1. Ta uredba se uporablja za:
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
(a)
ponudnike, ki dajejo na trg ali v uporabo sisteme UI ali dajejo na trg modele UI za splošne namene v Uniji, ne glede na to, ali imajo ti ponudniki sedež ali se nahajajo v Uniji ali v tretji državi;
a)
pakkujad, kes tegelevad liidus tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega või üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmisega, olenemata sellest, kas pakkuja on asutatud või asub liidus või kolmandas riigis;
(b)
uvajalce sistemov UI, ki imajo sedež ali se nahajajo v Uniji;
b)
liidus asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide juurutajad;
(c)
ponudnike in uvajalce sistemov UI, ki imajo sedež ali se nahajajo v tretji državi, kadar se izhodni podatki, ki jih sistem UI ustvari, uporabljajo v Uniji;
c)
kolmandates riikides asutatud või asuvad tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad, kui tehisintellektisüsteemi väljundit kasutatakse liidus;
(d)
uvoznike in distributerje sistemov UI;
d)
tehisintellektisüsteemide importijad ja turustajad;
(e)
proizvajalce proizvodov, ki dajejo sistem UI na trg ali v uporabo skupaj s svojim proizvodom in pod svojim imenom ali znamko;
e)
toote valmistajad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele tehisintellektisüsteemi koos oma tootega ja oma nime või kaubamärgi all;
(f)
pooblaščene zastopnike ponudnikov, ki nimajo sedeža v Uniji;
f)
pakkujate volitatud esindajad, kes ei ole asutatud liidus;
(g)
osebe, ki jih zadeva in se nahajajo v Uniji.
g)
liidus asuvad mõjutatud isikud.
2. Za sisteme UI, ki so razvrščeni med visoko tvegane sisteme UI v skladu s členom 6(1) v povezavi s proizvodi, zajetimi v harmonizacijski zakonodaji Unije s seznama v Prilogi I, oddelek B, se uporablja samo člen 6(1), členi 102 do 109 in člen 112. Člen 57 se uporablja le, če so bile zahteve za visokotvegane sisteme UI iz te uredbe vključene v to harmonizacijsko zakonodajo Unije.
2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud süsteemide puhul, mis on seotud I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes artiklit 6, artikleid 102-109 ja artiklit 112. Artiklit 57 kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse kohased suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded on nendesse liidu ühtlustamisõigusaktidesse integreeritud.
3. Ta uredba se ne uporablja za področja, ki ne spadajo na področje uporabe prava Unije, in v nobenem primeru ne vpliva na pristojnosti držav članic v zvezi z nacionalno varnostjo, ne glede na vrsto subjekta, ki ga države članice pooblastijo za opravljanje nalog v zvezi s temi pristojnostmi.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata valdkondade suhtes, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ning see ei mõjuta ühelgi juhul liikmesriikide pädevust seoses riikliku julgeolekuga, olenemata üksuse liigist, kellele liikmesriigid on usaldanud nende pädevustega seotud ülesannete täitmise.
Ta uredba se ne uporablja za sisteme UI, kadar in kolikor so s spremembami ali brez njih dani na trg ali v uporabo oziroma se uporabljajo izključno za vojaške, obrambne ali nacionalne varnostne namene, ne glede na vrsto subjekta, ki izvaja te dejavnosti.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd need lastakse turule, võetakse kasutusele või neid kasutatakse muudatustega või ilma muudatusteta üksnes sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
Ta uredba se ne uporablja za sisteme UI, ki niso dani na trg ali v uporabo v Uniji, kadar se izhodni podatki uporabljajo v Uniji izključno za vojaške, obrambne ali nacionalne varnostne namene, ne glede na vrsto subjekta, ki izvaja te dejavnosti.
Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida ei lasta turule ega võeta kasutusele liidus, kui väljundit kasutatakse liidus üksnes sõjalise, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, olenemata seda tegevust teostava üksuse liigist.
4. Ta uredba se ne uporablja za javne organe v tretji državi in mednarodne organizacije, ki spadajo na področje uporabe te uredbe na podlagi odstavka 1, kadar ti organi ali organizacije uporabljajo sisteme UI v okviru mednarodnega sodelovanja ali sporazumov za sodelovanje na področju preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj ter za sodelovanje na področju pravosodja z Unijo ali z eno ali več državami članicami, pod pogojem, da ta tretja država ali mednarodna organizacija zagotovi ustrezne zaščitne ukrepe v zvezi z varstvom temeljnih pravic in svoboščin posameznikov.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata kolmanda riigi ametiasutuste ega vastavalt lõikele 1 käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui need asutused või organisatsioonid kasutavad tehisintellektisüsteeme liidu või ühe või mitme liikmesriigiga sõlmitud rahvusvahelise koostöö või õiguskaitse ja õigusalase koostöö alaste lepingute raames, tingimusel et selline kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
5. Ta uredba ne vpliva na uporabo določb o odgovornosti ponudnikov posredniških storitev iz poglavja II Uredbe (EU) 2022/2065.
5. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) 2022/2065 II peatükis sätestatud vahendusteenuste osutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.
6. Ta uredba se ne uporablja za sisteme UI ali modele UI, vključno z njihovimi izhodnimi podatki, posebej razvite in dane v uporabo zgolj za namene znanstvenih raziskav in razvoja.
6. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või -mudelite, sealhulgas nende väljundite suhtes, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
7. Pravo Unije o varstvu osebnih podatkov, zasebnosti in zaupnosti komunikacij se uporablja za osebne podatke, ki se obdelujejo v zvezi s pravicami in obveznostmi iz te uredbe. Brez poseganja v člen 10(5) in člen 59 te uredbe ta uredba ne vpliva na Uredbo (EU) 2016/679 ali (EU) 2018/1725 ali Direktivo 2002/58/ES ali (EU) 2016/680.
7. Käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust käsitlevat liidu õigust. Käesolev määrus ei mõjuta määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ega direktiive 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 ja artikli 59 kohaldamist.
8. Ta uredba se ne uporablja za raziskovalne dejavnosti, dejavnosti testiranja ali razvojne dejavnosti v zvezi z sistemi UI ali modeli UI, preden se ti dajo na trg ali v uporabo. Te dejavnosti se morajo izvajati v skladu z veljavnim pravom Unije. Ta izključitev ne zajema testiranja v realnih razmerah.
8. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide või tehisintellektimudelitega seotud teadus-, testimis- või arendustegevuse suhtes enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. See väljajätmine ei hõlma tegelikes tingimustes testimist.
9. Ta uredba ne posega v pravila, določena v drugih pravnih aktih Unije v zvezi z varstvom potrošnikov in varnostjo proizvodov.
9. Käesolev määrus ei piira muudes tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud õigusnormide kohaldamist.
10. Ta uredba se ne uporablja za obveznosti uvajalcev, ki so fizične osebe in uporabljajo sisteme UI v okviru povsem osebne nepoklicne dejavnosti.
10. Käesolevat määrust ei kohaldata isikliku, mitte kutsetegevuse käigus tehisintellektisüsteeme kasutavate füüsilistest isikutest juurutajate kohustuste suhtes.
11. Ta uredba Uniji ali državam članicam ne preprečuje, da ohranijo ali uvedejo zakone ali druge predpise, ki so za delavce ugodnejši v smislu varstva njihovih pravic v zvezi z delodajalčevo uporabo sistemov UI, ali da spodbujajo ali dovolijo uporabo kolektivnih pogodb, ki so za delavce ugodnejše.
11. Käesolev määrus ei takista liidul või liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast õigus- ja haldusnorme, mis on töötajatele soodsamad, et kaitsta nende õigusi seoses tehisintellektisüsteemide kasutamisega tööandjate poolt, või soodustamast või lubamast töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.
12. Ta uredba se ne uporablja za sisteme UI, objavljene na podlagi prostih in odprtokodnih licenc, razen če so dani na trg ali v uporabo kot visokotvegani sistemi UI ali sistem UI iz člena 5 ali 50.
12. Käesolevat määrust ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel, välja arvatud juhul, kui need lastakse turule või võetakse kasutusele suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või artikli 5 või 50 kohaldamisalasse kuuluva tehisintellektisüsteemina.
Tehisintellekti keelatud kasutusviisid
1. Prepovedane so naslednje prakse UI:
1. Järgmised tehisintellekti kasutusviisid on keelatud:
(a)
dajanje na trg, dajanje v uporabo ali uporaba sistema UI, ki uporablja subliminalne tehnike, ki presegajo zavest osebe, ali namerno manipulativne ali zavajajoče tehnike, s ciljem ali učinkom bistvenega izkrivljanja vedenja osebe ali skupine oseb, tako da se znatno zmanjša njihova sposobnost, da sprejmejo informirano odločitev, zaradi česar sprejmejo odločitev, ki je sicer ne bi sprejeli, na način, ki tej osebi, drugi osebi ali skupini oseb povzroči znatno škodo ali za katerega obstaja razumna verjetnost, da bo povzročil znatno škodo;
a)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid või sihilikult manipuleerivaid või petlikke võtteid, mille eesmärk või tagajärg on isiku või isikute rühma käitumise oluline moonutamine, kahjustades oluliselt nende võimet teha teadlik otsus ja pannes nad seeläbi tegema otsuse, mida nad ei oleks muul juhul teinud, viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele isikule, teisele isikule või isikute rühmale olulist kahju;
(b)
dajanje na trg, dajanje v uporabo ali uporaba sistema UI, ki izkorišča katere koli šibke točke fizične osebe ali določene skupine oseb zaradi njihove starosti, invalidnosti ali posebnega socialnega ali ekonomskega položaja, s ciljem ali učinkom, bistvenega izkrivljanja vedenja te osebe ali osebe iz te skupine na način, ki tej ali drugi osebi povzroči znatno škodo ali za katerega obstaja razumna verjetnost, da bo povzročil znatno škodo;
b)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära füüsilise isiku või konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast ning mille eesmärk või tagajärg on oluliselt moonutada selle isiku või sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab sellele või mõnele teisele isikule olulist kahju;
(c)
dajanje na trg, dajanje v uporabo ali uporaba sistemov UI za ocenjevanje ali razvrščanje fizičnih oseb ali skupin, ki jim pripadajo, v določenem časovnem obdobju na podlagi njihovega družbenega vedenja ali znanih, predpostavljenih ali predvidenih osebnih ali osebnostnih značilnosti, pri čemer število družbenih točk privede do ene ali obeh naslednjih možnosti:
c)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, millega hinnatakse või liigitatakse füüsilisi isikuid või isikute rühmi teatava aja jooksul, tuginedes nende sotsiaalsele käitumisele või teadaolevatele, tuletatud või prognoositud isiku- või iseloomuomadustele, kusjuures sotsiaalpunktide tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest:
(i)
škodljiva ali neugodna obravnava nekaterih fizičnih oseb ali skupin oseb v družbenih okoliščinah, ki niso povezane s konteksti, v katerih so bili podatki prvotno ustvarjeni ali zbrani;
i)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti;
(ii)
škodljiva ali neugodna obravnava nekaterih fizičnih oseb ali skupin oseb, ki je neupravičena ali nesorazmerna z njihovim družbenim vedenjem ali resnostjo njihovega družbenega vedenja;
ii)
teatavaid füüsilisi isikuid või isikute rühmi kahjustav või nende ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega;
(d)
dajanje na trg, dajanje v uporabo za ta posebni namen ali uporaba sistema UI za ocenjevanje tveganja v zvezi s fizičnimi osebami, da se oceni ali predvidi, kakšno je tveganje, da bo fizična oseba storila kaznivo dejanje, izključno na podlagi oblikovanja profila fizične osebe ali ocenjevanja njenih osebnostnih lastnosti in značilnosti; ta prepoved se ne uporablja za sisteme UI, ki se uporabljajo za podporo človeški oceni vpletenosti osebe v kriminalno dejavnost, ki že temelji na objektivnih in preverljivih dejstvih, neposredno povezanih s kriminalno dejavnostjo;
d)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsiliste isikute riskihindamiste tegemiseks, et hinnata või prognoosida riski, et füüsiline isik paneb toime kuriteo, tuginedes üksnes füüsilise isiku profiilianalüüsile või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamisele; seda keeldu ei kohaldata tehisintellektisüsteemide suhtes, mida kasutatakse selleks, et toetada inimhinnangut isiku kuritegelikus tegevuses osalemise kohta, mis juba tugineb kuritegeliku tegevusega otseselt seotud objektiivsetele ja kontrollitavatele faktidele;
(e)
dajanje na trg, dajanje v uporabo za ta posebni namen ali uporaba sistemov UI, ki z neciljnim odvzemom podob obraza z interneta ali s posnetkov kamer CCTV ustvarjajo ali širijo podatkovne zbirke za prepoznavanje obraza;
e)
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu;
(f)
dajanje na trg, dajanje v uporabo za ta posebni namen ali uporaba sistemov UI za sklepanje o čustvih fizične osebe na delovnem mestu in v izobraževalnih ustanovah, razen kadar je uporaba sistema UI namenjena uvedbi ali dajanju na trg iz zdravstvenih ali varnostnih razlogov;
f)
tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine füüsilise isiku emotsioonide tuletamiseks töökoha ja haridusasutustega seoses, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutusele võtta või turule viia meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel;
(g)
dajanje na trg, dajanje v uporabo za ta posebni namen ali uporaba sistemov za biometrično kategorizacijo, ki posameznike razvrščajo na podlagi njihovih biometričnih podatkov, da bi prišli do sklepov ali ugotovitev glede njihove rase, političnega prepričanja, članstva v sindikatu, verskega ali filozofskega prepričanja, spolnega življenja ali spolne usmerjenosti; ta prepoved ne zajema označevanja ali filtriranja zakonito pridobljenih naborov biometričnih podatkov, kot so slike, na podlagi biometričnih podatkov ali kategorizacije biometričnih podatkov na področju preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj;
g)
selliste biomeetrilise liigitamise süsteemide turule laskmine või kasutuselevõtmine sellel konkreetsel eesmärgil või nende kasutamine, mis liigitavad füüsilisi isikuid individuaalselt nende biomeetriliste andmete alusel, et tuletada või järeldada nende rassi, poliitilisi vaateid, ametiühingusse kuulumist, usulisi või filosoofilisi veendumusi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; see keeld ei hõlma seaduslikult saadud biomeetriliste andmete, näiteks biomeetrilistel andmetel põhinevate piltide märgistamist või filtreerimist või biomeetriliste andmete kategoriseerimist õiguskaitse valdkonnas;
(h)
uporaba sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj, razen če je taka uporaba nujno potrebna za enega od naslednjih ciljev:
h)
avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses:
(i)
ciljno usmerjeno iskanje določenih žrtev ugrabitev, trgovine z ljudmi ali spolnega izkoriščanja ljudi ter iskanje pogrešanih oseb;
i)
konkreetsete inimröövi, inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise ohvrite sihipärane otsimine ning kadunud isikute otsimine;
(ii)
preprečitev konkretne, znatne in neposredne nevarnosti za življenje ali fizično varnost fizičnih oseb ali resnične in sedanje ali resnične in predvidljive grožnje terorističnega napada;
ii)
füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava terrorirünnaku ohu ärahoidmine;
(iii)
lokalizacija ali identifikacija osebe, osumljene storitve kaznivega dejanja, za namen izvajanja kazenske preiskave ali pregona ali izvršitve kazenske sankcije za kazniva dejanja iz Priloge II, za katera je v zadevni državi članici predpisana zgornja meja zaporne kazni ali ukrepa, vezanega na odvzem prostosti, najmanj štiri leta.
iii)
kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku asukoha kindlaks tegemine või tuvastamine kriminaaluurimise või süüdistuse esitamise või kriminaalkaristuse täitmisele pööramise eesmärgil II lisas osutatud kuritegude eest, mis on asjaomases liikmesriigis karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat.
Točka (h) prvega pododstavka ne posega v člen 9 Uredbe (EU) 2016/679 v zvezi z obdelavo biometričnih podatkov za namene, ki niso preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj.
Esimese lõigu punkt h ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemise suhtes muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.
2. Sistemi za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj za katerega koli od ciljev iz odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), se uporabljajo za namene iz navedene točke, samo da se potrdi identiteta točno določenega posameznika, pri čemer se upoštevajo naslednji elementi:
2. Kui kasutatakse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil, toimub kasutus selles punktis sätestatud eesmärkidel üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning selle puhul võetakse arvesse järgmisi elemente:
(a)
narava razmer, ki povzročajo morebitno uporabo, zlasti resnost, verjetnost in obseg škode, ki bi bila povzročena, če se sistem ne bi uporabljal;
a)
millist laadi on olukord, kus süsteemi võidakse kasutada; eeskätt see, milline oleks kahju raskusaste, tõenäosus ja ulatus juhul, kui süsteemi ei kasutataks;
(b)
posledice uporabe sistema za pravice in svoboščine vseh zadevnih oseb, zlasti resnost, verjetnost in obseg teh posledic.
b)
millised on süsteemi kasutamise tagajärjed kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabaduste seisukohast; eeskätt see, milline on tagajärgede raskusaste, tõenäosus ja ulatus.
Poleg tega mora biti uporaba sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj za katerega koli od ciljev iz odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), tega člena skladna s potrebnimi in sorazmernimi zaščitnimi ukrepi in pogoji v zvezi z uporabo po nacionalnem pravu, ki dovoljuje njihovo uporabo, zlasti kar zadeva časovne, geografske in osebne omejitve. Uporaba sistema za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih se dovoli le, če je organ za preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj opravil oceno učinka na temeljne pravice iz člena 27 in sistem registriral v podatkovni zbirki EU v skladu s členom 49. Vendar se lahko v ustrezno utemeljenih nujnih primerih uporaba takšnih sistemov začne brez registracije v podatkovni zbirki EU, če se takšna registracija zaključi brez nepotrebnega odlašanja.
Ühtlasi peab reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks ükskõik millisel käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud eesmärgil olema vastavuses kasutamise suhtes kehtivate vajalike ja proportsionaalsete kaitsemeetmete ja tingimustega kooskõlas selle kasutamist lubava siseriikliku õigusega ning seda eeskätt ajaliste, geograafiliste ja isikutega seotud piirangute osas. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis on lubatud üksnes juhul, kui õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, nagu on sätestatud artiklis 27 ja on registreerinud süsteemi ELi andmebaasis vastavalt artiklile 49. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib selliseid süsteeme siiski hakata kasutama ilma neid ELi andmebaasis registreerimata, eeldusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta.
3. Za namene odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), in odstavka 2 je za vsako uporabo sistema za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj treba pridobiti predhodno dovoljenje sodnega organa ali neodvisnega upravnega organa, katerega odločitev je zavezujoča za državo članico, v kateri bo potekala uporaba, izdano na podlagi obrazložene zahteve in v skladu s podrobnimi pravili nacionalnega prava iz odstavka 5. Vendar se lahko v ustrezno utemeljenih nujnih primerih uporaba takšnega sistema začne brez dovoljenja, pod pogojem, da se takšno dovoljenje zahteva brez nepotrebnega odlašanja in najpozneje v 24 urah. Če se takšno dovoljenje zavrne, se njegova uporaba takoj ustavi, vsi podatki ter izhodni podatki in izsledki, ki izhajajo iz te uporabe, pa se takoj zavržejo in izbrišejo.
3. Lõike 1 esimese lõigu punkti h ja lõike 2 kohaldamisel on reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi igaks kasutamiseks avalikult juurdepääsetavas ruumis vaja eelnevat luba, mille annab selle liikmesriigi, kus kasutamine hakkab toimuma, õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, ja mis antakse põhjendatud taotluse põhjal kooskõlas lõikes 5 osutatud üksikasjalike siseriiklike õigusnormidega. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib siiski hakata sellist süsteemi kasutama ilma loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul. Kui selline luba lükatakse tagasi, lõpetatakse kasutamine viivitamata ning kõik andmed ning selle kasutamise tulemused ja väljundid jäetakse viivitamata kõrvale ja kustutatakse.
Pristojni sodni organ ali neodvisni upravni organ, katerega odločitev je zavezujoča, izda dovoljenje samo v primeru, kadar se na podlagi objektivnih dokazov ali jasnih navedb, ki so mu bili predloženi, prepriča, da je uporaba zadevnega sistema za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času potrebna in sorazmerna za doseganje enega od ciljev iz odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), kot je opredeljeno v zahtevi, in zlasti ostaja omejena na to, kar je nujno potrebno v zvezi z obdobjem ter geografskim in osebnim področjem uporabe. Pri odločanju o zahtevi ta organ upošteva elemente iz odstavka 2. Nobena odločitev, ki ima škodljiv pravni učinek na osebo, se ne sme sprejeti samo na podlagi izhodnih podatkov sistema za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času.
Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, annab loa üksnes juhul, kui on talle esitatud objektiivsete tõendite või selgete asjaolude põhjal veendunud, et kõnealuse reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine on vajalik ja proportsionaalne mõne lõike 1 esimese lõigu punktis h täpsustatud ja taotluses nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ning et eelkõige piirdub süsteemi kasutamine sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga. Kõnealune asutus võtab taotluse kohta otsuse tegemisel arvesse lõikes 2 osutatud elemente. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
4. Brez poseganja v odstavek 3 je treba o vsaki uporabi sistema za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj uradno obvestiti ustrezni organ za nadzor trga in nacionalni organ za varstvo podatkov v skladu z nacionalnimi pravili iz odstavka 5. Obvestilo vsebuje vsaj informacije iz odstavka 6 in ne vključuje občutljivih operativnih podatkov.
4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teavitatakse asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust igast reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil kooskõlas lõikes 5 osutatud siseriiklike õigusnormidega. Teates esitatakse vähemalt lõikes 6 täpsustatud teave ning teade ei sisalda tundlikke operatiivandmeid.
5. Država članica se lahko odloči, da v okviru omejitev in pod pogoji iz odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), ter odstavkov 2 in 3 v celoti ali delno dovoli uporabo sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj. Zadevne države članice v svojem nacionalnem pravu določijo potrebna podrobna pravila v zvezi z vložitvijo zahteve za dovoljenja iz odstavka 3, izdajo, izvrševanjem in spremljanjem teh dovoljenj ter poročanjem v zvezi z njimi. V teh pravilih je tudi določeno, za katere od ciljev iz odstavka 1, prvi pododstavek, točka (h), med drugim tudi, za katera kazniva dejanja iz točke (h)(iii) navedenega odstavka, se lahko pristojnim organom dovoli uporaba teh sistemov za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj. Države članice obvestijo Komisijo o teh pravilih najpozneje 30 dni po njihovem sprejetju. Države članice lahko v skladu s pravom Unije uvedejo strožje zakone o uporabi sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo.
5. Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse täielikult või osaliselt lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 esimese lõigu punktis h ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve ja aruandluse jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 esimese lõigu punktis h loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste punkti h alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks. Liikmesriigid teatavad nendest õigusnormidest komisjonile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
6. Nacionalni organi za nadzor trga in nacionalni organi za varstvo podatkov držav članic, ki so bili na podlagi odstavka 4 obveščeni o uporabi sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj, Komisiji predložijo letna poročila o taki uporabi. V ta namen Komisija državam članicam ter nacionalnim organom za nadzor trga in varstvo podatkov zagotovi predlogo, ki vključuje informacije o številu odločitev, ki jih glede zahtevkov za dovoljenja v skladu z odstavkom 3 sprejmejo pristojni sodni organi ali neodvisni upravni organ, katerega odločitev je zavezujoča, in o njihovih rezultatih.
6. Riiklikud turujärelevalveasutused ja liikmesriikide riiklikud andmekaitseasutused, keda on lõike 4 kohaselt teavitatud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisest avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärkidel, esitavad komisjonile sellise kasutamise kohta aastaaruanded. Selleks esitab komisjon liikmesriikidele ning riiklikele turujärelevalve- ja andmekaitseasutustele vormi, mis sisaldab teavet pädevate õigusasutuste või sõltumatu haldusasutuse poolt, kelle otsus on siduv, lõike 3 kohaste loataotluste suhtes tehtud otsuste arvu ja nende tulemuste kohta.
7. Komisija objavi letna poročila o uporabi sistemov za biometrično identifikacijo na daljavo v realnem času v javno dostopnih prostorih za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj na podlagi zbirnih podatkov v državah članicah, ki temeljijo na letnih poročilih iz odstavka 6. Ta letna poročila ne vključujejo občutljivih operativnih podatkov o povezanih dejavnostih preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj.
7. Komisjon avaldab lõikes 6 osutatud aastaaruannete põhjal aastaaruanded reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil, tuginedes liikmesriikide koondandmetele. Nimetatud aastaaruanded ei sisalda asjaomase õiguskaitsealase tegevuse tundlikke operatiivandmeid.
8. Ta člen ne vpliva na prepovedi, ki se uporabljajo, kadar praksa UI krši drugo pravo Unije.
8. Käesolev artikkel ei mõjuta keelde, mida kohaldatakse juhul, kui tehisintellektiga seotud tegevus rikub muud liidu õigust.
Obveznosti uvajalcev visokotveganih sistemov UI
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate kohustused
1. Uvajalci visokotveganih sistemov UI sprejmejo ustrezne tehnične in organizacijske ukrepe, s katerimi zagotovijo, da uporabljajo take sisteme v skladu s priloženimi navodili za uporabo, na podlagi odstavkov 3 in 6.
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad võtavad asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid eesmärgiga tagada, et nad kasutavad selliseid süsteeme vastavalt süsteemiga kaasas olevale kasutusjuhendile kooskõlas lõigetega 3 ja 6.
2. Uvajalci dodelijo človeški nadzor fizičnim osebam, ki imajo potrebne kompetence, usposobljenost in pooblastila ter potrebno podporo.
2. Juurutajad annavad inimjärelevalve ülesande sellistele füüsilistele isikutele, kellel on vajalik pädevus, väljaõpe ja vastavad volitused ning vajalikud tugistruktuurid.
3. Obveznosti iz odstavkov 1 in 2 ne posegajo v druge obveznosti uvajalca v skladu s pravom Unije ali nacionalnim pravom ter v pravico uvajalca, da organizira lastna sredstva in dejavnosti za izvajanje ukrepov za človeški nadzor, ki jih navede ponudnik.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ei piira muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid juurutaja kohustusi ega juurutaja vabadust oma vahendite ja tegevuse korraldamisel, et rakendada pakkuja märgitud inimjärelevalve meetmeid.
4. Brez poseganja v odstavka 1 in 2, če uvajalec izvaja nadzor nad vhodnimi podatki, ta uvajalec zagotovi, da so vhodni podatki ustrezni in dovolj reprezentativni glede na predvideni namen visokotveganega sistema UI.
4. Niivõrd, kuivõrd juurutajal on kontroll sisendandmete üle, tagab see juurutaja, et sisendandmed on suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbe seisukohast asjakohased ja piisavalt esinduslikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.
5. Uvajalci spremljajo delovanje visoko tveganega sistem UI na podlagi navodil za uporabo in po potrebi obvestijo ponudnike v skladu s členom 72. Kadar imajo uvajalci razlog za domnevo, da bi uporaba visoko tveganega sistema UI v skladu z navodili lahko povzročila, da bi visokotvegani sistem UI predstavljal tveganje v smislu člena 79(1), o tem brez nepotrebnega odlašanja obvestijo ponudnika ali distributerja in ustrezni organ za nadzor trga ter začasno prekinejo uporabo tega sistema. Kadar uvajalci odkrijejo resen incident, o tem incidentu takoj obvestijo najprej ponudnika in nato uvoznika ali distributerja in ustrezne organe za nadzor trga. Če uvajalec ne more priti v stik s ponudnikom, se smiselno uporablja člen 73. Ta obveznost ne zajema občutljivih operativnih podatkov uvajalcev sistemov UI, ki so organi za preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj.
5. Juurutajad tegelevad suure riskiga tehisintellektisüsteemi toimimise seirega kasutusjuhendi alusel ja asjakohasel juhul teavitavad pakkujaid vastavalt artiklile 72. Kui juurutajatel on põhjust arvata, et kasutusjuhendi kohase kasutamise tulemusena võib suure riskiga tehisintellektisüsteem kujutada endast riski artikli 79 lõike 1 tähenduses, teavitavad nad põhjendamatu viivituseta pakkujat või turustajat ja asjaomast turujärelevalveasutust ning peatavad selle süsteemi kasutamise. Kui juurutajad on tuvastanud tõsise intsidendi, teavitavad nad sellest intsidendist viivitamata ka kõigepealt pakkujat ning seejärel importijat või turustajat ja asjaomaseid turujärelevalveasutusi. Kui juurutaja ei saa pakkujaga ühendust, kohaldatakse artiklit 73 mutatis mutandis. See kohustus ei hõlma õiguskaitseasutustest tehisintellektisüsteemide juurutajate tundlikke operatiivandmeid.
Za uvajalce, ki so finančne institucije in za katere veljajo zahteve v zvezi z njihovim notranjim upravljanjem, ureditvami ali postopki na podlagi prava Unije o finančnih storitvah, se šteje, da je obveznost spremljanja iz prvega pododstavka izpolnjena z upoštevanjem pravil o ureditvah, procesih in mehanizmih notranjega upravljanja na podlagi ustreznega prava o finančnih storitvah.
Finantsasutustest juurutajate puhul, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, loetakse esimeses lõigus sätestatud seirekohustus täidetuks, kui vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele õigusele on täidetud sisemise juhtimissüsteemi, protsesside ja mehhanismide alased nõuded.
6. Uvajalci visokotveganih sistemov UI vodijo dnevnike, ki jih samodejno ustvari ta visokotvegani sistem UI, če so ti dnevniki pod njihovim nadzorom, v obdobju, ki ustreza predvidenemu namenu visokotveganega sistema UI, in sicer vsaj šest mesecev, razen če je v veljavnem pravu Unije ali nacionalnem pravu, zlasti v pravu Unije o varstvu osebnih podatkov, določeno drugače.
6. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad säilitavad selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi poolt automaatselt genereeritud logisid niivõrd, kuivõrd sellised logid on nende kontrolli all, ajavahemiku jooksul, mis vastab suure riskiga tehisintellektisüsteemi sihtotstarbele ning vähemalt kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui kohaldatavas liidu või siseriiklikus õiguses, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud teisiti.
Uvajalci, ki so finančne institucije in za katere veljajo zahteve v zvezi z njihovim notranjim upravljanjem, ureditvami ali postopki na podlagi prava Unije o finančnih storitvah, vodijo dnevnike kot del dokumentacije, ki se hrani na podlagi ustreznega prava Unije o finančnih storitvah.
Finantsasutustest juurutajad, kes peavad täitma finantsteenuseid käsitleva liidu õiguse kohaseid nõudeid seoses nende sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega, säilitavad logisid osana dokumentatsioonist, mida tuleb säilitada vastavalt finantsteenuseid käsitlevale asjaomasele liidu õigusele.
7. Uvajalci, ki so delodajalci, pred dajanjem v uporabo ali pred uporabo visokotveganega sistema UI na delovnem mestu obvestijo predstavnike delavcev in delavce, na katere se to nanaša, da se bo zanje uporabljal visokotvegani sistem UI. Te informacije se po potrebi zagotovijo v skladu s pravili in postopki, določenimi v pravu Unije in nacionalnem pravu ter praksi v zvezi z obveščanjem delavcev in njihovih predstavnikov.
7. Enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele võtmist või kasutamist töökohal teavitavad tööandjatest juurutajad töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid sellest, et nende suhtes hakatakse kasutama suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave esitatakse kohaldataval juhul kooskõlas töötajate ja nende esindajate teavitamist käsitlevates liidu ja siseriiklikes õigusaktides ja tavades sätestatud õigusnormide ja menetlustega.
8. Uvajalci visokotveganih sistemov UI, ki so javni organi ali institucije, organi, uradi in agencije Unije, izpolnjujejo obveznosti registracije iz člena 49. Če ti uvajalci ugotovijo, da visokotvegani sistem UI, ki ga nameravajo uporabljati, ni bil registriran v podatkovni zbirki EU iz člena 71, tega sistema ne uporabljajo in o tem obvestijo ponudnika ali distributerja.
8. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, täidavad artiklis 49 osutatud registreerimiskohustusi. Kui sellised juurutajad leiavad, et suure riskiga tehisintellektisüsteem, mida nad kavatsevad kasutada, ei ole registreeritud ELi andmebaasis, millele on osutatud artiklis 71, siis nad seda süsteemi ei kasuta ning teavitavad pakkujat või turustajat.
9. Uvajalci visokotveganih sistemov UI po potrebi uporabijo informacije iz člena 13 te uredbe, da izpolnijo svojo obveznost izvedbe ocene učinka v zvezi z varstvom podatkov na podlagi člena 35 Uredbe (EU) 2016/679 ali člena 27 Direktive (EU) 2016/680.
9. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad kasutavad käesoleva määruse artikli 13 alusel esitatavat teavet, et täita oma kohustust koostada vajaduse korral andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 27.
10. Brez poseganja v Direktivo (EU) 2016/680 v okviru preiskave za ciljno iskanje osebe, ki je osumljena ali obsojena storitve kaznivega dejanja, uvajalec visokotveganega sistema UI za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo predhodno ali brez nepotrebnega odlašanja in najpozneje v 48 urah zaprosi sodni organ ali upravni organ, katerega odločitev je zavezujoča in je predmet sodnega nadzora, za uporabo tega sistema, razen če se ta uporablja za prvotno identifikacijo morebitnega osumljenca na podlagi objektivnih in preverljivih dejstev, neposredno povezanih s kaznivim dejanjem. Vsaka uporaba mora biti omejena na tisto, kar je nujno potrebno za preiskavo določenega kaznivega dejanja.
10. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, taotleb tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutaja kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdi mõistetud isiku sihipärase otsingu raames selle süsteemi kasutamiseks eelnevalt või põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 48 tunni jooksul luba õigusasutuselt või haldusasutuselt, kelle otsus on siduv ja mille suhtes kohaldatakse kohtulikku kontrolli, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse võimaliku kahtlustatava esmaseks tuvastamiseks kuriteoga otseselt seotud objektiivsete ja kontrollitavate faktide põhjal. Iga kasutamine piirdub sellega, mis on rangelt vajalik konkreetse kuriteo uurimiseks.
Če se dovoljenje, zahtevano na podlagi prvega pododstavka, zavrne, je treba takoj prenehati uporabljati sistem za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo, povezan z zahtevanim dovoljenjem, osebni podatki, povezani z uporabo visokotveganega sistema UI, za katerega je bilo zaprošeno dovoljenje, pa se izbrišejo.
Kui esimese lõigu kohane loataotlus lükatakse tagasi, peatatakse viivitamata taotletud loaga seotud tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine ja selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud isikuandmed, mille jaoks luba taotleti, kustutatakse.
V nobenem primeru se tak visokotvegani sistem UI za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo ne sme uporabljati za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj na neciljen način, brez kakršne koli povezave s kaznivim dejanjem, kazenskim postopkom, resnično in sedanjo ali resnično in predvidljivo grožnjo kaznivega dejanja ali iskanjem določene pogrešane osebe. Zagotovi se, da organi za preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj izključno na podlagi izhodnih podatkov sistema za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo ne smejo sprejeti nobene odločitve, ki bi imela negativen pravni učinek na osebo.
Ühelgi juhul ei tohi sellist suure riskiga tehisintellektisüsteemi tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks kasutada õiguskaitse eesmärkidel kindla suunitluseta, ilma et see oleks mingil viisil seotud kuriteo, kriminaalmenetluse, kuriteo tegeliku ja olemasoleva või tegeliku ja prognoositava ohuga või konkreetse teadmata kadunud isiku otsimisega. Ühtki isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust ei tohi teha üksnes tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.
Ta odstavek ne posega v člen 9 Uredbe (EU) 2016/679 in člen 10 Direktive (EU) 2016/680 za obdelavo biometričnih podatkov.
Käesolev lõige ei piira määruse (EL) 2016/679 artikli 9 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 10 kohaldamist biomeetriliste andmete töötlemisel.
Ne glede na namen ali uvajalca se vsaka uporaba takih visokotveganih sistemov UI dokumentira v ustrezni policijski datoteki ter se na zahtevo da na voljo ustreznemu organu za nadzor trga in nacionalnemu organu za varstvo podatkov, razen razkritja občutljivih operativnih podatkov, povezanih s preprečevanjem, odkrivanjem in preiskovanjem kaznivih dejanj. Ta pododstavek ne posega v pooblastila, ki so z Direktivo (EU) 2016/680 dodeljena nadzornim organom.
Olenemata eesmärgist või juurutajast, dokumenteeritakse selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide iga kasutamine asjaomases politseitoimikus ning tehakse taotluse korral kättesaadavaks asjaomasele turujärelevalveasutusele ja riiklikule andmekaitseasutusele, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Käesolev lõik ei piira direktiiviga (EL) 2016/680 järelevalveasutustele antud volitusi.
Uvajalci ustreznim organom za nadzor trga in nacionalnim organom za varstvo podatkov predložijo letna poročila o uporabi sistemov za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo, razen razkritja občutljivih operativnih podatkov v zvezi z organi za preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj. Poročila se lahko združijo tako, da zajemajo več kot eno uvedbo.
Juurutajad esitavad asjaomastele turujärelevalve- ja riiklikele andmekaitseasutustele aastaaruanded tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta, välistades õiguskaitsega seotud tundlike operatiivandmete avalikustamise. Aruanded võib koondada nii, et need hõlmaksid rohkem kui ühte kasutamist.
Države članice lahko v skladu s pravom Unije uvedejo strožje zakone o uporabi sistemov za naknadno biometrično identifikacijo na daljavo.
Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise kohta piiravamaid õigusakte.
11. Brez poseganja v člen 50 te uredbe uvajalci visokotveganih sistemov UI iz Priloge III, ki sprejemajo odločitve ali pomagajo pri njihovem odločanju v zvezi s fizičnimi osebami, slednje obvestijo, da se zanje uporablja visokotvegani sistem UI. Za visokotvegane sisteme UI, ki se uporabljajo za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj, se uporablja člen 13 Direktive (EU) 2016/680.
11. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 50 kohaldamist, teavitavad selliste III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, mis teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. Õiguskaitse eesmärgil kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680 artiklit 13.
12. Uvajalci sodelujejo z ustreznimi pristojnimi organi pri vseh ukrepih, ki jih ti organi sprejmejo v zvezi z visokotveganim sistemom UI, da bi uresničili to uredbo.
12. Juurutajad teevad asjakohaste pädevate asutustega koostööd kõigis toimingutes, mida kõnealused asutused võtavad ette seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemiga käesoleva määruse rakendamiseks.
Zahteve v zvezi s priglašenimi organi
Teada antud asutusi puudutavad nõuded
1. Priglašeni organ mora biti ustanovljen na podlagi nacionalnega prava države članice in imeti pravno osebnost.
1. Teada antud asutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
2. Priglašeni organi morajo izpolnjevati organizacijske zahteve, zahteve glede upravljanja kakovosti, virov in procesov, potrebnih za izpolnjevanje njihovih nalog, ter ustrezne zahteve glede kibernetske varnosti.
2. Teada antud asutused täidavad organisatsioonilisi, kvaliteedijuhtimise, ressursside ja protsessidega seotud nõudeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, ning vastavaid küberturvalisuse nõudeid.
3. Organizacijska struktura, dodelitev pristojnosti, poročanje in delovanje priglašenih organov morajo zagotavljati zaupanje v učinkovitost priglašenih organov in v rezultate dejavnosti ugotavljanja skladnosti, ki jih izvajajo.
3. Teada antud asutuste organisatsiooniline struktuur, vastutusalade jaotus, aruandlusahelad ja tegevus peavad tagama usalduse teada antud asutuste tegevuse ja nende teostatud vastavushindamistoimingute tulemuste suhtes.
4. Priglašeni organi morajo biti neodvisni od ponudnika visokotveganega sistema UI, v zvezi s katerim izvajajo dejavnosti ugotavljanja skladnosti. Neodvisni morajo biti tudi od vseh drugih operaterjev, ki imajo gospodarski interes pri ocenjevanem visoko tveganem sistemu UI, in od vseh konkurentov ponudnika. To ne izključuje uporabe ocenjenih visokotveganih sistemov UI, nujnih za delovanje organa za ugotavljanje skladnosti, ali uporabe teh sistemov v zasebne namene.
4. Teada antud asutused peavad olema sõltumatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujast, mille vastavushindamisega nad tegelevad. Samuti peavad teada antud asutused olema sõltumatud mis tahes muust operaatorist, kellel on majanduslik huvi hinnatava suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastu, ja kõigist pakkuja konkurentidest. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist ega selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamist isiklikel eesmärkidel.
5. Niti organ za ugotavljanje skladnosti in njegovo najvišje vodstvo niti osebje, pristojno za opravljanje nalog ugotavljanja skladnosti, ne smejo neposredno sodelovati pri zasnovi, razvoju, trženju ali uporabi visokotveganih sistemov UI in tudi ne zastopati strani, ki sodelujejo pri teh dejavnostih. Ne smejo sodelovati pri nobeni dejavnosti, ki bi lahko vplivala na njihovo neodvisno presojo ali integriteto v zvezi z dejavnostmi ugotavljanja skladnosti, za katere so priglašeni. To zlasti velja za svetovalne storitve.
5. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega selle vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise, turustamise või kasutamisega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja vastavushindamistoimingute usaldusväärsusega, mille teostamiseks on neist teada antud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
6. Priglašeni organi s svojo organizacijo in delovanjem zagotavljajo neodvisnost, objektivnost in nepristranskost pri izvajanju svojih dejavnosti. Dokumentirajo in izvajajo strukturo in postopke za zagotovitev nepristranskosti ter za spodbujanje in uporabo načel nepristranskosti v svoji organizaciji, med osebjem in v dejavnostih ocenjevanja.
6. Teada antud asutuste töö korraldatakse ja neid juhitakse nii, et tagada nende tegevuse sõltumatus, objektiivsus ja erapooletus. Teada antud asutused dokumenteerivad ja rakendavad struktuuri ja menetlused, millega tagatakse erapooletus ning mille abil edendatakse ja kohaldatakse erapooletuse põhimõtteid kogu nende organisatsiooni, töötajate ja hindamistoimingute osas.
7. Priglašeni organi morajo imeti vzpostavljene dokumentirane postopke za zagotovitev, da njihovo osebje, odbori, odvisne družbe, podizvajalci, kateri koli povezan organ ali osebje zunanjih organov v skladu s členom 78 ohranjajo zaupnost informacij, pridobljenih med opravljanjem dejavnosti ugotavljanja skladnosti, razen kadar njihovo razkritje zahteva zakon. Njihovo osebje je zavezano varovanju poklicnih skrivnosti v zvezi z vsemi informacijami, pridobljenimi med izvajanjem nalog na podlagi te uredbe, razen v zvezi s priglasitvenimi organi države članice, v kateri izvajajo svoje dejavnosti.
7. Teada antud asutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused, millega tagatakse, et nende töötajad, komiteed, tütarettevõtjad, alltöövõtjad ja kõik nendega seotud asutused või väliste asutuste töötajad austavad kooskõlas artikliga 78 vastavushindamistoimingute teostamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on seadusega nõutud. Teada antud asutuste töötajad on kohustatud kaitsma ametisaladusena teavet, mille nad on saanud käesoleva määruse alusel oma ülesandeid täites, välja arvatud suhetes selle liikmesriigi teavitavate asutustega, kus teada antud asutus tegutseb.
8. Priglašeni organi morajo imeti vzpostavljene postopke za izvajanje dejavnosti, pri katerih se ustrezno upoštevajo velikost ponudnika, sektor, v katerem deluje, njegova struktura in stopnja zahtevnosti zadevnega sistema UI.
8. Teada antud asutustel peavad olema menetlused selliste toimingute teostamiseks, milles võetakse asjakohaselt arvesse pakkuja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri ning asjaomase tehisintellektisüsteemi keerukuse astet.
9. Priglašeni organi sklenejo ustrezno zavarovanje odgovornosti za svoje dejavnosti ugotavljanja skladnosti, razen če odgovornost prevzame država članica, v kateri imajo sedež, v skladu z nacionalnim pravom ali če je ta država članica sama neposredno pristojna za ugotavljanje skladnosti.
9. Teada antud asutused peavad võtma endale asjakohase vastutuskindlustuse seoses oma vastavushindamistoimingutega, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriik, milles nad on asutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, või kui see liikmesriik vastutab ise otseselt vastavushindamise eest.
10. Priglašeni organi morajo biti sposobni izvajati vse naloge na podlagi te uredbe z najvišjo stopnjo profesionalne integritete in potrebno usposobljenostjo na določenem področju, ne glede na to, ali navedene naloge izvajajo priglašeni organi sami ali se izvajajo v njihovem imenu in pod njihovo odgovornostjo.
10. Teada antud asutused peavad olema võimelised täitma kõiki oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase pädevusega nii siis, kui neid ülesandeid täidavad teada antud asutused ise, kui ka siis, kui seda tehakse nende nimel ja nende vastutusel.
11. Priglašeni organi morajo imeti zadostne notranje kompetence, da lahko učinkovito ocenijo naloge, ki jih opravljajo zunanje stranke v njihovem imenu. Stalno morajo imeti na voljo dovolj upravnega, tehničnega, pravnega in znanstvenega osebja, ki ima izkušnje in znanje v zvezi z ustreznimi vrstami sistemov UI, podatki in računalniško obdelavo podatkov ter v zvezi z zahtevami iz oddelka 2.
11. Teada antud asutustel peab olema piisav sisepädevus, et tulemuslikult hinnata väliste isikute poolt nende nimel täidetud ülesandeid. Teada antud asutusele peab olema alaliselt kättesaadav piisavalt haldus-, tehnilisi, õigus- ja teadustöötajaid, kellel on kogemused ja teadmised asjaomaste tehisintellektisüsteemide liikide, andmete ja andmetöötlusega ning seoses 2. jaos sätestatud nõuetega.
12. Priglašeni organi sodelujejo v usklajevalnih dejavnostih iz člena 38. Sodelujejo tudi neposredno v evropskih organizacijah za standardizacijo ali so v njih zastopani oziroma zagotavljajo, da so seznanjeni z ustreznimi standardi in na tekočem z njimi.
12. Teada antud asutused osalevad artiklis 38 osutatud koordineerimistegevuses. Samuti osalevad nad otseselt või esindajate kaudu Euroopa standardiorganisatsioonides või tagavad, et nad on asjakohastest standarditest teadlikud ja nende viimase arenguga kursis.
1. Za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III, točka 1, pri katerih je ponudnik pri dokazovanju skladnosti visokotveganega sistema UI z zahtevami iz oddelka 2 uporabil harmonizirane standarde iz člena 40 ali, kadar je to primerno, skupne specifikacije iz člena 41, ponudnik izbere enega od naslednjih postopkov za ugotavljanje skladnosti na podlagi:
1. Kui pakkuja on rakendanud artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtset kirjeldust, et tõendada III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja üht järgmistest vastavushindamismenetlustest, mis põhineb:
(a)
notranjega nadzora iz Priloge VI ali
a)
VI lisas osutatud sisekontrollil või
(b)
ocenjevanja sistema upravljanja kakovosti in ocenjevanja tehnične dokumentacije s sodelovanjem priglašenega organa iz Priloge VII.
b)
VII lisas osutatud kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamisel ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel ning milles osaleb teada antud asutus.
Pri dokazovanju skladnosti visokotveganega sistema UI z zahtevami iz oddelka 2 ponudnik opravi postopek ugotavljanja skladnosti iz Priloge VII, kadar:
Tõendades suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust 2. jaos sätestatud nõuetele, järgib pakkuja VII lisas sätestatud vastavushindamist järgmistel juhtudel:
(a)
harmonizirani standardi iz člena 40 ne obstajajo in skupne specifikacije iz člena 41 niso na voljo;
a)
artiklis 40 osutatud harmoneeritud standardeid ei ole olemas ja artiklis 41 osutatud ühtsed kirjeldused ei ole kättesaadavad;
(b)
ponudnik ni uporabil harmoniziranega standarda ali ga je uporabil le delno;
b)
pakkuja ei ole harmoneeritud standardit kohaldanud või on seda kohaldanud ainult osaliselt;
(c)
skupne specifikacije iz točke (a) obstajajo, vendar jih ponudnik ni uporabil;
c)
punktis a osutatud ühtsed kirjeldused on olemas, kuid pakkuja ei ole neid kohaldanud;
(d)
je bil eden ali več harmoniziranih standardov iz točke (a) objavljen z omejitvijo in samo za tisti del standarda, ki je bil omejen.
d)
punktis a osutatud harmoneeritud standardid või mõni neist on avaldatud piiranguga ja üksnes standardi selles osas, mida piirang puudutab.
Za namene postopka ugotavljanja skladnosti iz Priloge VII lahko ponudnik izbere katerega koli od priglašenih organov. Kadar pa naj bi visokotvegani sistem UI dali v uporabo organi za preprečevanje, odkrivanje in preiskovanje kaznivih dejanj, organi, pristojni za priseljevanje, ali azilni organi ali institucije, organi, uradi in agencije Unije, je priglašeni organ organ za nadzor trga iz člena 74(8) ali (9), kot je ustrezno.
VII lisas osutatud vastavushindamise jaoks võib pakkuja valida mis tahes teada antud asutuse. Kui aga suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavatsevad kasutusele võtta õiguskaitse-, rände- või varjupaigaasutused või liidu institutsioonid, organid või asutused, tegutseb teada antud asutusena artikli 74 lõikes 8 või kohaldataval juhul lõikes 9 osutatud turujärelevalveasutus.
2. Za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III, točke 2 do 8, ponudniki upoštevajo postopek ugotavljanja skladnosti na podlagi notranje kontrole iz Priloge VI, ki ne predvideva sodelovanja priglašenega organa.
2. III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul järgivad pakkujad VI lisas osutatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamist, mille korral ei ole teada antud asutuse osalemist ette nähtud.
3. Za visokotvegane sisteme UI, zajete v harmonizacijski zakonodaji Unije iz Priloge I, oddelek A, ponudnik upošteva ustrezni postopek ugotavljanja skladnosti, kot se zahteva v navedenih pravnih aktih. Za te visokotvegane sisteme UI se uporabljajo zahteve iz oddelka 2 tega poglavja, ki so del te ocene. Uporablja se tudi Priloga VII, točke 4.3, 4.4, 4.5 in peti odstavek točke 4.6.
3. I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, järgib pakkuja nende õigusaktide kohaselt nõutavat asjaomast vastavushindamismenetlust. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ning need nõuded on vastavushindamise osa. Kohaldatakse ka VII lisa punkte 4.3, 4.4, 4.5 ja punkti 4.6 viiendat lõiku.
Za namene te ocene so priglašeni organi, ki so priglašeni na podlagi teh pravnih aktov, upravičeni nadzorovati skladnost visokotveganih sistemov UI z zahtevami iz oddelka 2, če je bila skladnost teh priglašenih organov z zahtevami iz člena 31(4), (5), (10) in (11) ocenjena v okviru postopka priglasitve na podlagi teh pravnih aktov.
Teada antud asutustel, kellest on teavitatud nende õigusaktide alusel, on selliseks hindamiseks õigus kontrollida, kas suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad 2. jaos sätestatud nõuetele, tingimusel et nende teada antud asutuste vastavust artikli 31 lõigetes 4, 10 ja 11 sätestatud nõuetele on hinnatud nende õigusaktide kohase teavitamismenetluse raames.
Kadar pravni akt iz Priloge I, oddelek A, proizvajalcu proizvoda omogoča, da se odloči za izvzetje iz ugotavljanja skladnosti s strani tretjih oseb, pod pogojem, da je ta proizvajalec uporabil vse harmonizirane standarde, ki zajemajo vse ustrezne zahteve, lahko ta proizvajalec uporabi to možnost le, če je uporabil harmonizirane standarde ali, kadar je to primerno, skupne specifikacije iz člena 41, ki zajemajo vse zahteve iz oddelka 2 tega poglavja.
Kui I lisa A jaos loetletud õigusaktid võimaldavad toote valmistajal loobuda kolmanda isiku tehtavast vastavushindamisest, tingimusel et see valmistaja on rakendanud kõiki harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki olulisi nõudeid, võib see valmistaja nimetatud võimalust kasutada ainult siis, kui ta rakendab ka harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. osas sätestatud nõudeid.
4. Pri visokotveganih sistemih UI, pri katerih je bil že opravljen postopek ugotavljanja skladnosti, se v primeru bistvene spremembe opravi nov postopek ugotavljanja skladnosti, ne glede na to, ali je spremenjeni sistem namenjen nadaljnji distribuciji ali ga še naprej uporablja sedanji uvajalec.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on juba läbinud vastavushindamise, tuleb teha uus vastavushindamine alati, kui süsteeme oluliselt muudetakse, olenemata sellest, kas muudetud süsteemi kavatsetakse edasi turustada või jätkab selle kasutamist praegune juurutaja.
Za visokotvegane sisteme UI, ki se po dajanju na trg ali v uporabo še naprej učijo, spremembe visokotveganega sistema UI in njegove zmogljivosti, ki jih je ponudnik vnaprej določil ob začetnem ugotavljanju skladnosti in so del informacij iz tehnične dokumentacije iz Priloge IV, točka 2(f), ne pomenijo bistvene spremembe.
Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemiga, mis õpib edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, ei käsitata oluliste muudatustena suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatusi, mille pakkuja on eelnevalt esialgse vastavushindamise ajal määratlenud ja mis on osa IV lisa punkti 2 alapunktis f osutatud tehnilises dokumentatsioonis sisalduvast teabest;
5. Na Komisijo se prenese pooblastilo za sprejemanje delegiranih aktov v skladu s členom 97, da zaradi tehničnega napredka spremeni s posodobitvijo prilogi VI in VII.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta VI ja VII lisa ajakohastades neid tehnika arengut silmas pidades.
6. Na Komisijo se prenese pooblastilo za sprejemanje delegiranih aktov v skladu s členom 97 za spremembo odstavkov 1 in 2 tega člena, da se za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III, točke 2 do 8, v celoti ali deloma uvede postopek ugotavljanja skladnosti iz Priloge VII. Komisija take delegirane akte sprejme ob upoštevanju učinkovitosti postopka ugotavljanja skladnosti na podlagi notranje kontrole iz Priloge VI pri preprečevanju ali čim večjem zmanjševanju tveganj za zdravje in varnost ter varstvo temeljnih pravic, ki jih predstavljajo taki sistemi, ter razpoložljivosti ustreznih zmogljivosti in virov med priglašenimi organi.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 muutmiseks, et kohaldada III lisa punktides 2–8 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes VII lisas osutatud vastavushindamist või selle osi. Komisjon arvestab selliseid delegeeritud õigusakte vastu võttes seda, kui mõjus on VI lisas osutatud sisekontrollil põhinev vastavushindamine, et hoida ära või minimeerida tervist, ohutust ja põhiõiguste kaitset ähvardavaid riske, mida sellised süsteemid põhjustavad, ning piisava suutlikkuse ja ressursside kättesaadavust teada antud asutustes.
Obveznosti ponudnikov in uvajalcev nekaterih sistemov UI glede preglednosti
Teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate läbipaistvuskohustused
1. Ponudniki zagotovijo, da so sistemi UI, namenjeni neposredni interakciji s fizičnimi osebami, zasnovani in razviti tako, da so zadevne fizične osebe obveščene, da so v interakciji s sistemom UI, razen če je to očitno z vidika razmeroma dobro obveščene, pozorne in preudarne fizične osebe ob upoštevanju okoliščin in konteksta uporabe. Ta obveznost se ob upoštevanju ustreznih zaščitnih ukrepov za pravice in svoboščine tretjih oseb ne uporablja za sisteme UI, ki so z zakonom odobreni za odkrivanje, preprečevanje, preiskovanje ali pregon kaznivih dejanj, razen če so ti sistemi na voljo javnosti za prijavo kaznivega dejanja.
1. Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega vahetult suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et asjaomastele füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on piisavalt informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.
2. Ponudniki sistemov UI, vključno s sistemi UI za splošne namene, ki ustvarjajo sintetično zvočno, slikovno, video ali besedilno vsebino, zagotovijo, da so izhodni podatki sistema UI označeni v strojno berljivi obliki in jih je mogoče prepoznati kot umetno ustvarjene ali prirejene. Ponudniki zagotovijo, da so njihove tehnične rešitve učinkovite, interoperabilne, robustne in zanesljive, kolikor je to tehnično izvedljivo, pri čemer upoštevajo posebnosti in omejitve različnih vrst vsebin, stroške izvajanja in splošno priznane najsodobnejše tehnološke dosežke, kar se lahko odraža v ustreznih tehničnih standardih. Ta obveznost se ne uporablja, kolikor sistemi UI zagotavljajo podporno funkcijo za standardno urejanje ali ne spreminjajo bistveno vhodnih podatkov, ki jih zagotovi uvajalec, ali njihove semantike ali kadar so z zakonom dovoljeni za odkrivanje, preprečevanje, preiskovanje ali pregon kaznivih dejanj.
2. Tehisintellektisüsteemide, sealhulgas üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes loovad sünteetilist audio-, pildi-, video- või tekstisisu, tagavad, et tehisintellektisüsteemi väljundid on märgitud masinloetavas vormingus ja tuvastatavad kui kunstlikult loodud või manipuleeritud. Pakkujad tagavad, et nende tehnilised lahendused on tõhusad, koostalitlusvõimelised, töökindlad ja usaldusväärsed, niivõrd kui see on tehniliselt teostatav, võttes arvesse eri liiki sisu eripära ja piiranguid, rakendamise kulusid ja tehnika üldtunnustatud taset, mis võib olla kajastatud asjakohastes tehnilistes standardites. Seda kohustust ei kohaldata, kui tehisintellektisüsteemid täidavad standardse redigeerimise abifunktsiooni või ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat või kui see on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks.
3. Uvajalci sistema za prepoznavanje čustev ali sistema za biometrično kategorizacijo o delovanju sistema obvestijo fizične osebe, ki so mu izpostavljene, in obdelujejo osebne podatke v skladu z uredbama (EU) 2016/679 in (EU) 2018/1725 ter Direktivo (EU) 2016/680, kot je ustrezno. Ta obveznost se ob upoštevanju ustreznih zaščitnih ukrepov za pravice in svoboščine tretjih oseb ter v skladu s pravom Unije ne uporablja za sisteme UI, ki se uporabljajo za biometrično kategorizacijo in prepoznavanje čustev ter so z zakonom dovoljeni za odkrivanje, preprečevanje ali preiskovanje kaznivih dejanj.
3. Emotsioonituvastussüsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemi juurutajad annavad süsteemi tööst teada füüsilistele isikutele, kes selle süsteemiga kokku puutuvad, ning töötlevad vajaduse korral isikuandmeid kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiiviga (EL) 2016/680. Seda kohustust ei kohaldata biomeetriliseks liigitamiseks ja emotsioonide tuvastamiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid ja kooskõlas liidu õigusega.
4. Uvajalci sistema UI, ki ustvarja ali prireja slikovno, zvočno ali video vsebino, ki je globoki ponaredek, morajo razkriti, da je bila vsebina umetno ustvarjena ali prirejena. Ta obveznost se ne uporablja, kadar je uporaba zakonsko dovoljena za odkrivanje, preprečevanje, preiskovanje ali pregon kaznivih dejanj. Kadar je vsebina del očitno umetniškega, ustvarjalnega, satiričnega, fiktivnega ali podobnega dela ali programa, so obveznosti glede preglednosti iz tega odstavka omejene na razkritje obstoja take ustvarjene ali prirejene vsebine na ustrezen način, ki ne ovira prikazovanja ali uživanja dela.
4. Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib pildi-, audio- või videosisu, mis kujutab endast süvavõltsingut, avalikustavad, et sisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Kui sisu moodustab osa ilmselgelt kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, piirduvad käesolevas lõikes sätestatud läbipaistvuskohustused sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või kasutamist.
Uvajalci sistema UI, ki ustvarja ali prireja besedilo, ki se objavi z namenom obveščanja javnosti o zadevah javnega interesa, morajo razkriti, da je bilo besedilo umetno ustvarjeno ali prirejeno. Ta obveznost se ne uporablja, kadar je uporaba zakonsko dovoljena za odkrivanje, preprečevanje, preiskovanje ali pregon kaznivih dejanj ali kadar je bila vsebina, ustvarjena z UI, predmet človeške preverbe ali uredniškega pregleda in kadar ima fizična ali pravna oseba uredniško odgovornost za objavo vsebine.
Sellise tehisintellektisüsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib teksti, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, avalikustavad, et tekst on kunstlikult loodud või manipuleeritud. Seda kohustust ei kohaldata, kui kasutamine on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetuskontrolli ning kui sisu avaldamise eest kannab toimetuslikku vastutust füüsiline või juriidiline isik.
5. Informacije iz odstavkov 1 do 4 se dajo na voljo zadevnim fizičnim osebam na jasen in razpoznaven način ter najpozneje ob prvi interakciji ali izpostavljenosti. Informacije morajo biti skladne z veljavnimi zahtevami glede dostopnosti.
5. Lõigetes 1–4 osutatud teave esitatakse asjaomastele füüsilistele isikutele selgel ja eristataval viisil hiljemalt esimese suhtlemise või kokkupuute ajal. Teave peab vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.
6. Odstavki 1 do 4 ne vplivajo na zahteve in obveznosti iz poglavja III in ne posegajo v druge obveznosti glede preglednosti, ki so za uvajalce sistemov UI določene v pravu Unije ali nacionalnem pravu.
6. Lõiked 1–4 ei mõjuta III peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi ega piira muude liidu või riigisiseses õiguses tehisintellektisüsteemide juurutajatele sätestatud läbipaistvuskohustuste kohaldamist.
7. Urad za UI spodbuja in olajšuje pripravo kodeksov prakse na ravni Unije, da se omogoči učinkovito izvajanje obveznosti glede odkrivanja in označevanja umetno ustvarjenih ali prirejenih vsebin. Komisija lahko sprejme izvedbene akte za odobritev teh kodeksov prakse v skladu s postopkom iz člena 56(6). Če meni, da kodeks ni ustrezen, lahko Komisija sprejme izvedbeni akt, s katerim določi skupna pravila za izvajanje navedenih obveznosti v skladu s postopkom pregleda iz člena 98(2).
7. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et lihtsustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist. Komisjonil võib võtta vastu rakendusakte kõnealuste tegevusjuhendite heakskiitmiseks artikli 56 lõikes 6 sätestatud korras. Kui komisjon leiab, et juhend ei ole piisav, võib ta kooskõlas artikli 98 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks ühised õigusnormid kõnealuste kohustuste rakendamiseks.
Regulativni peskovniki za UI
Tehisintellekti regulatiivliivakastid
1. Države članice zagotovijo, da njihovi pristojni organi na nacionalni ravni vzpostavijo vsaj en regulativni peskovnik za UI, ki začne delovati najpozneje 2. avgusta 2026. Ta peskovnik se lahko vzpostavi skupaj s pristojnimi organi drugih držav članic. Komisija lahko za vzpostavitev in delovanje regulativnih peskovnikov za UI zagotovi tehnično podporo, svetovanje in orodja.
1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hakkab toimima hiljemalt 2. augustiks 2026. Nimetatud regulatiivliivakasti võib luua ka koos teise liikmesriigi pädevate asutustega. Komisjon võib pakkuda tehnilist tuge, nõu ja vahendeid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomiseks ja käitamiseks.
Obveznost iz prvega pododstavka se lahko izpolni tudi s sodelovanjem v obstoječem peskovniku, če tako sodelovanje zagotavlja enakovredno nacionalno zastopanost sodelujočih držav članic.
Esimese lõigu kohast kohustust võib täita ka olemasolevas regulatiivliivakastis osalemisega, kui see osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse.
2. Na regionalni ali lokalni ravni ali skupaj s pristojnimi organi drugih držav članic se lahko vzpostavijo tudi dodatni regulativni peskovniki za UI.
2. Samuti võib luua täiendavaid tehisintellekti regulatiivliivakaste piirkondlikul või kohalikul tasandil või ühiselt koos teiste liikmesriikidega.
3. Evropski nadzornik za varstvo podatkov lahko vzpostavi tudi regulativni peskovnik za UI za institucije, organe, urade in agencije Unije ter lahko opravlja vloge in naloge pristojnih nacionalnih organov v skladu s tem poglavjem.
3. Euroopa Andmekaitseinspektor võib samuti luua tehisintellekti regulatiivliivakasti liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning täita riikide pädevate asutuste rolle ja ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga.
4. Države članice zagotovijo, da pristojni organi iz odstavkov 1 in 2 dodelijo zadostna sredstva za učinkovito in pravočasno izpolnjevanje tega člena. Kadar je primerno, pristojni nacionalni organi sodelujejo z drugimi ustreznimi organi in lahko dopustijo udeleženost drugih akterjev ekosistema UI. Ta člen ne vpliva na druge regulativne peskovnike, vzpostavljene na podlagi prava Unije ali nacionalnega prava. Države članice zagotovijo ustrezno raven sodelovanja med organi, ki nadzorujejo te druge peskovnike, in pristojnimi nacionalnimi organi.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused eraldavad piisavalt vahendeid käesoleva artikli tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. Kui see on asjakohane, teevad riikide pädevad asutused koostööd teiste asjaomaste asutustega ja võivad võimaldada muude tehisintellekti ökosüsteemis osalejate kaasamist. Käesolev artikkel ei mõjuta muid liidu või riigisisese õiguse alusel loodud regulatiivliivakaste. Liikmesriigid tagavad asjakohasel tasemel koostöö nende muude regulatiivliivakastide üle järelevalvet teostavate asutuste ja riigi pädevate asutuste vahel.
5. Regulativni peskovniki za UI, vzpostavljeni na podlagi odstavka 1, zagotavljajo nadzorovano okolje, ki spodbuja inovacije ter omogoča razvoj, učenje, testiranje in validacijo inovativnih sistemov UI za določen čas, preden se dajo na trg ali v uporabo, v skladu s posebnim načrtom peskovnika, o katerem se dogovorijo ponudniki ali potencialni ponudniki in pristojni organ. Taki peskovniki lahko vključujejo testiranje v realnih razmerah, ki se v njih nadzoruje.
5. Lõike 1 kohaselt loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid tagavad kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja hõlbustab tehisintellektisüsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist spetsiaalse regulatiivliivakasti kava kohaselt, milles on kokku leppinud pakkujad või võimalikud pakkujad ja pädev asutus. Sellised liivakastid võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist, mille üle teostatakse järelevalvet selles liivakastis.
6. Pristojni organi v regulativnem peskovniku za UI po potrebi zagotovijo smernice, nadzor in podporo, kar zadeva opredeljevanje tveganja – zlasti za temeljne pravice, zdravje in varnost –, testiranje, ukrepe za zmanjšanje tveganj in njihovo učinkovitost glede na obveznosti in zahteve iz te uredbe ter po potrebi iz drugega prava Unije in nacionalnega prava, katerih upoštevanje se nadzoruje v peskovniku.
6. Pädevad asutused pakuvad vajaduse korral tehisintellekti regulatiivliivakasti raames suuniseid, järelevalvet ja tuge, et teha kindlaks riskid, mis avalduvad eelkõige põhiõigustele, tervisele ja ohutusele, testimisele, leevendusmeetmetele ja nende tulemuslikkusele seoses käesoleva määruse kohustuste ja nõuetega ning vajaduse korral muu liivakastis jälgitava liidu ja liikmesriikide õigusega.
7. Pristojni organi ponudnikom in potencialnim ponudnikom, ki sodelujejo v regulativnem peskovniku za UI, zagotovijo smernice o regulativnih pričakovanjih ter o tem, kako izpolniti zahteve in obveznosti iz te uredbe.
7. Pädevad asutused annavad tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele suuniseid regulatiivsete ootuste ning käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise kohta.
Pristojni organ na zahtevo ponudnika ali potencialnega ponudnika sistema UI predloži pisno dokazilo o dejavnostih, ki so bile uspešno izvedene v peskovniku. Predloži tudi poročilo o izstopu, v katerem podrobno opiše dejavnosti, izvedene v peskovniku, ter povezane rezultate in učne izide. Ponudniki lahko tako dokumentacijo uporabijo za to, da s postopkom ugotavljanja skladnosti ali z ustreznimi dejavnostmi nadzora trga dokažejo skladnost s to uredbo. V zvezi s tem organi za nadzor trga in priglašeni organi pozitivno upoštevajo poročila o izstopu in pisna dokazila, ki jih predloži pristojni nacionalni organ, da bi v razumni meri pospešili postopke ugotavljanja skladnosti.
Tehisintellektisüsteemi pakkuja või võimaliku pakkuja taotluse korral esitab pädev asutus kirjaliku tõendi regulatiivliivakastis edukalt läbi viidud tegevuste kohta. Riigi pädev asutus esitab ka väljumisaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult regulatiivliivakastis toimunud tegevusi ning sellega seotud tulemusi ja õpitulemusi. Pakkujad võivad kasutada sellist dokumentatsiooni, et tõendada oma vastavust käesolevale määrusele vastavushindamisprotsessi või asjakohaste turujärelevalvetoimingute kaudu. Sellega seoses võtavad turujärelevalveasutused ja teada antud asutused positiivselt arvesse riigi pädeva asutuse esitatud väljumisaruandeid ja kirjalikke tõendeid, et vastavushindamismenetlusi mõistlikul määral kiirendada.
8. Komisija in Odbor sta ob upoštevanju določb o zaupnosti iz člena 78 in s soglasjem ponudnika ali potencialnega ponudnika pooblaščena za dostop do poročil o izstopu in jih, če je to primerno, upoštevata pri izvajanju svojih nalog na podlagi te uredbe. Če se ponudnik ali potencialni ponudnik in pristojni nacionalni organ izrecno strinjata, se lahko poročilo o izstopu objavi na enotni informacijski platformi iz tega člena.
8. Vastavalt artikli 78 konfidentsiaalsussätetele ning pakkuja või võimaliku pakkuja nõusolekul on komisjonil ja nõukojal õigus saada juurdepääs väljumisaruannetele ning nad võtavad neid asjakohasel juhul arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kui nii pakkuja või võimalik pakkuja kui ka riigi pädev asutus on sellega sõnaselgelt nõus, võib väljumisaruande teha käesolevas artiklis osutatud ühtse teabeplatvormi kaudu üldsusele kättesaadavaks.
9. Namen vzpostavitve regulativnih peskovnikov za UI je prispevati k naslednjim ciljem:
9. Tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
(a)
izboljšanju pravne varnosti, da se doseže regulativna skladnost s to uredbo ali po potrebi z drugim veljavnim pravom Unije in nacionalnim pravom;
a)
õiguskindluse parandamine, et saavutada käesolevale määruse või vajaduse korral muu kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse järgimine;
(b)
podpiranju izmenjave najboljših praks s sodelovanjem z organi, vključenimi v regulativni peskovnik za UI;
b)
parimate tavade jagamise toetamine tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevate ametiasutustega tehtava koostöö kaudu;
(c)
spodbujanju inovacij in konkurenčnosti ter olajšanju razvoja ekosistema UI;
c)
innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine ning tehisintellekti ökosüsteemi arendamise hõlbustamine;
(d)
prispevanju k regulativnemu učenju, ki temelji na dokazih;
d)
tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamine;
(e)
olajšanju in pospešitvi dostopa sistemov UI do trga Unije, zlasti če so njihovi ponudniki MSP, vključno z zagonskimi podjetji.
e)
tehisintellektisüsteemide liidu turule juurdepääsu hõlbustamine ja kiirendamine, eelkõige siis, kui neid pakuvad VKEd, sealhulgas idufirmad;
10. Če inovativni sistemi UI vključujejo obdelavo osebnih podatkov ali kako drugače spadajo v nadzorno pristojnost drugih nacionalnih organov ali pristojnih organov, ki zagotavljajo ali podpirajo dostop do podatkov, nacionalni pristojni organi zagotovijo, da so nacionalni organi za varstvo podatkov in ti drugi nacionalni ali pristojni organi povezani z delovanjem regulativnega peskovnika za UI in vključeni v nadzor omenjenih vidikov v okviru svojih nalog in pooblastil.
10. Riikide pädevad asutused tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või kuuluvad muul moel muude selliste riiklike asutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud riiklikud või pädevad asutused seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti toimimisega ning osalevad oma asjakohaste ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalves.
11. Regulativni peskovniki za UI ne vplivajo na pooblastila pristojnih organov, ki nadzirajo peskovnike, za nadzor ali popravne ukrepe, tudi na regionalni ali lokalni ravni ne. Vsa pomembna tveganja za zdravje in varnost ter temeljne pravice, prepoznana med razvojem in testiranjem takih sistemov UI, se ustrezno zmanjšajo. Nacionalni pristojni organi so pooblaščeni, da začasno ali trajno prekinejo postopek testiranja ali sodelovanje v peskovniku, če tveganj ni mogoče učinkovito zmanjšati, in o taki odločitvi obvestijo Urad za UI. Nacionalni pristojni organi svoja nadzorna pooblastila izvajajo v mejah ustreznega prava in pri izvajanju pravnih določb v zvezi z določenim projektom peskovnika za UI uporabljajo svoja diskrecijska pooblastila, da bi podprli inovacije na področju UI v Uniji.
11. Tehisintellekti regulatiivliivakastid ei mõjuta regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate pädevate asutuste järelevalve- või parandusvolitusi, sealhulgas piirkondlikul ega kohalikul tasandil. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tehakse kindlaks oluline risk tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, tuleb selle põhjal võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid. Riikide pädevatel asutustel on õigus testimisprotsess ajutiselt või alaliselt peatada või regulatiivliivakastis osalemine peatada, kui tõhus leevendamine ei ole võimalik, ning nad teavitavad sellisest otsusest tehisintellektiametit. Riikide pädevad asutused kasutavad oma järelevalvevolitusi asjakohase õigusega ettenähtud piirides, kasutades konkreetse tehisintellekti regulatiivliivakasti projekti suhtes õigusnormide rakendamisel oma kaalutlusõigust, et toetada tehisintellektialast innovatsiooni liidus.
12. Ponudniki in potencialni ponudniki, ki sodelujejo v regulativnem peskovniku za UI, so na podlagi veljavnega prava Unije in nacionalnega prava o odgovornosti še naprej odgovorni za škodo, povzročeno tretjim osebam zaradi eksperimentov, ki se izvajajo v peskovniku. Kadar pa potencialni ponudniki spoštujejo posebni načrt in pogoje za sodelovanje ter v dobri veri sledijo smernicam nacionalnih pristojnih organov, organi ne naložijo upravnih kazni za kršitev te uredbe. Kadar so bili v nadzor sistema UI v peskovniku dejavno vključeni drugi pristojni organi, odgovorni za drugo pravo Unije in nacionalno pravo, in so zagotovili smernice za skladnost, se v zvezi s tem pravom ne naložijo upravne kazni.
12. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalevad pakkujad ja võimalikud pakkujad vastutavad kohaldatava liidu ja riigisisese vastutust käsitleva õiguse alusel igasuguse kahju eest, mida regulatiivliivakastis toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele tekitada. Juhul kui võimalikud pakkujad järgivad konkreetset plaani ja osalemise tingimusi ning järgivad heauskselt riigi pädeva asutuse antud juhiseid, ei kohalda kõnealused asutused siiski käesoleva rikkumise korral haldustrahve. Juhul kui muud pädevad asutused, kes vastutavad muu liidu ja riigisisese õiguse eest, osalesid aktiivselt regulatiivliivakastis testitava tehisintellektisüsteemi järelevalves ja andsid suuniseid nõuete täitmiseks, ei määrata selle õigusega seoses haldustrahve.
13. Regulativni peskovniki za UI so zasnovani in se izvajajo tako, da po potrebi olajšujejo čezmejno sodelovanje med pristojnimi nacionalnimi organi.
13. Tehisintellekti regulatiivliivakastid projekteeritakse ja rakendatakse nii, et need hõlbustavad piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel, kui see on asjakohane.
14. Nacionalni pristojni organi usklajujejo svoje dejavnosti in sodelujejo v okviru Odbora.
14. Riikide pädevad asutused koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd nõukojas.
15. Pristojni nacionalni organi o vzpostavitvi peskovnika obvestijo Urad za UI in Odbor ter ju lahko zaprosijo za podporo in smernice. Urad za UI objavi seznam načrtovanih in obstoječih peskovnikov ter ga posodablja, da bi spodbudil večjo interakcijo v regulativnih peskovnikih za UI in čezmejno sodelovanje.
15. Riikide pädevad asutused teavitavad tehisintellektiametit ja nõukoda regulatiivliivakasti loomisest ning võivad paluda neilt tuge ja suuniseid. Tehisintellektiamet teeb kavandatavate ja olemasolevate regulatiivliivakastide loetelu üldsusele kättesaadavaks ning ajakohastab seda, et soodustada tehisintellekti regulatiivliivakastides tihedamat suhtlust ja piiriülest koostööd.
16. Pristojni nacionalni organi Uradu za UI in Odboru predložijo letna poročila, najprej eno leto po vzpostavitvi regulativnega peskovnika za UI, nato pa vsako leto do njegove ukinitve, tako kot tudi končno poročilo. Ta poročila vsebujejo informacije o napredku in rezultatih izvajanja teh peskovnikov, vključno z najboljšimi praksami, incidenti, pridobljenimi izkušnjami in priporočili o njihovi vzpostavitvi ter po potrebi o uporabi in morebitni reviziji te uredbe, vključno s povezanimi delegiranimi in izvedbenimi akti, in o uporabi drugega prava Unije, ki ga v peskovniku nadzorujejo pristojni organi. Pristojni nacionalni organi ta letna poročila ali njihove povzetke objavijo na spletu. Komisija pri izvajanju svojih nalog na podlagi te uredbe, kadar je primerno, upošteva ta letna poročila.
16. Riikide pädevad asutused esitavad tehisintellektiametile ja nõukojale aastaaruanded ühe aasta möödumisel tehisintellekti regulatiivliivakasti loomisest ja seejärel igal aastal kuni selle tegevuse lõpetamiseni, ja lõpparuande. Nimetatud aruannetes esitatakse teave nende regulatiivliivakastide rakendamise edusammude ja tulemuste kohta, sealhulgas heade tavade, intsidentide, saadud kogemuste ja soovituste kohta seoses nende ülesehituse ning asjakohasel juhul ka käesoleva määruse, sealhulgas selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamise ja võimaliku muutmise kohta ning muu sellise liidu õiguse kohaldamise kohta, mille üle pädevad asutused teevad regulatiivliivakastis järelevalvet. Riikide pädevad asutused teevad need aastaaruanded või nende kokkuvõtted üldsusele internetis kättesaadavaks. Komisjon võtab vajaduse korral aastaaruandeid arvesse oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel.
17. Komisija razvije enotni in namenski vmesnik, ki vsebuje vse ustrezne informacije v zvezi z regulativnimi peskovniki za UI, da bi lahko deležniki vstopali v interakcijo z regulativnimi peskovniki za UI in vlagali poizvedbe pri pristojnih organih ter zaprošali za nezavezujoče smernice glede skladnosti inovativnih proizvodov, storitev in poslovnih modelov, ki vključujejo tehnologije UI, v skladu s členom 62(1), točka (c). Komisija se po potrebi proaktivno usklajuje s pristojnimi nacionalnimi organi.
17. Komisjon töötab välja ühtse ja sihtotstarbelise liidese, mis sisaldab kogu asjakohast teavet tehisintellekti regulatiivliivakastide kohta, et võimaldada sidusrühmadel tehisintellekti regulatiivliivakastidega suhelda ja esitada pädevatele asutustele päringuid ning küsida mittesiduvaid suuniseid tehisintellektitehnoloogiaid sisaldavate uuenduslike toodete, teenuste ja ärimudelite nõuetele vastavuse kohta, kooskõlas artikli 62 lõik 1 punktiga c. Komisjon kooskõlastab proaktiivselt oma tegevust riikide pädevate asutustega, kui see on asjakohane.
Poročanje o resnih incidentih
Tõsistest intsidentidest teatamine
1. Ponudniki visokotveganih sistemov UI, ki so dani na trg Unije, organom za nadzor trga držav članic, v katerih je prišlo do navedenega incidenta, poročajo o vsakem resnem incidentu.
1. Liidu turule lastud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad teatavad igast tõsisest intsidendist nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus intsident aset leidis.
2. Poročilo iz odstavka 1 se sestavi takoj, ko ponudnik ugotovi obstoj vzročne zveze med sistemom UI in resnim incidentom ali razumno verjetnost take zveze, v vsakem primeru pa najpozneje 15 dni po tem, ko ponudnik ali, kadar je ustrezno, uvajalec izve za resen incident.
2. Lõikes 1 osutatud teatamine peab toimuma kohe pärast seda, kui pakkuja on teinud kindlaks, et tehisintellektisüsteemi ja tõsise intsidendi vahel on põhjuslik seos või et selline seos on põhjendatult tõenäoline, ning igal juhul hiljemalt 15 päeva pärast seda, kui pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teadlikuks.
Pri roku za poročanje iz prvega pododstavka se upošteva resnost incidenta.
Esimeses lõigus osutatud teatamise tähtaja puhul võetakse arvesse tõsise intsidendi raskusastet.
3. Ne glede na odstavek 2 tega člena se v primeru močno razširjene kršitve ali resnega incidenta, kakor je opredeljen v členu 3, točka 49(b), poročilo iz odstavka 1 predloži nemudoma, najpozneje pa dva dni po tem, ko ponudnik ali, kadar je ustrezno, uvajalec izve za ta incident.
3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 toimub ulatusliku rikkumise või artikli 3 punkti 49 alapunktis b määratletud tõsise intsidendi korral käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamine viivitamata ja mitte hiljem kui kaks päeva pärast seda, kui pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teada.
4. Ne glede na odstavek 2 se v primeru smrti osebe poročilo predloži takoj, ko ponudnik ali uvajalec ugotovi ali posumi, da obstaja vzročna zveza med visokotveganim sistemom UI in resnim incidentom, vendar najpozneje 10 dni po datumu, ko ponudnik ali, kadar je ustrezno, uvajalec izve za resen incident.
4. Olenemata lõikest 2 toimub inimese surma korral teatamine viivitamata pärast seda, kui pakkuja või juurutaja on teinud kindlaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja tõsise intsidendi vahelise põhjusliku seose, või kohe, kui ta kahtlustab sellise seose olemasolu, kuid mitte hiljem kui kümme päeva pärast päeva, mil pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja saab tõsisest intsidendist teada.
5. Kadar je to potrebno zaradi pravočasnega poročanja, lahko ponudnik ali, kadar je ustrezno, uvajalec najprej predloži nepopolno začetno poročilo, nato pa predloži še popolnega.
5. Kui see on vajalik õigeaegse teatamise tagamiseks, võib pakkuja või kohaldataval juhul juurutaja esitada esialgse mittetäieliku aruande, millele järgneb täielik aruanne.
6. Po poročanju o resnem incidentu na podlagi odstavka 1 ponudnik nemudoma izvede potrebne preiskave v zvezi z resnim incidentom in zadevnim sistemom UI. To vključuje oceno tveganja incidenta in popravne ukrepe.
6. Pärast lõike 1 kohast tõsisest intsidendist teatamist korraldab pakkuja viivitamata tõsise intsidendi ja asjaomase tehisintellektisüsteemi vajaliku uurimise. See hõlmab intsidendi riskihindamist ja parandusmeetmeid.
Ponudnik med preiskavami iz prvega pododstavka sodeluje s pristojnimi organi in po potrebi z zadevnim priglašenim organom ter brez predhodne obvestitve pristojnih organov ne izvede nobene raziskave, ki vključuje spremembo zadevnega sistema UI na način, ki bi lahko vplival na poznejšo oceno vzrokov za incident.
Pakkuja teeb esimeses lõigus osutatud uurimise käigus koostööd pädevate asutustega ja asjaomase teada antud asutusega, kui see on asjakohane, ning ei korralda ühtegi uurimist, mille käigus muudetakse asjaomast tehisintellektisüsteemi selliselt, et see võiks mõjutada intsidendi põhjuste järgnevat hindamist, enne kui ta on sellisest tegevusest teavitanud pädevat asutust.
7. Zadevni organ za nadzor trga po prejemu uradnega obvestila o resnem incidentu iz člena 3, točka 49(c), obvesti nacionalne javne organe ali telesa iz člena 77(1). Komisija pripravi posebne smernice za lažje izpolnjevanje obveznosti iz odstavka 1 tega člena. Navedene smernice se izdajo do 2. avgusta 2025 in se redno ocenjujejo.
7. Kui asjaomane turujärelevalveasutus saab teate artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud tõsise intsidendi kohta, teatab ta sellest artikli 77 lõikes 1 osutatud riiklikele ametiasutustele või organitele. Komisjon koostab spetsiaalse juhendi, et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmist. Juhend antakse välja 2. augustiks 2025 ja seda hinnatakse korrapäraselt.
8. Organ za nadzor trga sprejme ustrezne ukrepe, kot je določeno v členu 19 Uredbe (EU) 2019/1020, v sedmih dneh od datuma prejema uradnega obvestila iz odstavka 1 tega člena in upošteva postopke uradnega obveščanja iz navedene uredbe.
8. Turujärelevalveasutus võtab määruse (EL) 2019/1020 artiklis 19 ette nähtud asjakohased meetmed seitsme päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate saamise kuupäevast ning järgib kõnealuses määruses sätestatud teavitamiskorda.
9. Za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III, ki jih dajejo na trg ali v uporabo ponudniki, za katere veljajo zakonodajni instrumenti Unije, v katerih so določene obveznosti glede poročanja, enakovredne tistim iz te uredbe, se uradno obveščanje o resnih incidentih zahteva le za incidente iz člena 3, točka 49(c).
9. III lisas osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mille lasevad turule või võtavad kasutusele pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigusakte, millega nähakse ette käesolevas määruses sätestatuga samaväärsed teatamiskohustused, piirdub tõsistest intsidentidest teatamine artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud intsidentidega.
10. Za visokotvegane sisteme UI, ki so varnostne komponente pripomočkov ali so sami pripomočki, zajeti v uredbah (EU) 2017/745 in (EU) 2017/746, je uradno obvestilo o resnih incidentih omejeno na tiste iz člena 3, točka 49(c), te uredbe in se pošlje pristojnemu nacionalnemu organu, ki ga v ta namen izberejo države članice, v katerih se je navedeni incident zgodil.
10. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mis on selliste seadmete turvakomponendid või mis on ise sellised seadmed, mille suhtes kohaldatakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, teavitatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkti 49 alapunktis c osutatud tõsistest intsidentidest ning nendest teatatakse riigi pädevale asutusele, kelle liikmesriik, kus intsident aset leidis, on selleks otstarbeks valinud.
11. Pristojni nacionalni organi v skladu s členom 20 Uredbe (EU) 2019/1020 nemudoma uradno obvestijo Komisijo o vsakem resnem incidentu, ne glede na to, ali so v zvezi z njim ukrepali ali ne.
11. Riigi pädevad asutused teatavad tõsisest intsidendist viivitamata komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 20, sõltumata sellest, kas nad on intsidendi suhtes meetmeid võtnud või mitte.
Nadzor trga in nadzor sistemov UI na trgu Unije
Tehisintellektisüsteemide turujärelevalve ja kontroll liidu turul
1. Za sisteme UI, zajete s to uredbo, se uporablja Uredba (EU) 2019/1020. Za učinkovito izvrševanje te uredbe velja naslednje:
1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020. Käesoleva määruse tulemusliku täitmise tagamiseks:
(a)
vsako sklicevanje na gospodarski subjekt na podlagi Uredbe (EU) 2019/1020 se razume kot sklicevanje na vse operaterje, opredeljene v členu 2(1) te uredbe;
a)
käsitatakse kõiki määruse (EL) 2019/1020 kohaseid viiteid ettevõtjatele viidetena, mis hõlmavad kõiki käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud operaatoreid;
(b)
vsako sklicevanje na proizvod na podlagi Uredbe (EU) 2019/1020 se razume kot sklicevanje na vse sisteme UI, ki spadajo na področje uporabe te uredbe.
b)
käsitatakse kõiki määruse (EL) 2019/1020 kohaseid viiteid toodetele viidetena, mis hõlmavad kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme.
2. Organi za nadzor trga v okviru svojih obveznosti poročanja na podlagi člena 34(4) Uredbe (EU) 2019/1020 Komisiji in ustreznim nacionalnim organom za konkurenco vsako leto poročajo o vseh informacijah, ugotovljenih med dejavnostmi nadzora trga, ki bi lahko bile zanimive za uporabo prava Unije o pravilih konkurence. Komisiji vsako leto poročajo tudi o primerih uporabe prepovedanih praks, do katerih je prišlo v zadevnem letu, in o sprejetih ukrepih.
2. Osana määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 lõike 4 kohastest aruandluskohustustest esitavad turujärelevalveasutused komisjonile ja asjaomastele riiklikele konkurentsiasutustele igal aastal kogu turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi liidu konkurentsiõiguse kohaldamise seisukohast. Samuti esitavad nad komisjonile igal aastal aruande kõnealusel aastal esinenud keelatud tavade kasutamise ja võetud meetmete kohta.
3. Za visokotvegane sisteme UI, ki so povezani s proizvodi, zajetimi v harmonizacijski zakonodaji Unije iz Priloge I, oddelek A, je organ za nadzor trga za namene te uredbe organ, odgovoren za dejavnosti nadzora trga in imenovan v skladu z navedenimi pravnimi akti.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel on I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul turujärelevalveasutuseks nende õigusaktide alusel määratud ametiasutus, kes vastutab turujärelevalvetoimingute eest.
Z odstopanjem od prvega pododstavka in v ustreznih okoliščinah lahko države članice imenujejo drug ustrezen organ, ki deluje kot organ za nadzor trga, če zagotovijo usklajevanje z ustreznimi sektorskimi organi za nadzor trga, odgovornimi za izvrševanje harmonizacijske zakonodaje Unije iz Priloge I.
Erandina esimesest lõigust ja sobivate asjaolude korral võivad liikmesriigid määrata turujärelevalveülesandeid täitma mõne muu asutuse, tingimusel et nad tagavad koordineerimise asjaomaste valdkondlike turujärelevalveasutustega, kes vastutavad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise eest.
4. Postopki iz členov 79 do 83 te uredbe se ne uporabljajo za sisteme UI, ki so povezani s proizvodi, zajetimi v harmonizacijski zakonodaji Unije iz Priloge I, oddelek A, če so v takih pravnih aktih že določeni postopki, na podlagi katerih se zagotovi enakovredna raven zaščite in ki imajo isti cilj. V takih primerih se namesto tega uporabijo ustrezni sektorski postopki.
4. Käesoleva määruse artiklites 79–83 osutatud menetlusi ei kohaldata selliste tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on seotud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kui selliste õigusaktidega on juba ette nähtud menetlused, mis tagavad samaväärse kaitsetaseme ja millel on sama eesmärk. Sellistel juhtudel kohaldatakse selle asemel asjakohaseid valdkondlikke menetlusi.
5. Brez poseganja v pooblastila organov za nadzor trga na podlagi člena 14 Uredbe (EU) 2019/1020 lahko organi za nadzor trga, da se zagotovi učinkovito izvrševanje te uredbe, pooblastila iz člena 14(4), točki (d) in (j), navedene uredbe po potrebi izvajajo na daljavo.
5. Ilma et see piiraks turujärelevalveasutuste määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 kohaseid volitusi, võivad turujärelevalveasutused käesoleva määruse tõhusa täitmise tagamiseks kasutada kõnealuse määruse artikli 14 lõike 4 punktides d ja j osutatud volitusi vastavalt vajadusele kaugühenduse teel.
6. Za visokotvegane sisteme UI, ki jih dajo na trg ali v uporabo oziroma jih uporabljajo finančne institucije, ki jih ureja pravo Unije o finančnih storitvah, je organ za nadzor trga za namene te uredbe zadevni nacionalni organ, odgovoren za finančni nadzor navedenih institucij na podlagi navedene zakonodaje, če je dajanje sistema UI na trg ali v uporabo oziroma njegova uporaba neposredno povezana z zagotavljanjem navedenih finančnih storitev.
6. Käesoleva määruse kohaldamisel on liidu finantsteenuste valdkonna õigusega reguleeritud finantsasutuste poolt turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul turujärelevalveasutuseks riigi asjaomane ametiasutus, kes vastutab kõnealuste õigusaktide kohaselt nende asutuste finantsjärelevalve eest, niivõrd, kuivõrd tehisintellektisüsteemi turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine on otseselt seotud kõnealuste finantsteenuste osutamisega.
7. Z odstopanjem od odstavka 6 lahko država članica v ustreznih okoliščinah in pod pogojem, da je zagotovljeno usklajevanje, za organ za nadzor trga za namene te uredbe določi drug zadevni organ.
7. Erandina lõikest 6 võib liikmesriik sobivate asjaolude korral ja tingimusel, et tagatud on koordineerimine, määrata käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks mõne teise asjaomase asutuse.
Nacionalni organi za nadzor trga, ki nadzorujejo regulirane kreditne institucije, ki jih ureja Direktiva 2013/36/EU, in sodelujejo v enotnem mehanizmu nadzora, vzpostavljenem z Uredbo (EU) št. 1024/2013, bi morali Evropski centralni banki brez odlašanja sporočiti vse informacije, ugotovljene v okviru svojih dejavnosti nadzora trga, ki bi lahko bile zanimive za naloge bonitetnega nadzora Evropske centralne banke, kot so določene v navedeni uredbi.
Riiklikud turujärelevalveasutused, kes teostavad järelevalvet direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud krediidiasutuste üle ja kes osalevad määrusega (EL) nr 1024/2013 loodud ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid viivitamata esitama Euroopa Keskpangale turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda võimalikku huvi seoses kõnealuses määruses sätestatud Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannetega.
8. Za visokotvegane sisteme UI iz točke 1 Priloge III k tej uredbi, če se sistemi uporabljajo za namene preprečevanja, odkrivanja in preiskovanja kaznivih dejanj, upravljanja meja ter pravosodja in demokracije, in za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III, točke 6, 7 in 8, k tej uredbi države članice kot organe za nadzor trga za namene te uredbe imenujejo bodisi pristojne nadzorne organe za varstvo podatkov na podlagi Uredbe (EU) 2016/679 ali Direktive (EU) 2016/680 bodisi kateri koli drugi organ, ki je imenovan na podlagi enakih pogojev iz členov 41 do 44 Direktive (EU) 2016/680. Dejavnosti nadzora trga nikakor ne vplivajo na neodvisnost pravosodnih organov in tudi drugače ne posegajo v njihove dejavnosti, kadar delujejo v okviru svoje sodne pristojnosti.
8. Käesoleva määruse III lisa punktis 1 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, kui neid süsteeme kasutatakse õiguskaitse ja piirihalduse eesmärgil ning õigusemõistmiseks ja demokraatlikeks protsessideks, ning käesoleva määruse III lisa punktides 6, 7 ja 8 loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, määravad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel turujärelevalveasutuseks kas määruse (EL) 2016/679 või direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt pädeva andmekaitse järelevalveasutuse või mis tahes muu direktiivi (EL) 2016/680 artiklites 41–44 sätestatud samadel tingimustel määratud asutuse. Turujärelevalvetoimingud ei mõjuta mingil viisil õigusasutuste sõltumatust ega sekku muul viisil nende tegevusse, kui nad tegutsevad õigusemõistjana.
9. Kadar institucije, organi, uradi in agencije Unije spadajo na področje uporabe te uredbe, Evropski nadzornik za varstvo podatkov deluje kot njihov organ za nadzor trga, razen v zvezi s Sodiščem Evropske unije, kadar to izvaja svojo sodno pristojnost.
9. Kui liidu institutsioonid, organid ja asutused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tegutseb nende järelevalve teostamisel pädeva asutusena Euroopa Andmekaitseinspektor, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu puhul, kui kohus täidab õigusemõistmise funktsiooni.
10. Države članice olajšujejo usklajevanje med organi za nadzor trga, imenovanimi na podlagi te uredbe, in drugimi ustreznimi nacionalnimi organi ali telesi, ki nadzorujejo uporabo harmonizacijske zakonodaje Unije iz Priloge I ali drugega prava Unije, ki bi lahko bilo pomembno za visokotvegane sisteme UI iz Priloge III.
10. Liikmesriigid hõlbustavad koordineerimist käesoleva määruse alusel määratud turujärelevalveasutuste ja muude asjaomaste riiklike asutuste või organite vahel, kes teevad järelevalvet I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide või muu III lisas osutatud liidu õiguse kohaldamise üle, mis võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemide seisukohast olulised olla.
11. Organi za nadzor trga in Komisija lahko predlagajo skupne dejavnosti – vključno s skupnimi preiskavami, ki jih izvajajo organi za nadzor trga sami ali skupaj s Komisijo –, katerih cilj je spodbujanje skladnosti, odkrivanje neskladnosti, ozaveščanje ali zagotavljanje smernic v zvezi s to uredbo, kar zadeva posebne kategorije visokotveganih sistemov UI, za katere se ugotovi, da predstavljajo resno tveganje v dveh ali več državah članicah v skladu s členom 9 Uredbe (EU) 2019/1020. Urad za UI zagotavlja usklajevalno podporo za skupne preiskave.
11. Turujärelevalveasutused ja komisjon saavad teha ettepanekuid ühismeetmete, sealhulgas ühisuurimiste kohta, mida viivad läbi kas turujärelevalveasutused või turujärelevalveasutused koos komisjoniga ja mille eesmärk on edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid käesoleva määruse kohta seoses selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetsete kategooriatega, mille puhul on leitud, et need kujutavad endast kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9 tõsist riski kahes või enamas liikmesriigis. Tehisintellektiamet tagab ühisuurimiste koordineerimistoe.
12. Brez poseganja v pooblastila na podlagi Uredbe (EU) 2019/1020 ter kadar je to ustrezno in omejeno na to, kar je potrebno za izpolnjevanje njihovih nalog, ponudniki organom za nadzor trga omogočijo polni dostop do dokumentacije ter naborov učnih, testnih in validacijskih podatkov, ki se uporabljajo za razvoj visokotveganih sistemov UI, vključno z vmesniki za aplikacijsko programiranje (API) ali drugimi ustreznimi tehničnimi sredstvi in orodji, ki omogočajo oddaljeni dostop, kadar je to primerno in ob upoštevanju varnostnih zaščitnih ukrepov.
12. Ilma et see piiraks määrusega (EL) 2019/1020 antud volitusi ning kui see on asjakohane ja piirdub nende ülesannete täitmiseks vajalikuga, annavad pakkujad turujärelevalveasutustele täieliku juurdepääsu dokumentatsioonile ning suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks kasutatavatele treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikele, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kohaldades turvameetmeid, rakendusliideste (API) või muude sobivate kaugjuurdepääsu võimaldavate tehniliste vahendite ja tööriistade kaudu.
13. Organom za nadzor trga se dostop do izvorne kode visokotveganega sistema UI odobri na podlagi obrazložene zahteve in samo, če sta izpolnjena oba naslednja pogoja:
13. Juurdepääs suure riskiga tehisintellektisüsteemi lähtekoodile antakse turujärelevalveasutustele põhjendatud taotluse alusel ja ainult juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
(a)
dostop do izvorne kode je potreben za oceno skladnosti visokotveganega sistema UI z zahtevami iz poglavja III, oddelek 2, in
a)
juurdepääs lähtekoodile on vajalik selleks, et hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele, ning
(b)
postopki testiranja ali revizije in preverjanja na podlagi podatkov in dokumentacije, ki jih je predložil ponudnik, so bili izčrpani ali so se izkazali za nezadostne.
b)
pakkuja esitatud andmetel ja dokumentatsioonil põhinevad testimis- või auditeerimismenetlused ja kontrollid on ammendatud või osutunud ebapiisavaks.
14. Vse informacije ali dokumentacija, ki jih pridobijo organi za nadzor trga, se obravnavajo v skladu z obveznostmi glede zaupnosti iz člena 78.
14. Turujärelevalveasutuste poolt saadud teavet ja dokumentatsiooni käsitletakse kooskõlas artiklis 78 sätestatud konfidentsiaalsuskohustustega.
Nacionalni postopek za obravnavo sistemov UI, ki predstavljajo tveganje
Riski kujutavate tehisintellektisüsteemidega tegelemise riikliku tasandi menetlus
1. Sistemi UI, ki predstavljajo tveganje, se štejejo za „proizvod, ki predstavlja tveganje“, kot je opredeljen v členu 3, točka 19, Uredbe (EU) 2019/1020, če predstavljajo tveganje za zdravje, varnost ali temeljne pravice oseb.
1. Riski kujutavat tehisintellektisüsteemi käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 19 määratletud „ohtliku tootena“ niivõrd, kuivõrd tegemist on inimeste tervisele, ohutusele või põhiõigustele avalduvate riskidega.
2. Kadar ima organ za nadzor trga države članice zadosten razlog za domnevo, da sistem UI predstavlja tveganje iz odstavka 1 tega člena, izvede ocenjevanje skladnosti zadevnega sistema UI z vsemi zahtevami in obveznostmi iz te uredbe. Posebno pozornost nameni sistemom UI, ki predstavljajo tveganje za ranljive skupine. Kadar so ugotovljena tveganja za temeljne pravice, organ za nadzor trga obvesti tudi ustrezne nacionalne javne organe ali telesa iz člena 77(1) in z njimi polno sodeluje. Zadevni operaterji po potrebi sodelujejo z organom za nadzor trga in drugimi nacionalnimi javnimi organi ali telesi iz člena 77(1).
2. Kui liikmesriigi turujärelevalveasutusel on piisavalt põhjust uskuda, et tehisintellektisüsteem kujutab endast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riski, korraldab ta asjaomase tehisintellektisüsteemi hindamise, et selgitada välja, kas süsteem vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele tehisintellektisüsteemidele, mis kujutavad endast riski kaitsetutele rühmadele. Kui tuvastatakse põhiõigustega seotud riskid, teavitab turujärelevalveasutus sellest ka artikli 77 lõikes 1 osutatud asjaomaseid riiklikke ametiasutusi või organeid ja teeb nendega täielikku koostööd. Asjaomased operaatorid teevad vastavalt vajadusele koostööd turujärelevalveasutuse ja muude artikli 77 lõikes 1 osutatud riiklike ametiasutuste või organitega.
Kadar organ za nadzor trga sam ali, kadar je ustrezno, v sodelovanju z nacionalnim javnim organom iz člena 77(1) med navedenim ocenjevanjem ugotovi, da sistem UI ni skladen z zahtevami in obveznostmi iz te uredbe, od zadevnega operaterja brez nepotrebnega odlašanja zahteva, da sprejme vse ustrezne popravne ukrepe, da zagotovi skladnost sistema UI, ga umakne s trga ali odpokliče v roku, ki ga lahko določi organ za nadzor trga, v vsakem primeru pa najpozneje v 15 delovnih dneh ali kot je določeno v ustrezni harmonizacijski zakonodaji Unije.
Kui turujärelevalveasutus või kohaldataval juhul turujärelevalveasutus koostöös artikli 77 lõikes 1 osutatud riikliku ametiasutusega, leiab nimetatud hindamise käigus, et tehisintellektisüsteem ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kohustustele, nõuab ta põhjendamatu viivituseta, et asjaomane operaator võtaks vastavalt tema ettekirjutusele kõik vajalikud parandusmeetmed, et viia tehisintellektisüsteem nimetatud nõuetega vastavusse, turult kõrvaldada või tagasi nõuda ajavahemiku jooksul, mille turujärelevalveasutus võib ette näha, ja igal juhul hiljemalt 15 tööpäeva või asjaomases kohaldatavas liidu ühtlustamisõigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul.
Organ za nadzor trga o tem obvesti zadevni priglašeni organ. Za ukrepe iz drugega pododstavka tega odstavka se uporablja člen 18 Uredbe (EU) 2019/1020.
Turujärelevalveasutus teavitab sellest asjaomast teada antud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklit 18.
3. Kadar organ za nadzor trga meni, da neskladnost ni omejena na njegovo nacionalno ozemlje, Komisijo in druge države članice brez nepotrebnega odlašanja obvesti o rezultatih ocenjevanja in ukrepih, ki jih je zahteval od operaterja.
3. Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes tema liikmesriigi territooriumiga, teavitab ta põhjendamatu viivituseta komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist ta on operaatorilt nõudnud.
4. Operater zagotovi sprejetje vseh ustreznih popravnih ukrepov glede vseh zadevnih sistemov UI, katerih dostopnost je omogočil na trgu Unije.
4. Operaator tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
5. Kadar operater sistema UI ne sprejme ustreznih popravnih ukrepov v roku iz odstavka 2, organ za nadzor trga sprejme vse ustrezne začasne ukrepe za prepoved ali omejitev dostopnosti sistema UI na svojem nacionalnem trgu ali njegovega dajanja v uporabo, za umik proizvoda ali samostojnega sistema UI z navedenega trga ali za njegov odpoklic. Zadevni organ brez nepotrebnega odlašanja uradno obvesti Komisijo in druge države članice o teh ukrepih.
5. Kui tehisintellektisüsteemi operaator ei võta lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtab turujärelevalveasutus kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata oma riigisisesel turul tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine või seda piirata või toode või autonoomne tehisintellektisüsteem turult kõrvaldada või tagasi nõuda. See asutus teavitab nimetatud meetmetest põhjendamatu viivituseta komisjoni ja teisi liikmesriike.
6. Uradno obvestilo iz odstavka 5 vsebuje vse razpoložljive podrobnosti, zlasti informacije, potrebne za identifikacijo neskladnega sistema UI, poreklo sistema UI in dobavno verigo, naravo domnevne neskladnosti in tveganja, naravo in trajanje sprejetih nacionalnih ukrepov ter argumente zadevnega operaterja. Organi za nadzor trga zlasti navedejo, ali je neskladnost posledica enega ali več naslednjih elementov:
6. Lõikes 5 osutatud teavitus sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava tehisintellektisüsteemi tuvastamiseks vajalikke andmeid, teavet tehisintellektisüsteemi päritolu ja tarneahela, väidetava mittevastavuse ja riski olemus, võetud riiklike meetmete olemuse ja kestuse kohta ning asjaomase operaatori esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige ära, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest või mitmest järgmisest asjaolust:
(a)
neupoštevanja prepovedi praks UI iz člena 5;
a)
artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumine;
(b)
neizpolnjevanja zahtev iz poglavja III, oddelek 2, s strani visokotveganega sistema UI;
b)
suure riskiga tehisintellektisüsteemi mittevastavus III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele;
(c)
pomanjkljivosti harmoniziranih standardov ali skupnih specifikacij iz členov 40 in 41, na katerih temelji domneva o skladnosti;
c)
puudused artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjeldustes, mille alusel vastavust eeldatakse;
(d)
neskladnosti s členom 50.
7. Organi za nadzor trga, ki niso organi za nadzor trga države članice, ki je začela postopek, brez nepotrebnega odlašanja obvestijo Komisijo in druge države članice o vseh sprejetih ukrepih in vseh dodatnih informacijah, ki so jim na voljo v zvezi z neskladnostjo zadevnega sistema UI, v primeru nestrinjanja s priglašenim nacionalnim ukrepom pa tudi o svojih ugovorih.
7. Muud kui menetluse algatanud liikmesriigi turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike põhjendamatu viivituseta kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase tehisintellektisüsteemi mittevastavusega ning, kui nad ei ole teada antud riigisisese meetmega nõus, siis ka oma vastuväidetest.
8. Kadar organ za nadzor trga države članice ali Komisija v treh mesecih po prejemu uradnega obvestila iz odstavka 5 ne poda ugovora glede začasnega ukrepa, ki ga je sprejel organ za nadzor trga druge države članice, se šteje, da je ukrep upravičen. To ne posega v postopkovne pravice zadevnega operaterja v skladu s členom 18 Uredbe (EU) 2019/1020. Trimesečno obdobje iz tega odstavka se skrajša na 30 dni v primeru neupoštevanja prepovedi praks UI iz člena 5 te uredbe.
8. Kui kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavituse kättesaamisest ei ole liikmesriigi turujärelevalveasutus ega komisjon esitanud vastuväiteid teise liikmesriigi turujärelevalveasutuse võetud ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks. See ei piira asjaomase operaatori määruse (EL) 2019/1020 artikli 18 kohaseid menetlusõigusi. Käesolevas lõikes osutatud kolme kuu pikkust tähtaega lühendatakse 30 päevani, kui rikutud on käesoleva määruse artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keeldu.
9. Organi za nadzor trga zagotovijo, da so ustrezni omejevalni ukrepi v zvezi z zadevnim proizvodom ali sistemom UI, kot je umik proizvoda ali sistema UI s trga, sprejeti brez nepotrebnega odlašanja.
9. Turujärelevalveasutused tagavad, et asjaomase toote või tehisintellektisüsteemi suhtes võetakse põhjendamatu viivituseta asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode või tehisintellektisüsteem liikmesriigi põhjendamatu viivituseta nende turult.
1. Države članice v skladu s pogoji iz te uredbe določijo pravila o kaznih in drugih izvršilnih ukrepih, ki lahko vključujejo tudi opozorila in nedenarne ukrepe, ki se uporabljajo za kršitve te uredbe s strani operaterjev, ter sprejmejo vse potrebne ukrepe za zagotovitev njihovega pravilnega in učinkovitega izvajanja, pri čemer upoštevajo smernice, ki jih izda Komisija na podlagi člena 96. Te kazni morajo biti učinkovite, sorazmerne in odvračilne. Upoštevajo interese MSP, vključno z zagonskimi podjetji, in njihovo ekonomsko sposobnost.
1. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega kehtestavad liikmesriigid õigusnormid karistuste ja muude täitemeetmete kohta, mis võivad hõlmata ka hoiatusi ja mitterahalisi meetmeid, mida kohaldatakse operaatorite poolt käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja tõhus rakendamine, võttes sellega arvesse komisjoni poolt artikli 96 kohaselt välja antud suuniseid. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Neis tuleb arvesse võtta VKEde, sealhulgas idufirmade huve ja nende majanduslikku elujõulisust.
2. Države članice brez odlašanja in najpozneje do datuma začetka uporabe uradno obvestijo Komisijo o pravilih o kaznih in drugih izvršilnih ukrepih iz odstavka 1 ter o vseh naknadnih spremembah teh pravil.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata ja hiljemalt kohaldamise alguskuupäeval lõikes 1 osutatud karistusnormidest ja muudest täitemeetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
3. Neupoštevanje prepovedi praks UI iz člena 5 se kaznuje z upravnimi globami v višini do 35 000 000 EUR ali, če je kršitelj podjetje, do 7 % njegovega skupnega svetovnega letnega prometa za preteklo poslovno leto, odvisno od tega, kateri znesek je višji.
3. Artiklis 5 osutatud tehisintellekti kasutusviiside keelu rikkumise korral kohaldatakse haldustrahvi kuni 35 000 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 7 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
4. Neskladnost s katero koli od naslednjih določb, ki se nanašajo na operaterje in priglašene organe, razen tistih iz člena 5, se kaznuje z upravnimi globami v višini do 15 000 000 EUR ali, če je kršitelj podjetje, do 3 % njegovega skupnega svetovnega letnega prometa za preteklo poslovno leto, odvisno od tega, kateri znesek je višji:
4. Mittevastavuse korral mõnele järgmisele operaatorite või teada antud asutustega seotud sättele, välja arvatud need, mis on sätestatud artiklis 5, kohaldatakse haldustrahvi kuni 15 000 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 3 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem:
(a)
obveznosti ponudnikov na podlagi člena 16;
a)
pakkujate kohustused vastavalt artiklile 16;
(b)
obveznosti pooblaščenih zastopnikov na podlagi člena 22;
b)
volitatud esindajate kohustused vastavalt artiklile 22;
(c)
obveznosti uvoznikov na podlagi člena 23;
c)
importijate kohustused vastavalt artiklile 23;
(d)
obveznosti distributerjev na podlagi člena 24;
d)
turustajate kohustused vastavalt artiklile 24;
(e)
obveznosti uvajalcev na podlagi člena 26;
e)
juurutajate kohustused vastavalt artiklile 26;
(f)
zahteve in obveznosti priglašenih organov na podlagi člena 31, člena 33(1), (3) in (4) ali člena 34;
f)
teada antud asutuste nõuded ja kohustused vastavalt artiklile 31, artikli 33 lõigetele 1, 3 ja 4 või artiklile 34;
(g)
obveznosti ponudnikov in uvajalcev glede preglednosti na podlagi člena 50.
g)
pakkujate ja juurutajate läbipaistvuskohustused vastavalt artiklile 50.
5. Če se priglašenim organom ali pristojnim nacionalnim organom v odgovor na zahtevo predložijo nepravilne, nepopolne ali zavajajoče informacije, se izrečejo upravne globe do 7 500 000 EUR ali, če je kršitelj podjetje, do 1 % njegovega skupnega svetovnega letnega prometa za preteklo poslovno leto, odvisno od tega, kateri znesek je višji.
5. Kui teada antud asutustele või riigi pädevatele asutustele on taotluse peale esitatud vale, ebatäielikku või eksitavat teavet, kohaldatakse haldustrahve kuni 7 500 000 eurot, või kui rikkuja on ettevõtja, kuni 1 % tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest olenevalt sellest, kumb on suurem.
6. V primeru MSP, vključno z zagonskimi podjetji, višina vsake globe iz tega člena ne presega višine odstotkov ali zneska iz odstavkov 3, 4 in 5, odvisno od tega, kateri znesek je nižji.
6. VKEde, sealhulgas idufirmade puhul sõltub iga käesolevas artiklis osutatud trahv lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud protsendimäärast või summast, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
7. Pri odločanju o naložitvi upravne globe in o znesku upravne globe v vsakem posameznem primeru se upoštevajo vse zadevne okoliščine konkretnega primera, po potrebi pa tudi naslednje:
7. Kui otsustatakse haldustrahvi määramise ja selle konkreetsel juhul kohaldatava suuruse üle, võetakse arvesse iga konkreetse olukorra kõiki asjaomaseid asjaolusid ning pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:
(a)
vrsta, resnost in trajanje kršitve ter njene posledice, pri čemer se upoštevajo namen sistema UI ter po potrebi število prizadetih oseb in raven škode, ki so jo utrpele;
a)
rikkumise olemus, raskusaste ja kestus ning selle tagajärjed, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi eesmärki ning asjakohasel juhul mõjutatud isikute arvu ja neile tekitatud kahju suurust;
(b)
ali so drugi organi za nadzor trga že naložili upravne globe istemu operaterju za isto kršitev;
b)
kas muud turujärelevalveasutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes sama rikkumise eest haldustrahve;
(c)
ali so drugi organi istemu operaterju že naložili upravne globe za kršitve drugega prava Unije ali nacionalnega prava, kadar so take kršitve posledica iste dejavnosti ali opustitve dejanja, ki pomeni zadevno kršitev te uredbe;
c)
kas teised asutused on juba kohaldanud sama operaatori suhtes haldustrahve muu liidu või riigisisese õiguse rikkumise eest, kui sellised rikkumised tulenevad samast tegevusest või tegevusetusest, mis kujutab endast käesoleva määruse asjassepuutuvat rikkumist;
(d)
velikost, letni promet in tržni delež operaterja, ki je storil kršitev;
d)
rikkumise toime pannud operaatori suurus, aastakäive ja turuosa;
(e)
morebitni drugi obteževalni ali olajševalni dejavniki v zvezi z okoliščinami primera, kot so pridobljene finančne koristi ali preprečene izgube, ki neposredno ali posredno izhajajo iz kršitve;
e)
juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad igasugused muud raskendavad või kergendavad tegurid, näiteks rikkumisest otseselt või kaudselt saadud finantskasu või välditud kahju;
(f)
stopnja sodelovanja z nacionalnimi pristojnimi organi za odpravo kršitve in zmanjšanje morebitnih škodljivih učinkov kršitve;
f)
mil määral tehakse koostööd riigi pädevate asutustega rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;
(g)
stopnja odgovornosti operaterja ob upoštevanju tehničnih in organizacijskih ukrepov, ki jih izvaja;
g)
operaatori vastutuse ulatus, võttes arvesse tema rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
(h)
način, na katerega so nacionalni pristojni organi seznanjeni s kršitvijo, zlasti pa, ali in v kakšnem obsegu operater kršitev priglasi;
h)
mil viisil said riigi pädevad asutused rikkumisest teada, eelkõige kas operaator teatas rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;
(i)
ali je kršitev naklepna ali posledica malomarnosti;
i)
kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;
(j)
ukrepi, ki jih operater sprejme za zmanjšanje škode, ki so jo utrpele prizadete osebe.
j)
operaatori võetud meetmed mõjutatud isikutele tekitatud kahju leevendamiseks.
8. Vsaka država članica določi pravila o tem, v kolikšni meri se lahko javnim organom in telesom s sedežem v zadevni državi članici naložijo upravne globe.
8. Iga liikmesriik kehtestab õigusnormid selle kohta, millisel määral võib haldustrahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.
9. Glede na pravni sistem držav članic se lahko pravila o upravnih globah uporabljajo tako, da globe naložijo pristojna nacionalna sodišča ali drugi organi, kot velja v teh državah članicah. Uporaba takih pravil v teh državah članicah ima enakovreden učinek.
9. Olenevalt liikmesriikide õigussüsteemidest võib haldustrahve käsitlevaid õigusnorme kohaldada selliselt, et trahve määravad riigi pädevad kohtud või muud asutused, nii nagu neis liikmesriikides asjakohane. Selliste õigusnormide kohaldamisel neis liikmesriikides on samaväärne mõju.
10. Za izvajanje pooblastil na podlagi tega člena veljajo ustrezna postopkovna jamstva v skladu s pravom Unije in nacionalnim pravom, vključno z učinkovitimi pravnimi sredstvi in ustreznim pravnim postopkom.
10. Käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes kohaldatakse kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusaid õiguskaitsevahendeid ja nõuetekohast menetlust.
11. Države članice Komisiji vsako leto poročajo o upravnih globah, ki so jih v skladu s tem členom naložile v tistem letu, in o vseh povezanih pravnih sporih ali sodnih postopkih.
11. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande käesoleva artikli kohaselt määratud haldustrahvide ning nendega seotud kohtuvaidluste või kohtumenetluste kohta.
Začetek veljavnosti in uporaba
Jõustumine ja kohaldamine
Ta uredba začne veljati dvajseti dan po objavi v Uradnem listu Evropske unije.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Uporablja se od 2. avgusta 2026.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2. augustist 2026.
(a)
poglavji I in II začneta uporabljati od 2. februarja 2025;
a)
I ja II peatükki kohaldatakse alates 2. veebruarist 2025;
(b)
poglavje III, oddelek 4, poglavje V, poglavje VII in poglavje XII ter člen 78 uporabljajo od 2. avgusta 2025, razen člena 101;
b)
III peatüki 4. jagu, V peatükki, VII peatükki, XII peatükki ja artiklit 78 kohaldatakse alates 2. augustist 2025, välja arvatud artikkel 101;
(c)
člen 6(1) in ustrezne obveznosti iz te uredbe uporabljajo od 2. avgusta 2027.
c)
artikli 6 lõiget 1 ja käesolevas määruses sätestatud vastavaid kohustusi kohaldatakse alates 2. augustist 2027.
Ta uredba je v celoti zavezujoča in se neposredno uporablja v vseh državah članicah.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
V Bruslju, 13. junija 2024
(1) UL C 517, 22.12.2021, str. 56.
(1) ELT C 517, 22.12.2021, lk 56.
(2) UL C 115, 11.3.2022, str. 5.
(2) ELT C 115, 11.3.2022, lk 5.
(3) UL C 97, 28.2.2022, str. 60.
(3) ELT C 97, 28.2.2022, lk 60.
(4) Stališče Evropskega parlamenta z dne 13. marca 2024 (še ni objavljeno v Uradnem listu) in odločitev Sveta z dne 21. maja 2024.
(4) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. mai 2024. aasta otsus.
(5) Evropski svet, izredno zasedanje Evropskega sveta (1. in 2. oktobra 2020) – sklepi, EUCO 13/20, 2020, str. 6.
(5) Euroopa Ülemkogu, Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (1. ja 2. oktoober 2020) – Järeldused, EUCO 13/20, 2020, lk 6.
(6) Resolucija Evropskega parlamenta z dne 20. oktobra 2020 s priporočili Komisiji o okviru etičnih vidikov umetne inteligence, robotike in sorodnih tehnologij (dok. 2020/2012(INL)).
(6) Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robootika, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL)).
(7) Uredba (ES) št. 765/2008 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 9. julija 2008 o določitvi zahtev za akreditacijo in razveljavitvi Uredbe (EGS) št. 339/93 (UL L 218, 13.8.2008, str. 30).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(8) Sklep št. 768/2008/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 9. julija 2008 o skupnem okviru za trženje proizvodov in razveljavitvi Sklepa Sveta 93/465/EGS (UL L 218, 13.8.2008, str. 82).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(9) Uredba (EU) 2019/1020 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 20. junija 2019 o nadzoru trga in skladnosti proizvodov ter spremembi Direktive 2004/42/ES in uredb (ES) št. 765/2008 in (EU) št. 305/2011 (UL L 169, 25.6.2019, str. 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).
(10) Direktiva Sveta 85/374/EGS z dne 25. julija 1985 o približevanju zakonov in drugih predpisov držav članic v zvezi z odgovornostjo za proizvode z napako (UL L 210, 7.8.1985, str. 29).
(10) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
(11) Uredba (EU) 2016/679 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 27. aprila 2016 o varstvu posameznikov pri obdelavi osebnih podatkov in o prostem pretoku takih podatkov ter o razveljavitvi Direktive 95/46/ES (Splošna uredba o varstvu podatkov) (UL L 119, 4.5.2016, str. 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(12) Uredba (EU) 2018/1725 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. oktobra 2018 o varstvu posameznikov pri obdelavi osebnih podatkov v institucijah, organih, uradih in agencijah Unije in o prostem pretoku takih podatkov ter razveljavitvi Uredbe (ES) št. 45/2001 in Sklepa št. 1247/2002/ES (UL L 295, 21.11.2018, str. 39).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(13) Direktiva (EU) 2016/680 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 27. aprila 2016 o varstvu posameznikov pri obdelavi osebnih podatkov, ki jih pristojni organi obdelujejo za namene preprečevanja, preiskovanja, odkrivanja ali pregona kaznivih dejanj ali izvrševanja kazenskih sankcij, in o prostem pretoku takih podatkov ter o razveljavitvi Okvirnega sklepa Sveta 2008/977/PNZ (UL L 119, 4.5.2016, str. 89).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(14) Direktiva 2002/58/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 12. julija 2002 o obdelavi osebnih podatkov in varstvu zasebnosti na področju elektronskih komunikacij (UL L 201, 31.7.2002, str. 37).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(15) Uredba (EU) 2022/2065 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 19. oktobra 2022 o enotnem trgu digitalnih storitev in spremembi Direktive 2000/31/ES (Akt o digitalnih storitvah) (UL L 277, 27.10.2022, str. 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1)..
(16) Direktiva (EU) 2019/882 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 17. aprila 2019 o zahtevah glede dostopnosti za proizvode in storitve (UL L 151, 7.6.2019, str. 70).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
(17) Direktiva Evropskega parlamenta in Sveta 2005/29/ES z dne 11. maja 2005 o nepoštenih poslovnih praksah podjetij v razmerju do potrošnikov na notranjem trgu ter o spremembi Direktive Sveta 84/450/EGS, direktiv Evropskega parlamenta in Sveta 97/7/ES, 98/27/ES in 2002/65/ES ter Uredbe (ES) št. 2006/2004 Evropskega parlamenta in Sveta (Direktiva o nepoštenih poslovnih praksah) (UL L 149, 11.6.2005, str. 22).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(18) Okvirni sklep Sveta 2002/584/PNZ z dne 13. junija 2002 o evropskem nalogu za prijetje in postopkih predaje med državami članicami (UL L 190, 18.7.2002, str. 1).
(18) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
(19) Direktiva (EU) 2022/2557 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 14. decembra 2022 o odpornosti kritičnih subjektov in razveljavitvi Direktive Sveta 2008/114/ES (UL L 333, 27.12.2022, str. 164).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164).
(20) UL C 247, 29.6.2022, str. 1.
(20) ELT C 247, 29.6.2022, lk 1.
(21) Uredba (EU) 2017/745 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 5. aprila 2017 o medicinskih pripomočkih, spremembi Direktive 2001/83/ES, Uredbe (ES) št. 178/2002 in Uredbe (ES) št. 1223/2009 ter razveljavitvi direktiv Sveta 90/385/EGS in 93/42/EGS (UL L 117, 5.5.2017, str. 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(22) Uredba (EU) 2017/746 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 5. aprila 2017 o in vitro diagnostičnih medicinskih pripomočkih ter razveljavitvi Direktive 98/79/ES in Sklepa Komisije 2010/227/EU (UL L 117, 5.5.2017, str. 176).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(23) Direktiva 2006/42/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 17. maja 2006 o strojih in spremembah Direktive 95/16/ES (UL L 157, 9.6.2006, str. 24).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).
(24) Uredba (ES) št. 300/2008 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 11. marca 2008 o skupnih pravilih na področju varovanja civilnega letalstva in o razveljavitvi Uredbe (ES) št. 2320/2002 (UL L 97, 9.4.2008, str. 72);
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).
(25) Uredba (EU) št. 167/2013 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 5. februarja 2013 o odobritvi in tržnem nadzoru kmetijskih in gozdarskih vozil (UL L 60, 2.3.2013, str. 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
(26) Uredba (EU) št. 168/2013 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 15. januarja 2013 o odobritvi in tržnem nadzoru dvo- ali trikolesnih vozil in štirikolesnikov (UL L 60, 2.3.2013, str. 52).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
(27) Direktiva 2014/90/EU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. julija 2014 o pomorski opremi in razveljavitvi Direktive Sveta 96/98/ES (UL L 257, 28.8.2014, str. 146).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).
(28) Direktiva (EU) 2016/797 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 11. maja 2016 o interoperabilnosti železniškega sistema v Evropski uniji (UL L 138, 26.5.2016, str. 44).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
(29) Uredba (EU) 2018/858 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 30. maja 2018 o odobritvi in tržnem nadzoru motornih vozil in njihovih priklopnikov ter sistemov, sestavnih delov in samostojnih tehničnih enot, namenjenih za taka vozila, spremembi uredb (ES) št. 715/2007 in (ES) št. 595/2009 ter razveljavitvi Direktive 2007/46/ES (UL L 151, 14.6.2018, str. 1).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(30) Uredba (EU) 2018/1139 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 4. julija 2018 o skupnih pravilih na področju civilnega letalstva in ustanovitvi Agencije Evropske unije za varnost v letalstvu ter spremembi uredb (ES) št. 2111/2005, (ES) št. 1008/2008, (EU) št. 996/2010, (EU) št. 376/2014 ter direktiv 2014/30/EU in 2014/53/EU Evropskega parlamenta in Sveta ter razveljavitvi uredb (ES) št. 552/2004 in (ES) št. 216/2008 Evropskega parlamenta in Sveta ter Uredbe Sveta (EGS) št. 3922/91 (UL L 212, 22.8.2018, str. 1).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(31) Uredba (EU) 2019/2144 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 27. novembra 2019 o zahtevah za homologacijo motornih vozil in njihovih priklopnikov ter sistemov, sestavnih delov in samostojnih tehničnih enot, namenjenih za taka vozila, v zvezi z njihovo splošno varnostjo in zaščito potnikov v vozilu ter izpostavljenih udeležencev v cestnem prometu in o spremembi Uredbe (EU) 2018/858 Evropskega parlamenta in Sveta ter razveljavitvi uredb (ES) št. 78/2009, (ES) št. 79/2009 in (ES) št. 661/2009 Evropskega parlamenta in Sveta in uredb Komisije (ES) št. 631/2009, (EU) št. 406/2010, (EU) št. 672/2010, (EU) št. 1003/2010, (EU) št. 1005/2010, (EU) št. 1008/2010, (EU) št. 1009/2010, (EU) št. 19/2011, (EU) št. 109/2011, (EU) št. 458/2011, (EU) št. 65/2012, (EU) št. 130/2012, (EU) št. 347/2012, (EU) št. 351/2012, (EU) št. 1230/2012 in (EU) 2015/166 (UL L 325, 16.12.2019, str. 1).
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
(32) Uredba (ES) št. 810/2009 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 13. julija 2009 o vizumskem zakoniku Skupnosti (Vizumski zakonik) (UL L 243, 15.9.2009, str. 1).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(33) Direktiva 2013/32/EU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. junija 2013 o skupnih postopkih za priznanje ali odvzem mednarodne zaščite (UL L 180, 29.6.2013, str. 60).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(34) Uredba (EU) 2024/900 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 13. Marca 2024 o preglednosti in ciljanem političnem oglaševanju (UL L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj).
(35) Direktiva 2014/31/EU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. februarja 2014 o harmonizaciji zakonodaj držav članic v zvezi z omogočanjem dostopnosti neavtomatskih tehtnic na trgu (UL L 96, 29.3.2014, str. 107).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).
(36) Direktiva 2014/32/EU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. februarja 2014 o harmonizaciji zakonodaj držav članic v zvezi z omogočanjem dostopnosti neavtomatskih tehtnic na trgu (UL L 96, 29.3.2014, str. 149).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).
(37) Uredba (EU) 2019/881 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 17. aprila 2019 o Agenciji Evropske unije za kibernetsko varnost (ENISA) in o certificiranju informacijske in komunikacijske tehnologije na področju kibernetske varnosti ter razveljavitvi Uredbe (EU) št. 526/2013 (Akt o kibernetski varnosti) (UL L 151, 7.6.2019, str. 15).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).
(38) Direktiva (EU) 2016/2102 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. oktobra 2016 o dostopnosti spletišč in mobilnih aplikacij organov javnega sektorja (UL L 327, 2.12.2016, str. 1).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(39) Direktiva 2002/14/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 11. marca 2002 o določitvi splošnega okvira za obveščanje in posvetovanje z delavci v Evropski skupnosti (UL L 80, 23.3.2002, str. 29).
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).
(40) Direktiva (EU) 2019/790 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 17. aprila 2019 o avtorski in sorodnih pravicah na enotnem digitalnem trgu in spremembi direktiv 96/9/ES in 2001/29/ES (UL L 130, 17.5.2019, str. 92).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).
(41) Uredba (EU) št. 1025/2012 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 25. oktobra 2012 o evropski standardizaciji, spremembi direktiv Sveta 89/686/EGS in 93/15/EGS ter direktiv 94/9/ES, 94/25/ES, 95/16/ES, 97/23/ES, 98/34/ES, 2004/22/ES, 2007/23/ES, 2009/23/ES in 2009/105/ES Evropskega parlamenta in Sveta ter razveljavitvi Sklepa Sveta 87/95/EGS in Sklepa št. 1673/2006/ES Evropskega parlamenta in Sveta (UL L 316, 14.11.2012, str. 12).
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(42) Uredba (EU) 2022/868 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 30. maja 2022 o evropskem upravljanju podatkov in spremembi Uredbe (EU) 2018/1724 (Akt o upravljanju podatkov) (UL L 152, 3.6.2022, str. 1).
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1).
(43) Uredba (EU) 2023/2854 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 13. decembra 2023 o harmoniziranih pravilih za pravičen dostop do podatkov in njihovo uporabo ter spremembi Uredbe (EU) 2017/2394 in Direktive (EU) 2020/1828 (akt o podatkih) (UL L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).
(44) Priporočilo Komisije z dne 6. maja 2003 o opredelitvi mikro, malih in srednjih podjetij (UL L 124, 20.5.2003, str. 36).
(44) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(45) Sklep Komisije z dne 24. januarja 2024 o ustanovitvi Evropskega urada za umetno inteligenco C(2024) 390 final.
(45) Komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa tehisintellekti amet C(2024) 390.
(46) Uredba (EU) št. 575/2013 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. junija 2013 o bonitetnih zahtevah za kreditne institucije in o spremembi Uredbe (EU) št. 648/2012 (UL L 176, 27.6.2013, str. 1).
(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(47) Direktiva 2008/48/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. aprila 2008 o potrošniških kreditnih pogodbah in razveljavitvi Direktive Sveta 87/102/EGS (UL L 133, 22.5.2008, str. 66).
(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
(48) Direktiva 2009/138/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 25. novembra 2009 o začetku opravljanja in opravljanju dejavnosti zavarovanja in pozavarovanja (Solventnost II) (UL L 335, 17.12.2009, str. 1).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(49) Direktiva 2013/36/EU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 26. junija 2013 o dostopu do dejavnosti kreditnih institucij in bonitetnem nadzoru kreditnih institucij, spremembi Direktive 2002/87/ES ter razveljavitvi direktiv 2006/48/ES in 2006/49/ES (UL L 176, 27.6.2013, str. 338).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(50) Direktiva 2014/17/ЕU Evropskega parlamenta in Sveta z dne 4. februarja 2014 o potrošniških kreditnih pogodbah za stanovanjske nepremičnine in spremembi direktiv 2008/48/ES in 2013/36/EU ter Uredbe (EU) št. 1093/2010 (UL L 60, 28.2.2014, str. 34).
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).
(51) Direktiva (EU) 2016/97 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 20. januarja 2016 o distribuciji zavarovalnih produktov (UL L 26, 2.2.2016, str. 19).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).
(52) Uredba Sveta (EU) št. 1024/2013 z dne 15. oktobra 2013 o prenosu posebnih nalog, ki se nanašajo na politike bonitetnega nadzora kreditnih institucij, na Evropsko centralno banko (UL L 287, 29.10.2013, str. 63).
(52) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
(53) Uredba (EU) 2023/988 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 10. maja 2023 o splošni varnosti proizvodov, spremembi Uredbe (EU) št. 1025/2012 Evropskega parlamenta in Sveta in Direktive (EU) 2020/1828 Evropskega parlamenta in Sveta ter razveljavitvi Direktive 2001/95/ES Evropskega parlamenta in Sveta in Direktive Sveta 87/357/EGS (UL L 135, 23.5.2023, str. 1).
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).
(54) Direktiva (EU) 2019/1937 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 23. oktobra 2019 o zaščiti oseb, ki prijavijo kršitve prava Unije (UL L 305, 26.11.2019, str. 17).
(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(55) UL L 123, 12.5.2016, str. 1.
(55) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(56) Uredba (EU) št. 182/2011 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 16. februarja 2011 o določitvi splošnih pravil in načel, na podlagi katerih države članice nadzirajo izvajanje izvedbenih pooblastil Komisije (UL L 55, 28.2.2011, str. 13).
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(57) Direktiva (EU) 2016/943 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 8. junija 2016 o varstvu nerazkritega strokovnega znanja in izkušenj ter poslovnih informacij (poslovnih skrivnosti) pred njihovo protipravno pridobitvijo, uporabo in razkritjem (UL L 157, 15.6.2016, str. 1).
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
(58) Direktiva (EU) 2020/1828 Evropskega parlamenta in Sveta z dne 25. novembra 2020 o zastopniških tožbah za varstvo kolektivnih interesov potrošnikov in razveljavitvi Direktive 2009/22/ES (UL L 409, 4.12.2020, str. 1).
(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).