamiseks kasutatavad tehnilised lahendused peavad vastama asjaomastele asjaoludele ja riskidele.
Tehniskie risinājumi, kuru mērķis ir nodrošināt augsta riska MI sistēmu kiberdrošību, atbilst attiecīgajiem apstākļiem un riskiem.
Tehisintellektile iseloomulike nõrkuste käsitlemiseks kasutatavad tehnilised lahendused hõlmavad olenevalt asjaoludest meetmeid, millega hoida ära, avastada, tõrjuda, lahendada ja kontrollida ründeid, millega püütakse manipuleerida treenimisandmestikku („andmemürgitus“) või treenimisel kasutatavaid eeltreenitud komponente („mudelimürgitus“), sisendeid, mille eesmärk on panna tehisintellektimudel viga tegema („vastandnäited“ või „mudelist kõrvalehoidumine“), konfidentsiaalsusründeid või mudelivigu.
Tehniskie risinājumi, kas paredzēti, lai novērstu MI konkrēto ietekmējamību, attiecīgā gadījumā ietver pasākumus, kuru mērķis ir novērst, atklāt, reaģēt uz, atrisināt un kontrolēt uzbrukumus, kuros tiek mēģināts manipulēt ar apmācības datu kopu (datu saindēšana) vai apmācībā izmantotām iepriekš apmācītām sastāvdaļām (modeļa saindēšana), ievaddatiem, kas paredzēti modeļa kļūdas izraisīšanai (pretinieciski piemēri vai modeļa maldināšana), uzbrukumiem konfidencialitātei vai modeļa nepilnībām.
Kvaliteedijuhtimissüsteem
Kvalitātes vadības sistēma
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis tagab käesoleva määruse järgimise. Kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning sisaldama vähemalt järgmisi aspekte:
1. Augsta riska MI sistēmu nodrošinātāji izveido kvalitātes vadības sistēmu, kas nodrošina atbilstību šai regulai. Šo sistēmu sistemātiski un pienācīgi dokumentē rakstisku nostādņu, procedūru un instrukciju veidā, un tajā iekļauj vismaz šādus aspektus:
a)
strateegia õigusnormidele vastavuse tagamiseks, sealhulgas vastavushindamise ja suure riskiga tehisintellektisüsteemis tehtavate muudatuste haldamismenetluste järgimiseks;
a)
normatīvās atbilstības stratēģija, tostarp atbilstības novērtēšanas procedūru un augsta riska MI sistēmas modifikāciju pārvaldības procedūru ievērošana;
b)
meetodid, menetlused ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimiseks, projekteerimise järelevalveks ja projektide kontrollimiseks;
b)
metodes, procedūras un sistemātiskas darbības, kas jāizmanto augsta riska MI sistēmas projektēšanai, projekta kontrolei un projekta verificēšanai;
c)
meetodid, menetlused ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja kvaliteedi tagamiseks;
c)
metodes, procedūras un sistemātiskas darbības, kas jāizmanto augsta riska MI sistēmas izstrādei, kvalitātes kontrolei un kvalitātes nodrošināšanai;
d)
enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamist, selle ajal ja pärast seda teostatavad läbivaatamis-, testimis- ja valideerimismenetlused ning nende teostamise sagedus;
d)
pārbaudes, testēšanas un validēšanas procedūras, kas jāveic pirms augsta riska MI sistēmas izstrādes, tās laikā un pēc tās, un to biežums;
e)
kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus või need ei hõlma kõiki 2. jaos sätestatud asjakohaseid nõudeid, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus kõnealustele nõuetele;
e)
tehniskās specifikācijas, ieskaitot standartus, kas jāpiemēro, un, ja attiecīgie saskaņotie standarti netiek piemēroti pilnībā vai neaptver visas attiecīgās 2. iedaļā paredzētās prasības, līdzekļi, kas jāizmanto, lai nodrošinātu, ka augsta riska MI sistēma atbilst minētajām prasībām;
f)
andmehalduse süsteemid ja menetlused, sealhulgas andmete hankimine, andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;
f)
datu pārvaldības sistēmas un procedūras, ietverot datu iegūšanu, datu vākšanu, datu analīzi, datu marķēšanu, datu glabāšanu, datu filtrēšanu, datizraci, datu agregēšanu, datu saglabāšanu un jebkuru citu darbību ar datiem, kas tiek veikta pirms augsta riska MI sistēmu laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā un to nolūkā;
g)
artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteem;
g)
riska pārvaldības sistēma, kas minēta 9. pantā;
h)
turustamisjärgse seire süsteemi loomine, rakendamine ja toimivana hoidmine vastavalt artiklile 72;
h)
pēctirgus pārraudzības sistēmas izveidošana, ieviešana un uzturēšana saskaņā ar 72. pantu;
i)
menetlused, mis on seotud tõsisest intsidendist teatamisega vastavalt artiklile 73;
i)
procedūras, kas saistītas ar ziņošanu par nopietnu incidentu saskaņā ar 73. pantu;
j)
suhtlemine riikide pädevate asutustega, teiste asjaomaste asutustega, sealhulgas nendega, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, teada antud asutustega, teiste operaatoritega, klientidega või muude huvitatud isikutega;
j)
komunikācijas organizēšana ar valstu kompetentajām iestādēm, citām attiecīgām iestādēm, ieskaitot tās, kas dod vai atbalsta piekļuvi datiem, paziņotajām struktūrām, citiem operatoriem, klientiem vai citām ieinteresētajām personām;
k)
kõigi vajalike dokumentide ja teabega seotud andmete säilitamise süsteemid ja menetlused;
k)
sistēmas un procedūras visas attiecīgās dokumentācijas un informācijas uzskaitei;
l)
ressursside haldamine, sealhulgas varustuskindlusega seotud meetmed;
l)
resursu pārvaldība, ieskaitot ar piegādes drošību saistītus pasākumus;
m)
aruandekohustuse raamistik, millega nähakse ette juhtkonna ja muude töötajate vastutus seoses kõigi käesolevas lõikes loetletud aspektidega.
m)
pārskatatbildības sistēma, kurā noteikti vadības un cita personāla pienākumi, kas attiecas uz visiem šajā punktā uzskaitītajiem aspektiem.
2. Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne pakkuja organisatsiooni suurusega. Pakkujad austavad igal juhul sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele.
2. Šā panta 1. punktā minēto aspektu īstenošana ir proporcionāla nodrošinātāja organizācijas lielumam. Nodrošinātāji jebkurā gadījumā ievēro tādu stingrības pakāpi un aizsardzības līmeni, kāds ir vajadzīgs, lai nodrošinātu augsta riska MI sistēmu atbilstību šai regulai.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks, kes peavad täitma asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel kvaliteedijuhtimissüsteeme või samaväärset funktsiooni käsitlevaid kohustusi, võivad lõikes 1 loetletud aspektid olla osa kõnealuse õiguse kohastest kvaliteedijuhtimissüsteemidest.
3. Augsta riska MI sistēmu nodrošinātāji, uz kuriem attiecīgajos Savienības nozaru tiesību aktos attiecas pienākumi, kas saistīti ar kvalitātes vadības sistēmām vai līdzvērtīgu funkciju, var ietvert 1. punktā uzskaitītos aspektus kā daļu no kvalitātes vadības sistēmām, ievērojot minētos tiesību aktus.
4. Finantsasutustest pakkujate puhul, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, loetakse kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise kohustus, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktide g, h ja i osas, täidetuks, kui järgitakse nõudeid seoses sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega vastavalt finantsteenuseid käsitlevatele asjaomasele liidu õigusele. Seda silmas pidades võetakse arvesse artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid.
4. Attiecībā uz nodrošinātājiem, kas ir finanšu iestādes, uz kurām attiecas prasības par to iekšējo pārvaldību, kārtību vai procesiem saskaņā ar Savienības tiesību aktiem finanšu pakalpojumu jomā, tiek uzskatīts, ka pienākums ieviest kvalitātes vadības sistēmu, izņemot šā panta 1. punkta g), h) un i) apakšpunktu, ir izpildīts, ja ir izpildīti noteikumi par iekšējās pārvaldes kārtību vai procesiem, ievērojot attiecīgos Savienības tiesību aktus finanšu pakalpojumu jomā. Minētajā nolūkā ņem vērā jebkurus 40. pantā minētos saskaņotos standartus.
Parandusmeetmed ja teavitamiskohustus
Korektīvās darbības un informēšanas pienākums
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed, et viia süsteem vastavusse, võtta see turult tagasi, desaktiveerida või nõuda tagasi, nagu on asjakohane. Nad teavitavad sellest asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustajaid ning kohaldataval juhul juurutajaid, volitatud esindajat ja importijaid.
1. Augsta riska MI sistēmu nodrošinātāji, kas uzskata vai kam ir iemesls uzskatīt, ka augsta riska MI sistēma, kuru tie ir laiduši tirgū vai nodevuši ekspluatācijā, neatbilst šai regulai, nekavējoties veic nepieciešamās korektīvās darbības, kas vajadzīgas, lai panāktu sistēmas atbilstību vai, attiecīgi, to izņemtu, atspējotu vai atsauktu. Par to viņi informē attiecīgās augsta riska MI sistēmas izplatītājus un, attiecīgā gadījumā, uzturētājus, pilnvaroto pārstāvi un importētājus.
2. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses ja pakkuja saab sellest riskist teada, peab ta viivitamata uurima selle põhjuseid koostöös aruandva juurutajaga, kui see on kohaldatav, ning teavitama turujärelevalveasutusi, kes on asjaomase suure riskiga süsteemi osas pädevad, ning kui see on kohaldatav, teada antud asutust, kes andis selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks välja artikli 44 kohase sertifikaadi, esitades eelkõige teabe mittevastavuse laadi ja võetud asjakohaste parandusmeetmete kohta.
2. Ja augsta riska MI sistēma rada risku 79. panta 1. punkta nozīmē un minētais risks kļūst zināms nodrošinātājam, tas nekavējoties izmeklē cēloņus, attiecīgā gadījumā sadarbojoties ar ziņojošo uzturētāju, un informē par attiecīgo augsta riska MI sistēmu kompetentās tirgus uzraudzības iestādes, un, ja vajadzīgs, paziņoto struktūru, kas saskaņā ar 44. pantu izdevusi sertifikātu minētajai augsta riska MI sistēmai, jo īpaši par neatbilstības raksturu un visām attiecīgajām korektīvajām darbībām, kas veiktas.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate volitatud esindajad
Augsta riska MI sistēmu nodrošinātāju pilnvarotie pārstāvji
1. Kolmandates riikides asutatud pakkujad peavad enne oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja.
1. Nodrošinātāji, kas iedibināti trešās valstīs, pirms augsta riska sistēmu dara pieejamu Savienības tirgū, ar rakstisku pilnvaru ieceļ pilnvaroto pārstāvi, kurš iedibināts Savienībā.
2. Pakkuja võimaldab oma volitatud esindajal täita pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.
2. Nodrošinātājs ļauj savam pilnvarotajam pārstāvim pildīt uzdevumus, kas norādīti no nodrošinātāja saņemtajā pilnvarojumā.
3. Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia pädeva asutuse poolt osutatud liidu institutsioonide ühes ametlikus keeles. Käesoleva määruse kohaldamisel annab volitus volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
3. Pilnvarotais pārstāvis veic uzdevumus, kas norādīti no nodrošinātāja saņemtajā pilnvarojumā. Tas pēc pieprasījuma iesniedz tirgus uzraudzības iestādēm pilnvarojuma kopiju kādā no Savienības iestāžu oficiālajām valodām, kā norāda kompetentā iestāde. Šīs regulas nolūkos pilnvarojums pilnvarotajam pārstāvim dod tiesības veikt šādus uzdevumus:
a)
kontrollida, et koostatud on artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ja artiklis 11 osutatud tehniline dokumentatsioon ning et pakkuja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse;
a)
pārliecināties, ka nodrošinātājs ir sagatavojis 47. pantā minēto ES atbilstības deklarāciju un 11. pantā minēto tehnisko dokumentāciju un ir veicis pienācīgu atbilstības novērtēšanas procedūru;
b)
säilitada pädevate asutuste ja artikli 74 lõikes 10 osutatud riiklike asutuste või organite jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist pakkuja kontaktandmed, mida kasutades on volitatud esindaja nimetatud, artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, tehnilise dokumentatsiooni, ning kui see on asjakohane, teada antud asutuse väljastatud sertifikaadi;
b)
10 gadus pēc augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā, glabāt kompetentajām iestādēm un 74. panta 10. punktā minētajām valsts iestādēm vai struktūrām pieejamu tā nodrošinātāja kontaktinformāciju, kurš ir iecēlis pilnvaroto pārstāvi, 47. pantā minētās ES atbilstības deklarācijas kopiju, tehnisko dokumentāciju un, attiecīgā gadījumā, paziņotās struktūras izdoto sertifikātu;
c)
esitada pädevale asutusele põhjendatud taotluse korral kogu teave ja dokumentatsioon, sealhulgas käesoleva lõigu punktis b osutatud teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, sealhulgas pakkuda juurdepääsu suure riskiga tehisintellektisüsteemi automaatselt genereeritud logidele, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 1, niivõrd, kuivõrd sellised logid on pakkuja kontrolli all;
c)
pēc pamatota pieprasījuma sniegt kompetentajai iestādei visu informāciju un dokumentāciju, tostarp to, kas minēta šīs daļas b) apakšpunktā, kas vajadzīga, lai apliecinātu augsta riska MI sistēmas atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām, tostarp piekļuvi augsta riska MI sistēmas automātiski ģenerētajām žurnāldatnēm, kā minēts 12. panta 1. punktā, ciktāl šādas žurnāldatnes ir nodrošinātāja pārziņā;
d)
teha pädevate asutustega põhjendatud taotluse korral koostööd kõigis toimingutes, mida pädev asutus seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga ette võtab; eelkõige selleks, et vähendada ja maandada suure riskiga tehisintellektisüsteemist tulenevaid riske;
d)
pēc pamatota pieprasījuma sadarboties ar kompetentajām iestādēm visās darbībās, ko tās veic saistībā ar augsta riska MI sistēmu, jo īpaši, lai ierobežotu un mazinātu riskus, kurus rada augsta riska MI sistēma;
e)
täita kohaldataval juhul artikli 49 lõikes 1 osutatud registreerimiskohustusi, või kui registreerimise teeb pakkuja ise, tagada VIII lisa A. jao punktis 3 osutatud teabe õigsus.
e)
attiecīgā gadījumā izpildīt 49. panta 1. punktā minētos reģistrācijas pienākumus vai, ja reģistrāciju veic pats nodrošinātājs, nodrošināt, ka VIII pielikuma A iedaļas 3. punktā minētā informācija ir pareiza.
Volitusega antakse volitatud esindajale õigus, et tema poole võivad pöörduda lisaks pakkujale või selle asemel, pädevad asutused kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse järgimise tagamisega.
Pilnvarojums ļauj kompetentajām iestādēm visos jautājumos, kas saistīti ar atbilstības nodrošināšanu šai regulai, vērsties pie pilnvarotā pārstāvja, nevis pie nodrošinātāja, vai papildus nodrošinātājam.
4. Volitatud esindaja peatab volituse, kui ta arvab või tal on põhjust arvata, et pakkuja tegevus on vastuolus tema käesolevast määrusest tulenevate kohustustega. Sellisel juhul teatab ta volituse lõpetamisest ja selle põhjustest viivitamata asjakohasele turujärelevalveasutusele ning kui see on kohaldatav, asjaomasele teada antud asutusele.
4. Pilnvarotais pārstāvis izbeidz pilnvarojumu, ja tas uzskata vai tam ir pamats uzskatīt, ka nodrošinātājs rīkojas pretēji saviem pienākumiem, kas noteikti šajā regulā. Šādā gadījumā par pilnvarojuma izbeigšanu un tās iemesliem tas nekavējoties informē attiecīgo tirgus uzraudzības iestādi, kā arī, vajadzības gadījumā, attiecīgo paziņoto struktūru.
1. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist peavad importijad tagama süsteemi vastavuse käesolevale määrusele, kontrollides, et:
1. Pirms augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū šādas sistēmas importētāji nodrošina, ka sistēma atbilst šai regulai, pārliecinoties, ka:
a)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja on teostanud artiklis 43 osutatud asjakohase vastavushindamise;
a)
augsta riska MI sistēmas nodrošinātājs ir veicis attiecīgo atbilstības novērtēšanas procedūru, kas minēta 43. pantā;
b)
pakkuja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 11 ja IV lisaga;
b)
nodrošinātājs ir sagatavojis tehnisko dokumentāciju saskaņā ar 11. pantu un IV pielikumu;
c)
süsteemil on nõutav CE-märgis ning sellega on kaasas artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ja kasutusjuhendid;
c)
sistēmai ir paredzētā CE zīme, un tai ir pievienota 47. pantā minētā ES atbilstības deklarācija un lietošanas instrukcija;
d)
pakkuja on määranud volitatud esindaja kooskõlas artikli 22 lõikega 1.
d)
nodrošinātājs ir iecēlis pilnvaroto pārstāvi saskaņā ar 22. panta 1. punktu.
2. Kui importijal on piisavalt põhjust arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole käesoleva määrusega vastavuses või on võltsitud või sellega on kaasas võltsitud dokumentatsioon, ei vii ta süsteemi turule enne, kui see on viidud määrusega vastavusse. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab importija sellest süsteemi pakkujat, volitatud esindajaid ja turujärelevalveasutusi.
2. Ja importētājam ir pietiekams pamats uzskatīt, ka augsta riska MI sistēma neatbilst šai regulai vai ir falsificēta, vai tai pievienotā dokumentācija ir falsificēta, tas sistēmu nelaiž tirgū, kamēr nav panākts, ka tā ir atbilstoša. Ja augsta riska MI sistēma rada risku 79. panta 1. punkta nozīmē, importētājs par to informē sistēmas nodrošinātāju, pilnvarotos pārstāvjus un tirgus uzraudzības iestādes.
3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja aadressi, millel nendega saab suure riskiga tehisintellektisüsteemi teemal ühendust võtta, selle pakendile või kaasasolevatesse dokumentidesse, kui see on kohaldatav.
3. Uz augsta riska MI sistēmas un attiecīgā gadījumā uz tās iepakojuma vai tai pievienotajā dokumentācijā importētāji norāda savu nosaukumu/vārdu, reģistrēto tirdzniecības nosaukumu vai reģistrēto preču zīmi un adresi, kādā ar tiem var sazināties par augsta riska MI sistēmu.
4. Importijad tagavad vastavalt asjaoludele, et sel ajal, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on nende vastutuse all, ei ohusta ladustamise ega transpordi tingimused kohaldataval juhul selle vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
4. Importētāji nodrošina, ka laikā, kamēr tie atbild par augsta riska MI sistēmu, tās glabāšanas vai pārvadāšanas apstākļi attiecīgā gadījumā neapdraud tās atbilstību šīs sadaļas 2. nodaļā noteiktajām prasībām.
5. Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist koopia teada antud asutuse väljastatud sertifikaadist, kui see on kohaldatav, kasutusjuhendist ning artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonist.
5. Importētāji 10 gadus pēc augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā glabā paziņotās struktūras izdotā sertifikāta kopiju un, attiecīgā gadījumā, lietošanas instrukcijas un 47. pantā minētās ES atbilstības deklarācijas kopiju.
6. Importijad esitavad asjakohasele pädevale asutusele põhjendatud taotluse korral neile kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, sealhulgas lõikes 5 osutatud teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tõendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele. Seda silmas pidades tagavad nad ka selle, et nendele asutustele saab kättesaadavaks teha tehnilise dokumentatsiooni.
6. Importētāji pēc pamatota pieprasījuma sniedz attiecīgajām kompetentajām iestādēm visu informāciju un dokumentāciju – tostarp to, kas minēta 5. punktā –, kas vajadzīga, lai apliecinātu augsta riska MI sistēmas atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām; to sniedz valodā, kas tām ir viegli saprotama. Šajā nolūkā tie arī nodrošina, ka minētajām iestādēm var darīt pieejamu tehnisko dokumentāciju.
7. Importijad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida need asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mille importijad on turule lasknud, eelkõige selleks, et vähendada ja maandada sellest tulenevaid riske.
7. Importētāji sadarbojas ar attiecīgajām kompetentajām iestādēm visās darbībās, ko minētās iestādes veic attiecībā uz augsta riska MI sistēmu, kuru importētāji laiduši tirgū, jo īpaši, lai ierobežotu un mazinātu risku, ko tā rada.
1. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et see kannab nõutavat CE-märgist, et sellega on kaasas koopia artiklis 47 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonist ja kasutusjuhend ning et olenevalt asjaoludest on kas selle süsteemi pakkuja või importija täitnud oma vastavad kohustused, mis on sätestatud artikli 16 punktides b ja c ning artikli 23 lõikes 3.
1. Pirms augsta riska MI sistēmu dara pieejamu tirgū, izplatītāji pārliecinās, ka augsta riska MI sistēmai ir paredzētā CE zīme vai tai ir pievienota 47. pantā minētās ES atbilstības deklarācijas kopija un lietošanas instrukcija un ka, attiecīgi, minētās sistēmas nodrošinātājs un importētājs ir izpildījuši savus attiecīgos pienākumus, kas noteikti 16. panta b) un c) punktā un 23. panta 3. punktā.
2. Kui turustaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem ei ole vastavuses 2. jaos sätestatud nõuetega, ei tee ta seda suure riskiga tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks enne, kui see süsteem on viidud nende nõuetega vastavusse. Peale selle, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest süsteemi pakkujat või importijat, nagu on asjakohane.
2. Ja uz tā rīcībā esošas informācijas pamata izplatītājs uzskata vai tam ir pamats uzskatīt, ka augsta riska MI sistēma neatbilst 2. iedaļā norādītajām prasībām, tas augsta riska MI sistēmu nedara pieejamu tirgū, kamēr nav panākta sistēmas atbilstība minētajām prasībām. Turklāt, ja augsta riska sistēma rada risku 79. panta 1. punkta nozīmē, izplatītājs par to attiecīgi informē sistēmas nodrošinātāju vai importētāju.
3. Turustaja tagab, et sel ajal, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on tema vastutuse all, ei ohusta ladustamise ega transpordi tingimused kohaldataval juhul süsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
3. Izplatītāji nodrošina, ka laikā, kad tie atbild par augsta riska MI sistēmu, tās glabāšanas vai pārvadāšanas apstākļi attiecīgā gadījumā neapdraud tās atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām.
4. Turustaja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta 2. jaos sätestatud nõuetele, võtab parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et viia süsteem nende nõuetega vastavusse, võtta see turult tagasi või nõuda tagasi, või tagab, et olenevalt asjaoludest kas pakkuja, importija või mõni asjaomane operaator võtab sellised parandusmeetmed. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutab endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitab turustaja sellest viivitamata süsteemi pakkujat või importijat ja asjaomase suure riskiga tehisintellektisüsteemi osas pädevaid asutusi, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võimalike võetud parandusmeetmete kohta.
4. Izplatītājs, kas, ņemot vērā tā rīcībā esošo informāciju, uzskata vai kam ir pamats uzskatīt, ka augsta riska MI sistēma, kuru tas darījis pieejamu tirgū, neatbilst 2. iedaļā noteiktajām prasībām, veic korektīvas darbības, kas vajadzīgas, lai panāktu šīs sistēmas atbilstību šīm prasībām, izņem vai atsauc to no tirgus vai nodrošina, ka minētās korektīvās darbības veic nodrošinātājs, importētājs vai attiecīgā gadījumā jebkurš attiecīgs operators. Ja augsta riska MI sistēma rada risku 79. panta 1. punkta nozīmē, izplatītājs nekavējoties par to informē sistēmas nodrošinātāju vai importētāju un par attiecīgo augsta riska MI sistēmu kompetentās iestādes, norādot sīku informāciju, jo īpaši par neatbilstību un veiktajām korektīvajām darbībām.
5. Asjakohase pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi turustajad sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni lõigete 1–4 kohaselt võetud meetmete kohta, mis on vajalik, et tõendada kõnealuse süsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele.
5. Pēc pamatota attiecīgās kompetentās iestādes pieprasījuma augsta riska MI sistēmas izplatītāji šai iestādei sniedz visu uz 1.–4. punktā paredzētajām to darbībām attiecīgu informāciju un dokumentāciju, kas vajadzīga, lai apliecinātu augsta riska sistēmas atbilstību šīs 2. iedaļā noteiktajām prasībām.
6. Turustajad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida need asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mille turustajad on turul kättesaadavaks teinud, eelkõige selleks, et vähendada või maandada sellest tulenevat riski.
6. Izplatītāji sadarbojas ar attiecīgajām kompetentajām iestādēm visās darbībās, ko minētās iestādes veic attiecībā uz augsta riska MI sistēmu, kuru izplatītāji darījuši pieejamu tirgū, jo īpaši, lai ierobežotu vai mazinātu risku, ko tā rada.
Vastutus tehisintellekti väärtusahelas
Pienākumi MI vērtības ķēdē
1. Turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 16 tulenevaid pakkuja kohustusi mis tahes järgmisel juhul:
1. Katru izplatītāju, importētāju, uzturētāju vai citu trešo personu šajā regulā uzskata par augsta riska MI sistēmas nodrošinātāju, un uz to attiecas 16. pantā paredzētie nodrošinātāja pienākumi jebkuros no šiem apstākļiem:
a)
ta lisab juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile oma nime või kaubamärgi, ilma et see piiraks selliste lepinguliste kokkulepete kohaldamist, milles sätestatakse, et kohustused on muul viisil jaotatud;
a)
tie uzliek savu nosaukumu/vārdu vai preču zīmi augsta riska MI sistēmai, kura jau laista tirgū vai nodota ekspluatācijā, neskarot līgumiskas vienošanās, kas paredz, ka pienākumi tiek sadalīti citādi;
b)
nad teevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, olulise muudatuse viisil, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks vastavalt artiklile 6;
b)
tie veic būtisku modifikāciju augsta riska MI sistēmā, kura jau ir laista tirgū vai jau ir nodota ekspluatācijā, tādā veidā, ka tā joprojām paliek augsta riska MI sistēma, ievērojot 6. pantu;
c)
nad muudavad tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelisse tehisintellektisüsteemi, mida ei ole liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, sihtotstarvet, nii et asjaomasest tehisintellektisüsteemist saab suure riskiga tehisintellektisüsteem vastavalt artiklile 6.
c)
tie veic modifikāciju MI sistēmai paredzētajā nolūkā, tostarp vispārīga lietojuma MI sistēmai, kas nav klasificēta kā augsta riska sistēma un kas jau ir laista tirgū vai nodota ekspluatācijā, tādā veidā, ka attiecīgā MI sistēma kļūst par augsta riska MI sistēmu saskaņā ar 6. pantu.
2. Lõikes 1 osutatud asjaolude ilmnemise korral ei käsitata tehisintellektisüsteemi algselt turule lasknud või kasutusele võtnud pakkujat enam käesoleva määruse kohaldamisel selle konkreetse tehisintellektisüsteemi pakkujana. Kõnealune algne pakkuja teeb tihedat koostööd uute pakkujatega ning teeb kättesaadavaks vajaliku teabe ja annab mõistlikult eeldatava tehnilise juurdepääsu ja osutab muud abi, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui algne pakkuja on selgelt täpsustanud, et tema tehisintellektisüsteemi ei tohi muuta suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ja seetõttu ei kohaldata tema suhtes dokumentide üleandmise kohustust.
2. Ja ir 1. punktā minētie apstākļi, nodrošinātājs, kas MI sistēmu sākotnēji laidis tirgū vai nodevis ekspluatācijā, vairs netiek uzskatīts par minētās konkrētās MI sistēmas nodrošinātāju šīs regulas nolūkos. Minētais sākotnējais nodrošinātājs cieši sadarbojas ar jauniem nodrošinātājiem un dara pieejamu nepieciešamo informāciju un nodrošina saprātīgi sagaidāmu tehnisko piekļuvi un citu palīdzību, kas vajadzīga, lai pildītu šajā regulā paredzētās prasības, jo īpaši attiecībā uz atbilstību augsta riska MI sistēmu atbilstības novērtējumam. Šo punktu nepiemēro gadījumos, kad sākotnējais nodrošinātājs ir skaidri norādījis, ka tā MI sistēma nav maināma uz augsta riska MI sistēmu un tādējādi uz to neattiecas pienākums nodot dokumentāciju.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on selliste toodete turvakomponendid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, käsitatakse nende toodete valmistajat suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ja ta peab täitma artikli 16 kohaseid kohustusi ühel järgmistest juhtudest:
3. Gadījumos, kad augsta riska MI sistēmas ir tādu produktu drošības sastāvdaļas, uz kuriem attiecas I pielikuma A iedaļā uzskaitītie Savienības saskaņošanas tiesību akti, produkta ražotāju uzskata par augsta riska MI sistēmas nodrošinātāju un uz to attiecas 16. pantā noteiktie pienākumi kādos no šādiem apstākļiem:
a)
suure riskiga tehisintellektisüsteem lastakse turule koos tootega toote valmistaja nime või kaubamärgi all;
a)
augsta riska MI sistēma tiek laista tirgū kopā ar produktu ar produkta ražotāja nosaukumu/vārdu vai preču zīmi;
b)
suure riskiga tehisintellektisüsteem võetakse kasutusele toote valmistaja nime või kaubamärgi all pärast toote turule laskmist.
b)
augsta riska MI sistēma tiek nodota ekspluatācijā ar produkta ražotāja nosaukumu/vārdu vai preču zīmi pēc produkta laišanas tirgū.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja ja kolmas isik, kes tarnib tehisintellektisüsteemi, vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemis või mis on sellesse integreeritud, määravad tehnika üldtunnustatud tasemele tuginedes kirjaliku kokkuleppega kindlaks vajaliku teabe, võimekuse, tehnilise juurdepääsu ja või muu abi, et võimaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujal täielikult täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Käesolevat lõiget ei kohaldata kolmandate isikute suhtes, kes teevad vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel avalikele vahenditele, teenustele, protsessidele või komponentidele kättesaadavaks muud kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid.
4. Augsta riska MI sistēmas nodrošinātājs un trešā persona, kas piegādā MI sistēmu, rīkus, pakalpojumus, sastāvdaļas vai procesus, kuri tiek izmantoti vai integrēti augsta riska MI sistēmā, ar rakstisku vienošanos precizē, pamatojoties uz vispāratzītiem jaunākajiem sasniegumiem, nepieciešamo informāciju, spējas, tehnisko piekļuvi un citu palīdzību, lai augsta riska MI sistēmas nodrošinātājs varētu pilnībā izpildīt šajā regulā noteiktos pienākumus. Šo punktu nepiemēro trešām personām, kas dara pieejamus publiskus rīkus, pakalpojumus, procesus vai sastāvdaļas, kas nav vispārīga lietojuma MI modeļi ar bezmaksas un atvērtas piekļuves licenci.
Tehisintellektiamet võib välja töötada ja soovitada vabatahtlikke näidis-lepingutingimusi kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kolmandate isikute vahel, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või integreeritud vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse. Vabatahtlike näidistingimuste väljatöötamisel peaks tehisintellektiamet arvesse võtma konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid. Vabatahtlikud näidistingimused avaldatakse ja tehakse tasuta kättesaadavaks kergesti kasutatavas elektroonilises vormingus.
MI birojs var izstrādāt un ieteikt brīvprātīgus paraugnoteikumus līgumiem starp augsta riska MI sistēmu nodrošinātājiem un trešām personām, kuras piegādā rīkus, pakalpojumus, sastāvdaļas vai procesus, ko izmanto vai integrē augsta riska MI sistēmās. Izstrādājot minētos brīvprātīgos līguma paraugnoteikumus, MI birojs ņem vērā iespējamās līgumiskās prasības, kas piemērojamas konkrētās nozarēs vai uzņēmējdarbības gadījumos. Brīvprātīgos paraugnoteikumus publicē, un tie ir bez maksas pieejami viegli lietojamā elektroniskā formātā.
5. Lõiked 2 ja 3 ei piira vajadust järgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.
5. Šā panta 2. un 3. punkts neskar nepieciešamību ievērot un aizsargāt intelektuālā īpašuma tiesības, konfidenciālu uzņēmējdarbības informāciju un komercnoslēpumus saskaņā ar Savienības un valsts tiesību aktiem.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate kohustused
Augsta riska MI sistēmu uzturētāju pienākumi
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad võtavad asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid eesmärgiga tagada, et nad kasutavad selliseid süsteeme vastavalt süsteemiga kaasas olevale kasutusjuhendile kooskõlas lõigetega 3 ja 6.
1. Augsta riska MI sistēmu uzturētāji veic pienācīgus tehniskos un organizatoriskos pasākumus, lai nodrošinātu, ka viņi šādas sistēmas lieto saskaņā ar sistēmām pievienoto lietošanas instrukciju, ievērojot 3. un 6. punktu.
2. Juurutajad annavad inimjärelevalve ülesande sellistele füüsilistele isikutele, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja vastavad volitused ning vajalikud tugistruktuurid.
2. Uzturētāji uztic cilvēka virsvadību fiziskām personām, kurām ir vajadzīgā kompetence, apmācība un pilnvaras, kā arī nepieciešamais atbalsts.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ei piira muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid juurutaja kohustusi ega juurutaja vabadust oma vahendite ja tegevuse korraldamisel, et rakendada pakkuja märgitud inimjärelevalve meetmeid.
3. Šā panta 1. un 2. punktā noteiktie pienākumi neskar citus uzturētāju pienākumus, kas noteikti Savienības vai valsts tiesību aktos, un uzturētāja brīvību organizēt savus resursus un darbības, lai īstenotu nodrošinātāja norādītos cilvēka virsvadības pasākumus.
4. Niivõrd, kuivõrd juurutajal on kontroll sisendandmete üle, tagab see juurutaja, et sisendandmed on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohased ja piisavalt esinduslikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.
4. Neskarot 1. un 2. punktu, ciktāl uzturētājs īsteno kontroli pār ievaddatiem, minētais uzturētājs nodrošina, ka ievaddati ir attiecīgi un pietiekami reprezentatīvi, ņemot vērā augsta riska MI sistēmai paredzēto nolūku.
5. Juurutajad tegelevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimise seirega kasutusjuhendi alusel ja asjakohasel juhul teavitavad pakkujaid vastavalt artiklile 72. Kui juurutajatel on põhjust arvata, et kasutusjuhendi kohase kasutamise tulemusena võib suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutada endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitavad nad põhjendamatu viivituseta pakkujat või turustajat ja asjaomast turujärelevalveasutust ning peatavad selle süsteemi kasutamise. Kui juurutajad on tuvastanud tõsise intsidendi, teavitavad nad sellest intsidendist viivitamata ka kõigepealt pakkujat ning seejärel importijat või turustajat ja asjaomaseid turujärelevalveasutusi. Kui juurutaja ei saa pakkujaga ühendust, kohaldatakse artiklit 73 mutatis mutandis. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutustest tehisintellektisüsteemide juurutajate tundlikke operatiivandmeid.
5. Uzturētāji pārrauga augsta riska MI sistēmas darbību, pamatojoties uz lietošanas instrukciju, un attiecīgā gadījumā informē nodrošinātājus saskaņā ar 72. pantu. Ja uzturētājiem ir pamats uzskatīt, ka augsta riska MI sistēmas lietošana saskaņā ar instrukciju var radīt risku 79. panta 1. punkta nozīmē, viņi bez liekas kavēšanās informē nodrošinātāju vai izplatītāju un attiecīgo tirgus uzraudzības iestādi un aptur minētās sistēmas lietošanu. Ja uzturētāji ir identificējuši nopietnu incidentu, viņi par minēto incidentu arī nekavējoties informē vispirms nodrošinātāju un pēc tam importētāju vai izplatītāju un attiecīgās tirgus uzraudzības iestādes. Ja uzturētājs nevar sazināties ar nodrošinātāju, mutatis mutandis piemēro 73. pantu. Šis pienākums neattiecas uz MI sistēmu uzturētāju, kas ir tiesībaizsardzības iestādes, sensitīviem operatīvajiem datiem.
Finantsasutustest juurutajate puhul, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, loetakse esimeses lõigus sätestatud seirekohustus täidetuks, kui vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele õigusele on täidetud sisemise juhtimissüsteemi, protsesside ja mehhanismide alased nõuded.
Attiecībā uz uzturētājiem, kas ir finanšu iestādes, uz kurām attiecas Savienības finanšu pakalpojumu jomas tiesību aktos paredzētās prasības par to iekšējo pārvaldību, kārtību vai procesiem, pirmajā daļā noteikto pārraudzības pienākumu uzskata par izpildītu, ja ir izpildīti noteikumi par iekšējās pārvaldības kārtību, procesiem un mehānismiem, ievērojot attiecīgos tiesību aktus finanšu pakalpojumu jomā.
6. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad säilitavad selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi poolt automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all, ajavahemiku jooksul, mis vastab suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbele ning vähemalt kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui kohaldatavas liidu või siseriiklikus õiguses, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud teisiti.
6. Augsta riska MI sistēmu uzturētāji glabā minētās augsta riska MI sistēmas ģenerētās žurnāldatnes, ciktāl šādas žurnāldatnes ir viņu pārziņā, tādu laikposmu, kas atbilst augsta riska MI sistēmai paredzētajam nolūkam – vismaz sešus mēnešus, ja vien piemērojamajos Savienības vai valsts tiesību aktos, jo īpaši Savienības tiesību aktos par personas datu aizsardzību, nav noteikts citādi.
Finantsasutustest juurutajad, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, säilitavad logisid osana dokumentatsioonist, mida tuleb säilitada vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele liidu õigusele.
Uzturētāji, kas ir finanšu iestādes, uz kurām attiecas Savienības finanšu pakalpojumu jomas tiesību aktos paredzētās prasības par to iekšējo pārvaldību, kārtību vai procesiem, žurnāldatnes uztur kā daļu no dokumentācijas, kuru glabā, ievērojot attiecīgos Savienības tiesību aktus finanšu pakalpojumu jomā.
7. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmist või kasutamist töökohal teavitavad tööandjatest juurutajad töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid sellest, et nende suhtes hakatakse kasutama suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave esitatakse kohaldataval juhul kooskõlas töötajate ja nende esindajate teavitamist käsitlevates liidu ja siseriiklikes õigusaktides ja tavades sätestatud õigusnormide ja menetlustega.
7. Pirms augsta riska MI sistēmas nodošanas ekspluatācijā vai lietošanas darbavietā uzturētāji, kas ir darba devēji, informē darba ņēmēju pārstāvjus un skartos darba ņēmējus par to, ka uz viņiem attieksies augsta riska MI sistēmas lietošana. Šo informāciju attiecīgā gadījumā sniedz saskaņā ar noteikumiem un procedūrām, kas paredzētas Savienības un valsts tiesību aktos un praksē attiecībā uz darba ņēmēju un viņu pārstāvju informēšanu.
8. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, täidavad artiklis 49 osutatud registreerimiskohustusi. Kui sellised juurutajad leiavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mida nad kavatsevad kasutada, ei ole registreeritud ELi andmebaasis, millele on osutatud artiklis 71, siis nad seda süsteemi ei kasuta ning teavitavad pakkujat või turustajat.
8. Augsta riska MI sistēmu uzturētāji, kas ir publiskas iestādes, vai Savienības iestādes, struktūras, biroji vai aģentūras pilda 49. pantā minētos reģistrācijas pienākumus. Ja šādi uzturētāji konstatē, ka augsta riska MI sistēma, kuru viņi plāno lietot, nav reģistrēta 71. pantā minētajā ES datubāzē, viņi minēto sistēmu nelieto un informē nodrošinātāju vai izplatītāju.
9. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad kasutavad käesoleva määruse artikli 13 alusel esitatavat teavet, et täita oma kohustust koostada vajaduse korral andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 27.
9. Attiecīgā gadījumā augsta riska MI sistēmu uzturētāji izmanto saskaņā ar šīs regulas 13. pantu sniegto informāciju, lai izpildītu pienākumu veikt novērtējumu par ietekmi uz datu aizsardzību, kā paredzēts Regulas (ES) 2016/679 35. pantā vai Direktīvas (ES) 2016/680 27. pantā.
10. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, taotleb tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutaja kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdi mõistetud isiku sihipärase otsingu raames selle süsteemi kasutamiseks eelnevalt või põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 48 tunni jooksul luba õigusasutuselt või haldusasutuselt, kelle otsus on siduv ja mille suhtes kohaldatakse kohtulikku kontrolli, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse võimaliku kahtlustatava esmaseks tuvastamiseks kuriteoga otseselt seotud objektiivsete ja kontrollitavate faktide põhjal. Iga kasutamine piirdub sellega, mis on rangelt vajalik konkreetse kuriteo uurimiseks.
10. Neskarot Direktīvu (ES) 2016/680, lai izmeklēšanas ietvaros veiktu personas, kas tiek turēta aizdomās vai ir notiesāta par noziedzīga nodarījuma izdarīšanu, mērķtiecīgu meklēšanu, vēlāklaika biometriskās identifikācijai paredzētas augsta riska MI sistēmas uzturētājs ex-ante vai bez liekas kavēšanās un ne vēlāk kā 48 stundu laikā lūdz tiesu iestādei vai administratīvai iestādei, kuras lēmums ir saistošs un uz ko attiecas tiesas pārbaude, atļauju lietot minēto sistēmu, izņemot gadījumus, kad tā tiek lietota potenciāla aizdomās turamā sākotnējai identifikācijai, pamatojoties uz objektīviem un pārbaudāmiem faktiem, kas ir tieši saistīti ar nodarījumu. Katra lietošana ir ierobežota un attiecas tikai uz to, kas ir absolūti nepieciešams konkrēta noziedzīga nodarījuma izmeklēšanai.
Kui esimese lõigu kohane loataotlus lükatakse tagasi, peatatakse viivitamata taotletud loaga seotud tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine ja selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud isikuandmed, mille jaoks luba taotleti, kustutatakse.
Ja atļauja, kas pieprasīta, ievērojot pirmo daļu, netiek piešķirta, ar minēto pieprasīto atļauju saistīto vēlāklaika biometriskās identifikācijas sistēmas lietošanu nekavējoties pārtrauc un personas datus, kas saistīti ar tādu augsta riska MI sistēmas lietošanu, par kuru tika lūgta atļauja, dzēš.
Ühelgi juhul ei tohi sellist suure riskiga tehisintellektisüsteemi tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks kasutada õiguskaitse eesmärkidel kindla suunitluseta, ilma et see oleks mingil viisil seotud kuriteo, kriminaalmenetluse, kuriteo tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava ohuga või konkreetse teadmata kadunud isiku otsimisega. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
Nekādā gadījumā šādu vēlāklaika biometriskās identifikācijai paredzētu augsta riska MI sistēmu nelieto tiesībaizsardzības nolūkos nemērķorientētā veidā, bez kādas saistības ar noziedzīgu nodarījumu, kriminālprocesu, reāliem un pašreizējiem vai reāliem un paredzamiem noziedzīga nodarījuma draudiem vai konkrētas pazudušas personas meklēšanu. Nodrošina, ka lēmumu, kas personai rada nelabvēlīgas tiesiskas sekas, tiesībaizsardzības iestādes nevar pieņemt, balstoties vienīgi uz šādu vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu sniegto iznākumu.
Käesolev lõige ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 10 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemisel.
Šis punkts neskar Regulas (ES) 2016/679 9. pantu un Direktīvas (ES) 2016/680 10. pantu attiecībā uz biometrisko datu apstrādi.
Olenemata eesmärgist või juurutajast, dokumenteeritakse selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide iga kasutamine asjaomases politseitoimikus ning tehakse taotluse korral kättesaadavaks asjaomasele turujärelevalveasutusele ja riiklikule andmekaitseasutusele, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Käesolev lõik ei piira direktiiviga (EL) 2016/680 järelevalveasutustele antud volitusi.
Neatkarīgi no nolūka vai uzturētāja katru šādu augsta riska MI sistēmu lietošanu dokumentē attiecīgā policijas datnē un pēc pieprasījuma dara pieejamu attiecīgajai tirgus uzraudzības iestādei un valsts datu aizsardzības iestādei, izņemot ar tiesībaizsardzību saistītu sensitīvu operatīvo datu izpaušanu. Šī daļa neskar pilnvaras, kas ar Direktīvu (ES) 2016/680 piešķirtas uzraudzības iestādēm.
Juurutajad esitavad asjaomastele turujärelevalve- ja riiklikele andmekaitseasutustele aastaaruanded tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Aruanded võib koondada nii, et need hõlmaksid rohkem kui ühte kasutamist.
Uzturētāji iesniedz attiecīgajai tirgus uzraudzības iestādei un valsts datu aizsardzības iestādei gada ziņojumus par gadījumiem, kad tie lietojuši vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmas, izņemot ar tiesībaizsardzību saistītu sensitīvu operatīvo datu izpaušanu. Ziņojumus var agregēt, lai vienā operācijā aptvertu vairāk nekā vienu ieviešanu.
Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
Dalībvalstis saskaņā ar Savienības tiesību aktiem var ieviest ierobežojošākus tiesību aktus par vēlāklaika biometriskās tālidentifikācijas sistēmu lietošanu.
11. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 50 kohaldamist, teavitavad selliste III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, mis teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. Õiguskaitse eesmärgil kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680 artiklit 13.
11. Neskarot šīs regulas 50. pantu, III pielikumā minēto augsta riska MI sistēmu uzturētāji, kas pieņem lēmumus vai palīdz pieņemt lēmumus saistībā ar fiziskām personām, informē fiziskas personas, ka uz tām attiecas augsta riska MI sistēmas lietošana. Augsta riska MI sistēmām, ko izmanto tiesībaizsardzības nolūkos, piemēro Direktīvas (ES) 2016/680 13. pantu.
12. Juurutajad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida kõnealused asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga käesoleva määruse rakendamiseks.
12. Uzturētāji sadarbojas ar attiecīgajām kompetentajām iestādēm visās darbībās, ko minētās iestādes šīs regulas īstenošanas nolūkā veic saistībā ar augsta riska MI sistēmu.
Põhiõigustele avaldatava mõju hindamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul
Augsta riska MI sistēmu ietekmes uz pamattiesībām novērtējums
1. Enne artikli 6 lõikes 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutamist, välja arvatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks III lisa punktis 2 loetletud valdkonnas, hindavad juurutajad, kes on avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused, ning III lisa punkti 5 alapunktides b ja c osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad põhiõigustele avalduvat mõju, mida sellise süsteemi kasutamine võib avaldada. Selleks viivad juurutajad läbi hindamise, mis hõlmab järgmist:
1. Pirms tiek lietota augsta riska MI sistēma, kas minēta 6. panta 2. punktā, izņemot augsta riska MI sistēmas, ko paredzēts lietot III pielikuma 2. punktā uzskaitītā jomā, uzturētāji, kas ir publisko tiesību subjekti vai privātas vienības, kas sniedz sabiedriskos pakalpojumus, un III pielikuma 5. punkta b) un c) apakšpunktos minēto augsta riska MI sistēmu uzturētāji, veic novērtējumu par ietekmi uz pamattiesībām, kādu var radīt šādas sistēmas lietošana. Minētajā nolūkā uzturētāji veic novērtējumu, kurā ietver
a)
juurutaja kirjeldus protsessidest, milles suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutatakse kooskõlas selle sihtotstarbega;
a)
to uzturētāja procesu aprakstu, kuros augsta riska MI sistēma tiks lietota saskaņā ar tai paredzēto nolūku;
b)
viide ajavahemikule, mille jooksul iga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada, ja kasutamise sagedus;
b)
laikposma un biežuma aprakstu, kādā paredzēts lietot katru augsta riska MI sistēmu;
c)
füüsiliste isikute ja rühmade kategooriad, keda süsteemi kasutamine konkreetses kontekstis tõenäoliselt mõjutab;
c)
to fizisku personu un grupu kategorijas, kuras, iespējams, skartu sistēmas izmantošana konkrētā kontekstā;
d)
konkreetsed käesoleva lõike punkti c kohaselt kindlaks tehtud füüsiliste isikute või isikute rühmade kategooriaid mõjutada võiva kahju riskid, võttes arvesse pakkuja poolt artikli 13 kohaselt esitatud teavet;
d)
konkrētus kaitējuma riskus, kam, iespējams, būtu ietekme uz to fizisku personu vai personu grupu kategorijām, kas noteiktas, ievērojot šā punkta c) apakšpunktu, ņemot vērā informāciju, ko nodrošinātājs sniedzis, ievērojot 13. pantu;
e)
inimjärelevalve meetmete rakendamise kirjeldus vastavalt kasutusjuhendile;
e)
aprakstu par cilvēka virsvadības pasākumu īstenošanu saskaņā ar lietošanas instrukciju;
f)
nende riskide realiseerumise korral võetavad meetmed, sealhulgas sisejuhtimise kord ja kaebuste esitamise mehhanismid.
f)
pasākumus, kas veicami, ja minētie riski materializējas, tostarp iekšējās pārvaldības kārtību un sūdzību mehānismus.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus kehtib suure riskiga tehisintellektisüsteemi esimese kasutamise korral. Sarnastel juhtudel võib juurutaja tugineda varem läbi viidud põhiõiguste mõjuhinnangutele või olemasolevatele pakkuja tehtud mõjuhinnangutele. Kui juurutaja leiab suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamise ajal, et mõni lõikes 1 loetletud elementidest on muutunud või ei ole enam ajakohane, võtab juurutaja vajalikud meetmed teabe ajakohastamiseks.
2. Šā panta 1. punktā paredzētais pienākums attiecas uz augsta riska MI sistēmas pirmo lietošanu. Uzturētājs līdzīgos gadījumos var izmantot iepriekš veiktus novērtējumus par ietekmi uz pamattiesībām vai esošu novērtējumu, ko veicis nodrošinātājs. Ja augsta riska MI sistēmas lietošanas laikā uzturētājs uzskata, ka kāds no 1. punktā uzskaitītajiem elementiem ir mainījies vai ir novecojis, uzturētājs veic nepieciešamos pasākumus, lai atjauninātu informāciju.
3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine on tehtud, teavitab juurutaja turujärelevalveasutust selle tulemustest, esitades täidetuna käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vormi teavituse osana. Artikli 46 lõikes 1 osutatud juhul võib juurutajad nimetatud teavitamiskohustusest vabastada.
3. Pēc tam, kad ir veikts šā panta 1. punktā minētais novērtējums, uzturētājs paziņo tirgus uzraudzības iestādei tā rezultātus, iesniedz kā paziņojuma daļu aizpildīto veidni, kas minēta šā panta 5. punktā. Gadījumā, kas minēts 46. panta 1. punktā, uzturētāji var tikt atbrīvoti no minētā paziņošanas pienākuma.
4. Kui mõni käesolevas artiklis sätestatud kohustustest on määruse (EL) 2016/679 artikli 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 27 kohaselt tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusel juba täidetud, täiendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhiõiguste mõjuhinnang kõnealust andmekaitsealast mõjuhinnangut.
4. Ja kāds no šajā pantā paredzētajiem pienākumiem jau ir izpildīts ar novērtējumu par ietekmi uz datu aizsardzību, ko veic, ievērojot Regulas (ES) 2016/679 35. pantu vai Direktīvas (ES) 2016/680 27. pantu, šā panta 1. punktā minētais novērtējums par ietekmi uz pamattiesībām papildina šo novērtējumu par ietekmi uz datu aizsardzību.
5. Tehisintellektiamet töötab välja küsimustiku vormi, sealhulgas automaatse vahendi abil, et hõlbustada juurutajatel täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi lihtsustatud viisil.
5. MI birojs izstrādā anketas veidni, tostarp, izmantojot automatizētu rīku, lai atvieglotu uzturētājiem šajā pantā paredzēto pienākumu pildīšanu vienkāršotā veidā.
1. Iga liikmesriik määrab või loob vähemalt ühe teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende järelevalve jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest. Nimetatud menetlused töötatakse välja kõigi liikmesriikide teavitavate asutuste koostöös.
1. Katra dalībvalsts izraugās vai izveido vismaz vienu paziņojošo iestādi, kas atbild par vajadzīgo procedūru izveidi un izpildi atbilstības novērtēšanas struktūru novērtēšanai, izraudzīšanai un paziņošanai, kā arī to pārraudzībai. Minētās procedūras izstrādā, sadarbojoties visu dalībvalstu paziņojošajām iestādēm.
2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas.
2. Dalībvalstis var nolemt, ka 1. punktā minēto novērtēšanu un pārraudzību jāveic valsts akreditācijas struktūrai Regulas (EK) Nr. 765/2008 nozīmē un saskaņā ar to.
3. Teavitavad asutused tuleb luua, nende töö korraldada ja neid juhtida nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega ning et oleks kindlustatud nende tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
3. Paziņojošās iestādes tiek izveidotas, organizētas un darbojas tā, lai nerastos interešu konflikts ar atbilstības novērtēšanas struktūrām un tiktu garantēta to darbību objektivitāte un neitralitāte.
4. Teavitavate asutuste töö korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole nende asutuste hindamist läbi viinud isikud.
4. Paziņojošās iestādes tiek organizētas tā, lai lēmumus saistībā ar atbilstības novērtēšanas struktūru paziņošanu pieņemtu kompetentās personas, kas nav tās pašas, kuras veikušas minēto struktūru novērtēšanu.
5. Teavitavad asutused ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.
5. Paziņojošās iestādes nepiedāvā un neveic darbības, ko veic atbilstības novērtēšanas struktūras, vai komerciālus vai uz konkurenci balstītus konsultāciju pakalpojumus.
6. Teavitavad asutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas artikliga 78.
6. Paziņojošās iestādes nodrošina to iegūtās informācijas konfidencialitāti saskaņā ar 78. pantu.
7. Teavitavatel asutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. Pädevatel töötajatel on kohaldataval juhul oma ülesannete täitmiseks vajalikud eksperditeadmised infotehnoloogia, tehisintellekti ja õiguse, sealhulgas põhiõiguste järelevalve valdkonnas.
7. To uzdevumu pienācīgai izpildei paziņojošo iestāžu rīcībā ir pietiekams skaits kompetentu darbinieku. Kompetentajam personālam attiecīgā gadījumā ir to funkcijai nepieciešamās speciālās zināšanas tādās jomās kā informācijas tehnoloģijas, MI un tiesības, tostarp pamattiesību uzraudzība.
Vastavushindamisasutuse teavitamistaotlus
Atbilstības novērtēšanas struktūras pieteikums paziņošanai
1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.
1. Atbilstības novērtēšanas struktūras iesniedz paziņošanas pieteikumu paziņojošajai iestādei tajā dalībvalstī, kurā tās izveidotas.
2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja tehisintellektisüsteemide liike, millega tegelemiseks väidab see vastavushindamisasutus end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele.
2. Paziņošanas pieteikumam pievieno aprakstu par atbilstības novērtēšanas darbībām, atbilstības novērtēšanas moduli vai moduļiem un MI sistēmu veidiem, attiecībā uz kuriem atbilstības novērtēšanas struktūra apliecina savu kompetenci, kā arī valsts akreditācijas struktūras izsniegtu akreditācijas sertifikātu, ja tāds ir, kas apliecina, ka atbilstības novērtēšanas struktūra atbilst 31. pantā noteiktajām prasībām.
Lisatakse mis tahes kehtivad dokumendid, mis on seotud taotlust esitava teada antud asutuse olemasolevate määramistega mõne muu liidu ühtlustamisõigusakti alusel.
Pievieno derīgus dokumentus, kas saistīti ar pieteikuma iesniedzējas paziņotās struktūras esošu izraudzīšanos saskaņā ar citiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem.
3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 31 sätestatud nõuetele.
3. Ja attiecīgā atbilstības novērtēšanas struktūra nevar iesniegt akreditācijas sertifikātu, tā iesniedz paziņojošajai iestādei visus dokumentāros pierādījumus, kas vajadzīgi, lai pārbaudītu, atzītu un regulāri pārraudzītu tās atbilstību 31. pantā noteiktajām prasībām.
4. Kui tegemist on teada antud asutusega, mis on määratud mõne muu liidu ühtlustamisõigusakti alusel, võib vastavalt vajadusele kasutada kõiki kõnealuste määramistega seotud dokumente ja tõendeid nende määramise toetuseks käesoleva määruse alusel. Teada antud asutus ajakohastab käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumentatsiooni alati, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, et teada antud asutuste eest vastutav asutus saaks jälgida ja kontrollida pidevat vastavust kõigile artiklis 31 sätestatud nõuetele.
4. Attiecībā uz paziņotajām struktūrām, kuras ir izraudzītas saskaņā ar citiem Savienības saskaņošanas tiesību aktiem, visus dokumentus un sertifikātus, kas saistīti ar minēto izraudzīšanos, var izmantot, lai vajadzības gadījumā atbalstītu to izraudzīšanās procedūru, kura paredzēta šajā regulā. Paziņotā struktūra atjaunina šā panta 2. un 3. punktā minēto dokumentāciju katru reizi, kad notiek attiecīgas izmaiņas, lai par paziņotajām struktūrām atbildīgā iestāde varētu pārraudzīt un pārbaudīt, vai tiek pastāvīgi nodrošināta atbilstība visām 31. pantā norādītajām prasībām.
1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 31 sätestatud nõuetele.
1. Paziņojošās iestādes var paziņot tikai tādas atbilstības novērtēšanas struktūras, kas atbilst 31. pantā noteiktajām prasībām.
2. Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks igast lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutusest komisjoni välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
2. Paziņojošās iestādes paziņošanu Komisijai un pārējām dalībvalstīm veic, izmantojot Komisijas izstrādāto un pārvaldīto elektronisko paziņošanas rīku, par katru 1. punktā minēto atbilstības novērtēšanas struktūru.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab kõiki üksikasju vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomastest tehisintellektisüsteemide liikidest ning asjakohast pädevuse kinnitust. Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 31 sätestatud nõuetele.
3. Šā panta 2. punktā minētajā paziņojumā iekļauj sīkas ziņas par atbilstības novērtēšanas darbībām, atbilstības novērtēšanas moduli vai moduļiem, attiecīgajiem MI sistēmu veidiem, kā arī attiecīgo kompetences apliecinājumu. Ja paziņošana netiek balstīta uz 29. panta 2. punktā minēto akreditācijas sertifikātu, paziņojošā iestāde iesniedz Komisijai un pārējām dalībvalstīm dokumentārus pierādījumus, kuri apliecina atbilstības novērtēšanas struktūras kompetenci un ieviestos pasākumus, ar ko nodrošina, ka minētā struktūra tiks regulāri pārraudzīta un ka tā pastāvīgi atbildīs 31. pantā noteiktajām prasībām.
4. Asjaomane vastavushindamisasutus võib teada antud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitava asutuse poolsest teavitamisest, kui teavitus sisaldab artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitava asutuse poolsest teavitamisest, kui teavitus sisaldab artikli 29 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid.
4. Attiecīgā atbilstības novērtēšanas struktūra var veikt paziņotās struktūras darbības tikai tad, ja Komisija vai pārējās dalībvalstis nav paudušas iebildumus divu nedēļu laikā no paziņojošās iestādes iesniegta paziņojuma, ja tajā ir iekļauts 29. panta 2. punktā minētais akreditācijas sertifikāts, vai divu mēnešu laikā no paziņojošās iestādes iesniegta paziņojuma, ja tajā ir iekļauti 29. panta 3. punktā minētie dokumentārie pierādījumi.
5. Kui esitatakse vastuväiteid, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomaste liikmesriikide ja vastavushindamisasutusega. Komisjon otsustab neid konsultatsioone silmas pidades, kas luba on põhjendatud. Komisjon saadab oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ja asjaomasele vastavushindamisasutusele.
5. Ja tiek celti iebildumi, Komisija nekavējoties sāk apspriešanos ar attiecīgajām dalībvalstīm un atbilstības novērtēšanas struktūru. To ņemot vērā, Komisija lemj, vai atļauja ir pamatota. Komisija savu lēmumu adresē attiecīgajai dalībvalstij un attiecīgajai atbilstības novērtēšanas struktūrai.
Teada antud asutusi puudutavad nõuded
Prasības attiecībā uz paziņotajām struktūrām
1. Teada antud asutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
1. Paziņoto struktūru izveido saskaņā ar dalībvalsts valsts tiesību aktiem, un tā ir juridiska persona.
2. Teada antud asutused täidavad organisatsioonilisi, kvaliteedijuhtimise, ressursside ja protsessidega seotud nõudeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, ning vastavaid küberturvalisuse nõudeid.
2. Paziņotās struktūras atbilst organizatoriskajām, kvalitātes vadības, resursu un procesa prasībām, kas nepieciešamas to uzdevumu veikšanai, kā arī atbilstīgām kiberdrošības prasībām.
3. Teada antud asutuste organisatsiooniline struktuur, vastutusalade jaotus, aruandlusahelad ja tegevus peavad tagama usalduse teada antud asutuste tegevuse ja nende teostatud vastavushindamistoimingute tulemuste suhtes.
3. Paziņoto struktūru uzbūve, pienākumu sadalījums, pārskatu sniegšanas kārtība un darbība nodrošina uzticēšanos paziņoto struktūru sniegumam un veikto atbilstības novērtēšanas darbību rezultātiem.
4. Teada antud asutused peavad olema sõltumatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujast, mille vastavushindamisega nad tegelevad. Samuti peavad teada antud asutused olema sõltumatud mis tahes muust operaatorist, kellel on majanduslik huvi hinnatava suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastu, ja kõigist pakkuja konkurentidest. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist ega selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist isiklikel eesmärkidel.
4. Paziņotās struktūras ir neatkarīgas no augsta riska MI sistēmas nodrošinātāja, attiecībā uz kuru tās veic atbilstības novērtēšanas darbības. Paziņotās struktūras ir neatkarīgas arī no citiem operatoriem, kuriem ir ekonomiskā ieinteresētība novērtējamajās augsta riska MI sistēmās, kā arī no visiem nodrošinātāja konkurentiem. Tas neliedz lietot novērtētās augsta riska MI sistēmas, kas ir vajadzīgas atbilstības novērtēšanas struktūras darbībām, vai lietot šādas augsta riska MI sistēmas personīgām vajadzībām.
5. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega selle vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise, turustamise või kasutamisega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja vastavushindamistoimingute usaldusväärsusega, mille teostamiseks on neist teada antud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
5. Ne atbilstības novērtēšanas struktūra, tās augstākā līmeņa vadība, ne darbinieki, kas atbild par tai paredzēto atbilstības novērtēšanas uzdevumu veikšanu, nav tieši iesaistīti augsta riska MI sistēmu projektēšanā, izstrādē, tirdzniecībā vai lietošanā un nepārstāv minētajās darbībās iesaistītas personas. Viņi neiesaistās darbībās, kas varētu būt konfliktā ar viņu spriedumu neatkarību vai godprātību saistībā ar atbilstības novērtēšanas darbībām, attiecībā uz kurām viņi ir paziņotā struktūra. Tas jo īpaši attiecas uz konsultāciju pakalpojumiem.
6. Teada antud asutuste töö korraldatakse ja neid juhitakse nii, et tagada nende tegevuse sõltumatus, objektiivsus ja erapooletus. Teada antud asutused dokumenteerivad ja rakendavad struktuuri ja menetlused, millega tagatakse erapooletus ning mille abil edendatakse ja kohaldatakse erapooletuse põhimõtteid kogu nende organisatsiooni, töötajate ja hindamistoimingute osas.
6. Paziņotās struktūras ir organizētas un darbojas tā, lai nodrošinātu savu darbību neatkarību, objektivitāti un neitralitāti. Paziņotās struktūras dokumentē un ievieš struktūru un procedūras, kas vajadzīgas, lai garantētu objektivitāti un veicinātu un piemērotu objektivitātes principus attiecībā uz visu to organizāciju, personālu un novērtēšanas darbībām.
7. Teada antud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad kooskõlas artikliga 78 vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. Teada antud asutuste töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud käesoleva määruse alusel oma ülesandeid täites, välja arvatud suhetes selle liikmesriigi teavitavate asutustega, kus teada antud asutus tegutseb.
7. Paziņotās struktūras ievieš dokumentētas procedūras, lai nodrošinātu, ka to personāls, komitejas, meitasuzņēmumi, apakšuzņēmēji un jebkura saistītā struktūra vai ārējo struktūru darbinieki saskaņā ar 78. pantu ievēro tās informācijas konfidencialitāti, kas nonāk viņu rīcībā, veicot atbilstības novērtēšanas darbības, izņemot gadījumus, kad tās izpaušana tiek prasīta tiesību aktos. Paziņoto struktūru personālam ir pienākums ievērot dienesta noslēpumu attiecībā uz visu informāciju, kas iegūta, veicot šajā regulā paredzētos uzdevumus, izņemot attiecībā uz tās dalībvalsts paziņojošajām iestādēm, kurā tiek veiktas viņu darbības.
8. Teada antud asutustel peavad olema menetlused selliste toimingute teostamiseks, milles võetakse asjakohaselt arvesse pakkuja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri ning asjaomase tehisintellektisüsteemi keerukuse astet.
8. Paziņotajām struktūrām ir procedūras darbību veikšanai, kurās pienācīgi ņem vērā nodrošinātāja lielumu, nozari, kurā tas darbojas, struktūru un attiecīgās MI sistēmas sarežģītības pakāpi.
9. Teada antud asutused peavad võtma endale asjakohase vastutuskindlustuse seoses oma vastavushindamistoimingutega, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriik, milles nad on asutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, või kui see liikmesriik vastutab ise otseselt vastavushindamise eest.
9. Paziņotajām struktūrām ir pienācīgi apdrošināta civiltiesiskā atbildība attiecībā uz savām atbilstības novērtēšanas darbībām, ja vien dalībvalsts, kurā tās ir iedibinātas, neuzņemas atbildību saskaņā ar šīs valsts tiesību aktiem vai ja dalībvalsts pati tieši neatbild par atbilstības novērtēšanu.
10. Teada antud asutused peavad olema võimelised täitma kõiki oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase pädevusega nii siis, kui neid ülesandeid täidavad teada antud asutused ise, kui ka siis, kui seda tehakse nende nimel ja nende vastutusel.
10. Paziņotās struktūras spēj veikt visus uzdevumus, kas tām noteikti šajā regulā, ar visaugstāko profesionālo godaprātu un nepieciešamo kompetenci konkrētajā jomā, neatkarīgi no tā, vai šos uzdevumus veic paziņotās struktūras pašas vai cita persona to uzdevumā un atbildībā.
11. Teada antud asutustel peab olema piisav sisepädevus, et tulemuslikult hinnata väliste isikute poolt nende nimel täidetud ülesandeid. Teada antud asutusele peab olema alaliselt kättesaadav piisavalt haldus-, tehnilisi, õigus- ja teadustöötajaid, kellel on kogemused ja teadmised asjaomaste tehisintellektisüsteemide liikide, andmete ja andmetöötlusega ning seoses 2. jaos sätestatud nõuetega.
11. Paziņotajām struktūrām ir pietiekamas iekšējās kompetences, lai tās varētu efektīvi izvērtēt uzdevumus, ko to vārdā veic ārējās personas. Paziņotajai struktūrai ir pastāvīgi pieejams pietiekams administratīvais, tehniskais, juridiskais un zinātniskais personāls, kam ir pieredze un zināšanas par attiecīgajiem MI sistēmu veidiem, datiem un datošanu, kā arī par 2. iedaļā noteiktajām prasībām.
12. Teada antud asutused osalevad artiklis 38 osutatud koordineerimistegevuses. Samuti osalevad nad otseselt või esindajate kaudu Euroopa standardiorganisatsioonides või tagavad, et nad on asjakohastest standarditest teadlikud ja nende viimase arenguga kursis.
12. Paziņotās struktūras piedalās 38. pantā minētajās koordinācijas darbībās. Tās arī tiešā veidā piedalās vai ir pārstāvētas Eiropas standartizācijas organizācijās, vai nodrošina, ka ir informētas un regulāri atjaunina zināšanas par attiecīgajiem standartiem.
1. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist asjakohastest muudatustest teada antud asutuse teavituses artikli 30 lõikes 2 osutatud elektroonilise teavitamisvahendi kaudu.
1. Paziņojošā iestāde, izmantojot 30. panta 2. punktā minēto elektronisko paziņošanas rīku, paziņo Komisijai un pārējām dalībvalstīm par visām attiecīgām izmaiņām paziņojumā par paziņoto struktūru.
2. Teavituse ulatuse laiendamise suhtes kohaldatakse artiklites 29 ja 30 sätestatud menetlusi.
2. Procedūras, kas noteiktas 29. un 30. pantā, piemēro gadījumos, kad tiek paplašināts paziņojuma tvērums.
Muude kui teavituse ulatuse laiendamisega seotud muudatuste puhul kohaldatakse lõigetes 3–9 sätestatud menetlusi.
Ja paziņojumā tiek izdarītas citas izmaiņas, kuras nav tā tvēruma paplašināšana, piemēro 3. līdz 9. punktos noteiktās procedūras.
3. Kui teada antud asutus otsustab vastavushindamisalase tegevuse lõpetada, teatab ta sellest teavitavale asutusele ja asjaomastele pakkujatele nii kiiresti kui võimalik ning ettekavatsetud lõpetamise korral vähemalt üks aasta enne tegevuse lõpetamist. Teada antud asutuse sertifikaadid võivad pärast teada antud asutuse tegevuse lõpetamist jääda kehtima üheksaks kuuks tingimusel, et mõni teine teada antud asutus on kirjalikult kinnitanud, et ta võtab nende sertifikaatidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide eest vastutuse üle. Enne asjaomastele tehisintellektisüsteemidele uute sertifikaatide väljastamist viib viimati nimetatud teada antud asutus selle üheksakuulise ajavahemiku lõpuks läbi nende suure riskiga süsteemide täieliku hindamise. Kui teada antud asutus on oma tegevuse lõpetanud, tühistab teavitav asutus määramise.
3. Ja paziņotā struktūra nolemj pārtraukt savas atbilstības novērtēšanas darbības, tā pēc iespējas drīz un plānotas pārtraukšanas gadījumā – vismaz vienu gadu pirms savu darbību pārtraukšanas informē paziņojošo iestādi un attiecīgos nodrošinātājus. Paziņotās struktūras sertifikāti var palikt derīgi deviņus mēnešus ilgu laikposmu pēc paziņotās struktūras darbību pārtraukšanas ar nosacījumu, ka kāda cita paziņotā struktūra ir rakstiski apliecinājusi, ka tā uzņemsies pienākumus attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, uz kurām attiecas minētie sertifikāti. Pēdējā minētā paziņotā struktūra līdz tāda deviņu mēnešu laikposma beigām pabeidz skarto augsta riska MI sistēmu pilnīgu novērtēšanu pirms jaunu sertifikātu izdošanas minētajām sistēmām. Ja paziņotā struktūra savu darbību ir pārtraukusi, paziņojošā iestāde izraudzīšanos atsauc.
4. Kui teavitaval asutusel on piisavalt põhjust arvata, et teada antud asutus ei vasta enam artiklis 31 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis uurib teavitav asutus seda küsimust viivitamata ja äärmiselt hoolikalt. Seoses sellega teatab ta asjaomasele teada antud asutusele tekkinud vastuväidetest ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad. Kui teavitav asutus on jõudnud järeldusele, et teada antud asutus ei vasta enam artiklis 31 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus määramisele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste mittetäitmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
4. Ja paziņojošajai iestādei ir pietiekams pamats uzskatīt, ka paziņotā struktūra vairs neatbilst 31. pantā noteiktajām prasībām vai ka tā nepilda savus pienākumus, paziņojošā iestāde nekavējoties ar vislielāko rūpību izskata šo jautājumu. Šajā sakarā tā informē attiecīgo paziņoto struktūru par celtajiem iebildumiem un dod tai iespēju darīt zināmu savu viedokli. Ja paziņojošā iestāde secina, ka paziņotā struktūra vairs neatbilst 31. pantā noteiktajām prasībām vai ka tā nepilda savus pienākumus, paziņojošā iestāde attiecīgi ierobežo, aptur vai atsauc izraudzīšanos, atkarībā no tā, cik nopietna ir neatbilstība minētajām prasībām vai minēto pienākumu nepildīšana. Tā nekavējoties attiecīgi informē Komisiju un pārējās dalībvalstis.
5. Kui määramine on peatatud, piiratud või täielikult või osaliselt tühistatud, peab teada antud asutus asjaomaseid pakkujaid sellest teavitama kümne päeva jooksul.
5. Ja paziņotās struktūras izraudzīšanās ir apturēta, ierobežota vai pilnīgi vai daļēji atsaukta, tā 10 dienu laikā informē attiecīgos nodrošinātājus.
6. Määramise piiramise, peatamise või tühistamise korral võtab teavitav asutus asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomase teada antud asutuse toimikud hoitakse alles ja tehakse teistes liikmesriikides asuvatele teavitavatele asutustele ja turujärelevalveasutustele nende taotluse alusel kättesaadavaks.
6. Ja izraudzīšanās tiek ierobežota, apturēta vai atsaukta, paziņojošā iestāde veic attiecīgos pasākumus, lai nodrošinātu, ka attiecīgās paziņotās struktūras datnes tiek glabātas, un pēc pieprasījuma darītu tās pieejamas paziņojošajām iestādēm citās dalībvalstīs un tirgus uzraudzības iestādēm.
7. Määramise piiramise, peatamise või tühistamise korral teavitav asutus:
7. Ja izraudzīšanos ierobežo, aptur vai atsauc, paziņojošā iestāde:
a)
hindab mõju teada antud asutuse väljastatud sertifikaatidele;
a)
novērtē ietekmi uz sertifikātiem, ko izdevusi paziņotā struktūra;
b)
esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kolme kuu jooksul pärast määramise muudatustest teatamist aruande oma järelduste kohta;
b)
triju mēnešu laikā pēc tam, kad tā ir paziņojusi par izmaiņām saistībā ar izraudzīšanos, Komisijai un pārējām dalībvalstīm iesniedz ziņojumu par saviem konstatējumiem;
c)
nõuab, et teada antud asutus peataks või tunnistaks riikliku asutuse määratud mõistliku aja jooksul kõik alusetult väljastatud sertifikaadid kehtetuks, et tagada turul olevate suure riskiga tehisintellektisüsteemide jätkuv nõuetele vastavus;
c)
prasa paziņotajai struktūrai saprātīgā laikposmā, kuru nosaka iestāde, apturēt vai atsaukt jebkādus neatbilstīgi izdotus sertifikātus, lai nodrošinātu tirgū esošo augsta riska MI sistēmu nepārtrauktu atbilstību;
d)
teavitab komisjoni ja liikmesriike sertifikaatidest, mille peatamist või kehtetuks tunnistamist ta on nõudnud;
d)
informē Komisiju un dalībvalstis par sertifikātiem, kurus tā ir pieprasījusi apturēt vai atsaukt;
e)
esitab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on pakkuja registreeritud tegevuskoht, kogu asjakohase teabe sertifikaatide kohta, mille peatamist või kehtetuks tunnistamist ta on nõudnud. Nimetatud asutus võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et ära hoida võimalik risk tervisele, ohutusele või põhiõigustele.
e)
sniedz tās dalībvalsts valsts kompetentajām iestādēm, kurā ir nodrošinātāja juridiskā adrese, visu attiecīgo informāciju par sertifikātiem, kurus tā ir pieprasījusi apturēt vai atsaukt; minētā iestāde vajadzības gadījumā veic pienācīgos pasākumus, lai izvairītos no potenciāla riska veselībai, drošībai vai pamattiesībām.
8. Välja arvatud alusetult väljastatud sertifikaatide puhul ning kui määramine on peatatud või piiratud, jäävad sertifikaadid kehtima ühel järgmistel tingimustel:
8. Izņemot neatbilstīgi izdotus sertifikātus un gadījumus, kad izraudzīšanās ir apturēta vai ierobežota, sertifikāti paliek derīgi kādos no šādiem apstākļiem:
a)
teavitav asutus on ühe kuu jooksul alates peatamisest või piirangu kehtestamisest kinnitanud, et nende sertifikaatide puhul, mida peatamine või piirang puudutab, puudub risk tervisele, ohutusele või põhiõigustele, ning teavitav asutus on esitanud ajakava ja meetmed peatamise või piirangu tühistamiseks, või
a)
paziņojošā iestāde viena mēneša laikā pēc apturēšanas vai ierobežošanas ir apliecinājusi, ka saistībā ar sertifikātiem, kurus skar apturēšana vai ierobežošana, nepastāv risks veselībai, drošībai vai pamattiesībām, un paziņojošā iestāde ir izstrādājusi grafiku darbībām, ar kurām labot apturēšanas vai ierobežošanas iemeslus; vai
b)
teavitav asutus on kinnitanud, et peatamisega seoses ei anta välja, ei muudeta ega anta uuesti välja ühtegi sertifikaati peatamise või piirangu kehtivuse jooksul, ning märgib, kas teada antud asutus on suuteline järelevalvet jätkama ja jätkuvalt vastutama olemasolevate sertifikaatide eest, mis on välja antud peatamise või piirangu kehtivuse ajaks; juhul kui teavitatav asutus teeb kindlaks, et teada antud asutus ei ole suuteline olemasolevate väljastatud sertifikaatide eest vastutama, esitab sertifikaadiga hõlmatud süsteemi pakkuja oma registreeritud tegevuskoha liikmesriigi pädevatele asutustele kolme kuu jooksul alates peatamisest või piirangu kehtestamisest, et mõni teine kvalifitseeritud teada antud asutus võtab peatamise või piirangu kehtimise ajaks ajutiselt üle teada antud asutuse järelevalve ja sertifikaatide eest vastutamisega seotud ülesanded.
b)
paziņojošā iestāde ir apliecinājusi, ka apturēšanas vai ierobežošanas laikā netiks izdoti, grozīti vai atkārtoti izdoti nekādi ar apturēšanu saistīti sertifikāti, un tā norāda, vai paziņotajai struktūrai ir spējas turpināt pārraudzību un saglabāt atbildību par spēkā esošajiem izdotajiem sertifikātiem apturēšanas vai ierobežošanas laikposmā; ja paziņojošā iestāde lemj, ka paziņotajai struktūrai nav spēju uzturēt spēkā esošos izdotos sertifikātus, tās sistēmas nodrošinātājs, uz kuru attiecas sertifikāts, trīs mēnešu laikā pēc apturēšanas vai ierobežošanas rakstiski apliecina tās dalībvalsts valsts kompetentajām iestādēm, kurā ir tā juridiskā adrese, ka cita kvalificēta paziņotā struktūra pagaidu kārtā uzņemas paziņotās struktūras funkcijas, lai pārraudzītu un saglabātu atbildību par sertifikātiem apturēšanas vai ierobežošanas laikposmā.
9. Välja arvatud alusetult väljastatud sertifikaatide puhul ja kui määramine on kehtetuks tunnistatud, jäävad sertifikaadid kehtima üheksaks kuuks järgmistel tingimustel:
9. Izņemot neatbilstīgi izdotus sertifikātus un gadījumus, kad izraudzīšanās ir atsaukta, sertifikāti paliek derīgi uz deviņu mēnešu laikposmu šādos apstākļos:
a)
selle liikmesriigi pädev asutus, kus on sertifikaadiga hõlmatud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja registreeritud tegevuskoht, on kinnitanud, et asjaomaste suure riskiga tehisintellektisüsteemidega ei kaasne riski tervisele, ohutusele ega põhiõigustele, ning
a)
tās dalībvalsts valsts kompetentā iestāde, kurā ir sertifikātā aptvertās augsta riska MI sistēmas nodrošinātāja juridiskā adrese, ir apliecinājusi, ka saistībā ar attiecīgajām augsta riska MI sistēmām nepastāv risks veselībai, drošībai vai pamattiesībām; un
b)
mõni teine teada antud asutus on kirjalikult kinnitanud, et ta võtab üle otsese vastutuse nende tehisintellektisüsteemide eest ning viib nende hindamise lõpule 12 kuu jooksul alates määramise kehtetuks tunnistamisest.
b)
cita paziņotā struktūra ir rakstiski apliecinājusi, ka tā nekavējoties uzņemsies atbildību par minēto MI sistēmu novērtēšanu, un pabeidz novērtēšanu divpadsmit mēnešu laikā pēc izraudzīšanās atsaukšanas.
Esimeses lõigus osutatud tingimustel võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus on sertifikaadiga hõlmatud tehisintellektisüsteemi pakkuja registreeritud tegevuskoht, pikendada sertifikaatide ajutist kehtivust kolme kuu kaupa, mis kokku ei tohi ületada 12 kuud.
Pirmajā daļā minētajos apstākļos tās dalībvalsts valsts kompetentā iestāde, kurā ir sertifikātā aptvertās sistēmas nodrošinātāja juridiskā adrese, var pagarināt sertifikātu pagaidu derīgumu uz papildu trīs mēnešu laikposmiem, kuri kopumā nepārsniedz 12 mēnešus.
Riigi pädev asutus või teada antud asutus, kes täidab selle teada antud asutuse ülesandeid, keda määramise muutmine puudutab, teavitab sellest viivitamata komisjoni, teisi liikmesriike ja teisi teada antud asutusi.
Valsts kompetentā iestāde vai paziņotā struktūra, kas uzņemas tās paziņotās struktūras funkcijas, kuru skar izraudzīšanās izmaiņas, par to nekavējoties informē Komisiju, pārējās dalībvalstis un citas paziņotās struktūras.
Harmoneeritud standardid ja standardimisdokumendid
Saskaņoti standarti un standartizācijas nodevumi
1. Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012, on vastavuses käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuetega, või kui see on asjakohane, käesoleva määruse V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustega niivõrd, kuivõrd nimetatud standardid hõlmavad neid nõudeid või kohustusi.
1. Tiek uzskatīts, ka augsta riska MI sistēmas, kas atbilst saskaņotiem standartiem vai to daļām, kuru atsauces ir publicētas Eiropas Savienības Oficiālajā Vēstnesī saskaņā ar Regulu (ES) Nr. 1025/2012, izpilda šīs nodaļas 2. iedaļā izklāstītās prasības vai – attiecīgā gadījumā – šīs regulas V nodaļas 2. un 3. iedaļā noteiktos pienākumus, ciktāl minētie standarti aptver minētās prasības vai pienākumus.
2. Komisjon esitab kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 10 põhjendamatu viivituseta standardimistaotlused, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ja vajaduse korral käesoleva määruse V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustusi hõlmavaid standardimistaotlusi. Standardimistaotluses nõutakse ka aruandlus- ja dokumenteerimisprotsesside tulemusi, et parandada tehisintellektisüsteemide ressursinäitajaid, näiteks vähendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi energia- ja muude ressursside tarbimist selle olelusringi jooksul, ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhuse tulemusi. Standardimistaotluse koostamisel konsulteerib komisjon nõukoja ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas nõuandva koguga.
2. Komisija bez liekas kavēšanās saskaņā ar Regulas (ES) Nr. 1025/2012 10. pantu izdod standartizācijas pieprasījumus, kas aptver visas šīs nodaļas 2. iedaļā noteiktās prasības, un attiecīgā gadījumā standartizācijas pieprasījumus, kas aptver šīs regulas V nodaļas 2. un 3. iedaļā noteiktos pienākumus. Standartizācijas pieprasījumos pieprasa arī nodevumus par ziņošanas un dokumentēšanas procesiem nolūkā panākt lielāku MI sistēmu resursefektivitāti, piemēram, augsta riska MI sistēmas enerģijas patēriņa un citu resursu patēriņa samazināšanu tās darbmūža laikā, un par vispārīga lietojuma MI modeļu energoefektīvu izstrādi. Sagatavojot standartizācijas pieprasījumu, Komisija apspriežas ar MI padomi un attiecīgām ieinteresētajām personām, tostarp konsultatīvo forumu.
Euroopa standardiorganisatsioonidele standardimistaotluse esitamisel täpsustab komisjon, et standardid peavad olema selged ja sidusad, sealhulgas kooskõlas standarditega, mis on välja töötatud eri sektorites I lisas loetletud kehtivate liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete jaoks, ning nende eesmärk on tagada, et liidus turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid vastavad käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele või kohustustele.
Izdodot standartizācijas pieprasījumu Eiropas standartizācijas organizācijām, Komisija konkrēti norāda, ka standartiem ir jābūt skaidriem, saskaņotiem, tostarp ar standartiem, kas izstrādāti dažādās nozarēs produktiem, uz kuriem attiecas I pielikumā uzskaitītie esošie Savienības saskaņošanas tiesību akti, un tiem jābūt vērstiem uz to, lai nodrošinātu, ka augsta riska MI sistēmas vai vispārīga lietojuma MI modeļi, kas laisti tirgū vai nodoti ekspluatācijā Savienībā, atbilst attiecīgajām šajā regulā noteiktajām prasībām vai pienākumiem.
Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel esitada tõendid selle kohta, et nad on andnud endast parima käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 2.
Komisija pieprasa Eiropas standartizācijas organizācijām saskaņā ar Regulas (ES) Nr. 1025/2012 24. pantu sniegt pierādījumus par to, ka tās dara visu iespējamo, lai sasniegtu šā punkta pirmajā un otrajā daļā minētos mērķus.
3. Standardimisprotsessis osalejad püüavad edendada tehisintellekti investeerimist ja innovatsiooni, sealhulgas õiguskindluse suurendamise kaudu, ning liidu turu konkurentsivõimet ja kasvu, aitavad tugevdada ülemaailmset standardimisalast koostööd ja võtta arvesse tehisintellekti valdkonnas kehtivaid rahvusvahelisi standardeid, mis on kooskõlas liidu väärtuste, põhiõiguste ja huvidega, ning tõhustavad mitmeid sidusrühmi hõlmavat juhtimist, tagades huvide tasakaalustatud esindatuse ja kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusa osalemise kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5, 6 ja 7.
3. Standartizācijas procesa dalībnieki cenšas sekmēt investīcijas un inovāciju MI jomā, tostarp uzlabojot juridisko noteiktību, kā arī Savienības tirgus konkurētspēju un izaugsmi, un sekmē globālās sadarbības standartizācijas jomā stiprināšanu un to, ka tiek ņemti vērā pastāvošie starptautiskie standarti MI jomā, kas atbilst Savienības vērtībām, pamattiesībām un interesēm, un stiprina daudzpusēju ieinteresēto personu pārvaldību, nodrošinot līdzsvarotu interešu pārstāvību un visu attiecīgo ieinteresēto personu efektīvu līdzdalību saskaņā ar Regulas (ES) Nr. 1025/2012 5., 6. un 7. pantu.
1. Komisjonil võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühtsed kirjeldused käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuete või vajaduse korral V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustuste kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:
1. Komisija var pieņemt īstenošanas aktus, ar kuriem nosaka kopīgās specifikācijas šīs nodaļas 2. iedaļā noteiktajām prasībām vai – attiecīgā gadījumā – V nodaļas 2. un 3. iedaļā noteiktajiem pienākumiem, ja ir izpildīti šādi nosacījumi:
a)
komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt taotluse ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile koostada harmoneeritud standard käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuete kohta või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustuste kohta, ning;
a)
Komisija, ievērojot Regulas (ES) Nr. 1025/2012 10. panta 1. punktu, ir pieprasījusi vienai vai vairākām Eiropas standartizācijas organizācijām izstrādāt saskaņota standarta projektu attiecībā uz šīs nodaļas 2. iedaļā noteiktajām prasībām, vai attiecīgā gadījumā attiecībā uz V nodaļas 2. un 3. iedaļā noteiktajiem pienākumiem un:
i)
ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole taotlust vastu võtnud või
i)
pieprasījumu nav akceptējusi neviena Eiropas standartizācijas organizācija; vai
ii)
kõnealust taotlust käsitlevaid harmoneeritud standardeid ei esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või
ii)
saskaņotie standarti, reaģējot uz minēto pieprasījumu, nav iesniegti termiņā, kas noteikts saskaņā ar Regulas (ES) Nr. 1025/2012 10. panta 1. punktu; vai
iii)
asjakohastes harmoneeritud standardites ei käsitleta piisavalt põhiõigustega seotud probleeme või
iii)
attiecīgie saskaņotie standarti nepietiekami risina problemātiskos pamattiesību jautājumus; vai
iv)
harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning
iv)
saskaņotie standarti neatbilst pieprasījumam; un
b)
Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud ühtegi määruse (EL) nr 1025/2012 kohast viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud olulisi nõudeid või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustusi, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.
b)
Eiropas Savienības Oficiālajā Vēstnesī nav publicēta atsauce saskaņā ar Regulu (ES) Nr. 1025/2012 uz saskaņotiem standartiem, kuri attiecas uz šīs nodaļas 2. iedaļā minētajām prasībām, vai attiecīgā gadījumā uz V nodaļas 2. un 3. iedaļā minētajiem pienākumiem, un nav sagaidāms, ka šāda atsauce tiks publicēta saprātīgā laikposmā.
Ühtsete kirjelduste koostamisel konsulteerib komisjon artiklis 67 osutatud nõuandva koguga.
Izstrādājot kopīgās specifikācijas, Komisija apspriežas ar 67. pantā minēto konsultatīvo forumu.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Šā punkta pirmajā daļā minētos īstenošanas aktus pieņem saskaņā ar pārbaudes procedūru, kas minēta 98. panta 2. punktā.
2. Enne rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et tema hinnangul on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud.
2. Pirms īstenošanas akta projekta sagatavošanas Komisija informē Regulas (ES) Nr. 1025/2012 22. pantā minēto komiteju, ka tās ieskatā šā panta 1. punkta nosacījumi ir izpildīti.
3. Eeldatakse, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid või üldotstarbelised tehisintellektimudelid, mis vastavad lõikes 1 osutatud ühtsetele kirjeldustele või osale nimetatud kirjeldustest, on vastavuses käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud oluliste nõuete või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused hõlmavad neid nõudeid.
3. Pieņem, ka augsta riska MI sistēmas vai vispārīga lietojuma MI modeļi, kas atbilst 1. punktā minētajām kopīgajām specifikācijām vai minēto specifikāciju daļām, atbilst 2. iedaļā noteiktajām prasībām vai attiecīgā gadījumā atbilst V nodaļas 2. un 3. iedaļā minētajiem pienākumiem, ciktāl uz minētajām prasībām vai pienākumiem attiecas minētās kopīgās specifikācijas vai minētie pienākumi.
4. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see on esitatud komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks lõikes 1 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu nõudeid, mis on sätestatud käesoleva peatüki 2. jaos või kui see on asjakohane, siis samu kohustusi, mis on sätestatud V peatüki 2. ja 3. jaos.
4. Ja saskaņotu standartu ir pieņēmusi kāda Eiropas standartizācijas organizācija, un Komisijai ir ierosināts atsauci uz to publicēt Eiropas Savienības Oficiālajā Vēstnesī, Komisija saskaņoto standartu novērtē saskaņā ar Regulu (ES) Nr. 1025/2012. Kad atsauci uz saskaņoto standartu publicē Eiropas Savienības Oficiālajā Vēstnesī, Komisija atceļ 1. punktā minētos īstenošanas aktus vai to daļas, kas attiecas uz tām pašām prasībām, kuras minētas šīs nodaļas 2. iedaļā vai attiecīgā gadījumā tiem pašiem pienākumiem, kas minēti V nodaļas 2. un 3. iedaļā.
5. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad ei täida lõikes 1 osutatud ühtseid kirjeldusi, peavad nad põhjendama, et nad on võtnud kasutusele käesoleva peatüki 2. jaos osutatud nõuetele või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustele vähemalt samaväärsel tasemel vastavad tehnilised lahendused.
5. Ja augsta riska MI sistēmu vai vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji neatbilst 1. punktā minētajām kopīgajām specifikācijām, tie pienācīgi pamato, ka viņi ir pieņēmuši tehniskos risinājumus, kas atbilst šīs nodaļas 2. iedaļā minētajām prasībām vai attiecīgā gadījumā atbilst V nodaļas 2. un 3. iedaļā minētajiem pienākumiem vismaz tām līdzvērtīgā līmenī.
6. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele või kui see on asjakohane, siis V peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kohustustele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab seda teavet ja võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega asjaomane ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.
6. Ja dalībvalsts uzskata, ka kopīgā specifikācija pilnībā neatbilst 2. iedaļā noteiktajām prasībām vai attiecīgā gadījumā atbilst V nodaļas 2. un 3. iedaļā minētajiem pienākumiem, tā par to informē Komisiju, iesniedzot detalizētu skaidrojumu. Komisija minēto informāciju novērtē un attiecīgā gadījumā groza īstenošanas aktu, ar ko nosaka attiecīgo kopīgo specifikāciju.
1. Kui pakkuja on rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtset kirjeldust, et tõendada III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja üht järgmistest vastavushindamismenetlustest, mis põhineb:
1. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kas uzskaitītas III pielikuma 1. punktā, ja nodrošinātājs, apliecinot augsta riska MI sistēmas atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām, ir piemērojis 40. pantā minētos saskaņotos standartus vai, attiecīgā gadījumā, 41. pantā minētās kopīgās specifikācijas, nodrošinātājs izvēlas vienu no šīm atbilstības novērtēšanas procedūrām, kas balstītas uz:
a)
VI lisas osutatud sisekontrollil või
a)
VI pielikumā minēto iekšējo kontroli; vai
b)
VII lisas osutatud kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamisel ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel ning milles osaleb teada antud asutus.
b)
VII pielikumā minēto kvalitātes vadības sistēmas un tehniskās dokumentācijas novērtēšanu, iesaistot paziņoto struktūru.
Tõendades suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja VII lisas sätestatud vastavushindamist järgmistel juhtudel:
Apliecinot augsta riska MI sistēmas atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām, nodrošinātājs ievēro VII pielikumā noteikto atbilstības novērtēšanas procedūru, ja:
a)
artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole olemas ja artiklis 41 osutatud ühtsed kirjeldused ei ole kättesaadavad;
a)
40. pantā minētie saskaņotie standarti nepastāv un 41. pantā minētās kopīgās specifikācijas nav pieejamas;
b)
pakkuja ei ole harmoneeritud standardit kohaldanud või on seda kohaldanud ainult osaliselt;
b)
nodrošinātājs saskaņoto standartu nav piemērojis vai ir piemērojis tikai tā daļu;
c)
punktis a osutatud ühtsed kirjeldused on olemas, kuid pakkuja ei ole neid kohaldanud;
c)
a) apakšpunktā minētās kopīgās specifikācijas pastāv, bet nodrošinātājs tās nav piemērojis;
d)
punktis a osutatud harmoneeritud standardid või mõni neist on avaldatud piiranguga ja üksnes standardi selles osas, mida piirang puudutab.
d)
viens vai vairāki no a) apakšpunktā minētajiem saskaņotajiem standartiem ir publicēti ar ierobežojumu, un tikai attiecībā uz to standarta daļu, uz kuru attiecas ierobežojums.
VII lisas osutatud vastavushindamise jaoks võib pakkuja valida mis tahes teada antud asutuse. Kui aga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavatsevad kasutusele võtta õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, tegutseb teada antud asutusena artikli 74 lõikes 8 või kohaldataval juhul lõikes 9 osutatud turujärelevalveasutus.
VII pielikumā minētās atbilstības novērtēšanas procedūras nolūkos nodrošinātājs var izvēlēties jebkuru no paziņotajām struktūrām. Tomēr, ja augsta riska MI sistēmu paredzēts nodot ekspluatācijā tiesībaizsardzības, imigrācijas vai patvēruma iestādēm vai Savienības iestādēm, struktūrām, birojiem vai aģentūrām, kā paziņotā struktūra darbojas tirgus uzraudzības iestāde, kas minēta, attiecīgi, 74. panta 8. vai 9. punktā.
2. III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul järgivad pakkujad VI lisas osutatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamist, mille korral ei ole teada antud asutuse osalemist ette nähtud.
2. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kas minētas III pielikuma 2. līdz 8. punktā, nodrošinātāji ievēro VI pielikumā minēto atbilstības novērtēšanas procedūru uz iekšējās kontroles pamata, kas neparedz paziņotās struktūras iesaistīšanos.
3. I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, järgib pakkuja nende õigusaktide kohaselt nõutavat asjaomast vastavushindamismenetlust. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ning need nõuded on vastavushindamise osa. Kohaldatakse ka VII lisa punkte 4.3, 4.4, 4.5 ja punkti 4.6 viiendat lõiku.
3. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, uz kurām attiecas I pielikuma A iedaļā uzskaitītie Savienības saskaņošanas tiesību akti, nodrošinātājs ievēro attiecīgu atbilstības novērtēšanas procedūru, kā prasīts minētajos tiesību aktos. Uz minētajām augsta riska MI sistēmām attiecas šīs nodaļas 2. iedaļā noteiktās prasības, un tās ir daļa no minētās novērtēšanas. Piemēro arī VII pielikuma 4.3., 4.4., 4.5. punktu un 4.6. punkta piekto daļu.
Teada antud asutustel, kellest on teavitatud nende õigusaktide alusel, on selliseks hindamiseks õigus kontrollida, kas suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad 2. jaos sätestatud nõuetele, tingimusel et nende teada antud asutuste vastavust artikli 31 lõigetes 4, 10 ja 11 sätestatud nõuetele on hinnatud nende õigusaktide kohase teavitamismenetluse raames.
Paziņotajām struktūrām, kuras paziņotas, kā paredzēts minētajos tiesību aktos, tādas novērtēšanas nolūkos ir tiesības kontrolēt augsta riska MI sistēmu atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām, ar noteikumu, ka minēto paziņoto struktūru atbilstība prasībām, kuras noteiktas 31. panta 4., 5., 10. un 11. punktā, ir novērtēta saistībā ar paziņošanas procedūru, kas paredzēta minētajos tiesību aktos.
Kui I lisa A jaos loetletud õigusaktid võimaldavad toote valmistajal loobuda kolmanda isiku tehtavast vastavushindamisest, tingimusel et see valmistaja on rakendanud kõiki harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki olulisi nõudeid, võib see valmistaja nimetatud võimalust kasutada ainult siis, kui ta rakendab ka harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. osas sätestatud nõudeid.
Ja tiesību akts, kas uzskaitīts I pielikuma A iedaļā, ļauj produkta ražotājam atteikties no trešās personas veiktas atbilstības novērtēšanas, ar noteikumu, ka šis ražotājs ir piemērojis visus saskaņotos standartus, kas aptver visas attiecīgās prasības, minētais ražotājs var izmantot šo iespēju tikai tad, ja tas ir piemērojis arī saskaņotos standartus vai, attiecīgā gadījumā, 41. pantā minētās kopīgās specifikācijas, kas attiecas uz šīs nodaļas 2. iedaļā noteiktajām prasībām.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on juba läbinud vastavushindamise, tuleb teha uus vastavushindamine alati, kui süsteeme oluliselt muudetakse, olenemata sellest, kas muudetud süsteemi kavatsetakse edasi turustada või jätkab selle kasutamist praegune juurutaja.
4. Augsta riska MI sistēmas, kam jau ir veikta atbilstības novērtēšanas procedūra, pakļauj jaunai atbilstības novērtēšanas procedūrai būtiskas modifikācijas gadījumā neatkarīgi no tā, vai modificēto sistēmu paredzēts izplatīt tālāk jeb vai to turpinās lietot pašreizējais uzturētājs.
Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mis õpib edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, ei käsitata oluliste muudatustena suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatusi, mille pakkuja on eelnevalt esialgse vastavushindamise ajal määratlenud ja mis on osa IV lisa punkti 2 alapunktis f osutatud tehnilises dokumentatsioonis sisalduvast teabest;
Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kuras pēc laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā turpina mācīties, tādas izmaiņas augsta riska MI sistēmā un tās veiktspējā, ko sākotnējās atbilstības novērtēšanas brīdī ir iepriekš noteicis nodrošinātājs un kas ir norādītas informācijā, kura ietverta tehniskajā dokumentācijā, kas minēta IV pielikuma 2. punkta f) apakšpunktā, nav būtiskas modifikācijas.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta VI ja VII lisa ajakohastades neid tehnika arengut silmas pidades.
5. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai grozītu VI un VII pielikumu, tos atjauninot, ņemot vērā tehnikas attīstību.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 muutmiseks, et kohaldada III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes VII lisas osutatud vastavushindamist või selle osi. Komisjon arvestab selliseid delegeeritud õigusakte vastu võttes seda, kui mõjus on VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine, et hoida ära või minimeerida tervist, ohutust ja põhiõiguste kaitset ähvardavaid riske, mida sellised süsteemid põhjustavad, ning piisava suutlikkuse ja ressursside kättesaadavust teada antud asutustes.
6. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai grozītu šā panta 1. un 2. punktu nolūkā uz III pielikuma 2. līdz 8. punktā minētajām augsta riska MI sistēmām attiecināt VII pielikumā minēto atbilstības novērtēšanas procedūru vai tās daļas. Komisija pieņem šādus deleģētos aktus, ņemot vērā tādas atbilstības novērtēšanas procedūras efektivitāti, kuras pamatā ir VI pielikumā minētā iekšējā kontrole, lai novērstu vai samazinātu šādu sistēmu radītos riskus attiecībā uz veselību un drošību, un pamattiesību aizsardzība, kā arī pienācīgu spēju un resursu pieejamība paziņoto struktūru starpā.
1. Teada antud asutuste poolt VII lisa kohaselt välja antavad sertifikaadid koostatakse keeles, mis on teada antud asutuse asutamisliikmesriigi asjaomastele asutustele kergesti arusaadav.
1. Sertifikātus, ko saskaņā ar VII pielikumu izdod paziņotās struktūras, sagatavo valodā, kas ir viegli saprotama attiecīgajām iestādēm dalībvalstī, kurā ir izveidota paziņotā struktūra.
2. Sertifikaadid kehtivad nende märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa I lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul viit aastat ja III lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul nelja aastat. Pakkuja taotlusel võib sertifikaadi kehtivust pikendada korraga mitte rohkem kui viie aasta kaupa I lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul ja nelja aasta kaupa III lisaga hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul, võttes aluseks kohaldatavate vastavushindamismenetluste kohaselt tehtava uue hindamise. Sertifikaadi mis tahes lisad on kehtivad eeldusel, et sertifikaat kehtib.
2. Sertifikāti ir derīgi tajos norādītajā laikposmā, kas nepārsniedz piecus gadus MI sistēmām, uz kurām attiecas I pielikums, un četrus gadus MI sistēmām, uz kurām attiecas III pielikums. Pēc nodrošinātāja pieteikuma sertifikāta derīgumu var pagarināt uz turpmākiem laikposmiem, kas katrs nepārsniedz piecus gadus MI sistēmām, uz kurām attiecas I pielikums, un četrus gadus MI sistēmām, uz kurām attiecas III pielikums, pamatojoties uz atkārtotu novērtēšanu saskaņā ar piemērojamām atbilstības novērtēšanas procedūrām. Jebkurš sertifikāta papildinājums ir joprojām derīgs ar noteikumu, ka derīgs ir sertifikāts, kuru tas papildina.
3. Kui teada antud asutus leiab, et tehisintellektisüsteem ei vasta enam 2. jaos sätestatud nõuetele, peatab ta väljastatud sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab selle suhtes piirangud, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuete täitmine tagatakse sellega, et süsteemi pakkuja võtab teada antud asutuse määratud asjakohase tähtaja jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid. Teada antud asutus põhjendab oma otsust.
3. Ja paziņotā struktūra konstatē, ka MI sistēma vairs neatbilst 2. iedaļā noteiktajām prasībām, tā, ņemot vērā samērīguma principu, aptur vai atsauc izdoto sertifikātu vai uzliek tam ierobežojumus, ja vien atbilstība šīm prasībām nav nodrošināta ar pienācīgu korektīvu darbību, ko sistēmas nodrošinātājs veic paziņotās struktūras noteiktajā termiņā. Paziņotā struktūra savu lēmumu pamato.
Teada antud asutuse otsuste, sealhulgas välja antud vastavussertifikaate käsitlevate otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.
Ir pieejama paziņoto struktūru lēmumu pārsūdzēšanas procedūra, tostarp par izdotiem atbilstības sertifikātiem.
Erand vastavushindamismenetlusest
Atkāpe no atbilstības novērtēšanas procedūras
1. Erandina artiklist 43 ja põhjendatud taotluse korral võib mis tahes turujärelevalveasutus anda loa lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta kasutusele konkreetne suure riskiga tehisintellektisüsteem, kui selleks on erandkorras põhjust avaliku julgeoleku või inimeste elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse või oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitse tõttu. Selline luba antakse piiratud ajavahemikuks, kuni toimuvad vajalikud vastavushindamismenetlused, võttes arvesse erandi aluseks olevaid erandlikke põhjuseid. Need menetlused viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta.
1. Atkāpjoties no 43. panta un pēc pienācīgi pamatota pieprasījuma tirgus uzraudzības iestāde var atļaut konkrētu augsta riska MI sistēmu laišanu tirgū vai nodošanu ekspluatācijā attiecīgās dalībvalsts teritorijā ārkārtēju sabiedriskās drošības iemeslu dēļ vai personu dzīvības un veselības aizsardzības, vides aizsardzības vai svarīgu rūpniecības un infrastruktūras aktīvu aizsardzības iemeslu dēļ. Minētā atļauja ir uz ierobežotu laikposmu, kamēr tiek veiktas nepieciešamās atbilstības novērtēšanas procedūras, ņemot vērā ārkārtējos apstākļus, kas pamato atkāpi. Šīs procedūras pabeidz bez liekas kavēšanās.
2. Põhjendatud hädaolukorras avaliku julgeoleku erandlikel põhjustel või konkreetse, olulise ja vahetu ohu korral füüsiliste isikute elule või füüsilisele turvalisusele võivad õiguskaitseasutused või elanikkonnakaitse asutused võtta kasutusele konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi ilma lõikes 1 nimetatud loata tingimusel, et sellist luba taotletakse kasutamise ajal või pärast seda ilma põhjendamatu viivituseta. Kui lõikes 1 osutatud luba lükatakse tagasi, peatatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamine viivitamatult ning kõik sellise kasutamise tulemused ja väljundid jäetakse viivitamata kõrvale.
2. Pienācīgi pamatotā steidzamā situācijā ārkārtēju sabiedriskās drošības iemeslu dēļ vai konkrēta, būtiska un nenovēršama apdraudējuma fizisku personu dzīvībai vai fiziskai drošībai gadījumā tiesībaizsardzības iestādes vai civilās aizsardzības iestādes var nodot ekspluatācijā konkrētu augsta riska MI sistēmu bez 1. punktā minētās atļaujas ar noteikumu, ka šāda atļauja bez liekas kavēšanās tiek pieprasīta lietošanas laikā vai pēc tās. Ja 1. punktā minētā atļauja tiek atteikta, šādas augsta riska MI sistēmas lietošanu nekavējoties aptur un visus šādas lietošanas rezultātus un iznākumus nekavējoties atmet.
3. Lõikes 1 osutatud luba antakse üksnes juhul, kui turujärelevalveasutus järeldab, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab 2. jao nõuetele. Turujärelevalveasutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist lõigete 1 ja 2 kohaselt antud lubadest. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutuste tegevusega seotud tundlikke operatiivandmeid.
3. Atļauju, kas minēta 1. punktā, izsniedz tikai tad, ja tirgus uzraudzības iestāde secina, ka augsta riska MI sistēma atbilst 2. iedaļas prasībām. Par visām atļaujām, kas izsniegtas, ievērojot 1. un 2. punktu, tirgus uzraudzības iestāde nekavējoties informē Komisiju un pārējās dalībvalstis. Šis pienākums neattiecas uz sensitīviem operatīvajiem datiem saistībā ar tiesībaizsardzības iestāžu darbībām.
4. Kui ükski liikmesriik ega komisjon ei ole esitanud vastuväiteid liikmesriigi turujärelevalveasutuse lõike 1 kohaselt välja antud loa kohta 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest, loetakse luba põhjendatuks.
4. Ja 15 kalendāro dienu laikā pēc 3. punktā minētās informācijas saņemšanas neviena dalībvalsts vai Komisija nav cēlusi iebildumus par atļauju, ko saskaņā ar 1. punktu izdevusi dalībvalstu tirgus uzraudzības iestāde, minēto atļauju uzskata par pamatotu.
5. Kui 15 kalendripäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest esitab mõni liikmesriik vastuväiteid mõne teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse välja antud loa kohta või kui komisjon leiab, et luba on vastuolus liidu õigusega või et lõikes 3 osutatud liikmesriikide järeldus süsteemi vastavuse kohta ei ole põhjendatud, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga. Konsulteeritakse asjaomaste operaatoritega ning neil on võimalus esitada oma seisukohad. Komisjon otsustab seda arvesse võttes, kas luba on põhjendatud. Komisjon adresseerib oma otsuse asjaomasele liikmesriigile ning asjaomastele operaatoritele.
5. Ja 15 kalendāro dienu laikā pēc 3. punktā minētā paziņojuma saņemšanas kāda dalībvalsts ceļ iebildumus pret citas dalībvalsts tirgus uzraudzības iestādes izdoto atļauju vai Komisija uzskata, ka atļauja ir pretrunā Savienības tiesību aktiem vai 3. punktā minētais dalībvalstu secinājums par attiecīgās sistēmas atbilstību nav pamatots, Komisija nekavējoties sāk apspriešanos ar attiecīgo dalībvalsti. Notiek apspriešanās ar attiecīgajiem operatoriem, un viņiem ir iespēja izklāstīt savu viedokli. To ņemot vērā, Komisija lemj, vai atļauja ir pamatota. Komisija savu lēmumu adresē attiecīgajai dalībvalstij un attiecīgiem operatoriem.
6. Kui komisjon leiab, et luba on põhjendamata, tunnistab asjaomase liikmesriigi turujärelevalveasutus selle kehtetuks.
6. Ja Komisija atļauju uzskata par nepamatotu, attiecīgās dalībvalsts tirgus uzraudzības iestāde to atsauc.
7. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on seotud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes kõnealustes liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud erandeid vastavushindamisest.
7. Augsta riska MI sistēmām, kas saistītas ar produktiem, uz kuriem attiecas I pielikuma A iedaļā minētie Savienības saskaņošanas tiesību akti, piemēro tikai minētajos Savienības saskaņošanas tiesību aktos noteiktās atkāpes no atbilstības novērtēšanas.
ELi vastavusdeklaratsioon
ES atbilstības deklarācija
1. Pakkuja koostab iga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta kirjaliku masinloetava, füüsiliselt või e-allkirjastatud ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi pädevate asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. ELi vastavusdeklaratsioonis nimetatakse, millise suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta see on koostatud. Taotluse korral esitatakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopia riigi asjaomastele pädevatele asutustele.
1. Nodrošinātājs sagatavo rakstisku, mašīnlasāmu, fiziski vai elektroniski parakstītu ES atbilstības deklarāciju katrai augsta riska MI sistēmai un glabā to valsts kompetentajām iestādēm pieejamu 10 gadus pēc augsta riska MI sistēmas laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā. ES atbilstības deklarācijā norāda tās augsta riska MI sistēmas identitāti, kurai deklarācija ir sagatavota. ES atbilstības deklarācijas kopiju pēc pieprasījuma iesniedz attiecīgajām valsts kompetentajām iestādēm.
2. ELi vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et kõnealune suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab 2. jaos sätestatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab V lisas sätestatud teavet ning see tõlgitakse keelde, mis on kergesti arusaadav nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus suure riskiga tehisintellektisüsteem turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
2. ES atbilstības deklarācijā norāda, ka attiecīgā augsta riska MI sistēma atbilst 2. iedaļā noteiktajām prasībām. ES atbilstības deklarācijā iekļauj V pielikumā noteikto informāciju, un to tulko valodā, kura ir viegli saprotama valsts kompetentajām iestādēm dalībvalstīs, kurās attiecīgā augsta riska MI sistēma ir laista tirgū vai darīta pieejama.
3. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muid liidu ühtlustamisõigusakte, mille kohaselt on samuti nõutav ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse kõigi suure riskiga tehisintellektisüsteemi suhtes kohaldatava liidu õiguse jaoks üks ainus ELi vastavusdeklaratsioon. Vastavusdeklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida on vaja deklaratsiooniga seotud liidu ühtlustamisõigusaktide kindlakstegemiseks.
3. Ja uz augsta riska MI sistēmām attiecas citi Savienības saskaņošanas tiesību akti, kuriem arī vajadzīga ES atbilstības deklarācija, par visiem Savienības tiesību aktiem, kas piemērojami augsta riska MI sistēmai, sagatavo vienotu ES atbilstības deklarāciju. Deklarācijā iekļauj visu informāciju, kas vajadzīga, lai identificētu Savienības saskaņošanas tiesību aktus, uz kuriem attiecas šī deklarācija.
4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab pakkuja vastutuse 2. jaos sätestatud nõuete täitmise eest. Pakkuja ajakohastab ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt vajadusele.
4. Sagatavojot ES atbilstības deklarāciju, nodrošinātājs uzņemas atbildību par atbilstību 2. iedaļā noteiktajām prasībām. Vajadzības gadījumā nodrošinātājs ES atbilstības deklarāciju regulāri atjaunina.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta V lisa, ajakohastades selles lisas esitatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, et lisada sinna elemente, mis muutuvad vajalikuks tulenevalt tehnika arengust.
5. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai atjauninātu V pielikumā noteiktās ES atbilstības deklarācijas saturu ar mērķi ieviest elementus, kas kļūst nepieciešami, ņemot vērā tehnikas attīstību.
1. CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
1. Uz CE zīmi attiecas vispārīgie principi, kas paredzēti Regulas (EK) Nr. 765/2008 30. pantā.
2. Digitaalselt pakutavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kasutatakse digitaalset CE-märgist üksnes juhul, kui sellele on lihtne juurde pääseda liidese abil, mille kaudu kõnealusele süsteemile juurde pääsetakse, või kergesti juurdepääsetava masinloetava koodi või muude elektrooniliste vahendite kaudu.
2. Digitāli nodrošinātām augsta riska MI sistēmām digitālu CE zīmi izmanto tikai tad, ja tai var viegli piekļūt, izmantojot minētās sistēmas piekļuves saskarni vai viegli pieejamu mašīnlasāmu kodu, vai citus elektroniskus līdzekļus.
3. CE-märgis kinnitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemi olemuse tõttu võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgis olenevalt asjaoludest kas pakendile või süsteemiga kaasas olevatele dokumentidele.
3. CE zīmi augsta riska MI sistēmām uzliek tā, lai tā būtu redzama, salasāma un neizdzēšama. Ja augsta riska MI sistēmas specifikas dēļ tas nav iespējams vai netiek prasīts, zīmi uzliek uz iepakojuma vai, attiecīgā gadījumā, uz pievienotās dokumentācijas.
4. Kui see on kohaldatav, järgneb CE-märgisele artiklis 43 sätestatud vastavushindamismenetluste eest vastutava teada antud asutuse identifitseerimisnumber. Teada antud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi pakkuja või pakkuja volitatud esindaja. Identifitseerimisnumber esitatakse ka kõigis reklaammaterjalides, kus on öeldud, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab CE-märgise nõuetele.
4. Attiecīgā gadījumā CE zīmei seko tās paziņotās struktūras identifikācijas numurs, kura ir atbildīga par 43. pantā noteikto atbilstības novērtēšanas procedūru. Paziņotās struktūras identifikācijas numuru uzliek pati struktūra, vai arī pēc tās norādījumiem to uzliek nodrošinātājs vai nodrošinātāja pilnvarotais pārstāvis. Identifikācijas numuru norāda arī visos reklāmas materiālos, kuros minēts, ka augsta riska MI sistēma atbilst CE zīmes prasībām.
5. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse muud liidu õigust, mis näeb samuti ette CE-märgise kinnitamise, peab CE-märgis viitama sellele, et suure riskiga tehisintellektisüsteem vastab ka selle muu õiguse nõuetele.
5. Ja augsta riska MI sistēmas reglamentē arī citi Savienības tiesību akti, kas arī paredz CE zīmes uzlikšanu, CE zīme norāda, ka šī augsta riska MI sistēma atbilst arī šo citu tiesību aktu prasībām.
1. Enne III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi, välja arvatud III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemid, turule laskmist või kasutusele võtmist registreerib pakkuja või vajaduse korral volitatud esindaja ennast ja oma süsteemi artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
1. Pirms tiek laista tirgū vai nodota ekspluatācijā augsta riska MI sistēma, kas uzskaitīta III pielikumā, izņemot augsta riska MI sistēmas, kas minētas III pielikuma 2. punktā, nodrošinātājs vai, attiecīgā gadījumā, pilnvarotais pārstāvis reģistrējas pats un reģistrē savu sistēmu 71. pantā minētajā ES datubāzē.
2. Enne sellise suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist, mille kohta pakkuja on vastavalt artikli 6 lõikele 3 teinud otsuse, et tegemist ei ole suure riskiga süsteemiga, registreerib pakkuja või kohaldataval juhul volitatud esindaja selle süsteemi artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
2. Pirms tiek laista tirgū vai nodota ekspluatācijā MI sistēma, par kuru nodrošinātājs saskaņā ar 6. panta 3. punktu ir secinājis, ka tā nav augsta riska MI sistēma, minētais nodrošinātājs vai, attiecīgā gadījumā, pilnvarotais pārstāvis reģistrējas pats un reģistrē savu sistēmu 71. pantā minētajā ES datubāzē.
3. Enne III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutuselevõttu või kasutamist, välja arvatud III lisa punktis 2 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, registreerivad end juurutajad, kes on avaliku sektori asutused, liidu institutsioonid, organid, ametid või asutused või nende nimel tegutsevad isikud, valivad süsteemi ja registreerivad selle kasutamise artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis.
3. Pirms tiek nodota ekspluatācijā vai lietota augsta riska MI sistēma, kas uzskaitīta III pielikumā, izņemot augsta riska MI sistēmas, kas uzskaitītas III pielikuma 2. punktā, uzturētāji, kas ir publiskas iestādes, Savienības iestādes, struktūras, biroji vai aģentūras vai personas, kas rīkojas to vārdā, reģistrējas, atlasa sistēmu un reģistrē tās lietošanu 71. pantā minētajā ES datubāzē.
4. III lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul õiguskaitse, rände, varjupaiga ja piirikontrolli haldamise valdkonnas toimub käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud registreerimine artiklis 71 osutatud ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas ning sisaldab üksnes järgmist teavet, nagu on asjakohane:
4. Attiecībā uz augsta riska MI sistēmām, kas minētas III pielikuma 1., 6. un 7. punktā, tiesībaizsardzības, migrācijas, patvēruma un robežkontroles jomās šā panta 1., 2. un 3. punktā minēto reģistrāciju veic ES datubāzes drošā, publiski nepieejamā sadaļā, kas minēta 71. pantā, un attiecīgi iekļauj tikai šādu informāciju, kas minēta:
a)
VIII lisa A jao punktid 1–10, välja arvatud punktid 6, 8 ja 9;
a)
VIII pielikuma A iedaļas 1. līdz 10. punktā, izņemot 6., 8. un 9. punktu;
b)
VIII lisa B jao punktid 1–5 ning punktid 8 ja 9;
b)
VIII pielikuma B iedaļas 1. līdz 5. punktu un 8. un 9. punktu;
c)
VIII lisa C jao punktid 1–3;
c)
VIII pielikuma C iedaļas 1. līdz 3. punktu;
d)
IX lisa punktid 1, 2, 3 ja 5.
d)
IX pielikuma 1., 2., 3. un 5. punktu.
Ainult komisjonil ja artikli 74 lõikes 8 osutatud riiklikel asutustel on juurdepääs vastavatele käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud ELi andmebaasi piiratud juurdepääsuga osadele.
Vienīgi Komisijai un 74. panta 8. punktā minētajām valsts iestādēm ir piekļuve šā punkta pirmajā daļā uzskaitītajām attiecīgajām ES datubāzes ierobežotas piekļuves sadaļām.
5. III lisa punktis 2 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemid registreeritakse riiklikul tasandil.
5. III pielikuma 2. punktā minētās augsta riska MI sistēmas reģistrē valsts līmenī.
Teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate läbipaistvuskohustused
Dažu MI sistēmu nodrošinātāju un uzturētāju pienākums nodrošināt pārredzamību
1. Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega vahetult suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et asjaomastele füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on piisavalt informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.
1. Nodrošinātāji nodrošina, ka MI sistēmas, kas paredzētas tiešai mijiedarbībai ar fiziskām personām, projektē un izstrādā tā, lai attiecīgās fiziskās personas tiktu informētas par to, ka tās mijiedarbojas ar MI sistēmu, ja vien tas nav pašsaprotams no tādas fiziskas personas viedokļa, kura ir samērā labi informēta, vērīga un apdomīga, ņemot vērā apstākļus un lietošanas kontekstu. Šis pienākums neattiecas uz MI sistēmām, kuras ir likumiski atļautas noziedzīgu nodarījumu atklāšanai, novēršanai, izmeklēšanai vai kriminālvajāšanai, ievērojot atbilstošus trešo personu tiesību un brīvību aizsardzības pasākumus, ja vien minētās sistēmas nav pieejamas sabiedrībai ziņošanai par noziedzīgu nodarījumu.
2. Tehisintellektisüsteemide, sealhulgas üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes loovad sünteetilist audio-, pildi-, video- või tekstisisu, tagavad, et tehisintellektisüsteemi väljundid on märgitud masinloetavas vormingus ja tuvastatavad kui kunstlikult loodud või manipuleeritud. Pakkujad tagavad, et nende tehnilised lahendused on tõhusad, koostalitlusvõimelised, töökindlad ja usaldusväärsed, niivõrd kui see on tehniliselt teostatav, võttes arvesse eri liiki sisu eripära ja piiranguid, rakendamise kulusid ja tehnika üldtunnustatud taset, mis võib olla kajastatud asjakohastes tehnilistes standardites. Seda kohustust ei kohaldata, kui tehisintellektisüsteemid täidavad standardse redigeerimise abifunktsiooni või ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat või kui see on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks.
2. MI sistēmu, tostarp vispārīga lietojuma MI sistēmu, kuras ģenerē sintētisku audio, attēla, video vai teksta saturu, nodrošinātāji nodrošina, ka MI sistēmas iznākumi ir mašīnlasāmā formātā un ir iespējams atklāt, ka tie ir mākslīgi ģenerēti vai manipulēti. Nodrošinātāji nodrošina, ka viņu tehniskie risinājumi ir efektīvi, sadarbspējīgi, robusti un uzticami, ciktāl tas ir tehniski iespējams, ņemot vērā dažādo satura veidu specifiku un ierobežojumus, īstenošanas izmaksas un vispāratzītos jaunākos sasniegumus, kā tas var būt atspoguļots attiecīgajos tehniskajos standartos. Šo pienākumu nepiemēro, ciktāl MI sistēma pilda palīgfunkciju standarta rediģēšanai vai būtiski nemaina uzturētāja sniegtos ievaddatus vai to semantiku, vai ja tā ir likumiski atļauta noziedzīgu nodarījumu atklāšanai, novēršanai, izmeklēšanai vai kriminālvajāšanai.
3. Emotsioonituvastussüsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemi juurutajad annavad süsteemi tööst teada füüsilistele isikutele, kes selle süsteemiga kokku puutuvad, ning töötlevad vajaduse korral isikuandmeid kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiiviga (EL) 2016/680. Seda kohustust ei kohaldata biomeetriliseks liigitamiseks ja emotsioonide tuvastamiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid ja kooskõlas liidu õigusega.
3. Emociju atpazīšanas sistēmas vai biometriskās kategorizācijas sistēmas uzturētāji informē par sistēmas darbību fiziskas personas, uz kurām tā attiecas, un personas datus apstrādā saskaņā ar, attiecīgi, Regulām (ES) 2016/679 un (ES) 2018/1725 un Direktīvu (ES) 2016/680. Šis pienākums neattiecas uz biometriskai kategorizācijai un emociju atpazīšanai izmantotām MI sistēmām, kuras ir likumiski atļautas, lai atklātu, novērstu vai izmeklētu noziedzīgus nodarījumus, ievērojot atbilstošus trešo personu tiesību un brīvību aizsardzības pasākumus un saskaņā ar Savienības tiesību aktiem.
4. Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib pildi-, audio- või videosisu, mis kujutab endast süvavõltsingut, avalikustavad, et sisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Kui sisu moodustab osa ilmselgelt kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, piirduvad käesolevas lõikes sätestatud läbipaistvuskohustused sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või kasutamist.
4. Tādas MI sistēmas uzturētāji, kura ģenerē vai manipulē attēla, audio vai video saturu, kas ir dziļviltojums, izpauž, ka saturs ir mākslīgi ģenerēts vai manipulēts. Šo pienākumu nepiemēro, ja lietošana ir likumiski atļauta noziedzīga nodarījuma atklāšanai, novēršanai, izmeklēšanai vai kriminālvajāšanai. Ja saturs ir daļa no acīmredzami mākslinieciska, radoša, satīriska, fikcionāla vai analoga darba vai programmas, šajā punktā paredzētie pārredzamības pienākumi ietver vienīgi šāda ģenerēta vai manipulēta satura esamības izpaušanu piemērotā veidā, kas netraucē izrādīt vai baudīt darbu.
Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib teksti, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, avalikustavad, et tekst on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetuskontrolli ning kui sisu avaldamise eest kannab toimetuslikku vastutust füüsiline või juriidiline isik.
Tādas MI sistēmas uzturētāji, kura ģenerē vai manipulē tekstu, ko publicē nolūkā informēt sabiedrību par sabiedrības interešu jautājumiem, izpauž, ka teksts ir mākslīgi ģenerēts vai manipulēts. Šo pienākumu nepiemēro, ja lietošana ir likumiski atļauta noziedzīga nodarījuma atklāšanai, novēršanai, izmeklēšanai vai kriminālvajāšanai vai ja MI ģenerētu saturu ir pārskatījis cilvēks vai tam ir veikta redakcionāla kontrole un ja fiziska vai juridiska persona ir redakcionāli atbildīga par satura publikāciju.
5. Lõigetes 1–4 osutatud teave esitatakse asjaomastele füüsilistele isikutele selgel ja eristataval viisil hiljemalt esimese suhtlemise või kokkupuute ajal. Teave peab vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.
5. Šā panta 1. līdz 4. punktā minēto informāciju attiecīgām fiziskām personām sniedz skaidrā un atšķiramā veidā, vēlākais, pirmās mijiedarbības vai eksponētības laikā. Informācija atbilst piemērojamām piekļūstamības prasībām.
6. Lõiked 1–4 ei mõjuta III peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi ega piira muude liidu või riigisiseses õiguses tehisintellektisüsteemide juurutajatele sätestatud läbipaistvuskohustuste kohaldamist.
6. Šā panta 1. līdz 4. punkts neietekmē III nodaļā noteiktās prasības un pienākumus un neskar citus Savienības vai valsts tiesību aktos noteiktus MI sistēmu uzturētāju pienākumus attiecībā uz pārredzamību.
7. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et lihtsustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist. Komisjonil võib võtta vastu rakendusakte kõnealuste tegevusjuhendite heakskiitmiseks artikli 56 lõikes 6 sätestatud korras. Kui komisjon leiab, et juhend ei ole piisav, võib ta kooskõlas artikli 98 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks ühised õigusnormid kõnealuste kohustuste rakendamiseks.
7. MI birojs rosina un sekmē prakses kodeksu izstrādi Savienības līmenī, lai sekmētu ar mākslīgi ģenerēta vai manipulēta satura atklāšanu un marķēšanu saistītu pienākumu efektīvu īstenošanu. Komisija var pieņemt īstenošanas aktus, lai apstiprinātu minētos prakses kodeksus saskaņā ar 56. panta 6. punktā noteikto procedūru. Ja tā uzskata, ka kodekss nav atbilstīgs, Komisija var pieņemt īstenošanas aktu, ar ko nosaka kopīgus noteikumus minēto pienākumu īstenošanai saskaņā ar pārbaudes procedūru, kas minēta 98. panta 2. punktā.
1. Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud tingimusele, teavitab asjaomane pakkuja sellest komisjoni viivitamata ja igal juhul kahe nädala jooksul pärast selle nõude täitmist või teadasaamist, et nõue täidetakse. Kõnealune teade sisaldab teavet, mis on vajalik tõendamaks, et asjaomane nõue on täidetud. Kui komisjon saab teada üldotstarbelisest tehisintellektimudelist, millega kaasnevad süsteemsed riskid, millest teda ei ole teavitatud, võib ta otsustada liigitada selle süsteemse riskiga mudeliks.
1. Ja vispārīga lietojuma MI modelis atbilst 51. panta 1. punkta a) apakšpunktā minētajam nosacījumam attiecīgais nodrošinātājs paziņo Komisijai nekavējoties un jebkurā gadījumā divu nedēļu laikā pēc tam, kad minētā prasība ir izpildīta vai kļūst zināms, ka tā tiks izpildīts. Minētajā paziņojumā iekļauj informāciju, kas nepieciešama, lai apliecinātu, ka attiecīgā prasība ir izpildīta. Ja Komisijai kļūst zināms par vispārīga lietojuma MI modeli, kas rada sistēmiskus riskus, par kuru tai nav paziņots, tā var nolemt to atzīt par modeli ar sistēmisku risku.
2. Artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud nõudele vastava üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja võib koos teatega esitada piisavalt põhjendatud väited tõendamaks, et kuigi üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab sellele nõudele, ei kujuta see erandkorras oma erijoonte tõttu süsteemseid riske ja seetõttu ei tuleks see klassifitseerida süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.
2. Tāda vispārīga lietojuma MI modeļa nodrošinātājs, kurš atbilst 51. panta 1. punkta a) apakšpunktā minētajiem nosacījumiem, var līdz ar paziņojumu iesniegt pietiekami pamatotus argumentus, lai apliecinātu, ka izņēmuma kārtā, lai arī tas atbilst minētajai prasībai, vispārīga lietojuma MI modelis savas konkrētās specifikas dēļ nerada sistēmiskus riskus un tādēļ nebūtu jākvalificē kā vispārīga lietojuma MI modelis ar sistēmisku risku.
3. Kui komisjon jõuab järeldusele, et lõike 2 kohaselt esitatud väited ei ole piisavalt põhjendatud ja asjaomane pakkuja ei suutnud tõendada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel ei kujuta oma erijoonte tõttu süsteemseid riske, lükkab ta need väited tagasi ja üldotstarbelist tehisintellektimudelit käsitatakse süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudelina.
3. Ja Komisija secina, ka argumenti, kas iesniegti, ievērojot 2. punktu, nav pietiekami pamatoti un attiecīgais nodrošinātājs nav spējis apliecināt, ka vispārīga lietojuma MI modelis savas konkrētās specifikas dēļ nerada sistēmiskus riskus, tā noraida minētos argumentus, un vispārīga lietojuma MI modeli uzskata par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku.
4. Komisjon võib liigitada üldotstarbelise tehisintellektimudeli süsteemseid riske kujutavaks mudeliks ex officio või pärast teaduskomisjonilt artikli 90 lõike 1 punkti a kohase kvalifitseeritud hoiatusteate saamist, põhinedes XIII lisas sätestatud kriteeriumidele.
4. Komisija var atzīt, ka vispārīga lietojuma MI modelis rada sistēmiskus riskus, ex officio vai pēc zinātniskās grupas kvalificēta brīdinājuma, ievērojot 90. panta 1. punkta a) apakšpunktu, balstoties uz kritērijiem, kas noteikti XIII pielikumā.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIII lisa, täpsustades ja ajakohastades selles lisas esitatud kriteeriume.
Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai grozītu XIII pielikumu, precizējot un atjauninot minētajā pielikumā noteiktos kritērijus.
5. Pakkuja, kelle mudel on liigitatud artikli 4 kohaselt süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, põhjendatud taotluse korral võtab komisjon taotlust arvesse ja võib otsustada uuesti hinnata, kas seda üldotstarbelist tehisintellektimudelit saab siiski pidada süsteemseid riske kujutavaks mudeliks, põhinedes XIII lisas toodud kriteeriumidele. Selline taotlus peab sisaldama objektiivseid, üksikasjalikke ja uusi põhjuseid, mis on esile kerkinud pärast liigitamisotsust. Pakkujad võivad taotleda uut hindamist kõige varem kuus kuud pärast liigitamisotsuse tegemist. Kui komisjon otsustab pärast uuesti hindamist säilitada mudeli liigitamise süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, võivad pakkujad taotleda uuesti hindamist kõige varem kuus kuud pärast kõnealuse otsuse tegemist.
5. Pēc nodrošinātāja, kura modelis, ievērojot 4. punktu, ir atzīts par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku, pamatota pieprasījuma Komisija pieprasījumu ņem vērā un var lemt atkārtoti vērtēt, vai, pamatojoties uz XIII pielikumā noteiktajiem kritērijiem, joprojām var uzskatīt, ka vispārīga lietojuma MI modelis rada sistēmiskus riskus. Šādā pieprasījumā ietver objektīvus, detalizētus un jaunus iemeslus, kas radušies pēc lēmuma par atzīšanu. Nodrošinātāji var pieprasīt atkārtotu novērtēšanu agrākais sešus mēnešus pēc lēmuma par atzīšanu. Ja Komisija pēc atkārtotās novērtēšanas nolemj saglabāt atzīšanu par vispārīga lietojuma MI modeli ar sistēmisku risku, nodrošinātāji var pieprasīt atkārtotu novērtēšanu agrākais sešus mēnešus pēc minētā lēmuma.
6. Komisjon tagab süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite loetelu avaldamise ja ajakohastab seda, ilma et see piiraks vajadust järgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja konfidentsiaalset äriteavet või ärisaladusi kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega.
6. Komisija nodrošina, ka tiek publicēts vispārīga lietojuma MI modeļu ar sistēmisku risku saraksts, un pastāvīgi atjaunina minēto sarakstu, neskarot nepieciešamību ievērot un aizsargāt intelektuālā īpašuma tiesības un konfidenciālu uzņēmējdarbības informāciju vai komercnoslēpumus saskaņā ar Savienības un valsts tiesību aktiem.
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustused
Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pienākumi
1. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad:
1. Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji:
a)
koostavad mudeli tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas selle treenimis- ja testimisprotsessi ning hindamistulemuste kohta, mis sisaldab vähemalt XI lisas sätestatud teavet, et esitada see taotluse korral tehisintellektiametile ja riigi pädevatele asutustele, ning ajakohastavad seda;
a)
sastāda un pastāvīgi atjaunina modeļa tehnisko dokumentāciju, iekļaujot tā apmācības un testēšanas procesu un tā izvērtēšanas rezultātus, kas ietver vismaz XI pielikumā paredzēto informāciju, lai to pēc pieprasījuma iesniegtu MI birojam un valsts kompetentajām iestādēm;
b)
koostavad teabe ja dokumentatsiooni ning teevad selle kättesaadavaks tehisintellektisüsteemide pakkujatele, kes kavatsevad integreerida üldotstarbelise tehisintellektimudeli oma tehisintellektisüsteemidesse, ning ajakohastavad seda. Ilma et see piiraks vajadust jälgida ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja konfidentsiaalset äriteavet või ärisaladusi kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega, peab teave ja dokumentatsioon:
b)
sastāda, pastāvīgi atjaunina un dara pieejamu informāciju un dokumentāciju MI sistēmu nodrošinātājiem, kuri ir iecerējuši integrēt konkrēto vispārīga lietojuma MI modeli savās MI sistēmās. Neskarot nepieciešamību ievērot un aizsargāt intelektuālā īpašuma tiesības un konfidenciālu uzņēmējdarbības informāciju vai komercnoslēpumus saskaņā ar Savienības un valsts tiesību aktiem, informācija un dokumentācija
i)
võimaldama tehisintellektisüsteemide pakkujatel saada hea ülevaate üldotstarbelise tehisintellektimudeli võimetest ja piiridest ning täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning
i)
dod MI sistēmu nodrošinātājiem iespēju labi izprast konkrētā vispārīga lietojuma MI modeļa spējas un ierobežojumus un izpildīt savus pienākumus, ievērojot šo regulu; un
ii)
sisaldama vähemalt XII lisas loetletud elemente;
ii)
ietver vismaz XII pielikumā izklāstītos elementus;
c)
kehtestavad põhimõtted, et järgida autoriõiguse alast liidu õigust ja seotud õigusi ning eelkõige tuvastada ja järgida, sealhulgas tipptasemel tehnoloogia abil, direktiivi (EL) 2019/790 artikli 4 lõike 3 kohaselt väljendatud õiguste piiramist;
c)
ievieš politiku, lai panāktu atbilstību Savienības tiesību aktiem autortiesību un blakustiesību jomā un jo īpaši lai identificētu un pildītu, tostarp ar modernām tehnoloģijām, tiesību rezervāciju, kas pausta, ievērojot Direktīvas (ES) 2019/790 4. panta 3. punktu;
d)
koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte üldotstarbelise tehisintellektimudeli treenimiseks kasutatud sisu kohta vastavalt tehisintellektiameti esitatud vormile.
d)
saskaņā ar MI biroja nodrošināto veidni sagatavo un publisko pietiekami detalizētu kopsavilkumu par vispārīga lietojuma MI modeļa apmācībā izmantoto saturu.
2. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud kohustusi ei kohaldata selliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel, mis võimaldab mudelile juurdepääsu, selle kasutamist, muutmist ja turustamist, ning mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Seda erandit ei kohaldata süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes.
2. Šā panta 1. punkta a) un b) apakšpunktā paredzētos pienākumus nepiemēro to MI modeļu nodrošinātājiem, kuri ir laisti apgrozībā ar bezmaksas un atvērtas piekļuves licenci, kura ļauj modelim piekļūt, to lietot, modificēt un izplatīt, un kuru parametri, tostarp svari, informācija par modeļa arhitektūru un informācija par modeļa lietošanu, ir darīti publiski pieejami. Šo izņēmumu nepiemēro vispārīga lietojuma MI modeļiem ar sistēmiskiem riskiem.
3. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad teevad käesolevast määrusest tulenevate pädevuste ja volituste kasutamisel vajaduse korral koostööd komisjoni ja riigi pädevate asutustega.
3. Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji savas kompetences un pilnvaru īstenošanā, ievērojot šo regulu, vajadzības gadījumā sadarbojas ar Komisiju un valsts kompetentajām iestādēm.
4. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad võivad kuni harmoneeritud standardi avaldamiseni tugineda tegevusjuhenditele artikli 56 tähenduses, et tõendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Euroopa harmoneeritud standardi järgimine tagab pakkujatele kohustuste täidetuse eelduse niivõrd, kuivõrd need standardid hõlmavad neid kohustusi. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad, kes ei järgi heakskiidetud tegevusjuhendit ega Euroopa harmoneeritud standardit, peavad tõendama nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste meetodite abil, mida komisjon peab hindama.
4. Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji var paļauties uz prakses kodeksiem 56. panta nozīmē, lai apliecinātu šā panta 1. punktā noteikto pienākumu ievērošanu, līdz laikam, kamēr tiek publicēts saskaņots standarts. Atbilstība Eiropas saskaņotajiem standartiem sniedz nodrošinātājiem atbilstības prezumpciju, ciktāl minētie standarti attiecas uz minētajiem pienākumiem. Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāji, kas neievēro apstiprinātu prakses kodeksu vai neatbilst Eiropas saskaņotajam standartam, apliecina alternatīvus pienācīgus atbilstības nodrošināšanas līdzekļus, lai saņemtu Komisijas apstiprinājumu.
5. XI lisa, eelkõige selle punkti 2 alapunktide d ja e järgimise hõlbustamiseks võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, pidades silmas võrreldava ja kontrollitava dokumentatsiooni võimaldamist.
5. Lai veicinātu atbilstību XI pielikumam, jo īpaši tā 2. punkta d) un e) apakšpunktam, Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. pantu, lai sīki izklāstītu mērījumu un aprēķinu metodiku nolūkā panākt salīdzināmu un pārbaudāmu dokumentāciju.
6. Komisjon võib võtta kooskõlas artikli 97 lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada XI ja XIII lisa, arvestades tehnika arenguga.
6. Komisija tiek pilnvarota pieņemt deleģētos aktus saskaņā ar 97. panta 2. punktu, lai grozītu XI un XII pielikumu, ņemot vērā tehnoloģijas attīstību.
7. Mis tahes käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja dokumentatsiooni, sealhulgas ärisaladusi, käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
7. Ar informāciju vai dokumentāciju, kas iegūta, ievērojot šā panta noteikumus, tostarp komercnoslēpumiem, rīkojas saskaņā ar 78. pantā noteiktajiem konfidencialitātes pienākumiem.
Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate volitatud esindajad
Vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātāju pilnvarotie pārstāvji
1. Kolmandates riikides asutatud pakkujad peavad enne oma üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja.
1. Nodrošinātāji, kas iedibināti trešās valstīs, pirms vispārīga lietojuma MI modeli dara pieejamu Savienības tirgū, ar rakstisku pilnvaru ieceļ pilnvarotu pārstāvi, kurš iedibināts Savienībā.
2. Pakkuja võimaldab oma volitatud esindajal täita pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.
2. Nodrošinātājs ļauj savam pilnvarotajam pārstāvim pildīt uzdevumus, kas norādīti no nodrošinātāja saņemtajā pilnvarojumā.
3. Volitatud esindaja täidab pakkujalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab tehisintellektiameti taotluse korral neile volituse koopia liidu institutsioonide ühes ametlikus keeles. Käesoleva määruse kohaldamisel annab volitus volitatud esindajale õiguse täita järgmisi ülesandeid:
3. Pilnvarotais pārstāvis veic uzdevumus, kas norādīti no nodrošinātāja saņemtajā pilnvarojumā. Tas pēc pieprasījuma iesniedz MI birojam pilnvarojuma kopiju kādā no Savienības iestāžu oficiālajām valodām. Šīs regulas nolūkos pilnvarojums dod pilnvarotajam pārstāvim tiesības veikt šādus uzdevumus:
a)
kontrollida, et pakkuja on koostanud XI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni ja täitnud kõik artiklis 53 ja kohaldataval juhul artiklis 55 osutatud kohustused;
a)
pārliecināties, ka nodrošinātājs ir sagatavojis XI pielikumā norādīto tehnisko dokumentāciju un izpildījis visus pienākumus, kas minēti 53. pantā un, attiecīgā gadījumā, 55. pantā;
b)
hoida XI lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni koopiat tehisintellektiameti ja riikide pädevate asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast üldotstarbelise tehisintellektimudeli turule laskmist ning säilitada volitatud esindaja määranud pakkuja kontaktandmeid;
b)
glabāt MI birojam un valsts kompetentajām iestādēm pieejamu XI pielikumā norādītās tehniskās dokumentācijas kopiju 10 gadus pēc vispārīga lietojuma MI modeļa laišanas tirgū un pastāvīgi atjaunināt tā nodrošinātāja kontaktinformāciju, kurš ir iecēlis pilnvaroto pārstāvi;
c)
esitada tehisintellektiametile põhjendatud taotluse korral kogu teave ja dokumentatsioon, sealhulgas punktis b osutatud teave ja dokumentatsioon, mida on vaja, et tõendada käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmist;
c)
pēc pamatota pieprasījuma sniegt MI birojam visu informāciju un dokumentāciju, tostarp b) apakšpunktā minēto, kura ir nepieciešama, lai apliecinātu šīs nodaļas pienākumu izpildi;
d)
teha põhjendatud taotluse korral koostööd tehisintellektiameti ja pädevate asutustega kõigis meetmetes, mida nad võtavad seoses üldotstarbelise tehisintellektimudeliga, sealhulgas juhul, kui mudel on integreeritud liidus turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemidesse.
d)
pēc pamatota pieprasījuma sadarboties ar MI biroju un ar kompetentajām iestādēm visās darbībās, ko tās veic saistībā ar vispārīga lietojuma MI modeli, tostarp, ja modelis ir integrēts MI sistēmās, kuras ir laistas tirgū vai nodotas ekspluatācijā Savienībā.
4. Volitusega antakse volitatud esindajale õigus, et tema poole võivad lisaks pakkujale või pakkuja asemel pöörduda tehisintellektiamet või pädevad asutused kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse järgimise tagamisega.
4. Pilnvarojums ļauj MI birojam vai kompetentajām iestādēm visos jautājumos, kas saistīti ar atbilstības nodrošināšanu šai regulai, vērsties pie pilnvarotā pārstāvja, nevis pie nodrošinātāja, vai papildus nodrošinātājam.
5. Volitatud esindaja lõpetab volituse, kui ta arvab või tal on põhjust arvata, et pakkuja tegevus on vastuolus tema käesolevast määrusest tulenevate kohustustega. Sellisel juhul teavitab ta viivitamata ka tehisintellektiametit volituste lõppemisest ja selle põhjustest.
5. Pilnvarotais pārstāvis izbeidz pilnvarojumu, ja tas uzskata vai tam ir pamats uzskatīt, ka nodrošinātājs rīkojas pretēji saviem pienākumiem, kas noteikti šajā regulā. Šādā gadījumā tas arī nekavējoties informē MI biroju par pilnvarojuma izbeigšanu un tās iemesliem.
6. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust ei kohaldata selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, mis võimaldab mudelile juurdepääsu, selle kasutamist, muutmist ja levitamist ning mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega kaasnevad süsteemsed riskid.
6. Šajā pantā paredzēto pienākumu nepiemēro to vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem, kuri ir laisti apgrozībā ar bezmaksas un atvērtā pirmkoda licenci, kas ļauj modelim piekļūt, to lietot, modificēt un izplatīt, un kuru parametri, tostarp svari, informācija par modeļa arhitektūru un informācija par modeļa lietošanu, ir darīti publiski pieejami, ja vien vispārīga lietojuma MI modeļi nerada sistēmiskus riskus.
1. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse rahvusvahelisi lähenemisviise.
1. MI birojs rosina un sekmē prakses kodeksu izstrādi Savienības līmenī, lai veicinātu šīs regulas pareizu piemērošanu, ņemot vērā starptautiskās pieejas.
2. Tehisintellektiameti ja nõukoja eesmärk on tagada, et tegevusjuhendid hõlmavad vähemalt artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustusi, sealhulgas järgmisi küsimusi:
2. MI birojs un MI padome tiecas nodrošināt, ka prakses kodeksi aptver vismaz 53. un 55. pantā paredzētos pienākumus, tostarp šādus jautājumus:
a)
vahendid, millega tagatakse, et artikli 53 lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet ajakohastatakse turu ja tehnoloogia arengut silmas pidades;
a)
līdzekļi, ar ko nodrošināt, ka 53. panta 1. punkta a) un b) apakšpunktā minētā informācija tiek pastāvīgi atjaunināta, ņemot vērā tirgus un tehnoloģiju attīstību;
b)
treenimisel kasutatava sisu kokkuvõtte piisav üksikasjalikkus;
b)
pienācīga detalizācijas pakāpe kopsavilkumam par apmācībā izmantoto saturu;
c)
süsteemsete riskide liigi ja olemuse, sealhulgas vajaduse korral nende allikate kindlaksmääramine liidu tasandil;
c)
sistēmisko risku veida un rakstura identifikācija Savienības līmenī, tostarp, attiecīgā gadījumā, to avotu identifikācija;
d)
liidu tasandil süsteemsete riskide hindamise ja juhtimise meetmed, menetlused ja kord, sealhulgas nende dokumenteerimine, mis peab olema riskidega proportsionaalne, võtma arvesse nende tõsidust ja tõenäosust ning nende riskide käsitlemise konkreetseid probleeme, arvestades võimalikke viise, kuidas sellised riskid võivad tehisintellekti väärtusahelas tekkida ja realiseeruda.
d)
pasākumi, procedūras un kārtība sistēmisko risku novērtēšanai un pārvaldībai Savienības līmenī, tostarp to dokumentācija, kas ir samērīgi ar riskiem, apsver to smagumu un iespējamību un ņem vērā konkrētos izaicinājumus rīcībā ar minētajiem riskiem saistībā ar to, kādos veidos šādi riski varētu rasties un materializēties MI vērtības ķēdē.
3. Tehisintellektiamet võib kutsuda tegevusjuhendite koostamises osalema kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid ja asjaomaseid riikide pädevaid asutusi. Protsessi võivad toetada kodanikuühiskonna organisatsioonid, tööstus, akadeemilised ringkonnad ja muud asjaomased sidusrühmad, näiteks tootmisahela järgmise etapi pakkujad ja sõltumatud eksperdid.
3. MI birojs var prakses kodeksu izstrādē uzaicināt piedalīties visus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājus, kā arī attiecīgās valstu kompetentās iestādes. Procesu var atbalstīt pilsoniskās sabiedrības organizācijas, nozare, akadēmiskās aprindas un citas ieinteresētās personas, piemēram, lejasposma nodrošinātāji un neatkarīgi eksperti.
4. Tehisintellektiameti ja nõukoja eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites on selgelt esitatud nende erieesmärgid ja need sisaldavad kohustusi ja meetmeid, sealhulgas vajaduse korral peamisi tulemusnäitajaid, et tagada nende eesmärkide saavutamine, ning et neis võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi huvitatud isikute, sealhulgas mõjutatud isikute vajadusi ja huve liidu tasandil.
4. MI birojs un MI padome tiecas nodrošināt, ka prakses kodeksos ir skaidri izklāstīti to konkrētie mērķi un ir ietvertas saistības vai pasākumi, tostarp, attiecīgā gadījumā, galvenie snieguma rādītāji, lai nodrošinātu minēto mērķu sasniegšanu un lai Savienības līmenī pienācīgi ņemtu vērā visu ieinteresēto personu, tostarp skarto personu, vajadzības un intereses.
5. Tehisintellektiameti eesmärk on tagada, et tegevusjuhendites osalejad annaksid tehisintellektiametile korrapäraselt aru kohustuste täitmise, võetud meetmete ja nende tulemuste kohta, sealhulgas vajaduse korral mõõdetuna peamiste tulemusnäitajate alusel. Peamised tulemusnäitajad ja aruandluskohustused kajastavad eri osalejate suuruse ja suutlikkuse erinevusi.
5. MI birojs tiecas nodrošināt, ka prakses kodeksu dalībnieki regulāri ziņo MI birojam par saistību īstenošanu un veiktajiem pasākumiem un to rezultātiem, tostarp, attiecīgā gadījumā, tos mērojot ar galvenajiem snieguma rādītājiem. Galvenajos snieguma rādītājos un ziņošanas saistībās atspoguļo lieluma un spēju atšķirības starp dažādiem dalībniekiem.
6. Tehisintellektiamet ja nõukoda jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite eesmärkide saavutamist osalejate poolt ja nende panust käesoleva määruse nõuetekohasesse kohaldamisse. Tehisintellektiamet ja nõukoda hindavad, kas tegevusjuhendid hõlmavad artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustusi ning jälgivad ja hindavad korrapäraselt oma eesmärkide saavutamist. Nad avaldavad oma hinnangu tegevusjuhendite piisavuse kohta.
6. MI birojs un MI padome regulāri uzrauga un izvērtē to, kā dalībnieki sasniedz prakses kodeksu mērķus, un to ieguldījumu šīs regulas pareizā piemērošanā. MI birojs un MI padome novērtē, vai prakses kodeksi aptver 53. un 55. pantā paredzētos pienākumus, un regulāri uzrauga un izvērtē to mērķu sasniegšanu. Tie publicē prakses kodeksu piemērotības novērtējumu.
Komisjon võib rakendusaktiga tegevusjuhendi heaks kiita ja seda liidus üldiselt kohaldada. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisija var ar īstenošanas aktu apstiprināt prakses kodeksu un piešķirt tam vispārēju spēkā esību Savienībā. Minēto īstenošanas aktu pieņem saskaņā ar pārbaudes procedūru, kas minēta 98. panta 2. punktā.
7. Tehisintellektiamet võib kutsuda kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid tegevusjuhendeid järgima. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate puhul, millega ei kaasne süsteemseid riske, võib järgimine piirduda artiklis 53 sätestatud kohustustega, välja arvatud juhul, kui nad väljendavad selgesõnaliselt oma huvi kogu tegevusjuhendi järgimise vastu.
7. MI birojs var uzaicināt visus vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājus ievērot prakses kodeksus. Attiecībā uz to vispārīga lietojuma MI modeļu nodrošinātājiem, kuri nerada sistēmiskus riskus, šāda ievērošana būtu jāattiecina vienīgi uz 53. pantā paredzētajiem pienākumiem, ja vien viņi nepārprotami nepauž interesi pievienoties pilnajam kodeksam.
8. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab vajaduse korral ka tegevusjuhendite läbivaatamist ja kohandamist, pidades eelkõige silmas uusi standardeid. Tehisintellektiamet aitab hinnata olemasolevaid standardeid.
8. MI birojs attiecīgā gadījumā arī rosina un sekmē prakses kodeksu pārskatīšanu un pielāgošanu, jo īpaši, ņemot vērā jaunpienākušos standartus. MI birojs palīdz pieejamo standartu novērtēšanā.
9. Tegevusjuhendid peavad olema valmis hiljemalt 2. maiks 2025. Tehisintellektiamet võtab vajalikud meetmed, sealhulgas kutsub pakkujaid vastavalt lõikele 7 üles.
9. Prakses kodeksi ir gatavi vēlākais līdz 2025. gada 2. maijam. MI birojs veic vajadzīgos pasākumus, tostarp uzaicina nodrošinātājus, ievērojot 7. punktu.
Kui 2. augustiks 2025 ei saa tegevusjuhendit lõplikult vormistada või kui tehisintellektiamet leiab, et see ei ole käesoleva artikli lõike 6 kohase hindamise põhjal piisav, võib komisjon näha rakendusaktidega ette ühised õigusnormid artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustuste, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud küsimuste rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 98 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Ja līdz 2025. gada 2. augustam prakses kodeksu nevar pabeigt vai ja MI birojs pēc šā panta 6. punktā paredzētās novērtēšanas uzskata, ka tas nav piemērots, Komisija var ar īstenošanas aktiem sniegt kopīgus noteikumus 53. un 55. pantā paredzēto pienākumu, tostarp šā panta 2. punktā izklāstīto jautājumu, īstenošanai. Minētos īstenošanas aktus pieņem saskaņā ar pārbaudes procedūru, kas minēta 98. panta 2. punktā.
Tehisintellekti regulatiivliivakastid
MI “regulatīvās smilškastes”
1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hakkab toimima hiljemalt 2. augustiks 2026. Nimetatud regulatiivliivakasti võib luua ka koos teise liikmesriigi pädevate asutustega. Komisjon võib pakkuda tehnilist tuge, nõu ja vahendeid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomiseks ja käitamiseks.
1. Dalībvalstis nodrošina, ka to kompetentās iestādes izveido vismaz vienu MI “regulatīvo smilškasti” valsts līmenī, kura sāk darboties līdz 2026. gada 2. augustam. Minēto “smilškasti” var arī izveidot kopīgi ar citu dalībvalstu kompetentajām iestādēm. Komisija var sniegt tehnisku atbalstu, konsultācijas un rīkus MI “regulatīvo smilškastu” izveidei un darbībai.
Esimese lõigu kohast kohustust võib täita ka olemasolevas regulatiivliivakastis osalemisega, kui see osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse.
Pirmajā daļā paredzēto pienākumu var pildīt arī, piedaloties esošā “smilškastē”, ciktāl tāda dalība nodrošina līdzvērtīgu valsts tvēruma līmeni dalībvalstīm, kuras piedalās.
2. Samuti võib luua täiendavaid tehisintellekti regulatiivliivakaste piirkondlikul või kohalikul tasandil või ühiselt koos teiste liikmesriikidega.
2. Var izveidot arī papildu MI “regulatīvās smilškastes” reģionālā vai vietējā līmenī vai kopīgi ar citu dalībvalstu kompetentajām iestādēm.
3. Euroopa Andmekaitseinspektor võib samuti luua tehisintellekti regulatiivliivakasti liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning täita riikide pädevate asutuste rolle ja ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga.
3. Eiropas Datu aizsardzības uzraudzītājs arī var izveidot MI “regulatīvo smilškasti” Savienības iestādēm, struktūrām, birojiem un aģentūrām un var pildīt valstu kompetento iestāžu lomas un uzdevumus saskaņā ar šo nodaļu.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused eraldavad piisavalt vahendeid käesoleva artikli tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kui see on asjakohane, teevad riikide pädevad asutused koostööd teiste asjaomaste asutustega ja võivad võimaldada muude tehisintellekti ökosüsteemis osalejate kaasamist. Käesolev artikkel ei mõjuta muid liidu või riigisisese õiguse alusel loodud regulatiivliivakaste. Liikmesriigid tagavad asjakohasel tasemel koostöö nende muude regulatiivliivakastide üle järelevalvet teostavate asutuste ja riigi pädevate asutuste vahel.
4. Dalībvalstis nodrošina, ka 1. un 2. punktā minētās kompetentās iestādes piešķir pietiekamus resursus, lai efektīvi un savlaicīgi panāktu atbilstību šim pantam. Attiecīgā gadījumā valsts kompetentās iestādes sadarbojas ar citām attiecīgajām iestādēm un var ļaut MI ekosistēmā iesaistīt citus dalībniekus. Šis pants neskar citas regulatīvās smilškastes, kas izveidotas saskaņā ar Savienības vai valsts tiesību aktiem. Dalībvalstis nodrošina pienācīgu sadarbības līmeni starp iestādēm, kas uzrauga minētās citas “smilškastes”, un valstu kompetentajām iestādēm.
5. Lõike 1 kohaselt loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid tagavad kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja hõlbustab tehisintellektisüsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist spetsiaalse regulatiivliivakasti kava kohaselt, milles on kokku leppinud pakkujad või võimalikud pakkujad ja pädev asutus. Sellised liivakastid võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist, mille üle teostatakse järelevalvet selles liivakastis.
5. Saskaņā ar 1. punktu izveidotās MI “regulatīvās smilškastes” nodrošina kontrolētu vidi, kas rosina inovāciju un sekmē inovatīvu MI sistēmu izstrādi, apmācību, testēšanu un validēšanu ierobežotu laikposmu pirms to laišanas tirgū vai nodošanas ekspluatācijā atbilstīgi konkrētam “smilškastes” plānam, par kuru vienojušies nodrošinātāji un potenciālie nodrošinātāji un kompetentā iestāde. Šādas “smilškastes” var ietvert testēšanu reālos apstākļos, ko pārrauga “smilškastē”.
6. Pädevad asutused pakuvad vajaduse korral tehisintellekti regulatiivliivakasti raames suuniseid, järelevalvet ja tuge, et teha kindlaks riskid, mis avalduvad eelkõige põhiõigustele, tervisele ja ohutusele, testimisele, leevendusmeetmetele ja nende tulemuslikkusele seoses käesoleva määruse kohustuste ja nõuetega ning vajaduse korral muu liivakastis jälgitava liidu ja liikmesriikide õigusega.
6. Kompetentās iestādes attiecīgā gadījumā nodrošina norādījumus, uzraudzību un atbalstu MI “regulatīvās smilškastes” ietvaros saistībā ar risku identificēšanu, jo īpaši attiecībā uz pamattiesībām, veselību un drošību, saistībā ar testēšanu, seku mazināšanas pasākumiem un to efektivitāti attiecībā uz šajā regulā un, attiecīgā gadījumā, citos Savienības un valstu tiesību aktos paredzētajiem pienākumiem un prasībām, ko uzrauga “smilškastes” ietvaros.
7. Pädevad asutused annavad tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele suuniseid regulatiivsete ootuste ning käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise kohta.
7. Kompetentās iestādes sniedz nodrošinātājiem un potenciālajiem nodrošinātājiem, kas piedalās MI “regulatīvajā smilškastē”, norādījumus par to, ko sagaida regulatīvi, un to, kā pildīt šajā regulā noteiktās prasības un pienākumus.
Tehisintellektisüsteemi pakkuja või võimaliku pakkuja taotluse korral esitab pädev asutus kirjaliku tõendi regulatiivliivakastis edukalt läbi viidud tegevuste kohta. Riigi pädev asutus esitab ka väljumisaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult regulatiivliivakastis toimunud tegevusi ning sellega seotud tulemusi ja õpitulemusi. Pakkujad võivad kasutada sellist dokumentatsiooni, et tõendada oma vastavust käesolevale määrusele vastavushindamisprotsessi või asjakohaste turujärelevalvetoimingute kaudu. Sellega seoses võtavad turujärelevalveasutused ja teada antud asutused positiivselt arvesse riigi pädeva asutuse esitatud väljumisaruandeid ja kirjalikke tõendeid, et vastavushindamismenetlusi mõistlikul määral kiirendada.
Pēc MI sistēmas nodrošinātāja vai potenciālā nodrošinātāja pieprasījuma kompetentā iestāde sniedz rakstisku apliecinājumu par smilškastē sekmīgi veiktajām darbībām. Kompetentā iestāde sniedz arī noslēguma ziņojumu, kurā sīki izklāsta smilškastē veiktās darbības un saistītos rezultātus, un mācīšanās rezultātus. Nodrošinātāji var izmantot šādu dokumentāciju, lai apliecinātu savu atbilstību šai regulai, izmantojot atbilstības novērtēšanas procesu vai attiecīgās tirgus uzraudzības darbības. Šajā sakarā tirgus uzraudzības iestādes un paziņotās struktūras pozitīvi ņem vērā noslēguma ziņojumus un rakstiskus pierādījumus, ko sniedz valsts kompetentās iestādes, lai saprātīgā mērā paātrinātu atbilstības novērtēšanas procedūras.
8. Vastavalt artikli 78 konfidentsiaalsussätetele ning pakkuja või võimaliku pakkuja nõusolekul on komisjonil ja nõukojal õigus saada juurdepääs väljumisaruannetele ning nad võtavad neid asjakohasel juhul arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kui nii pakkuja või võimalik pakkuja kui ka riigi pädev asutus on sellega sõnaselgelt nõus, võib väljumisaruande teha käesolevas artiklis osutatud ühtse teabeplatvormi kaudu üldsusele kättesaadavaks.
8. Ievērojot 78. panta konfidencialitātes noteikumus un ar nodrošinātāja vai potenciālā nodrošinātāja piekrišanu Eiropas Komisija un MI padome ir pilnvarotas piekļūt noslēguma ziņojumiem un attiecīgā gadījumā tos ņem vērā, pildot savus šajā regulā paredzētos uzdevumus. Ja gan nodrošinātājs vai potenciālais nodrošinātājs, gan valsts kompetentā iestāde tam nepārprotami piekrīt, noslēguma ziņojumu var darīt publiski pieejamu, izmantojot šajā pantā minēto vienoto informācijas platformu.
9. Tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
9. Ar MI “regulatīvo smilškastu” izveidi tiecas sekmēt šādu mērķu sasniegšanu:
a)
õiguskindluse parandamine, et saavutada käesolevale määruse või vajaduse korral muu kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse järgimine;
a)
uzlabot juridisko noteiktību, lai panāktu regulatīvu atbilstību šai regulai vai, attiecīgā gadījumā, citiem piemērojamiem Savienības un valsts tiesību aktiem;
b)
parimate tavade jagamise toetamine tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevate ametiasutustega tehtava koostöö kaudu;
b)
atbalstīt paraugprakses apmaiņu, izmantojot sadarbību ar iestādēm, kas iesaistītas MI “regulatīvajā smilškastē”;
c)
innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine ning tehisintellekti ökosüsteemi arendamise hõlbustamine;
c)
veicināt inovāciju un konkurētspēju un sekmēt MI ekosistēmas attīstību;
d)
tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamine;
d)
veicināt uz pierādījumiem balstītu regulatīvo mācīšanos;
e)
tehisintellektisüsteemide liidu turule juurdepääsu hõlbustamine ja kiirendamine, eelkõige siis, kui neid pakuvad VKEd, sealhulgas idufirmad;
e)
sekmēt un paātrināt MI sistēmu piekļuvi Savienības tirgum, jo īpaši, ja tās nodrošina MVU, tostarp jaunuzņēmumi.
10. Riikide pädevad asutused tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või kuuluvad muul moel muude selliste riiklike asutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud riiklikud või pädevad asutused seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti toimimisega ning osalevad oma asjakohaste ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalves.
10. Valsts kompetentās iestādes nodrošina, ka tādā mērā, kādā inovatīvās MI sistēmas ietver personas datu apstrādi vai citādi ir tādu citu valsts iestāžu vai kompetento iestāžu uzraudzībā, kas dod vai atbalsta piekļuvi datiem, valsts datu aizsardzības iestādes un minētās citas valsts vai kompetentās iestādes ir saistītas ar MI “regulatīvās smilškastes” darbību un ir iesaistītas minēto aspektu uzraudzībā, ciktāl to paredz to attiecīgie uzdevumi un pilnvaras.
11. Tehisintellekti regulatiivliivakastid ei mõjuta regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate pädevate asutuste järelevalve- või parandusvolitusi, sealhulgas piirkondlikul ega kohalikul tasandil. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tehakse kindlaks oluline risk tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, tuleb selle põhjal võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid. Riikide pädevatel asutustel on õigus testimisprotsess ajutiselt või alaliselt peatada või regulatiivliivakastis osalemine peatada, kui tõhus leevendamine ei ole võimalik, ning nad teavitavad sellisest otsusest tehisintellektiametit. Riikide pädevad asutused kasutavad oma järelevalvevolitusi asjakohase õigusega ettenähtud piirides, kasutades konkreetse tehisintellekti regulatiivliivakasti projekti suhtes õigusnormide rakendamisel oma kaalutlusõigust, et toetada tehisintellektialast innovatsiooni liidus.
11. MI “regulatīvās smilškastes” neietekmē kompetento iestāžu, kuras uzrauga “smilškastes”, tostarp reģionālā vai vietējā līmenī, uzraudzības vai korekcijas pilnvaras. Būtiski riski veselībai un drošībai un pamattiesībām, kas konstatēti šādu MI sistēmu izstrādes un testēšanas laikā, tiek pienācīgi mazināti. Valsts kompetentās iestādes ir pilnvarotas uz laiku vai pastāvīgi apturēt testēšanas procesu vai dalību “smilškastē”, ja efektīva mazināšana nav iespējama, un par šādu lēmumu informē MI biroju. Valsts kompetentās iestādes īsteno savas uzraudzības pilnvaras attiecīgo tiesību aktu robežās un, īstenojot tiesību normas attiecībā uz konkrētu MI “regulatīvās smilškastes” projektu, izmanto savu rīcības brīvību ar mērķi atbalstīt inovāciju MI jomā Savienībā.
12. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevad pakkujad ja võimalikud pakkujad vastutavad kohaldatava liidu ja riigisisese vastutust käsitleva õiguse alusel igasuguse kahju eest, mida regulatiivliivakastis toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele tekitada. Juhul kui võimalikud pakkujad järgivad konkreetset plaani ja osalemise tingimusi ning järgivad heauskselt riigi pädeva asutuse antud juhiseid, ei kohalda kõnealused asutused siiski käesoleva rikkumise korral haldustrahve. Juhul kui muud pädevad asutused, kes vastutavad muu liidu ja riigisisese õiguse eest, osalesid aktiivselt regulatiivliivakastis testitava tehisintellektisüsteemi järelevalves ja andsid suuniseid nõuete täitmiseks, ei määrata selle õigusega seoses haldustrahve.
12. Nodrošinātāji un potenciālie nodrošinātāji MI “regulatīvajā smilškastē” saskaņā ar piemērojamiem atbildību reglamentējošiem Savienības un valsts tiesību aktiem atbild par jebkādu kaitējumu, kas nodarīts trešām personām “smilškastē” notiekošo eksperimentu rezultātā. Tomēr, ja potenciālie nodrošinātāji ievēro konkrēto plānu un dalības noteikumus un labticīgi ievēro valsts kompetentās iestādes sniegtos norādījumus, iestādes nepiemēro administratīvus naudas sodus par šīs regulas noteikumu pārkāpumiem. Ja citas kompetentās iestādes, kas ir atbildīgas par citiem Savienības un valsts tiesību aktiem, ir bijušas aktīvi iesaistītas MI sistēmas uzraudzībā “smilškastē” un ir sniegušas norādījumus par atbilstību, attiecībā uz minētajiem tiesību aktiem administratīvos naudas sodus nepiemēro.
13. Tehisintellekti regulatiivliivakastid projekteeritakse ja rakendatakse nii, et need hõlbustavad piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel, kui see on asjakohane.
13. MI “regulatīvās smilškastes” izstrādā un īsteno tā, lai attiecīgā gadījumā tās sekmētu pārrobežu sadarbību starp valstu kompetentajām iestādēm.
14. Riikide pädevad asutused koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd nõukojas.
14. Valsts kompetentās iestādes koordinē savas darbības un sadarbojas MI padomes satvarā.
15. Riikide pädevad asutused teavitavad tehisintellektiametit ja nõukoda regulatiivliivakasti loomisest ning võivad paluda neilt tuge ja suuniseid. Tehisintellektiamet teeb kavandatavate ja olemasolevate regulatiivliivakastide loetelu üldsusele kättesaadavaks ning ajakohastab seda, et soodustada tehisintellekti regulatiivliivakastides tihedamat suhtlust ja piiriülest koostööd.
15. Valsts kompetentās iestādes informē MI biroju un MI padomi par “regulatīvās smilškastes” izveidi un var lūgt tām atbalstu un norādījumus. MI birojs dara publiski pieejamu plānoto un esošo “smilškastu” sarakstu un pastāvīgi atjaunina to, lai veicinātu lielāku mijiedarbību MI “regulatīvajās smilškastēs” un pārrobežu sadarbību.
16. Riikide pädevad asutused esitavad tehisintellektiametile ja nõukojale aastaaruanded ühe aasta möödumisel tehisintellekti regulatiivliivakasti loomisest ja seejärel igal aastal kuni selle tegevuse lõpetamiseni, ja lõpparuande. Nimetatud aruannetes esitatakse teave nende regulatiivliivakastide rakendamise edusammude ja tulemuste kohta, sealhulgas heade tavade, intsidentide, saadud kogemuste ja soovituste kohta seoses nende ülesehituse ning asjakohasel juhul ka käesoleva määruse, sealhulgas selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamise ja võimaliku muutmise kohta ning muu sellise liidu õiguse kohaldamise kohta, mille üle pädevad asutused teevad regulatiivliivakastis järelevalvet. Riikide pädevad asutused teevad need aastaaruanded või nende kokkuvõtted üldsusele internetis kättesaadavaks. Komisjon võtab vajaduse korral aastaaruandeid arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel.